Pokker ja võitja psühholoogia

Pokker ja võitja psühholoogiaEduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis

IAN TAYLOR ja MATTHEW HILGER

6 Pokker ja võitja psühholoogia

Sisukord 1. peatükk. Sissejuhatus 9

2. peatükk. Pokkerimängĳ a mõtt eviis 12 Eduka pokkerimängĳ a õige mõtt eviisi ja hoiakute kirjeldus. 2.1. Pokkerimängu reaalsuse mõistmine ja sellega leppimine 13 2.2. Keskendu pikaajalistele tulemustele 19 2.3. Pea alati õigeid otsuseid tähtsamaks raha teenimisest 23 2.4. Ära ole raha suhtes tundlik 25 2.5. Jäta oma ego ukse taha 29 2.6. Hoidu emotsioonidel põhinevatest otsustest 35 2.7. Pühendu pidevale arengule ja eneseanalüüsile 38 2.8. Peatüki kokkuvõte 45

3. peatükk. Võitusaamine instinktidest 48 Arutelu selle kohta, kuidas instinktid ja elukogemused sind pokkerimängus eksiteele võivad viia. 3.1. Tegu ja tagajärg 48 3.2. Eesmärkide püstitamine 52 3.3. Kas „keskpärasusest” piisab? 55 3.4. Riskikartlikkus 57 3.5. Ahnus 62 3.6. Hägune mõtlemine 63 3.7. Peatüki kokkuvõte 68

4. peatükk. Juhuse tõtt u matemaatiliselt nõrgemale käele ja suurte panuste kaotamine 70 Kuidas toime tulla bad beat’ide ja suurte kaotusega? 4.1. Mis juhtub, kui kaotad suure panga? 71 4.2. Reaktsioon suure kaotuse korral 76 4.3. Pokkerimängĳ a õige mõtt eviisi rakendamine 81 4.4. Bad beat’id 84 4.5. Peatüki kokkuvõte 91

5. peatükk. Downswing – kaotustelaine 93 Mis on kaotustelained, kuidas nendega toime tulla ja milliseid vigu vältida. 5.1. Kestev ebaõnn 93 5.2. Kaotustelaine tegelikkus 97 5.3. Tavalised reaktsioonid kaotustelaine korral 101

5.4. Õige käitumine kaotustelaine korral 106 5.5. Enesekontrolli säilitamine 109 5.6. Downswing ja pokkerimängĳ a meeleseisund 111 5.7. Mänguoskuste arendamine 112 5.8. Kaotustelaine ja mängukassa 115 5.9. Peatüki kokkuvõte 118

6. peatükk. Tilt 121 Erinevate tilt-seisundi vormide äratundmine, nendega toimetulek ja nende vältimine. 6.1. Mis on tilt? 121 6.2. Miks mängĳ ad tilt’i lähevad? 124 6.3. Tilt-seisundi erinevad tüübid 127 6.4. Tilt’i vältimine ja selleks valmistumine 136 6.5. Tilt-seisundi tuvastamine 140 6.6. Tilt-seisundi alistamine 142 6.7. Tilt turniiridel 143 6.8. Peatüki kokkuvõte 146

7. peatükk. Mängukassa haldamine 149 Mängukassat puudutavad küsimused ja sellega seotud psühholoogilised tegurid. 7.1. Kõige suuremad vead pokkeris 149 7.2. Vajaliku mängukassa suuruse määramine 152 7.3. Miks mängĳ ad mängukassareeglite vastu eksivad? 156 7.4. Üleminek kõrgematele limiitidele 159 7.5. Üleminek madalamatele limiitidele 162 7.6. Mängukassast raha väljavõtmise põhimõtt ed 164 7.7. Peatüki kokkuvõte 167

8. peatükk. Süüvime vastaste mõtt emaailma 169 Uurime vastaste käitumismustreid, motiive ja mõtlemistasandeid. 8.1. Vaatlemisoskuse tähtsus 169 8.2. Vastaste liigitamine 172 8.3. Mängĳ ate tüübid 174 8.4. Süüvime vastaste mõtt emaailma 180 8.5. Mõtlemistasemed 184 8.6. Peatüki kokkuvõte 187

7


9. peatükk. Lugemist edasĳ õudnutele 189 Mitmesugust lugemist pokkeripsühholoogia teemadel. 9.1. Millal lõpetada? 189 9.2. Võidulained 194 9.3. Tilt ja su vastaste meeleseisund 197 9.4. Kui mitt eoptimaalne on optimaalne 200 9.5. Tõenäosus 203 9.6. Online- ja live-pokker 208 9.7. Elukutselised pokkerimängĳ ad 215 9.8. Ebarentaablid motiivid 222 9.9. Peatüki kokkuvõte 225

10. peatükk. Pokker ja elu 229 Pokkeri sidumine igapäevaeluga. 10.1. Puuduv punkt pokkerimängĳ a õigete hoiakute nimekirjas 229 10.2. Elu väljaspool pokkerilauda 232 10.3. Mängukassa hoidmine lahus ülejäänud rahast 234 10.4. Igapäevaelu ja pokkeri hoidmine lahus 238 10.5. Mida saame pokkerist õppida? 242 10.6. Peatüki kokkuvõte 246

Juhuse tõttu matemaatiliselt nõrgemale käele ja suurte panuste kaotamine 83

Pea õigeid valikuid alati tähtsamaks raha teenimisest.

Pärast iga käe mängimist ära küsi endalt: „Kas ma võitsin panga?”, vaid: „Kas ma mängisin õigesti?” Kui langetad vastastest paremaid otsuseid, on raha kokkuvõtt es igal juhul sinu.

Ära ole raha suhtes tundlik.

Kui su nina ees lebav raha omab sinu jaoks suurt tähtsust, mõjutab ka suure panga kaotamine sind rohkem. Kui õpid rahasse ükskõik-selt suhtuma, suhtud ka kaotusesse ükskõikselt ja suudad kesken-duda järgmisele käele.

Jäta oma ego ukse taha.

See ei aita küll kaotust paremini taluda, kuid sa ei võta seda isikliku rünnakuna ega hakka kellelegi selle eest kätt e maksma. Mängĳ a, kes oma ego ukse taha jätab, reageerib kaotusele tunduvalt ratsionaalse-malt ja vähem emotsionaalselt.

Hoidu emotsioonidel põhinevatest otsustest.

Ka see ei aita kaotusesse külmemalt suhtuda, kuid suure tõenäosu-sega ei ole sinu reaktsioon nii negatiivne. Võid kaotuse puhul end küll ebamugavalt tunda, kuid suudad rahulikult edasi mängida, tea-des, et kaotus ei mõjuta su edasist mängu.

Pühendu pidevale arengule ja eneseanalüüsile.

Kui keskendud oma mänguoskuse parandamisele, mõtled tõenäoli-selt ka iga käe puhul ainult olulisele. Teisisõnu:

Mida ma saan selle käega õppida vastaste mängustiili ja -taktika kohta?Kas oleksin saanud seda kätt paremini mängida?

Kui keskendud ainult olulisele, jääb sul vähem mahti kaotuse puhul pett umust tunda.


Võtt es omaks siin raamatus kirjeldatud mõtt eviisi, õpid ka suur-tesse kaotustesse suhtuma kui loomulikesse nähtustesse. Sa mõis-tad, et ärritumine või masendusse langemine on tobe ja mõtt etu. Suurte kaotuste puhul õigesti reageerimine on väga oluline ja seda ei tohi mingil juhul alahinnata. Nagu juba öeldud sai, aitab see sul efektiivselt vältida tilt’i minemist ja aitab keskenduda järgmiste jao-tuste võimalikult hästi mängimisele.

4.4. Bad beat’id

Meie kõigi ideaal oleks olla 4. arenguetapis ja suhtuda iga üksiku käe tulemusse absoluutse ükskõiksusega. Kahjuks jõuavad selleni väga vähesed mängĳ ad, ülejäänutel tuleb suurte kaotustega püüda leppida nii hästi kui suudavad. Nagu eespool juba mainisime, sõltub mängĳ a reaktsioon ka sellest, kuidas ta kaotas. Üldjoontes on neid võimalusi kolm:

1. Kehv mäng – mängĳ a eksis ja kaotas seetõtt u panga või rohkem kui oleks pidanud.2. Kehvad kaardid – sina ega su vastased ei teinud ainsatki viga, kuid sa lihtsalt ei saanud häid kaarte.3. Bad beat – vastasel lihtsalt vedas käega, millega oleks korrektne olnud loobuda enne, kui suurem osa panustest panka läks.

Kehvade kaartide tõtt u sind tabanud kaotusega on ilmselt kõige kergem leppida. Sa poleks kuidagi saanud seda kätt paremini män-gida, samuti ei saa süüdistada ka vastaseid, kuna nad mängisid kor-rektselt. Kui mängĳ a sellises olukorras vihastab ja oma halba õnne kirub, on ärritumise tagajärjed üsna tühised. Mängĳ ale meenuvad korrad, kui ta samamoodi ka võitis.

Kui mängĳ a kaotab enda kehva mängu tõtt u, on olukord kee-rukam. Sel juhul on viha omal kohal. Mängĳ a peaks vihane olema enda peale, et ta sellise vea tegi, ja tegema kõik selleks, et ta tule-vikus sama viga enam ei kordaks. Paraku ei saa paljud mängĳ ad ise arugi, et nad kaotasid tänu enda kehvale mängule. Kui nad seda teaksid, poleks nad ehk niimoodi mänginudki. Kui mängĳ a tehtud vea tõtt u enda peale vihaseks saabki, on tegemist pigem tagantjärele


tarkusega (võib-olla loobuti viimases panustamisvoorus, ehkki vas-tasel oli suure tõenäosusega nõrgem käsi).

Bad beat’idega on sootuks teine lugu. Keskmist mängĳ at vihastab kaotus matemaatiliselt nõrgemale käele, kes puhtalt vedamisele loo-tes võidabki, tunduvalt rohkem kui mõnel muul põhjusel kaotatud pank. See pole loogiliselt küll eriti põhjendatav, kuid täiesti mõiste-tav. Enamasti on ärritumise põhjused järgmised:

Ebaõiglus.

Tugeva käega mängĳ atel on sageli tunne (kas teadlik või alateadlik), et mängupank kuulub õigusega neile. Mõtetes on nad selle juba võitnud ja oma mängukassale lisanud. Kui nad sellest nüüd mingil põhjusel ilma jäävad, on see valus löök, kuid kaotada see matemaatiliselt nõr-gemale käele on eriti piinarikas ja kaotusega on väga raske leppida. Kui vastane võidab parema käega, siis järelikult oli mängĳ a tema või-duvõimalusi valesti hinnanud. Kui kaotuse põhjuseks on aga bad beat, jääb tunne, nagu oleks raha ära varastatud. Kaotaja hakkab süüdistusi esitama (verbaalseid või mitt everbaalseid), näiteks: „Mina oleks pida-nud selle panga võitma, sest sina oleksid pidanud loobuma.”

Preemia halva mängu eest.

Lühinägelikematele mängĳ atele tundub, nagu oleks bad beat kehva-de mängĳ ate premeerimine. Nagu 3. peatükis rääkisime, meeldib inimestele otsida tegude ja tagajärgede vahelisi seoseid. Kui kehvale mängule järgneb suur võit (ja vastupidi), väheneb mängĳ a usk, et hästi mängides on võimalik raha teenida. Vahel kipuvad mängĳ ad bad beat’ide puhul ka ebaloogilisi järeldusi tegema, näiteks: „Lauas, kus on palju nõrku mängĳ aid, on raske võita.”

Otsene vihaobjekt.

Vihatunne on sageli tugevam, kui leidub objekt, millele seda suunata. Enamik mängĳ aid teab sisimas, et diileri, kaartide või pokkerĳ umala-te peale vihastamine pole arukas ega loogiline. Vastane, kes mängib halvasti ja sellegipoolest võidab, on palju ahvatlevam vihaobjekt.


Loomulikult ei ole ükski eespool loetletud põhjustest eriti loo-giline. Nagu eelmistes peatükkides juba korduvalt mainisime, on mis tahes põhjusel kaotatud suur mängupank pikas perspektiivis tähtsusetu. Ainsad produktiivsed küsimused, mida kaotuse puhul peaks endale esitama, on järgmised:

Mida ma selle jaotusega oma vastaste kohta õppisin?Kas oleksin saanud seda kätt paremini mängida?

Kõik muud mõtt ed on mitt eproduktiivsed ja sageli ka kahjulikud. Põhjus, miks bad beat’idest eraldi räägime, ei ole see, et nad oleksid teistest kaotusviisidest halvemad, vaid see, et nad on paremad. See võib kõlada veidralt. On väga kaheldav, et keskmine mängĳ a, kes on just kaotanud backdoor-reale oma suure panuse, nõustub väitega, et see on kõige parem viis panka kaotada. Kui see väide lahti mõtesta-da, saame teada, et bad beat pole ainult parim viis kaotada, vaid ka hea uudis võidukatele mängĳ atele.

„Bad beat on hea pokkerimängĳ a parim sõber.” Matt hew Hilger (2004)

Et aru saada, miks see nii on, meenutame veel kord, kuidas edu-kad mängĳ ad pokkeriga raha teenivad. Head mängĳ ad teenivad raha, kuna nad mängivad kõige sagedamini hästi. Teisisõnu – nad eksivad vähem kui teised. Lühiajalised tulemused on väga muutli-kud ja kaduva väärtusega, kuid pikas perspektiivis on võit garantee-ritud sellele mängĳ ale, kes teeb vastastest vähem vigu. Fakt on see, et kui eksid vastasest harvem, jääd igal juhul kasumisse ühe jaotuse, mitme jaotuse või isegi terve ühe mängusessiooni tulemustele vaa-tamata. Kordame selle veel kord üle:

Kui teed pokkerilauas vähem vigu kui su vastased, siis kokku-võtt es oled võiduseisus.29

29 See on tõhus mantra, kuid ka pisut ebatäpne. Võid näiteks teha vaid mõne ük-siku vea, kuid vead on suuremad kui vastase mitu viga kokku. Kui vajad täiesti asjakohast mantrat, proovi järgmist: „Kui kõik minu vead kokku on väiksemad kui vastaste vead, olen võiduseisus.”


Konkreetsetest tulemustest antud väites jutt u ei ole, kuna lühiaja-lised tulemused on ebaolulised. Vaatame veel kord eelmises peatü-kis näiteks toodud kätt . Vastane tegi jaotuses mitu viga, aga kesken-dume kolmandale panustamisvoorule. Kujuta ett e, et sina oled Rick. Kolmandas panustamisvoorus on sul käes A ja K, ühiskaardid on:

A K 8 9

Sa panustad, butt on loobub, vastane call’ib käega 7 ja 5. See on lihtne matemaatika. Kui viies ühiskaart on kuus, vastane võidab, kui ei, võidad sina. Mängupangas on kaheksa suurt panust (eeldusel, et rake’i suurus on 0,75 suurt panust), vastane maksab kinni ühe suure panuse. Pot odds on 8 : 1 ja võimalus jaotust võita on 10 : 1. Kui tal veab, võidab ta ka sinu viimase panuse.

Esmalt tuleb mainida, et tema call’imine kolmandas panusta-misvoorus polnud sugugi nii halb otsus kui esialgu paistab. An-tud käe iseärasuse tõtt u oli tema tõenäosuse arvestus üsna õige.30

Kui oletame, et butt on’il poleks kuut olnud (mis on väga tõenäoline, kui arvesse võtt a ületõstetud pre-fl op panka), siis on ta oletus veelgi tõenäolisem. See muidugi ei tähenda, et call’imine oleks „korrektse pokkeritaktika” seisukohast õigele otsusele ligilähedanegi. Ta ei saa-nud kuidagi kindel olla, et sa lõpuks panuse kinni maksad, ega ka selles, et tema outs’id on olemas. Matemaatiliselt ei olnud tema risk kolmandas panustamisvoorus eriti suur.

Teiseks tuleb märkida, et peaksidki soovima, et vastane sellises olu-korras call’ib. Kui vastane sinu panuse peale loobub, võidad kahek-sa suurt panust 100%-l juhtudest. Kui vastane panuse kinni mak-sab (eeldusel, et ta loobub lõpus, kui sobivat kaarti ei tule), võidad üheksa suurt panust 91%-l juhtudest ja kaotad ühe suure panuse ülejäänud 9%-l juhtudest. Kui need tõenäosused korrutada, võidad keskmiselt 8,1 suurt panust, see on 0,1 panust rohkem, kui võidaksid siis, kui vastane loobuks.

30 See kehtib ainult kolmanda panustamisvooru kohta. Flop’is call’imine oli palju suurem viga!


Teisisõnu – kui mängiksid sama kätt sada korda, võidad kümme suurt panust rohkem ainuüksi sellepärast et vastane call’ib. Mõned korrad sajast vastasel ka veab ja ta saabki õige kaardi, kuid see ei loe, kuna neid kordi, mil tal ei vea, on igal juhul rohkem.

Selles konkreetses jaotuses vastasel vedas ja ta sai õige kaardi. Ära suhtu sellesse, nagu oleksid panga kaotanud. Tegelikult võitsid tänu tema call’imisele kolmandas panustamisvoorus 0,1 suurt panust ja eelnevalt tehtud vigadele veelgi rohkem. Kui ta samu vigu jätkab, teenid sina raha ja tema kaotab raha. Viimane asi, mida sa tegema peaksid, on vastasega eksimuste pärast riidlemine. Sellisel juhul võib ta tulevikus samasuguses olukorras panustamisest loobuda.

Loomulikult kehtib kõik eespool kirjeldatu pikas perspektiivis. Nagu juba korduvalt oleme maininud, on ühe jaotuse tulemus täies-ti ebaoluline. Me ei peaks bad beat’e mitt e ainult tolereerima, vaid olema nende eest lausa tänulikud. Järgmisel korral, kui kaotad ma-temaatiliselt nõrgemale käele, mõtle järgmiselt:

Pikas perspektiivis teenid tänu kehvadele mängijatele.

Nagu eelmises lõigus juba kirjeldasime, teenid sa iga kord natuke kasumit, kui vastane sinu panuse nõrga käega ja ekslikult kinni maksab, sõltumata sellest, kas sa selle konkreetse jaotuse võidad või kaotad. Pärast tuhandete käte mängimist muutub õnnetegur olema-tuks ja kui mängid hästi, saad selle eest ka teenitud tasu. Tõtt -öelda on teiste kehv mäng pokkeris ainuke asi, tänu millele sa raha teenid, nii et selle pärast ei tasu kurta.

Ülesanne: üks tavalisemaid bad beat-stsenaariume on järgmine: kõrge taskupaar kaotab panga suvalisest mastist kaartidele, millega oleks tulnud juba jaotuse alguses loobuda. Vii läbi järgmine katse: võta kaardipakist välja poti äss ja risti äss ning poti seitse ja poti kümme (need on sinu kaks kätt). Sega ülejäänud kaardipakk ja aseta lauale viis ühiskaarti. Korda seda mitu korda ja vaata, mitmel korral võidab poti kümme ja poti seitse. Kui oled katset piisavalt palju korranud, näed, et poti äss ja risti äss võidavad umbes 80%-l kordadest.31

31 Võid sama stsenaariumi korrata miljon korda, kasutades pokkeri tõenäosus-kalkulaatorit aadressil www.InternetTexasHoldem.com.


Bad beat’id õhutavad kehvasid mängijaid rohkem mängima.

Kui bad beat’e mitt e kunagi ei esineks, ei võidaks nõrgad mängĳ ad peaaegu mitt e kunagi. Kui nad aga kunagi ei võidaks, saaks neil raha üsna rutt u otsa ja nad kaotaksid pokkeri vastu huvi. Mängu mõte ongi see, et ühes jaotuses võib võita iga käsi ja tänu sellele tule-vad pikas perspektiivis kaotajad üha uuesti ja uuesti mängima.

Bad beat premeerib nõrku mängijaid ja julgustab neid edaspidigi halvasti mängima.

Paljud kurdavad selle üle, et kehva mängu eest saavad nõrgad mängĳ ad tänu bad beat’idele justkui preemiat. See on tõsi. Kuid sel-les pole midagi halba, vastupidi, see on hoopis väga hea. Nõrkade-le mängĳ atele ju meeldib raha võita. Kui nad on langetanud otsuse tänu millele nad võidavadki, on üsna tõenäoline, et nad langetavad samasuguse otsuse ka tulevikus. Tuleta meelde alapeatükki teo ja tagajärje kohta. Kui kehv mängĳ a võidab nõrga käega panga, mo-tiveerib see teda ka edaspidi samamoodi mängima. Ta ei mõista, et sellise mänguga ta pikas perspektiivis kaotab raha. Ta keskendub ainult võitudele. Korrad, mil ta tänu viimasele ühiskaardile panga võidab, jäävad talle tunduvalt kauemaks ajaks meelde, kui need korrad, mil ta kaotas. Iga kord, kui sulle saab osaks bad beat, pea meeles – see ainult kinnitab vastase veendumust, et ta langetab õi-geid otsuseid.

Iga kord, kui sinu taskukaardid on ässapaar ja vastasel väikesed ühest mastist kaardid, on sinu võidueelis 4 : 1. Püüa panna vastane võimalikult palju panustama. Kõige halvem oleks sulle, kui ta loo-buks, kuna see vähendab sinu võiduvõimalusi. Neil 20%-l juhtudest, kui ta võidab, mõtle nendele 80%-le jaotustele, mil ta sulle lihtsalt raha kingib.


Hea mängija kaotab bad beat’ide tõttu sagedamini, kui võidab.

See, et sa tänu bad beat’idele kaotad, on märk sellest, et oled hea män-gĳ a. Nõrgemate vastastega mängides kaotad tänu bad beat’idele tun-duvalt sagedamini kui tänu neile võidad, kuna üldiselt on sul tuge-vam käsi, kui otsustad mitt e loobuda. Muretsemiseks oleks põhjust juhul, kui võidad mängusessiooni jooksul väga palju kordi tänu bad beat’ile ega kaota tänu neile kordagi.

Bad beat on pokkeri lahutamatu osa.

Kui otsustasid hakata pokkerit mängima, said sa ju aru, et jagatavad kaardid on täiesti juhuslikud, eks? Kui mängus on juhuslikkus, on tegemist ka õnnega. Kui tegemist on juba õnnega, on tegemist ka halva õnnega. Pikas perspektiivis tuleb bad beat’e ett e täpselt nii palju kui neid peabki tulema, ja nendeta oleks pokker ju kohutavalt igav mäng.

Kokkuvõtt es tahame öelda, et headele mängĳ atele peaksid bad beat’id meeldima. Kordame veel kord – bad beat on hea pokkerimän-gĳ a parim sõber! Lisaks sellele, kuidas suurte pankade kaotusega toime tulla, pead õppima bad beat’ide eest tänulik olema. Vastaste nõrk mäng on sinu edu võti.

Ülesanne: kas sul on enda meelest mõni kombinatsioon, mis sulle õnne toob? Sulle võib näiteks tunduda, et see on erinevast mastist 10-8, ehkki kõik pokkeriraamatud väidavad vastupidist. Suure tõenäosusega keskendud lühiajalistele tulemustele ja sul on selektiivne mälu. Püüa astuda suur samm edasi ja omanda pokkerimängija õige mõtteviis. Võta vastu otsus, et sa edaspidi oma „õnnekäega” enam ei mängi.


4.5. Peatüki kokkuvõte

Emotsionaalselt kõige suuremat mõju avaldavad need mängitud käed, mil sa kaotad suure panga.

4.1. Mis juhtub, kui kaotad suure panga?- Millisel määral suure panga kaotus sind mõjutab, sõltub mitmetest asjaoludest, kaasa arvatud sellest, - kui suur on mängupank, - kui kindel sa oma võidus olid, - kuidas sa kaotasid, - kuidas käesolev mängusessioon on kulgenud, - kas osaled turniiril või mängid rahamängu, - kui suur on sinu mängukassa, - milline on sinu hoiak kaotustesse.- Kui vaadelda kõiki mängus esinevaid tegureid, on mõistetav, miks paljudel mängĳ atel on raske oma emotsioone täiesti välja lülitada.- Õnneks ei ole kõige olulisem see, kuidas suure panga kaotamine sind emotsionaalselt mõjutab, vaid see, kuidas kaotus sinu mängu mõjutab.- Hoidu järgmistest saatuslikest vigadest, mida võib teha äsja suure panga kaotanud mängĳ a: - Vastase kirumine. - Järgmise käe mängimine kehvasti. - Sarnase käega halvasti mängimine tulevikus. - Tilt.

4.2. Reaktsioon suure kaotuse korral- Mängĳ ate reaktsioonid on jaotatud nelja arenguetappi: 1. Viha. 2. Frustratsioon. 3. Leppimine. 4. Ükskõiksus.- Iga järgmine etapp on natuke parem kui eelmine.- Kolmandasse ja neljandasse etappi jõudnud mängĳ ad suudavad suurde kaotusse suhtuda ratsionaalselt ega lase sellel oma mängu mõjutada.


4.3. Pokkerimängĳ a õige mõtt eviisi rakendamine- Mängĳ a võib eespool loetletud nelja etappi suurepäraselt mõista, kuid ei suuda vajalikul hetkel sellegipoolest 3. või 4. etapile vastavalt käituda. Sellel on kaks peamist põhjust: 1. Emotsioone on raske kontrollida. 2. Ehkki ta teab, et peaks oma reaktsiooni suure kaotuse puhul korrigeerima, võib ta pokkerimängu terviklikult valesti suhtuda ja seetõtt u võib kõik ikkagi viltu vedada.- Seitsme pokkerifakti mõistmine võib aidata muuta suhtumist pokkerimängu, samuti suurte panuste kaotamise korral õigesti reageerida.- Alati, kui oled kaotanud suure panga, esita endale järgmised olulised küsimused: 1. Mida ma saan selle käega õppida vastaste mängutaktika kohta? 2. Kas oleksin saanud seda kätt paremini mängida?

4.4. Bad beat- Üldjoontes on suure panga kaotamise võimalusi kolm: 1. Halvasti mängitud käsi. 2. Kehvad kaardid. 3. Bad beat.- Keskmist mängĳ at vihastab kaotus matemaatiliselt nõrgemale käele, kes puhtalt vedamisele lootes võidabki, tunduvalt rohkem, kui mõnel muul põhjusel kaotatud pank. - Ebaõigluse tunne – tugeva käega mängĳ al on sageli tunne (kas teadlik või alateadlik), et mängupank kuulub õigusega talle.- Tasu halva mängu eest – lühinägelikematele mängĳ atele tundub, nagu oleks bad beat kehvade mängĳ ate premeerimine.- Otsene vihaobjekt – vihatunne on sageli tugevam, kui leidub objekt, millele seda suunata. Bad beat on tegelikult kõige parem kaotusviis, kuna pikas perspektiivis teenid sa raha tänu vastaste eksimustele. - Pikas perspektiivis teenid tänu kehvadele mängĳ atele.- Bad beat’id õhutavad kehvasid mängĳ aid rohkem mängima.- Bad beat premeerib nõrku mängĳ aid ja julgustab neid edaspidigi halvasti mängima.- Hea mängĳ a kaotab bad beat’ide tõtt u sagedamini, kui võidab.- Bad beat on pokkeri lahutamatu osa.

Bad beat on hea pokkerimängĳ a parim sõber!

5. peatükk

Downswing – kaotustelaine„Igaühel läheb lõpuks halvemini kui nad võimalikuks pidasid. Võitjaid ja kaotajaid eristab see, et viimased usuvad, et nad pole seda ära teeninud.”

Craig Hartman

Eelmises peatükis räägitu tähtsust ei tohi mingil juhul alahinnata. Ühe suure kaotuse puhul rakendatav hoiak tuleb võtt a ka märksa laiaulatuslikuma kaotuse puhul. Käesolevas peatükis keskendume sellele, kuidas toime tulla suurte rahaliste kaotustega, mis kaasne-vad paratamatult pikaajalise kaotusteperioodiga.

5.1. Kestev ebaõnn

Downswing’i all mõtlevad pokkerimängĳ ad pikemat mängusessioo-nide perioodi, mil nad võidavad märkimisväärselt vähem, kui nad olid lootnud. Downswing’i oleks äärmiselt keeruline täpsemalt defi -neerida, seda põhjustel, millest käesolevas peatükis edaspidi jutt u tuleb. Iga mängĳ a satub mingil ajahetkel igal juhul kaotustelainele, ja mis seal salata – see on igaühe jaoks raske periood.

Teoreetilisest seisukohast vaadelduna downswing’i reaalselt üldse ei eksisteerigi. See on otseselt seotud mängĳ a enda fantaasiaga. Kuid pokkerikommuunis räägitakse sellest, usutakse sellesse ja omista-takse sellele suurt tähtsust. Ehkki downswing’i või kaotustelainet te-gelikult olemas ei ole, kasutame me seda terminit ka oma raamatus.

Kaotustelainest rääkides peetakse tavaliselt silmas edukaid pok-kerimängĳ aid (kelle võidutase ületab nulli), kes pikemat aega järjest kaotavad. Siiski tuleb täheldada, et olenevalt mängĳ ast võib kaotus-telainel olla ka erinev tähendus. Tehniliselt võib kaotustelaineks pi-dada ka järgmisi nähtusi:

Kaotav mängĳ a kaotab kiiremini, kui ta pikas perspektiivis peaks kaotama. Null-võidutasemel mängĳ a kaotab teatud perioodi vältel. Edukas mängĳ a võidab oodatust vähem.


Käesolevas peatükis keskendume peamiselt traditsioonilisele kaotustelaine käsitlusele – eduka mängĳ a kaotusperioodile, kuna sellega on paljudel headel mängĳ atel väga raske leppida.

Vaatleme kaotustelainet suures plaanis

Eelmises peatükis kõnelesime suurte pankade kaotamisest, mis on täiesti vältimatu ja mida juhtub alatasa. Vaatleme nüüd olukorda na-tuke suuremas plaanis. Millist mõju avaldab üks kaotatud mängu-pank kogu mängusessioonile? Lihtsuse huvides kasutame näitena juba eelmises peatükis kasutatud kätt . Kui sa antud näite üksikasju ei mäletagi, pole hullu, antud juhul on tähtis ainult jaotuse tulemus. Kaotasid selle käega 4,5 suurt panust. Kui vastane poleks õnnekom-bel tänu viimasele ühiskaardile rida kokku saanud, oleksid võitnud 5,5 suurt panust.32 Kui vastane poleks oma tõmmet kokku saanud, oleksid 10 suure panusega võidus.

Need 10 panust oleksid võinud su mängusessiooni üldtulemust suurel määral muuta. Tähelepanuväärne võit muutub keskpäraseks võiduks, keskpärane võit aga null-sessiooniks või väikeseks kaotu-seks. Null-sessioon muutub keskpäraseks kaotuseks ja keskpärane kaotus tähelepanuväärseks kaotuseks.

Antud näide puudutab ainult ühte mängitud kätt . Kogu mängu-sessiooni jooksul võid osaleda väga paljudes suure pangaga jaotus-tes. Kui kaotad vaid pisut rohkem kui peaks, muutub võidusessioon kaotussessiooniks. Tõenäoliselt oleksid mängusessioonid, mil kao-tasid kõige rohkem, olnud võidusessioonid, kui ainult paar kaarti oleksid teistsugused olnud.

Ülesanne: uuri oma mängutulemusi ja arvuta välja kasumiga lõp-penud mängusessioonide protsent. Kas sind üllatab, kui väike see number on?

Iga mängusessiooni tulemus sõltub peamiselt vaid mõnest, sulle kasulikust või kahjulikust kaardist. Seetõtt u võib hea mängĳ a loota, et kaotusega lõppevaid sessioone on tal sama palju kui võiduga lõp-

32 Mängupanga suurus oli lõpuks 11 suurt panust. Neist 4,5 olid sinu panused ja neid sa võiduks lugeda ei saa. Eeldame, et kui viies ühiskaart poleks vastase seisu parandanud, oleks ta loobunud.

Downswing – kaotustelaine 95

penuid. Kui sul õnnestub kasumisse jääda 60%-l sessioonidest, läheb sul väga hästi. Enamiku mängĳ ate puhul on tõenäolisem võiduprot-sent umbes 55%.33 Edukate mängĳ ate üldlevinud probleem on see, et nad usuvad, et peaksid võitma rohkem kui 55% mängusessioo-nidest. Nende ootused ei ole kooskõlas pokkerimängu reaalsusega.

See, kas suurem võiduprotsent on tingimata hea näitaja või mitt e, on vaieldav. Selge on see, et võit on alati parem kui kaotus, kuid liiga suur võiduprotsent võib viidata sellele, et eduseisu korral lah-kud liiga sageli mängust. Võimalik, et sulle sai osaks väike võit ja sa lõpetad mängimise, et mitt e uuesti kaotada. See näitab, et sa pole omandanud õigeid pokkerimängĳ a hoiakuid. Antud teemal peatu-me põhjalikumalt 9. peatükis. Ühe mängusessiooni tulemus ei to-hiks sinu jaoks nii suurt tähtsust omada.

Kuna kaotusega lõppevad sessioonid on äärmiselt tavaline näh-tus, on üsna tõenäoline, et neid esineb ka rohkem. Kui sinu mängu-sessioonidest lõpeb 45% kaotusega, on tõenäosus, et need satuvad järjestikku, ära toodud allolevas tabelis:

Järjestikused kaotusega lõppevad mängusessioonid

Tõenäosus (%) Šansid (ligilähedased)

1 45 11 : 92 20,25 4 : 13 9,11 10 : 14 4,1 24 : 15 1,85 53 : 16 0,83 120 : 17 0,37 270 : 1

Teisisõnu – kui 55% mängusessioonidest lõpeb võiduga, on iga kord, kui pokkerilauda istud, su šanss, et järgmised viis sessiooni lõpevad kaotusega, 1 : 54 ja 1 : 271, et järgmised seitse lõpevad kao-tusega. Need šansid tunduvad üsna väikesed olevat, kui aga män-

33 See võib olla vastavalt mängule erinev. No-limit Hold’em’i tippmängĳ ate võidu-protsent on tavaliselt kõrgem kui samal tasemel limit-mängĳ ate võiduprotsent. Samuti on kõrgem ka nende mängĳ ate võiduprotsent, kes mängusessiooni jook-sul rohkem käsi mängivad.


gid pokkerit regulaarselt, pole need nii väikesed midagi. Oletame, et mängid igal nädalal viis mängusessiooni. Sellisel juhul on üsna tõenäoline, et mõned korrad aasta jooksul lõpeb seitse järjestikust mängusessiooni kaotusega. Igal aastal võib sind tabada ka viie män-gusessiooni pikkune kaotustelaine. Kui vähem mängid, tabavad sind ka kaotustelained harvem, kuid kestavad kauem.

Asi läheb veelgi hullemaks. Seni rääkisime ainult järjestikuste kaotuste esinemise tõenäosusest, tegelikkuses pole downswing pel-galt kaotusteahel. See on pikk periood, mil kaotatakse pidevalt raha. Kui üks mängusessioon lõpebki võiduga, pole sellest eriti kasu, kui järgmises sessioonis on kaotus sama suur või suuremgi. Reeglina sa-tub kaotustelainesse ka mõni võiduga lõppev mängusessioon, kuid kõik, mis sulle meelde jääb, on see, kuidas sinu mängukassa tohutu kiirusega kahanes.

Vaatleme olukorda taas väiksemas plaanis

Pokkeris esinevate vastuolude ja juhuslikkuse tõtt u on paratamatu, et aeg-ajalt tuleb ka kaotada. Kaotamine pole haruldane ega era-kordne nähtus, igal mängĳ al tuleb seda regulaarselt taluda. Algajaid sageli üllatab, et kogenud mängĳ ad soovitavad oma mängukassasse eriti konservatiivselt suhtuda. Nad ei tea veel, et pealtnäha suur ra-hasumma võib kaotustelaine puhul tohutu kiirusega kahaneda.

Mõned mängĳ ad arvavad, et kui neil on korralik mängukassa, pole tarvis kaotustelaine pärast üldse muretseda. Piisavast mängu-kassast peaks ju jätkuma, et kaotuste periood üle elada. Teoreetiliselt on see üsna õige. Kui suudaksid kaotustelainet alati retrospektiivselt

Ülesanne: selle ülesande täitmiseks läheb sul vaja paberit, pliiatsit ja münti. Kirjuta paberi ülemisele servale number 100. Viska münti mitu korda õhku. Iga kord, kui tuleb kull, lahuta summast 9, ja iga kord, kui tuleb kiri, liida summale 10. Viska münti palju kordi õhku ja arvuta pidevalt. Pikas perspektiivis võiks loota, et summa kasvab, kuid oodatud kasv on väga väike. Sekka satub perioode, mil summa hoopis pidevalt kahaneb. See on väga ilmekas näide, kuidas kaotustelaine pokkeris toimib.

Downswing – kaotustelaine 97

või kõrvaltvaataja pilguga vaadelda, poleks tarvis teha muud, kui rahumeeli paremaid aegu oodata.

Seda on muidugi lihtne öelda. Kui aga ühtäkki avastad, et oled juba väga pikka aega järjest kaotanud, on seda väga raske teha. Kui sa pole juba väga kaua ühtki soovitud tulemust saavutanud, võib tunduda, et pokker on julm mäng. Ajad, mil sa võitsid, tunduvad ähmase ja kauge minevikuna. Sulle paistab, et õnn on su jäädavalt maha jätnud.

Pokkerimängĳ a jaoks on psühholoogiliselt kõige raskem toime tulla just kaotustelainega.

Paljud mängĳ ad kaotavad palju rohkem, kui vaja oleks. Nad kan-natavad tarbetu südamevalu käes, mõned isegi lõpetavad mängimi-se, kuna ei talu kaotustelainega kaasnevat pinget. Käesolevas peatü-kis räägimegi sellest, kuidas paratamatu kaotustelainega toime tulla. Süüvime kaotustelainele satt unud mängĳ a hingemaailma, uurime, mida ta võib tunda, ja arutleme, kuidas nende tunnetega kõige pare-mini hakkama saada.

Enne kui arugi saad, oled jälle õigel teel ja oma parimas vormis.

5.2. Kaotustelaine tegelikkus

Et kaotustelainega toime tulla, pead kõigepealt mõistma, millega on üldse tegu. Eelmises alapeatükis kirjeldasime, kuidas tänu ühe-le kehvasti läinud jaotusele võib kogu mängusessioon või mitu ses-siooni lõppeda kaotusega. Kaotatud mängusessioonid kipuvad sat-tuma järjestikku ja põhjustada pikka aega kestva kaotuste perioodi.

Kui aga vaadelda downswing’i puhtt eoreetilisest seisukohast, siis tegelikult seda üldse ei eksisteerigi. Downswing on lihtsalt nimetus, mis on antud nähtusele, mille puhul on täheldatud mingit kindlat esinemismustrit. Lihtsamalt öeldes – kui vaatled oma tulemusi ja jä-reldad, et sind on tabanud kaotustelaine, siis tegelikult näed sa liht-salt mingi hulga jaotuste tulemusi.

Suhtu downswing’i nagu selgel ööl taevast paistvasse Suurde Vank-risse. Ka Suur Vanker on juhuslikult paiknevate tähtede kombinat-


sioon, mille on avastanud ja millele nime andnud inimesed. Suure Vankri kohta ei oska me suurt midagi öelda, oskame ta vaid tähis-taevast üles leida, kuna tegelikult pole ju teda olemas. Ta ei koosne mingist ainest ega omadustest.

Downswing on täpipealt samasugune nähtus. Teda ennast ei ek-sisteeri, ta on lihtsalt mängutulemustest koosnev näiliselt regu-laarselt esinev nähtus, mille inimesed on avastanud. Seega tuleks downswing’ist rääkides ett evaatlik olla, et mitt e omistada talle koge-mata omadusi, mida tal tegelikult ei ole. Näiteks võiks tuua paar pokkerimängĳ ate seas üldlevinud fraasi:

Olen satt unud kaotustelainele, aga usun, et see on nüüd haripunkti jõudnud. Olen juba 200 suurt panust järjest kaotanud, ilmselt hakkab nüüd olukord paranema. Nüüd ei saa kaotustelaine mind tükk aega tabada.

Kas taipad, mis neil väidetel viga on? See, et paar viimast mängu-sessiooni on lõppenud heade tulemustega, ei muuda sugugi tõenäo-lisemaks, et hästi lähevad ka järgmised sessioonid. Tegelikult võid iga järgmise mängu samahästi ka kaotada ja kaotuste periood võib kesta oodatust tunduvalt kauem.

„Olen juba 200 suurt panust järjest kaotanud, ilmselt hakkab nüüd olukord paranema.”

Viga – mängĳ a oletab, et downswing’il on mingi kindlaks määratud maksimumpikkus.

Kakssada järjestikku kaotatud suurt panust on limit Hold’em’i pu-hul tõepoolest pikk kaotuste periood, kuid see ei garanteeri kuidagi, et kaotustelaine ei võiks enam pikemaks venida. Downswing’il puu-dub teoreetiline maksimumsuurus. Samas on hea pokkerimängĳ a puhul 400 järjestikust suure panuse kaotust üsna vähetõenäoline, kuid kui oled juba 200 panust kaotanud, ei ole absoluutselt välis-tatud, et kaotad järjest veel 200. See on täpselt sama tõenäoline kui esimesed 200 kaotust. Kellelgi ei hakka nõiaväel äkitselt paremini vedama, kui ta on mingi teatud rahasumma kaotanud.

Documents

Pokker ja võitja psühholoogia