TALLINNA LIKOOL igusakadeemia

Turundusjuhtimise osakond

Mari-Helena Toompere

KSITTURU TURUNDUSKESKKONNA ANALS EESTI NITEL

Bakalaureuset

Juhendaja: PhD Ann Vihalem

Tallinn 2013

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

1. TURUNDUSKESKKONNA ANALSI TEOREETILISED ALUSED ............................. 6 1.1. Turunduskeskkonna analsi olemus ja eesmrk ............................................................ 6 1.2. Turunduskeskkonna anals ............................................................................................ 8

1.2.1. Turunduskeskkonna analsi elemendid ................................................................... 8 1.2.2. Makrokeskkonna anals .......................................................................................... 9 1.2.3. Mikrokeskkonna anals......................................................................................... 13

1.2.4. SWOT anals ........................................................................................................ 18 2. EESTI KSITTURU ANALS .................................................................................. 19

2.1. Analsi metoodika ....................................................................................................... 19 2.2. Ksit ja selle ettevtlus .............................................................................................. 20 2.3. Ksitturu turunduskeskkond ...................................................................................... 22

2.3.1. Makrokeskkond ....................................................................................................... 22 2.3.2. Mikrokeskkond........................................................................................................ 30 2.3.3. SWOT anals ........................................................................................................ 36

3. SOOVITUSED EESTI KSITETTEVTJALE ........................................................... 39 3.1. Turundustegevuse edendamine ...................................................................................... 39 3.2. Toetused ......................................................................................................................... 46

KOKKUVTE ......................................................................................................................... 50 SUMMARY .............................................................................................................................. 52 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................ 55 LISAD ...................................................................................................................................... 58

Lisa 1. Spetsialistiintervjuu ................................................................................................... 59 Lisa 2. Ettevtja/meister 1 intervjuu ..................................................................................... 63 Lisa 3. Ettevtja/meister 2 intervjuu ..................................................................................... 65 Lisa 4. Ettevtja 1 intervjuu .................................................................................................. 68 Lisa 5. Ettevtja 2 Intervjuu ................................................................................................. 70 Lisa 6. Meister 1 intervjuu .................................................................................................... 72 Lisa 7. Meister 2 intervjuu .................................................................................................... 74

3

SISSEJUHATUS

ha rohkem rgitakse Eestis loomemajandusest ja selle hest osast ksitst. Ksit loomise ja tarbimise trend on tnapeval levimas rohkem kui kunagi varem. Eelmistel sajanditel on ksit valmistamise peamiseks phjuseks olnud see, et teist vimalust vajalike esemete hankimiseks ei olnud vi puudusid vajalikud vahendid valmistoodete ostmiseks. Tnapeval on ksitst kujunenud teatud mttes elustiil. ha enam osatakse vrtustada ksitsi valmistatud tooteid. Kvaliteetne ksit pakub tarbijale omapra ning iga eseme juurde kuulub oma lugu, mis on seotud ettevtte huvitava tausta, eseme valmistamisviisi, materjali pritolu vi ksitmeistri eriliste mtetega. Tarbija soovib ostuprotsessi ja tootega saada ha enam emotsioonaalset elamust.

Ksitettevtlus ei ole ldiselt kasumlik ala ning ettevtted on enamasti vikesed, keskmiselt ttab hes ettevttes 35 inimest ning palju on ksikettevtjaid ja MTsid. Kik meistrid ei tegele ksitga tistpeva ulatuses. Ksitd tehakse ka harrastusena oma tutvusringkonna tarbeks. Ksitliste endi seisukohalt ei ole see probleem. ldjuhul ei pea ksitlised ettevtte alustamise peamiseks eesmrgiks suurt kasumit ja kasvupotentsiaali. Oluline on pigem eneseteostus ja vimalus tarbijale pakkuda emotsiooni. Ksitettevtlus on keskkonnasbralik ja rahva traditsioone edasiviiv. Ksitliste endi snul on looduse hoidmine elementaarne ning kohati vib elda, et ksitlistel on missioonitunne ssta keskkonda masstoodanguga kaasnevast tarbimishullusest ja reostusest. Samas ei saa theldada, et ksitettevtja ei sooviks enda elatamiseks ning ettevtte arendamiseks teenida kasumit. See ei ole kll enamus ettevtete alustamise phieesmrk ning ei kuulu visiooni hulka, kuid kaua ei psi kasumita kski ettevte. Nii nagu igas ettevtlusvaldkonnas, on ka ksitettevtluses probleeme, mis takistavad arengut ja lbimgi suurenemist. Ksitettevtluse kasv ja areng mjuvad positiivselt kogu hiskonnale. Suurem lbimk ja ekspordi laiendamine toovad majandusele kasu niteks maksude laekumise ja turismi kaudu. Kultuuriliselt mjub ksit populariseerumine lbi inimeste vrtushinnangute hakatakse ha rohkem hindama Eesti traditsioone ja

4

rahvuslikkust. Ksitliste mentaliteet toota keskkonnasbralikult mjub hsti loodusele. Rahva positiivne suhtumine ksitsse ning kriitiline suhtumine looduse reostamisse vib viia teiste tstusharude tootmismuudatusteni. Seega on ksitvaldkonna arendamine kasulik lisaks ksitettevtjatele endile ka riigile, keskkonnale ja kogu hiskonnale. Turunduskeskkonna anals aitab luua tervikpildi ksitettevtluse olukorrast. Keskkonda analsides selguvad phjused, mis takistavad vi edendavad ksitettevtlust ning aitab leida nendele teguritele lahendused vi rakendused. Lisaks vlise keskkonna tundmappimisele on turunduskeskkonna analsiga vimalik kaardistada tarbijat ja valdkonna konkurente. Prast turunduskeskkonna analsimist peaks olema vimalik leida les iga ksitettevtet mjutav tegur ning ideaalis leidma vimalused, kuidas neid tegureid ksitettevtte kasuks prata.

Bakalaureuset eesmrk on kogutud andmestiku phjal koostada Eesti ksitturu turunduskeskkonna anals ning analsist kogutud info phjal jagada soovitusi ning ettepanekuid, kuidas selgunud turunduskeskkonna olukorras paremini toime tulla. Turunduskeskkonna analsi peamine eesmrk on kaardistada Eesti ksitturu tugevused, nrkused, vimalused ja ohud. T koostaja analsib saadud andmeid ning koostab enda teadmiste, avalike andmeallikate ning intervjuude phjal soovitused ja ettepanekud, kuidas ksitettevte saaks edukalt toimida mbritsevas keskkonnas samal ajal ohte vltides ning vimalusi enese kasuks prates. T koostamise kigus on kasutatud avalikke andmeallikaid (Eesti Konjunktuuriinstituut, TL Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Lisaks on lbi viidud ekspertintervjuud seitsme ksitvallas tegutseva ettevtja, spetsialisti ja ksitmeistriga. Bakalaureuset koosneb kolmest peatkist. Esimene peatkk moodustab t teoreetilise osa ning jaguneb kaheks alapeatkiks. Alapeatkis 1.1 antakse levaade turunduskeskkonna analsi olemusest ning selgitatakse, mis on selle eesmrgid ja miks on turunduskeskkonna analsimine vajalik. Alapeatkis 1.2 esitatakse turunduskeskkonna analsi kik elemendid ning iga elemendi analsimise eesmrk ja meetod. Ksitturu turunduskeskkonna anals koostatakse alapeatkis 1.2 esitatud teoreetiliste lhtekohtade alusel.

T teine peatkk keskendub Eesti ksitturu turunduskeskkonna analsimisele. Peatkk jaguneb neljaks alapeatkiks. Alapeatkis 2.1 tutvustatakse analsi allikaid ja uurimismeetodit. Alapeatkis 2.2 selgitatakse, mis on ksit ja ksitettevtlus. Lisaks

5

antakse levaade olukorrast Eesti ksitettevtluses ning selle populaarsusest. Alapeatkis 2.3 ning htlasi ka olulisimas esitatakse analsi tulemused, avalike andmeallikate ja intervjuude phjal koostatud ksitturu turunduskeskkonna anals. Ksit turu analsi vtab SWOT analsiga kokku alapeatkk 2.4, milles esitatakse eelnevalt selgitatud ning ka analsi elementide hulka mittesobitunud ksitettevtet mjutavad tegurid. T kolmas peatkk koosneb soovitustest ja ettepanekutest. Bakalaureuset koostaja leiab SWOT analsis kajastatud teguritele loogilisi lahendusi. Selles peatkis esitatud ettepanekud on lbimeldud ja realistlikud ning peaksid praktilist rakendust leidma ksitettevtete turundustegevuses. Lisaks tutvustatakse ksitettevtlust toetavaid organisatsioone ja liite.

6

1. TURUNDUSKESKKONNA ANALSI TEOREETILISED ALUSED

1.1. Turunduskeskkonna analsi olemus ja eesmrk

Turundustegevuse eesmrk on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Seetttu saab turunduse seisukohti kasutada kikjal, kus soovitakse midagi saavutada vahetuse teel, alates tootmisest kuni poliitilise vitluseni. Nii peavad turunduse phimtetega arvestama tootjad, kes tahavad edukalt oma kaupu tarbijatele ma (Mauring 2001, 11). kski vahetus ei toimu vaakumis. Alati mbritsevad ettevtet paljud mjurid, mis vivad tulemusi kallutada nii positiivses kui negatiivses suunas. Iga pev siseneb vi vljub turgudelt nii tootjaid kui kliente ning vastu vetakse uusi seadusi. Selliste mjurite kooslust ksitletakse turunduskeskkonnas (Ibid., 39). Turunduskeskkond hlmab kiki tegureid, mis avaldavad ettevttele sisendite ning vljunditena otsest vi kaudset mju ja seda igal tajutaval moel. Keskkond kujundab ettevtet, kuid teisalt iga ettevte avaldab oma toimet keskkonnale. Ettevte ja teda mbritsev on pidevas andmise-vtmise suhtes. Turunduskeskkond koosneb jududest, mis oluliselt mjutavad organisatsiooni eduvimet turgudel. Turunduskeskkond liigitatakse mikro- ja makrokeskkonnaks (lhemalt alapeatkis 1.2) (Marketing 1997, 55).

Keskkonnaanals on vliste keskkonnategurite jlgimine ja tundmappimine, ettevtte tooteid ja teenuseid mjutavate keskkonnamuutuste vaatlemine. Turunduskeskkonna analsiandmed on aluseks keskkonnadiagnoosile ehk seisukohale, mis tuleneb kttesaadavate faktide hindamisest, arvestades keskkonnajude, vimalusi ja ohte ning ettevtte strateegiat (Ibid., 72). Keskkonna oskuslik vaatlemine, analsimine ja prognoosimine otsustab ettevtte edu, ebaedu ja ellujmise. Ei saa vlja ttada head strateegilist plaani, arvestamata keskkonna vastavaid mjureid. Keskkonnajudude jlgimine on tarvilik selleks, et kasutada parimaid olemasolevatest turundusvimalustest.

7

Turundusvimalus sisaldab keskkonnatingimuste soodsat seisu, rahuldavat edutenosust ja konkreetse turundusmeetme vajadust (Marketing 1997, 7475).

Niivrd dnaamilises keskkonnas nagu on tnapeval, jvad ellu ning nevad kasvupotentsiaali vaid need ettevtted, kes suudavad adapteeruda mbritseva keskkonnaga kiiremini kui nende konkurendid. Ettevte peab olema vimeline vaatlema, analsima ja prognoosima sndmusi ning nende teisenemist. Tark turundaja tunnetab ja ennetab varakult ebasoodsaid tegureid, mitte ei avalda vastutoimet alles siis, kui miski hakkab tugevasti mjuma (Ibid., 75). Toime peab tulema ka keskkondliku ebakindlusega olukorraga, kus ettevte ei saa ennustada ega hinnata tulevikus mjuvaid tegureid. Mida ebakindlam on keskkond, seda rohkem tuleb kulutada selle analsimisele aega ja energiat (Sahaf 2008, 53). Olematu vi halva keskkonnaanalsi tagajrgedeks on suuna puudumine, ebaadekvaatne tarbijaanals, turundusfunktsiooni minetamine, tegevuse dubleerimine, vimaluse mittekasutamine, vale imago loomine, seadusest leastumine, nrk vastutus jm (Turunduse alused 2008, 33).

Turunduskeskkonna analsimisel on neli peamist eesmrki. Selleks, et olla pidevalt kursis keskkonnamuutuste, vimaluste ja ohtudega ning nende mjurite alusel turundustegevust planeerida, on vaja keskkonda pidevalt ja sstemaatiliselt analsida ning diagnoosida. Lisaks vimaldab keskkonnaanals tuvastada ning mista taolisi keskkonnajude, mis ei ole vaid vimaluste loojateks, vaid millel on ka suurem mju turunduse efektiivsusele kaasates neid jude oma strateegilistesse plaanidesse. Keskkonnamuutustel vib olla kahjulik mju ettevtte turundusstrateegiale ning seada seda ohtu. Keskkonnaanals mitte ainult ei hoiata potentsiaalsete riskide eest, mida vivad phjustada konkurentide tegevus, vaid aitab ka nende ohtude mju vhendada. Keskkonna-anals vimaldab ettevtetel formuleerida turundusstrateegiaid vastavalt keskkon-namuutustele ning aitab neid strateegiaid tkorras hoida. helt poolt on keskkonnaanalsi abil ettevttel vimalik tuvastada ohte ja vimalusi, mis kujundavad lhenemisviise turundusele ja strateegiatele. Teisalt aitab anals tundma ppida neid tegureid, mis vivad ettevtte arenguteel kujuneda takistuseks vi edutajateks. Igal ettevttel on suur vljakutse valida selline turundusstrateegia, mis leiab les keskkonna poolt pakutavad vimalused, samal ajal ohte vltides vi neid enda kasuks prates (Sahaf 2008, 54).

8

1.2. Turunduskeskkonna anals

1.2.1. Turunduskeskkonna analsi elemendid

Edukas keskkonnaanals nuab tegutsemisvaldkonna sise- ja vliskeskkonna koosluse tiuslikku teadlikkust ja mistmist. Keskkonnaelemendid on teiste institutsioonide ja huvigruppide poolt mju avaldavad tegurid. Sellised elemendid vivad olla osa nii makrokeskkonnast kui mikrokeskkonnast. Mlemat tpi elementide jud on siduvateks teguriteks ettevtte sisekeskkonnaga (Sahaf 2008, 55).

Ettevttesisene turunduskeskkond koosneb erinevate allksuste ja osakondade vimustruktuuridest ning ttajatest. Peale turundusosakonna kuuluvad sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond, ostuosakond, mgiosakond, uurimus- ja arendusosakond, tootmisosakond jne. Ettevtte sisekeskkond peaks arendama tihedat koostd tarbijate vajaduste rahuldamiseks. Vline turunduskeskkond liigitatakse harilikult mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikrokeskkond on jud, mis mjutavad otseselt ettevtte toimingute edukust. Ettevte saab mikrokeskkonna jude mjutada. Mikrokeskkonna moodustavad lhimad ripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. Kui mikrokeskkonna puhul saab rkida kahepoolsest mjust ja vimalusest, siis makrokeskkonna mju on peamiselt hesuunaline. Siin jb ettevtte osaks eelkige kohandumine. See eeldab makrokeskkonna struktuuri vga head tundmist (Mauring 2001, 39). Makrokeskkonnaks on jud, mis mjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse vimalusi ja ohte. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevte teaks, millistes raamides ta tegutseb. Makrokeskkond jaotub majanduslikuks, juriidilisiguslikuks, demograafiliseks, kultuuriliseks, tehnoloogiliseks ja looduslikuks keskkonnaks (Teadlik turundus 2010, 63).

Joonis 1 iseloomustab keskkondade omavahelist sidusust ning iga taseme olulisemaid elemente. Ettevte peab phjalikult teadma iga elemendi komponente ning nende mju turunduskeskkonnale. Vlimine ring joonisel on ettevttevline ehk makrokeskkond, keskmine ring on vahetu ehk mikrokeskkond ning sisemine ring thistab ettevtte sisekeskkonda.

Joonis 1. TurunduskeskkondAllikas: (Mauring 2001, 40)

Bakalaureusets analsitakse turunduskeskkonda ldiselt, ilma kindla ettevtte vaatenurgata. Seetttu ei ole vimalik analsida ettevtte sisekeskkonda ning teoreetilises osas on vaatluse all vaid makroanalsile ksitletakse SWOT analsi teooriat.

1.2.2. Makrokeskkonna anals

Makrokeskkonna anals on oluline selleks, et ettevte teaks turunduskeskkonna trende ja muutusi. Analsides tuleb hinnata, millised muutujad mjutavad turgu kige enam jrgnevate aastate jooksul. Kui vtmetegurid on vlja toodud, tuleb vaadelda, millised neist mjutavad ettevtte turundamise protsessi ning hinnata, milliseid muutusi need tegurid turundusstrateegiates nuavad. Jrgnevalt vaadeldakse peamisi keskkonnamjureid, misisaldab makrokeskkonna anals. Nende mjurite tundmappimist ja analsimist vib pidada eduka strateegia loomise eeltingimuseks makrokeskkonna elemendid ning peamised makrokeskkonna analsis ksitletavad teguri

9

Joonis 1. Turunduskeskkond 40)

Bakalaureusets analsitakse turunduskeskkonda ldiselt, ilma kindla ettevtte vaatenurgata. Seetttu ei ole vimalik analsida ettevtte sisekeskkonda ning teoreetilises osas on vaatluse all vaid makro- ja mikrokeskkond. Lisaks makroanalsile ksitletakse SWOT analsi teooriat.

Makrokeskkonna anals

Makrokeskkonna anals on oluline selleks, et ettevte teaks turunduskeskkonna trende ja muutusi. Analsides tuleb hinnata, millised muutujad mjutavad turgu kige enam

te aastate jooksul. Kui vtmetegurid on vlja toodud, tuleb vaadelda, millised neist mjutavad ettevtte turundamise protsessi ning hinnata, milliseid muutusi need tegurid turundusstrateegiates nuavad. Jrgnevalt vaadeldakse peamisi keskkonnamjureid, misisaldab makrokeskkonna anals. Nende mjurite tundmappimist ja analsimist vib pidada eduka strateegia loomise eeltingimuseks (Sahaf 2008, 56). Joonisel 2 on toodud makrokeskkonna elemendid ning peamised makrokeskkonna analsis ksitletavad teguri

Bakalaureusets analsitakse turunduskeskkonda ldiselt, ilma kindla ettevtte vaatenurgata. Seetttu ei ole vimalik analsida ettevtte sisekeskkonda ning teoreetilises

ja mikrokeskkond. Lisaks makro- ja mikrokeskkonna

Makrokeskkonna anals on oluline selleks, et ettevte teaks turunduskeskkonna trende ja muutusi. Analsides tuleb hinnata, millised muutujad mjutavad turgu kige enam

te aastate jooksul. Kui vtmetegurid on vlja toodud, tuleb vaadelda, millised neist mjutavad ettevtte turundamise protsessi ning hinnata, milliseid muutusi need tegurid turundusstrateegiates nuavad. Jrgnevalt vaadeldakse peamisi keskkonnamjureid, mida sisaldab makrokeskkonna anals. Nende mjurite tundmappimist ja analsimist vib

Joonisel 2 on toodud makrokeskkonna elemendid ning peamised makrokeskkonna analsis ksitletavad tegurid.

Joonis 2. Makrokeskkonna elemendidAllikas: (autor)

Majanduskeskkonna anals. mjutab tarbijate ostujudu ja kulutamismustreid, toodete ja teenuste nudlust, hindu ja kasumit. Majanduslikud tingimusvlised tegurid, mis moodustavad ettevtte majanduskeskkonna. Niteks riigi majanduspoliitikaga vib valitsus teatud valdkondades tegutsevate ettevtete tegevust soodustada vi prssida. Enamasti on uurimostujud, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodang, ttus ja intressimrad (Sahaf 2008, 56). Ettevttel on oluline teada, milline on inimeste keskmine palk ja kuidas jagunevad sissetulekud hiskonnas. Lisaks sevimalused (intressimr), laenukoormus ja vlishangete vimalused (Teadlik turundus 2010, 68). Oma piirangute ja stiimulitega mjutavad ettevtte tegevust ka tstusfiskaalpoliitika. Nimetatud majandusnitajatel on tavaliselt laiaulatuslik mju kogu majandusele ning ettevte ei saa selle vastu midagi teha (Kumar, Sharma 1998, 10).

Turud vajavad nii ostujudu kui inimesi. Vimalik ostujud sltub sissetulekutest, hindadest, sstudest, laenudest ja krediidivimalustest. Tulude ja hoiuste maht kujundab kulutuste struktuuri kas raha antakse ra enamasti eluks hdavajalike toodete ja teenuste vi ka luksusesemete ning kallite kestvuskaupade hankimiseks. Ettevte peab hoolikalt jlgima ostuju muutuste trende, sest need vivad majanduslikule edule olulist mju avaldada. Eriti

10

Joonis 2. Makrokeskkonna elemendid

Majanduskeskkonna anals. Majanduskeskkond on osa ldisest keskkonnast, mis mjutab tarbijate ostujudu ja kulutamismustreid, toodete ja teenuste nudlust, hindu ja kasumit. Majanduslikud tingimused, majanduspoliitika ja majandusssteem on tugevad vlised tegurid, mis moodustavad ettevtte majanduskeskkonna. Niteks riigi majanduspoliitikaga vib valitsus teatud valdkondades tegutsevate ettevtete tegevust soodustada vi prssida. Enamasti on uurimisalusteks nitajateks konjunktuuritsklid, ostujud, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodang, ttus ja intressimrad (Sahaf 2008, 56). Ettevttel on oluline teada, milline on inimeste keskmine palk ja kuidas jagunevad sissetulekud hiskonnas. Lisaks sellele mjutavad ettevtte (turundus)tegevust laenusaamise vimalused (intressimr), laenukoormus ja vlishangete vimalused (Teadlik turundus 2010, 68). Oma piirangute ja stiimulitega mjutavad ettevtte tegevust ka tstus

metatud majandusnitajatel on tavaliselt laiaulatuslik mju kogu majandusele ning ettevte ei saa selle vastu midagi teha (Kumar, Sharma 1998, 10).

Turud vajavad nii ostujudu kui inimesi. Vimalik ostujud sltub sissetulekutest, enudest ja krediidivimalustest. Tulude ja hoiuste maht kujundab

kas raha antakse ra enamasti eluks hdavajalike toodete ja teenuste vi ka luksusesemete ning kallite kestvuskaupade hankimiseks. Ettevte peab hoolikalt jlgima

ju muutuste trende, sest need vivad majanduslikule edule olulist mju avaldada. Eriti

Majanduskeskkond on osa ldisest keskkonnast, mis mjutab tarbijate ostujudu ja kulutamismustreid, toodete ja teenuste nudlust, hindu ja

ed, majanduspoliitika ja majandusssteem on tugevad vlised tegurid, mis moodustavad ettevtte majanduskeskkonna. Niteks riigi majanduspoliitikaga vib valitsus teatud valdkondades tegutsevate ettevtete tegevust

isalusteks nitajateks konjunktuuritsklid, ostujud, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodang, ttus ja intressimrad (Sahaf 2008, 56). Ettevttel on oluline teada, milline on inimeste keskmine palk ja kuidas jagunevad

llele mjutavad ettevtte (turundus)tegevust laenusaamise vimalused (intressimr), laenukoormus ja vlishangete vimalused (Teadlik turundus 2010, 68). Oma piirangute ja stiimulitega mjutavad ettevtte tegevust ka tstus-, raha- ja

metatud majandusnitajatel on tavaliselt laiaulatuslik mju kogu majandusele ning ettevte ei saa selle vastu midagi teha (Kumar, Sharma 1998, 10).

Turud vajavad nii ostujudu kui inimesi. Vimalik ostujud sltub sissetulekutest, enudest ja krediidivimalustest. Tulude ja hoiuste maht kujundab

kas raha antakse ra enamasti eluks hdavajalike toodete ja teenuste vi ka luksusesemete ning kallite kestvuskaupade hankimiseks. Ettevte peab hoolikalt jlgima

ju muutuste trende, sest need vivad majanduslikule edule olulist mju avaldada. Eriti

11

peab ostuju analsimisele thelepanu prama ettevte, kes pab krge sissetulekuga ning hinnatundlikke tarbijaid (Marketing 1997, 67)

Kultuurikeskkonna anals. Kultuuri all meldakse vrtushinnangute, teadmiste, uskumuste, kitumisnormide, eetiliste seisukohtade jms kogumit, mis vljendub inimsuhetes ja sotsiaalse hiselu vormides. Kultuurilisi vrtusi salvestatakse, silitatakse ja edastatakse indiviidilt indiviidile ning plvkonnalt plvkonnale. Nendes kajastub rahvuste ja rahvaste erilisus ning ainulaadsus (Bovee, Thill 1992, 162). Kultuur mjutab alati inimese kitumist, sltumata sellest, kas seda teadvustatakse vi mitte. Seeprast kujundavad kultuurilise keskkonna tegurid ka turunduse jaoks olulisi tegureid (vajadusi ning soove), mrates kindlaks eelistusi ning kehtestades valikupiiranguid. Kultuurilise keskkonna nihked vivad oluliselt mjutada tooterhmade vastuvttu ja kogu tegevusharu vimalusi (Mauring 2001, 63).

Kultuurilised tekspidamised muutuvad ning kultuuritase ja selle areng avaldavad tugevat toimet inimeste vajadustele. Perioodiliselt muutub inimeste kitumismudel, ilmnevad uued vajadused ja soovid. Kultuurilise keskkonna nihked mjutavad toote potentsiaalsete ostjate arvu, uue toodangu evitamisotsuseid, reklaamikulusid jne. Sellised nihked loovad turunduse jaoks uusi ohte ja vimalusi. Seeprast tuleb ettevttel pideval jlgida erinevate kultuurigruppide kitumist, vrtushinnangute ja eelistuste dnaamikat ning sellest lhtuvalt kujundada nudlust. Kuna kultuur areneb koos hiskonnaga, siis toob see kaasa uusi turusituatsioone, mis nuavad kasutatavate turundusstrateegiate muutmist (Ibid., 64).

Kultuuriline keskkond mrab inimeste vastuvetava ja normaalse kitumise ning seetttu mjutab toote, hinna, mgi ja reklaami turunduslahendusi. Ettevte peab jlgima kultuurikeskkonda, saamaks selgemat ettekujutust tulevikust, tegemaks paremaid turu- ja tooteotsuseid. Suurte inimgruppide kitumise uurimine aitab vlja tuua uusi trende, tarbijanudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu vi kahanemist (Marketing 1997, 71). Analsi kigus pitakse tundma hiskonna suhtumist valdkonda ning analsitakse vimalikke probleeme, mis vivad kultuurilistest muutustest tekkida (Ferrel, Hartline 2010, 95).

Demograafiline keskkond. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, tkohtade jms seisukohalt (Teadlik turundus 2010, 70). Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mjurid. Seda keskkonda analsitakse rahvaarvu, koosseisu, rhmadevaheliste

12

proportsioonide, geograafilise paiknevuse, soolise jaotuse, vanuselise struktuuri, kihistumise, keskmise leibkonna suuruse, hariduse, ametialade, elukutsete ja teiste rahvastikku iseloomustavate teguritega (Marketing 1997, 66). Muutused demograafilises keskkonnas phjustavad nihkeid turu mahus, nudmiste struktuuris, hinnatundlikkuses, turustuskanalite valikus vi reklaamivahendite kasutamises (Mauring 2001, 61)zs. Kui ettevte avastab enda jaoks jrsku mingi olulise llatuse demograafilises situatsioonis, on ta olnud ilmselt sna hooletu (Teadlik turundus 2010, 70).

Looduslik keskkond. Looduskeskkonna moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina vi mis mjutavad turundustegevust. Looduskeskkonna kaitsest on viimastel aastakmnetel saanud nii ettevtluse kui avalikkuse jaoks thtis teema. Mitmetes maailma piirkondades on hu ja vee saaste judnud ohtlikule tasemele. Peale selle tuleb muretseda veel kasvuhooneefekti ja osooniaukude, globaalse soojenemise jms prast. Ettevte peab olema kursis looduskeskkonda puudutavate trendidega: toorainete vhenemine, energiahindade tus, kasvav saastatus ning valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse (Teadlik turundus 2010, 66). Juba varakult peab mtlema, kuidas looduslikke materjale kokku hoida ning leida neile sobivaid tehislikke asendajaid. Tuleb ka melda oma toodete sidumisele odavamate energiaallikatega. Uute turundusvimalustena tuleb ksitleda jtmete koristamist ja mberttlemist ning keskkonnasbralike pakendite valmistamist. Selleks, et ettevtte tegevus vastaks kehtestatud seadustele ja normidele, tuleb tootmisprotsessi sageli mber korraldada vi moderniseerida. Ettevte peab kursis olema kikide keskkonnakaitse seisukohtadega, et tagada nende igeaegne jrgimine (Mauring 2001, 67).

Tehnoloogiline keskkond. Tehnoloogia on teaduslike oskuste rakendamine uute toodete ja funktsioonide arendamisel vi olemasolevate edendamisel. Tehnoloogia on arenenud viimaste aastakmnetega kiires tempos ning on keskkonna oluline komponent. Muutused tehnoloogilises keskkonnas toimuvad kige kiiremini ning pakuvad ettevttele suurimaid laienemisvimalusi. Tehnoloogiline areng mjutab ettevtte turundustegevuse ulatust ja arengut (Sahaf 2008, 58). Tehnoloogia on ks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles valdkonnas toimuvad muutused annavad terveid plvkondi uusi tooteid, mis vlistavad tielikult vi vhendavad tunduvalt vanade variantide mgivimalusi (Mauring 2001, 64). Tehnoloogilised muutused olenevad tugevasti ka tstuskeskkonnast. Niteks muutused elektroonikatstuses ja farmaatsias on jrsemad ja kiiremad kui muutused tekstiilis ning metsanduses, kus need toimuvad jrk-jrgulisemalt. Valdkonnas, kus areng

13

toimub kiirelt, peab olema pidevas valmisolekus areneda koos keskkonnaga (Sahaf 2008, 58). Peamised tehnoloogilised trendid, mida ettevtja peaks jlgima ning analsima on tehnoloogiliste muutuste kiirenemine, suured arendus- ja teadust eelarved ning vikeste arenduste suur hulk ja suurenev regulatsioon (Teadlik turundus 2010, 71).

Poliitilis-iguslik keskkond. Ettevtte turundusotsused on mjutatud tugevasti nii poliitilisest kui ka iguslikust keskkonnast. Poliitiline keskkond sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mjutavad ja piiravad seelbi nii organisatsioonide kui ksikisikute kitumist. Teinekord on leidlikel ettevtjatel vimalik leida neist piirangutest uusi turuvimalusi (Ibid., 69). Valitsus on turumajanduses aktiivne poliitiline jud, mis mjutab toodet, hinda, mgikohta ja reklaami. Ta toetab ja kontrollib ning oma tegutsemisega ka mrgatavalt suunab turundust. Ettevtlusalane seadusandlus vib olla kehv vi lbimtlemata ning pidurdada majandusvabadust, loovust vi prssida majanduskasvu. Seega peab ettevtja olema kursis, millised on ettevtete tegutsemisele seatud raamid. Ettevttel tuleb analsida, millised soodustavaid tegureid on vimalik kasutada. Niteks ri edendamiseks kaitstakse kodumaist tootmist vliskonkurentide eest imporditolli kehtestamise ja vikeettevtete toetamisega. Ettevtja peab hsti tundma ja oskuslikult kasutama phiseadust, kiki vajalikke seadusandlikke akte ning valitsuse toetamis- ja kontrollissteemi (Marketing 1997, 69).

1.2.3. Mikrokeskkonna anals

Mikrokeskkonna analsi sdamikuks on tarbijad ning see, kuidas nad teevad oma ostuotsuseid sltuvalt teenitud rahast ja toodete hinnast (Kumar, Sharma 1998, 105). Joonisel 3 on toodud mikrokeskkonna elemendid ning peamised analsis ksitletavad tegurid. Iga ettevtte peamine eesmrk on pakkuda parimat teenindust ja rahuldada oma vljavalitud sihtgrupi kindlaid vajadusi. Selle eesmrgi tideviimiseks seob ettevtja end mitmete tarnijate ning vahendajatega. Ettevte, tarnijad, klientide vrgustik ja vahendajad moodustavad ettevtte turundusssteemi tuumiku ning mikrokeskkonna analsis vaadeldakse keskkonna llisid individuaalselt (inimesed, kes tarbivad ja ettevtted, kes toodavad) ning analsitakse nende reaktsiooni majandusimpulssidele. Nende tegurite koost efektiivsust mjutab ka konkurents ning huvigrupid (Marketing 1997, 56).

Joonis 3. Mikrokeskkond Allikas: (Marketing 1997, 56)

Tarbijad. Tarbijate koosluse thistamiseks kasutataksturg. Turunduses on turu miste mratlemisel lhtekohaks tarbijad. Selline lhenemine on vimaldanud Kotleril turgu defineerida jrgmiselt: turg on olemasolevate ja potentsiaalsete ostjate kogum, kes tahab ning on vimelinrahuldamiseks. Seega mravad turu hesuguste vajaduste ja soovidega tarbijad, mitte aga tooted vi mingisugused muud parameetrid (Mauring 2001, 48).

Turumajanduse tingimustes on kige suurem mjuvim tarbijatesltub, kas ettevte kujuneb edukaks vi mitte. Kui tarbijate vajadusi ei arvestata, loobuvad nad pakutavatest toodetest ja teenustest ning hakkavad neid ostma mujalt. Seeprast peab ettevtte tpselt teadma ja analsima, kes on tem48).

Turul vivad ostjateks olla nii inimesed kui ka organisatsioonid, moodustades vastavalt tarbija- ja organisatsiooniturge. Tarbijate analsiga tuleb kindlaks teha, millisesse rhma kuuluvad sihtgrupid. Takodumajapidamised, kus kaupade ostmine toimub vaid isiklikuks tarbeks. Organisatsiooniturul on ostjateks kas kommertsettevtted, mittetulunduslikud hingud vi riiklikud institutsioonid (Mauring 2001,

Selleks, et pakkuda oma tarbijatele parimat toodet/teenust, on vaja neid tunda. Tarbijate analsiga saadakse vastused ksimustele, mis puudutavad nende geograafilisi,

14

Allikas: (Marketing 1997, 56)

Tarbijate koosluse thistamiseks kasutatakse harilikult ldistavat terminit . Turunduses on turu miste mratlemisel lhtekohaks tarbijad. Selline lhenemine on

vimaldanud Kotleril turgu defineerida jrgmiselt: turg on olemasolevate ja potentsiaalsete ostjate kogum, kes tahab ning on vimeline sooritama vahetusi oma vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Seega mravad turu hesuguste vajaduste ja soovidega tarbijad, mitte aga tooted vi mingisugused muud parameetrid (Mauring 2001, 48).

Turumajanduse tingimustes on kige suurem mjuvim tarbijatesltub, kas ettevte kujuneb edukaks vi mitte. Kui tarbijate vajadusi ei arvestata, loobuvad nad pakutavatest toodetest ja teenustest ning hakkavad neid ostma mujalt. Seeprast peab ettevtte tpselt teadma ja analsima, kes on tema tarbijad ja millised on nende soovid (

Turul vivad ostjateks olla nii inimesed kui ka organisatsioonid, moodustades ja organisatsiooniturge. Tarbijate analsiga tuleb kindlaks teha, millisesse

rhma kuuluvad sihtgrupid. Tarbijaturu koosseisu arvatakse lisaks ksikisikutele ka kodumajapidamised, kus kaupade ostmine toimub vaid isiklikuks tarbeks. Organisatsiooniturul on ostjateks kas kommertsettevtted, mittetulunduslikud hingud vi riiklikud institutsioonid (Mauring 2001, 49).

Selleks, et pakkuda oma tarbijatele parimat toodet/teenust, on vaja neid tunda. Tarbijate analsiga saadakse vastused ksimustele, mis puudutavad nende geograafilisi,

e harilikult ldistavat terminit . Turunduses on turu miste mratlemisel lhtekohaks tarbijad. Selline lhenemine on

vimaldanud Kotleril turgu defineerida jrgmiselt: turg on olemasolevate ja potentsiaalsete e sooritama vahetusi oma vajaduste ja soovide

rahuldamiseks. Seega mravad turu hesuguste vajaduste ja soovidega tarbijad, mitte aga

Turumajanduse tingimustes on kige suurem mjuvim tarbijatel. Suures osas nendest sltub, kas ettevte kujuneb edukaks vi mitte. Kui tarbijate vajadusi ei arvestata, loobuvad nad pakutavatest toodetest ja teenustest ning hakkavad neid ostma mujalt. Seeprast peab

a tarbijad ja millised on nende soovid (Ibid.,

Turul vivad ostjateks olla nii inimesed kui ka organisatsioonid, moodustades ja organisatsiooniturge. Tarbijate analsiga tuleb kindlaks teha, millisesse

rbijaturu koosseisu arvatakse lisaks ksikisikutele ka kodumajapidamised, kus kaupade ostmine toimub vaid isiklikuks tarbeks. Organisatsiooniturul on ostjateks kas kommertsettevtted, mittetulunduslikud hingud vi

Selleks, et pakkuda oma tarbijatele parimat toodet/teenust, on vaja neid tunda. Tarbijate analsiga saadakse vastused ksimustele, mis puudutavad nende geograafilisi,

15

demograafilisi ning pshhograafilisi andmeid. Demograafilisteks nitajateks on vanus, sugu, haridustase, perekonnaseis, sissetuleku tase. Pshhograafia alla kuuluvad elustiil, karakter, suhtumine, uskumused ning kitumisviisid, mis mjutavad ostumustreid. Nende andmete analsimiseks saab kasutada 5W mudelit.

5W mudel. Laswell avaldas 1948. aastal massikommunikatsiooniprotsessi kirjeldava mudeli 5W. See mudel vastab ksimustele who?, where?, whom?, why?, when? (kes?, kus?, kellele?, miks?, millal?). Peamiselt kasutatakse 5W mudelit kirjeldamaks massikommunikat-siooni snumi koostamist, kuid see vimaldab analsida ka olemasolevat vi potentsiaalset klienti.

Tarbijate analsis leitakse 5W abil vastused mitmetele ksimustele. Who? ksimusega mratletakse tarbijate demograafilised ja geograafilised andmed. Kes on analsitava turu tarbijad ning kuidas nende ostu sooritamine erineb teiste turgude tarbijatest? What? annab ettekujutuse, mida tarbija tootega teeb. Millisel hulgal tarbijad tooteid ostavad? Kas psikliendid erinevad teistest tarbijatest? Where? vastab ksimusele, kus sooritavad tarbijad ostu ehk peamised mgivljundid. Kas internetikaubandusel on mju ostusooritajatele? When? ksimusega saadakse informatsiooni ostu sooritamise ajahetkest. Kas toodang on hooajaline? Why? (and how?) annab ettekujutuse tarbija ostu sooritamise protsessist. Miks tarbija just selle toote valib ning millised on need peamised omadused, millega toode erineb konkurentide omadest? Why? ksimuse all vib mrkida ka vastupidist miks tarbija toodet ei osta? Ehk millised on peamised omadused, mis ei tida mitte-tarbija vajadusi? (Ferrel, Hartline 2010, 96).

Konkurendid. heks olulisemaks mikrokeskkonna elemendiks peale tarbijate on ettevtte konkurendid. Konkurentidega puutub kokku iga ettevte, kuid edukaks kujuneb ksnes see, kes pidevalt analsib oma tegevust, vrreldes enda ja konkurentide tooteid, hindu, turunduskanaleid, reklaami jms (Mauring 2001, 50). Turunduskontseptsioonist lhtudes on ettevtte edu aluseks krgem ostjatele pakutav vrtus, mis tagaks suurema rahulolu kui konkurendid (Teadlik turundus 2010, 74). Kui konkurentide edutegurid, strateegia ja tegevusphimtted on kas vi ldjoontes teada, on palju kergem ennetada nende tegevusi ja ra kasutada nende nrkusi (Turunduse alused 2008, 38).

Konkurentide arv ja konkurentsisituatsioon olenevad sellest, missuguses konkurentsis ettevte tegutseb. Kikidel konkurentidel ei ole vrdne thtsus ning selleks tuleb osata konkurente igesti klassifitseerida. ks viis konkurente eristada on nad jaotada ldisteks,

16

kaudseteks, lhedasteks ja vahetuteks. ldisteks konkurentideks vib lugeda kiki samal turul tegutsevaid ettevtteid. Konkureerimine toimub n soovide tasandil: tarbijal on piiratud eelarve, millest tihti kigi toodete ostmiseks raha ei jtku ja tarbija peab otsustama he kasuks. Kaudseteks konkurentideks on need, kes pakuvad tarbijale vormilt erinevaid, kuid funktsioonilt samasuguseid kaupu. Lhedased konkurendid erinevad eelmisest rhmast selle poolest, et nende tooted on peaaegu hesugused, kuid tarbijagrupid erinevad. Vahetud konkurendid pakuvad praktiliselt hesugust kaupa htedele ja samadele tarbijatele. Kuna toode ei erine, ptakse konkurentsieeliseid saavutada kvaliteedi, hinna, teeninduse jms abil (Mauring 2001, 52).

Konkurentsianalsis leitakse vastused jrgnevatele ksimustele (Teadlik turundus 2010, 51):

Kes on peamised konkurendid?

Millised on nende tugevused ja nrkused? Millised on konkurentide eesmrgid?

Milliseid strateegiaid ja kui edukalt konkurendid neid kasutavad? Kuidas konkurendid kituvad vi reageerivad teiste turulolijate tegevusele? Milliseid turustuskanaleid nad kasutavad? Tarnijad. Tarnijad on oluline lli ettevtte lpptarbijale vrtuse loomise protsessis.

Tarnijad teevad ettevttele kttesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste valmistamiseks. Tarnijaid kui keskkonna elemente tuleb ettevtte turundusts thelepanelikult analsida, sest tarnijate probleemid mjutavad suurel hulgal ettevtte turundust (Teadlik turundus 2010, 73). Peamiselt selle prast, et varude puudujk ja viivitus vivad segada toodete igeaegset mgile judmist ning vhendada lhiaja mgitulemusi, kuid pikemas perspektiivis mjutada ka tarbija usalduse ning rahulolu silitamist. Tarnekulude tus vib thendada ldist hinnatusu ning sellega mgitulemusi ja ettevtte ldist mgimahtu kahjustada (Kotler. Armstrong 2009, 95). Kui ettevttel ei ole vimalik tarnida piisavas koguses tootmisvahendeid nutud kvaliteedi ja hinnaga, et oma eesmrk tide viia, siis ei saa loota edu konkureerivas turunduskeskkonnas (Cant et al. 2006, 44). ldiselt hakatakse tarnijatega seonduvaid probleeme thtsustama alles siis, kui tarnevimalusi kitsendatakse. (Mauring 2001, 45).

17

Vahendajad. Vahendajad mngivad olulist rolli tarbijate ja tootjate lhendamisel. Need organisatsioonid aitavad firmal oma tooteid turul levitada, realiseerida ja lpptarbijani toimetada. Eristatakse nelja vahendajate liiki (Ibid., 47):

1. kaubanduslikud vahendajad jae- ja hulgiettevtted, vikekaupmehed jt; 2. logistilised vahendajad kaupade transport ja toimetamine sihtkohta; 3. turundusteenuste osutajad aitavad ettevttel turundustegevust korraldada; 4. krediidi- ja finantsasutused pangad, kindlustusfirmad jt.

Vahendajad on oma loomult pidevas muutuses ning ettevttel on oluline analsida oma olemasolevaid ja tulevasi vahendajaid. Vahendajatega seotud otsused thendavad pikaajaliste liitude moodustamist ning see vib mjutada ettevtte turundusstrateegiaid. Niteks suurtel jaemjatel vib olla mju vahendatavate ettevtete hinna- ja turundusotsuste tegemisel. Uued vahendajad vivad ettevttele pakkuda vljakutseid, kuid thendada ka ohte (Cant et al. 2006, 44). Huvigrupid. Huvigrupid on jud, kellele ettevtte edukus on tegelikult vi potentsiaalselt thtis ja kes mjutavad seda. Huvigrupp vib ettevtte tegevust soodustada vi takistada. Kigi philiste huvigruppide ja tarbijaturgude jaoks tuleks ettevttes vlja ttada vastavad turundusplaanid. Nende realiseerimise kaudu on vimalik saavutada konkreetse huvigrupi vastureaktsioon: soosiv suhtumine, heategevad annetused, aja ohverdamine vi raha pakkumine (Marketing 1997, 64).

Sltuvalt vastastikmjust ettevttega eristatakse kolme huvigruppide rhma. Esimese rhma moodustavad huvigrupid, kelle huvid langevad kokku ettevtte omadega. Sinna kuuluvad sisemine auditoorium ehk aktsionrid, tlised ning finantsringkonnad ehk pangad, investeerimisasutused jt. Neid huvitab ettevtte hea kekik. Teise rhma kuuluvad huvigrupid, kellest ettevte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevtte kekigust huvitatud ei ole. Need on massikommunikatsioonikanalid ning ldsus (elanikkonna erinevad kihid). Ettevte on huvitatud, et see grupp suhtuks tema tegemistesse ja toodetesse positiivselt. Kolmanda kategooria moodustavad huvigrupid, kes on ettevtte tegevusest huvitatud, ettevte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole. Sinna kuuluvad riiklikud ja kohalikud vimuorganid ning kohalik kontaktauditoorium (Mauring 2001, 56).

18

1.2.4. SWOT anals

Eduka turundusstrateegia valimiseks ning ettevtte arenguks on aeg-ajalt vaja leida vastused ksimustele: Kas on mingeid takistusi, mis tuleb elimineerida vi hoopis tugevusteks muuta? Millised ohud ja vimalused on ees ootamas? SWOT analsiga leitakse struktuurselt ja analtiliselt vastused nendele ksimustele (Bhm 2008, 1). SWOT anals sisaldab ettevtte tugevuste ja nrkuste ning keskkonna ohtude ja vimaluste analsimist (vt Joonis 4).

SWOT anals sobib ka konkurentide tundmappimiseks ning nende tugevuste ja nrkuse kasutamiseks oma turunduse kavandamisel. Lisaks annab anals kasulikku teavet ettevtte enda ressurssidest ja vimetest, millega osutada vastupanu konkureerivale keskkonnale. Ettevtte sise- ja vliskeskkonna uurimine on oluline protsess strateegilises planeerimises ning SWOT analsi eesmrgiks on vastandada ettevtte sisemised tugevused ja nrkused vliste vimaluste ja ohtudega ning vtta vastu strateegilisi otsuseid. Lisaks aitab SWOT anals kasutada arengusuundumust, rakendada tegelikke vimalusi ja ttada maksimaalse thususega, silitada ja tugevdada konkurentsipositsiooni, parandada suhteid ttajate, klientide, tarnijate ja vahendajatega ning tiustada kommunikatsioonitd (Bhm 2008, 2).

SISEKESKKOND

VLISKESK-KOND

TUGEVUSED NRKUSED

VIMALUSED OHUD

Joonis 4. SWOT anals (S strengths (tugevused), W weaknesses (nrkused), O opportunities (vimalused), T threats (ohud)). Allikas: (Turunduse alused 2008, 34).

19

2. EESTI KSITTURU ANALS

2.1. Analsi metoodika

Bakalaureuset anals toetub dokumendianalsile (Eesti Konjunktuuriinstituut, TL Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning autori lbiviidud eksperdiintervjuudele. Bakalaureuse-t kigus intervjueeriti seitset ksitga seotud inimest. Valimi koostamisel peeti silmas phimtet, et igal intervjueeritaval oleks vhemalt 10-aastane ksitkogemus. Intervjuud viidi lbi kahe ksitmeistri, kahe ettevtja ja ksitmeistri, kahe ksitettevtja ning he ksitspetsialistiga.

Intervjueeritavatega veti hendust telefoni vi e-kirja teel ning lepiti kokku kohtumine. Ksitleti jrgmisi ksitmeistreid: Pilvi Kase (Tstamaa Rahvamaja ksitringi juht. Kutsekvalifikatsioon rahvariide seelikukanga kudumises) ja Astri Kaljus (Arhailise stiili edasiandja. Omandanud T Kultuuriakadeemias Rahvusliku tekstiili eriala). Ettevtjateks, kes tegelevad ksitga, valiti Made Uus (T Viljandi Kultuuriakadeemia ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis nahkmblemise ja ttlemise petaja) ja Naima Teppand (Naima Ksit AS looja, kes toodab kraasvillast lnga ning valmistab/mb ksitesemeid ja vahendeid). Ksitettevtlusega, kuid isiklikult ksitga mitte tegelevateks ettevtjateks on jrgnevad isikud: Kalev Laikre (Salmpartner O juhatuse liige) ja Madis Medri (Meened O tegevjuht). Spetsialistiintervjuu viidi lbi Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liidu juhi ning Rahvalikooli direktori Liivi Soovaga. Tulemuste selgemaks esitamiseks on igale intervjueeritavale antud tema staatust thistav nimetus:

ksitspetsialist Liivi Soova (spetsialist); ksitmeister ja ettevtja Naima Teppand (ettevtja/meister 1); ksitmeister ja ettevtja Made Uus (ettevtja/meister 2); ettevtja Kalev Laikre (ettevtja 1);

20

ettevtja Madis Medri (ettevtja 2); ksitmeister Pilvi Kase (meister 1); ksitmeister Astri Kaljus (meister 2).

Anals toetub lisaks dokumendianalsile ja ekspertintervjuudele autori enda kogemusele. Bakalaureuset autoril on kolmeaastane kogemus ksitettevtja ning meistrina, mis on tunduvalt vhem kui intervjueeritavatel, kuid seoste loomiseks ning ksit turunduskeskkonnast tervikpildi loomiseks piisav.

2.2. Ksit ja selle ettevtlus

Kige laiemalt mistetakse ksit (inglise keeles handicraft vi craft, saksa keeles Handwerk, naisksit kohta Handarbeit) all teatud tpi tid, kus nii tarbe- kui ka dekoratiivesemeid valmistatakse peamiselt inimese ktetna vi lihtsate vahendite abil. Ksit all on silmas peetud kiki traditsioonilisi keliselt tehtavaid (mitte tstuslikke) tegevusi (puut, metalli- ja sepat, viltimine, silmuskudumine, kangakudumine, tikkimine, heegeldamine, mblemine jne) vi ksitnduslikku viketootmist vi kodutndust, mille tulemuseks on algusest lpuni viidud terviklik ese (Allpere 2003). Ksitd seostatakse tihti rahvuslike motiividega. Selles seoses ei ole midagi valesti Eesti ksit ongi peamiselt rahvuslik. See suund viib edasi traditsioone. Siiski on ka teine haru, nimelt uusloominguline ksit. Sellise ksit puhul on mrksnadeks uuenduslikkus ja originaalsus. Jrgitakse ka traditsioone, ent ksitle proovitakse lheneda uudselt, luues midagi teistsugust. Ksitettevtlus Eestis hlmab ettevtteid (nii rihinguid kui fsilisest isikust ettevtjaid), kes ise kujundavad tooteid ja valmistavad neid ksitsitna vi peamiselt ksitsi juhitavate masinate ja seadmete abil. ldreeglina on toodanguks kas unikaalesemed vi vikeseeriatooted, samuti parandustd ja koolitusteenused; ksitettevtjad valmistavad peamiselt tarbeesemeid, sisustuses vajalikke esemeid (mbel, tekstiil), rivaid, ehteid, suveniire jm. Suur osa ksitalade ettevtjatest on ksikettevtjad, kes ei kasuta palgalist lisatjudu ja kes ise kujundavad, teostavad ja turustavad oma tooteid (Susi 2010, 5). Ksitettevtlus annab mrkimisvrse panuse regioonide arengusse, pakkudes elanikele elatusallikana vimalusi nii linnades kui maal. Lisaks on ksitga tegelevatel ettevtetel vimendav efekt teistele majandussektoritele: nende poolt loodud ideed leiavad laialdast

21

kasutust teistes valdkondades. Ettevtjatel on vime meelitada ligi teisi teadmusphise majanduse toimijaid ning suurendada paiga atraktiivsust ja kvaliteeti tervikuna (Eesti loomemajanduse olukorra ... 2009, 5). Ksitsektor on praegu Eestis suhteliselt keeruliselt jlgitav majandusharu. Paljud ksitettevtjad kasutavad oma toodangu mgiks laatasid ja ksitturge ning usaldusvrne statistika majanduslike nitajate kohta ei ole kttesaadav. Tegemist on valdkonnaga, mille majanduslikud nitajad ei ole selgesti eristatavad muudest majandusvaldkondadest (Eesti ksitmeistrite histurunduse ... 2010, 4). Viimased andmed Eesti ksitettevtete kaardistamisest prinevad Eesti Konjunktuuriinsituudi poolt 2009. aastal lbi viidud loomemajanduse kaardistamisest ja uuringust. 2007. aasta seisuga oli Eestis vhemalt 165 loomemajanduslike ksitaladega tegelevat ettevtet, kus oli hivatud 570 ttajat ja kelle mgitulu ulatus 9,4 miljoni euroni. ldjuhul on ksitettevtted vikesed (keskmine hivatute arv ettevttes 3,5). Ksittvaldkond sobib hsti ksikettevtluseks ja fsilisest isikust ettevtjatele. Kik ksikettevtjad ei tegele ksitga tistpeva ulatuses, samas tegeletakse ksitga krvalalana niteks taludes. Seega oli 2007. aasta seisuga loomemajandusliku ksitga hivatud ettevtetes ja FIEdena kokku 1403 inimest ja mgituluks 14,9 miljonit eurot. Kuna ksit ei ole kasumlik ala, tegeletakse ksit mgiga sageli mittetulundushingu vormis, MTde mgitegevuse kohta statistilised andmed aga puuduvad. Lisaks tegeletakse ksit kui harrastusena enda ja pere tarbeks, mitte mgiks. Oskuste levik ja koolitus on aluseks ka ettevtluse arengule (Eesti loomemajanduse olukorra ... 2009, 5). Eesti loomeettevtjatest on enamik krgharidusega ning 2/3 neist on haridus kunsti vi muus loomevallas. Vrreldes Eesti ettevtjate haridusprofiiliga, on loomeettevtjad keskmisest oluliselt haritumad. Varasematele ettevtlusuuringutele tuginedes on alustaval ettevttel kll suurem eelnev juhtimiskogemus, kuid loomeettevtja on oluliselt enam olnud tegus samas vi lhedases tegevusvaldkonnas. Ettevtlusega alustamisel ei peeta peamiseks motiiviks suure kasumi teenimist ega kodus ttamist. Pigem on olulisteks motiivideks sltumatuse soov, endale meeldival viisil ja sobivas rtmis ttamine ning eneseteostus. Rahaline motivatsioon on ksit alal tegutsevate ettevtjate seas tagasihoidlikumalt esindatud kui ettevtjate seas tervikuna. Ksitettevtjad tegeleksid meelsamini oma loomingu kui ritsemisega (Vike- ja mikroloomeettevtete arengutskel ... 2011, 67).

22

Ksitvallas tegutsejate hinnangul ennustatakse ksitettevtlusele head tulevikku. Meister 2: Ksitettevtlusele ennustan ikka head tulevikku. Ksitga tegelejad on aasta aasta jrel aina ilusamat ja kvaliteetsemat toodangut hakanud tegema. Kvalifitseeritud inimesi on jrest juurde tulemas (vt Lisa 7). Ettevtja/meister 2: Kes on oma nii leidnud, vi suudab ennast juliselt reklaamida, see psib ka turul (vt Lisa 3).

2.3. Ksitturu turunduskeskkond

2.3.1. Makrokeskkond

Majanduskeskkonna anals. Majanduskeskkonna analsi eesmrgiks on kaardistada keskkonda ksit ettevtte kivitamise aspektist. 2012. aastal kasvas majandus 3,2%. Eesti majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nudlus, mis kasvas 2012. aastal 8%. Kodumajapidamiste lpptarbimiskulutused suurenesid 4% (2012. aastal kasvas ... 2013). Eesti majandusprognoos aastateks 20122014 (Eesti majandusprognoos aastateks ... 2012) hindab, et 2013. aastal jtkub majanduskasv sarnases tempos nagu 2012. aastal. Peamine kasvu kiirendav tegur on vliskeskkonna jrk-jrguline paranemine, mis toob kaasa krgema lisandvrtusega ekspordi kasvu. 2014. aasta majanduskasv vib aga paraneva vliskeskkonna tingimustes kujuneda tasakaalulisest kasvutempost ajutiselt kiiremaks. Eesti Panga (2012) andmeil suurendasid vhenev tpuudus ning hive kasv 2012. aasta esimeses pooles majapidamiste kindlustunnet, kuid sellele vaatamata aeglustus mnevrra eratarbimise kasv. Aasta teises pooles kindlustunne kll kahanes, kuid keskmise brutopalga juline kasv hoidis eratarbimise tugevana. Ajutine tagasilk majapidamiste reaalse kasutatava tulu ning eratarbimise kasvus saabus 2013. aasta esimeses kvartalis, kui tusis elektrienergia hind. Elektrihinna tus mjutab eelkige nende leibkondade tarbimiskorvi, kelle sissetulekud on viksemad ning sundkulutused moodustavad suurema osa kogukuludest. Elektrihinna tusu tagajrjel suurenevad majapidamiste eluasemekulud ning neile jb vhem raha muude kaupade tarbimiseks. 2013. aastal kasvab tarbimine prognoosi jrgi 3,0%. Energiakulude kasv mjutab ka inflatsiooni ning Eesti majandust tervikuna, sest elektrihind tuseb kodutarbijate ja vikeettevtete jaoks ligikaudu 20% (Ibid., 5). Ksit ei kuulu inimeste esmavajaduste hulka, mistttu tehakse kulutusi ksitle alles siis, kui esmatarbekaupade soetamisest jb raha le. On reaalne, et loomemajandusega seotud

23

tarbimine vheneb koos ldise tarbimise langusega. Spetsialist: Praegune majandusolukord on ksitettevtlust prssiv, sest tarbija rahakott on vike ning valitakse hoolega, mida ostetakse. Ka eurooplased vaatavad oma rahakotti (vt Lisa 1). Selleks on valdkonna arenguks vajalik, et Eesti majandus kohaneks vimalikult kiiresti uue olukorraga, mis kasvataks omakorda tarbijate kindlustunnet tuleviku osas. Tju-uuringute andmeil oli aastakeskmine tpuudus 2012. aastal viimase nelja aasta madalaim. Vrreldes 2011. aastaga vhenes ttus 16 000 vrra ning mnevrra langes ka noorte, 1524 aastaste, ttuse mr ja pikaajaline ttus. Sellegi poolest on ttuid hinnanguliselt 71 000 (Thive ja ttus ... 2013). Ksit mgiks valmistamise seisukohast on see oluline asjaolu, kuna paljud sissetuleku kaotanud inimesed vivad prduda ksit juurde ning kujundada sellest endale elatusallika. Keerulisemad ajad majanduses tekitavad soodsaid tingimusi uue ri kivitamiseks. Nudlikumas turuolukorras kivitatud ettevtted on suurema tenosusega edukamad ka parematel aegadel, sest kulubaas on vrreldes konkurentidega hoolikamalt kavandatud (Susi 2010, 18). Vaatamata Eesti ettevtluse suhteliselt kiirele arengule ning konkurentsivime

olulisele paranemisele, domineerivad Eestis tna siiski traditsioonilistes majandusharudes tegutsevad ettevtted, kelle tootlikkus ja kasumlikkus ttaja kohta jvad oluliselt maha arenenud tstusriikide vastavatest nitajatest (Eesti Ettevtluspoliitika 20072013, 13). See murepunkt puudutab tugevasti ksitettevtlust, sest Eesti ksitettevtted koosnevad keskmiselt 34 ttajast ning ettevtete tootlikus on suhteliselt madal. Lisaks enamus Eesti ettevtteid tegeleb vaid koduturu teenindamisega. Rahvusvahelistumisega alustamine vimaldab ha jtkuva globaliseerumise ja vliskaubanduse liberaliseerimise tingimustes kasutada rahvusvaheliste turgude tarbimispotentsiaali ning saavutada suurematest tootmismahtudest tulenevat kulusstu. Eesti ksitettevtete hulgas on ka vlisturule keskendujaid, kes ekspordivad oma toodangut, kuid suur osa ksitettevtjaid tegutsevad maapiirkondades vi omavad 12 poodi ning ei tegele ekspordiga. Eeldtoodust vib jreldada, et praegu on Eestis suhteliselt hea olukord ksitettevtlusega tegelemiseks. Soodustavateks teguriteks on majanduse ldine kasvutrend ning ostuju suurenemine. Takistavateks teguriteks vivad olla elektrihinna tusuga seotud muutused tarbimises ning vhene tootlikkus ja keskendumine ekspordile. Viimane tegur on pigem ettevtja enda valik ning ettevtja enda poolt mjutatav. Majanduse ldise olukorra paremaks muutumine mjub kogu hiskonnale lbi rahvastiku heaolu ning isamaaga

24

rahulolev inimene eelistab ka tarbimisel kodumaist. Ettevtja 2: Ksitvaldkonna arengu vlusnaks on keskonna hetkeolukord ehk Eestis on see hea, siin hinnatakse ilu ja esteetikat, kodu, maad jne (vt Lisa 5). Kultuurikeskkonna anals. Ksitd peetakse tihti kuidagi ebaolulisemaks vi vhem thtsamaks kui kujutavat kunsti vi disaini. Paljud ksitga tegelejad eelistavad seetttu mitte kasutada sna ksitline vi ksitmeister, sest see justkui vhendaks nende teadmisi, oskusi ja on kergelt patroneeriva suhtumise phjustaja. Vahel eelistatakse kasutada kunstniku vi disaineri nimetust, sest see vimaldab distantseeruda amatrliku isetegemise stigmast ja ootustest, et nende toodang on kuidagi traditsiooniline vi utilitaarne. Samas leidub ka hulk ksittegijaid, kes on oma traditsioone kandva elukutse vi harrastuse le uhked ning oskavad seda mtestada (Aarmaa 2009, 5). ha laialdasemalt haarab inimesi enda meelevalda virtuaalmaailm ning kasvav globaliseerumine. Info lekuhjumine ja pidev meediakra aitavad kaasa jrgnevate plvkondade omakultuurist eraldumisele. Levimas on tarbijalik mentaliteet ning huvipuudus, mis tuleneb vhestest teadmistest. Massimeedias rhutakse pidevalt muutuvatele trendidele, tarbimisele ja kigele uudsele. Teisalt ttab massimeedia vastupidiselt, tstes inimeste teadlikkust keskkonna ja tarbimishiskonna probleemidest. Viimasel aastakmnel on ha rohkem hakatud thelepanu prama kodumaisele tarbimisele ja taaskasutusele. Meister 2: Vrreldes paariaasta taguse ajaga on ksit tarbimine populaarsemaks muutunud. Lubatakse ka midagi ilusat ja edevat. Inimesed on ksitna valminud esemetest teadlikumad, oskavad nha kvaliteeti ja seda hinnata. ha rohkem eelistatakse Hiinas valmistatud kampsunile Eesti oma (vt Lisa 7). Ka lejnud ksitmeistrid ja -ettevtjad leiavad, et ksit populaarsus on pigem kasvamas vi on viimastel aastatel stabiilne. Spetsialist: Eestlaste suhtumine ksitsse on vga hea ja seda peamiselt selle prast, et veel plvkond tagasi puututi ksitga kokku ning ksitd oli vaja ise teha. Kll aga Phjamaades on ksit propaganda olnud vga suur ning seetttu ollakse kursis ja saadakse aru, mis on ksit. htlasi ka mistetakse ksit olulisust (vt Lisa 1). Eestlaste suhtumist ksitsse seostab varasema ksitkogemusega ka meister 2: Eestlased oskavad ha rohkem hinnata kvaliteetset ksitd. Vhemasti vaadatakse ja kiidetakse. Aga olen kogenud inimeste arvamust, et see on ksitsi tehtud, teen ise kodus jrgi. Valdavalt on need pensioni eas, teatud mral mne ksittehnikaga kokku puutunud inimesed (vt Lisa 7). Sarnast seisukohta, et ksitsse suhtutakse kui millesegi sellisesse,

25

mida saab ise kodus teha, jagab ka teine ksitmeister. Meister 1: Minu meelest ongi kahte sorti arvamusi kes hindavad ksitd, maksavad ka iglast hinda ja need inimesed, kes teevad kodus ise (tegelikult ei tee) (vt Lisa 6). Kui veel nukogude ajal tehti ksitd peamiselt selleprast, et teist vimalust soovitud esemete saamiseks ei olnud, siis tnapeval on sellest vlja kujunemas omamoodi trend, mis kogub populaarsust. Seda peamiselt trenditeadlike keskmiselt haritumate inimeste hulgas, kes teadvustavad keskkonnaprobleeme ja tervise heaolu. Tarbitakse mahetooteid ning eelistatakse Eestis valmistatud tarbeesemeid ja ksitd. Samal ajal eksisteerivad kaks elustiili, pidev masstoodangu tarbimine ja keskkonnateadlik tarbimine, mis aeg-ajalt ka ristuvad. Viimase trendi populaarsuse kasvu phjal vib ennustada, et ksit juab aastatega ha rohkem inimeste teadvusse ning ksittoodete tarbimine on tusutrendis. Tusutrendile vaatamata on eestlaste hulgas laialdase ksit tarbimiseni veel pikk tee minna. Tarbijad on kodumaise eelistest kll suhteliselt teadlikud, kuid ostuotsuseni ei juta mitmetel phjustel. Oluliseks teguriks on sissetulekute ja ksittoodete hinna ebavrdne suhe, sageli peetakse ksitd liiga kalliks ning seetttu eelistatakse odavamat masstoodangut. Lisaks on ksit kohati kttesaamatu. Poed on vikesed ning asuvad sageli turistipiirkondades, niteks Tallinna Vanalinnas, kuhu tavakodanik ei pruugi sattuda. Reklaam on vikeettevtetele aeganudev ja kulukas, mistttu pannakse sellele vhe rhku. See aga suurendab phjust, miks tavakodanik ei jua ksitni. On lootust, et ka tulevastel aastatel palgad jtkavad tusmist ning ksit hind ei ole selle tarbimise takistuseks. Alles siis, kui rahvas on heal elatustasemel, vib hinnata, milline on tegelik suhtumine ksitsse. Siis saab nha, kas ndisaja peamine tarbimist takistav tegur hind on ka tegelik phjus, miks ksitd eelistavad vaid teatud elustiiliga inimesed. Demograafilise keskkonna anals. Punktis 2.3.2 on mikrokeskkonna analsi kontekstis toodud ksit tarbija phijooned ja demograafilised nitajad. Avalike andmeallikate ja intervjuutulemustena selgus, et ksit tarbijaid on seinast-seina, kuid laiemalt vaadates vib eristada kahte kasutajagruppi. heks tarbijagrupiks vib pidada eesti keelt rkivat keskealist naisterahvast, kelle vanus letab 20 piiri, kuid jb alla 60. Haridus on vhemalt keskharidus ning tihti ka krgharidus, mis thendab, et ta on intelligentne ning huvitub Eesti kultuurist. Peamiselt elatakse suuremates linnades, valdavalt Tallinnas, ning elatustase on keskmine vi le keskmise. Sihtgruppi kuulujaid leidub ka maapiirkonnas, kuid see eeldab krgemat sissetulekut. Teiseks sihtgrupiks vib pidada turiste. Turistide puhul on

26

andmed laialivalguvamad, kuid ldjoontes vib samastada Eesti ksit tarbijaga, peamine turistist tarbija on keskealine naine, kelle elatustase on kesmine vi le keskmise. Suurem osa turiste on soomlased, venelased, rootslased ja ltlased.

1. jaanuar 2013 seisuga on Eesti rahvaarv 1 286 540 inimest. Suurima rahvaarvuga maakondadeks on Harjumaa 573 199 elanikuga, Ida-Virumaale on sisse kirjutanud 159 222 inimest ning Prnumaal elab 87 745 inimest. Suurima rahvaarvuga linn on 419 707 elanikuga Tallinn. Statistikaameti prognoosi kohaselt on see arv kahanemas. Harjumaa elanike arv on 20002012 aastatel kasvanud koguni 29%, kuid pealinna rahvaarv vheneb. Linnast vljumist on phjustanud intensiivne valglinnastumine ehk kolitakse Tallinna mbruses asuvatesse relinnadesse. Maakonna rahvaarvu kasv on tingitud ka teiste maakondade elanike kolimisest pealinna lhivaldadesse. Rahvastikuregistri andmeil on Prnu rahvaarv viimastel aastatel kahanenud, kuid Tartu elanike arv see-eest kasvanud. Seega on raske ldistada, kas linnadesse toimub pigem sisse- vi vljarnne. Niteks Tartu puhul oleneb sissernne suuresti likoolist, Prnus jllegi ppimisvimaluste puudulikkusest (Rahvaarv (arvestatud rnnet) ... 2013). Nende andmete phjal saab ksitettevtja vaadelda, kus asub kige rohkem potentsiaalseid kliente. Maapiirkondade rahvaarvu vhenemine ning linnambruse elanikkonna suurenemine mjutab kindlasti vikelinnades vi maakohtades tegutsevat ksitlist. Nagu varasemalt eldud, peamine ksit tarbija on linnaelanik vi turist. See thendab, et Eesti praeguses demograafilises olukorras on kige mistlikum ma ksitd suurlinnades, peamiselt Tallinnas. Linnaosade kaupa vaadeldes on suurim sissernnaku arv Kesklinnas, Lasnamel ja Phja-Tallinnas (Tallinna elanike arv 2013), mis omakorda aitab thelepanu prata ettevtte asukoha valimisel. Kuna antud ts on mainitud, et potentsiaalne klient valdab eesti keelt vi on turist, siis ksitline peaks Lasnamele, kus valdavas enamuses rgitakse vene keelt ning kuhu turist ldiselt ei jua, eelistama Kesklinnas vi Phja-Tallinnas tegutsemist. Eesti vljarnde saldo on negatiivne ning peamised vljarndajad on noored vanuses 2029 ning peamine osa rndajatest omab kutse- vi keskharidust (Ibid.). Ksitettevtja seisukohalt ei peeta sellises vanuses isikut eriti potentsiaalseks ostjaks, mistttu ksit tarbimist see vljarnne ldiselt ei mjuta. Kll aga vib see mjutada 10 aasta prast juhul, kui vljarndajad ei ole tagasi kodumaale tulnud ning rahvaarvu ldine vhenemine kahandab potentsiaalsete klientide arvu. Seega vib vljarnnet pidada lhiaastatel mitteohustavaks teguriks, kuid tulevikus vib sellest kindlasti probleem kujuneda.

27

Kogu rahvaarvust suurima ehk 7,9% vanusegrupi moodustab 2529 aastane elanikkond. Sellele jrgnevad 7,7%ga 2024 aastased ning 7,2%ga 3034 aastased kodanikud. Nendes vanusegruppides esineb 5% rohkem mehi kui naisi, kuid alates 40. eluaastatest on meeste suremus krgem kui naistel ning naiste arv letab meeste arvu. (Rahvaarv (arvestatud rnnet) ... 2013). Ksitettevtjale thendavad need nitajad seda, et peagi on juurde tekkimas potentsiaalseid ksittarbijaid ehk keskealisi inimesi, kellest suurem osa on naised. Arvestades praegust vanuselist jagunemist rahvastikus, kus kige rohkem inimesi jb vanusevahemikku 2034, vib oletada, et jrgnevad 1525 aastat on demograafiliste nitajate poolest ksit mki soodustavad aastad. Looduskeskkonna anals. Ksitettevtluse tegevust vib pidada heks keskkonnasbralikumaks teiste ettevtlusvaldkondade hulgas. Enamasti peetakse keskkonnasbralikkust rohkem vi vhem osaks oma ettevtte tegutsemise strateegiast ning see on oluline ka individuaalsel tasandil. Ksitlised peavad end hingelt veidi rohelisemaks kui lejnud inimesed ning leitakse, et keskkonnasbralikkus on nende jaoks elementaarne. Ksitettevtlust vib juba oma loomult pidada loodussbralikumaks kui niteks hulgi tootvaid tstusettevtteid. Keskkonnasbralikkuse all meldakse enamasti sstlikkust, tstusmasinaid kasutatakse nii kaua kui vimalik. Taaskasutus leiab rakendust niteks puut meisterdamisel vana puitu kasutades ning loodussbralik on ka jkide mittetekitamine. Ksitline eelistab kasutada naturaalseid materjale ning kui on vimalik toota puhtamalt, siis seda ka tehakse. Lisaks on mitmetel ksitettevtjatel mentaliteet meisterdada vanast uus (Vike- ja mikroloomeettevtete arengutskkel ... 2011, 84). Selline mtteviis leidis tuge ka intervjueeritavate hulgas, kellest vaid ks kasutab vlismaalt sisseostetud toormaterjali. Spetsialist: Palju toorainet on Eestisse imporditud. Materjal on kvaliteetsem, mida Eestist ei saa. Niteks head pargitud nahka ei saa Eestist, sest hinnavahe on tohutult suur (vt Lisa 1). lejnud meistrid eelistavad looduslhedast materjali tootmist ning vimalusel kasvatatakse/hangitakse materjal ise. Meister 2: Mina oma tellimustid tehes lhtun lesandest ja proovin nii palju kui vimalik kohalikust lngast esemeid valmistada. Kohaliku all mtlen ma ka Eestis kasvatatud lammaste villa /.../ Olen leidnud materjali viketalunikelt, kes tegelevad lambakasvatusega. Nad sorteerivad villa ja viivad selle vikevillavabrikusse, kus tehakse nende soovide jrgi lnga (vt Lisa 7). Ettevtja/meister 2: Minu esemete toormaterjal prineb minu enda talu lammaste saadustest vill ja nahk. Probleeme ei esine (vt Lisa 3).

28

Kll aga leitakse, et alati ei ole vimalik ssta nii palju kui soovitakse. Alates 2013. aasta algusest on elektrihinnad tarbija ning kaasaarvatud ettevtja jaoks tusnud 20%. See thendab suuremaid psikulusid ning ettevtte rahasid tuleb millegi pealt kokku hoida vi juurde teenida. Niteks taolised keskkonnasstlikud lahendused nagu led-valgustid hoiavad kll elektrit kokku, kuid ksitline ldjuhul ei saa neid endale lubada. Phjuseks on kas krge hind vi led-valgustite valgus, mis ei ole sobilik ettevtja ksitliseks tegevuseks. Mnikord on keskkonnasbralikud lahendused vikeettevtja jaoks liialt kallid ning investeering neisse on kulukas ja planeering vtab mitu aastat (Vike- ja mikroloomeettevtete arengutskkel ... 2011, 84). Tehnoloogilise keskkonna anals. Muutused tehnoloogilises keskkonnas mjutavad ksitettevtlust tunduvalt vhem kui niteks elektroonikatstust, kus tehnoloogia on pidevas arengus. Ksitettevtjad leiavad, et nende valdkond ei ole kll eriti mjutatud, kuid uued lahendused tehnoloogilises keskkonnas pakuvad pigem vimalusi kui takistusi. Ettevtja 1: Aina rohkem toodetakse erinevate tehnoloogiatega, mistttu ksit toodang muutub ekslusiivsemaks (vt Lisa 4). Spetsialist: Kokkupuutest tehnikaga snnivad uued kooslused. Arvutite tulekuga kardeti kalligraafia vljasuremist, kuid seda ei ole juhtunud (vt Lisa 1). Vimalusteks vib pidada ka internetikeskkonna arenemist ning elektroonika tarbimise kasvu. See annab ksitlistele hulgaliselt turundus- ja reklaamivimalusi, mis on odavamad kui traditsiooniline turundustegevus (vlireklaam, telereklaam jm). Erinevate tehnoloogiate kasvuga vib aga tekkida ksit identiteedi ksimus. Kas aina rohkem masinaid kasutates on ikka tegemsit ksitga? Meister 1: Ksitsi tehtava t osa vheneb, aga toodet makse ikka kui ainult ksitsi vamistatud tootena (vt Lisa 6). Ohuks vib pidada ksit ehk ainult ktega tehtud esemete osakaalu vhenemist. ks intervjueeritavatest toob vlja ka masstoodangu ksimuse. Ettevtja/meister 2: Ksit on masstootmisest ajamahukam ja see mjutab hinna erinevusi masstoodetega (vt Lisa 4). Kui tehnoloogia on pidevas arengus, thendab see uusi vimalusi tstusettevtetele ja htlasi ka masstootjatele. Kui ksitline jtkab ksitsi tootmist, siis tootmismahtude suurusevahe lheb niivrd tohutuks, et ksitl on vimatu masstoodangu hinnaga konkureerida. Poliitilis-igusliku keskkonna anals. Riigi iguskeskkond mjutab oluliselt ettevtjate tegevusvabadust ja vimalusi ning tegutsemiskulusid. Samuti mjutab iguskeskkond riigi elanike ettevtlikkuse kujunemist ettevtte asutamise ja kigushoidmise lihtsus ja sellega seotud madalad kulud motiveerivad potentsiaalset ettevtjat oma riideed

29

realiseerima. Ettevtlust ja ettevtlikkust soosivas iguskeskkonnas on kik seadusandlusest ettevtlusele lhtuvad mjud lbimeldud ja phjendatud ning asjaajamine lihtne ja kiire. Vaatamata sellele, et Maailmapanga poolt koostatud ettevtluskeskkonna igusraamistiku edetabelis asetseb Eesti 155 riigi seas 16. kohal, peab 42% ettevtjatest seadusandlust ja brokraatiat oluliseks arengut pidurdavaks teguriks. Ettevtte loomisega seotud administratiivsete protseduuride keerukust peab oma ettevtte loomisele takistuseks 44% tealisest rahvastikust. Seega mjutavad tnased igusaktid ja brokraatia negatiivselt nii ettevtlust kui ettevtlikkust (Eesti ettevtluspoliitika 2013, 30). Selleks, et tnaseks rakendunud igusaktide phjendamatuid negatiivseid mjusid ettevtlusele ja ettevtlikkusele vhendada, muudetakse ja lihtsustatakse Eesti ettevtluspoliitika 20072013 raames ettevtluse igusakte. Halduskoormuse hindamise eesmrgiks on liigse brokraatia ja phjendamatu aruandluskohustuse eemaldamine, millega vhendatakse ettevtja ajalisi ja rahalisi kulutusi ning vimaldatakse senisest enam keskenduda on tegevuse phieesmrkide titmisele. Liigse brokraatiaga nustus ka spetsialist: Brokraatiat on liiga palju, eriti just toetuste saamiseks. Seetttu jetakse toetus pigem taotlemata (vt Lisa 1). Ksitettevtlusest lhtudes mjuvad taolised uuendused ettevtlust soosivalt nagu ka teiste ettevtlusvaldkondade puhul. Toetusssteemide seisukohalt vib elda, et Eestis on praegu ettevtte loomiseks head tingimused. Vimalik on taotleda erinevaid stardiabi- ja kasvutoetusi. Kredex garanteerib stardilaenu, Ettevtluse Arendamise Sihtasutus ja Ttukassa nustavad ettevtlusega alustavaid inimesi ning pangad on valmis laenu andma ka vikeettevtjatele (Susi 2010, 19). Kll aga ei ole selle vitega nus ksitspetsialist: Niteks ks FIE ei saanud isegi auto liisimiseks pangast laenu, sest ksitettevtjaid ei usaldata. Ksitettevtetel on raske laenu saada ning ksitettevtlust toetavaid projekte on vhe ning see takistab majanduslikult ksit mki planeerida (vt Lisa 1). Vastuviteks spetsialisti arvamusele leitakse, et enamasti oleneb ettevtjast endast. Ettevtja/meister 1: Keskkond ei ole ei prssiv ega soosiv. Tugineb ettevtjate entusiasmil. Maksundus- ja ettevtluskeskkond on ju kikidele ettevtetele hesugune tuleb ikka ise pda (vt Lisa 2). Ksit vallas tegutsejad leiavad, et toetusi kll jagub, kuid summad on vikesed. Spetsialist: Toetusi saadakse, aga need on niivrd vikesed. Toetuste summa viks olla suurem. nneks on kaks programmi, mis on kll vikesed, aga siiski abiks. Niteks MT Rahvarivas, mis on kultuuriministeeriumi poolt rahastatud programm (vt Lisa 1).

30

Enamus intervjueeritavatest leiavad, et ettevtlusele mjuksid soosivalt maksusoodustused, mis viksid kehtida ksitettevtetele. Spetsialist: Ksitettevtluse kibemaksu viks vhendada. Niteks Poolas on viksem. Paraku ma ei ne kibemaksu vhendamise vimalust Eestis veel niipea. Seadusega ei saa nuda, et inimesed saaksid ettevtlusele stardikapitali ja laenu. ks soodustus on see, et turgudel saadakse ma mingi protsent ilma maksudeta, aga see on vike raha. Riiklik poliitika viks ksitettevtlust ja seda valdkonda hendavatele insitutsioonidele rohkem toetust jagada. Nende institutsioonide kaudu saab teha promotd ning viia laiemalt ettevtlust edasi (vt Lisa 1). Ettevtja/meister 1: Riik viks alandada ksitesemete mgil kibemaksumra 5%ks (vt Lisa 2). Ettevtja/meister 2: Viketootjatele viks olla maksusoodustus (vt Lisa 3). Meister 1: Ksitettevtete tegevust soosiks kindlasti viksemad maksud ja pisut vabamad ked ettevtlusele. ldiselt on riik teinud kik selleks, et hakkaja inimene teeks endale meeleprst td. Kuid kahjuks hiljem selgub, et enamus tulust, mis ei olegi nii kergelt tulnud, tuleb riigile maksta (vt Lisa 6). Selgub, et ldiselt ollakse riigi tegevusega ettevtluses rahul, kuid ksitettevtja ei taha maksta niivrd suuri makse, sest see vhendab niigi vhetulusas tegevusvaldkonnas saadavat kasumit. Toetusi ldiselt jagub ning hakkaja ettevtja, kes on valmis tegelema keerulise brokraatiaga, leiab enda jaoks soodsa ettevtluskeskkonna. Siiski leitakse, et toetusi viks rohkem olla ning nende summad suuremad.

2.3.2. Mikrokeskkond

Tarbijad. Ksitturust rgitakse peamiselt kui tarbijaturust. Tarbijateks on eraisikud ja perekonnad, kes soetatud esemeid kasutavad isiklikel eesmrkidel. Ksit vhene tootmisvime ja aeganudev t vlistab organisatsioonituruks olemise. On ka selliseid ksitettevtteid, kes toodavad suuremates kogustes, kuid peamiselt on ksitline vikeettevtja. Tarbija kirjeldamiseks kasutatakse 5W mudelit ning leitakse vastused kikidele olulisematele tarbijat puudutavatele ksimustele. Ksit tarbijad vib geograafiliste andmete phjal primitiivselt kaheks jaotada. See thendab, et hte sihtgruppi kuulub eestlane ning teise turist, kes enamjaolt on prit Soomest, Venemaalt, Rootsist ja Ltist. Eestlasest ksit tarbija on enamasti naine vanuses 2550. Sellesse sihtgruppi kuulub kesk- vi krgharidusega suurlinnaelanik. Spetsialist: Peamiselt tarbib keskealine jukam kiht, kellel on raha ning kes elavad suurlinnades. Ka maal hindab

31

ksitd veidi jukam rahvas (vt Lisa 1). Turistist ksit tarbija on samuti heal elamisjrjel ning elab linnas, omades kesk- vi krgharidust, kuid sugu ja vanus on varieeruvad. Ksitspetsialisti snul on turist veel peamiseks tarbijaks, kuid ha enam kasvab eestlastest tarbijate arv: Peamine ksit tarbija on turist, kuid aasta-aastalt suureneb ka eestlaste osa. Nii on teistes Phjamaadeski liigutakse ldise tendentsiga ksit toodangu tarbimise poole. Kll aga peavad tarbimine ja pakkumine olema tasakaalus. Mida jukam on riik, seda rohkem hinnas on siseturism ja ksit hindamine. Selleks lheb ka eestlasel veidi rohkem aega, et juda Phjamaadega samale ksit tarbimise tasemele (vt Lisa 1). Ettevtjast ksitmeister 1 on samal nul: Peamiseks eesti ksittoodete tarbijaks on jrjest enam vlismaalasest turist, kes peatub riigis enam kui 12 peva. Niteks Prnus sanatooriumides taastusravil. Eesti tarbija on suurema sissetulekuga keskealine naine, kes on ka teenuste tarbija (tooted tellimisel). Eakamad naised on isetegijad (vt Lisa 2). Ksitmeistrid tid eraldi vlja ksitkoolitustel kiva kontingendi omadused. Meister 2: Kursustel osalevad naised vanuses umbkaudu 3060. Eestlased, suviste rituste pitubades ka vlismaalased ja turistid. Kui korraldada kursus Tallinnas, on philiselt Tallinna mbruse inimesed, kui Viljandis, siis rohkem Luna-Eesti inimesed. Hariduselt palju kesk- ja krgharidusega inimesi. Sissetulek keskmine. Palju on olnud petajaid, muuseumittajaid ja Eesti kultuurist huvitatud inimesi (vt Lisa 2). Ettevtja/meister 2: le 20-aasta vanused ja ka mitte vga eakad. Nahattlemise koolitustel osalejatel on vga erinev vanus, sugu, majanduslik seis. Kellel ikka vajadus, see leiab vimaluse koolitustel osalemiseks. Haridus on kesk- vi krgharidus. Loomapidajad vi jahimehed (vt Lisa 3). Meister 2: Tekstiiltehnikatega soovivad tegeleda naised, kes tahavad tavaliselt midagi uut ppida, samuti ennast tiendada ja omandatud teadmisi edasi anda. Vi on mne teema fanaatikud. Kui on tasulised kursused, tulevad inimesed, kes on tsiselt antud teemast huvitatud. Tasuta kursus kaotab motiveeritavuse, vib tekkida nn padjaklubi (vt Lisa 7). Eelnevast vib jreldada, et tpiline tarbija on ksit valmistamise vi selle vrtusega kursis ning mistab ksit hinda. Ksit ostjat vib pidada psikliendiks, sest ksit tarbimist saab justkui elustiiliks nimetada. Ksitd ei osteta kui igapevast esmatarbekaupa, vaid ostu sooritamisega kaasneb emotsioon ja eesmrk. Meister 2: Kes hindab ksitd, see suhtub hsti ja imetlusega ja kes ei hinda, sellel on ka teised elustandardid. Ksitd eelistatakse just selle prast, et see on ainulaadne, eristub masstoodangust. Ksitsi valminud ese kestab kauem, on kvaliteetsem kui

32

masinatel tehtud. Niteks varrastel kootud kindad peavad palju kordi kauem vastu kui masinal kootud. Ksitesemel on hing sees (vt Lisa 7). Ettevtja/meister 1: Suhtumine on hea. Teadlik tarbija eelistab ksitks kasutatud materjalide naturaalsust, rahvuslikku disaini (vt Lisa 2). Peamiseks ksimuseks ostu sooritamisel on hind. Tarbija on hinnatundlik ning eestlase rahakott on suhteliselt vike, mistttu kaalutakse igat ostu. Ka turist on kokkuhoidlik ning vaatab hinda, eriti praeguses majandusolukorras. ldine tendents on, et ksitd peetakse kalliks, kuid kirglik ksit armastaja mistab selle hinna tagamaid. Ettevtja/meister 1: Kik tarbijad peavad ksit hinda krgeks, kuigi osa neist mistab, kuidas see kujuneb (vt Lisa 2). Spetsialist: Teadlik, haritum ja maailmas rohkem ringi kinud inimene saab ksit erilisusest aru. Teadlik ksit tundja on valmis hea ja kvaliteetse ksit eest ksitud hinda maksma. Head ja kallist ksitd on tarbijale vimalik ma meistrikojas vi siis, kui tegemisprotsessi nhakse (vt Lisa 1). Ksitlistel on aja jooksul vlja kujunenud kindlad reklaamikanalid ja mgivljundid. Miks just need phjuseid vib olla mitu. ldiselt on ksitlisele teada, kus tema tarbija asub ning mis talle meeldib. Samas on vljundite valimisel mjutavaks teguriks ka hind, sest hed reklaami- ja mgikanalid on kallimad kui teised. Ksitalal tegutsejate endi arvates on rmiselt oluline, et tarbija saaks ksitd katsuda ning toodet juba eos tunnetada. Ettevtja 2: Tarbija eelkige usub oma silmi, tullakse kohale ja tehakse ost. Reklaamil pole meie kogemusi arvestades suur mju. Kll aga mjub kaudne reklaam ehk. reklaamitakse emotsiooni, mitte toodet ja kohta, kust seda emotsiooni osta saab (vt Lisa 5). Seega ongi peamisteks mgivljunditeks laadad, meistrikojad ja kauplused, kus tarbijal on vimalik tootega lhemalt tutvuda. Spetsialist: Mardi Laat on kvaliteetne ksitmess ning see muutub iga aastaga thtsamaks ksitd hindavale inimesele. Rohkem tuleks tekitada vimalusi tarbijal osta vga head ksitd otse meistrilt. Niteks Prantsusmaal on populaarne rahvuslik pits, kuid alati ei saa kindel olla, et poest ostes saadakse just see ige. Tippksit on niivrd kallis ning seda ei saa poes ma, vaid tuleb tellida lbi kindla kanali. Mina isiklikult ei tahaks osta ksitd lbi interneti. Kll aga on vimalik enda ksitd tutvustada niteks lbi blogide. See annab vimaluse end laiemalt tutvustada ja ma (vt Lisa 1). Teisedki intervjueeritavad leiavad, et blogi kirjutamine annab ksitlisele hea vimaluse enda ksitd nidata ning nooremaid inimesi ksit olemusega kurssi viia. ldiselt internetiturunduses siiski suurt vimalust ei nhta. Leitakse, et see on ks hea viis

33

end nhtavaks teha, kuid kindlasti mitte peamine. Ksit puhul ei ole tegemist esmatarbekaubaga, mistttu toimib ka selle reklaamimine teisiti. Spetsialist: Meie Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liidus oleme end 20 aastat tasapisi promonud. Sellega ei ole nii, et teed reklaami raadiosse vi ajakirja, kus on vaid ks lugejaskond. Reklaamida tuleb erinevatel tasanditel. nneks on suhtluskanaleid juurde tulnud nagu niteks internet ja Facebook, mis annavad vimaluse ksitd tutvustada ka nooremale plvkonnale. Mina olen seisukohal, et ksitd tuleks siiski meistrilt osta (vt Lisa 1). Ksit usaldusvrsuse tstja ning reklaamivljundina nhakse meistrimrgi loomist. Meistrimrk on ainult kvaliteetset ksitd tootvatele meistritele antav logo. Spetsialist: Praegu on meistriaasta ning ttatakse vlja Meistri Mrki ehk heaks meistriks kinnitatud ksitlise logo. Ksit tegijaid on palju ning kunagi ei saa kindel olla, kas tegemist on just ige Haapsalu salli vi Muhu tikandiga mrk aitab tuvastada. See mjutab kindlasti nii ostjat kui hinda. Niteks Kihnus, Setumaal ja ka Plvas ning Haapsalus promotakse paikkonna kvaliteetset ksitd ning mrgistatakse see vastavalt ra (vt Lisa 1). Ettevtja/meister 2: Mingid kvaliteedimrgid viksid olla, mille jrgi tarbija saab kindel olla, kas tegemist on kvaliteettootega (vt Lisa 3). Turundustegevust soodustavaks teguriks peetakse ka klastrite moodustamist, mis thendab ksitliste hendumist suuremateks gruppideks, et koos rohkem ra teha. Spetsialist: Suur osa on rahal, kuid mitte selle prast, et ei saaks tellida mnd reklaamikanalit. Pigem maksab vljape, kuidas end igesti ja tulusalt turundada. Viketootjad peavad kogunema, sest ise ei saa otsida materjali, kavandada, ma, turundada ja teha head td. Vajatakse hendusi ja suuremaid projekte, mis aitavad vikeettevttel edasi minna (vt Lisa 1). Ettevtja 1: Ksitettevtete paremaks turundamiseks nen klastrite moodustamist, kuhu koonduksid kik olulisemad tegijad (vt Lisa 4). Konkurendid. Ksitettevtete puhul saab rkida erinevat tpi konkurentidest. Ksitlised ise nevad peamiste konkurentidena masstootjaid, kes on kaudsed konkurendid. Ettevtja 1: Minu meelest on suurimateks konkurentideks Hiina ja teised vlismaised odavamad tootjad (vt Lisa 4). Masstoodangu valmistajate peamiseks eesmrgiks on vimalikult suurtes kogustes tootmine. Sltuvalt ettevttest pratakse erineval tasemel thelepanu kvaliteedile, trendikusele ja keskkonnasstlikkusele. Suured kulutused tehakse ka turundus- ja reklaamitegevusele. Ksitettevtete toodangumahtu ei anna vrrelda masstootjatega, kes

34

kasutavad kauba tootmiseks erinevaid tehnoloogiaid. Ksitettevtjad viksid samuti rohkem masinaid kasutada, kui see tstataks jllegi ksit identiteedi ksimuse kas see oleks enam ksit? Jrgneva spetsialisti arvamuse phjal vib vita, et masstoodang on ka lhedane konkurent ehk mb sama toodet, kuid tarbija on erinev. Mingil mral on konkurendiks selline odav tstus. Teatud asju saab osta vga odavalt ning ma isegi ostan sellist kaupa. Samas heal kvaliteetsel ksitl ei ole vaja konkurenti tunda, sest sellel on hoopis teistsugune tarbija ja tarbimise viis. Ksit hindaja ostab ksitd mitmeks plveks (vt Lisa 1). Konkurentidena nhakse ka ksitlisi, kes teevad oma tooted kll ksitsi, kuid seda ebakvaliteetselt ning odavalt. Ksitline teab, millist vaeva nuab loomine ning seetttu hoitakse meistri tunnihind teatud tasemel (lisandub kuludele). Aeg-ajalt siiski tekib turule tegijaid, kes mvad lohakalt tehtud tooteid ning seda odavamalt kui keskmine ksit maksab. Meister 1: Konkurentideks on ka mitte kvaliteetset td tegevad ja madalamat hinda kui t seda vrt on, ksivad tegijad (vt Lisa 6). Lisaks eksisteerivad vahetud konkurendid, kes on samasse tootekategooriasse kuuluvad samade tarbijatega ettevtted. Ettevtja/meister 2: Nendeks on teised samalaadseid tooteid pakkuvad ksitettevtted (vt Lisa 3). Ettevtja 2: kik, kes mvad emotsiooni, moe, disaini ja vabaaja tooteid (vt Lisa 5). Ksitettevtete konkurentsieelisena masstootjate ees nhakse koostvimekust erinevate osapooltega ja erinevate kompetentside kombineerimist, kvaliteeti ja unikaalsust (Vike- ja mikroloomeettevtete ... 2011, 8). Eelnev leiab kinnitust ksitvallas tegutsevate intervjuueeritavate seas. Meister 2: Kui on juba oma kekirjaga ja sissettanud ettevte oma kindla ja kvaliteetse toodanguga, siis see ongi konkurentsieelis (vt Lisa 7). Ettevtja 2: Loovus, unikaalsus, kordumatus, hing asja sees (vt Lisa 5). Spetsialist: Emotsionaalne laeng, mis saadakse ksiteset ostes. Kas vi niteks vikesed lastenukud. ks asi on poest toodud suur nukk, millele on tehtud suur promo. Teine asi on aga see, et ksitnukul on teine hingus. Selge on see, et ksitd ei pea igaks tahtma ja sellest aru saama, kll aga on selliseid inimesi piisavalt, kes tahavad just seda toodet (vt Lisa 1). Ettevtja/meister 1: Konkurentsieeliseks pean ksitettevtete toodete mitmekesisust, teenuste osutamist tellimisel ning rahvuslikku disaini (vt Lisa 4). Konkurentsieelisena ei nhta hinda. Pigem on see tarbimist prssiv tegur. Krge hind tuleneb toormaterjali krgest hinnast ning valmistamisele kulunud ajast. Spetsialist: Toormaterjali hinna tus teeb ksit mingis protsendis kallimaks. Niteks lapitga on

35

selline lugu, et veel 10 aastat tagasi oli inimestel kodus suur kangavaru, mis oli varasematest aegadest alles jnud. Nd aga, kui osta kvaliteetset kangast, siis sellel saab olema hoopiski teine hind. Sama lugu ka villa ja lngaga ning kik see tstab ksit hinda. Ka elektrihinna ja ktusehinna tus mjutavad (vt Lisa 1). Ettevtja/meister 1: Materjalide hinnad kasvavad pidevalt, mis muudab kasumliku tootmise keeruliseks (vt Lisa 2). Ksitliste arvamus on, et kui tahetaksegi konkurentidele eelistada ksitd, siis paratamatult seda tarbija rahakott alati ei vimalda. Tarnijad. Ksitettevtet mjutatab tarnijate ksimus tooraine hankimisel. Kui toorainet hangitakse vlismaalt, vivad esile kerkida transpordiprobleemid. ldiselt puutuvad ksitettevtted taoliste probleemidega vhe kokku. Enamasti proovivad Eesti ksitlised oma toormaterjali hankida kodumaalt ning transpordimuresid on kergem lahendada, sest vahemaad on lhikesed. Intervjueeritavatest ksitmeistritest ja ettevtjatest kuus hangivad enamus toormaterjali kodumaalt. Vahel ollakse siiski sunnitud materjali tarnima ka vlismaalt. Meister 2: ...Niteks hetkel Eestis ainsana tegutsev suur villavabrik tarnib oma tooraine ka suuresti mujalt. Kui on vaja muuseumisse koopiat teha, olen leidnud materjali viketalunikelt, kes tegelevad lambakasvatusega. Nad sorteerivad villa ja viivad selle vikevillavabrikusse, kus tehakse nende soovide jrgi lnga. See on ainuke lng, mis koopiatks sobib. Niteks 45 aastat tagasi ma sellist lnga ei leidnud... (vt Lisa 7). Spetsialist: Minu abikaasa ostis Cherryst 10 korda odavama lambanaha, mis kll pudeneb veidi rohkem, kuid on tunduvalt odavam, kui minu ostetud eestimaine lambanahk. Nahka on vlismaalt odavam osta, sest Eesti nahaga on hinnavahe tohutu (vt Lisa 1). Probleemid vivad tekkida ka materjali kvaliteediga (kasutusklbmatu puit, pudenev lambavill jm), mis vib ksitlisel takistada tellimuse titmist ning see omakorda tekitab usaldamatust tarbijates. Meister 2: ...Aastatega on tekkinud koostpartnerid ja Eesti maalamba kasvatus on iga aastaga edasi arenenud. Muu tekstiilmaterjali osas on probleeme just kvaliteedis (vt Lisa 7). Spetsialist: ...Head pargitud nahka Eestist ei saa (vt Lisa 1). Vahendajad. Huvigrupid. Vahendajad ja huvigrupid, kellega ksitettevtted kokku puutuvad, on erinevad ning iga firma leiab endale meeleprased koostpartnerid. Seetttu on neid keskkondasid vimalik phjalikult analsida siis, kui vaatluse all on kindel ksitettevte. Kll aga vib elda, et ksitettevtted on meelestatud isetegevusele ning vahendajate ja huvigruppidega tuleb suhteliselt vhe kokku puutuda. Paljud vikeettevtted hangivad ise toormaterjali, tegelevad juhtimise ja mgiga ning korraldavad turundust.

36

2.3.3. SWOT anals

Jrgnevas alapunktis vtab autor SWOT analsiga kokku eelneva turunduskeskkonna analsi, et selgunud teguritest parem levaade anda. Esitatakse makrokeskkonna vimalused ja ohud ning mikrokeskkonna nrkused ja tugevused. Selles punktis esitatakse vaid tegurid, toimivad lahendused leitakse peatkis 3. Makrokeskkonna vimalused. Makrokeskkonna vimalusteks peetakse vliskesk-konna poolt mjuvaid jude, mis vivad kaasa aidata ettevtte edule. Analsi kigus ilmsiks tulnud vimalused on:

Majanduskasv ning sellest tulenev palkade ja ldise elatustaseme tus; inimeste kasvav teadlikkus keskkonnasstlikkusest ja ksit eelistest; varasematel aastakmnetel saadud kogemus ksit valmistamisel teadlikkus

ksit vrtusest;

20 42 aastaste inimeste rohkus elanikkonnas;

naiste lekaal rahvastikus;

ksittegevuse keskkonnasstlikkus, taaskasutus;

tehnoloogiakeskkonna areng ning tootmisvimaluste kasv;

tehnoloogia arengust tingitud uued turundus- ja reklaamikanalid; muutused ettevtluspoliitikas brokraatia vhendamine;

erinevad ettevtlustoetused ja ksitalast tegevust arendavad liidud; maksusoodustused ksitettevtetele;

valdkonna suurem vrtustamine hiskonnas;

internetipoe loomise vimalus;

trendide jrgimine; kvaliteetset toodangut tunnustava meistrimrgi loomine;

ksitettevtete tihe koost;

ksit tegevust reklaamiv ja edasiviiv Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liit. Makrokeskkonna ohud. Makrokeskkonna ohtudeks peetakse vliskeskkonna tegureid, mis vivad ksitettevtte edu prssida. Analsist selgunud ksitettevtluse ohtudeks vivad olla:

Elektri- ja ktusehinna tus; globaliseerumine vrtuste hajumine, massiga hildumine;

37

masstoodangu eelistamine, tarbijalik mentaliteet; varasematel aastakmnetel saadud kogemus ksit valmistamiseks ksit

tundub liialt loomulik ning ei taheta osta;

madal elatustase, vike sissetulek;

suur vljarnne noorte hulgas; tehnoloogiliste tootmisvahendite arengu ja kasvuga kaasnev ksit identiteedi

ksimus;

tehnoloogiliste tootmisvahendite arengust ja kasvust tulenev masstoodangu ja ksit tootmismahtude tohutu vahe;

toetuste taotlemisel liigne brokraatia;

liiga vikesed toetused;

ksitliste usaldamatus finantsasutuste silmis;

vhe ksitettevtlust toetavaid projekte; kallis toormaterjal ja krged valmistamise kulud; toormaterjali hinna kasv; krge maksumr.

Mikrokeskkonna tugevused. Mikrokeskkonna tugevuste all peetakse silmas ettevtte siseseid tugevusi, mida vib pidada konkurentsieeliseks. Ksitettevtete tugevusteks on:

Tarbija on psiklient; oma toormaterjali kasvatamine. internetiturunduskanalite kasutamine turundustegevuses;

toode annab emotsiooni ja elamuse; toode on ainulaadne ja erineb masstoodangust; toode on kvaliteetne ja kestab kaua; vimalik osa vtta tegemisprotsessist;

tellimusel teenuste osutamine;

kodumaine toormaterjal; alale ja eneseteostusele phendunud meistrid; traditsioonilised ksitlaadad;

ekspordivimaluste leidmine.

38

Mikrokeskkonna nrkused. Nrkusteks peetakse tegureid, mis kahandavad tarbijate arvu ning viivad potentsiaalsed tarbijad konkurendi juurde. Nrkuseid on vimalik tugevusteks prata. Ksitettevtete nrkusteks on:

Vhene eksport;

madal tootlikkus;