TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Teaduskond

Eelkoolipedagoogika osakond

Kadri Allikmäe EAL-1

Jekaterina Burdjugova EAL-2

Minna Haasma EAL-2

Kerli Kull EAL-2

Kreet Masing EAL-2

Kadri Nõmmik EAL-2

Maarja Rand EEP-1

Kasvatusfilosoofia rühmatöö II

Juhendaja: Ene-Silvia Sarv

TALLINN 2010

2

Kristluse tähendus kasvatuse seisukohast

Sissejuhatus Meie grupitöö eesmärk oli läbi kristiku sisuga maalide analüüsi ning läbimaalimise jõuda

selleni, mis on kristluse tähendus kasvatuse seisukohast. Eelkõige analüüsisime seda, mida ta

tähendas meie endi jaoks ning läbi oma kogemuse ning ka maalide läbimaalimise jõudsime ka

üldistavamate järeldusteni. Järgnevalt on välja toodud kõigi meie maalide originaalpildid,

tutvustused, meie grupiliikmete põhjendused, miks just need maalid said valitud ning seejärel

ka meie enda versioonid maalidest.

Michelangelo „Aadama loomine“

Kadri Nõmmik

Miks valisin just selle maali ja mida see mulle andis?

Kuna valituks pidi osutuma renessansiaegne maal, mis oleks seotud kristluse või Piibli

teemaga, siis meenuski esimesena Michelangelo ning seejärel hakkasingi tema erinevaid

maale netist otsima. Pika otsimise peale jäin silma „Aadama loomine“, sest maal kiirgas

endast tohutut energiat ja ülemäära tugevat jõudu. Maalil on kujutatud kahte domineerivat

inimfiguuri. Maali paremal poolel on näha loojat (Jumal) ning vasakul figuuri, kes

3

loomeprotsessi käigus loodud (Aadam). Mõlemad isikud on väga atleetlikud, tegemist on

väärikate ja elujõuliste

inimfiguuridega.

Maalimisel olen rõhutanud

Jumala ehk looja võimsat

jõudu. Selgelt olen

väljendanud Jumala tahet

kätes. Kätega on edasi antud

jõulisust ja käskivust. Jumala

loometööd toetavad inglid, sest

väsimushetkedel on oluline

nende abi, et loometöö võiks

jätkuda. Maalil saab alguse uus elu, seega kogu loomisprotsess võtab energiat, niisamuti võtab

energiat ka inimese kasvatamine. Nõnda sai inimene elavaks hingeks.

Tänu maalimisele olen/oleme hakanud lahti mõtestama enese jaoks selle taga peituvaid

väärtusi. Nii nagu tähtsustavad kristlased enese jaoks usku, on vaja ka mitteusklikel inimestel

millessegi uskuda. Seega andis kristliku maali läbijoonistamine meile kõigile oma nägemuse

ja arusaama kristlusest kui sellisest. Seega jätab iga olukord, situatsioon ja läbielamine meile

kõigile omamoodi jälje.

Raffael „Inglid

Kerli Kull

Ma valisin joonistamiseks kõikide piltide

hulgast just selle, sest väiksed inglid

võlusid mind oma lihtsuse ja armsusega.

See pilt on nii kuulus. Kaks väikest

inglikest suure Sixtuse Madonna maali all.

Nii väiksed ja tähtsusetud, samas nii

suured ja olulised, tähtsad. Need kaks

väikest inglit, paradiisi väravavalvurit,

peegeldavad soojust ja kiirgust. Nende pilgud on mõtlikult, ehk ka unistavalt suunatud

4

ülespoole – veel kõrgemale neist endist. See on kummaline, kuna nemad peaks ju olema kõige

tipus. Need inglid kujutavad kohati endast väikeseid lapsi, kes on valmis tegema palju

põrgulikku pahandust. Siit tuleb välja selle maali kahepoolsus. Ühelt poolt vaadatuna täis

halbust, teiselt poolt vaadatuna täis headust. Kummaline on ka see, et inglid, kes peaks asuma

kõrgel taevas, on paigutatud maali alla otsa. Miks on nad maa all? On nad ehk tõepoolest

kujutamas halbu, riukalikke lapsi, kuna Neitsi-Maarja käes on ju väike Jeesus-laps. Ehk

tahavad need inglikesed teda halva tee

poole meelitada?

Ingel – (kr angelos – „saadik,

sõnumitooja”). Ingel on taevalik

olend, Jumala saadik, kes edastab

inimestele tema sõnumeid. Inglid

päästavad inimesi ohtudest ja

kaitsevad neid. Inglid mängivad pille,

laulavad ja kajastavad nii taevalikku

õndsust.

Leonard oda Vinci “Ristija Johannes”

Kreet Masing

Kui ma teada sain, millise koduülesande peab tegema ja et

on erinevaid võimalusi, siis algselt ma mõtlesin, et loen

Maria Tilga raamatut, aga siis mõtlesin, et joonistan

hoopis midagi piibliteemalist. Alguses tekkis mul

probleem sellega, missugune pilt mulle enim

sümpatiseerib , lõpuks leidsin Leonardo da Vinci maali “

Ristija Johannes”, mis meeldis mulle eriti selle lihtsuse

poolt. Maal iseenesest tundus selline lihtne, aga mõte oli

sügavam. Ristija Johannes pooldas eriti palju

vooruslikkust, mis on väga tähtis. Selle pildi joonistamisel

tekkis mul hea tunne ja arvamus, et eetika ja ebaeetilisus

on midagi nii vastandlikku, inimesed peaksid pooldama just eetikat ja vooruslikkust. Pühad

5

mõtted ja korralikus tulevad inimestele elus kasuks. Ma valisin selle pildi ka sellepärast, kuna

seda oli kergem joonistada, kuna ma ei ole eriline kunstnik. Kui pilt valmis, siis ma vaatasin

seda väga kriitilise pilguga, kuna see ei tulnud üldse ilus välja. Raske on panna oma

emotsioone ühte pilti, kui pole harjunud eriti palju joonistama, aga lõpuks õnnestus kõik hästi.

Samuti kui ma selle pildi leidsin, siis ma kohe

tundsin, mida selle maaliga edasi tahetakse anda ja

mida inimesed sellest õpiksid. Selle maali vaatamine

tekitas mul tahtmise end paremaks muuta ja rohkem

erinevatele headele asjadele keskenduda.Ristija

Johannes puhul on tegemist meespühakuga,

meenutavad tema näojooned vincilikke

madonnapilte, naisi langetatud silmalaugude ja malbe

olemusega. Ristija Johannese käsi viitab taevalikule

vooruslikkusele. Ometi on pühaku naeratuses midagi

erilaadset: avalikult erootilist või patususe varjamist.

Leonard o da Vinci „Mona Lisa“

Minna Haasma

Mind inspireeris kunstiromaan „ Mina, Mona Lisa“, mis on Lisa Gherardini del Giocondo,

Leonardo da Vinci salapärase modelli uskumatu, romaanivormis esitatud elulugu: tema tee

kuulsa «Mona Lisa» jälgedel Firenze kaupmehemajast Prantsuse kuninga Francois I õukonda.

Selline on autori nägemus oma portree varju jäänud modelli võimalikust elukäigust.

Seda romaani lugedes, omandas see kunstiteos minu jaoks täiesti teistsuguse tähenduse. Ma

näen sellel pildil hoopis teisi asju, oskan sügavamalt vaadata ja tajuda seda energiat, mis iga

pintslilöögiga on sinna pandud.

See maal on ka emotsionaalsel tasandil mulle palju andnud, sümboliseerides emalikku

hoolitsust ja puhtust. Midagi enneolematut, mis on ebareaalselt ilus ja mis võib pelgalt olla

kujutelm.

6

Võiksin seda maali vaadata tunde ja ikka leida midagi uut ja üllatavat. Ka taustale tuleks

pöörata suurt tähelepanu, sest see oleks nagu mingisugune unistuste koht, kuhu Leonardo da

Vinci Mona Lisa maalis.

Ja muidugi ei saa mainimast jätta Mona Lisa naeratust, mis polekski nagu naeratus, vaid

imeline illusioon.

Ise seda tööd joonistades tajud igat väikest detaili ja saad aru, et Leonardo da Vinci oli

geenius ja imeline kunstnik.

7

Rogier van der Weyden. Kolme kuninga maal. Keskmine altari paneel.

Kristuse sünnis ma ei näe last, vaid see on suur suur, väga suur armastuse "hoid". Ta andis

kõike oma armastust inimestele. Inimesed ei usu tihti, et võib elada ausalt, et võib armastada

kõiki, ja selleks, et anda tõestust, et see on võimalik ja nii ongi vaja elada meie juurde tuli

Kristus. Ta tõestas, et see on võimalik, meie ajani on veel inimesi, kes usuvuvad või

püüavad uskuda temasse!

Bert Notke „Surmatants“

“Surmatants” XV sajandi lõpp. Niguliste kiriku Antoniuse kabelis paiknev fragment algselt

ligi 30 m pikkusest teosest.

B.Notke (u 1430/40–1509) loomeaeg langeb keskaja ja varauusaja, hilisgootika ja renessansi

piirimaile. Ühest küljest oli ta paljuski kinni keskaja kunsti kaanonites, ent teisest küljest

katsetas ta julgelt uusi kunstilisi võtteid ja tehnilisi lahendusi. Tema loomingut iseloomustab

monumentaalsus, jõuline väljendusrikkus ja oma aja kohta uudsete materjalide kasutamine.

8

Antud teose valmise tingisid mitmed tegurid. Esiteks see, et soovisin läheneda etteantud

kodutööle sellisel moel, mis erineks tavapärastest lähenemisviisidest. Seetõttu koosnes ka töö

valmimine kolmest etapist: maali tunnetamine ja visandamine ja töö kirjandusega.

Surma kujutamine polnud keskaegses kunstis harulduseks. Surmatantsudest sai mõnelgi juhul

nii pildi kui ka teksti järgi irooniline kriitika inimseisuste vigadele ja tühisusele. Üldideeks jäi

siiski memento mori: meenutada elu kaduvust ja surma paratamatust; seda, et ükski maine

võim ei suuda surmale vastu panna. Tol ajal ei jätnud kirik kasutamata ühtegi võimalust ega

vahendit, kuidas juba niigi suurt surmahirmu veelgi suurendada. Kirik manitses ka

lihtsurelikke, et kui ihatakse igavest elu ega taheta vaevelda lõpututes surma- ja

põrgupiinades, tuleb loobuda maise ilma rikkustest ja hüvedest. Tuge ammutati samuti

kõikvõimalikest visioonidest.

Keskajal olid Maria Tilga sõnul sümbolid nii inimese teadvuses, enesetunnetuses kui ka

maailmapildis väga olulisel kohal ja seda ka seetõttu, et suur osa elanikkonnast oil

kirjaoskamatud. Kristlikus kunstis töötati välja “piltkiri”, kus iga kujund, värv, atribuut,

žest,arv omas kindlat tähendust ja oli mõistetav vaatajale vastavalt tema “haritusele”.

9

“Surmatantsu” visandamine ja hilisem töö kirjandusega viisid tõdemuseni, et igal pildil on

oma lugu, mida alati ei pruugi hoomata pelgalt teost vaadates.

Suuremat pilti saab vaadata aadressil:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/58/Bernt_Notke_Danse_Macabre.jpg ja

loomulikult Tallinnas Niguliste kirikus.

Paolo de Matteis „Maarja kuulutamine“

Vastavalt waldorfpedagoogikale või õigemini

waldorf-koolide religiooniõpetusele, sündis Kristus

vaimus kolm korda. Siis kui ta sündis, kui Ristija

Johannes teda ristis ning siis, kui ta üles tõusis.

Tema Ema Maarja jaoks sündis ta juba varem.

Sellel maalil peegeldub imeline Naise roll, Vaimu

kandjana. Ma ei ole kahjuks küll ise selles elus last

kandnud, kuid ma tunnen, mida see võib tähendada

ning mida võib tähendada niivõrd püha isiku

kandmine. Maarja jaoks sündis Jeesus juba siis,

kui Ingel talle Jeesuse sündi kuulutas. Matteisi

vapustavalt kaunil ja naiselikult pehmete joontega „Maarja kuulutamise“ maalil tulevad

kokku lihtsad kristlikud sümbolid (Liilia, tuvi, inglid) - tähendus on kindlasti ka käezhestidel

– ja valgus, värvid pehmus, mis kõik dramatiseerib selle hetke ilu niivõrd hästi. Kuivõrd ma

ise õpin praegu pigem lähenema kunstile läbi pinna ning see aitab pigem mul mõista kõige

taga olevaid põhimõtteid, kujutasin enda maalil samuti pigem selle hetke põhiprintsiipi:

vaimust sündimist, ingli sõnumit ning Maarjat, kes võtab vastu. Algselt soovisin joonistada

10

naise käsi, kes ingli ning lapse vastu võtab, kuid jäin siiski värvide ja soojuse maailma,

kujutades oranži, helesinist ja rohelist (viljakust, puhtust ja armastust).

Tänu taoliste pindade joonistamisele, olen leidnud endas niivõrd palju loomingulist ja

kunstilisust ning hakanud kahedimensionaalsete piltide taga nägema hoopis

multidimensionaalsust, piltide taga olevaid põhimõtteid. Olen küll ise ristitud aga kristlusega

pole ma päriselt Sina peale saanud tegelikult tänase päevani. Samas hakkan alles nüüd, kui

kristlust rohkem teaduslikult tundma õpin hakanud mõistma, kuivõrd kaunid põhimõtted

sellesse on sisse kirjutatud. Piibel ise on nüüdseks saanud minu jaoks erinevate Maa peal

toimivate põhimõtete kogumiks, mida on võimalik lugeda ka ridade vahelt. Ei ole oluline, mis

keeles ta on kirjutatud, oluline on, kuidas seda mõista.

Ka kristlikud maalid ning nende keel on imeline viis anda edasi universaalseid maailmas

toimivaid printsiipe (ja see pole sugugi halvem või parem viis millestki muust – nt kasvõi

hinduismist või budismist, mida samuti väga austan). Maarja kuulutamist võib käsitleda ka

kui idee sündi, idee tulekut inimese juurde, mis võetakse kõige pealt vastu, seejärel ta küpseb

ja kasvab, lõpuks sünnib nähtavasse vormi, kasvab, elab oma elu ja lõpuks lahkub kui tema

ülesanne on teostunud. See kõik kajastub ka kristlikes maalides. Elu igavene ringkäik.

11

Grupitöö analüüs

Oma grupitöö tulemusel jõudsime järeldusele, et

Jeesus oligi valmis lugu. Kõik meie poolt analüüsitud ja läbimaalitud teosed kajastasid

Jeesuse elu ühte aspekti. Jah, Mona Lisa ei ole ilmselt kristlik maal aga tema tähtsus

oma ajas, naise rolli lahtimõtestamisel on täiesti piiritu. Samuti ei saa otseselt

Piibliteemaliseks pidada Notke „Surmatantsu“. Ometi on ta tugevalt seotud oma

ajastul (keskaja) kultiveeritud ja tugevalt ka kristlusega seotud väärtustega: surm ja

selle paratamatus, surma halastamatus, ka kõigi võrdsus surma ees. Samas manitses

see teadmine ka läbi hirmu inimest mõistma ja väärtustama elu, jälgima oma tegusid.

Sünd – surm telg. Kui vaadelda meie grupitöid tervikuna, võib märgata, et kajastatud

on nii naiselikkuse kui mehelikkuse, sünni ja surma temaatikat. Surma valimatus ja

sünni ilu. Ka sünni valimatus või ettemääratus.

Kristluse tähtsus hariduses väljendub päris kindlasti kristliku pildikeele värvikuses ja

mitmekesisuses. On imeline jälgida, kuivõrd suure meisterlikkuseni on kristlikud

maalikunstnikud jõudnud oma maalikeeles Piibli süžeede või ka vaimsete teemade

avamisel. Sealjuures ei maksa unustada ka Mona Lisat, mis avas ka teemat naise rollist

oma kaasajas, küsis, kes on naine, mis on tema võimalused, kes ta on, kuidas temasse

peaks suhtuma? Varem polnud seda mitu sajandit küsitud.

Läbi maalide õpetas kristlus lugusid: sümbolid, käteasendid, värvid, samuti moraali

ning dogmasid: mida tohib ja mida mitte; kõlblust, väärtusi; mehe ja naise rolli;

piiblilugusid; näitas asju lihtsustatult, läbi Piibli tegelaste oli võimalik asju näha

arhetüüpsete jõudude tasandil, mis omavahel koos toimivad ning mille ilu väljendub

igas elusituatsioonis. Piiblisituatsioonis on kui situatsioonid, mida on võimalik kogeda

erinevais eluolukordades, Piiblis endas on nad välja toodud, kui mudelid.

Läbi maalide on võimalik mõista elu eesmärki ning põhiprintsiipe, mille alusel kõik

toimib. Ka Piiblis on tegelikult elu põhilised printsiibid lahti mõtestatud. Kindlasti

võib küsida, kas Piibli keel on see, mida peaksime proovima kõik mõista, ehk saab ka

lihtsamalt? Aga samas on oskus omaette lugeda Piiblist ridade vahelt välja enda jaoks

konkreetsesse hetke sobivat ning ka inimkonna üldise arengu seaduspärasusi

kokkuvõtvat lugu. Ja kas kõik peabki kohe olema üheselt mõistetav ning lihtsustatud?

Selle üle tasub mõtiskleda. Samas on kristlik maalikunst oma illustratiivsuses astunud

(keskajal kindlasti veel paljuski kirjaoskamatule) vaatajale vastu kaunite stseenide

12

kujutamise ja selgete sümbolite läbi, mis muudab kindlasti taoliste laiade

kontseptsioonide mõistmise lihtsamaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et maagia ning keel, mida kasutavad kristlikud kunstnikud

oma sõnumi ning ka kristliku kiriku ja Piibli sõnumite väljendamiseks on tõeliselt

tähelepanuväärsed oma kunstiliselt teostuselt ja ka sümboolselt sisult ning kristlus

mängib seetõttu hariduses üliolulist rolli kogu Euroopa kultuuriruumis. Olgugi, et

kristluse nimel on tehtud äraütlemata veriseid ja vägivaldseid tegusid (küsimus: mida

on inimene teinud Kristusega?), võib öelda, et selle tuum (kui seda puhastada ja

proovida leida üles see kristall mis seal algselt oli) on sellest hoolimata ilus ning kui

sellesse tõeliselt süveneda, võib sealt leida rikkusi nii oma igapäevaelu mõtestamiseks

kui üldiste printsiipide mõistmiseks. Peab tunnistama, et antud grupitöö lähendas

grupitöö osalisi kahtlemata kristluse mõistmisele ootamatust küljest palju enam, kui

nad oleksid osanud ise seda oodata või ette aimata. Tänud selle võimaluse eest!