Äripäev

2009

Max Mckeown

KOGU TÕDE INNOVATSIOONIST

Toimetaja Marge KaskKujundaja Maret MüürKeeletoimetaja Sven SaunTrükk

Infot Äripäeva raamatute kohta saate Äripäeva Raamatuklubist telefonil 667 0108 või veebist www.raamatuklubi.aripaev.ee.

© AS Äripäev, 2009

ISBN

SisukordMax Mckeown .......................................................................... 3Innovatsioon on uus kasulikuks tehtud asi ........................................ 9Silmapaistev idee pole kunagi täiuslik ............................................ 15Kriis ei ole raiskamiseks ............................................................ 21Suurepärane innovatsioon väärib suurepärast nime ...........................25Ühega tuleb toime iga loll, geenius teeb mõlemat ............................. 31Kõik uued ideed on tehtud vanadest ideedest .................................. 35Panusta vähe, et võita suurelt .....................................................39Pigem palu vabandust, kui küsi luba .............................................. 43Loomingulisus on protsess, mitte juhus ..........................................47Loovus on väärtus iseeneses ....................................................... 51Rahvahulgad on pahurad, kiuslikud ja neid tasub tunda ...................... 55Anna innovatsioonile hingamisruumi .............................................. 61Apaatiat ravi eesmärgi andmisega ................................................ 65Tee seda, mida konkurendid ei tee ............................................... 69Ära jää tõlkes kadunuks ............................................................73Erinevatele inimestele erinev struktuur .........................................79Ka kasutu võib osutuda kasulikuks ................................................83Iga ettevõte vajab ideeturgu .......................................................87Igaüks saab õppida paremini mõtlema ........................................... 91Leia toonikum, mis su inimestele mõjub .........................................97Laske oma lapsed vabadusse enne, kui keegi nad nahka pistab ............101Seadke oma pardid ritta .......................................................... 105Et rohkem saada, tuleb rohkem anda .......................................... 109Põrgu ei tunne pöörasemat fuuriat kui solvatud talent .......................113Palka õppimisvõime, mitte teadmiste järgi .....................................119Kui palju on tulevik väärt? .........................................................123Ideed on õrnad, käsitseda ettevaatlikult ........................................127Innoveerige end majandussurutisest välja ......................................131Innovatsioon on mõõdetav ........................................................135Kõikjal innovatsiooni ei leidu .....................................................139See on kultuuri küsimus ...........................................................143Parasjagu killustatust progressi jaoks ...........................................149Juhid saavad endaväärilise innovatsiooni .......................................153Väikestest erinevustest saab kokku suur ........................................157

7

KO G U T Õ D E I N N OVAT S I O O N I S T

Vaadake suurema aju otsinguil ringi .............................................161Madonna teab sinu ülemusest rohkem ..........................................165Mõtete koosolek, mitte mõttetu koosolek ......................................169Enamik asju kukub läbi. Saa sellest üle. ........................................175Kõik võrgustikud ei ole loodud võrdseteks ......................................179Avatud ruumid, avatud meeled ...................................................183Inimesed hindavad esmalt sind ja alles seejärel sinu ideed ..................187Võim on originaalsuse parim sõber ..............................................191Kiirkohendused võivad viia suurepäraste innovatsioonideni .................195Jalgratta uuestileiutamine on hea asi ...........................................199Teine võib olla parem kui esimene .............................................. 203Mõned ideed on vastuvõetavamad .............................................. 207Mõnikord tuleb kõik mängu panna ...............................................211Edu on S-kurv ........................................................................215Täiuslik lahendus on lihtsaim lahendus ..........................................219See teeb nüüd haiget ............................................................. 223Edu saavutamiseks tuleb aru saada muutuse olemusest .................... 229Tere tulemast innovatsioonitehasesse .......................................... 233Liiga palju teada on kahjulik ..................................................... 237Keda kuradit huvitab, kus see ehitati? ..........................................243Laineid ei saa taltsutada, õpi surfama ......................................... 247Viited .................................................................................251Tänusõnad .......................................................................... 269Autorist ...............................................................................271

Eessõna

Innovatsioon rokib, ruulib ja paneb maailma pöörlema. Meie elu-viis on teiste inimeste pingutuste vili, mis tehtud inimkonna hea-olu nimel. Need inimesed viisid kokku ideed ja leiutised. Nad töö-tasid kõvasti, et luua meid ümbritsevad, sageli nii iseenesestmõis-tetavad „ma pean selle saama” asjad.

Oma haardevõimeliste pöialde ning hurmava naba eest tu-leb sul tänada evolutsiooni. Samuti hämmastava aju eest, milles on ühendusteid rohkem kui taevas tähti, ning mis on võimalda-nud miljonitel ja nüüdseks triljonitel meist uurida maailma ja lei-da võimalusi selle paremaks muutmiseks. See on innovatsioon ja see on tähtis.

Innovatsioon on narrus. See on mood, mis tuleb ja läheb. Vä-hemalt nii ütlevad küünikud pärast paari aastast innovatsioonist rääkimist. Innovatsioonibuumile järgneb innovatsioonisurutis. Tar gad ettevõtted jätkavad innovatsiooni loomist, isehakanud mitte. Targad inimesed teevad moel ja faktil vahet.

Meie sajandi suurimaks innovatsiooniks saab innovatsioon ise. Me alles hakkame mõistma, kuidas arendada oma oskusi nii, et saakisme paremaks üheskoos. Me õpime, kuidas liikuda indivi-duaalsest leiutisest ühisinnovatsioonini.

See raamat räägib innovatsioonist – mis see on, kuidas see toi-mib ja kuidas seda edasi arendada. Uus arusaamine meie ajude koostöövõimest annab meile võimaluse tekitada superaju vääri-

8 9

KO G U T Õ D E I N N OVAT S I O O N I S T

line organ, mis on võimeline unistama ja koos töötades unistu-si ellu viia.

See raamat on sinu aega väärt, kui tahad oma maailma pare-maks muuta. Kui oled innovatsiooniga tegelenud juba aastaid, tu-letab see sulle meelde seda, mida sa juba tead, ent annab siiski ka uusi mõtteid. Kui soovid aidata oma kolleegidel mõista, mida on vaja, et jõuda ideest arusaamiseni ja mõistmisest innovatsioonini, tuleks sul neile hankida just see raamat.

Igaüks saab aidata. Igat tüüpi intelligentsusel ja isiksusel on siin oma roll. Meie vajadus innovatsiooni järele on toonud jõu lähema-le selle allikale – meile endile. Meie olemegi tulevik.

1. TÕDEInnovatsioon on uus kasulikuks tehtud asi

10 11

KO G U T Õ D E I N N OVAT S I O O N I S T

Innovatsioon on uus kasulikuks tehtud asi. See on ilmselt parim definitsioon, mida innovatsiooni kohta võib öelda, sest see selgi-tab liigselt keerutamta innovatsiooni huvitavat olemust. Samuti viib see kahe küsimuse juurde, mida sul tuleks järgmisena esita-da: kasulik kelle jaoks? kui uus on uus?

Kasulikkus on kasutaja silmades. Kui sul on idee muuta mida-gi paremaks, kuid sa ei võta selle jaoks midagi ette, pole sa ei leiu-tanud ega uuendanud. Kui sa oma ideed ei jaga, ei ole sa ka keda-gi teist leiutamisel ja uuendamisel aidanud - idee sureb koos sinu-ga. Oma ideed teistega jagades muutub see perspektiiviks. Muu-tes perspektiivi tõelisuseks saab sellest leiutis. Kui see on kellele-gi kasulik, saab sellest uuendus. Ja kui uuendus suurendab inim-likku õnne, on tõenäoliselt toimunud progress.

Inimesed mõtlevad välja uusi la-hendusi, sest nad kas ei leia, ei saa en-dale lubada või ei soovi osta riiulitoo-det, mis nende vajadusi rahuldab.

Mida suurem on vajadus, seda suu-rem on tung leiutada. Inimesed loovad

teiste jaoks uusi lahendusi, sest nad on märganud nende vajadusi. Kaubandusliku ja majandusliku edu alus ongi selliste kasulike as-jade loomine, mida inimesed on nõus ostma.

Uudsus oleneb ka kasutajast. Idee, millest sa pole varem midagi kuulnud, on sinu jaoks uus. Idee, millest sinu kolleegid pole mida-

Kasulikkus on kasutaja silmades.

gi kuulnud või pole kasutanud, on sinu ettevõtte jaoks uus. Kaks kokku viidud vana ideed moodustavad uue idee, mis võib olla pii-savalt uus, et olla kasutatav erinevatel, kellelegi kasulikel viisidel. Veelgi enam, ideed võivad olla isegi nii kasulikud, et saad vastuta-suks midagi väärtuslikku. Ühes riigis heakskiidetud ja täiustatud, kuid teise jaoks uute ja raskesti tehtavate asjade vahetamine on rahvusvahelise kaubanduse alus. Kunagi oli osa vahetatavast kau-bast tooraine, mida ühes riigis juhtus olema ja teises mitte, nüüd on vahetuskaup üha enam tulvil ideedest, vastastikkusest mõist-misest ja innovatsioonist.

Inimesed võivad loobuda sellest, mis on täiesti uus. Leiutis võib olla sedavõrd uus, et see ei sobi kellegi ellu.

Ideele võidakse vastu seista ka see-pärast, et see seab kahtluse alla ini-meste senised arusaamad maailmast. Või lihtsalt seetõttu, et harjumuspä-rase töökorralduse muutmine tundub olevat liiga raske.

Kõik innovatsioonid on uued, kuid nende uudsuse aste on erinev:

Väärtust tõstval innovatsioonil on väikesed sammud - selli-sed, mis ainult pisut täiustavad olemasolevaid lahendusi. Väi-kesed sammud on viinud Gillette’i üheteralisest raseerijast ka-he-, kolme- ja nüüd juba viieteraliseni.

Radikaalsed innovatsioonid liiguvad suurte sammudega, luues tähelepanuväärseid, olemasolevatest sageli väga erinevaid la-hendusi. Lammas Dolly kloonimist võib kindlasti pidada ra-dikaalseks innovatiooniks – see oli esimene omataoline ning vaieldamatult tõeline läbimurre.

Revolutsioonid toimuvad siis, kui mitme innovatsiooni koos-mõjul leiab aset midagi suurt ja kaugeleulatuvat. Infotehnoloo-gia revolutsioon saavutati tänu tuhandetele uutele tehnoloogia-

Inimesed võivad

loobuda sellest, mis on täiesti uus.

12 13

KO G U T Õ D E I N N OVAT S I O O N I S T

tele, muu hulgas mikroprotsessorile, telefonile ja televisioonile. Üleilmastumine, inimgenoomi projekt ja maandumine Kuule poleks olnud nendeta võimalik.

Tegelikkuses on sellised innovatsioonid sageli üksteisest sõl-tuvad. Väärtust tõstvad sammud viivad radikaalsete uuendusteni, mis oma koosmõjus viivad revolutsioonini. Leiutajad astuvad väi-keseid samme teadmata, mille nad lõpuks võimalikuks teevad.

Sihilikud katsed astuda suuri samme võivad lõppeda kas krah-hi või seisakuga, sest teised leiutajad ei ole vajalikke radikaalseid või väärtust tõstvaid samme veel ette võtnud. Leonardo da Vinci projekteeris lendavaid masinaid juba 13. sajandil, kuid nende ka-sutamine polnud võimalik ilma aerodünaamika arengu ja 19. sa-jandi lõpu tehnoloogiliste teadmisteta. Varustatuna sobiva tead-musega võistlesid paljud leiutajad selle nimel, et teha mehitatud lennud võimalikuks.

Nad võivad ka ebaõnnestuda, sest suuri samme astuda üritavad inimesed ei ole midagi kuulnud neile nii vajalikest väikestest leiu-tistest. Vana-Kreekas projekteerisid filosoofid-leiutajad teleskoo-bi, kuid ei ehitanud seda kunagi valmis, sest nad ei olnud midagi kuulnud käsitöölistest, kes oskasid neile vajalikku klaasi teha.

Mõned innovatsioonid sõltuvad teistest innovatsioonidest või sobivatest tingimustest. Ilma elektrisüsteemideta, sealjuures juht-mete, generaatorite, elektrijaamade ja neid ülalpidavate ettevõtete-ta, ei oleks meil elektripirniga midagi peale hakata. Teised on aga kas tänu oma eraldiseisvusele või sobivate tingimuste olemasolu-le rohkem sõltumatud. Esimest teritatud tulekivitükki saab pida-da sõltumatuks innovatsiooniks. Peaaegu kõik tänapäeva innovat-sioonid on millestki sõltuvad. Kuid mitte alati teisest innovatsioo-nist. Idee edukuse võti on teada, millest idee sõltub.

See, millele innovatsioon keskendub on samuti erinev:

Tooteuuendused hõlmavad uusi tooteid ja vanade arendusi. Mõlemate valmistamise protsess võib olla küll üsna sarnane,

kuid toode ise on kas saanud lisandväärtust või muutunud täielikult.

Protsessi innovatsioon viitab millegi tegemise uutele viiside-le. Toode võib olla sama, kuid selle tegemise viis kas uuem, pa-rem, tõhusam või usaldusväärsem. Arvuti kasutamine disainis ja tootmises on protsessi innovatsioon.

Organisatsiooniline innovatsioon leiab uusi võimalusi inimressurside struktureerimiseks ja juhtimiseks. Toode ja protsess võivad jääda samaks, kuid inimeste juhtimise viis on muutunud. Bürokraatia, adhokraatia, meritokraatia on kõik juhtimise eri viisid.

Sageli on kõik kolm omavahel seotud. Uued juhtimisviisid või-vad muuta võimalikuks uute toodete valmistamise ja uute protses-side rakendamise. Uued tooted võivad vajada uusi protsesse. Uued protsessid teevad uued tooted võimalikuks.

Ükskõik, kuidas me innovatsiooni ka ei vaataks, definitsioon jääb ikka samaks. See on uus kasulikuks tehtud asi. See võib ol-la väärtust tõstev, radikaalne või revolutsiooniline. See võib olla sõltuv või sõltumatu. See võib muuta tooteid, teenuseid, protses-se või organisatsioone. Tegelikult, see võib muuta kõike. Mis ta-hes uskumusi. Mis tahes olukordi. Mis tahes rahvust. Mis tahes planeeti. Just seetõttu ongi innovatsiooni mõistmine ja selles pa-remaks saamine meie ühise tuleviku jaoks oluline.