XXI TÖÖTERVISHOIUPÄEVA KONVERENTS:

OHTLIKEST AINETEST TÖÖSTRESSINI

DR. TOOMAS PÕLD

QVALITAS ARSTIKESKUS AS

16.10.2019

• Eesti suurim eratervishoiuettevõte ja töötervishoiu

turuliider - 23 aastat kogemusi

• Me hindame riske – patsiendile ja tööandjale. See

töötab, sest riskide allikas on töökeskkonnas ja ainult

selles suhtekolmnurgas – töötaja, tööandja ja

töötervishoiuteenuse osutaja – on võimalik neid riske

juhtida.

• Meie kätte on usaldatud 2000 Eesti ettevõtte

töötervishoid. Sel aastal teostatakse meie juures 72

000 töötervishoiukontrolli – 5x rohkem kui 2000.

aastal, sh 13 000 visiiti mobiilsetes tervisekeskustes.

See muutus korreleerub töötervishoiu väärtustamise

kasvuga Eesti ettevõtetes.

MIS ON QVALITAS? 1

• Annab ülevaate organismi seisundist

• Olulisemad uuringud

• Mida arst välja loeb?

• Mis kasu on töötajal?

• Mis kasu on tööandjal?

• Mille alusel koostatakse uuringuplaan?

• Mida avastame?

• Mida saaks teha paremini?

TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLLID 4

• Ohtlikud ained, iga aastaga tuleb juurde uusi

• Ained pindaktiivsed, sisse hingatavad

• Allergiad

• Kantserogeenid, ained, bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, parasiidid, taimne tolm ja loomsed karvad

• Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks eelnõu, mille kohaselt täiendatakse töökeskkonnas esinevate kantserogeenide ja mutageensete ainete uue nimekirja

• Nimekirja täiendatakse 18 keemilise ainega

• Osa ainete piirnormid muutuvad rangemaks

TÖÖTAJATE KOKKUPUUTED TÖÖKESKKONNAS

35

• Terviseriskide dünaamika pole ühtlane – osad riskid taanduvad, teiste tähtsus tõuseb

• Ühtlaselt paraneb küll töötervishoiualane teadlikkus – tööandjad ja töövõtjad suhtuvad tõsiselt, töötervishoiud pole mitte tõendi väljastamine, vaid sisuline riskide juhtimine

• Qvalitase statistika näitab, et tööelu alguses olevate inimeste suhtelised tervisenäitajad kehvemad kui paarkümmend aastat tagasi (38% kuni 25aastasest töötajatest esinevad lihasvaevused, mis segavad neil jätkata tavapärase intensiivsusega tööd. Üle 40-aastase seas 25%)

• Peamiselt on vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga ning nendele vaevustele on iseloomulik hiiliv algus: ebamugavustunne areneb edasi tõsisemaks haiguseks – perearsti juurde pöördutakse tihtiliiga hilja – ennetuse ja varase sekkumise võimalused on siin suured

• Luulihaskonna vaevused (lülisamba kõverused), karpaalkanalisündroom, „nutikael“, kuulmisteravuse langus – kõik kasvavas trendis

• Drastiliselt vähenenud nt „vibratsioonitõbi“

• Töötervishoiukontrolli käigus avastab arst 20% juhtudest patsiendil vaevusi, millest see teadlik ei olnud – nendest pooltel juhtudel sünnib hiljem koostöös perearsti või eriarstiga täpne diagnoos ja raviplaan. Tihti näiteks diabeet, kõrgenenud vererõhk ja nägemisteravuse langus.

PATOLOOGIA TRENDID 36

§ 91. Psühhosotsiaalsed ohutegurid

(1) Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või

vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine

ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö,

pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö

ning muud juhtimise, töökorralduse ja

töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada

töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas

põhjustada tööstressi.

(2) Tööandja peab psühhosotsiaalsest

ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse

ennetamiseks rakendama abinõusid /.../ ning

parandama ettevõtte psühhosotsiaalset

töökeskkonda.

Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus

MIS ON PSÜHHOSOTSIAALSEDOHUTEGURID 7

• Vaimne tervis on heaoluseisund, mille abil

inimene tuleb toime normaalsete

stressoritega ja on võimeline produktiivselt

töötama.

• Iga inimese haavatavus stressile on erinev,

see oleneb inimese geneetiliste iseärasuste,

eelnevate elusündmuste ja füüsilise

elukeskkonna (stressorite) koostoimest.

MIS ON VAIMNE TERVIS TÖÖKESKKONNAS?

8

• Iga neljas eurooplane kogeb elu jooksul

vaimse tervise probleeme;*

• 2015. a oli depressioon tähtsuselt teine

töövõimetuse põhjus vanuserühmas 15–44

eluaastat, seda nii meeste kui ka naiste

hulgas;

*Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale

ja töötajale. TAI 2015

STATISTIKA

9

• WHO hinnangul on depressioon 2020. a

tähtsuselt teiseks töövõimetuse põhjuseks;

• Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on

hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis

2,8% SKP-st (572 mln €).

Töökeskkonna vaimse tervise analüüs 2019,

Sotsiaalministeerium

• Probleemsed kliendid;

• Pikad tööpäevad või ebaregulaarne tööaeg;

• Hirm kaotada töö;

• Kolleegide ja juhi toetuse puudumine.

~ 50% Euroopa Liidu ja Eesti töötajad peavadtööst põhjustatud stressi oma töökohalsagedaseks.

Töökeskkonna vaimse tervise analüüs 2019, Sotsiaalministeerium

PEAMISED STRESSIALLIKAD10

TÖÖSTRESS JA SELLE TAGAJÄRJED (STRAUSS-RAATS 2014, „TÖÖSTRESSIST VABAKS“) 11

Psühhosotsiaalsed

ohutegurid

Tööstress

Südame-veresoonkonnahaigused, luu-ja lihaskonna

vaevused, ärevushäired, depressioon, läbipõlemine,

posttraumaatiline stressisündroom, maohaavandid,

ainevahetushäired

Riskikäitumine: suitsetamine, alkohol, narkootikumid,

ebatervislik toitumine, vähene liikumine, istuv eluviis.

Töövõimetus, madal motivatsioon, tööjõu voolavus,

tööõnnetuste riski tõus, kvaliteediprobleemid, tootlikkuse

vähenemine.

• Kopenhaageni psühhosotsiaalsete

ohutegurite küsimustikku (COPSOQ)

tunnustavad rahvusvaheliselt nii

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)

riskihindamise vahendina (ILO, 2016; Leka,

Jain, 2010).

• Kasutatakse kogu maailmas läbiviidavates

töökohauuringutes töökeskkonna

arendamiseks ja organisatsiooniliste

muudatuste järelmeetmeteks.

COPSOQ12

• COPSOQ on üldine teooriapõhine

küsimustik, mis on loodud nii teaduslike

uuringute kui töökohtade ja tööelu kvaliteedi

parandamiseks.

• COPSOQ hõlmab psühhosotsiaalse

töökeskkonna paljusid aspekte, mitte ei

seostu konkreetse teoreetilise raamistikuga

(Kristensen, Hannerz, Hogh, Borg, 2005;

Pejtersen, Kristensen, Borg, Bjorner, 2010).

• Töötajale esitatavad tööalased nõudmised

ületavad tema võimalused nendega toime

tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete

täitmiseks või puudulikud ressursid

eesmärkide saavutamiseks);

• töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt

mõjutada (nt võimetus määrata oma

töötempot või otsustada, kuidas oma

tööülesandeid täita);

• probleemide korral ei saa loota juhtide või

kaastöötajate abile ja toetusele;

TÖÖTAJATES STRESSI TEKITAVADTÖÖKORRALDUSLIKUD ASPEKTID

513

• tööalased suhted on pingelised (nt tööalane

kiusamine või selle tunnistajaks olemine,

vägivallaga ähvardavad kliendid);

• esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on

tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on

vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või

inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge;

• organisatsioonis valitseb ebakindlus,

töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid

ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida

muutused kaasa toovad.

TÖÖTAJATES STRESSI TEKITAVADTÖÖKORRALDUSLIKUD ASPEKTID

614

TÄNAMETÄHELEPANU EEST!