Kohila Gümnaasiumi koolileht Detsember 2015 (Nr.3)

lk 2 Töövarjupäev

Küsitlus: mida soovin Jõuluvanalt?

lk 3 Siin ta on: meie õpilasesindus

lk 4 Päev kainestusmajas

Kesk-Läänemere õpilasfirmade

konverents

lk 5 Artistide foorum

Unistuste amet: karikaturist

lk 6 Võrkpall Sloveenias

Õhk sai otsa ehk mis toimub

spordihoone riietusruumides?

lk 7 Gruusias võrkpalli meistri-

võistlustel

Koolisöökla annab asu

lk 8 Esseekonkurss gümnaasiumile

Õppematerjalide konkurss

Sündmuste kalender

Kodu-uurijate võistlus

Video kookurss

Kirjandusraal 2016

Steni muinasjutuvõistlus

Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf

Kui Sul on meile küsimusi, mõtteid, ideid või tahad, et ka Sinu lugu lehes ilmuks, kirjuta meile aadressil: koolileht@kohila.edu.ee

Selles lehes

kriipsutame alla:

Kohila Gümnaasiumi 57. lend esitleb

Peaosades: Don Eric Laane ja Kätlin Kullerkupp

Etendused: Reedel (18.12) kell 11.00

kell 17.00

Esmapäeval (21.12) kell 17.00

Pilet: Õpilastele — tasuta!

Omadele — 2€

Võõrastele — 3€

2

Küsitlus:

Mida soovin Jõuluvanalt?

Detsembrikuu lehe küsitluse viisime läbi kõikide klasside õpetajate ja õpilaste seas. Uurisime kohe varakult, mida soovivad õpetajad ja õpilased sel

aastal Jõuluvanalt? Küsitlus oli anonüümne ja selles osalesid kõik Kohilas olevad 1.— 12. klassid. Kuna aga soove oli nii palju, valisime välja iga klassi 5

kõige huvitavamat ja põnevamat kingisoovi.

Käisin Tallinna Tihase Lasteaias lasteaia õpetaja

töövarjuna. Hommikul vara sõime lastega hommikust ja

peale seda aitasime lapsi riidesse panna ning suundusime

kinno. Lapsed sõitsid esimest korda bussiga, seega oli see

neile uus elamus. Kinno jõudsid kõik kohale ning keegi ei

läinud kaduma. Lastele meeldisid väga kinos olevad

animafilmid. Tagasi sõitsime jälle bussiga, kuid seekord olid

lapsed juba väsinud ja jäid kõndides vaikselt tukkuma, seega

pidi pidevalt valvama, et keegi maha ei jääks. Kokkuvõttes oli

päev väga tore ning sai vahelduseks midagi teistsugust

proovida ja näha, milline näeb välja tänapäeva lasteaed.

Kelly Õuemets , 11. klass

Töövarjupäeval käisin telemajas

saatejuht Anu Välba juures. Alguses, kui

sinna läksin, näidati mulle telemajas

erinevaid ruume ja räägiti, mis kuskil

tehakse. Kui Anu hakkas oma pühapäeva

hommikust saadet "Hommik Anuga"

salvestama, sain intervjuusid ning saate

valmimist kõrvalt jälgida. Ise ma vist

saatejuhina töötada ei tahaks, aga sellegi

poolest oli väga meelde jääv ning tore

päev.

Adelin Jürgens , 11. klass

Ma olin töövarjuks Juuru vallavanemal

Margus Jaansonil. Päeva veetsin Juuru

vallavalitsuses ja sain salajast informatsiooni

Raplamaa valdade ühinemise ning Eesti

valitsuse tagasiastumise kohta. Ma arvan, et

paljud inimesed ei kujuta ette, kui

vastutusrikas ja raske võib vallavanema töö

olla. Väga huvitav oli. Töövarjupäev on hea

võimalus erinevate ametitega tutvumiseks.

Tim Jaanson , 11. klass

1.a klass

Laulev Anna nukk (x2)

Lego (x4)

Puust traktor

Puldiga auto

Kassipoeg (x3) 1.b klass

Malemäng ja malenupud

Lego (x2)

X-box 360 (x2)

Telefon (x2)

GTA 5 1.c klass

Nukumaja

Monopoli lauamäng

Puldiga maastur

Kaisukas (x3)

Starwarsi mõõk

1.d klass

Furby (x2)

Lego (x3)

Koletise beebi

Reis Dubaisse

Auto, mis sõidab seinal

2.a klass

Lego (x3)

Väike venna

X-box (x3)

Reis Pariisi/Saksamaale/Türki (x5)

Kõlar

2.b klass

Draakon

Suur Sony telefon

Lego (x4)

Puldiauto (x2)

Aifon 5 ess 2.c klass

Fotoaparaat (x4)

Kõrvaaugud

Meigiasjad (x3)

Lennukimudelid

Rula

3.a klass

Droon (x2)

iPhone 4, 6 ja 7

Võlukepp

Mahlapress

Kass (x2) 3.b klass

Triki tõukeratas

Koerakutsikas

Must baleriinikleit

Alexis Sancheze jalkavorm

Lego 3.c klass

Kaardimäng “Uno”

Rulluisud

Korter

Väike jänes (x2)

Lukuteksapüksid 4.a klass

Lego (x4)

Tuhkur

Lauamäng Monopoly (x3)

Raamat (x3)

Perereis Soome 4.b klass

Tamburiin

Naelikud

PlayStation 4 (x4)

Sülearvuti (x4)

Tahvelarvuti (x2)

4.c klass

Pinokkel

Nümfkakaduu

Šokolaadipliiats

Süntesaator

Reis Hawaiile

5.a klass

Lumelaud

3D pliiats

Selfie-stick

S. King “Härra Mercedes”

Robot 5.b klass

Lokitangid

Poksikott

Lumelaud

Fotokaamera (x3)

Kõrvaklapid 5.c klass

Sportlandi kinkekaart

Raamat “Tüdruk online”

PlayStation 4 (x2)

Uus telefon (x5)

Lokitangid

5.d klass

Suusad

Narivoodi

Kott-tool

Koer

iPhone 6 S (x2)

6.a klass

Palju kommi (x2)

Süntesaator

GoPro kaamera

Droon

Uus ratas

6.b klass

Ferrari

Bugatti

Suur kaisukaru

Kõige tugevam arvuti (x6)

Fotoaparaat (x2) 6.c klass

Lamborghini

Lõhnaõli

PlayStation 4 (x3)

Helikopter puldiga

Liiva ja soola kõnniteele

7.a klass

Jalgpall

Uus koolikott

Korvpall (x2)

Robot

Sirgendaja 7.b klass

Meg Cabot’i raamatuid

Reis Soome

Printsessi tiitel

Tahvelarvuti (x2)

MacBook (x2) 7.c klass

Tsikkel

Peegelkaamera

Klaviatuur

Manga

Espressomasin 8.a klass

Ükssarviku pidžaama

Kosmeetika (x2)

Villaseid sokke

Tass Jõuluvanaga

Palju süüa (x2) 8.b klass

Trummikomplekt

Siidine voodipesu

Jalgpall (x2)

Soovin isa enne jõule näha

Head hinded

8.c klass

Reis (x2)

Käekell

Uus telefon (x3)

Pulgakomm

Sülearvuti

9.a klass

Krokodill

Husky

Kaukaasia leopard

Sfinks

Reis 9.b klass

Punane Ferrari

Ford Sierra 2.0 DOHC

Žiguli

Palju süüa

Riided ja ehted (x5) 9.c klass

Reis Taisse

Steam Gift kinkekaart

Uus tekk ja padjad

Kirves

Kõrvaklapid (x2)

10. klass

BMW 520

Pesumasin

Rõster

Külmkapp

Diivan

11. klass

Auto (x10)

Fotokas+objektiiv+statiiv

Proteiin

Kõrvaklapid (x3)

Sõrmus (x3)

12. klass

Reis (x9)

Lumelaud

Auto (x2)

Kommi

Lund

Brit Keskra Carl-Robert Reidolf

3

Öeldakse nii – kui sinust kirjutatakse, siis järelikult oled sa olemas ja ilmselt ka vajalik. Hea, et meie koolileht leidis aega ja

tahtmist meist kirjutada ja nii palju küsimusi paberile panna. Kurvaks teeb aga see, et oli palju valeinformatsiooni ja meid oli

nähtud ainult halvast küljest ehk ei midagi positiivset. Eks nüüd jõuabki õige info inimesteni ja valed vastused visatakse

prügikasti. Aga asume selgituste juurde.

Väide, et õpilasesindus on 9-12. klassi õpilastest koosnev meeskond, ei vasta tõele. Meie ridadesse kuuluvad juba õpilased alates

kuuendast klassist.

Ekskursioonid on alati olnud „kuum“ teema. Soovid, võimalused ja tahe alati ei kattu. Ekskursioonide korraldamine ja planeerimine

on eelkõige klassijuhataja töö. Tubli õpetaja kaasab valiku tegemisse ka lapsevanemaid.

Sõnaga „ball“ meenuvad sellised sõnad ja tunded nagu pidulikkus, erilisus, sisukus, suur ettevalmistus, meeskonnatöö ja rohke

osavõtt. Koolis oleme käinud vaid kaks kuud ja sellist asja ei ole võimaik sellise lühikese aja jooksul korraldada. Tõtt öelda oli meil

ka sel aastal mõte ball korraldada, kuid ettevaatlikuks teeb kogemus, et kunagi korraldatud ballil oli vähe osalejaid. Balli korraldus

tuleb kindlasti arutlusele ja ootame kõigilt toredaid ideid ja kaasalöömist.

Väide, et kooli üritusi viivad läbi alati õpetajad või huvijuht, ei vasta tõele. Õpilasesindus on huvijuhi meeskond ja koos

korraldatakse väga paljusid üritusi. Viimased ühiselt korraldatud üritused olid isadepäeva üritus, halloween ja Artistide foorum. Kui

vaatame tulevikku, siis on plaanis korraldada jõuluüritusi, Artistide foorumeid, stiilinädal, moeshow, Kohila kooli uhkus, naljapäev,

südamenädal jne. See oli ainult väike loetelu meie põnevatest üritustest. Õpilasesindus hindab väga oma maja traditsioone ja teeb

kõik nende hoidmiseks.

Wifi kohta kirjutas selgituse juba eelmises lehes Lili Kesa ja seda teemat enam ei puudutaks.

Meie kooli prioriteediks on tervislik toitumine. Kooli söökla püüdleb tervislikuma ja täisväärtuslikuma menüü poole, mis sisaldaks

rohkelt juur- ja puuvilju. Soe toit koos erinevate salatitega on igati tervislik ja vajalik igale õpilasele. Toidumenüüd on muutunud

võrreldes eelneva aastaga palju mitmekesisemaks ja toidud maitsvamaks. Nädalamenüüga on võimalik tutvuda kooli kodulehel ja

vastavalt sellele on võimalik planeerida toidu kaasavõtmist kodust, kui tõesti toit ei maitse. Samuti on igal inimesel oma maitse ja

kui keegi ütleb, et toit on halb, siis ei ole see absoluutne tõde.

Kiusamine on tõsine probleem mitte ainult Kohila koolis. Sellekohaseid mõtteid on palju. Paraku ei saa ja ei jõua ka õpilasesindus

valvata kõiki õpilasi, et nad ei kiusaks ega neid kiusataks. See ei tähenda, et me pole sellega tegelenud. Õpilasesindusel on plaanis

teha kiusamisvastane film, kutsuda esinema spetsialiste ja kavas on minna algklassidele ka ise probleemist rääkima. Siin kutsume

üles kõiki õpilasi ja õpetajaid rohkem märkama ja hoolima!

Kõik õpilasesinduse 24 liiget teevad oma tööd heast tahtest ja parimate soovidega koolielu üha paremaks ja turvalisemaks muuta.

Rohkem infot saad meie kohta stendilt, mis asub õpetajate toa vastas. Seepärast, kallis koolipere liige, kui sul on mure, millele

meie võiksime aidata lahendust leida, siis tule ja räägi meiega! Ootame kõiki!

Järgmiste kirjutiste puhul ootame hea tava kohaselt õpilaseesindusega eelnevalt rääkimist, et õigesti mõista meie tööd ja tegemisi.

Kaisa Pilman

Õpilasesinduse president

Käisin TVP asutuses OÜ Aespa Juuksur. Juuksuri kõrval olles

nägin, kuidas näeb välja üks juuksuri tööpäev, kui erinevad on

inimesed ja nende soovid ning kuidas juuksur neid soove teostas.

Juuksuritöö juures meeldis mulle, et tööd tehes on võimalik samal

ajal ka suhelda, pidevalt liikuda, jne.

Karl Gregor Salumägi , 11. klass

19. novembril käisin töövarjupäeval

Argo Aderi juures. Ta töötab Sparta

spordiseltsis peatreenrina ja tema töö on

väga lahe ja huvipakkuv. Kohale minnes

olin üpris unine, aga kui saali sisse astusin,

ärkasin kohe üles. Argo rääkis, mida ta

teeb ja milleks, mis on ta klientide

eesmärk ja muud. Pärast ta tutvustas

mulle kogu Sparta hoonet. Lõpetuseks

sain teha temaga pildi, mis läks feissarisse

üles. Mulle endale meeldis see kogemus

väga. Sain uusi teadmisi juurde ja loodan,

et ka teised õpilased nautisid seda päeva.

Daniel Vlasjuk , 11. klass

Mina veetsin oma töövarjupäeva Ida-Tallinna Keskhaigla

Naistekliinikus. Olin vari ämmaemandale. Nimelt tegime emadele ja

lastele sünnitusjärgseid visiite. Mu päev oli tegemisi täis ning

nautisin seda väga. Töövarjupäev annab võimaluse tutvuda tööga,

mida võibolla tulevikus teha soovid. Mina sain seda teha ja kindlasti

see andis mulle aimu, mida ma tulevikus teha soovin.

Kätlin Kullerkupp , 11. klass Daniel ja Argo Ader

4

6.—8. novembril toimus Junior Achievement Eesti raames Tallinna 21.

Keskkoolis Central Baltic Enterprise without Borders avakonverentsi, kus

osales 100 õpilast neljast Kesk-Läänemere riigist: Eestist, Lätist, Soomest ja

Rootsist. Noored tulid kokku, et tutvustada teistele oma äriideid, kuulata

teiste ideid ning leida sobivad äripartnerid, kellega koos luuakse ühisfirma.

Kolme päeva jooksul registreeriti 24 ühisfirmat.

Eesti delegatsiooni kuulub 30 õpilast ning need liikmed valiti välja ligi 100

motivatsioonikirja seast üle kogu Eesti. Sellesse aukartust äratavasse

seltskonda valiti ka Kohila Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Brit Keskra ja Carl-

Robert Reidolf – jah, need samad ägedad noored, kes seda vinget koolilehte

Kuum Kartul kokku panevad. Briti ja Carl-Roberti juhendajaks on Kirsti Solvak

ning mentoriks Margot Sarv.

Kolmepäevase konverentsi käigus esinesid rahvusvahelisele seltskonnale

mitmed tipp-ärimehed, turundusjuhid, lektorid nii Eestist kui ka välismaalt.

Samuti olid kohal erinevad lektorid Estonian Business Schoolist, kes koolitasid

ja andsid noortele juhiseid ärimudeli valmistamiseks. Mentorite ja juhendajate

toel panid uued meeskonnakaaslased paika ühistöö põhimõtted, tegid valmis

ühise tööplaani lähimaks kuuks, üldisema tegevuskava ja eesmärgid

eesolevaks õppeaastaks.

Briti ja Carl-Roberti idee on hakata tootma juhtmevabasid Bluetoothiga

kõrvaklappe, mis disainitakse kliendi soovile vastavalt. Kõrvaklapp ise koosneb

vaid kahest kuularist ning on oma suuruselt nii väike, et kõrvalt vaataja jaoks

jääb klapp nähtamatuks. Konverentsi käigus sõlmisid meie kooli noored

suhtlusidemed lätlase, Riias elava ja õppiva Daniels Adrians Vasiļjevsiga, kes

annab nõu tehnilise poole pealt ja aitab turundada Briti ja Carl-Roberti toodet

Lätis. Samuti sõlmiti turundusalased kokkulepped Rootsi ja Soome noortega.

Projekt ise kestab esialgu kolm aastat. Selle aja jooksul kohtutakse

erinevates riikides toimuvates innovatsioonilaagrites ning laatadel

Stockholmis, Riias ja Tallinnas. Järgmine kokkusaamine toimub uue aasta

jaanuaris Soomes innovatsioonilaagris.

Brit Kesra ja Carl-Robert Reidolf

Fototd: Ralf Raava

Ma käisin töövarjupäeval Tallinna kainestusmajas juhataja töövarjuks. Selle päeva käigus sain teada palju huvitavat ja põnevat.

Tallinna kainestusmajas on palju ruume, nende hulgas 20 kongi, mis on ilusasti renoveeritud ja soojad. Ruumid mahutavad umbes kaks inimest, kuid kui kliente on

väga palju, võib ka kolm inimest kongi panna. Ühte kongi aitasid ehitada Mart Laar ja Andrus Kivirähk. Selle kongi ukse juures on ka vastav silt. Juhataja viskas nalja,

et kui nad seda ehitasid, ütlesid mehed, et ainult neid võib sinna kongi panna, mistõttu rahastavad nad ainult ühte kongi.

Kliente sisse tuues kirjutatakse kõigepealt üles, kust ta leiti, aga nime, isikukoodi ja muid kontaktandmeid ei-tohi nad võtta. Peale seda viiakse klient medõe juurde,

kes tervist kontrollib, ja lõpuks viiakse kongi. Üks inimene võib kongis viibida vaid 12 tundi. Iga tunni järel käiakse kliente kontrollimas ja kirjutatakse üles, kas kõik

on korras. Veel näidati mulle, kuidas neid madratseid desinfitseeritakse. Seal oli tohutult suur masin, mis töötas õhu peal. Koristaja paneb masinasse umbes 4 — 5

madratsit sisse ning puhastab neid 90 kraadi juures. Ruumis oli ka üks kontrollpaber: kui see muutub õhutades kollaseks, siis neid madratseid ei tohi enam

kasutada. Tavaliselt peab paber olema sinine, siis on kõik korras.

Kui maja esimesel korrusel on kongid, siis teisel korrusel on sekretäri kabinet, juhataja kabinet ja õpiruum, kus viiakse läbi nädala ettekandeid, antakse teada, millal

mis õppused on jne. Maja kolmandal korrusel on kodutute varjupaik. Algselt oli kainestusmaja haigla alluvatest, aga nüüd läks see politsei alluvusse. Minu

kohaloleku ajal külastas kainerit 6 klienti.

Meie firma - Carl, Brit ja Daniels

Igahommikune võimlemine

Kui noortel dokumentidest siiber sai...

100 väljavalitut

Mariell Sepp, 11. klass

5

intervjuu Alar Pikkoraineniga

Kes meist ei teaks või poleks kuulnud midagi Kosmosemuttidest Martast ja Juulast ning nende kahest semust Markast ning Varesest? Iga nädal lõbustavad just need tegelased Eesti Ekspressi lugejaid oma järjekordse absurdijutuga. Kuid kas Te seda teadsite, et Kosmosemuttide loojaks on siin samas Kohila Gümnaasiumis õppinud Alar Pikkorainen? 1. Saame tuttavaks. Kuidas on Teie nimi ning millega Te igapäevaselt tegelete? Alar Pikkorainen. Igapäevaselt ma tegelen hammaste pesemise, söömise, joomise, riietumise ja lahti riietumisega, toiduvalmistamisega. Tööpäeviti jalutamisega tööle ja koju, reklaamindusega, mis tähendab, et mõtlen välja reklaami-ideid, osalen ajurünnakutel, kohtun klientidega ja kirjutan tekste, vahel ka kujundan. Puhkepäeviti joonistan koomikseid. 2. Noorus on kuldne aeg – kuidas möödus see Teil? Mida ägedat sõprade, klassikaaslastega korda saatsite? Mõni põnev seik kooliajast? Enne koolitee algust olin kodune laps. Käisin lasteaias kõige rohkem nädala, sest mulle ei meeldinud sealne kord – seal sunniti lapsi lõunal magama. Vihkasin magamist. Kuni ühel hommikul pugesin kodus suure riidekapi taha ja ema ei saanud mind sealt kätte. Kordasin seda mõned hommikud veel ja nii pääsesingi lasteaiast. Uitasin siis mööda ümberkaudseid metsi ja põlde uurides närilisi ja linde. Olin siis üsna kindel, et minust saab mingit laadi looduseuurija. Ornitoloog või zooloog. Kooliajal harjutasin põhiliselt kitarrimängu, hiljem basskitarri.

Sõpradega ägedaim asi, mida tegime, oligi bänd. See oligi olulisim osa mu elust, sest mu parimad sõbrad olidki ühtlasi bändikaaslased. 3. Kui perspektiivne näis Teile tulevik pärast keskkooli? Teadsite, kuhu edasi õppima suundute ja mis tööd tegema hakkate? Tegelikult läksin peale 8. klassi Tallinna Polütehnikumi, sõbra soovitusel. Arvasin, et elektroonika ja raadioside on midagi lahedat. Ei olnud. Kunsti hakkasin õppima alles peale sõjaväest naasmist. Tallinna Ülikoolis. Ja joonestamise ja kunstiõpetajana, mis oli mu eriala, ma töötanud veel polegi. Sattusin reklaamiagentuuri kunstnikuks. Siis disaineriks ja ja praegu olen tekstikirjutaja. 4. Nagu erinevate ajalehtede meelelahutusveergudest näha, on Teil kunsti peale kätt. Millal avastasite endas kunstipisiku? Mis Teid ajendas joonistama? Joonistada armastasin juba sellest ajast, kui pliiats käes püsis. Nagu ikka lapsed, tavaliselt hakatakse joonistama ju enne kui kirjutama. Ilmselt meeldis ja natuke meeldib siiani. Mitte ainult joonistada, ka maalida, puud nikerdada või saviga mätsida meeldib samuti. 5. Teie loodud koomiksitest on kindlasti tuntuim 1994. aastal loodud „Kosmosemutid”. Kust tuli selline idee? Vaatasin Eesti Ekspressist toona Asko Künnapi seal ilmunud „Kosmoserotte“ ja tegin nalja pärast paar osa, igavusest nalja viskavatest pensionäridest. Ma isegi ei tea, mida ma mõtlesin, kui viisin need EE toimetusse, aga toimetajale meeldis ja avaldati. Kuna need lood sündisid teise koomiksi paroodiana või nii, sai sellele ka lihtsalt originaalile sarnane nimi pandud. Ja see jäigi, ehkki neil eidekestel pole ju kosmosega mitte mingit seost. 6. Marta ja Juula on kaks kortsus vanamutti, kes koos Makra ja Varesega üksteise võidu mõistujuttu ajavad. Mille alusel valisite just sellised nimed ja tegelased? Kust saate ideid nende koomiksite teemadeks? Ma ei tea, kust ideed tulevad. Kosmosest ilmselt. Need on ju kusagil õhus, meie ümber. Niikaua imen pliiatsit, kui sünnib uus osa. Siis kõpitsen natuke tekste ja joonistan üles. 7. Lisaks Kosmosemuttidele on Teie tuntud kaubamärgiks Rimi „Tudish-Piip”. Samuti olete illustreerinud mitmeid raamatuid ning kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Mis Teile oma töö juures kõige rohkem meeldib? Mida ootate tulevikult? Mulle meeldib vaheldus ja üldse loominguline töö. Seepärast ongi tore vahel luuletada, vahel joonistada, muusikat komponeerida, reklaamtekste luua või kasvõi köögis impoviseerida. Mida ma ootan tulevikult ... olla õnnelik? Tegelikult ma ei oota seda tulevikult, vaid püüan seda olla juba täna. Kohe. Siin ja praegu. Alati. Sama soovin Teilegi.

Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf

Selle hooaja teine ja aasta viimane artistide foorum toimus 12. novembril. Artistide foorum iseenesest on koht, kus Kohilast ja ka kaugemalt pärit

inimesed saavad näidata uusi avastamata andeid. Just see üritus on mõeldud nendele, kes oma lavahirmust tahavad üle saada.

Seekord olid õhtujuhtideks Kohila kooli kaks üliandekat õpilast Desiree Talv ja Kert Markus Valdek. Koos muutsid nad selle õhtu väga nauditavaks.

Kogu üritus oli mõnusa atmosfääri, heade toitude ja ilusa kujundusega. Kohal oli palju rahvast ja esinejaid oli erinevatest valdkondadest. Oli palju

lauluesitusi, kus sai ka publik kaasa laulda. Üks eriline esitus oli Kohila noortekeskuse vabatahtliku Komlanvi poolt, kes laulis prantsuse keeles.

Tantsunumbri esitas tantsurühm Ilus Rüht. Samas oli ka midagi täiesti uut: Tessi Ilustrumm rääkis oma blogimisest, Iris Juhani rääkis kokandusest

ja näitas enda küpsetisi, Annika Marjapuu ja Carmen Ööbik näitasid oma kunstitöid.

Õhtu oli huvitavalt sisustatud, vaatamist oli küllaga. Selline tore ettevõtmine teeb kõigil inimestel südamed soojaks. Järgmine artistide foorum

toimub juba uuel aastal ja uue hooga!! Tasub kindlasti vaatama minna.

Kätlin Kullerkupp

6

Kohila Võrkpalliklubi naiskonna esimene kohtumine toimus 28. oktoobril Sloveenia klubi Nova KBM Branik Mariboriga. See mäng

lõppes Kohila allajäämisega, kuid ees ootas teine kohtumine sama klubi naiskonnaga.

Mäng toimus 11. novembril Sloveenias kauni looduse ja toredate inimeste keskel. Kohtumiseks valmistus naiskond kaua, kuid

mängu lõpus pidme tunnistama vastaste paremust, kuigi toimus kõva lahing. Emotsioon oli platsil hea, see aitas mängijatel edasi

püüelda, hoolimata vastase kõvast vastupanust.

Kokkuvõtteks oli saadud tulemus parem võrreldes Kohilas mängitud mänguga. Kaotusest saime teha omad järeldused ning saame

nüüd hakata valmistuma uueks Euroliiga etapiks, kui läheme aste madalamas liigas Challenge Cupis vastamisi Iisraeli klubi Hapoel

KFAR SABAga.

Karmen Mereküla ja Kertu Laak

Ehk mis toimub spordihoone

riietusruumides?

Juba mitmendat aastat järjest kuuleb õpilaste seas kaebusi

kooli spordihoone riietusruumide kohta. Nimelt kui

riietusruumis on palju rahvast, siis õhk saab nö otsa. Õpilasi

tervitab läppunud õhk (higi, deodorandid, lõhnaõlid) ja

meeletu palavus, mis eriti kuumadel ilmadel tunda annab.

Kuum Kartul suundus spordihoone juhataja Aavo Kergandi

juurde, et tekkinud küsimustele vastuseid saada.

Kas kaebusi on Teile esitatud ka varem? Kuidas olete neile

reageerinud?

Tähendab, et mitte ainult õppilastelt riietusruumide kohta,

vaid õhtuti on aeroobikasaal umbne, seoses sellega, et on

väga väike ja ka õppeklassi kohta on tulnud märkusi. Praegusel

hetkel on ventilatsioonisüsteem korras ning toimib oma

maksimumvõimaluste piires. On kaks varianti – kas poolkiirus

või täiskiirus. Hetkel kogu aeg maksimaalkiirus.

Mis on Teie meelest parim moodus probleemi lahen-

damiseks?

Probleemiks on pigem ülerahvastatus. Kui üks klass on sees ja

teine tuleb ka siisse, siis on ka põrandapinna küsimus

probleemiks. Kuna ventilatsioon töötab täiskiirusel ning

tegelikult on tehniliselt korras, siis tuleks ilmselt teostada

spordihoone laiendamist. Aga see on üpriski kulukas. Sel juhul

tuleks hakata ka mõtlema, et kus suunas laieneda.

Miks ei lubata õpilastel (nt gümnaasiumi õpilastel) teise

korruse riietusruume kasutada? Näiteks kui tunniplaanist on

näha, et rohkem kui kolmel klassil on kehaline korraga,

mistõttu riietusruum on rahvast paksult täis.

Lugesime siin üks päev kokku, et õpilaste poolt on lõhutud

kokku selle 10 aasta jooksul ligi 70 lukku ja 3 tervet ust. All

korrusel on õpilastele teostatud mingigi järelvalve, aga kui

neid üksi üles lasta, siis ei tea, mis saama hakkab. Kes neid

valvab ja kes need lõhutud uksed, lukud kinni maksab? Ja

teisalt on see, et meil käib päeval ka kliente, et kuhu me

nemad siis paigutama peaksime?

Kas Spordihoone on mõelnud ventilatsiooni soetamisele

riietusruumidesse?

Et uut ventilatsioonisüsteemi paigaldada, tuleks teha suur

ümberehitus. Torud ja kõik tuled ära vahetada. Mis tähendab

seda, et see oleks ikkagi päris kulukas ning tegelikult on hetkel

need süsteemid korras ja töötavad täisvõimsusel. Pigem on

lihtsalt see ülerahvastatus.

Millega või kuidas saaksid õpilased ise kaasa aidata?

Mõistva suhtumisega. Õpilased peaksid olema korrektsemad.

Ootame õpilastelt, et nad oleksid riietus-ruumide suhtes

viisakad ning ei lõhuks lukke ega uksi. Hetkel on all korrusel

näha, et kord ei ole majas. Kui õpilased on viisakamad, siis ehk

saaks laieneda ka teisele korrusele.

Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf

7

Karmen Mereküla

18. novembril sõitsime 98’ noortekoondisega Istanbuli, et sealt järgmisel päeval edasi mängude toimumispaika, Gruusia pealinna

Tbilisisse sõita.

Ida-Euroopa meistrivõistlused toimusid reedel, laupäeval ja pühapäeval. Võistkondi oli kohale tulnud kuus: Gruusia, Ukraina,

Aserbaidžaan, Venemaa, Läti ja Eesti. Mängud oli rasked ning meie koondis pidi tugevamaks tunnistama kõik võistkonnad peale

Läti, keda võisime 2:1. Ühtegi mängu ei kaotanud me kõva lahinguta. Kuigi enamik mänge kaotasime väga napilt ja reaalne oleks

olnud võtta võistlustelt ka hõbemedal, siis võistluse lõpetasime pühapäeval tubli 5. kohaga.

Lisaks palliplatsil veedetud ajale jäi meil aega üle avastada ka Gruusia vanalinna. Palju oli huvitavaid ehitisi, kuid palju ka sõjas

kannatada saanud maju. Toiduna sain proovida Gruusiale omapärast šašlõkki ja kebabi, mis maitsesid väga hästi. Ilmad polnud seal

sugugi soojad, kohati kõigest 10 kraadi. Kokku veetsime Gruusias neli päeva ning Eesti poole hakkasime tagasi tulema

esmaspäeval. Kokkuvõttes andis selleaastane võistlus meile palju juurde – nii mängulise kui ka kultuurilise poole pealt.

Üpris tihti on koolis kuulda arutlusi meie koolisöökla teemal. Ka

lastevanemate üldkoosolekul tehti antud teemal juttu. Mõtlesime siis

asja lähemalt uurida ja käisime intervjueerimas Kohila Gümnaasiumi

söökla juhataja Kaire Pihlakat. Tõime välja kaheksa küsimust, millele

on kõige rohkem tähelepanu pööratud, kuid millele vastuseid veel

antud pole.

Kooli menüü on viimasel ajal palju muutunud: mahladele lisandunud

vesi, menüüdes uued mitmekülgsemad toidud. Kes mõtleb välja

koolilõuna menüü? Millest see sõltub?

Põhimõtteliselt mina koostan menüü. Kooskõlastan mõnes mõttes

juhtkonnaga, siis põhilised argumendid, kuidas seda menüüd kokku

panna, on need, et mida lapsed söövad ja kõiki toite pole

tehnoloogiliselt lihtsalt võimalik teha, sest kogused on suured.

Kõik õpilased pole aga ühe hoobiga löödud. Kas olete arvestanud

kõikide laste vajadustega? (Taimetoitlased, laktoositalumatus jm)

Kellel pisut laiem silmaring, siis see leiab kindlasti omale siit midagi.

Kellel on laktoositalumatus, gluteenitalumatus, siis see on vaid

läbirääkimiste küsimus. Tean, et meil on kaks last, kes näiteks ei tohi

gluteeniga toite süüa, siis nende jaoks me teeme eraldi gluteenivabu

toite. Supid on meil põhimõtteliselt kõik laktoosivabad, sest püreesuppe

me ei tee. Kastmete puhul jällegi oleneb, kuid saame teha ka neid

laktoosivabalt. Mina ise ka ei tohi piimatooteid tarbida ja juba

sellepärast tõstan ühe portsu varakult välja.

Teadagi pole kõigil inimestel ühesugune maitse, mistõttu kõik toidud

ei saagi kõigile maitseda. Olete võtnud kuulda õpilaste/õpetajate

pretendatsioone ja muutnud seetõttu menüüd? Jätnud mõne toidu

välja? Muutnud toidu retsepti?

Ilmselt kõige rohkem muutnud toiduretsepti. Välja otseselt ei ole

jätnud, pihgem juurde võtnud ja kuna see köögivilja teema on väga

aktuaalne, siis eks seda köögivilja saab erineval kujul sinna toitude sisse

peita – just nimelt peita!

Usume, et igal sööklal on omad eesmärgid ja plaanid tuleviku suhtes.

Mis on Teie kui koolisöökla juhataja eesmärk ja ideaal?

Minu ideaal oleks see, kui 95% kooli õpilastest käiks koolisööklas

koolitoitu söömas ja see puhvetiala oleks seal ees vaid nö lõbu pärast.

Kes otsustab puhvetis müüdavate toodete valiku üle?

Osaliselt on see seadusandluse põhjal, mida tohib müüa ja mida mitte.

Ülejäänud valiku osas vastutan mina, et millised on kasulikud ja millised

mitte ning vahel paneme mõned tooted kõrvale. Mentose jätaksin kohe

välja, sest see pole tegelikult üldse tervislik ja igasugu pulgakommid olid

ka vaid laste lõbustamiseks, kuid sellest aastast panime need kõrvale.

Õpilased on välja pakkunud, et puhvetis võiks müüa salateid ja kusagil

võiks olla mikrolaineahi, millega õpilased saaks kodust kaasa võetud

toitu soojendada, kui koolitoit ei sobi. Mis Te sellest arvate?

Tore mõte, aga siis peaks olema kusagil selle jaoks kööginurk, sest ma ei

saa lubada, et see hakkas toimima kohvikus. Peavad olema tagatud head

sanitaartingimused. Salatite osas on see, et segatud salateid ma

põhimõtteliselt sinna ei pane. Need sisaldavad majoneesi ja majonees

on kindlasti väga ebatervislik ja ei ole tervisliku koolilõuna osa.

Seoses eelmise lehega küsitlesime õpilasi teemal “Mis võiks koolis

muutuda?” Päris mitu korda toodi välja koolilõuna toitude muutmine.

Mida arvate isetehtud burgerite, pitsade ja friikartulite pakkumisest

kooliperele lõunasöögiks?

Mul ei ole isiklikult burgerite ja pitsade vastu midagi. Need on tegelikult

väga maitsvad ja toitvad. Aga need on toitvad vaid siis, kui teha see

burgerikotlet ise näiteks veiselihast vms, sest tavaline pihv ei ole nii

toitev. Aga teisalt, siis õpilastele see enam võib-olla ei maitse. Kuid me

jääks ilmselt ajaliselt jänni. Ma ei kujuta ette, kuidas väikesed selle

söömisega hakkama saaksid. Gümnaasium, põhikool küll, aga algklassid

mitte.

Olete õpilastelt küsinud, mida nad koolitoidust arvavad, mida nad

süüa eelistavad ja kuidas on nad toiduga rahul? Kuidas suhtute

õpilaste vastukajasse?

Mul isiklikult on väga väike tagasiside. Ma olen küsida saanud vaid

nendelt õpilastelt, kellele ma olen näiteks tundi andnud. Nemad

muidugi ütlevad, et „burgerit ja pitsat ja friikaid“, mis on elementaarne –

iga laps tahab neid. Selge on see, et siin me neid teha ei saa. Ma olen

avatud igasugustele ettepanekutele, kuid need peaksid olema

mõistlikud, sest mul tuleb jälgida ikkagi seadust.

Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf

8

DETSEMBRIS TULEKUL

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1 2 3 4 5 6 2. advent

7

8 9 10 11 12 13 3. advent

14 1. klasside

jõulupidu kell 18.30

15 2. klasside

jõulupidu kell 18.30

16 3. — 4.kl

jõulupidu kell 18.30

17 Hageri

jõulupidu kell 18.30

18 Peaproov,

Jõulupidu kell 17.00

19 20 4. advent

21 Jõulupidu kl

22 Jõulu-

kontsert

23 24 JÕULUD! 25 26 27

28 29 30 31 VANA AAS-

TA LÕPP!

1 UUS AASTA! 2 3

NB! Hoia silmad ja kõrvad lahti! Mõned üritused võivad tekkida üle öö ega ole siin kalendris kirjas. Uuri kooli stende nii garderoobis, uue maja esimesel korrusel kui ka alg-klasside koridorides. Küsi lisa õpetajatelt või kooli huvijuhilt!

Esseekonkurss gümnaasiumile Teema: “Mida Eesti peaks tegema, et kliimamuutusi peatada” või “Kuidas lõimida immigrante ja pagulasi Eesti kooli ja ühiskonda?” Osalejad: õpilased vanuses 16—19 Tingumused:

Eesti keeles

9000 — 10 000 tähemärki pikk

Töö (doc) faili pealkirjaks autori nimi

Osalemiseks tuleb eelnevalt elektrooniliselt registreeruda Tähtaeg: 20. jaanuar 2016 Konkursitööd tuleb saata: maailmaharidus@mondo.org.ee Auhind: Esseekonkursi võitja sõidab kevadisel koolivaheajal Ghanasse, kus saab võimaluse külastada Ghana koole ning tutvuda MTÜ Mondo koostööpartnerite tööga Põhja-Ghanas Kongo küla kogukonnas.

Steni muinasjutuvõistlus Teema: laste muinasjutud Osalejad: 10—15 aastased sulesõbrad Muinasjutud tuleb saata: märgusõnaga “Steni muinasjutuvõistlus” aadressil Endla tänav 2b-1, 90504 Haapsalu Tähtaeg: 22. detsember 2015

Lugude pikkus võiks piirduda 1—2 A4 paberilehega.

Võistluse tulemused saab teada 2016. aasta aprillis.

Parimad muinasjutud avaldatakse ajakirjas Hea Laps.

Kodu-uurijate võistlus Teema: “Kodumaja jutustab” Osalejad: 3.— 6. klasside õpilased (individuaalselt kui ka rühmana) Tingimused:

Käsitsi kirjutatud

Ühepoolsed nummerdatud A4 lehed

Soovitatav kasutada illustratsioone Tähtaeg: 1. märts 2016 Lisainfo: http://paideyg.ee/projektid/kodu-uurimistoo/ Uurimistööd saata aadressil: Paide Ühisgümnaasium, Kodu-uurimistöö, Kooli 1, Paide 72718

Kirjandusraal 2016 Mis see on: veebipõhiste õpimaterjalide loomise konkurss Osalejad: 8.—12. klassi õpilased Teemad: 1) Eduard Vilde romaani „Mäeküla piimamees“ ja Jaan Tätte näidendi "Ristumine peateega" võrdlus 2) Naisküsimus Eduard Vilde romaanis „Mäeküla piimamees“ võrdlevalt mõne teise eesti kirjandusteosega 3) Kahe eri ajastul ilmunud eesti luulekasseti või luulekaardipaki võrdlus 4) Kahe eesti autori elulooraamatu võrdlus 5) Kahe eesti ulmekirjandusteose võrdlus Registreerumis tähtaeg: 7. detsember http://goo.gl/forms/ho1W0Yn9pB Lisainfo: http://www.eeselts.edu.ee/www/v1/?Konkursid:Kirjandusraal

VAHE-AEG

Õppematerjalide konkurss

Teema: võõrahirmu ja rassistlikke hoiakuid vähendavad õppe-materjalid Osalejad: õpilased, õpetajad, üliõpilased, noorsootöötajad jt Tingumused: Esitada võib tunni- ja töökavasid, töölehti, esitlusi või muid tunnis kasutatavaid materjale, mis teemat mõista ja avada aitavad. Materjalid võivad olla loodud eri kooliastmetele. Konkursitööd ei tohi olla varem avaldatud. Tähtaeg: 18. jaanuar 2016 Konkursitööd tuleb saata: maailmaharidus@mondo.org.ee Auhind: Ekspertgrupp valib konkursile esitatud tööde seast välja kolm parimat, mille autoritele on auhinnaks kinkekaardid väärtusega 100 €.

Video konkurss Teema: Leib lauale Osalejad: 8.—12. klassi õpilased ja kutsekoolid Tingimused: - Osaleda võib nii üksi kui ka grupina - Tuleb teha video või animatsioon - Maximaalne pikkus 5 minutit - Tuleb esitaa formaadis mp4, mod või avi - Esitada tohib kuni 2 tööd kooli kohta Tähtaeg: 31. jaanuar 2016

Video saata mälupulgal või plaadil aadressile: iCake salong, Kohila 2a, Tallinn Lisainfo: www.leivaliit.ee