KOHTUNIKE FOORUM 2011Kohtunik – ettevõtluskeskkonna

kujundaja?

Mait PaltsEesti Kaubandus-Tööstuskoda

13. Mai 2011

Teemad

• Kohtunike roll ettevõtluskeskkonna kujundajana – mõjude hindamine

• Kohtueelseid vaidlusi lahendavad organid

• Trendid ja ootused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda asutati kaupmeeste, töösturite, pankurite ja laevaomanike ühishuvide esindamiseks ja kaitseks 1925. a.2010.a tähistas Kaubanduskoda 85. sünnipäeva.

Kaubanduskoja tegevus taastati 1989. aastal.

Kaubanduskoja missiooniks on Eesti ettevõtluse edendamine

ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna arendamise ja praktiliste teenuste osutamise läbi.

Kaubanduskoda on vabatahtliku liikmeskonnaga mittetulundusühing.

Adam Smith: “Äri ja tootmine võivad üksnes harva õitsema jääda riigis, kus puudub regulaarne õigusemõistmine, kus inimesed ei tunne end oma vara omanikena turvaliselt, kus seadused ei toeta usku lepingutesse.”

Ettevõtjate tagasiside• Kohtute usaldusväärsus on kõrge – eriti

Riigikohus;• Kohtute roll õiguskeskkonna ja praktika

kujundamisel ja seaduste selgitamisel väga suur – Riigikohtu otsuste järeldused;

• Enim nähakse probleeme seoses kiiruse, pealiskaudsuse ja kuludega (sh õigusabile).

Olulisemad lahendid viimaste aastate praktikast

– 3-2-1-134-02 ja 3-2-1-39-04 – Äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist;

– 3-4-1-8-02 ja 3-3-1-3-04 – Rahandusminister ei saa määrusega kehtestada maksuvõla intressi; intressinõue, kui see on jõustunud ja nõuet ei ole vaidlustatud, tuleb täita hoolimata õigusvastasusest.

– 3-2-1-62-10 – riigilõivud on liiga kõrged; menetlusabi võimaldamine äriühingutele;

Millised on meie ettevõtted?

• Keskmises ettevõttes on jätkuvalt 9 töötajat;

• Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud mikro- ja väikeettevõtete osakaal ning vähenenud keskmiste ja suurettevõtete arv;

• Äriregistris registreeritute arv kasvab (juurdekasv 2010 a – 8948) äriühingut.

2010 (Tegutsevad ettevõtted EMTA deklaratsioonide põhjal) arv %

töötajaid

Mikroettevõtted (1-9 töötajat) 39274 84,5 114 572

Väikeettevõtted (10-49 töötajat) 5950 12,8 119 358 Keskmised ettevõtted (50-249

töötajat) 1126 2,4 108 364Suurettevõtted (alates 250

töötajat) 132 0,3 82 251

Kokku 46482 100 424 546

Ettevõtjate soovitused õiguskeskkonnale – kas ka kohtutele?

• Ettevõtlusalane seadusandlus peab olema järjepidev, ökonoomne; lisaks on tarvilik õigusruumi üldine stabiilsus, lihtsus, ühetaolisus ja etteaimatavus;

• Seaduste muutmisel ning ettevalmistamisel tuleb juhinduda kvalitatiivsetest kriteeriumitest (pigem parandatud vana kui uus) ning vältida ülereguleerimist;

• Kõik Eesti ettevõtlusele suunatud seadusandlikud initsiatiivid peavad olema majandust toetavad ja rakendatavad optimaalsete kulutustega (ettevõtjale ja riigile).

„Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” – mõjude analüüs ka kohtuotsuste eelduseks?

“7. Seadus peab sobima Eesti õigussüsteemi ja tagama Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime. “

“8. Seadus peab olema mõjus.

8.1. Arvestades poliitika ja õiguse kui eesmärgi ja vahendi suhet, tuleb iga õigusakti väljatöötamise eel hinnata, millisel määral aitab loodav regulatsioon oodatavat poliitikaeesmärki saavutada, eelkõige:

8.1.1. tuleb teadvustada ja hinnata eelnõuga kaasnevaid mõjusid;

8.1.2. mõjude analüüsil tuleb erilist tähelepanu pöörata regulatsiooniga ettevõtjatele kaasnevatele mõjudele;”

“9. Seadus peab olema selge.

9.1. Eesti õigusaktide eelnõud tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, arvestades eelkõige isikuid, kes on eelduslikult õigusakti peamiseks sihtgrupiks nii rakendajate kui ka adressaatidena.”

Kohtueelseid vaidlusi lahendavad organid

• Institutsioone palju ja eesmärgid läbi mõtlemata;

• Otsuste õiguslik kvaliteet ebaühtlane;• Ühtse praktika tekkimine raskendatud;• Menetluste läbipaistvus probleemne;• Kiirus – kas on argument?

… ootused ei peaks siiski olema madalamad kui kohtule!

Õiguse tõlgendamine ja ühtse praktika kujundamine

• Õiguse tõlgendamine peab olema avatud protsess ning sisaldama alternatiivseid võimalusi;

• Kandev roll on kohtutel, kuid kaasata tuleb kõik ühiskondlikud grupid, riigiorganid, juristid jne;

• Avatud ja argumenteeritud arutelu kohtuotsuses väljendatud seisukohtade üle ei peaks vältima;

• Mida enam Riigikohtu praktikat, seda stabiilsem ja õigem on õigusemõistmine tervikuna;

• Kohtulahenditele lihtne ligipääs on ühtse praktika kujundamisel äärmiselt olulise kaaluga (sh lahendid, mis ei saa RK menetlusluba).

Mis muutub olulisemaks ettevõtjale?

• Maksuõigus• Konkurentsiõigus• Rahvusvahelise kaubanduse arenguga seotud

vaidlused• Tööõigus

… kõike ei saa ega peagi seaduses detailselt reguleerima sest see võib pärssida majanduse arengut. Kohtute roll muutub sedavõrd olulisemaks ning nõuab rohkem teadlikkust ettevõtluse ja majanduse arengutest.

Arengud• Töösuhted muutuvad järjest dünaamilisemaks – töökoha või

töötasu määratlemine ei ole enam nii detailsed kui 10 a tagasi;• Maksukohustuse puhul on üha olulisemaks muutunud tehingu

majandusliku sisu hindamine - maksukohustus peaks siiski tulenema seadusest ja olema isikule selge;

• Äritehingud üha keerukamad – poolte ja tingimuste paljusus;• Uued tehnoloogiad väljenduvad ka tehingutes ja nõuavad

õiguskaitset – nanotehnoloogia, IKT-rakendused, “roheline majandus”;

• Informatsiooni kiire levik ja kaitse - et jõuda 50 miljoni kasutajani, kulus – Raadio 38 aastat; TV 13 aastat; Internet 4 aastat; Facebook, Youtube 1 aasta.

Muutustega kohanemine

„ ... 1. jaanuaril 2009 kehtis Eestis 412 seadust, aasta jooksul muutus neist 306. Uue aasta algusest jõustus 208 uut seaduse tervikteksti.“.

Valitsuse pressiteade 08.01.2010

“... 1. jaanuaril 2011 jõustub ligi 1000 seaduse ja üleriigilise määruse uute muudatustega tervikteksti, sh ligi 300 seaduse tervikteksti.”.

Valitsuse pressiteade 27.12.2010

• Kohtunik ei tohi kiirustada karistama enne, kui on asja hoolega läbi kaalunud; kiirustades määratud karistus on vaid harva hea ja õiglane.

• Sarnased kuriteod nõuavad sarnaseid karistusi, seepärast ei tohi võrdsete kuritegude puhul vaadata, kes tegemist on rikka või vaesega, vaid tuleb neid karistada ühtemoodi.

• Hea ja tark kohtunik on parem kui hea seadus, sest kohtunik suudab kõike mõõta õigluspäraselt. Kui kohtunik on kuri ja ebaõiglane, pole heast seadusest mingit kasu, sest kohtunik väänab ja moonutab seda nii, nagu heaks arvab.

… Olaus Petri (1497-1552) : "Mõned üldreeglid, mida kohtunik peab järgima“ (väljavõte)

Tänan!