Embed Size (px)
Citation preview
ET
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Brüssel, 27. november 2017
18.–19. OKTOOBRI 2017. AASTA
TÄISKOGU ISTUNGJÄRK
KOKKUVÕTE VASTUVÕETUD ARVAMUSTEST
Käesolev dokument on kättesaadav ELi ametlikes keeltes komitee kodulehel:
http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/plenary-session-summaries
Loetletud arvamustega saab tutvuda internetis, kasutades komitee otsingumootorit:
http://dm.eesc.europa.eu/EESCDocumentSearch/Pages/opinionssearch.aspx
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 1/3636
Sisukord:
1. MAJANDUSJUHTIMINE / FINANTSVAHENDID / MAKSUSTAMINE..........................3
2. ELI ÕIGUSAKTID..................................................................................................................11
3. SISETURG................................................................................................................................12
4. DIGITAALNE ÜHTNE TURG...............................................................................................14
5. TRANSPORT............................................................................................................................17
6. PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS...................................................................................21
7. LOOV EUROOPA....................................................................................................................26
8. KESTLIK ARENG...................................................................................................................27
9. KESKKOND.............................................................................................................................28
10. HARIDUS..................................................................................................................................31
11. KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONIDE ROLL............................................32
12. VÄLISSUHTED........................................................................................................................37
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 2/3636
Täiskogu 18.–19. oktoobri 2017. aasta istungjärgul osales Euroopa Komisjoni parema õigusloome, institutsioonidevaheliste suhete, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutav Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.
Istungjärgul võeti vastu järgmised arvamused
1. MAJANDUSJUHTIMINE / FINANTSVAHENDID / MAKSUSTAMINE
Uued jätkusuutlikud majandusmudelid
Raportöör: Anne Chassagnette (tööandjate rühm – FR)Kaasraportöör: Carlos Trías Pinto (eri elualade rühm – ES)
Viited: ettevalmistav arvamus – EESC-2017-01690-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab: parandada jätkusuutliku majanduse alase tegevuse koordineerimist ELis, luues uue jätkusuutliku
majanduse alalise struktuuri; ELi ametiasutustel toetada teadusuuringuid, eelkõige vastutustundlikke teadusuuringuid ja
vastutustundlikku innovatsiooni; tagada, et uued mudelid vastavad tõepoolest jätkusuutlikkuse kriteeriumidele; ELil julgustada ja toetada haridust, koolitust ja teabe jagamist, et parandada kõigi sidusrühmade
teadmisi uute jätkusuutlike majandusmudelite ning jätkusuutliku rahastamise rolli kohta; komisjonil analüüsida ja täiendada (kuid mitte asendada) erasektori algatusi, mille eesmärk on
tutvustada parimaid tavasid ja kogemusi innovaatorite vahel; ELi ametiasutustel tagada, et uute ja tõeliselt jätkusuutlike majandusmudelite arendajatel oleks
juurdepääs rahastamisele mudelite esmases arendusetapis ja ka hiljem; komisjonil soodustada uute jätkusuutlike mudelite katsetamist sihtotstarbelise innovatsiooni
rahastamise fondi kaudu; ELi ametiasutustel kaasata ELi olemasolevatesse valdkondlikesse poliitikasuundadesse uusi
majandusmudeleid arendavad sidusrühmad, et suurendada nende nähtavust ja luua finantsvõimendust nende kasutuselevõtu toetamiseks.
Kontaktisik: Janine Borg(Tel: 00 32 2 546 88 79 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 3/3636
Jagamismajanduse maksustamine
Raportöör: Giuseppe Guerini (eri elualade rühm – IT)Kaasraportöör: Krister Andersson (tööandjate rühm – SE)
Viide: Ettevalmistav arvamus eesistujariigi Malta taotluselEESC-2017-02946-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: on seisukohal, et jagamismajandus võib luua Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks uue
majanduskasvu ja arenguvõimaluse; rõhutab, et arvestades iseäranis asjaomase sektori sujuvat ja kiiret arengut, on hädavajalik, et
fiskaalkorralduse süsteeme ja maksustamissüsteeme kohandatakse arukalt ja paindlikult; soovitab, et jagamismajanduse maksustamise süsteem järgiks neutraalsuse põhimõtet (st, et see
ei tohi häirida turu arengut). Selleks tuleb välja selgitada maksustamismehhanismid, mis oleksid asjakohased ja õiglased eri ettevõtjatüüpide jaoks, kes tegutsevad jagamismajanduse raames;
loodab, et kiiresti kujundatakse välja ühtne ja integreeritud Euroopa süsteem, mis tagaks eri liikmesriikides ühised digitaalmajandust käsitlevad eeskirjad, arvestades digitaalvõrkude loomulikku kalduvust toimida piiriüleselt;
kutsub Euroopa ametivõime üles tegema kõik võimaliku, et luua vormid rahvusvaheliseks koostööks väljaspool Euroopat. Nende eesmärk oleks määrata kindlaks mõned digitaalse jagamismajanduse aluspõhimõtted;
leiab, et on samuti oluline meenutada, et lisaks asjakohasele fiskaalsüsteemile on vaja tagada, et kaitstakse: i) tarbijaõigusi, ii) privaatsust ja isikuandmete töötlemise eeskirjade järgimist, iii) töötajaid ja teenuseosutajaid, kes on seotud uute ärimudelite ja koostööplatvormide tegevusega.
innustab komisjoni ja liikmesriike tegema koostööd selle nimel, et võtta vastu digitaalmajandust käsitlev üldine õigusraamistik, millega saaks kooskõlastada ja ühtlustada asjaomastele uutele majandusvormidele kohaldatavad fiskaaleeskirjad.
Kontaktisik: Jüri Soosaar(Tel: 00 32 2 546 9628 - post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 4/3636
Euroala majanduspoliitika (2017) (täiendav arvamus)
Raportöör: Petr Zahradník (tööandjate rühm – CZ)Kaasraportöör: Javier Doz Orrit (töötajate rühm – ES)
Viide: EESC-2017-02837-01-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: peab vajalikuks, et euroala majanduspoliitika oleks eri majanduspõhimõtete tasakaalustatud
kombinatsioon, mille rahandus-, eelarve- ja struktuurielemendid oleksid üksteisega nõuetekohaselt seotud;
ei nõustu sellega, et Euroopa Ülemkogu lükkas tagasi positiivse eelarvepoliitika, ja kutsub teda üles selle järelduse osas ümber mõtlema, võttes arvesse oodatavat eemaldumist kvantitatiivse lõdvendamise poliitikast;
märgib, et euroala majanduslik olukord paraneb, ning soovitab selle suundumuse säilitamiseks ja toetamiseks võtta olulisi meetmeid, et stimuleerida investeeringuid ja viia ellu reformid;
on seisukohal, et euro on kogu ELi vääring, ning pooldab euroala laiendamist, avaldades eeldatavasti positiivset mõju nii euroalale kui ka selle uutele liikmetele;
märgib, et Brexiti ja praeguse USA valitsuse ettearvamatuse tõttu tuleks asjakohast tähelepanu pöörata kogu maailma poliitilistele ja majanduslikele arengusuundumustele;
rõhutab seoses tulevaste 2018. aasta majandus- ja poliitiliste soovitustega vajadust algatada arutelu järgmiste aspektide üle:- fiskaalliidu loomine;- liikmesriikide omavastutuse suurendamine euroalaga seotud kohustuste suhtes;- vajadus struktuurireformide järele Euroopa poolaasta raames;- majandusliku kooskõlastamise ja juhtimise edasine tugevdamine;- tegelike pikaajaliste investeeringute tugevdamine kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega,
kasutades Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi 2.0 pakutavaid võimalusi;
- euroala mõju suurendamine maailmas; on teadlik vajadusest, et suurem investeerimistegevus kajastuks palgasuundumustes ja töötuse
vähenemises, nähes ebaühtlust takistustena pikaajalisele kasvule; leiab, et kodanike ülitähtsa toetuse tagamiseks euroala ülesehitamisele ja struktuurireformide
teostamisele tuleb tugevdada euroala juhtimise sotsiaalset ja demokraatlikku mõõdet.
Kontaktisik: Alexander Alexandrov(Tel 00 32 2 546 98 05 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 5/3636
Majandus- ja rahaliidu süvendamine 2025. aastaks
Raportöör: David Croughan (tööandjate rühm – IE)
Viide: COM(2017) 291 finalEESC-2017-02879-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Ühisraha ja selle institutsioonid toimisid ülemaailmses finantskriisis stabiliseeriva elemendina. Sellegipoolest ei ole majandus- ja rahaliit täielik, mis pärsib ELi suutlikkust toetada rahapoliitikat ja riikide majanduspoliitikat.
Märksa ebakindlamas maailmas on eurooplaste jaoks oluline pühenduda ühisele eesmärgitunnetusele ulatuslikuma integreerumise kaudu. Komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Ülemkogu üles langetama enne käesoleva ametiaja lõppu julgeid otsuseid, et edendada ELi-ülese juhtimist.
Üks stabiilsuse kõige olulisemaid tegureid on heterogeensete majanduste ülespoole suunatud lähenemine. See eeldab, et liikmesriikide poliitikud ja sotsiaalpartnerid lisaksid oma riiklikesse majandus- ja eelarvepoliitika kaalutlustesse Euroopa mõõtme.
Euroopa poolaasta protsess peaks hõlmama Euroopa Parlamenti, liikmesriikide parlamente, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda. Sotsiaalne mõõde tuleb kaasata poolaastasse samaväärselt majandusliku mõõtmega.
Komitee tunnistab vigu finantssektori juhtimises ning toetab täielikult samme rahandusliidu, sh pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu, väljakujundamiseks. Vaja on koheseid lahendusi, et vähendada viivislaenusid.
Komitee toetab ettepanekut luua 2018. aastaks tugiraamistik riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kasutuselevõtuks. Keskpikas perspektiivis oleks vaja Euroopa turvalist vara, et vähendada finantsturu volatiilsust ja tagada liikmesriikide majanduse stabiilsus.
Komitee kutsub üles koostama eelarve, milles omavarade osa on suurem kui mitmeaastase finantsraamistiku 1 % SKPst, et anda liikmesriikidele kriisiolukorras vahendeid ja säilitada euroalal investeeringute vajalik tase. Juurdepääs sellistele fondidele peaks olema seotud majanduslike ja sotsiaalsete standardite vallas tehtud edusammudega.
Vaja on eelarvepoliitikat, mille abil oleks võimalik stimuleerida euroala majandust majanduslanguse ajal. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus peaks olema makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel eesliinil, rohkem rõhku tuleks panna selliste liikmesriikide negatiivsele mõjule euroalale, kellel on krooniline maksebilansi ülejääk.
Komitee kutsub üles uurima vahendeid majandus- ja rahaliidu majandusjuhtimise parandamiseks, luues näiteks alalise euroala rahandusministri ametikoha ning tagades samas täieliku demokraatliku vastutuse. Pädevuste koondamine suurendaks sidusust majandus- ja rahaliidu poliitikas.
Kontaktisik: Alexander Alexandrov(Tel 00 32 2 546 98 05 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 6/3636
ELi rahalised vahendid 2025. aastaks
Raportöör: Stefano Palmieri (töötajate rühm – IT)Kaasraportöör: Petr Zahradník (tööandjate rühm – CZ)
Viide: COM(2017) 358 finalEESC-2017-03447-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: kordab, et eurooplased vajavad rohkem (ja paremat) Euroopat, et ületada ELi poliitiline kriis.
Suureneb lõhe Euroopa kodanike murede ja ootuste ning ELi praeguse vähese võimu ja väheste rahaliste vahendite vahel;
nõustub lähenemisviisiga, mille kohaselt peab ELi eelarve põhimõte olema Euroopa lisaväärtuse taotlemine, et saavutada paremaid tulemusi võrreldes koordineerimata individuaalsete riiklike eelarvetega;
leiab, et EL peaks kõigepealt kindlaks määrama kõrge Euroopa lisaväärtusega poliitilised prioriteedid ning alles seejärel määrama vajalikud ressursid nende elluviimiseks;
ei pea usutavaks, et ELi eelarve on jätkuvalt alla 1 % ELi kogurahvatulust; leiab, et ELi eelarve reform peaks tingimata hõlmama kvaliteedi parandamist, määratledes
uuesti selle struktuuri nii kululiikide kui ka omavahendite lõikes, võttes arvesse asjakohaseid ratsionaliseerimise, tõhususe ja tulemuslikkuse kriteeriume ning suheldes kodanikega otsesel ja läbipaistval viisil;
komitee peab suure Euroopa lisaväärtusega programmideks järgmisi: keskpikad ja pikaajalised investeeringud majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaarengusse, tööhõivesse, innovatsiooni ja konkurentsivõimesse; kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade ja kõige haavatavamate sotsiaalsete rühmade kaitsmine; paindlik ja õigeaegne vastus asümmeetrilistele šokkidele ja äkilistele kriisidele, muu hulgas euroala eraldiseisva eelarve kaudu.
leiab, et euroala makromajandusliku stabiliseerimise funktsioon on eriti oluline; leiab, et tulude osas tuleb saavutada uus eelarve, milles ülekaalus peavad olema autonoomsed,
läbipaistvad ja õiglased omavahendid, vastavalt kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovitustele.
leiab, et Brexiti tagajärjed 2020. aasta järgsele mitmeaastasele finantsraamistikule võivad ühelt poolt ohustada ELi projekti, teiselt poolt võivad need osutuda ka oluliseks võimaluseks.
Kontaktisik: Gerald Klec(Tel 00 32 2 546 9909 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 7/3636
Kapitaliturgude liit: vahehindamine
Raportöör: Daniel Mareels (tööandjate rühm – BE)
Viide: COM(2017) 292 finalEESC-2017-03251-00-02-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: pooldab kindlalt kapitaliturgude liitu ja soovib olla selle elluviimisel ambitsioonikas. Koos
pangandusliiduga peab kapitaliturgude liit hoolitsema rahandusliidu eest ja selle elluviimine peab muu hulgas tagama majandus- ja rahaliidu teostumise;
peab absoluutselt vajalikuks, et kapitaliturgude liidust kujuneks kõigi ELi liikmesriikide tegelikkus;
kutsub Euroopa tasandil ja liikmesriikides üles ilmutama poliitilist tahet, et teha kõik vajalikud jõupingutused ja luua kõik vajalikud asjakohased eeltingimused;
toetab jõuliselt süsteemi, mille abil võiks korrapäraselt hinnata kapitaliturgude liidu edusamme ja selle rakendamist liikmesriikides ning mis hõlmaks nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetmeid ja nende tulemuste avalikustamist;
tervitab praegust kiiret vahehindamist ja kutsub üles korraldama tulevikus selliseid hindamisi korrapäraselt;
on seisukohal, et järgmised sammud kapitaliturgude liidu väljaehitamiseks peaksid keskenduma tegevustele ja meetmetele, millega saavutataks suurim võimalik lähenemine;
usub, et oluline on nii kiiresti kui võimalik rajada kapitaliturgude liidu vundament lõplikult ja pöördumatult;
nõuab, et pöörataks vajalikku tähelepanu VKEde rahastamisele. Nende jaoks jääb pankade rahastamine ülimalt tähtsaks;
väljendab heameelt selle üle, et keskendutakse jätkusuutlike investeeringute tugevdamisele; väljendab heameelt, et kapitaliturgude liidu ülesehitamise jõupingutustes on oluline osa
järelevalvel.
Kontaktisik: Krisztina Perlaky-Tóth(Tel 00 32 2 546 9740 - e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 8/3636
Üleeuroopaline personaalne pensionitoode
Raportöör: Philip von Brockdorff (töötajate rühm – MT)
Viide: COM(2017) 343 finalEESC-2017-03297-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: on nõus kavandatava määrusega ja selle eesmärgiga edendada investeeringuid kogu ELis, kuid
pole kindel, kas algatusest tulenevad investeeringud jäävad EL piiresse, samuti mitte selles, kuidas hakkab üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkumine mõjutama tööjõu liikuvust ELis;
nendib, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted on atraktiivsed tõenäoliselt piiratud hulgale rühmadele, eelkõige ringireisivatele spetsialistidele, kes töötavad elu jooksul mitmes liikmesriigis, ning füüsilisest isikust ettevõtjatele;
komitee rõhutab siiski, et kõnealust algatust ei tohiks mingil juhul tõlgendada riiklike või tööandjapensionide olulisuse vähendamisena.
Liikmesriigid peaksid pakkuma seda liiki tootele õiglast maksustamist; rõhutab vajadust tagada pensionikogujatele tarbijakaitse ja riskimaandamismeetmed nii tööeas
kui ka pensionipõlves. Vägagi soovitatav on ka suurem selgus selle osas, mis on tagatud vaikevaliku puhul. Väga oluline on see, et hoiustajad oleksid täiesti teadlikud oma üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud riskidest ja tingimustest;
rõhutab ka EIOPA rolli turu ja riikide järelevalvekorra järelevalves, eesmärgiga saavutada kogu ELis lähenemine ja järjepidevus, eriti seoses üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete juhtimisstruktuuriga iga pakkuja puhul;
soovib selgust seoses pakkuja vahetamise tasuga ning teeb ettepaneku kindla ajavahemiku jooksul tasust loobuda.
Kontaktisik: Gerald Klec(Tel 00 32 2 546 9909 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 9/3636
2. ELI ÕIGUSAKTID
ELi õigusaktide kohaldamise järelevalve (Euroopa Kontrollikoja ülevaatearuanne)
Raportöörid: Bernd Dittmann (tööandjate rühm – DE)Ronny Lannoo (eri elualade rühm – BE)Denis Meynent (töötajate rühm – FR)
Viide: EESC-2017-04279-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Komitee leiab, et
• Euroopa õigusloome eesmärk peab alati olema sellise õigusraamistiku loomine, mis võimaldaks ettevõtjatel ja kodanikel siseturu eeliseid ära kasutada ning tarbetut halduskoormust vältida. Seepärast on komitee arvates oluline jälgida kohaldamist kohapeal;
• ELi õiguse kohaldatavust tuleb arvesse võtta alates seadusandliku tsükli algusest, mil viiakse läbi mõjuhinnangud;
• parem õigusloome ei asenda poliitilisi otsuseid ega tohi mingil juhul viia reguleerimise vähendamiseni;
• ELi õigusaktide rakendamise ja kohaldamise probleemide vähendamiseks on sobivam kasutada pigem määrusi, mitte direktiive;
• komisjon peaks eelnevalt sidusrühmadega konsulteerima, et koostada õigusakte, mida on liikmesriikidel ja sidusrühmadel lihtne ellu viia.
Kontaktisik: Philippe Cuisson(Tel 00 32 2 546 9961 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 10/3636
3. SISETURG
Vastavuspakett
Raportöör: Bernardo Hernández Bataller (eri elualade rühm – ES)
Viide: COM(2017) 255 finalCOM(2017) 256 final – 2017/0086 (COD)COM(2017) 257 final – 2017/0087 (COD)EESC-2017-02781-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle luua eeskirjade järgimise ja aruka
jõustamise kultuur; toetab tegevuskava, et parandada SOLVITi võrgustiku kvaliteeti ja tõhusust; peab positiivseks, et nimetatud portaal võimaldab juurdepääsu teabele, menetlustele ning
tõhusatele abi- ja probleemilahendusteenustele ühekordsuse põhimõtte ja kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi alusel;
loodab, et viie aasta jooksul hinnatakse kohustuslikus korras määruse toimimist; ergutab liikmesriike tegema suuremaid edusamme e-valitsuse valdkonnas, eriti e-ID ja
välismaiste isikut tõendavate dokumentide tunnustamise osas, kuna pakutavaid teenuseid ei hinnata piisavaks;
kutsub komisjoni üles kaasama sellesse protsessi kodanikuühiskonna kui ELi siseturu olukorra hindamise vahendi.
Kontaktisik: Claudia Drewes-Wran(Tel 00 32 2 546 80 67 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 11/3636
2016. aasta konkurentsipoliitika aruanne
Raportöör: Paulo Barros Vale (tööandjate rühm – PT)
Viide: COM(2017) 285 finalEESC-2017-03421-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: tervitab ja toetab aruannet, kuid on seisukohal, et konkurentsipoliitikat tuleks paremini
määratleda ning et paljudel juhtudel ei pea see sammu teiste liidu poliitikavaldkondadega, mis seda mõjutavad;
leiab, et pidevalt tuleks jälgida järgmist: suurte turustuskontsernide kauplemistavad, mis agressiivsete läbirääkimiste tulemusel hävitavad väiksemad ettevõtjad ja piiravad tarbijate valikuid, ebaselged hinnakujundusskeemid, näiteks energia ja kütuste valdkonnas, mis kahjustavad ettevõtjaid ja tarbijaid, ning dumping, mida täheldatakse jätkuvalt iseäranis jaemüügi- ja transpordisektoris;
kutsub komisjoni üles looma ühinemiste ja koondumiste alal tõepoolest tõhusaid lahendusi ja jälgima äärmiselt tähelepanelikult suurte kontsernide tegevust, veendudes, et järgitakse eeskirju ning tarbijate ja VKEdega seotud huve.
Kontaktisik: Jana Valant(Tel: 00 32 2 546 89 24 – e-post: [email protected]
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 12/3636
4. DIGITAALNE ÜHTNE TURG
Euroopa koostalitlusvõime raamistik – rakendusstrateegia
Raportöör: Brian Curtis (töötajate rühm – UK)
Viide: COM(2017) 134 finalEESC-2017-02197-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt Euroopa Komisjoni jätkuva eduka töö ja toetuse üle Euroopa koostalitlusvõime raamistiku edasiarendamisel. Mõned liikmesriikide varasemad kahtlused seoses Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga on praeguseks suures osas lahenduse leidnud ning ehkki on veel arenguruumi, on raskused rakendamisel pigem seotud ressursside ja minevikupärandi probleemidega kui põhimõttelised.
Komitee tõdeb aga, et koostalitlusvõime on liikmesriigiti väga erinev. Praegu ollakse küll üksmeelel, et reguleerimine ja kohustuslik juhtimiskord ei peaks olema ette nähtud, kuid see jätab liikmesriikidele suurema vastutuse tegutseda vabatahtlikult igal võimalikul viisil Euroopa koostalitlusvõime raamistiku vaimus ja osaleda selle rakendusprogrammides. Komitee tunneks heameelt liikmesriikide ja Euroopa Liidu asutuste täieliku osalemise üle Euroopa koostalitlusvõime raamistiku rakendamisel.
Samal ajal kutsub komitee liikmesriike üles tegutsema konkreetsete ja pragmaatiliste ettepanekute kohaselt ning jätkama vajaduse korral paberkandjal või mitme kanali kaudu teenuste osutamist ja laskma usaldusväärsetel kolmandatel isikutel tegutseda nende eest, kes muidu kõrvale jääksid.
Suuremat selgust on vaja selle kohta, kuidas tuleks rakendada ettevõtjate ja kodanike vajadustele keskendumise nõuet (kasutajakesksed teenused).
Ehkki küberjulgeolek ei kuulu kõnealuse teatise pädevusvaldkonda, on selge, et muude ELi õigusaktidega tuleb kindlalt tagada, et suurem koostalitlusvõime ja avalik juurdepääs ei tähendaks suuremat haavatavust suureneva küberrünnakuohu tõttu.
Kontaktisik: Maja Radman(Tel 00 32 2 546 9051 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 13/3636
Puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvus kõigi jaoks
Raportöör: Ulrich Samm (tööandjate rühm – DE)Kaasraportöör: Brian Curtis (töötajate rühm – UK)
Viide: COM(2017) 283 finalEESC-2017-03231-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Komisjoni teatises esitatud liikuvuse tegevuskava väljendab Euroopa eesmärki teha kiireid edusamme selleks, et luua 2025. aastaks puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvussüsteem, mis ühendab kõik transpordiliigid ja ulatub üle kogu liidu.
Euroopa ühtse transpordipiirkonna toimimise edukus sõltub asjakohasest õigusraamistikust.Komitee on seisukohal, et õigusaktides kavandatud muudatused, mis puudutavad juurdepääsu kutsealale, turulepääsu – sh kabotaaži – ja töötingimusi, ei suuda enamasti tõhusalt lahendada probleeme, millele need on suunatud. Komitee rõhutab, et kiiresti on vaja leida sobivad ja sujuvalt toimivad lahendused.
Digiteerimine ja automatiseerimine kujundavad tõenäoliselt maismaatranspordi tehnoloogia revolutsiooniliselt ümber.Komitee märgib, et selle uue tehnoloogia abil on võimalik nii suurendada transpordituru tõhusust kui ka esitada analüütilisi andmeid, mis aitavad kontrollida ja jõustada kehtivaid õigusakte ning kaitsta inim- ja sotsiaalseid õigusi. Komitee julgustab komisjoni jätkama projekti „Vision Zero by 2050“.
Lisaks toetab komitee kindlalt komisjoni ettepanekut parandada erinevate olemasolevate elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide nõrka koostalitlusvõimet liikmesriikides ja rakendada ühtset koostalitlusvõime raamistikku.
Komitee juhib tähelepanu lahknevusele asjaomase paketi raames maanteetranspordis prognoositava heitkoguste vähenemise (13 %) ja heitkoguste vajaliku, 18–19 % vähendamise eesmärgi vahel. Viimatinimetatu on transpordisektoris vajalik selleks, et panustada 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse. Komitee soovib rõhutada, et puhta elektri tootmine on vältimatu eeltingimus elektrisõidukite läbimurdeks massiturul. Lisaks on ülimalt oluline taastada realistlike heitenormide ja nõuetekohaste katsemenetluste abil usaldus autotööstuse ja regulatiivse süsteemi vastu. Komitee peab kahetsusväärseks, et komisjoni väljapakutud idee luua sõltumatu ELi-ülene sõidukite heite kontrollimise järelevalveasutus lükati tagasi.
Euroopas tuleb puhast energiat kasutavatele sõidukitele seada selged ja kaugeleulatuvad eesmärgid, et stimuleerida tootmissektorit teadusuuringute, turuleviimise ja tootmise valdkonnas. Alternatiivsete veojõusüsteemide kiiremat kasutuselevõttu endiselt takistavaid tehnilisi piiranguid on võimalik ületada üksnes tugeva uurimisprogrammi abil.
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 14/3636
Kontaktisik: Erika PAULINOVA(Tel: 00 32 2 546 8457 – e-post: [email protected])
Digitaalse ühtse turu vahekokkuvõte
Raportöör: Antonio Longo (eri elualade rühm – IT)
Viide: COM(2017) 228 finalEESC-2017-03200-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: toetab komisjoni ettepanekuid, aga väljendab siiski muret viivituste pärast 35 esitatud meetme ja
seadusandliku algatuse vastuvõtmisel ja rakendamisel; kordab vajadust tugevdada digitaalse ühtse turu strateegia sotsiaalset mõõdet; loodab, et EL käivitab ulatusliku digitaalharidus- ja -koolituskava, millega pakkuda kõigile
kodanikele teavet, et saada üleminekuga hakkama võimalikult hästi; leiab, et sotsiaaldialoogil võib seejuures olla võtmeroll, ning kutsub komisjoni üles koos
sotsiaalpartneritega määratlema vastupidavad meetmed, mis tagavad inimväärse palga, kvaliteetsed töökohad, töö ja eraelu ühitamise ning laialdase juurdepääsu sotsiaalkindlustusele;
leiab, et taristuga seotud ja kultuurilist digitaalset lõhet tuleb võimalikult kiiresti vähendada; kordab, et juurdepääs internetile on kodanike põhiõigus, ning teeb komisjonile ettepaneku
rakendada kiiremini e-valitsuse ja e-tervise strateegiaid; leiab, et tuleks täiendavalt toetada VKEsid, kusjuures see hõlmaks idufirmade sihtstrateegiat; kutsub komisjoni üles tugevdama tarbijakaitset kogu ELis; peab ka küberturvet Euroopa suveräänsuse ja konkurentsivõime seisukohast prioriteediks.
Kontaktisik: Janine Borg(Tel: 00 32 2 546 88 79 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 15/3636
5. TRANSPORT
Elektroonilise teemaksu koostalitlusvõime
Raportöör: Vitas Maciulis (eri elualade rühm – LT)
Viide: COM(2017) 280 finalEESC-2017-02887-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Komitee toetab jõuliselt Euroopa Komisjoni ettepanekut elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime kohta. Sellised teemaksu kogumise süsteemid on riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kasutusele võetud juba 20 liikmesriigis. Samas toob süsteemide vähene koostalitlusvõime rahvusvahelisel tasandil kaasa märkimisväärse tulude vähenemise liikmesriikide ning lisakulud otseste teekasutajate jaoks. Komitee julgustab liikmesriike jätkama aktiivset piiriülest koostööd täiustatud teemaksumehhanismide väljatöötamisel. Koostöö puudumine tähendab, et liikmesriikidel ei ole võimalik tuvastada konkreetseid õigusrikkujaid, kui nende sõidukid on registreeritud välismaal.
Komitee on kindlalt veendunud, et tuleks teha kõikvõimalikud jõupingutused, et võtta kogu ELis kasutusele kõrgetasemelisel tehnoloogial põhinev ühtne elektrooniline teemaksu kogumise süsteem. Seepärast ei pea sõidukisse paigaldatavad seadmed (sõiduki seadmestik), mis on elektroonilise maksukogumissüsteemi põhikomponent, olema üks füüsiline seade. Selleks võivad olla mitu füüsilise või kaugühendusega seadet, sealhulgas nutitelefonid ja tahvelarvutid, mis koos täidavad sõiduki seadmestiku funktsioone. Komitee soovitab julgustada sel eesmärgil spetsiaalsete IT-rakenduste arendamist, mis vähendaksid oluliselt teekasutajate kulusid.
Mõned liikmesriigid kasutavad juba erinevaid teemaksu kogumise tehnoloogiaid ja nende jaoks oleks ühtsele süsteemile üleminek väga kulukas. Seepärast soovitab komitee komisjonil otsida paindlikke rahalisi, tehnilisi ja õiguslikke vahendeid, et julgustada liikmesriike integreerima erinevad olemasolevad lahendused ühte koostalitlusvõimelisse süsteemi.
Komitee toetab algatust võtta kõigi ELi kasutajate jaoks kasutusele ühtne leping Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse (European Electronic Toll Service (EETS)) osutajaga. See aitab rakendada läbipaistvamaid ja kasutajasõbralikumaid tavasid.
Lõpetuseks leiab komitee, et Euroopa Komisjoni ettepaneku sotsiaalsed aspektid on väga tähtsad, võttes arvesse asjaolu, et kogu ELi maanteetranspordisektoris tegutsevad valdavalt VKEd ja mikroettevõtjad.
Kontaktisik: António Ribeiro Pereira(Tel: 00 32 2 546 9363 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 16/3636
Eurovignette
Raportöör: Alberto Mazzola (tööandjate rühm – IT)
Viide: COM(2017) 275+276 finalEESC-2017-02888-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et ELis sellise õiglase, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja bürokraatiavaba teemaksu kogumissüsteemi kehtestamisel, mis on proportsionaalne maanteede kasutamisega ning kooskõlas põhimõttega „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ oleks positiivne mõju maanteetransporditaristu halvenemise, liiklusummikute ja reostusega seotud probleemide lahendamisele.
Kuna transpordisektoril on oluline osa ELi liikuvuse ja sotsiaalmajandusliku arengu tagamisel, märgib komitee murega, et hoolimata 2013. aasta lõpus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitleva uue ELi raamistiku vastuvõtmisest ja struktuurifondidest saadud toetusest on ELis on vähenenud kulutused maanteetaristu hooldusele. Komitee jaoks on ülioluline, et maanteetaristu kasutamise tulud suunataks järgmiselt: taristu kasutamisega seotud tulud tuleks suunata maanteetaristu ehitamise, arendamise, käitamise ja hoolduse kulude katmiseks, samas kui väliskuludega seotud tulud peaksid olema suunatud meetmetesse maanteetranspordi kahjulike mõjude leevendamiseks.
Komitee arvates annab eurovignette’i reguleerivate õigusnormide läbivaatamine võimaluse määratleda ühised ja ühtlustatud standardid, et jälgida ja parandada kõnealuste õigusnormide nõuetekohast kohaldamist. Lisaks sellelepeab komitee oluliseks, et transpordi siseturul ei toimuks diskrimineerivat tegevust, ning kutsub komisjoni üles sekkuma, et tagada kiiresti ühenduse õigusraamistiku täielik järgimine: eelkõige ei tohiks sagedastele kasutajatele ja/või kodumaistele kasutajatele kohaldatavad tasud ja tehtavad allahindlused olla diskrimineerivad juhuslike ja/või mittekodumaiste kasutajate suhtes.
Komitee leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmete üldisele vastuvõetavusele kasutajate, tarbijate ja kodanike jaoks uue maksuraamistiku läbipaistvuse ja selguse aspektist, tagades, et kasutajatel tekiks kohe selge ja positiivne arusaam saadavate tulude otstarbest.
Lõpuks suudaks komitee arvates uue õigusakti rakendamise tulemusel saadavate tulude eraldamine luua üle poole miljoni lisatöökoha.
Kontaktisik: António Ribeiro Pereira(Tel: 00 32 2 546 9363 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 17/3636
6. PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
Ühine kalanduspoliitika – tagasiheide
Raportöör: Gabriel Sarró Paraguailane (eri elualade rühm – ES)
Viide: COM (2016) 424 final EESC-2017-04392-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ettepanekut pikendada täiendavalt kolme aasta võrra Euroopa Komisjoni volitust võtta delegeeritud õigusaktidega vastu tagasiheitekavad.
Kontaktisik: Arturo Iñiguez(Tel: 00 32 2 546 87 68 – e-post: [email protected])
Maaelu arengu programmide 2007–2013 järelhindamine
Raportöör: Dilyana Slavova (eri elualade rühm – BG)
Viide: EESC-2017-00690-00-00-RI -TRA
Põhipunktid
Komitee jõudis järeldusele, et maaelu arengu poliitika on üks teretulnumaid ELi poliitikavaldkondi. Maaelu arengu programmid edendasid piirkondlikku arengut, stimuleerisid majanduskasvu ja töökohtade loomist ning tänu neile õnnestus muuta maapiirkondade olukorda kõikjal ELis.
Koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja tegevuse ühtsuse puudumine teiste struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidega (sotsiaalfond, regionaalarengufond jne) maapiirkondades takistas tasakaalustatuma territoriaalse arengu üldeesmärgi saavutamist. Tulevased maaelu arengu programmid peaksid keskenduma ELi haavatavatele piirkondadele, et saavutada parem tasakaal maa- ja linnapiirkondade vahel.
Kontaktisik: Arturo Iñiguez(Tel: 00 32 2 546 87 68 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 18/3636
Pere- ja traditsiooniliste ettevõtete roll piirkondade arengus
Raportöör: Dimitris Dimitriadis (tööandjate rühm – EL)
Viide: omaalgatuslik arvamusEESC-2017-01106-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: püüab vaadelda lähemalt ja analüüsida väljakutseid, millega väikesed pere- ja traditsioonilised
ettevõtted silmitsi seisavad; julgustab Euroopa Komisjoni kaaluma, kuidas toetada ja edendada väikeseid pere- ja
traditsioonilisi ettevõtteid, sest kõnealused ettevõtted on võtmeelement uute tegevuste väljatöötamisel ja sissetuleku loomisel piiratud ressurssidega piirkondades;
on seisukohal, et paljudes arengus endiselt maha jäävates piirkondades on tohutuid arenguvõimalusi ning et seda kasutamata potentsiaali võiks realiseerida kohalike väikeste pere- ja traditsiooniliste ettevõtete kaudu;
kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu tõsiasjale, et väikeseid pere- ja traditsioonilisi ettevõtteid on negatiivselt mõjutanud hiljutised majanduslikud ja tööstuslikud arengud ja suundumused;
väljendab muret selle pärast, et toetuspoliitika meetmete rakendamisel ei keskenduta väikestele pere- ja traditsioonilistele ettevõtetele ning on ebatõenäoline, et need kõnealustest vahenditest olulist kasu saaksid;
väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi VKEde määratlus, kuna praegune määratlus on juba vananenud;
peab oluliseks, et väikeseid pere- ja traditsioonilisi ettevõtteid tunnustataks eraldi allrühmana, kuna reeglina kannatavad nemad kõige enam turutõrgete tõttu.
Kontaktisik: Helena Polomik(Tel: 00 32 2 546 90 63 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 19/3636
Külad ja väikelinnad maaelu arengu kiirendajatena: probleemid ja võimalused
Raportöör: Tom Jones (eri elualade rühm – UK)
Viide: EESC-2016-06759-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et vaatamata tasakaalustatud elanikkonna ja traditsioonilise majandustegevuse vähenemisele paljudes külades ja väikelinnades on piisavalt tõendeid, et mitmetes (kui mitte kõikides) maapiirkonna asulates on olemas hea tava olla jätkusuutliku tuleviku suhtes optimistlik. Kuid see optimism sõltub jätkusuutlikest, terviklikest jõupingutustest, mis hõlmavad inimesi ja rahalisi vahendeid kõigil valitsustasanditel ja kõigi kolme sektori (era ja avaliku sektori ja kodanikuühiskonna) raames.
Soovitused
Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni arukate külade algatust, eelkõige direktoraatidevahelise koostöö vallas antud lubaduste tõttu.
Kiire lairibaühendus on väga oluline, et arukalt arendatud küladel ja linnadel oleks lootust majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks, ja see peab olema täielikult ligipääsetav, nagu on tagatud 2016. aasta Cork 2.0 deklaratsioonis esile tõstetud maapiirkondade huvidega kooskõlastatuse hindamises.
Avalikud teenused hariduse, koolituse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning lastehoiu valdkonnas tuleks integreerida ja need peaksid olema tehnoloogiliste edusammude kasutamisel uuenduslikud ning kättesaadavad.
Veel üks probleem on halb transpordiühendus – seal, kus erasektor tagasi tõmbub, soovitatakse kasutada jagatud transporti ning kogukonnale kuuluvaid busse ja sõidukeid.
Väga oluline on nii põllumajandusturismi kui ka maaturismi panus, tervisega seotud tegevused ning kohalike põllumajandus- ja käsitöötoodete brändimine, samuti kultuuri-ja ajalooürituste nimekirja laiendamine. Maaelu arengu programmi pakutava toetuse abil on ettevõtjatel võimalik meelitada ligi välisinvesteeringuid ning arendada ja turustada lisaväärtusega tooteid.
LEADER programmi ja kohalikke algatusrühmi tuleks täielikult toetada nende püüdlustes edendada kohalikku arengut, julgustades nii erasektori ettevõtjaid kui ka mittetulundusühinguid tegevust alustama ja seda laiendama ning tagama kaasavat ja toetavat kogukondlikku mõtteviisi. Täiustatud koostöö abil saaks neid jõupingutusi laiendada kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) kaudu.
ELi institutsioonid ja nende sidusrühmad peaksid sisse viima iga-aastase tähtpäeva, et edendada edukaid ja ühtseid külade ja väikelinnade kogukondi.
Komitee soovitab Euroopa Investeerimispangal luua väikeste maaettevõtete (nii era- kui ka sotsiaalsete ettevõtete) jaoks kohandatud toetuskavad, nagu lubati EIP 2017.–2019. aasta programmis.
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 20/3636
Noorte esindusasutusi tuleks toetada, et luua noortefoorumite jaoks võimalusi kohalikes kogukondades, kus edendatakse tegevusi noorte vajaduste ja püüdluste alusel.
Külade ja väikelinnade kultuuriväärtused tuleks seada 2018. aasta kui Euroopa kultuuripärandi aasta raames silmapaistvale kohale ja korraldada asjaomaseid algatusi.
Komitee soovitab heade tavade jagamist kõigil tasanditel.
Kontaktisik: Maarit Laurila(Tel: 00 32 2 546 97 39 e-post: [email protected])
Maa kasutamine toiduainete jätkusuutlikuks tootmiseks ning ökosüsteemi teenusteks
Raportöör: Roomet Sõrmus (eri elualade rühm – EE)
Viide: EESC-2017-01814-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Raportöör rõhutab vajadust luua ELi võrdlusraamistik, mille eesmärk on kaitsta põllumajandusmaad. Põllumajandusmuldade jätkusuutliku kasutamise ja kaitsmise seisukohalt on võtmeroll ELi ühtsel mullakaitse strateegial, milles kehtestatakse ühtsed mõisted ja ühtlustatud monitooringu parameetrid ning sätestatakse prioriteetsed poliitikameetmed.
Kontaktisik: Conrad Ganslandt(Tel 00 32 2 546 82 75 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 21/3636
7. LOOV EUROOPA
Määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020)“
Viide: CCMI/156 – EESC-2017-04275-00-03-PAC-TRACOM(2017) 385 final – 2017/0163 (COD)
Põhipunktid
Komitee võttis oma eelmise arvamuse (CCMI/098 − CES828-2012_AC) programmi „Loov Euroopa” 2014–2020 (määrus (EL) nr 1295/2013) kohta vastu märtsis 2012.
Oma eelmises arvamuses toetas komitee komisjoni ettepanekut. Komitee tõstis esile programmi „Loov Euroopa“ majandusliku mõõtme tähtsust. Samuti märkis ta, et programm on liigselt keskendatud konkurentsivõime üldisele eesmärgile, samas kui Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning väärtuste edendamise eesmärk vähem nähtav. Samuti leidis ta, et eelarve ei ole ELi kogueelarve või mõnede liikmesriikide eraldatavate vahenditega võrreldes piisav.
Oma uues ettepanekus pakub komisjon, et tuleks luua juriidiliselt korrektne ja läbipaistev lahendus, et tagada Euroopa noorteorkestri jätkusuutlik toetamine, võttes arvesse selle eriomadusi. Orkestri püsimajäämisel Euroopa väärtusi, mitmekesisust ja noort talenti toetava organisatsioonina on äärmiselt oluline ELi-poolne rahastamine. Euroopa kultuuride ja noorte talentide rikkuse ja mitmekülgsuse tutvustamise teel on orkester tegutsenud liidu kultuurisaadikuna.
Uus ettepanek on komitee arvamusega kooskõlas.
Euroopa noorteorkestri kõnealune rahastamine ei nõua ELi eelarvest täiendavaid ressursse.
Uue ettepanekuga lisatakse määruse (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“(2014–2020), teksti vaid mõned sõnad. Ettepanekuga lisatakse artikli 13 lõikesse 1 järgmine punkt: „f) Euroopa Liidu Noorteorkester.“.
Kontaktisik:Amelia Munoz Cabezon(Tel 00 32 2 546 8373 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 22/3636
8. KESTLIK ARENG
Üleminek jätkusuutlikumale Euroopa tulevikule – strateegia aastaks 2050 (omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Brenda King (tööandjate rühm – UK)Kaasraportöör: Lutz Ribbe (eri elualade rühm – DE)
Viide: EESC-2016-06805-00-02-AC-TRA
Põhipunktid
Komitee on seisukohal, et- Euroopas seistakse silmitsi kolme olulise probleemiga: 1) Maa loodusvarde ammendumine, sh
kliimamuutused ja elurikkuse kadumine; 2) sotsiaalne ebavõrdsus, sh noorte töötus, inimeste hättajäämine hääbuvate tööstusharudega piirkondades, ning 3) sellest tingituna avalikkuse vähenev usaldus valitsuse, poliitilise ladviku, ELi ja selle juhtimisstruktuuride ning teiste institutsioonide vastu.
- Neid kolme suurt teemat tuleb mõista kahe olulise suundumuse, digiteerimise ja globaliseerumise taustal. Kas digiteerimine avaldab positiivset või negatiivset mõju, sõltub selle poliitilisest juhtimisest.
- Komisjon peaks esitama Euroopa kestliku arengu pikaajaline strateegia eesmärgiga edendada meetmeid Euroopa majanduse tugevdamiseks, mis tooksid kasu ühiskonnale ja keskkonnale.
- Tegevusetus ei tule kõne alla. Kestliku arengu eesmärkide rakendamine ja elluviimine koos Pariisi kokkuleppega ning hästi juhitud üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja digitaalmajandusele lahendab peamised Euroopa ees seisvad küsimused ja teeb Euroopast uue tööstusrevolutsiooni võitja.
- See strateegia peaks keskenduma pikemale perioodile, olema sõnaselge, horisontaalselt ja vertikaalselt integreeritud, hallatav ja osalusel põhinev. Seepärast on komitee arvates väga oluline tagada, et 2050. aastasse jõudmine oleks kavandatud ja ellu viidud kodanikuühiskonna esindajate täielikul kaasamisel.
Kontaktisik: Philippe Cuisson(Tel 00 32 2 546 9961 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 23/3636
9. KESKKOND
Raskeveokite CO2-heide
Raportöör: Dirk Bergrath (töötajate rühm – DE)Kaasraportöör: Mihai Manoliu (tööandjate rühm − RO)
Viide: COM(2017) 279 final – 2017/0111 (COD)EESC-2017-03111-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: leiab, et transpordisektor peab koos ehitus-, põllumajandus- ja jäätmesektoriga andma oma
panuse heitkoguste vähendamisse, ja tervitab seega kõnelust ettepanekut; kiidab heaks valiku kolmanda variandi kasuks, mis hõlmab ühist aruandlust, kuna sellega
tagatakse digitaalne teabevahetus ja andmete kogumine nii riiklikul kui ka ELi tasandil; soovitab komisjonil leida tasakaal lühikeses kuni keskpikas perspektiivis saavutatavate
eesmärkide ja heitevaba maanteetranspordi pikaajalise eesmärgi vahel. See tähendab, et tuleks soodustada olemasoleva tehnoloogiaga seotud innovatsiooni,
leiab, et CARS 21 kõrgetasemelise töörühma kohta koostatud komitee arvamuses tehtud soovitusi võiks kohaldada ka raskeveokitele, eriti rakendamise ajakava osas;
rõhutab avaliku sektori investeeringute ja reguleerimise osa maanteetranspordi heitkoguste, sealhulgas raskeveotranspordist tulenevate heitkoguste vähendamises;
rõhutab, et iga reguleeriva tegevusega peavad kaasnema arvukamad poliitikameetmed, et vähendada nõudlust maanteetranspordi ja sealhulgas raskeveotranspordi järele, minnes üle muudele transpordiliikidele (raudtee-, siseveeteedetransport jne), mis tekitavad vähem kasvuhoonegaaside heidet.
Kontaktisik: Claudia Drewes-Wran(Tel 00 32 2 546 80 67 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 24/3636
Kliimaõiglus
Raportöör: Cillian Lohan (eri elualade rühm – IE)
Viide: EESC-2017-01144-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Tüüpiliselt käsitletakse kliimaõiglust vastastikuse ruumilise ja ajalise sõltuvuse globaalses kontekstis, võttes arvesse asjaolu, et kliimamuutused mõjutavad sageli enim ühiskonna kõige haavatavamaid ja vaesemaid rühmi, hoolimata asjaolust, et need inimesed vastutavad kõige vähem kliimakriisi põhjustanud heitgaaside eest. Kliimaõigluse kontseptsioonis tunnistatakse vajadust käsitleda kliimamuutuste sageli ebaproportsionaalset mõju kodanikele ja kogukondadele.
Komitee on seisukohal, et kodanikel on õigus tervislikule ja puhtale keskkonnale, ning õigus eeldada, et valitsused vastutavad kliimamuutuste põhjuste ja nendega seotud ohtude käsitlemise meetmete eest.
Komitee kutsub üles koostama ELi kliimaõiguste deklaratsiooni, mis hõlmaks ELi kodanike ja looduse õigusi ülemaailmsest kliimamuutuste kriisist tingitud probleemide kontekstis. Komitee julgustab ELi institutsioone ja riikide valitsusi kontrollima kliimaõigluse põhimõtete kohaldamist kõigil tasanditel. Komitee meenutab kahte hiljutist algatust: ülemaailmset keskkonnapakti ja inimkonna õiguste ülddeklaratsiooni projekti, mis seda arvamust toetavad.
Tootmis- ja tarbimissüsteemid peavad muutuma, et kohanduda kliimamuutustega ja neid leevendada. Kestlik toidutarbimine peab algama juba tootmisahela alguses mulla ettevalmistamisel ning looduslike süsteemide majandamisel, mis on toiduainete tootmise nurgakivi. Seepärast rõhutab komitee vajadust koostada mulla raamdirektiiv.
Tarbijatel on vaja kestlikke eetilisi alternatiive, mis ei vähenda teenuse ega nende kättesaadavuse mugavust ega kvaliteeti. Alternatiive pakuvad uued majandusmudelid, nagu digi-, jagamis- ja ringmajandus, ent vajalikud on ka avaliku sektori investeeringud, et tagada taristu ja sobivad tugimehhanismid, mis võimaldavad tarbijatel valida vähese CO2-heitega elustiili, sh abi eetiliste ja kestlike kaupade ja teenuste kõrgemate kulude katmiseks.
Vaja on ka kaardistada töökohtade ümberpaigutumine vähese CO2-heitega majanduses, et määratleda võimalused, mille toel kavandada ja rakendada tõhusaid meetmeid töötajate kaitseks.
Komitee kordab oma üleskutset luua Euroopa vaesuse vaatluskeskus1, et koondada kõik sidusrühmad ja määratleda Euroopa kütteostuvõimetuse näitajad ning tagada kõigi inimeste varustamine puhta, taskukohase ja kättesaadava energiaga.
1 ELT C 341, 21.11.2013, lk 21 .
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 25/3636
Komitee kutsub üles kaotama fossiilkütuste toetused ja võtma energiaalase ülemineku toetamiseks suuna taastuvatele energiaallikatele.
Kontaktisik: Noelani Dubeta(Tel 00 32 2 546 97 86 – e-post: [email protected] )
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 26/3636
10. HARIDUS
Uus ELi haridusstrateegia
Raportöör: Pavel Trantina (eri elualade rühm – CZ)Kaasraportöör Antonello Pezzini (tööandjate rühm – IT)
Viide: EESC-2017-03627-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: tervitab algatusi ja nõustub nendes esitatud põhimõtetega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama vajaduse väärtustada kultuurilist mitmekesisust
ja sallivust hariduspoliitikas veel ühe kodanikuaktiivsuse edendamise võimalusena nende ELi eesmärkide hulka, mis on suunatud ELi põhivääruste edendamisele.
leiab, et me kõik vastutame inimestele hariduse ja tegeliku teadlikkuse andmise eest Euroopa ühisest ajaloost ja väärtustest, kuid lisab, et on tarvis kaugemaleulatuvat algatust, mis aitaks meil tulevikus jõuda terviklikuma, praegust paradigmat muutva haridusstrateegiani;
on seisukohal, et lisatoetust ja -koolitust on vaja mitte ainult õpetajatele ja koolijuhtidele, vaid ka laste ja noorte harijatele päris elus, näiteks nende vanematele, kogukonnale, mitteformaalse hariduse pakkujatele;
peab oluliseks piisavate, õiglaselt jaotatud rahaliste vahendite kättesaadavust ja koordineeritud juhtimist kvaliteetse ja tõhusa sotsiaaldialoogi raames;
peab kahetsusväärseks, et täiskasvanuid peaaegu ei mainitagi, kuigi kõrgharidus võib etendada otsustavat rolli kõigi vanuserühmade elukestvas õppes, samuti nii töötavate kui ka töötute inimeste oskuste, pädevuste ja teadmiste ajakohastamise aitamises.
rõhutab, et haridusressursid ei peaks olema suunatud ainult tulemuste saavutamisele, vaid ka ebasoodsatest oludest pärinevate õppurite ja pagulaste kaasamisele;
toonitab, et tähtis on sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone sellesse protsessi tõhusalt kaasata;
arvab, et tuleb samuti käsitleda koostööd ja sidemeid formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahel ning nende tulemuste tunnustamist;
rõhutab, et on oluline rakendada ühtset lähenemist ettevõtlusele; on seisukohal, et hariduse laiem eesmärk seisneb tasakaalus ja tihedas koostöös STEM-
õppeainete ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel; on seisukohal, et võttes arvesse nii IKT võimalusi kui ohtusid, peaks IKT moodustama
elukestva õppe lahutamatu osa; julgustab liikmesriike astuma olulise sammu edasi ja looma – muu hulgas tõhusate sotsiaal- ja
kodanikuühiskonna dialoogide kaudu – haridus-, koolitus- ja elukestva õppe süsteeme, mis tagaksid õppuritele Euroopas paljulubava tuleviku.
Kontaktisik: Natalia Agapiou(Tel 00 32 2 546 96 27 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 27/3636
11. KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONIDE ROLL
Kodanikuühiskonna organisatsioonide ELi-poolne rahastamine
Raportöör: Jean-Marc Roirant (eri elualade rühm – FR)
Viide: EESC-2017-01953-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee- on seisukohal, et Euroopa institutsioonid peaksid tagama kodanikuühiskonna organisatsioonide
positiivse maine edendamise, mis on hädavajalik kodanike kaasamiseks ja nende eneseväljenduse soodustamiseks;
- leiab, et Euroopa institutsioonid peaksid osalema tõelises Euroopa kodanikuühiskonna dialoogis lähtudes siduvast kokkuleppest kodanikuühiskonnaga. Taas tuleb alustada arutelu Euroopa ühenduste põhikirja ja Euroopa sihtasutuse põhikirja üle ning tagada ELi aluslepingu artikli 11 – mis käsitleb struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonnaga – rakendamine;
- kutsub üles koostama strateegia, millega soodustada tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna arengut Euroopas, ning looma kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vabaduste ELi koordinaatori, kellele saaksid valitsusvälised organisatsioonid teatada ka ahistamise või nende töö piiramise juhtumitest;
- kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles suurendama toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eeskätt tegevustoetuste ning mitmeaastase rahastamise kaudu ning tagama uues finantsmääruses vabatahtliku töö väärtustamise;
- kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku luua ELis Euroopa demokraatia, väärtuste ja inimõiguste rahastu, millele eraldataks märkimisväärne eelarve ning mis oleks avatud otse kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja mida hallataks sõltumatult sarnaselt Euroopa demokraatia rahastule;
- leiab, et programmile „Kodanike Euroopa“ tuleks eraldada 500 miljoni euro suurune eelarve. Samuti tuleks suurendada programmi „Erasmus+“ kodanikuühiskonnale suunatud meetmeid;
- kutsub üles kodanikuühiskonna organisatsioone rohkem kaasama tulevasse teadusuuringute raamprogrammi.
- kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma viivitamatult asjakohaseid meetmeid, kui siseriiklikud haldus- või õigusnormid piiravad riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu ELi vahenditele.
Kontaktisik: June Bedaton(Tel.: 00 32 2 546 81 34 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 28/3636
Sotsiaalse mõõtme ja Euroopa sotsiaalõiguste samba mõju Euroopa Liidu tulevikule
Raportöör: Gabriele Bischoff (töötajate rühm – DE)Kaasraportöör: Jukka Ahtela (tööandjate rühm – FI)
Viide: EESC-2017-02692-00-02-AC-TRA
Põhipunktid
Seistes silmitsi väljakutsetega, nagu töö tulevik, kasvav ebavõrdsus ja vaesus, üleilmastumine ja ränne, võib arutelu Euroopa sotsiaalse mõõtme ja Euroopa sotsiaalõiguste samba teemal olla kasulik uuele konsensusele jõudmisel. See, milline stsenaarium või arenguteede valitakse, avaldab reaalset mõju inimeste elule. Tasakaalustatud majanduskasvu ja sotsiaalset arengu eesmärkide saavutamine, millega parandatakse inimeste elu- ja töötingimusi, peaks olema juhtpõhimõte.
Nõukogu peaks toetama teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta. Soovitav on koostada selge tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks. Sotsiaalset mõõdet on parem tugevdada kõigi liikmesriikide osalusel, keskendudes olulistele projektidele, kuid ei tuleks takistada mõningate riikide kiiremat tegutsemist ja teiste üles kutsumist nende eeskuju järgida. Vaja on suuremat selgust, milliseid meetmeid tuleks kohaldada kõigis 27 riigis ja milliseid euroalas.
Kasvava ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu on vaja edasisi jõupingutusi, et määratleda ühised põhimõtted, nõuded, poliitikameetmed ja strateegiad seoses palkade lähenemise, miinimumpalkade kehtestamise või suurendamisega, kõigile minimaalse sissetuleku kehtestamisega ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalsete investeeringute suurendamisega.
Oluline on jõuda konsensusele selles, kes peaks tegema mida sotsiaalpoliitika valdkonnas, suurendades läbipaistvust ja vastutust võetud ja samuti võtmata jäetud meetmete osas. Reformid ja poliitilised algatused peavad kohandama ühiskonnad ja majanduse tulevikule.
Kõik asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad olema nõuetekohaselt kaasatud, tunnustades samas sotsiaalpartnerite konkreetset rolli. Kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi edendamine kõigil tasanditel on oluline, et oleks võimalik tagada hästi toimivad tööturud, õiglased töötingimused, suurem tootlikkus ja jätkusuutlik sotsiaalkindlustus.
Kehtivate sotsiaalsete õiguste jõustamise puudumine on murettekitav ning komisjon ja liikmesriigid peavad parandama vastavust ELi eeskirjadele.
Arutelu Euroopa sotsiaalse mõõtme üle peab olema ühendatud aruteluga majandus- ja rahaliidu süvendamise ja selle üle, kuidas ohjata üleilmastumist, lahendades selle probleeme, ning kuidas neid eesmärke asjakohaselt ja tõhusalt rahastada.
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 29/3636
On vaja meetmeid eelkõige kahes peamises valdkonnas – majandus- ja rahaliit ning ühtne turg. Sotsiaalpoliitika tuleb põimida teistsuguse ELi majanduspoliitikaga, mis hõlmab head makromajanduslike poliitikameetmete kombinatsiooni ning edusamme majandus- ja rahaliidu süvendamise suunas. Euroopa poolaastal on võtmeroll majandus- ja sotsiaalpoliitika tasakaalustamisel ning hästi kavandatud reformide läbiviimise hõlbustamisel. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on kavandatud ka mõju avaldamiseks Euroopa majanduse juhtimisele. Euroopa sotsiaalõiguste samba sotsiaalnäitajate tulemustabelit on vaja parandada asjakohasemate ja sobivamate näitajate abil.
Tugevam EL saab aidata üleilmastumist ja digitaaltehnoloogiale üleminekut paremini suunata, tagamaks kõigile kodanikele head väljavaated, teadvustades samas võimalusi ja riske.
Kontaktisik: June Bedaton(Tel: 00 32 2 546 81 34 – e-post: [email protected])
Euroopa solidaarsuskorpus
Raportöör: Pavel TRANTINA (eri elualade rühm – CZ)Kaasraportöör:Antonello PEZZINI (tööandjate rühm – IT)
Viide: EESC-2017-03055-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: tunneb heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle ja tunnistab, et see on hea algus laiemale
arutelule, kuid mitmeid aspekte tuleb veel selgitada ja täiustada; väljendab heameelt, et õiguslikku alusesse lisati mõned nendest esmatähtsatest ülesannetest,
mida kodanikuühiskonna organisatsioonid mitmel komisjoni korraldatud sidusrühmadega konsulteerimisel rõhutasid;
leiab, et Euroopa solidaarsuskorpuse projektide lisaväärtus peitub selles, et osalejad ja neid võõrustavad kogukonnad püütakse muuta täielikult teadlikuks Euroopa kodakondsusest ning anda neile ühte liitu kuulumise tunde;
palub, et programmi investeeritaks rohkem n-ö uut raha; väljendab suurt muret Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide ühendamise pärast noorte
tööhõive poliitikaga. Seetõttu soovitab ta uuesti järele mõelda töö- ja praktikakohtadele suunamise lisamise üle programmi;
leiab, et töö- ja praktikakohti peaks saama pakkuda üksnes mittetulundusühendustes, sihtasutustes ja sotsiaalsetes ettevõtetes;
on koostanud järgmised soovitused õigusliku aluse esialgse versiooni täiustamiseks: tuleks muuta vabatahtliku töö ja solidaarsusmeetmete määratlust; veebiplatvormid peavad muutuma tõeliselt tõhusaks interaktiivseks haldamisvahendiks; noortele, sh ebasoodsas olukorras olevatele noortele tuleks enne töö- või praktikakohale
asumist anda rohkem tuge ja ettevalmistust ning noorteorganisatsioone tuleks ettevalmistuse andmises aidata;
noorteorganisatsioonid ja sotsiaalpartnerid peavad osalema Euroopa solidaarsuskorpuse kaashaldamises;
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 30/3636
tuleks parandada juurdepääsetavust, vähendada halduskoormust ja muuta riiklike büroode käsitlust, et need oleksid kasutajasõbralikumad.
Kontaktisik: Natalia Agapiou(Tel 00 32 2 546 96 27 – e-post: [email protected])
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 31/3636
12. VÄLISSUHTED
Isikuandmete vahetamine ja kaitsmine globaliseerunud maailmas
Raportöör: Cristian Pirvulescu (eri elualade rühm – RO)
Arvamus: EESC-2017-03365-00-01-AC-TRA
Põhipunktid
Arvamus on seotud Euroopa Komisjoni konsulteerimistaotlusega teatise „Isikuandmete vahetamine ja kaitsmine globaliseerunud maailmas“ teemal. Teatises esitletakse erinevaid vahendeid isikuandmete rahvusvaheliseks vahetamiseks, tuginedes reformitud andmekaitsenormidele ning komisjoni strateegiale teha tulevikus koostööd valitud kolmandate riikidega, et jõuda kaitse piisavuse otsusteni, ja edendada andmekaitsenormide kasutamist mitmepoolsete õigusaktide abil.
Arvamuses rõhutatakse, et ELil lasub vastutus kujuneda ülemaailmseks osalejaks põhiõiguste austamise ning eraelu ja isikuandmete piisava kaitse edendamisel, ning ärgitatakse Euroopa Komisjoni tegutsema kahe- ja mitmepoolsel tasandil proaktiivselt isikuandmete kaitse rangeimate nõuete edendamiseks.
Sellega seoses leiab komitee, et teatises esitatud neli peamist kriteeriumi, mida komisjon võtab arvesse selle hindamisel, milliste riikidega tuleks arendada dialoogi kaitse piisavuse teemal, on tasakaalustatud ja mõistlikud. Siiski on oluline arvestada nende kriteeriumide tõlgendamisel asjaomaste valitsuste, parlamentide ja kohtute tõelist pühendumist samaväärse ja funktsionaalse taseme saavutamisele isikuandmete kaitses. Komitee nõuab kaitse piisavuse otsuste langetamise protsessis suuremat läbipaistvust ja kodanikuühiskonna osalemist.
Komitee meenutab ka, kui olulised on ettepanekud, mis esitati Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2017. aasta resolutsioonis ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta. Resolutsioonis väljendatakse tõsiseid kahtlusi, millest paljud viitavad asjaolule, et leping ja USA praegune õigusraamistik ei kaitse tegelikkuses ELi kodanike õigusi
Arvamuses toonitatakse, et tehnoloogia kiiret arengut ja ITK taristu pidevat laienemist arvestades on tarvis valitsusepoolset hoolikat järelevalvet ja jälgimist. Sellega seoses soovitab komitee, et komisjon, andmekaitseasutused ja kolmandate riikide valitsusasutused oleksid pidevas kontaktis, et selgitada välja uued väljakutsed selles väga dünaamilises tehnoloogilises ja majanduskeskkonnas.
Mitmepoolse tööga seoses leiab komitee järgmist: Euroopa Komisjoni prioriteet peaks olema andmekaitsenormide kasutamise edendamine
mitmepoolsete õigusaktide abil ja seda kohustust tuleks toetada ressurssidega, et a priori oleks võimalik jõuda inimõiguste tõelise kaitsmiseni ja a posteriori tõhusa õiguskaitsevahendini tekkinud kahju korral;
Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioon nr 108 koos selle 1999. aasta lisaprotokolliga on ainus siduv mitmepoolne õigusakt andmekaitse valdkonnas ning seda tuleks edasi arendada ja rohkemaid kolmandaid riike tuleks julgustada sellega liituma;
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 32/3636
mitmepoolseid jõupingutusi OECD, G20 ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö (APEC) raames tuleks edasi arendada, pidades silmas tõeliselt ülemaailmse mitmepoolse andmekaitsesüsteemi rajamist. Koostöö ÜRO eriraportööriga eraelu puutumatuse õiguse küsimustes peaks olema tõhus ja funktsionaalne.
Lõpetuseks, pidades silmas isikuandmete vahetamist süütegude tõkestamise, uurimise ja isikute nende eest vastutusele võtmise osana, toetatakse arvamuses kindlalt rangete andmekaitsemeetmete loomist, ent ollakse samas avatud kaitse piisavuse otsuste kasutuselevõtule ka kriminaalõiguse valdkonnas.
Kontaktisik:Lucia Mendez Del Rio(Tel 00 32 2 546 9345 – e-post: [email protected])
ELi ja Korea vaheline vabakaubandusleping – kaubanduse ja säästva arengu peatükk
Raportöör: Dumitru Fornea (töötajate rühm – RO)
Arvamus: EESC-2017-02894-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Komitee tunnistab, et üldjoontes on ELi ja Korea vaheline vabakaubandusleping andnud julgustavaid majanduslikke ja sotsiaalseid tulemusi. Vabakaubanduslepingu säästva arengu aspektide, eriti tööküsimuste rakendamine on aga jätkuvalt ebarahuldav. Komitee tuletab meelde ELi sisenõuanderühma seisukohti, eelkõige seda, et Euroopa Komisjon peaks alustama konsultatsioone Korea valitsusega selle ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi käsitlevate kohustuste rakendamise teemal.
ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kaubanduse ja säästva arengu peatükis sisalduvaid kodanikuühiskonna mehhanisme on viimase viie aasta jooksul pidevalt tugevdatud. Võttes arvesse jõustuvate ELi kaubanduslepingute arvu suurenemist ja sellest tulenevat kehtestatud kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismide arvu suurenemist, peab komisjon nüüd kiiresti tagama vajalikud rahastamisvahendid, et võimaldada kõnealuste mehhanismide tõhusat toimimist.
Selleks et tagada kaubanduse ja säästva arengu peatüki tõhus rakendamine, on komitee arvates kõige olulisem, et lepinguosalised võtaksid arvesse ja jälgiksid kodanikuühiskonna soovitusi, mille on esitanud riiklikud nõuanderühmad ja kodanikuühiskonna foorum.
Komitee toonitab, kuivõrd oluline on jätkata Euroopa ettevõtjate, eeskätt VKEde teadlikkuse suurendamist kõnealuse vabakaubanduslepingu pakutavatest võimalustest.
ELi ja Korea vabakaubandusleping on olnud väga oluline põllumajandusliku toidutööstuse sektori jaoks ja Euroopa Komisjon peaks rohkem ära tegema, et lihtsustada Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete juurdepääsu Korea turule.
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 33/3636
Komitee toonitab ELi ja Korea vabakaubanduslepinguga rajatud konsultatsioonimehhanismide tähtsust tõhusate ja esindavate vahenditena, mis saavad toetada Euroopa institutsioone kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamisega seotud meetmete võtmisel ning tugevdada rahvusvahelist koostööd kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas.
Kontaktisik:Gunilla Fevre-Burdy(Tel: 00 32 2 546 9108 – e-post: [email protected])
ELi arengupartnerlused ja rahvusvahelistest maksulepingutest tulenevad probleemid
Raportöör: Alfred Gajdosik (eri elualade rühm – AT)Kaasraportöör: Thomas Wagnsonner (töötajate rühm – AT)
Viide: EESC-2017-00804-00-00-AC-TRA
Põhipunktid
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab arengupoliitikat, mille puhul nähakse arengut kui protsessi, milles riigid osalevad võrdsetel alustel ning mis põhineb austusel ja suveräänsetel otsustel. ÜRO tasandil kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide rahastamine ja rakendamine nõuab ülemaailmsel tasandil kooskõlastatud jõupingutusi. Komitee rõhutab, et ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogul võiks olla veelgi suurem roll sobiva foorumi näol maksustamisega seotud küsimuste käsitlemisel. Sel viisil tagataks nii suunitlus kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sisalduvatele kestliku arengu eesmärkidele kui ka kõigi riikide võrdne osalemine.
Komitee väljendab suurt heameelt selle üle, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on teinud rahvusvaheliste reformipüüdluste kontekstis märkimisväärseid jõupingutusi, et tegeleda rahvusvahelise maksusüsteemi puudustega. Need jõupingutused on tervitatavad ja neid tuleb toetada, tõhusalt ellu viia ja lisaks korrapäraselt kontrollida.
Komitee nõuab, et tagataks kooskõla liikmesriikide rahvusvahelise maksupoliitika ja arengupoliitika eesmärkide vahel, et vältida üksikute riikide maksupoliitika ja ühiste arenguprioriteetide vahelisi vastuolusid.
Komitee on toetanud arengut soodustavaid erasektori investeeringuid, kui selline areng on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja tagatud on põhilised majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed õigused ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiliste konventsioonide ja inimväärse töö tagamise suuniste järgimine.Komitee rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid võtsid endale Euroopa uue arengukonsensuse raames kohustuse teha oma partnerriikidega koostööd progressiivse maksustamise levitamise, korruptsioonivastaste meetmete ja ümberjagamisel põhineva poliitika valdkonnas ning võitluses ebaseaduslike rahavoogude vastu. Maksupoliitika peaks aga moodustama Euroopa arengupoliitikast veelgi olulisem osa. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni püüdlusi piirkondlike foorumite ja maksuvaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisel arenguriikides.
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 34/3636
Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on arenguriikides kontrolliv ja toetav ülesanne, seda ka maksustamise valdkonnas, ning seepärast tuleks neid aktiivsemalt kaasata ja toetada. Asjakohaste maksualase suutlikkuse suurendamise meetmete, sealhulgas vastastikuse õppimise ja lõuna-lõuna suunalise koostöö toetamine avaldaks arenguprojektidele pikaajalist mõju.
Komitee soovitab kestliku arengu toetamiseks lisada heade maksuhaldustavade klauslid kõikidesse ELi ja kolmandate riikide või kolmandate piirkondade vahel sõlmitavatesse asjakohastesse lepingutesse.
Komitee soovitab jälgida, et uute või muudetud vabakaubanduslepingute sõlmimisel ELi ja arenguriikide vahel analüüsitaks ka kahepoolseid maksulepinguid.
Kontaktisik: Else Boonstra(Tel: 00 32 2 546 82 8290 – e-post: [email protected])
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused Euroopa – Vahemere piirkonnas
Raportöör: Helena De Felipe Lehtonen (tööandjate rühm – ES)
Arvamus: EESC-2017-02357-00-02-AC-TRA
Põhipunktid
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused suurte probleemide ees seisvas Euroopa – Vahemere piirkonnas on suur ja keeruline teema. Sellest teadlikuna keskendub raportöör kaheksale põhiteemale.
On oluline, et kodanikuühiskonnal oleks institutsiooniline nõuandev roll; majandus- ja sotsiaalnõukogu laadse institutsiooni olemasolu korral on oluline seda toetada ning selle puudumisel tuleb teha tööd selle nimel, et luua võimalus, kuidas kodanikuühiskond saaks poliitilises protsessis kaasa rääkida.
Naisi mõjutavad soolised stereotüübid, mis taasloovad poliitilisi, majanduslikke ja hariduslikke takistusi, millega kaasnevad tõsised tagajärjed ühiskonna arengule. Komitee kutsub üles vähendama suuri erinevusi õigusaktide ja tegelikkuse vahel. Lisaks soovitab komitee õiguste tugevdamiseks kohalikel ametiasutustel teha soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas koostööd eri valdkondades tegutsevate organisatsioonide, majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate, kodanikuühiskonna ja nende võrgustikega.
Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja Vahemere Liidu liikmesriike üles edendama kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi, kultuuripärandit, kunstilisi väljendusvorme ja loomemajandust, sest kultuur aitab tegeleda vägivaldse ekstremismi eri põhjustega.
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 35/3636
Komitee rõhutab, et majanduslikud, tööalased ja sotsiaalsed õigused on majanduse ja demokraatliku ühiskonna arenguks hädavajalikud. Nende hulgas on kesksed elemendid ettevõtlusvabadus, ühinemis- ja kollektiivse aktsiooni vabadus, kollektiivläbirääkimised ning sotsiaalkaitse sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus või vanaduspõlv.
Kuna haridus on peamine viis sotsiaal- ja majandusarengu saavutamiseks ning ebavõrdsed võimalused hariduses seavad ohtu piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku, kutsub komitee üles tegema koostööd, et parandada põhi- ja keskhariduse, kõrghariduse ja kutsehariduse kvaliteeti kogemuste vahetamise kaudu õppekavade koostamise ja metoodikaalase innovatsiooni vallas.
Komitee peab väga oluliseks ületada teadmiste lõhe Vahemere kahe kalda vahel ning soovitab sel eesmärgil edendada teadmusvõrgustikke ja ühisuuringuid, mis soodustaksid teadmiste edasiandmist ja ringlust, ning toetada õpetajate, õpilaste, teadlaste ja uurijate liikuvust ning nende töö tõlkimist, eelkõige araabia keelest ja araabia keelde.
Mitteformaalne haridus on vajalik täiendus, arvestades selle väärtust kaasavama ja mitmekesisema ühiskonna kujundamisel. Komitee peab vajalikuks suurendada koostoimet formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel.
Tuleb toetada inimeste tehnoloogilist ja e-kaasatust. Selleks rõhutab komitee vajadust toetada piirkondlikke ja kohalikke projekte, mille abil suurendatakse kodanike oskusi uute tehnoloogiate kasutamisel, ettevõtlusetegevuses ja digivaldkonnas, ning tugevdada algatusi, mis edendavad kodanikuühiskonna osalust, digiharidust ja inimväärsete töökohtade loomist.
Kontaktisik:Georges-Henry Carrard(Tel 00 32 2 546 95 93 – e-post: Georges- [email protected])
____________
EESC-2017-04270-00-03-TCD-TRA (FR) 36/3636
