TARTU ÜLIKOOLI 2016. AASTA EELARVE - ut.ee · Nõukogu otsus „2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ 51 Rektori korraldus „Tulude jaotamine ja kasutamine

Kinnitatud 16.11.2015.a.

_________________________________________________________________________

TARTU ÜLIKOOLI

2016. AASTA

EELARVE

2015

Tartu Ülikooli rahandusosakond _______________________________________________________________________

Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve

_________________________________________________________________________________Sisukord

- 1 -

Sisukord

Nõukogu otsus „Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve vastuvõtmine“ 3

Nõukogu otsus „2016. aasta eelarve koostamise ajakava kinnitamine“ 7

Eelarve kaaskiri 8

Tartu Ülikooli finantsstrateegia 2022. aastani 38

Eelarve eeskiri 43

Nõukogu otsus „2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ 51

Rektori korraldus „Tulude jaotamine ja kasutamine 2016. aastal“ 54

Rektori korraldus „Tasude ja toetuste määrade kehtestamine 2016. aastaks“ 60

Finantsallika kasutamise kord 61

Tartu Ülikooli 2015. ja 2016. aasta eelarved graafiliselt 65

Tartu Ülikooli 2012-2016.a eelarvete tulud-kulud graafiliselt 70

Valdkondade 2012-2016.a eelarvete tulud graafiliselt 71

Ülikooli koondeelarve 73

Põhieelarve 73

Kapitalieelarve 75

Üldfondi moodustamine ja raha jaotus 76

Nõukogu 78

Rektoraat 79

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 80

Sotsiaalteaduste valdkond 81

Meditsiiniteaduste valdkond 82

Loodus- ja täppisteaduste valdkond 83

Valdkonnavälised asutused 84

Eesti geenivaramu 85

Raamatukogu 86

Ülikooli muuseum 87

Loodusmuuseum ja botaanikaaed 88

Teaduskool 89

Tugistruktuuri koondeelarve 90

Rektoraadi büroo 93

Siseauditi büroo 94

Õppeosakond 95

Elukestva õppe keskus 96

Üliõpilasesindus 97

Teadus- ja arendusosakond 98

Kantselei 99

Personaliosakond 100

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond 101

Kinnisvaraosakond 102

Infotehnoloogia osakond 103

Rahandusosakond 104

Juhendmaterjal finantsallika käsutajale 105

Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve

________________________________________________________________________________________

- 2 -

Tartu Ülikooli 2016.a. eelarve

_______________________________________________ Nõukogu otsus 2016. aasta eelarve vastuvõtmisest

- 3 -

TARTU ÜLIKOOL NÕUKOGU

OTSUS nr 25

Tartu 16. november 2015. a

Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve vastuvõtmine

Võttes aluseks ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 10, paragrahvi 35 lõike 3 ja paragrahvi

36 lõike 2, Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 3 ja Tartu Ülikooli nõukogu 15. juuni

2015. aasta otsuse nr 13 „2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“,

Tartu Ülikooli nõukogu o t s u s t a b:

1. Kinnitada Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve kogumahuga 121 158 180 eurot:

EELARVE (euro)

PÕHIEELARVE 115 524 100

KAPITALIEELARVE 9 465 000

SIIRE PÕHIEELARVEST KAPITALIEELARVESSE -3 830 920

KOKKU 121 158 180

2. Kinnitada põhieelarve:

TULUD (euro)

1. Tulud õppetegevusest

1.1. Tegevustoetus 48 363 043

1.2. Õppeteenustasud 1 626 240

1.3. Täiendusõpe 1 524 600

1.4. Residentide koolitus 13 608 528

1.5. Tõukefondid 920 000

1.6. Muu õppetegevus 2 601 141

Kokku tulud õppetegevusest 68 643 552

2. Tulud teadustegevusest

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 17 084 564

2.2. Baasfinantseerimine 4 036 737

2.3. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 5 549 966

2.4. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 5 063 950

2.5. Välislepingud ja -grandid 6 954 651

2.6. Tõukefondid 1 733 938

2.7. Muu teadus- ja arendustegevus 1 147 698

Kokku tulud teadustegevusest 41 571 504

3. Muud tulud 5 309 044

TULUD KOKKU 115 524 100



- 4 -

KULUD (euro)

1. Nõukogu 125 575

2. Rektoraat 4 761 762

3. Akadeemiline struktuur

3.1. Valdkonnad

3.1.1. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 12 306 752

3.1.2. Sotsiaalteaduste valdkond 15 854 659

3.1.3. Meditsiiniteaduste valdkond 29 642 169

3.1.4. Loodus- ja täppisteaduste valdkond 30 180 902

Valdkonnad kokku 87 984 482

3.2. Valdkonnavälised asutused

3.2.1. Eesti geenivaramu 2 150 703

3.2.2. Raamatukogu 3 675 901

3.2.3. Ülikooli muuseum 828 576

3.2.4. Loodusmuuseum ja botaanikaaed 1 280 611

3.2.5. Teaduskool 918 108

Valdkonnavälised asutused kokku 8 853 900

Akadeemiline struktuur kokku 96 838 382

4. Tugistruktuur

4.1. Rektoraadi büroo 746 405

4.2. Siseauditi büroo 101 852

4.3. Õppeosakond 2 226 979

4.4. Elukestva õppe keskus 835 137

4.5. Üliõpilasesindus 125 999

4.6. Teadus- ja arendusosakond 860 156

4.7. Kantselei 404 528

4.8. Personaliosakond 628 021

4.9. Turundus- ja kommunikatsiooniosakond 831 680

4.10. Kinnisvaraosakond 380 160

4.11. Infotehnoloogia osakond 1 803 455

4.12. Rahandusosakond 1 023 089

Tugistruktuur kokku 9 967 461

5. Suunamine kapitalieelarvesse 3 830 920

KULUD KOKKU 115 524 100



- 5 -

3. Kinnitada kapitalieelarve:

LAEKUMISED (euro)

1. Laekumine põhieelarvest 3 830 920

2. Investeerimislaen 4 560 000

3. Finantstulud 28 080

4. Laekumine kinnisvara müügist 298 000

5. Tartu linna toetus 48 000

6. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 700 000

LAEKUMISED KOKKU 9 465 000

LAENUDE TEENINDAMINE JA INVESTEERINGUD (euro)

1. Laenude teenindamine

1.1. Laenude tagasimaksed 2 937 300

1.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 207 700

Laenude teenindamine kokku 3 145 000

2. Investeeringud objektidele

2.1. Struve 1 5 000 000

2.2. Narva mnt 89 530 000

2.3. Lossi 25 230 000

2.4. IT-keskus 200 000

2.5. Ülikooli 18a/20 200 000

2.6. Ujula 4 160 000

Investeeringud kokku 6 320 000

LAENUD JA INVESTEERINGUD KOKKU 9 465 000

4. Kinnitada:

4.1. üldfondi moodustamine ja üldfondi raha jaotus vastavalt lisale 1,

4.2. nõukogu eelarve vastavalt lisale 2,

4.3. rektoraadi eelarve vastavalt lisale 3,

4.4. valdkondade eelarved vastavalt lisale 4,

4.5. valdkonnaväliste asutuste eelarved vastavalt lisale 5,

4.6. tugistruktuuri eelarve vastavalt lisale 6.

5. Lubada rektoril sõlmida 2016. aastal laenuleping summas kuni 4 560 000 eurot.

6. Ülikooli arengukava A2020 eesmärkide täitmiseks 2016. aasta tegevuskava alusel on

valdkondadele eraldatud järgmised summad:

Tulemusrahastamine arengukava elluviimiseks (euro)

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 220 000

Sotsiaalteaduste valdkond 350 000

Meditsiiniteaduste valdkond 330 000

Loodus- ja täppisteaduste valdkond 260 000

Kokku 1 160 000



- 6 -

6.1. Rektor lepib dekaanidega kokku valdkondade 2016. aasta tegevuseesmärgid 8.

jaanuariks 2016. aastal.

6.2. Tegevuskava elluviimise tulemussummad anda dekaani käsutusse.

7. Valdkondade nõukogudel kinnitada valdkonnasiseste struktuuriüksuste eelarved 31.

jaanuariks 2016. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kaljulaid

nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Saima Tiirmaa-Oras

nõukogu sekretär


____________________________________________________Nõukogu otsus eelarve koostamise ajakavast

- 7 -


OTSUS nr 14

Tartu 15. juuni 2015. a

2016. aasta eelarve koostamise ajakava kinnitamine

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punktid 3 ja 15,


Kinnitada 2016. a eelarve koostamise ajakava järgmiselt:

1. tegevustoetuse raha jaotamine akadeemiliste üksuste vahel (arutelu nõukogus) 28.09.15

2. rektor teeb korralduse tulude jaotamise ja kasutamise kohta 2016. aastal 30.09.15

3. finantsjuht esitab eelarve subjektidele eelarve koostamise alusmaterjalid 05.10.15

4. eelarve subjektid esitavad oma eelarve kavandi finantsjuhile 12.10.15

5. rektor jaotab õppeaasta 2014/2015 tulemusjuhtimise raha 12.10.15

6. rektor lepib valdkondade juhtidega kokku õppeaasta 2015/2016 ülesanded

ja rahastamise mahud 12.10.15

7. ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse raha akadeemiliste üksuste vahel 26.10.15

8. eelarve kavandi esimene lugemine ülikooli nõukogus 26.10.15

9. rektor esitab eelarve kavandi nõukogule 06.11.15

10. senat võtab seisukoha eelarve kavandi suhtes hiljemalt 13.11.15

11. valitsus võtab seisukoha eelarve kavandi suhtes hiljemalt 13.11.15

12. ülikooli nõukogu võtab vastu ülikooli eelarve 16.11.15

13. rektor teeb korralduse tasude ja määrade kehtestamiseks 2016. aastal 09.12.15

(allkirjastatud digitaalselt )

Kersti Kaljulaid

nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt )

Saima Tiirmaa-Oras

nõukogu sekretär


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 8 -

Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve kohta

1. Ülikooli 2016. aasta eelarve maht on 121,16 miljonit eurot, mis käesoleva aasta eelarve 128,18 miljoni

euroga võrreldes on 5,5% väiksem – põhieelarve kahaneb 7,9%, kapitalieelarve kasvab 96,3%.

2. Tõukefondidest on planeeritud laekumised

õppetegevuseks 0,92 miljonit eurot (tänavu 2,49 M€),

teadustegevuseks 1,73 miljonit eurot (tänavu 13,97 M€),

kokku 2,65 miljonit eurot (tänavu 16,46 M€).

Tõukefondidest planeeritud tulud moodustavad 2,2% eelarvest. Käesoleval aastal on see osakaal 12,8%.

Võrdluseks varasematest aastatest. Kui järgmise aasta tõukefondide maht on planeeritud tasemele 2,85

miljonit eurot, siis 2013. aastal oli see 48,95 miljonit eurot ja 2014. aastal 35,53 miljonit eurot.

3. Planeeritavas eelarves on teadustulud (41,57 miljonit eurot) planeeritud kahanema võrreldes käesoleva

aasta eelarvega (52,18 miljonit eurot) väga suures mahus. Põhjus peitub tõukefondides – tõukefondide

tulud vähenevad 12,23 miljonit eurot.

4. Kõikide valdkondade eelarved kahanevad võrreldes käesoleva aastaga:

loodus- ja täppisteadused -25,7% (40,60 M€ -> 30,18 M€),

sotsiaalteadused -5,4% (16,76 M€ -> 15,85 M€),

humanitaarteadused ja kunstid -4,6% (12,91 M€ -> 12,31 M€),

meditsiiniteadused -1,8% (30,18 M€ -> 29,64 M€).

5. Tulenevalt kõrgharidusreformist vähenevad ülikooli õppeteenustasude tulud käesoleva aasta 2,08

miljonilt eurolt tulevaks aastaks 1,63 miljonile eurole, s.o 21,9%. Järgmisel aastal oleme jõudnud riigi

poolt soovitud eesmärgini – eestikeelsetel tasemeõppekavadel õppimine on kõikide üliõpilaste jaoks

tasuta.

6. Õppetegevuse ja teadustegevuse finantseerimine riigieelarvest (kõik kõrgkoolid ja teadusasutused kokku)

ei muutu võrreldes käesoleva aastaga.

7. Tugistruktuuri planeeritavate kulude maht kasvab. Seda põhjustavad väga olulises mahus järgmised

tegevused (mis ei olnud kuni käesoleva aastani (k.a) tugistruktuuri eelarves):

1) personaliosakonna kaudu makstakse Erasmus+ programmi toetusi töötajatele;

2) õppeosakonna kaudu makstakse väga paljude erinevate programmide stipendiume üliõpilastele;

3) rahandusosakonna kaudu kustutakse kõikide ülikooli töötajate õppelaene.

8. Ülikool teostab jätkuvalt teadussõbralikku eelarvepoliitikat. Uuel aastal tehakse siiski oluline nihe –

teadustegevuse panus kaudsete kulude katmisel suureneb tuntavalt. Ülikooli kesksed kaudsed kulud

(tugistruktuur, raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed, teaduskool, spordiklubi,

kultuuritegevus ning kapitalieelarvesse suunatud raha) kaetakse 2016. aastal järgmiselt:

õppetegevuse panus 13,66 miljonit eurot (s.o 19,9% õppeeelarvest),

teadustegevuse panus 4,04 miljonit eurot (s.o 9,7% teaduseelarvest).

Käesoleva aasta võrdlusandmed on 13,47 miljonit eurot ja 19,6% ning 2,96 miljonit eurot ja 5,7%.

Kaudsete kulude katteks laekuva raha suurenemine uuel aastal suunatakse põhimahus kapitalieelarvesse.

9. Ülikool ei võtnud (ega võta) 2015. aastal laenu. 2015. aasta lõpuks väheneb ülikooli laenuportfelli maht

11,73 miljoni euroni. Ülikoolil on täna hea laenuvõimekus. Laenudega on plaanis finantseerida

lähiaastatel raamatukogu kapitaalremont ja IT-keskuse ehitus.

10. 2016. aastal on plaan võtta laenu mahus 4,56 miljonit eurot. Laen on planeeritud võtta kümneks aastaks.

Põhiosa tagasimaksete puhkuseks planeerime 6 kuud ja seejärel igakuiseid tagasimaksed oleksid 114

korda a’ 40 tuhat eurot.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 9 -

11. Kapitaalremonte ja projekteerimisi, mida finantseeritakse kapitalieelarvest, on planeeritud rahalises

mahus 6,32 miljoni euro ulatuses. Kapitaalremondi objekte on 6 (vt kapitalieelarve). Kõige olulisem on

kindlasti raamatukogu kapitaalremondiks planeeritud 5,00 miljonit eurot.

Lisaks kapitalieelarve objektidele on kinnisvaraosakonna käsutusse planeeritud 1,36 miljonit eurot, et

finantseerida väiksemamahulisi remonditöid.

Ülikooli arengufondi lisatakse 1,919 miljonit eurot: tegevustoetuse raha 0,393 miljonit ja teadusasutuste

baasfinantseerimise raha 1,526 miljonit.

Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve kaaskiri

Tartu Ülikooli 2016. aasta eelarve koostamisel on lähtutud riigi majanduskasvu ja arengu prognoosist,

riigieelarve eelnõust, riigi planeeritavatest kuludest haridusele ja teadusele. Eelarve koostamisel on aluseks

võetud ülikooli ja valdkondade arengukavad, tänane status quo ning teaduskondade, asutuste ja osakondade

eelarvete kavandid. Arvesse on võetud arenguid Tartu Ülikoolis ja Eesti kõrgharidusruumis, aga samuti

ülikooli poolt heaks kiidetud prioriteete, rektori, ülikooli juhtimisorganite ja eelarvekomisjoni ettepanekuid

ning soovitusi.

1. Eesti riigi majanduslik areng 2016. aastal

Rahandusministeeriumi eelmise, 2015. aasta kevadise prognoosi tegemise ajast alates on majandususalduse

tõus ELis jätkanud ning sealne kauaoodatud majandusaktiivsuse taastumine on lõpuks kinnitust leidmas.

Samas Eestis on käesoleval aastal majandususaldus alanenud suhteliselt laiapõhjaliselt, millega eristume nii

oma lähematest naabritest kui üldistest trendidest Euroopas. Vaatamata positiivsetele märkidele eurotsooni

majanduse taastumisel püsib töötus seal (eelkõige väljaspool Saksamaad) endiselt väga kõrgel ning

eksperthinnangu kohaselt 2011. aasta lõpus alanud majandussurutise teine laine eurotsoonis kestab endiselt.

Soome majandusseisaku jätkumise ning Venemaa sügavama majanduslanguse tõttu on Eesti

ekspordipartnerite kasvuväljavaateid allapoole korrigeeritud, mistõttu püsib nõudlus meie tööstustoodangu

järele madalal. Majanduskasv on viimastel aastatel olnud tarbimispõhine, tuginedes kiirel palgatulu kasvul.

Majapidamiste ostujõudu on suurendanud juba teist aastat paigal püsivad või alanevad hinnad, seda peamiselt

energia ja toiduainete hinnalanguse tõttu. Tööturu olukord paraneb jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb eelmise

aasta juulis rakendunud töötamise registri statistilisest mõjust, mis on vähendanud mitteametlikku töötamist.

Palgakasv on aeglustunud majanduskasvust vähem, mistõttu alaneb ettevõtete kasumlikkus. Madala nõudluse,

langustrendil oleva kindlustunde ning vabade tootmisvõimsuste tõttu püsib ettevõtete investeerimisaktiivsus

madal.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2015. aastal 1,7% ja 2016.

aastal 2,6%. Rahandusministeerium on käesoleva ja järgmise aasta majanduskasvu prognoose allapoole

korrigeerinud, mille põhjuseks on Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite – Soome ja Venemaa – oodatust

kehvemad majandusarengud. Eksport langeb sel aastal 0,5% võrra, kuid kasv taastub 2016. aastal ning

kiireneb järk-järguliselt järgnevatel aastatel kooskõlaliselt ekspordipartnerite majanduskasvuga. Peamiseks

majanduse kasvuvedajaks jääb sisenõudlus, mis käesoleval aastal tugineb peamiselt eratarbimisel, kuid leiab

järgmistel aastatel tuge investeeringute taastumisest (tabel 1.1.).

Sisenõudluse kasvu toetab 2015. aastal peamiselt eratarbimine, kuid järgnevatel aastatel selle panus väheneb

oluliselt. Töötajate palgatulu kasv jääb sellel aastal eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra aeglasemaks, kuna

keskmise palga kasvutempo aeglustub, kuid tööga hõivatute arvu kasv jätkub. Tööjõu maksukoormuse

langetamine aasta algusest toetab siiski oluliselt netopalga tõusu ning tarbijahindade tõus lükkub järgmisesse

aastasse. Tarbijate kindlustunne on tänu väga positiivsetele arengutele tööturul püsinud suhteliselt kõrgel,

kuigi viimase aasta jooksul on tasapisi süvenenud töö kaotamise hirm, mis võib vähendada töötajate

tarbimisjulgust. 2016. aastal aeglustub palgatöötajate reaalsissetulekute kasv märgatavalt, kuna töötajate arv


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 10 -

hakkab vähenema ning tarbijahindade tõus taastub. Eratarbimise reaalkasv aeglustub 2015. aastal oodatava

5% juurest 2,8%ni 2016. aastal.

Investeeringute mahu vähenemisse eelmisel aastal panustasid nii ettevõtlus- kui valitsussektor ja 2015. aasta

esimese poolaasta põhjal võib oletada, et kasv ei taastu ka sellel aastal. Kui eelmisel aastal tulenes ettevõtete

investeeringute langus peamiselt energeetikasektorist, siis nüüd on tegevusalade lõikes langus laiapõhjalisem.

Valitsussektori investeeringud pöördusid esimesel poolaastal kasvule ning ilmselt panustavad ka lähiaastatel

positiivselt seoses ELi struktuurivahendite uue perioodi rakendumisega. Eluasemeinvesteeringud peaksid nii

sellel kui ka järgnevatel aastatel samuti kasvama kiires tempos. 2015. aastal võib investeeringute langus

kujuneda 2%seks, kuid järgmistel aastatel on oodata vähemalt 4%st kasvu seoses eksporditurgude märgatava

elavnemisega.

Kuigi eurotsooni majandus on tugevnemas ning ekspordi kasv kiirenemas, kompenseerib see idaturu

ärakukkumist ainult osaliselt. Kaubaekspordi väljavaateid halvendab käesoleva aasta teisel poolaastal

ekspordistruktuuris suure osakaaluga sideseadmete uute välistellimuste vähenemine. Teenuste eksport jääb

eelmise aasta tasemele veo- ja reisiteenuste ekspordi nõrkuse tõttu, mis on seotud väheneva kaubavahetuse,

transiidi ning välisturistide külastustega. Aasta kokkuvõttes võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi

0,5%st langust. Välisnõudlus hakkab paranema 2016. aastal, kui peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv

kiireneb tugevneva globaalse nõudluse ja Venemaa majanduslanguse taandumise toel. Ekspordi kasv kiireneb

sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2016. aastal 3,5%ni. Import väheneb sel aastal 1,5%, samas

investeerimisaktiivsuse suurenemise ning ekspordiks vajalike komponentide ja tooraine suureneva sisseveo

tõttu kiireneb kaupade ja teenuste import 2016. aastal 4,0%ni.

2015. aastal suureneb jooksevkonto ülejääk madala investeerimisaktiivsuse ja välisettevõtte erakorralise

dividendimakse tõttu 2,4%ni SKPst.

Madalate energiahindade tõttu langevad tarbijahinnad 2015. aastal 0,3%. Hindade tõusule pöördumist võib

oodata aasta lõpus madala võrdlusbaasi mõjul, kuna nafta hind odavnes kiirelt eelmise aasta lõpukuudel ning

ka toiduhinnad olid madaltasemel. Inflatsiooni kergitavad sel aastal riigipoolsed meetmed aasta alguse

alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena. Teenuste hinnatõusu pidurdab hariduse odavnemine, kuna septembrist

alates saavad tasuta kõrgharidust kolme õppeaasta tudengid. 2016. aastal kiireneb inflatsioon 2,0%ni

välistegurite negatiivse mõju taandumise, lisanduvate aktsiisitõusude ning sisemaiste tegurite järk-järgulise

tugevnemise tulemusena. Mootorikütuse ja elektri hinnalangus taandub, samas gaasi ja soojuse odavnemine

kodutarbijatele jätkub. 2017. aastal võib oodata inflatsiooni kiirenemist 2,9%ni hoogsamast palgakasvust

tingitud teenuste kiirema hinnatõusu, osade energiatoodete ning toidu kallinemise tõttu.

Tööturu olukord muutub üha pingelisemaks ning töötuse kiire vähenemine koos tööealise rahvastiku

kahanemisega on juba mõnda aega hoidnud üleval palgasurveid. Tööjõus osalemise ning hõive määrad on

saavutamas oma ajaloolist maksimumi, mistõttu on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud. 2015.

aasta kokkuvõttes hõive siiski kasvab, kuid osaliselt on see statistiline efekt põhjustatud töötajate

registreerimiskohustuse sisseviimisest alates eelmise aasta juulist, mis lisaks maksuameti registritele mõjutab

ka teisi hõive näitajaid. Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1% võrra ning pöördub

alates järgnevast aastast kuni poole protsendilisse langusesse. Tööturu arenguid mõjutab olulisel määral 2016.

aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta. Kuna

võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning

ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal, siis kaasneb reformiga esmajärjekorras tööpuuduse

suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb

järk-järgult.

Keskmise palga kasvutempo ei ole senini nominaalse majanduskasvu aeglustumisele oluliselt reageerinud,

mistõttu lisandväärtuse jaotus on üha enam tööjõu poole kaldu ning kasumlikkus on langenud allapoole

normaaltaset. Seetõttu ootame lähiajal palgakasvu aeglustumist. Välisnõudluse kosumise eeldusel peaks 2017.

aastast alates nominaalpalga kasvutempo taas kiirenema. Palgatulu suhet lisandväärtusesse aitab parandada ka

tööjõumaksude alandamine.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 11 -

Tabel 1.1. Majandusnäitajad 2014-2019

2014 2015* 2016* 2017* 2018* 2019*

SKP jooksevhindades (mld €) 20,0 20,6 21,7 23,1 24,6 26,0

SKP reaalkasv (%) 2,9 1,7 2,6 3,4 3,2 3,0

Tarbijahinnaindeks (%) -0,1 -0,3 2,0 2,9 3,0 2,9

Tööhõive (15-74 aastased, tuhat) 624,8 631,2 627,5 625,4 622,8 621,5

Tööpuuduse määr (%) 7,4 6,5 6,3 7,2 8,4 9,4

Keskmine palk (€) 1001 1049 1096 1155 1224 1297

Keskmise palga reaalkasv (%) 5,7 5,0 2,4 2,4 3,0 2,9

Jooksevkonto (% SKPst) 1,0 2,4 1,6 1,3 1,0 0,6

2. Riigieelarve tulud ja kulud

2016. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti

julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede

toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve

järgmisel aastal ülejäägis (0,6 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et

jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk on 0,1 protsenti

prognoositavast SKPst, kuid riigikassal pole vajadust puudujäägi katmiseks laenu võtta.

Tulude mahuks 2016. aasta riigieelarves on kavandatud 8 837,6 mln eurot. Sellest 6 259,4 mln eurot ehk 70,8

protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 338,2 mln eurot ehk 15,1 protsenti mittemaksulised tulud ning

edasiantavad tulud 1 240,0 mln eurot ehk 14,0 protsenti.

2016. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid (ilma edasiantavate maksutuludeta) 6

259,4 mln eurot, mis on 316,3 mln eurot ehk 5,3% enam kui aasta varem.

Üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada

maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise

maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja

erisustega. 2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,4% SKPst, mis on 0,2% võrra kõrgem kui 2015. aastal.

2016. aastal vähendavad maksukoormust üldise maksuvaba tulu ja pensionide täiendava maksuvaba tulu

tõstmine ehk tööjõumaksude11 alandamine, mille osakaal langeb 48,6%le. Maksukoormust suurendavad

peamiselt kütuse-, alkoholi-, tubaka- ja maagaasi aktsiisi tõstmine ehk tarbimismaksude12 suurendamine,

mille osakaal tõuseb 43,7%le. Kapitalimaksude13 osakaal väheneb 7,7%le eraettevõtete dividendide

kahanemise tõttu.

2016. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kujuneb mittemaksuliste tulude laekumiseks 1 338,2 mln eurot.

Võrreldes 2015. aasta prognoositud laekumisega vähenevad mittemaksulised tulud 7,9%. Languse peamiseks

põhjuseks on toetuste (eelkõige välistoetused) vähenemine 181,1 mln euro võrra tulenevalt eelmise EL

eelarveperioodi toetuste kasutamistähtaja lõppemisest. Finantstulud suurenevad 38,8 mln eurot 189,5 mln

euroni.

Alljärgnevas tabelis 2.1. on 2016. aasta riigieelarve tulude projekt ning selle võrdlus 2015. aasta prognoosiga.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 12 -

Tabel 2.1. Riigieelarve tulud

Tulud kokku

2015. aasta

prognoos

(mln EUR)

2016. aasta

prognoos

(mln EUR)

Kasv v.e.a.

(mln eurot)

Kasv v.e.a

(%)

Maksud ja

sotsiaalkindlustusmaksed

5 943,2 6 259,4 316,3 5,3

Füüsilise isiku tulumaks 323,0 329,0 6,0 1,9

Juriidilise isiku tulumaks 410,8 389,4 -21,3 -5,2

Sotsiaalmaks 2 390,0 2 505,0 115,0 4,8

Raskeveokimaks 4,5 4,6 0,1 2,2

Käibemaks 1 880,0 2 012,7 132,7 7,1

Aktsiisid 878,6 958,6 80,0 9,1

Alkoholiaktsiis 228,0 248,0 20,0 8,8

Tubakaaktsiis 182,0 186,0 4,0 2,2

Kütuseaktsiis 434,0 489,5 55,5 12,8

Pakendiaktsiis 0,8 0,8 0,0 0,0

Elektriaktsiis 33,8 34,3 0,5 1,5

Hasartmängumaks 22,7 25,3 2,6 11,5

Tollimaks 33,6 34,8 1,2 3,6

Mittemaksulised tulud 1 453,0 1 338,2 -114,9 -7,9

Kaupade ja teenuste müük 148,7 163,3 14,6 9,8

Toetused 1 006,6 825,6 -181,1 -18,0

Muud tulud 147,0 159,9 12,8 8,7

Finantstulud 150,7 189,5 38,8 25,7

Edasiantavad tulud 1 181,0 1 240,0 59,0 5,0

Töötuskindlustusmakse 153,0 158,0 5,0 3,3

Kogumispensionimakse 128,0 145,0 17,0 13,3

KOV füüsilise isiku tulumaks 841,0 878,0 37,0 4,4

Maamaks 59,0 59,0 0,0 0,0

Tulud kokku 8 577,2 8 837,6 260,4 3,0

Riigieelarve kulud kasvavad Riigikogule esitatud eelnõu järgi 2015. aastaga võrreldes 358 miljonit eurot ehk

4,2 protsenti 8,9 miljardi euroni (tabel 2.2.).

Võrreldes Eesti valitsussektori kulusid teiste Euroopa Liidu riikidega, jäävad Eesti kulud pigem

tagasihoidlikeks, küündides 2014. aastal 38,8%ni SKPst (ELi keskmine 48,1%). Samas panustab Eesti

valitsussektor riigi majandusse rohkem kui näiteks Läti ja Leedu.

Hariduse valdkonna kuludeks plaanitakse 2016. aasta riigieelarvest 783 mln eurot. Eesti valitsussektori

hariduskulud SKPst on Eurostati andmetel suuremad kui Euroopa Liidus keskmiselt, ulatudes 2013. aastal

6,0%ni, samal ajal kui Euroopa Liidu võrreldav keskmine näitaja oli 5,0% SKPst. Läti panus haridusse oli

2013. aastal 5,7% SKPst ja Leedu panus 5,6% SKPst.

../AppData/Local/Microsoft/Windows/WINNT/Profiles/margust/Local%20Settings/Temporary%20Internet%20Files/margustu/Local%20Settings/Temporary%20Internet%20Files/Content.MSO/94A2FD53.tmp#Tulud!rahandusministeeriumi

../AppData/Local/Microsoft/Windows/WINNT/Profiles/margust/Local%20Settings/Temporary%20Internet%20Files/margustu/Local%20Settings/Temporary%20Internet%20Files/Content.MSO/94A2FD53.tmp#Tulud!rahandusministeeriumi


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 13 -

Tabel 2.2. Riigieelarve kulud

KULUD 2015 eelarve

(mln EUR)

2016 eelnõu

(mln EUR)

Muutus 2016

RE /2015 RE,

(mln eur)

Muutus v.e.a.

(%)

Riigieelarve kokku 8 564,6 8 922,4 357,8 4,2%

VV, ilma HTM ja SOM toetusfondita 118,9 158,7 39,8 33,4%

Riigikogu Kantselei 26,0 22,7 -3,4 -12,9%

Presidendi Kantselei 4,1 4,3 0,2 5,2%

Riigikontroll 5,0 5,2 0,2 3,4%

Õiguskantsler 2,2 2,3 0,0 1,4%

Riigikohus 5,2 5,4 0,1 2,1%

Riigikantselei 10,4 18,8 8,4 80,9%

Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV

haridustoetused (KOV) 802,2 778,7 -23,5 -2,9%

Justiitsministeerium 130,8 136,5 5,8 4,4%

Kaitseministeerium 412,0 450,7 38,7 9,4%

Keskkonnaministeerium 217,2 115,0 -102,2 -47,0%

Kultuuriministeerium 211,6 210,2 -1,3 -0,6%

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 593,1 663,4 70,3 11,9%

Maaeluministeerium 362,1 362,1 0,0 0,0%

Rahandusministeerium* 631,1 781,4 150,2 23,8%

Siseministeerium* 457,7 373,1 -84,6 -18,5%

Sotsiaalministeerium, sh VV

sotsiaaltoetused 3 412,4 3 585,6 173,2 5,1%

Välisministeerium 62,0 61,7 -0,3 -0,4%

* 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 14 -

3. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala 2016. aasta tegevuspõhisest eelarvest

2016. aasta riigieelarve seletuskiri on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala osas uudse

lähenemisega: tuginetakse tegevuspõhisusele, mille raames leiab lahtikirjeldamist strateegiline raamistik ning

programmide lõikes eelarvevahenditest elluviidavad meetmed ja soovitud tulemused. Programmide sisu

selgitamisel keskendutakse tulemustele ehk mida riigieelarve vahendite eest ära tehakse. Seletuskiri ei sisalda

eelarve detailset majanduslikku sisu, tegevusi ja institutsioone, vaid mõõdikuid, meetmete eelarveid ja

tegevuste üldist kirjeldust. See seab nii Tartu Ülikooli kui ka teised valitsemisalaga seotud asutused keerulisse

olukorda, kuivõrd eelarve kavand ei ava numbrilist sisu, millest 2016. aasta eelarve planeerimisel lähtuda.

Programmid katavad kogu Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve ning iga programmi eelarve sisaldab kõiki

programmi eesmärgi täitmiseks vajalikke kulusid, sealhulgas administreerimiseks vajalikke juhtimis- ja

üldkulusid.

HTM’i valitsemisala panustab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas:

haridus, teadus, eesti keel ja eestlus ning riigivalitsemine. Valitsuse poolt arengukavades seatud eesmärkide

elluviimiseks on koostatud programmid, mille kaudu toimub arengukavade rakendamiseks vajalike meetmete

ja tegevuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus

I) Tulemusvaldkond: Haridus

Alusdokument: „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“.

Programmid: 1) programm Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja haridusasutuste juhid*

2) digipöörde programm*

3) tööturu ja õppe tihedama seostamise programm*

4) koolivõrgu programm*

5) õppe- ja karjäärinõustamise programm*

6) üldharidusprogramm**

7) kutseharidusprogramm**

8) kõrgharidusprogramm** Kavandatud on kõrghariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks vajalikud tegevused.

Sealhulgas uuendatakse rahastamismudelit ja juhtimissüsteemi; üliõpilastele luuakse paremad

tingimused kõrghariduse omandamiseks; juurutatakse õppija loovust, ettevõtlikkust ning

individuaalset arengut toetav õpikäsitus; tagatakse õppejõudude järelkasv, toetatakse nende

arengut ning suurendatakse enesetäiendusvõimalusi; kõrgharidusõpe viiakse vastavusse tööturu

vajadustega ning suurendatakse Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

9) täiskasvanuharidusprogramm**

* horisontaalne ehk haridustasemete ülene programm

** konkreetsele haridustaseme eesmärkidele ja tegevustele keskenduv programm, et tagada haridustaseme

jätkusuutlikkus, juurdepääs haridusele ja kõigile võrdsed võimalused

Lisaks kuulub hariduse tulemusvaldkonna alla noortevaldkonna programm.

Programmide omavahelisi piire ja kulude jaotust programmide vahel on määratletud eesmärkidest tulenevalt.

Hinnatud on, milliseid tegevusi on vastava eesmärgi täitmiseks vajalik teha ning siis arvestatud vastavad

tegevused ja kulud vastatavat eesmärki täitva programmi juurde. Üldise kulumudelina on horisontaalsetes

programmides kajastatud tegevused ja kulud, mis on seotud uute arenduste või algatustega ning tehtavate

ümberkorralduste ja reformidega (sh tegevuste käivitamise, arendamise, rakendamise kulud ning nendega

seotud otsekulud ja juhtimis- ja üldkulud). Haridustaseme põhistes programmides on kajastatud tegevused ja

kulud, mis on vajalikud hariduse jätkusuutlikkuse, juurdepääsu ja võrdsete võimaluste tagamiseks (sh tegevus-

ja sotsiaaltoetused ning nendega seotud otsekulud ja juhtimis- ja üldkulud).


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 15 -

II) Tulemusvaldkond: Teadus

Alusdokument: „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“

Programm: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-

2020“ eesmärkide täitmiseks

Programmi abil suurendatakse TA konkurentsivõimet ning tagatakse valdkonna mitmekesisus läbi teaduse

rahastamise kvaliteedipõhisuse ning kõrgkoolide ja teadusasutuste spetsialiseerumise. Jätkatakse TA

majandusliku kasu suurendamist ühiskonnas ning pööratakse suurt tähelepanu nutikale spetsialiseerumisele.

Suurendatakse Eesti osalust ning nähtavust rahvusvahelises TAI alases koostöös eesmärgiga kasutada piiratud

ressursse efektiivsemalt.

III) Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus

Alusdokument: „Eesti keele arengukava 2011−2017“

Programm: keeleprogramm

IV) Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine

Programm: arhiivindusprogramm

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala programmide maksumused on 2016. aasta riigieelarve eelnõus

kokku 548,1 miljonit eurot, sh kõrgharidusprogramm 183,2 miljonit eurot.

Kõrgharidusprogramm

Programmi eesmärk on tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele,

paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. 2016.

aastal jätkatakse tegevustega, mis toetavad õpingute lõpetamist ja suurendavad ligipääsu kõrgharidusõppele.

Ühiskonnale on oluline väheneva tööealise elanikkonna juures tagada piisav kõrgharidusega spetsialistide

hulk. Seejuures on sihiks, et aastaks 2016 on vähemalt 40% 30–34-aastastest inimestest omandanud kolmanda

taseme hariduse. Programmi viiakse ellu kolme meetme kaudu.

Kõrgharidusprogrammi

tulud

RE 2015 2016 RE eelnõu Muutus 2016-

2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

9 535 926 1 909 339 -7 626 587 -80,0%

Kõrgharidusprogrammi

kulud -189 799 720 -183 159 612 -6 640 108 -3,5%

sh juhtimis- ja üldkulud -2 139 801 -2 066 770 -73 031 -3,4%

Meede 1. Võrdsed võimalu-

sed kõrgharidusõppeks ja

muutunud õpikäsituse

põhimõtete juurutamine


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-180 415 688 -176 107 824 -4 307 864 -2,4%

Võrdsete võimaluste tagamisel ja muutunud õpikäsitluse põhimõtete juurutamisel kõrgharidusõppes on 2016.

aastal eesmärgiks tõsta 1-3 aastat tagasi kolmandal tasemel õpingud lõpetanute 20-34-aastaste tööhõive määra

86%-ni (84,3% 2012. aastal) ja vähendada kõrgharidusõppes õppetöö katkestajate määra 20%-ni (22,5% 2012.

aastal). Programmi eesmärgi saavutamiseks tagatakse kvaliteetse kõrgharidusõppe pakkumine. Arendatakse

rahastamis- ja juhtimissüsteemi. 2016. aastal arendatakse õppeasutustele eelarve määramise

rahastamismudelilt. Tegevustoetus on mõeldud ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides kõrgharidusõppe

pakkumiseks. Kõrghariduses analüüsitakse erakapitali kaasamise võimalusi ning juhtimismudelite uuendamist,

mis aitaksid ülikoolidel paremini vastata ühiskonna ootustele. Paindlike õppevõimaluste tagamiseks


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 16 -

analüüsitakse 2016. aastal VÕTA süsteemi. Juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust. Töötatakse välja õppetöö

läbiviimise tulemuslikkuse hindamise põhimõtted. Õppejõududele luuakse kõrgkoolis võimalused pidevaks

enesetäiendamiseks akadeemilise karjääri jaoks olulistes valdkondades. Akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja

doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu.

Kõrgkoolides vaadatakse üle õppejõudude töökoormus ja õpetamise struktuur, et vältida ebaotstarbekat

dubleerimist ning alakoormatud töökohtade hoidmist. Jätkatakse kõrgkoolide tööjaotuse ja selgete

vastutusvaldkondade määratlemist, mille tulemusena toetab kõrgkoolide struktuur ja paiknemine parimal

võimalikul viisil haridusele seatud eesmärkide täitmist. Õppimisvõimaluste parendamiseks arendatakse

kõrgkoolide taristut. Taristu väljaarendamisel ja investeeringute jaotuse üle otsustamisel lähtutakse

õppeasutuste vastutusvaldkondade kompleksse arendamise vajadusest. Investeerimisotsuseid ei tehta

eraldiseisvate üksikotsustena, vaid „rätseplahendusena“ kõrgkoolide ja Teadus- Arendusasutuste (TA)

institutsionaalse arendusprogrammi osana (EL 2014-2020 struktuurivahendite meede), mis kinnitatakse

investeeringute kavana Vabariigi Valitsuse tasemel. Ettepanekud institutsionaalse arendusprogrammi raames

esitatakse Eesti Vabariigi Valitsusele 2016. aastal. Üliõpilastele luuakse õppes osalemiseks paremaid

tingimusi. Vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetuse fond, õppelaenu süsteemi uuendamine tagavad üliõpilastele,

kes on majanduslikult kehvemas olukorras, kõrgharidusõppele ligipääsu. Toetatakse erivajadustega üliõpilaste

ja asenduskodust pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele läbi sihtotstarbeliste stipendiumide. Üliõpilastel

on võimalik eduka õppimise korral saada tulemusstipendiumit. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega

üliõpilaste eesti keele omandamist kõrgharidusõpingute ajal.

Õppejõudude arengutoe ja enesetäienduse võimaluste ning järelkasvu tagamiseks toetatakse doktoriõppe

efektiivsuse kasvu, sh makstakse nooremteadurite töötasu, rakendatakse doktoriõppe sotsiaalsete garantiide

paketti. Õppejõududele luuakse kõrgkoolis võimalused pidevaks enesetäiendamiseks akadeemilise karjääri

jaoks olulistes valdkondades, sh õpetamisoskused, juhendamisoskused, digipädevuste ja kujundava

hindamisega seotud oskused jms. Tegevuse maksumus on 9 084 784 eurot.

Meede 2. Kõrgharidusõppe

vastavusse viimine

nüüdisaegse tööturu

vajadustega


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-6 327 539 -4 031 039 -2 296 500 -36,3%

Kõrgharidusõppe ja tööturu vajaduste vastavusse viimisel on 2016. aastal eesmärgiks suurendada LTT

(loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaalu (%) kõrghariduses 23%-ni

(22% 2012. aastal) ja kasvatada IT õppesuuna lõpetajate arvu. Kõrgharidusõppe ja tööturu vajaduste

vastavusse viimiseks kaasatakse alates 2016. aastast õppeülesannete püstitamiseks ja lahenduste hindamiseks

praktikuid tööandjate juurest ja õppejõududele võimaldatakse stažeerimist ettevõtete/tööandjate juures. Kindla

intervalliga korraldatakse vilistlasuuringuid, et saada tagasisidet vilistlaste hinnangu kohta õppekvaliteedile,

pakutavatele erialadele ning hilisematele tööhõive võimalustele. Tegevustoetuse lepingutes seatakse

õppeasutustele individuaalseid ja konkreetset digipöörde vajadust arvestavaid eesmärke. Pakutakse kvaliteetset

IKT õpet sh rakendatakse IT Akadeemia programmi, et tagada tööturu jaoks vajalik arv IT-alaste oskustega

töötajaid.

Meede 3. Kõrghariduse

rahvusvahelise konkurent-

sivõime edendamine


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-3 056 493 -3 020 749 -35 744 -1,2%

Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamisel on 2016. aastal eesmärgiks suurendada Eestis

õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaalu tasemeni üle 5% (3% 2012. aastal) ja üliõpilaste

lühiajalist mobiilsusrännet 4%-ni (3,4% 2012. aastal). Suurendatakse Eesti õppeasutuste rahvusvahelist

atraktiivsust. Erinevate programmide kaudu toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Õppekavad

ehitatakse läbivalt üles viisil, mis toetab üliõpilaste rahvusvahelistumise võimalusi, sealjuures arvestades


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 17 -

rahvusvahelisi kogemusi ja pädevusi. Soodustamaks kõrgkoolide osalemist rahvusvahelistes ühisõppekavades,

vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse 2017. aastaks paindlikumaks kehtivad regulatsioonid, et need

arvestaks parimaid rahvusvahelisi praktikaid, kvaliteedihindamise arenguid ning diplomite ja

kvalifikatsioonide tunnustamise praktikaid. Tagatakse erinevate siseriiklike ja rahvusvaheliste instrumentide

kättesaadavus nt Euroopa Liidu poolt rahastatud Erasmus+ programm, riikidevaheliste lepingute

stipendiumiprogramm, Noorte Õpetlaste programm, Kristjan Jaagu programm, Nordplus

kõrgharidusprogramm, rahvuskaaslaste programm jt, mis toetavad Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet.

Finatseerimistehingud RE 2015 2016 RE eelnõu

Muutus 2016-

2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

1 400 000 1 400 000 0 0,0%

Finantseerimistehingutena kajastatakse õppelaenunõuete põhiosa tagasimakseid.

Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia

Programmi eesmärgiks on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja

kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Programmi sihiks on suurendada teadus- ja arendustegevuste

investeeringute taset 2,2%-ni SKP-st (2014. aastal 1,93%) ning ettevõtjate tootlikust töötaja kohta EL27

keskmisest 73,6%-ni (2015. aastal 73%). Samuti parandada Eesti kohta Innovatsiooniliidu tulemustabelis kahe

astme võrra ning paikneda 2016. aastaks 12. kohal. Programmi viiakse ellu nelja meetme kaudu.

Teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni strateegia

programm tulud


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

80 127 575 64 182 356 -15 945 219 -19,9%

Teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni strateegia

programm kulud

-141 927 188 -127 340 331 -14 586 857 -10,3%

sh juhtimis- ja üldkulud -1 857 904 -1 814 371 -43 533 -2,3%

Meede 1. Teaduse kõrge

taseme ja mitmekesisuse

kindlustamine


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-135 722 176 -94 783 848 -40 938 328 -30,2%

Esimese meetme rakendamisega soovitakse tõsta doktorikraadi kaitsmiste arv aastas 275-ni. (2013. aastal 233).

Samuti suurendada 10% maailmas enimtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite

osakaalu 9%-ni (2009. aastal 8,5%) ning kõrgetasemeliste artiklite arvu miljoni elaniku kohta 1450-ni (2013.

aastal 1420). Toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutus-valdkondade arendamist, nende

struktuurseid muutusi ning keskendumist strateegilistele põhitegevustele. Samuti jätkatakse teadus- ja

arendustegevuse rahastamist põhiinstrumentide kaudu (sh institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused

ning taristu ülalpidamine, TA asutuste baasfinantseerimine, Eesti Teadusagentuuri tegevustoetus; Eesti

Teaduste Akadeemia tegevustoetus) summas 51 345 038. Sellele lisaks toetatakse maailmatasemel

teadusuuringute edendamist teaduse tippkeskustes. Jätkatakse ettevalmistustoetuse maksmist kvaliteetsete

taotluste koostajatele läbi ETAG-i, mis toetab teadusasutuste võimekust osaleda kvaliteedikonkurentsil

põhinevates koostöövormides (nt. Horisont 2020). Arendatakse välja karjäärimudelisüsteem, mis motiveeriks

noori valima teadlase või inseneri ametit ning sellest tulenevalt pööratakse enam tähelepanu doktoriõppe

arendamisele, millega tagatakse teadlaste ja inseneride järelkasv. Panustatakse enam teaduse ja kõrghariduse

rahvusvahelisele turundustegevusele (vastavalt „Research in Estonia“ ja „Study in Estonia“). Toetatakse

riigiasutuste TA võimekuste suurendamist. Toetatakse kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 18 -

juurdekasvu läbi stipendiumite maksmise (sh nutika spetsialiseerumise stipendiumid). Arendada

kasvuvaldkondades ettevõtete ja TA asutuste koostöövõrgustike tegevust, toetatakse klastreid ja

tehnoloogiaarenduskeskusi ning ettevõtete rakendusuuringute läbiviimist. Kaasatakse rohkem ettevõtteid kui

potentsiaalseid tööandjaid, kes aitavad kaasa teadlase ja inseneri karjääri populariseerimisele. Samuti

toetatakse andmearhiivide ja teaduskollektsioonide digiteerimist, säilitamist ja täiendamist ning tagatakse

digitaalse taristu arendamine ja riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride toetamine. Antud tegevusi toetav

välisabi summa on 35 662 126 eurot. Samuti kuulub meetme kulude hulka siire Kaitseministeeriumilt Eesti

Keele Instituudile, mis on 80 000 eurot.

Meede 2. TA ühiskondliku ja

majandusliku kasu

suurendamine


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-5 817 774 -10 711 269 4 893 495 84,1%

Meetme, TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine, eesmärgiks on suurendada erasektori

finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevus kulutuste osakaalu 4%-ilt 2014. aastal 5%-ni 2016.

aastal. Samuti on eesmärgiks suurendada sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaalu

riigieelarves planeeritud TA eraldistest 36%-ni 2016. aastal (2014. aasta osakaal 34%). Meetme vahenditest

toetatakse eesti keele, ajaloo ja kultuuri projekte riiklike programmide kaudu. Riiklike programmide "Eesti

keel ja kultuurimälu" ning "Eesti keeletehnoloogia" elluviimise kulud on 1 306 533 eurot. Samuti

soodustatakse teadlaste liikumist avaliku, akadeemilise ja erasektori vahel ning sellele lisaks toetatakse

teadustaristute ühiskasutust ettevõtete ja teadusasutuste seas. Jätkatakse teadmussiirdealaste pädevuste

arendamist, sh ekspertide koolitust ja sissetoomist, teadmussiirde korraldamist ja selle kvaliteedi arendamist.

Toetatakse ettevõtlusõppe arendamist, millele lisanduvad uute ettevõtluskogemuste omandamine (ettevõtjad

lektoritena, praktika pakkujatena jmt.). Käivitatakse programm Start-up Eesti 2.0, mille raames korraldatakse

koolitus-ja arenguprogramme inimeste ja idufirmade arendamiseks. Käivitatakse ettevõtja arenguprogramm,

mille raames teostatakse ettevõtte diagnostika ning seejärel otsustatakse milliseid toetusi firma vajab. Sellega

aidatakse kaasa suuremate lisandväärtustega toodete ja teenuste arendamisele ettevõtete ja TA asutuste vahel

(tootearendus). Samuti toetatakse teadustaristute ühiskasutust ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Riikliku

tähtsusega teaduse infrastruktuuride tegevustoetused (tuumiktaristu) on 523 717 eurot. Analüüsitakse

tegevuspõhimõtte rakendamist, mis seisneb Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

koostöö parandamises ning üksteise täiendamises läbi mestitud uurimistoetuste süsteemi. Tegevus on

mitterahaline. Soodustatakse erasektori suuremat kaasamist ülikoolide rahastamisse pakkudes

välisinvestoritele TA osakuid. Jätkatakse Eesti Teadusinfosüsteemi väljaarendamist ja rakendamist (sh ETIS

2), eesmärgiga muuta nad kasutajatele (ettevõtjatele ja riigiasutustele) mugavamaks. Toetatakse

teadusraamatukogude teavikute hankimist (summas 3 987 524 eurot), osaliselt elektrooniliste andmebaaside

ühishankeid ning raamatukogude koondkataloogi ESTER arendamist ja käigushoidmist. Käivitatakse

ministeeriumide valdkondlikud teadusprogrammid, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaal-

majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tegevuste

välisabi on 4 893 495 eurot.

Meede 3. Majandus-

struktuuri muutev TAI

lähtub nutikast

spetsialiseerumisest


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-11 449 888 11 449 888 -100%

Meetme majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumises, eesmärgiks on parandada

kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaalu ekspordist 14,1%-ilt 2012. aastal 14,5%-ni 2016. Sellele

lisaks suurendada kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaalu koguhõivest 8,0%-ni (2012. aastal

6,7%). Luuakse nutika spetsialiseerumise toetamiseks riiklikud programmid, mis aitavad tugevdada

kasvuvaldkondi. Samuti panustatakse nende kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu.

Töötatakse välja ja rakendatakse koostöövõrgutike programm ettevõtete ja TA asutuste vahel. Rakendatakse


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 19 -

üliõpilaste erialastipendiumid (kasvuvaldkonna juurdekasv). Suurendatakse ettevõtete võimekust võtta

kasutusele tehnoloogilised arendused. Lisaks toetatakse ettevõtetes disaini strateegilist kasutamist, mille läbi

suureneb toodete ja teenuste lisandväärtus ning rahvusvaheline nähtavus. Suurendatakse avaliku sektori

võimekust olla ettevõteteuuenduste eestvedajaks ning TA ja innovatsiooni tellijaks ja algatajaks, sh kasutades

innovaatilisi riigihankeid. Tegevusi rahastatakse välisabist summas 11 449 888 eurot.

Meede 4 .Eesti osaluse ja

nähtavuse suurendamine

rahvusvahelises TAI alases

koostöös


2015, eur

Muutus 2016-

2015, %

-387 238 -10 395 326 10 008 088 2584,5%

Meetme, Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös, eesmärgiks on

kasvatada Eesti edukust EL-i teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020, kus võidetud

lepingute maht elaniku kohta EL-i keskmisest suureneks 93%-ni (2013. aastal 87%). Samuti on eesmärgiks

suurendada rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistööde osakaalu riigi rahastatud TA-st 2,4%-ni 2016. aastal

(1,31% 2010. aastal). Tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse

ühiskavandamine, Euroopa innovatsioonipartnerlus, Balti ja Põhjala ühisruumi algatused) ning

koordineeritakse Eesti osalemist liikmesriikide teadusprogrammides. Sellele lisaks tagatakse Eesti

teadusasutustele ja ettevõtetele ligipääs rahvusvahelistele teadustaristutele ning osaletakse Euroopa

strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile oluliste teadustaristute rajamisel. Arendatakse

koostöövõimekust kolmandate riikide teadlaste ja TA asutustega. Samuti luuakse Eesti ettevõtetele ja TA

asutustele võimalusi saada tellimusi rahvusvahelistest teadustaristutest (Euroopa Tuumauuringute

Organisatsioon, Euroopa Kosmoseagentuur, European Spallation Source (ESS), rahvusvaheline

katsetermotuumareaktor (ITER), MAX-LAB jm). Samuti toetatakse osalemist Euroopa Teadusruumi

ühisalgatustes, infrastruktuurides ja rahvusvahelistes teaduskoostööprogrammides. Tegevusi rahastatakse

välisabist summas 8 954 605 eurot. Toetatakse Eesti Vabariigi ja CERN-i koostöölepingut, tegevuse

maksumus on 319 558 eurot. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksuks on kavandatud 67 680 eurot.

4. Ülikoolidega seotud read sotsiaalministeeriumi eelarves

Tartu Ülikoolile residentuuri kuludeks 13 608 528 eurot

Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 2 alusel on arst-residendi koha maksumuses ülikoolis toimuva

koolitusega seotud kulud ja ülikooli korralduskulud, residentuuri baasasutuse korralduskulud ning arst-

residendi töötasu. 2016. aasta kulude arvestustes on lähtutud arst-residendi brutotöötasuks 10 eurot tunnis ehk

2264,6 eurot kuus (2015. aastal 2176,40 eurot kuus, 2014. aastal 2055,70 eurot kuus). Baasasutuse

korralduskuludesse on arvestatud juhendaja (arst) töötasu 170,7 eurot kuus ehk 11,1% kõrgem kui 2015. aastal

tagamaks miinimumpalga kokkuleppega seotud kasv. Ülikoolis toimuva koolituse ja ülikooli korralduskulu on

analoogne 2015. aastale 170,4 eurot kuus.

Tartu Ülikooli Geenivaramu tegevuskulud 290 798 eurot

Sotsiaalministeeriumi kohustus geenivaramu säilitamise ja pidamise kulude katmiseks tuleneb

inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1.

5. Muudatused ülikooli eelarves 2016. aastal

2016. aastal hakkab ülikoolis kehtima uus struktuur, rakendub uus põhikiri. Vastavalt sellele on muudetud

ka ülikooli eelarve struktuuri: nõukogu, rektoraat, akadeemiline struktuur (valdkonnad, valdkonnavälised

asutused), tugistruktuur. Veel, tulenevalt tasulise õppe järjest vähenevast osatähtsusest on 2016.a eelarves

kajastatud kõik õppeteenustasud varasema kahe õppevormi eristamise asemel (päevane õpe ja avatud

ülikooli õpe) ühel eelarvereal ning ülikoolisiseses eelarvestruktuuris on alates 2016. aastast ka ära kaotatud

infrastruktuurikulude sihtfinantseerimise rida, mis on koondatud IUT-de eelarvereale.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 20 -

Seoses riikliku õppetoetussüsteemi muutuse lõpulejõudmisega, on loobutud ka toetuste eelarvest ning

allesjäänud, seni seal kajastunud finantsid on viidud struktuuriüksustesse. Näiteks kasvab tugistruktuuri

planeeritavate kulude maht, mida tingivad Erasmus+ programmi toetused ja ülikooli töötajate õppelaenude

kustutamine.

Ülikooli nõukogu on sätestanud, et hariduskulude tegevustoetusest suunatakse 2016. aastal valdkondadele

ning nõukogu, auditikomitee ja siseauditi üksuse rahastamiseks 69,0% (2015. aastal teaduskondadele ja

kolledžitele 70,0%). Tegevustoetuse jaotust kirjeldab järgnev joonis:

6,5%

Tegevus-toetus

69,0% 18,5%

Kapitalieelarve

Rektor

4,5% 14,0%

Jagab rektor kattes:* tugistruktuuri kulud* teaduskooli kulud * spordi- ja kultuuri-tegevuskulud (MTÜ-de liikmemaksud)* reservide loomise

Jagab nõukogu tagades: * õppetegevuse rahastamise valdkondadele, kusjuures

◦ kõikide õppekavagruppide jätkusuutlikkus tagatakse tasemeõppe baasrahasta-mise indekseerimisega vastavalt töö mahu ja kvaliteedi muutusele

◦ valdkondadele kompenseeritakse õppetöö, mis tehakse teiste valdkondade üliõpilaste õpetamisel

◦ finantseeritakse esimese ja teise astme tasemeõppekavade reformi (2014-2017)◦ tagatakse TÜ seaduse alusel loodud rahvusprofessuuride rahastamine vähemalt

HTM ja TÜ vahel sõlmitud tulemuslepinguga sätestatud mahus◦ tagatakse doktorantide toetussummade ja nooremteadurite töötasude maksmine

vähemalt ulatuses, mis on kokku lepitud HTMga sõlmitud tulemuslepingus◦ tagatakse üliõpilaste tulemusstipendiumide maksmine vähemalt 1,5-kordses

mahus, mis on kokku lepitud HTMga sõlmitud tulemuslepingus◦ õppetöö rahvusvahelistumise edendamiseks toetatakse valdkonda 12 euroga iga

välisüliõpilasele ja väliskülalisüliõpilasele antud ainepunkti eest◦ võimalusel rahastatakse arengukava 2020 oluliste eesmärkide täitmist või

suunatakse vahendeid arengufondi

* nõukogu, auditikomitee ja siseauditi üksuse rahastamise

Jagab rektor:* tulemusjuhtimise korraldamiseks valdkondades * konsortsiumide finantseerimiseks* õppetegevuse kvaliteedi tagamiseks valdkondades

6,0%

Valdkonnavälisedasutused

Eelarvesse puudutavad otsused on nõukogu otsustuspädevuses. 2016. aastal on nõukogu jätnud rektorile

õiguse eelarveprotsessis finantsotsuseid langetada 4,5% ulatuses (2015. aastal 4,1%) hariduskulude

tegevustoetuse valdkondadele jagatavast osast. Samas jääb selle 4,5% sisse 2016. aastal ka konsortsiumide

finantseerimine ning vabadus tulemusrahastamise vahendeid mitte täies mahus laiali jagada. Jagamata

vahendid suunatakse arengufondi.

Samuti jaotab rektor tegevustoetuse selle osa, mis on ette nähtud tugistruktuuri, teaduskooli ning spordi- ja

kultuuritegevuse kulude katmiseks.

Nõukogu jagatavast tegevustoetuse summast tagatakse 2016. aastal lisaks Tartu Ülikooli seaduse alusel

loodud rahvusprofessuuride rahastamisele ka HTM’ga kokku lepitud doktorantide toetussummadeks,

nooremteadurite töötasudeks ja poolteistkordne tulemusstipendiumide maksmiseks mõeldud summad.

Jätkub interdistsiplinaarse õppetöö rahastamine.

Rahvusvahelistumine on ülikooli jaoks jätkuvalt tähtis arengukava eesmärk. Kui 2014. aastal toetati

õpetavat teaduskonda või kolledžit 7 täiendava euroga iga välisüliõpilasele antud ainepunkti eest, siis


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 21 -

2015. aastal toetati õpetavat teaduskonda või kolledžit täiendava 10 euroga iga välisüliõpilasele ja

väliskülalisüliõpilasele antud ainepunkti eest. 2016. aastal on täiendav toetus iga välisüliõpilasele ja

väliskülalisüliõpilasele antud ainepunkti eest veel kasvanud – 12 eurole.

Muudatused on toimunud ka baasfinantseerimise põhisumma jaotamises. Jaotust 2016. aastal kirjeldab

järgmine skeem:

Baas-finantseeri-

mine

40%

40%

20%

PõhiosaRahvusteaduste toetamise osa

Jaotamise otsustab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu, jagab finantsjuhtoma korraldusega

Valdkondadesse ja valdkonnavälistesse asutustesse vastavalt nende panusele baasfinantseerimise raha teenimisel

valdkondade tulemusrahastamiseks ja arengufondi

Investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse

Ühtlustunud on laekumistele rakenduvad kesksete kaudsete kulude katmise eraldise määrad – kui tulult on

ette nähtud kesksete kaudsete kulude katmise eraldise arvestamine, siis määraga 12%, va õppeteenustasud

(20%) ja residentuuritellimus (baasasutuse komponendilt 2%, õppe- ja korraldustöö komponendilt 34%).

See puudutab ka doktoritööde kaitsmise tulemustasu, mille korral jääb igalt toimunud kaitsmiselt

struktuuriüksusesse varasema 8928,00 euro asemel 9820,80 eurot.

Ülikooli nõukogu on seisukohal, et on vajadus suurendada teadustegevuse panust kaudsete kulude

katmisel, kuivõrd Tartu Ülikooli poolt sõlmitud lepinguid ja täidetavaid projekte ei kata piisaval määral

kaudseid kulusid ning „puudujääv“ kaudsete kulude osa kaetakse tegevustoetuse rahast. Seatud suund saab

2016. aastal reaalse rakenduse IUT-de käsitluse läbi. IUT teemade täitmisel on arvestatud kaudsete kulude

katteks ca 28% otsekulude mahust. Tänavu jaguneb see järgmiselt: 16% teaduskonna kaudseteks kuludeks,

ca 12% keskseteks kaudseteks kuludeks. 2016. aastal need võrdsustuvad (a’ ca 14%).

Eelmises punktis kirjeldatud printsiibi põhjustatava nihke leevendamiseks valdkondades on

teadusprorektoril ja arendusprorektoril soovitav kasutada erandi tegemise õigust, mille kohaselt jaguneks

lepingu ja projekti kaudsete kulude katteks arvestatud summa võrdselt üldfondi ja valdkonna vahel.

Kui varem olid regionaalsed kolledžid ja asutused (raamatukogu, teaduskool, ülikooli muuseum ning

loodusmuuseum ja botaanikaaed) üldkulupoliitika mõttes nn erirežiimil, siis alates 2016. aastast kehtivad

kõikidele ülikooli struktuuriüksustele kesksete kaudsete kulude katmise ühtsed määrad ja reeglid.

Varem baseerus halduskulude kaudsete kulude komponendi arvutusalus kasulikule pinnale, alates uuest

aastast üldpinnale. Seda sammu tingib kaks põhjust. Esiteks, kaudsete kulude katmiseks kogutavat raha

kasutatakse põhiosas avarii-, hooldus- ja insenertehniliste remontide finantseerimiseks; remonte vajavad ka

pinnad, mis ei ole hõlmatud kasuliku pinna arvestusse (üldpinnad, tehniliste ruumide pinnad). Teiseks,

hoone üldpinna ruutmeetri mõiste on väga hästi fikseeritud, samas kui kasuliku pinna ruutmeetri mõiste

jätab tõlgendamiseks natuke ruumi ja on seetõttu subjektiivsusele rohkem avatud.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 22 -

6. Hariduskulude tegevustoetus

Hariduse tegevustoetuse maht on eelarvetes jaotatud kaheks.

1. Tegevustoetus, mille maht moodustub nõukogu ja rektori poolt tehtud otsuste põhjal. See tugineb jätkuvalt

üksjagu veel riikliku koolitustellimuse lepingu alusel loodud kohtadele. Tulenevalt eelarve eeskirjast,

laekuvad tegevustoetuse real olevad summad struktuuriüksuste jaoks täies mahus. Vastavalt ülikooliseadusele

eraldatakse doktorantide õppetoetused tegevustoetuse hulgas. Alates 2015.aastast arvestatakse ühe tellitava

doktorandi kohta toetust 5304 eurot, s.o 12 kuud a’ 442 eurot. Doktoranditoetuste määramisel on vaja lähtuda

ülikoolis kehtestatud õppetoetuste määramise korrast.

2. Doktoritööde kaitsmine, mille eest laekuvad summad struktuuriüksuste eelarvetesse vastavalt Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt finantseeritavatele doktoritööde kaitsmistele ja ministeeriumi poolt tehtavatele

ülekannetele. Finantsjuht teeb jooksvalt korraldused struktuuriüksustesse kantavate summade osas

õppeosakonna juhataja esildise alusel. Ühe kaitsmise eest arvestatakse struktuuriüksusele 9 820,80 (88%

ülikoolile laekuvast 11 160 eurost).

Tegevustoetuse raha 2016. aastal arvutatakse struktuurireformi eelsest teaduskondade ja kolledžite struktuurist

lähtudes, kuid nõukogu võtab eelarve vastu alates 01.01.2016 kehtivast struktuursest ülesehitusest lähtudes.

Tegevustoetuse jaotust kirjeldava tabeli 6.11. (lk 24) veergude päises on viidatud ülikooli nõukogu otsuse (N)

ja rektori korraldusega (R) heakskiidetud tulude jaotamise põhimõtete vastavale punktile. Nõukogu jagatav

tegevustoetus akadeemiliste üksuste vahel moodustub järgmisest:

Toetus = Baas + Inter + Ref + Tullep + Rahv + Nõuk,

kus

Baas – baasjaotus õppetöö rahastamiseks (veerg 2),

Inter – interdistsiplinaarne õpe (veerg 3),

Ref – õppekavade reformi meede (veerg 4),

Tullep – tulemuslepingus fikseeritud summad (veerg 5),

Rahv – õppetöö rahvusvahelistumine (veerg 6),

Nõuk – nõukogu täiendav toetus (veerg 7).

Veerg 2 – baasjaotus õppetöö rahastamiseks.

Õppetegevuse baasrahastamise aluse arvutusskeem kajastub all olevas tabelis 6.1.

Tabel 6.1. Õppetegevuse baasrahastamine

Baasjaotus

2015

LT ja MV

õppekavad

K-vektori

mõju 2013

Baasjaotus

2015

lisadega

K EfBaasjaotus

2016

Usuteaduskond 125 832 1 251 127 083 0,8838 0,9555 107 316

Õigusteaduskond 2 028 186 -82 196 1 945 990 0,9927 1,0276 1 985 245

Arstiteaduskond 5 433 659 114 365 113 444 5 661 468 0,9997 1,0442 5 910 005

Filosoofiateaduskond 1 982 610 -10 585 1 972 025 0,9427 0,9927 1 845 491

Kehakultuuriteaduskond 708 732 -3 822 704 910 0,9577 1,0247 691 783

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 370 687 176 303 160 295 3 707 285 0,9608 1,0069 3 586 229

Majandusteaduskond 876 456 -27 966 848 490 0,9394 0,9643 768 582

Matemaatika-informaatikateaduskond 1 383 545 121 304 55 571 1 560 420 1,0337 0,9808 1 582 051

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 357 525 -29 773 2 327 752 0,9686 0,9889 2 229 626

Euroopa kolledž 153 103 -4 585 148 518 1,0179 0,9666 146 126

Narva kolledž 965 417 -16 117 949 300 0,9940 0,9641 909 726

Pärnu kolledž 986 902 -19 178 967 724 0,9343 0,9983 902 660

Viljandi kultuuriakadeemia 2 569 713 -26 558 2 543 155 0,9629 1,0077 2 467 549

Kokku 22 942 367 411 972 109 781 23 464 120 23 132 389


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 23 -

Baasjaotus 2015 (teine veerg tabelis 6.1.) on täpselt see tulp, mis jäi kehtima pärast 2015. aasta

eelarvevaidlusi ja kompromisse nõukogus.

See jaotus saab 2016. aasta eelarves täienduse (kolmas ja neljas tabeli veerg). Lisanduv baasi osa tuleneb

arstiteaduskonna ettepanekust, kes adresseeris oma pöördumisega eelarvekomisjonile probleemi: olemasolev

rahastamisskeem on hästi kaitsnud kõikide allüksuste hariduseelarvete püsimist samal tasemel, seda vaatamata

asjaolule, et tudengite arv erinevates teaduskondades on erinevalt vähenenud ja mille tulemusena on kahes

valdkonnas (Medicina (arstiteaduskond) ja Realia et naturalia (matemaatika-informaatikateaduskond))

tekkinud tudengipõhise netotulu näol ebakõla. Nõukogu nõuandev kogu arutas ja leidis lahenduse, mis suuna

võtmisena toetab tehtud ettepanekut. Esiteks, otsustati rakendada 2016. aasta eelarves uuesti 2015. aasta

eelarves rakendatud loodus- ja täppisteaduste ning meditsiiniteaduste valdkondade õppekavade toetusmeedet.

Meenutamaks meetme sisu, toome ära väljavõtte eelmise aasta eelarve selgitavast materjalist:

„Haridus- ja Teadusministeerium on teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi saavutamaks üliõpilaste huvi

loodus- ja tehnoloogiavaldkonna õppekavade vastu. Üliõpilaste arv nendel õppekavadel on ülikoolide

tulemusmõõdiku üks oluline komponent. Samuti on HTM omaltpoolt organiseerinud LTT valdkonna

õppekavadel uutele õppijatele igakuised stipendiumid. Ülikooli nõukogu peab samuti ülimalt oluliseks tagada

Eesti riigile LTT valdkonna õppijate ja lõpetajate arvu kasvu. Samuti on Tartu Ülikooli tulemuslepingus

eraldi rõhutatud vajadust suurendada õppijate arvu arstiõppe õppekaval. Ka sotsiaalministeerium on teinud

olulisi avaldusi sellel teemal, et saavutada arstiõppe õppijate arvu kasv – ühiskond vajab uusi arste. Meetme

tulemusel suunatakse arstiteaduskonda 114 365 eurot; loodus- ja tehnoloogiateaduskonda 176 303 eurot ning

matemaatika-informaatikateaduskonda 121 304 eurot. Kokku teeb see meetme mahuks 411 972 eurot.“

Teiseks, otsustati rakendada professor Jüri Sepa ettepanekut, mille sisuks on 2013. aasta baasjaotuse

tagantjärele korrigeerimine, mil vabaneti erialakalliduse koefitsientidest ja pearahast ning rahastamise seotus

tudengite arvuga jäi sootuks arvesse võtmata. Teostades K vektori arvutused sarnastel alustel nagu see 2014.

ja hilisemate aastate eelarvete baasjaotuse kontekstis tavaks on olnud, ent lähtudes tudengite arvudest 2011 vs

2012 ning rakendades vektorit käesoleva eelarve lähtebaasile, on tasandava meetme summaarseks mahuks

109 781 eurot ning selle jagunemine üksuste lõikes nähtav eelpool toodud tabeli neljandas veerus.

Eelarvekomisjoni soovitusel ja nõukogu heakskiidul otsustadi rakendatavad täpsustused väljendada baasis.

Nende meetmete mõju ja tulem väljenduvad eelnevalt toodud tabeli viiendas veerus. See on uus lähtebaas, mis

on korrigeerivate vektorite K ja Ef rakendamise aluseks.

Vektori K moodustamine. Selle komponendid ki leiame järgmiselt:

ki = MAX{ ½ + ½ * (N2015,i + L2015,i) / (N2014,i + L2014,i); (N2015,i + L2015,i) / (N2014,i + L2014,i)}

kus

i = 1 ... 13 ning vastab 9-le teaduskonnale ja 4-le kolledžile,

N2015,i – täisajaga õppivate üliõpilaste arv 20.09.2015 teaduskonnas/kolledžis,

N2014,i – täisajaga õppivate üliõpilaste arv 20.09.2014 teaduskonnas/kolledžis,

L2015,i – teaduskonna/kolledži lõpetajate arv (v.a doktoriõpe) 21.09.2014–20.09.2015,

L2014,i – teaduskonna/kolledži lõpetajate arv (v.a doktoriõpe) 21.09.2013–20.09.2014.

Kordaja peegeldab muutust täisajaga üliõpilaste arvus ja lõpetajate arvus. Üliõpilaste arvu muutus

iseloomustab töömahu muutust. Lõpetajate arvu muutus iseloomustab lõpetamise efektiivsuse muutust.

Arvutatud kordaja tagab kahanevate üksuste jaoks kooskõla kulude struktuuriga püsi- ja muutuvkulude osas.

Nimelt ei kahane kulud proportsionaalselt õpperühmade suurusele – püsikulud (ca 50% õppekava õpetamise

kuludest) jäävad ikka paika.

Arvutatud kordaja tagab kasvavate üksuste jaoks üliõpilase pearaha kasvu võrreldes kulude struktuuriga

püsi- ja muutuvkulude osas. Nimelt suurendatakse üksuse jaoks ka püsikulude rahastamist.

Vektori K komponendid on tabeli 6.2. viimases tulbas.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 24 -

Tabel 6.2. Vektor K ja komponendid

Täisajaga

õppijad

20.09.2014

Lõpetajad

21.09.2013-

20.09.2014

Kokku

Täisajaga

õppijad

20.09.2015

Lõpetajad

21.09.2014-

20.09.2015

Kokku K

US 154 31 185 118 24 142 0,8838

OI 1 384 337 1 721 1 307 389 1 696 0,9927

AR 1 513 205 1 718 1 497 220 1 717 0,9997

FL 2 041 454 2 495 1 814 395 2 209 0,9427

KK 431 113 544 387 111 498 0,9577

LO 2 050 435 2 485 1 843 447 2 290 0,9608

MJ 872 175 1 047 729 191 920 0,9394

MT 1 119 158 1 277 1 139 181 1 320 1,0337

SH 2 675 507 3 182 2 401 581 2 982 0,9686

EC 96 16 112 94 20 114 1,0179

NC 680 72 752 662 81 743 0,9940

PC 744 147 891 637 137 774 0,9343

VK 718 130 848 673 112 785 0,9629

Kokku 14 477 2 780 17 257 13 301 2 889 16 190

Kahel viimasel aastal oleme rahastanud teaduskondade ja kolledžite jaoks kõiki täisajalisi üliõpilasi täies

mahus sõltumata sellest, kui suures mahus üliõpilane osaleb õppetööl.

Üliõpilaste normkoormus on 60 ainepunkti aastas. Erinevatel põhjustel (kõige olulisemad on kindlasti

akadeemiline puhkus ja õppimise pikendusaasta) ei omanda üliõpilased keskmiselt mitte 60 ainepunkti aastas,

vaid vähem. Järgmises tabelis on võrreldud üliõpilaste nominaalarvu ja üliõpilaste arvu FTE-dena. On ilmne,

et teaduskonnad ja kolledžid, kus üliõpilased teevad rohkem tööd, peavad samaga vastama ka õppejõud.

Ülikooli keskmine üliõpilane võtab 43,4 ainepunkti aastas (72,4% 60-st). Keskmine arstiteaduskonna

üliõpilane omandab 53,0 ainepunkti aastas (88,4% 60-st), s.o 22% rohkem kui ülikooli keskmine.

Eelarvekomisjon arutas seda teemat ja leidis, et mõistlik on tööde mahu erinevust arvestada ja leppis kokku

arvestamise määra – 20%.

Tabel 6.3. Efektiivsusvektor

Teaduskond / kolledž

Üliõpilaste

arv

10.11.2014

Üliõpilaste

arv 2014

(FTE)

Õppekava

täitmise

efektiivsus

Efektiivsus

suhtena

ülikooli

keskmisse

Efektiivsus

kaaluga

20%

Usuteaduskond 155 87 56,3% 0,7775 0,9555

Õigusteaduskond 1 421 1 171 82,4% 1,1382 1,0276

Arstiteaduskond 1 525 1 348 88,4% 1,2210 1,0442

Filosoofiateaduskond 2 041 1 424 69,8% 0,9637 0,9927

Kehakultuuriteaduskond 400 325 81,3% 1,1235 1,0247

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 1 974 1 478 74,9% 1,0343 1,0069

Majandusteaduskond 963 573 59,5% 0,8215 0,9643

Matemaatika-informaatikateaduskond 1 121 734 65,5% 0,9042 0,9808

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 675 1 829 68,4% 0,9446 0,9889

Euroopa kolledž 94 57 60,3% 0,8332 0,9666

Narva kolledž 666 396 59,4% 0,8204 0,9641

Pärnu kolledž 732 525 71,8% 0,9916 0,9983

Viljandi kultuuriakadeemia 703 529 75,2% 1,0385 1,0077

Kokku 14 470 10 476 72,4% 1,0000 1,0000


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 25 -

Veerg 3 – interdistsiplinaarne õpe.

Ülikooli nõukogu on andnud heakskiidu põhimõttele, et teiste valdkondade tudengitele antud ainepunktide

eest kompenseeritakse tegijale tehtud töö kulupõhiselt. Ainepunkti hind APhind arvutatakse iga teaduskonna ja

kolledži jaoks suhtest: tasemeõppe aastased kulud jagatud väljastatud ainepunktide arvuga. Tabelisse kantud

ainepunktide arvud on väljastatud üliõpilastele 2014. aasta õppetöö tulemuste põhjal ning arvestatud on ka

eksamile mitteilmumised ja „F“-id.

Tabel 6.4. Interdistsiplinaarse õppe ainepunkti hind

Teaduskond / kolledž Tasemeõppe

netokulud

Väljaantud

ainepunktid APhind

Usuteaduskond 346 998 6 452 53,79

Õigusteaduskond 2 856 698 68 603 41,64

Arstiteaduskond 6 229 156 78 279 79,58

Filosoofiateaduskond 3 526 809 102 307 34,47

Kehakultuuriteaduskond 823 571 17 616 46,75

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 4 502 936 79 884 56,37

Majandusteaduskond 1 460 629 37 482 38,97

Matemaatika-informaatikateaduskond 1 761 668 47 120 37,39

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 3 121 456 101 279 30,82

Euroopa kolledž 110 134 2 830 38,92

Narva kolledž 800 958 21 949 36,49

Pärnu kolledž 1 228 789 32 590 37,70

Viljandi kultuuriakadeemia 2 545 773 31 698 80,31

Kokku 29 315 573 628 086 46,67

Tabel 6.5. Interdistsiplinaarse õppe rahastamine

Vald-

konnast

välja

tehtud töö

Õpetaja-

koolituse

korral-

damine

Valdkonna-

sisene töö Inter 1 Inter 2

Usuteaduskond 44 208 716 46 517 91 441 91 441

Õigusteaduskond 39 226 0 26 062 65 288 65 288

Arstiteaduskond 177 614 0 82 097 259 711 259 637

Filosoofiateaduskond 1 012 639 4 767 -43 311 974 095 974 095

Kehakultuuriteaduskond 75 597 6 426 -82 097 -74 0

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 190 159 13 394 -101 088 102 465 102 465

Majandusteaduskond 129 922 0 103 619 233 541 233 541

Matemaatika-informaatikateaduskond 142 145 4 051 101 088 247 284 247 284

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 302 040 -29 354 -95 539 177 147 177 147

Euroopa kolledž 5 604 0 -8 261 -2 657 -2 657

Narva kolledž 438 0 -78 752 -78 314 -78 314

Pärnu kolledž 3 544 0 52 871 56 415 56 415

Viljandi kultuuriakadeemia 8 794 0 -3 206 5 588 5 588

Kokku 2 131 930 0 0 2 131 930 2 131 930


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 26 -

Valdkonnast välja tehtud töö rahastatakse teaduskondadele ja kolledžitele antud ainepunktide mahus ja tegija

teaduskonna/kolledži kulupõhises hinnas APhind.

Õpetajakoolitusega tegelevad teaduskonnad leppisid dekaanide tasemel kokku spetsiifilise skeemi, kuidas

jaotada ümber teatud osa õpetajakoolituse raha. Kokku lepitud skeem puudutab ainult neid teaduskondi, kes

selles õpetajakoolituse moodulis osalevad. Summaarselt on tegu „nullsummamänguga“ – interdistsiplinaarse

õppe raha kogumaht ülikoolis ei muutu.

Valdkonnasisene õppetöö rahastamine on tabelisse kantud sama ainepunkti hinna alusel nagu valdkondade

vaheline õppetöö. Kuid arvestus on tehtud iga ainepunkti osas nn sisse-välja põhimõttel, s.o ühele üksusele

arvestatakse antud ainepunkti eest lisaraha ja sama summa lahutatakse teise üksuse rahast. Siinjuures on

oluline, et valdkonna nõukogu võib seda tulpa muuta täpselt selliseks nagu ta soovib. Kuna ülikooli nõukogu

võtab eelarve vastu valdkondade tasemel, siis valdkonna sees tehtud ümbertõsted ei muuda ülikooli nõukogu

poolt vastu võetavat eelarvet. „Inter 2“ on arvesse võtnud Medicina valdkonna soovi, mis ütleb, et kumbki

valdkonna struktuuriüksus ei tohi interdistsiplinaarse rahastamise kokkuvõttes minna miinusesse.

Veerg 4 – õppekavade reformi meede.

Õppekavade reformi vajadust on kinnitanud kõik teemaga tegelevad olulised ülikooli kogud: senat, nõukogu,

õppekomisjon, eelarvekomisjon, valitsus, rektoraat.

Õppeosakond analüüsis õppeprorektori juhtimisel erinevaid õppekavade reformi võimalusi ning kujundas

õppekavade rahastamisel kvaliteedi arvestamise võimaliku mudeli, mida arutati korduvalt rektoraadis ja

õppekomisjonis. Analüüside ja arutelude tulemusel tehakse ettepanek lähtuda õppekavareformi elluviimisel

kõigi esimese ja teise astme õppekavade puhul järgmistest kriteeriumidest:

1) Seos rahvusülikooli missiooniga

2) Ühiskonnale olulisus ja ainupakkumine Eestis

3) Ülikooli strateegiline huvi

4) Finantsiline jätkusuutlikkus

5) Sihtrühmade piisav huvi

6) Õppekava hetkeolukord

Vastavalt nendele kriteeriumidele jaotuvad õppekavad kolme rühma:

1. rühm: rahvuslikud/kestlikud õppekavad: õppekavad, mis on möödapääsmatult vajalikud rahvusülikooli

missiooni täitmiseks, ning õppekavad, mis on suured, tugevad, koostöised, interdistsiplinaarsed, kõrge

kvaliteediga ja kestlikud.

2. rühm: potentsiaaliga õppekavad: õppekavad, mis ei vasta esimese rühma tingimustele, kuid millel on

potentsiaali selliseks saada.

3. rühm: reformitavad õppekavad: õppekavad, mis ei kuulu esimesse kahte rühma. Nendele õppekavadele

vastuvõttu välja ei kuulutata ja nad tuleb sulgeda, liita teiste õppekavadega või üle anda mõnele teisele

ülikoolile.

Esimese rühma õppekavade toetuskoefitsient on 3, teisel rühmal 1 ja kolmandal 0. Õppekavade kuuluvus ühte,

teise või kolmandasse rühma on teostatud kokku lepitud kriteeriumide täpsel järgimisel. Õppekavade reformi

meetme toetussumma aluseks on rahandusosakonna poolt arvutatud õppekavade mudelmaksumused.

Eelnimetatud analüüs on kättesaadav ülikooli siseveebist rahanduse rubriigis „Statistika ja uuringud“.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 27 -

Tabel 6.6. Õppekavade reformi meede

Ref

Usuteaduskond 9 002

Õigusteaduskond 75 387

Arstiteaduskond 233 315

Filosoofiateaduskond 166 355

Kehakultuuriteaduskond 28 451

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 154 017

Majandusteaduskond 58 755

Matemaatika-informaatikateaduskond 97 163

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 180 405

Euroopa kolledž 9 352

Narva kolledž 51 142

Pärnu kolledž 31 659

Viljandi kultuuriakadeemia 68 189

Kokku 1 163 192

Oluline on siinjuures veel, et kõik eelnevad otsused ja arvutused selle meetme juures lähtuvad praegustest

õppekavadest ja üliõpilaste arvust.

Veerg 5 – tulemuslepingus fikseeritud summad.

Tartu Ülikooli seadusest tulenevalt on riigil kohustus finantseerida eesti keele ja kultuuri arenguks vajalikke

rahvusprofessuure.

Doktorantide toetus on arvutatud lähtudes senistest riigiga sõlmitud lepingutest ja ülikooli enda otsusest,

kuidas jagunevad doktorantide kohad teaduskondade vahel. Tulenevalt riigiga sõlmitavast tegevustoetuse

lepingust rahastatakse doktorantide toetused täies mahus ka teaduskondade jaoks. Doktorandi toetuse

kuusumma on 422 eurot.

Nooremteadurite toetus on teaduskondade vahel jaotatud proportsionaalselt eelmises lõigus kirjeldatud

doktorantide ja teaduskonna nooremteadurite arvuga.

Tabel 6.7. Tulemuslepingus fikseeritud summad

Rahvus-

professuurid

Doktorantide

toetused

Noorem-

teadurite

toetus

Tulemus-

stipendiumid Tullep

Usuteaduskond 60 768 1 219 8 000 69 987

Õigusteaduskond 68 364 1 422 83 000 152 786

Arstiteaduskond 521 592 10 714 84 000 616 306

Filosoofiateaduskond 1 278 233 410 184 8 774 109 000 1 806 191

Kehakultuuriteaduskond 60 768 1 219 24 000 85 987

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 1 466 028 32 664 87 000 1 585 692

Majandusteaduskond 141 792 3 265 45 000 190 057

Matemaatika-informaatikateaduskond 270 924 6 367 57 000 334 291

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 260 796 6 134 154 000 420 930

Euroopa kolledž 0 7 000 7 000

Narva kolledž 0 48 000 48 000

Pärnu kolledž 102 44 000 44 102

Viljandi kultuuriakadeemia 51 42 000 42 051

Kokku 1 278 233 3 261 216 71 931 792 000 5 403 380


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 28 -

2014. aastal otsustas HTM, et lisaks üliõpilaste vajaduspõhistele toetustele, on tarvis taastada ka üliõpilaste

tulemuspõhine stipendiumite finantseerimine. 2014. aastal anti Tartu Ülikoolile selleks tegevuseks 167 700

eurot. 2015. aasta summa on 480 700 eurot. Tulemusstipendiumite summa jaotatakse teaduskondade ja

kolledžite vahel proportsionaalselt üliõpilaste arvuga. Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot ja seda

makstakse 10 kuud aastas.

Veerg 6 – õppetöö rahvusvahelistumine.

Tartu Ülikool on pikka aega pidanud prioriteediks rahvusvahelistumist. Õppetöös tähendab see meie tudengite

saatmist välisülikoolidesse ja välisõppijate vastuvõtmist meie ülikoolis. Sellist õppetööd on igal aastal ka

toetatud.

Õppetöö rahvusvahelistumisel on kaks rahastatavat gruppi: välisüliõpilased ja väliskülalisüliõpilased.

Nõukogu poolt kehtestatud eelarve koostamise põhimõtted sätestavad, et nõukogu poolt rahastatakse igat

ainepunkti, mis antakse välisüliõpilasele või väliskülalisüliõpilasele 12 euro ulatuses. Siin on oluline teada, et

12 euro näol on tegu täiendava rahaga – õppetöö baasmaht saab rahastatud juba baasjaotuse tulbas ning

struktuuriüksustevaheline õppetöö on arvesse võetud interdistsiplinaarse meeteme all.

Tabel 6.8. Rahvusvahelise õppe rahastamine

Välis-

üliõpilased

Väliskülalis-

üliõpilased Rahv

Usuteaduskond 972 792 1 764

Õigusteaduskond 2 340 8 580 10 920

Arstiteaduskond 79 320 1 476 80 796

Filosoofiateaduskond 90 990 88 722 179 712

Kehakultuuriteaduskond 276 1 140 1 416

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 34 674 3 720 38 394

Majandusteaduskond 38 022 17 544 55 566

Matemaatika-informaatikateaduskond 53 688 4 536 58 224

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 21 240 30 504 51 744

Euroopa kolledž 11 772 3 852 15 624

Narva kolledž 516 72 588

Pärnu kolledž 10 884 1 488 12 372

Viljandi kultuuriakadeemia 1 476 1 086 2 562

Kokku 346 170 163 512 509 682

Veerg 7 – nõukogu täiendav toetus.

Õppetöö rahastamise baasjaotus, interdistsiplinaarse õppetöö rahastamine, tulemuslepingus fikseeritud

summad ja õppetöö rahvusvahelistumine on meetmed, mille mahud on määratud nõukogu poolt heaks

kiidetud eelarve koostamise põhimõtete ja langetatud otsuste järgi. Vaid õppekavade reformi meetme rahaline

maht polnud algselt fikseeritud. Vastavalt selle kujunemisele võinuks tekkida välja jaotamata raha. Vaba raha

jaotamise aluseks on eelarve koostamise põhimõtetes heaks kiidetud kaks suunist:

1.1.1. osa rahast (või kõik) suunatakse oluliste eesmärkide täitmiseks, mis on püstitatud arengukavas 2020;

1.1.2. osa rahast (või kõik) suunatakse arengufondi.

Ei osutunud vajalikuks vastavaid suuniseid 2016. eelarve koostamisel rakendada, kuivõrd kogu tegevustoetus

jaotus struktuuriüksuste vahel eelnevate meetmete tagajärjel.

Järgnevalt selgitame rektori jagatavaid summasid.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 29 -

Veerg 11 – sihttoetused.

Vastavalt rektori 29. septembri 2015. aasta korralduse nr 459RE punktile 5:

◦ ökoloogia- ja maateaduste instituuti toetakse 42 000 euroga, et kompenseerida kulude katmist

Vanemuise 21 hoones.

◦ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaati toetatakse Jakobi 2 ringauditooriumi kulude

katmisel 10 000 euroga.

◦ loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaati toetatakse Vanemuise 46 ringauditooriumi kulude

katmisel 15 000 euroga.

◦ kultuuriteaduste ja kunstide instituuti toetatakse vabade kunstide professori tööjõukulude

kompenseerimiseks 30 000 euroga.

◦ toetatakse järgnevaid konsortsiume:

− eetikakeskus 40 000 eurot,

− pedagogicum 40 000 eurot,

− ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus 40 000 eurot,

− teadusarvutuskeskus 40 000 eurot.

Veerg 12 – tulemuspreemia 2015. aasta ülesannete täitmise eest.

Eelarve esimesel lugemisel oli rektori käsutuses summa 3 392 841 eurot, mille eesmärkideks oli

tulemusrahastamine ja arengufondi rahastamine. See raha pärineb kahest allikast: tegevustoetus summas

1 867 000 eurot ja teadusasutuste baasfinantseerimine summas 1 525 841 eurot. Käesolevalt keskendume

tegevustoetuse osale – 1 867 000 eurot.

Esmalt jagab rektor premiaalset tulemusraha õppeaasta 2014/2015 tulemuseesmärkide täitmise eest. Kokku

314 000 eurot. Aluseks võetakse teaduskondade/kolledžite ja arendusprorektori poolt tehtud kokkuvõte

eesmärkide täitmise osas. Rahastamine toimub proportsionaalselt 2016. aasta tegevustoetuse baasjaotusega,

arvutused on 500-eurose täpsusega. Maksimaalne teenimisvõimalus on 1,5% eelnimetatud rahast. Selle

teenivad kõik üksused, kes täitsid eesmärgi 100%-liselt. Kellel eesmärkide täitmine ei olnud 100%-line,

sellele rakendatakse suhet „täidetud eesmärgid / eesmärkide arv“ ning seda korrutatakse 1,5% määraga. Tegu

on premiaalse rahastamisega ja sellele ei seata ühtki uut eesmärki.

Tabel 6.9. Tulemuspreemiad

Baasjaotus

õppetöö

rahastamiseks

Arenguraha

eesmärkide

arv

Täidetud

eesmärgid

Tulemus-

preemia

Humanitaarteadused ja kunstid

Usuteaduskond 107 316 5 4 1 500

Filosoofiateaduskond 1 845 491 6 6 27 500

Viljandi kultuuriakadeemia 2 467 549 6 4 24 500

Humanitaarteadused ja kunstid kokku 4 420 356 53 500

Meditsiiniteadused

Arstiteaduskond 5 910 005 3 3 88 500

Kehakultuuriteaduskond 691 783 3 3 10 500

Meditsiiniteadused kokku 6 601 788 99 000

Loodus- ja täppisteadused

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 586 229 4 3 40 500

Matemaatika-informaatikateaduskond 1 582 051 5 5 23 500

Loodus- ja täppisteadused kokku 5 168 280 64 000


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 30 -

Sotsiaalteadused

Õigusteaduskond 1 985 245 2 2 30 000

Majandusteaduskond 768 582 5 5 11 500

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 229 626 5 4 27 000

Euroopa kolledž 146 126 1 1 2 000

Narva kolledž 909 726 2 2 13 500

Pärnu kolledž 902 660 3 3 13 500

Sotsiaalteadused kokku 6 941 965 97 500

Tulemusraha kokku 314 000

Veerg 13 – tulemusülesanded ja -eesmärgid 2016.

Arengukava eesmärkide 2016 rahastamine toimub analoogiliselt nagu käesoleval aastal. Rektor-

arendusprorektor-dekaanid seavad ülesanded valdkondadele. Nende ellu viimiseks on ülikoolis rahalisi

vahendeid kokku 1 160 000 eurot.

Raha kajastatakse valdkondade 2016. aasta eelarves, kuid konkreetsed ülesanded ja eesmärgid sõnastatakse

2016. aasta alguses (soovitatavalt enne, kui valdkonnad võtavad vastu oma valdkonnasisesed eelarved).

Rahastamise ulatus on 5% valdkonna tegevustoetuse baasjaotusest. Raha antakse dekaani käsutusse (tinglikult

valdkonna arengufondi – sinised lahtrid tabelis 6.11.), et korraldada valdkonnas tulemuseesmärkide

saavutamist parimal moel. Dekaani ettepaneku alusel võib neid vahendeid suunata instituutide ja kolledžite

eelarvetesse juba valdkonna eelarvet vastu võttes, loomulikult koos ülesannete ja eesmärkide sõnastustega.

Dekaani käsutusse jäävast osast on võimalik teha eraldisi või katta olulisi kulusid ka eelarveaasta jooksul.

Tabel 6.10. Tulemusülesannete rahastamine

Baasjaotus

õppetöö

rahastamiseks

Tulemus-

ülesanded

Humanitaarteadused ja kunstid 4 420 356 220 000

Meditsiiniteadused 6 601 788 330 000

Loodus- ja täppisteadused 5 168 280 260 000

Sotsiaalteadused 6 941 965 350 000

Tulemusraha kokku 1 160 000

Ülejäänud tulemusrahastamise tegevustoetuse raha summas 393 000 eurot läheb ülikooli arengufondi.

Koondtabel tegevustoetuse jaotuse osas on järgmisel leheküljel (tabel 6.11.).


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 31 -

Tabel 6.11. Tegevustoetus

Baasjaotus

õppetöö

rahastamiseks

Inter-

distsiplinaarne

õpe

Õppekavade

reformi meede

Tulemus-

lepingus

f ikseeritud

summad

Õppetöö

rahvusvahelis-

tumine

Nõukogu

täiendav toetus

Nõukogu

kokku

2016

Nõukogu

2015Kasv Sihttoetused

Tulemus-

preemia 2015

täitmise eest

Tulemus-

ülesanded ja -

eesmärgid

2016

Rektor

kokku

KOKKU

2016

KOKKU

2015Kasv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

N - nõukogu 15.06.2015 otsus nr 13,

R - rektori 29.09.2015 korraldus nr 459RE N 12.1 N 12.2 N 12.3 N 12.4-12.7 N 12.8 N 12.9 R 5 N 13.1 N 13.2

AKADEEMILINE STRUKTUUR

Humanitaarteadused ja kunstid

Usuteaduskond 107 316 91 441 9 002 69 987 1 764 0 279 510 332 109 -15,8% 0 1 500 1 500 281 010 332 109 -15,4%

Filosoofiateaduskond 1 845 491 974 095 166 355 1 806 191 179 712 0 4 971 844 5 145 686 -3,4% 80 000 27 500 107 500 5 079 344 5 251 868 -3,3%

Viljandi kultuuriakadeemia 2 467 549 5 588 68 189 42 051 2 562 0 2 585 939 2 776 052 -6,8% 0 24 500 24 500 2 610 439 2 776 052 -6,0%

Humanitaarteadused ja kunstid kokku 4 420 356 1 071 124 243 546 1 918 229 184 038 0 7 837 293 8 253 847 -5,0% 80 000 53 500 220 000 353 500 8 190 793 8 360 029 -2,0%

Meditsiiniteadused

Arstiteaduskond 5 910 005 259 637 233 315 616 306 80 796 0 7 100 059 6 804 084 4,3% 0 88 500 88 500 7 188 559 6 816 772 5,5%

Kehakultuuriteaduskond 691 783 0 28 451 85 987 1 416 0 807 637 846 319 -4,6% 0 10 500 10 500 818 137 846 319 -3,3%

Meditsiiniteadused kokku 6 601 788 259 637 261 766 702 293 82 212 0 7 907 696 7 650 403 3,4% 0 99 000 330 000 429 000 8 336 696 7 663 091 8,8%

Loodus- ja täppisteadused

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 586 229 102 465 154 017 1 585 692 38 394 0 5 466 797 5 604 116 -2,5% 57 000 40 500 97 500 5 564 297 5 715 997 -2,7%

Matemaatika-informaatikateaduskond 1 582 051 247 284 97 163 334 291 58 224 0 2 319 013 2 300 177 0,8% 40 000 23 500 63 500 2 382 513 2 318 230 2,8%

Loodus- ja täppisteadused kokku 5 168 280 349 749 251 180 1 919 983 96 618 0 7 785 810 7 904 293 -1,5% 97 000 64 000 260 000 421 000 8 206 810 8 034 227 2,1%

Sotsiaalteadused

Õigusteaduskond 1 985 245 65 288 75 387 152 786 10 920 0 2 289 626 2 422 521 -5,5% 0 30 000 30 000 2 319 626 2 425 580 -4,4%

Majandusteaduskond 768 582 233 541 58 755 190 057 55 566 0 1 306 501 1 468 198 -11,0% 40 000 11 500 51 500 1 358 001 1 514 574 -10,3%

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 229 626 177 147 180 405 420 930 51 744 0 3 059 852 3 396 244 -9,9% 0 27 000 27 000 3 086 852 3 408 294 -9,4%

Euroopa kolledž 146 126 -2 657 9 352 7 000 15 624 0 175 445 189 415 -7,4% 0 2 000 2 000 177 445 189 415 -6,3%

Narva kolledž 909 726 -78 314 51 142 48 000 588 0 931 142 985 549 -5,5% 0 13 500 13 500 944 642 985 549 -4,2%

Pärnu kolledž 902 660 56 415 31 659 44 102 12 372 0 1 047 208 1 119 530 -6,5% 0 13 500 13 500 1 060 708 1 119 530 -5,3%

Sotsiaalteadused kokku 6 941 965 451 420 406 700 862 875 146 814 0 8 809 774 9 581 457 -8,1% 40 000 97 500 350 000 487 500 9 297 274 9 642 942 -3,6%

Valdkonnavälised asutused

Raamatukogu 1 789 200 1 789 200 1 743 000 2,7%

Muuseum 479 400 479 400 510 000 -6,0%

Loodusmuuseum ja botaanikaaed 519 700 519 700 537 000 -3,2%

Teaduskool 43 700 43 700 53 000 -17,5%

Valdkonnavälised asutused kokku 2 832 000 2 832 000 2 843 000 -0,4%

Arengufond 0 0 0 393 000 393 000 393 000 1 080 711 -63,6%

AKADEEMILINE STRUKTUUR KOKKU 23 132 389 2 131 930 1 163 192 5 403 380 509 682 0 32 340 573 33 390 000 -3,1% 4 916 000 37 256 573 37 664 000 -1,1%

KAPITALIEELARVE 3 068 000 3 068 000 3 195 900 -4,0% 3 068 000 3 195 900 -4,0%

MITTEAKADEEMILINE STRUKTUUR

Nõukogu ja auditikomitee 125 575 125 575 139 100 -9,7% 125 575 139 100 -9,7%

Rektoraat ja tugistruktuur 101 852 101 852 100 000 1,9% 40 000 4 988 200 5 130 052 5 095 000 0,7%

MTÜ TÜ Akadeemiline Spordiklubi 735 000 735 000 724 000 1,5%

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 184 800 184 800 182 000 1,5%

Reservfondid 700 000 700 000 700 000 0,0%

MITTEAKADEEMILINE STRUKTUUR KOKKU 6 875 427 6 840 100 0,5%

KOKKU 35 447 200 36 825 000 -3,7% 47 200 000 47 700 000 -1,0%


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 32 -

7. Palgad aastal 2016

Keskmiste palkade areng Eesti riigis ja ülikoolis viimastel aastatel ning prognoos 2016. aastaks on

esitatud järgmises tabelis.

Tabel 7.1. Keskmised palgad 2010-2016

Aasta

Riigi

keskmine palk

(euro)

Tartu Ülikooli

keskmine palk

(euro)

TÜ keskmise suhe

riigi keskmisse

2010 792 1109 140,0%

2011 839 1157 137,9%

2012 887 1199 135,2%

2013 949 1246 131,3%

2014 1005 1328 132,1%

2015* 1049 1395 133,0%

2016* 1096 1465 133,7% * - prognoosid

Tabelis esitatud andmete allikad on statistikaamet ja ülikooli rahandusosakond. Prognoosid

tuginevad rahandusministeeriumi ja ülikooli rahandusosakonna andmetele.

Ülikooli palga suhe riigi keskmisse palka on näidanud mitu vahepealset aastat vähenemist, jõudes

2014. aastal tõusuni. 2010. aastal andis panuse suhte 140%-lise taseme saavutamiseks tõukefondide

vahendite kasv ning haridusraha väiksem kärbe riigieelarves võrreldes ülejäänud valdkondadega.

Seejärel aga suhe järjekindlalt langes – ülikoolis keskmine palk küll kasvas ja

konkurentsivõimekust tähtsustatakse kõrgelt, aga riigi keskmine palgakasv oli jõudsam, ülikool jäi

tagaajaja rolli. Alles 2014. aastal saavutas ülikooli palga suhe riigi keskmisesse palka kasvu

võrreldes eelmise aastaga. Seda tingib ülikooli, eesotsas rektori jõuline tegevus palgakonkurentsi

parendamiseks läbi palgaastmete miinimummäärade tõstmise.

Keskmise palga mõjutegureid on muudetud nii riiklikul kui ka ülikooli tasandil. 2014. aastal toimus

riikliku miinimumpalga määra tõus 320-lt eurolt 355-le eurole. 2015. aastal toimus omakorda selle

määra tõus 355-lt eurolt 390-le eurole. Ametiühingute keskliidu juhatus on heaks kiitnud riikliku

lepitaja pakkumise miinimumpalga tõusuks seniselt 390 eurolt 430 euroni tuleval ja 470 euroni

ülejärgmisel aastal. Riiklik miinimumpalga määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt ja see on

kohustuslik ka Tartu Ülikoolile.

Tulumaksumäär on 20% ning tulumaksuvaba tulu on pidevalt tõusnud: 2014. aastal oli see 144

eurot kuus, 2015. aastal on see 154 eurot kuus ning 2016. aastal saab olema 170 eurot kuus.

Töötuskindlustusmakse määr langes alates 01.01.2015st varasemalt 3,0%lt 2,4%le, s.h 1,6% töötaja

kohustusena (seni 2,0%) ja 0,8% tööandja kohustusena (seni 1,0%). 2016. aastal jätkatakse samade

maksumääradega.

Iga muutus riikliku alampalga määras toob kindlasti kaasa korrigeerimise vajaduse ka ülikooli

palgaastmete miinimumtasude määrades. Viimane selline leidis aset ja rakendus alates 1. aprillist

2015.

Tabel 7.2. Tartu Ülikooli palgaastmete miinimummäärad

Palgaaste

Enne

01.01.2015

Pärast

01.01.2015 Pärast

01.04.2015

1 355 390

2 -

3 380 450

4 460 530

5 570 660

6 810 940


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 33 -

7 920 1060

8 1000 1150

9 1250 1360

10 1380 1520

11 1610 1780

12 2300 2530

Tulenevalt teadmisest, et uuest aastast riiklik miinimumpalk tõuseb, on oodata taas ülikoolisiseste

palgaastmete miinimummäärade ümbervaatamist.

Palgakomisjon töötab ülikoolis pidevalt töötajate tasustamise küsimustega, lõplikud otsused

langetab rektor. Samas teeb palgaotsused iga struktuuriüksuse juht vastavalt struktuuriüksuse

finantsvõimalustele kooskõlas palgaeeskirjaga.

8. Tartu Ülikooli laenutegevus ja ehitusinvesteeringud lähiaastatel

Kinnisvaraosakonna poolt koostatud ning rektoraadi, valitsuse ja nõukogu poolt läbi vaadatud

(ennekõike 2016. aasta osas) olulised investeeringud ehitustöödeks on allolevas tabelis 8.1. Kõik

arvud selles tabelis on prognoosid. Arvutused investeeringute mahtude osas on teinud ülikooli

kinnisvaraosakonna töötajad, kes omavad head ülevaadet kinnisvaraturust ja seal valitsevatest

ehitus-remonditööde hindadest.

Oluline lähteinfo

1. Põhieelarvest laekumise määras nõukogu: tegevustoetusest laekub 3 068 000 eurot ja

teadusasutuste baasfinantseerimise vahenditest 762 920 eurot.

2. Investeerimislaen 4 560 000 eurot on planeeritud raamatukogu kapitaalremondi

finantseerimiseks.

3. Finantstulud: 24 000 eurot Tamme apteegi dividendid, 4080 eurot intressitulud

arvelduskontodelt.

4. Laekumine kinnisvara müügist on planeeritud summas 298 000 eurot. Müügiobjektid on

kinnistu Lai 34/36 ja kaks kaarhalli Tartus Viljandi maanteel.

5. Tartu linna toetus on planeeritud samas mahus nagu tänavu (48 000 eurot). Tartu linn toetab

spordihoone renoveerimise laenu tagasimakset.

6. MTÜ Tartu Üliõpilasküla rendimakse suurus 700 000 eurot on määratud ülikooli ja

üliõpilasküla omavahelises lepingus.

7. Kehtivate laenulepingute järgi tuleb ülikoolil 2016. aastal maksta pankadele tagasi varem

võetud investeerimislaene summas 2 937 300 eurot. Laenuintresside ja teenustasude

tasumiseks on planeeritud 207 700 eurot.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 34 -

Tabel 8.1. Olulised investeeringud ehitustöödeks

Jrk.nr Tööde nimetus 2015 2016 2017 2018

IT-keskuse arhitektuurikonkurss ja projekteerimine 315 000,00 € 200 000,00 €

IT-keskuse ehitamine 10 500 000,00 € 17 000 000,00 €

Peahoone 1. ja 3. korruse remonttööd 285 000,00 €

Peahoone lõunatiiva remonttööd koos ventilatsiooni

ning kütte väljaehitamisega 615 000,00 €

3 Lossi 25 tööd, mis tulenevad Päästeameti nõuetest 390 000,00 € 230 000,00 €

4 Raatuse 22 ühiselamu 1. korruse parendustööd 350 000,00 €

5 Ülikooli 16 katus ja seinte tugevdamised 276 280,00 €

6 Vanemuise 46 küttesüsteemi väljavahetamine 385 000,00 €

7 Riia 23 küttesüsteemi vahetus, ruumide remonttööd 130 000,00 €

8 Ülikooli 18A/20 katuse- ja küttesüsteemitööd 200 000,00 €

Narva 89 ühiselamu remonttööd (fassaadi ja katuse

tugevdamised, soojustamised, aknad)370 000,00 € 180 000,00 €

Narva 89 ühiselamu remonttööd (sisemised

ümberehitus-/remonttööd)350 000,00 €

Narva 89 ühiselamu remonttööd (eriosade

uuendamised)200 000,00 €

Nooruse 7 akende ja uste vahetused 120 000,00 €

Nooruse 7 ventilatsioonisüsteemi ehitus 350 000,00 €

Nooruse 7 fassaad, evakuatsioonitrepid maja otstes 550 000,00 €

Ujula 4 juurdeehituse projeketeerimine 160 000,00 €

Lossi 38 muuseumi projekteerimine 50 000,00 €

12 Jakobi 1 evakuatsioon ja sisemised remondid 230 000,00 €

13 Raamatukogu remonttööd 5 000 000,00 € 4 200 000,00 €

14 Lossi 3 remonttööd 200 000,00 €

KOKKU 2 571 280,00 € 6 370 000,00 € 15 995 000,00 € 17 900 000,00 €

Tööde nimetused ja maksumused koos käibemaksuga

2

9

10

1

11

Investeeringud objektidele:

1. Raamatukogu renoveerimise maksumus on prognooside järgi 9,2 miljonit eurot.

Renoveerimine jaguneb kahe aasta vahel ja tähtaeg võiks olla 31.12.2017. Renoveerimise

finantseerimise põhiallikas on pangalaen. Esimesel aastal on plaanis võtta laenu summas 4,56

miljonit eurot ja teha renoveerimistöid mahus 5,00 miljonit eurot. Kuna tegelik ehitushind

selgub riigihanke tulemusel ja tööd jagunevad kahe aasta vahel, siis on ettepanek nõukogule

saada luba korraldada täismahus renoveerimise hange ning vajalik täiendav laen 2017. aasta

eelarvesse planeerida juba mahus, mis tuleneb ehituslepingust. Kapitalieelarve riskide

maandamiseks on plaanis küsida nõukogult luba minna raamatukogu renoveerimisel 2016.

aastal kuni kahe miljoni euroga miinusesse. Seda juhuks, kui renoveerimistööd kulgevad kiires

tempos ja täiendav finantseerimise vajadus on juba 2016. aastal. Ülikool on täna ja plaanide

järgi ka terve 2016. aasta nii likviidne, et ei vaja ehitusega miinusesse mineku

finantseerimiseks arvelduslaenu.

2. MTÜ Tartu Üliõpilasküla maksab ülikoolile renti 700 tuhat eurot aastas ja ülikoolil on

kohustus hoida üliõpilaselamud inimväärses korras. Narva mnt 89 üliõpilaselamu heakord on

kahtlemata meie elamutest kõige halvem. Investeeringusumma 530 tuhat eurot katab

fassaaditööd, katuse tugevdamise, soojustamise, akende vahetuse ja hulga siseremondi töid.

3. Ajaloomuuseumi (Lossi 25) finantseerimise vajadus mahus 230 tuhat on sisuliselt otsustatud

varem. Objekt sai kapitalieelarvesse planeeritud ajendatult päästeameti ettekirjutusest.

4. IT keskus jõuab plaanide järgi 2016. aasta teises pooles projekteerimise faasi ning

finantseerimiseks on planeeritud 200 tuhat eurot, s.o osa projekteerimise maksumusest.

Objektile planeerisime tänavuseks aastaks 315 tuhat eurot eesmärgiga teostada

arhitektuurikonkurss ja teha vajalikud ettevalmistused IT keskuse rajamiseks. Ka sellest rahast

jääb valdav osa kasutamiseks 2016. aastal.


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 35 -

5. Päästeamet on teinud ettekirjutuse Ülikooli 18A/20 vastavusse viimiseks ohutusnõuetega.

Vajalik tööde rahaline maht kinnisvaraosakonna hinnangul on 200 tuhat eurot. Korda tehakse

ka maja katus ja küttesüsteemid.

6. Tänane kehakultuuriteaduskond tegutseb (olulises osas) aadressil Jakobi 5. Selle maja heakord

vajab parandamist. Rektoraat kiitis heaks plaani ehitada Ujula 4 spordihoonele juurdeehitus

ning viia tegevus Jakobi 5-st spordihoone juurdeehitusse. Jakobi 5 läheks pärast renoveerimist

haridusteaduste instituut, kes vabastaks Salme tänava maja. Summa 160 tuhat eurot katab

Ujula 4 juurdeehituse projekteerimise kulud.

KAPITALIEELARVE

LAEKUMISED Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Kavand

2012 2013 2014 2015 2016

1. Riiklik finantseerimine 304 558 0 0 0 0

2. Laekumine põhieelarvest 3 100 865 3 225 229 3 598 717 3 158 629 3 830 920

3. Investeerimislaen 0 0 1 568 000 0 4 560 000

4. Finantstulud 37 682 2 560 26 667 29 371 28 080

5. Laekumine kinnisvara müügist 2 144 500 4 225 150 1 001 000 885 000 298 000

6. Tartu linn 84 749 63 912 63 912 48 000 48 000

7. Tõukefondid 6 477 644 16 537 705 4 773 427 0 0

8. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 669 583 701 744 724 787 700 000 700 000

9. Muud tulud 945 637 1 687 507 1 485 246 0 0

LAEKUMISED KOKKU 13 765 218 26 443 806 13 241 757 4 821 000 9 465 000

KULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Kavand

2012 2013 2014 2015 2016

1. Laenude teenindamine ja kustutamine

1.1. Laenude kustutamine 2 635 820 3 091 013 2 979 357 3 029 000 2 937 300

1.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 413 002 248 250 202 650 140 000 207 700

Kokku 3 048 821 3 339 263 3 182 007 3 169 000 3 145 000


2.1. Struve 1 (Raamatukogu) 197 585 344 077 129 112 5 000 000

2.2. Narva mnt 89 370 000 530 000

2.3. Lossi 25 (Ajaloomuuseum) 80 000 230 000

2.4. IT-kompetentsikeskus 315 000 200 000

2.5. Ülikooli 18a/20 200 000

2.6. Ujula 4 (Juurdeehitus) 160 000

2.7. Ülikooli 18 (Peahoone) 198 221 982 105 470 000

2.8. Raatuse 22 0 0 288 231 350 000

2.9. Lossi 3 0 0 267 228 67 000

2.10. Füüsikum 2 643 394 10 607 800 6 033 694

2.11. Siirdemeditsiinikeskus 2 517 531 5 814 108 1 165 205

2.12. Botaanikaaed 0 0 591 901

2.13. Vanemuise 46 179 748 1 357 118 455 263

2.14. Pepleri 14 0 0 248 708

2.15. Lossi 38 (Vana-Anatoomikum) 0 106 164 106 749

2.16. Tähetorn 0 0 36 936

2.17. Ülikooli 16 200 000 0 3 720

2.18. Näituse 2 122 707 2 118 553

2.19. Õppe- ja töökeskonna meetme objektid 478 830 610 179

2.20. Narva mnt 25 27 473 27 602

2.21. Lossi 36 686 627 0

2.22. Struve maja ja tõllakuur 208 755 0

2.23. Narva kolledž 6 027 318 -270

Kokku 13 488 189 21 967 436 9 326 748 1 652 000 6 320 000

KULUD KOKKU 16 537 011 25 306 699 12 508 755 4 821 000 9 465 000


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 36 -

Ülikool on vähendanud oma laenuportfelli mahtu alates 2011. aasta lõpust, ent planeerib võtta 2016.

aastal investeerimislaenu, mis viib laenuportfelli kasvule.

Graafik 8.1. Tartu Ülikooli laenukohustused miljonites eurodes aastalõpu seisudega

Tabel 8.2. Laenud

Laenu võtmise

aasta Objekt

Summa

(euro)

2004 Vanemuise 46, loodus- ja tehnoloogiateaduskond 546 675

2004 Näituse 13a, õigusteaduskond 439 000

2004, 2014 Botaanikaaed 509 000

2004 Peahoone 159 000

2007 Ujula 4, spordihoone 1 065 235

2008 Chemicum 1 600 000

2008, 2011 Lossi 36, sotsiaal- ja haridusteaduskond 1 567 328

2010 Nooruse 1, tehnoloogiainstituut, farmaatsiainstituut 1 810 000

2010 Physicum 225 000

2010, 2011, 2014 Philosophicum 2 655 000

2010, 2011 Siirdemeditsiinikeskus 400 000

2014 Vana anatoomikum 700 000

2014 Raamatukogu 54 000

Kokku 11 730 238


_________________________________________________________________________________Kaaskiri

- 37 -

Ülikooli eelarve struktuur:

PÕHIEELARVE KAPITALIEELARVE

KOONDEELARVE

ÜLDFOND

VALDKONNAD

SOTSIAALTEADUSTE VALDKONDõigusteaduskondmajandusteaduskondühiskonnateaduste instituutharidusteaduste instituutpsühholoogia instituutJohan Skytte poliitikauuringute instituutNarva kolledžPärnu kolledž

HUMANITAARTEADUSTE JAKUNSTIDE VALDKONDusuteaduskondajaloo ja arheoloogia instituuteesti ja üldkeeleteaduse instituutfilosoofia ja semiootika instituutkultuuriteaduste ja kunstde instituutmaailma keelte ja kultuuride kolledžViljandi kultuuriakadeemia

MEDITSIINITEADUSTE VALDKONDbio- ja siirdemeditsiini instituutperemeditsiini ja rahvatervishoiu instituutfarmaatsia instituutkliinilise meditsiini instituuthambaarstiteaduse instituutsporditeaduste ja füsioteraapia instituut

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKONDEesti mereinstituutfüüsika instituutkeemia instituutmolekulaar- ja rakubioloogia instituuttehnoloogiainstituutökoloogia ja maateaduste instituutarvutiteaduste instituutmatemaatika ja statistika instituut

ASUTUSED

Eesti geenivaramuraamatukoguÜlikooli muuseumloodusmuuseum ja botaanikaaedteaduskool

TUGIÜKSUSED

rektoraadi büroosiseauditi bürooõppeosakondelukestva õppe keskusüliõpilasesindusteadus- ja arendusosakondkantseleipersonaliosakondturundus- ja kommunikatsiooniosakondkinnisvaraosakondinfotehnoloogia osakondrahandusosakond

NÕUKOGU

REKTORAAT

Vastavalt ülikooli põhitegevustele – õppe- ja teadustööle, kujuneb ka ülikooli eelarve. Õppetulud

kujutavad endast riiklikku hariduskulude tegevustoetust (endine riiklik koolitustellimus), tasulise

taseme- ja täiendusõppe tulusid ning õppetegevuse toetamiseks saadud vahendeid (põhiliselt

tõukefondidest). Teadustulud moodustuvad riigi poolt toetatavatest uurimistoetustest

(institutsionaalsed ja personaalsed) koos infrastruktuurikulude kompenseerimisega, teadus- ja

arendustöölepingutest, teadusasutuste baasfinantseerimisest, tõukefondidest finantseeritavate

projektide vahenditest ning eraldistest riiklikest programmidest.

Ülikooli töö koordineerimiseks, ruumide haldamiseks, teaduskondade ja asutuste vaheliste ühiste

arengu- ja tööprojektide realiseerimiseks on loodud tugistruktuur. Tugistruktuuri finantseeritakse

põhiliselt üldfondist, kuhu tehakse eraldisi kõikidelt ülikooli tuludelt. Samuti finantseeritakse

üldfondist ülikooli asutusi, mis teenivad Eesti ühiskonna huvisid – raamatukogu, teaduskool,

Ülikooli muuseum ning loodusmuuseum ja botaanikaaed.


__________________________________________________________________________Finantsstrateegia

- 38 -


OTSUS nr 16

Tartu 26. oktoober 2015. a

Tartu Ülikooli finantsstrateegia 2022. aastani

Võetud vastu ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 3 ja Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi

10 punkti 2 alusel.

Tartu Ülikooli nõukogu otsustab

kinnitada Tartu Ülikooli finantsstrateegia 2022. aastani.

I. Olukorra kirjeldus

1. Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) tuludest ligi 90% pärineb avalikust sektorist. Seetõttu

sõltub ülikooli käekäik väga suurel määral Eesti riigi ja laiemalt Euroopa Liidu

majanduslikust edust ning kõrgharidus- ja teaduspoliitikast.

I.1. Eesti kõrgharidus- ja teaduspoliitika

2. 2006. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015. Selle

ellu viimiseks suurendas Eesti riik perioodil 2011–2015 väga oluliselt kõrgharidusõppe

rahastust. Eesti riik panustab tänasel päeval kõrgharidusse oluliselt enam kui OECD riigid

keskmiselt – seda mõõdetuna riigi sisemajanduse kogutoodangu suhtes. Kulud üliõpilase

kohta on aga absoluutarvudes jätkuvalt väiksemad kui OECD riikides keskmiselt.

3. 2014. aasta veebruaris kiitis Riigikogu heaks Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Selle

olulisemad eesmärgid kõrgharidussektorile on järgmised:

3.1. töötatakse välja kõrgkoolide mõistlik tööjaotus ja selged vastutusvaldkonnad;

3.2. rakendatakse Eesti kõrgkoolide vahelist ja rahvusvahelist koostööd toetavaid

rahastamise põhimõtteid ning käivitatakse nende tulemuslikkuse seire;

3.3. liigutakse suunas, et üliõpilaskond peegeldaks ühiskonna struktuuri, sh soolist,

keelelist ja sotsiaalmajanduslikku mõõdet, ning üliõpilasi toetataks riigile oluliste

suundade valikul;

3.4. täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr tõuseb 20%ni (praegune tase 12,9%);

3.5. õppetöö katkestajate määr väheneb alla 15% (praegune tase 21,3%);

3.6. loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse erialade lõpetajate osakaal

tõuseb 25%ni (praegune tase 22%);

3.7. seiratakse ja arendatakse üliõpilaste vajaduspõhist toetus- ja laenuskeemi ning

stipendiumide süsteemi.

4. 2007. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

strateegia aastateks 2007–2013 „Teadmistepõhine Eesti“. Riiklik teaduse rahastamine

paranes ainult tänu Euroopa Liidu tõukefondide kasutamisele. Rahastamise kasvutempo jäi

alla strateegias sätestatule.

5. Eesti teadussüsteem paistab teiste riikide seas silma suure projektipõhisusega, mis on küll

hea kvaliteedikonkursi mehhanism, kuid millel on ka puudused: teadlaste halduskoormus

on suur, raske on seada pikaajalisi tegevuseesmärke ja ohustatud on teaduse valdkondlik

mitmekesisus.

6. 2014. aasta jaanuaris kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“. Strateegia seab Eestile neli

olulist eesmärki:

6.1. Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine;

6.2. teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides;



- 39 -

6.3. teadus- ja arendustegevus muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks;

6.4. Eesti on rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases

koostöös aktiivne ja nähtav.

I.2. Ülikoolisisene keskkond

7. Ülikool analüüsis aastatel 2012 ja 2013 oma edusamme ja nõrkusi, olukorda kõrgharidus- ja

teadusmaastikul nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning koostas uue arengukava aastani 2020.

Arengukava täitmise tagamiseks peeti äärmiselt vajalikuks viia ellu ka juhtimis- ja

struktuurireform, mille tulemusel moodustatud akadeemilise struktuuri üksused on

suuremad ja elujõulisemad.

8. 2015. aasta juunis otsustas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse

hindamisnõukogu akrediteerida Tartu Ülikooli seitsmeks aastaks. Otsuses on välja toodud

Tartu Ülikooli tugevused, kuid ka parendamist vajavad valdkonnad ja soovitused.

9. Tartu Ülikool kasutas Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007–2013 rahalisi vahendeid suures

mahus rahvusvaheliste suhete arendamiseks, doktoriõppe arendamiseks, õppe- ja

teadushoonete ehitamiseks ning teadusaparatuuri soetamiseks.

10. Ülikooli tööjõukulude suhe kogukuludesse on viimasel kuuel aastal jäänud vahemikku

46,2% – 49,9%.

11. Ülikooli piisavalt range finantspoliitika on hoidnud ülikooli viimaste aastate kulude ja

tulude keskmise suhte tasemel 96%.

12. Ülikooli laenukoormus on viimastel aastatel vähenenud alla 10% aasta tegevustuludest.

II. Eesmärgid

13. Ülikooli finantsstrateegia eesmärk on tagada ülikooli pikaajaline finantsiline

jätkusuutlikkus ning muuta ülikooli tegevus kõikides teadusvaldkondades tulemuslikumaks.

II.1. Ülikooli eelarve prioriteedid

14. Finantsstrateegia toetab Tartu Ülikooli arengukavas aastateks 2015-2020 (A2020)

sätestatud ülikooli missiooni, visiooni ja arengueesmärkide saavutamist. Ülikool loob oma

eelarves arengufondi ja kaasrahastab sellest olulisi arenguid.

15. Ülikooli eelarve koostamise prioriteedid lisaks A2020-le on järgmised:

15.1. täita Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020 kõrgharidussektorile seatud eesmärke,

mis on sõnastatud käesoleva strateegia punktis 3;

15.2. täita Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020

„Teadmistepõhine Eesti“ eesmärke, mis on sõnastatud käesoleva strateegia punktis 6;

15.3. suunata raha Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse

hindamisnõukogu akrediteerimisotsuses välja toodud parendamist vajavate tegevuste

ja soovituste täitmiseks;

15.4. arendada ülikooli senati heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

fookusvaldkondasid.

16. Ülikooli prioriteedid Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastusprogrammi

Horisont 2020 ja tõukefondide vahendite kaasamisel on nutika spetsialiseerumise

valdkonnad:

16.1. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, sh

IKT kasutamine tööstuses, küberturvalisuse ja tarkvara arendamine;

16.2. tervisetehnoloogiad ja -teenused, sh biotehnoloogia ja e-meditsiin;

16.3. ressursside efektiivsem kasutamine.

II.2. Üldised eesmärgid

17. Ülikool seab eesmärgiks hoida ülikooli tulude kasvutempo kiirem kui Eesti riigi

nominaalsel sisemajanduse kogutoodangul.



- 40 -

18. Ülikool tagab oma töötajatele konkurentsivõimelised palgad ning loob eeldused ja tagab

vahendid heal tasemel töökeskkonnaga organisatsiooni arenguks. Tööviljakuse ja -

efektiivsuse tõustes kasvavad palgakulud kiiremini muudest kuludest.

19. Eelarve koostamisel juhindutakse finantspiirangutest, mis tagavad, et igal aastal on ülikooli

majandusaasta aruande näitajates täidetud järgmised tingimused:

19.1. ülikooli rahavood majandustegevusest on igal aastal positiivsed;

19.2. ülikooli netovara osakaal bilansis on vähemalt 75%;

19.3. ülikooli laenukoormus on alla 25% ülikooli aasta tuludest.

20. Eelarve koostamisel juhindutakse finantspiirangutest, mis tagavad, et aastate 2014–2022

kohta on summaarselt täidetud järgmised tingimused:

20.1. ülikooli majandustegevuse positiivsed rahavood ületavad sama perioodi põhivara

kulumi;

20.2. kulude ja tulude suhe jääb alla 98%.

21. Punktis 19 ja 20 toodud piirangute järgimine tagab, et perioodi 2014–2022 ülikooli

summaarne eelarvepositsioon on positiivne.

22. Ülikool kasutab Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 raha efektiivselt õppe- ja

teadustöö edendamiseks. Kõik akadeemilise struktuuri üksused peavad korraldama oma

tegevuse nii, et üleminek Euroopa Liidu eelarveperioodile 2021–2027 oleks sujuv, st

olukorras, kus tõukefondide vahendite hulk väheneb märkimisväärselt, on tagatud

jätkusuutlik õppe- ja teadustöö struktuuriüksuses.

III. Tegevussuunad

23. Eesmärkide saavutamiseks koondab ülikool oma finantspoliitika nelja tegevussuunda:

23.1. tulude mitmekesistamine ja fokuseerimine;

23.2. kokkuhoiumeetmete rakendamine;

23.3. kaudsete kulude katmise poliitika järjepidev juhtimine;

23.4. finantsjuhtimise tõhustamine kõikidel juhtimistasanditel.

III.1. Tulude mitmekesistamine ja fokuseerimine

24. Ülikooli tulude kasvu saavutamiseks suurendatakse oluliselt erasektori ja rahvusvaheliste

fondide rahastamise osakaalu ülikooli tuludes. Ülikool loob struktuuriüksustele

majandamistingimused ja töötajatele motivatsiooniskeemid, mis tagavad töötajate huvi

24.1. suurendada ülikooli tulusid Horisont 2020 programmi ja teiste rahvusvaheliste

fondide raha kaasamisega;

24.2. suurendada ülikooli tulusid erasektori raha kaasamisega teadustegevusse, sh

rakendusuuringutesse.

25. Professorite, juhtivteadurite ja vanemteadurite ametinõudeid muudetakse paindlikumaks.

Teadus- ja arenduslepingute eduka täitmisega on võimalik vähendada õppetööga seotud

kohustusi.

26. Instituutide ja asutuste juhtide tagasivalimisel arvestatakse struktuuriüksuse tulemuslikkust

teadus- ja arenduslepingute hankimisel ja täitmisel.

27. Ülikool panustab elukestva õppe arengusse kogu selle mitmekesisuses. Olulist tähelepanu

pööratakse täiendus- ja ümberõppe tulude kasvule.

28. Ülikooli töötajad väldivad ülikoolile konkurentsi osutamist tegevusvaldkondades, mis

kuuluvad ülikooli põhitegevuste hulka.

29. Ülikool soosib oma töötajate tegutsemist väljaspool ülikooli, kui see loob lisaväärtust

töötajale ja ülikoolile või tugevdab ülikooli ja ühiskonna sidet.



- 41 -

III.2. Kokkuhoiumeetmete rakendamine

30. Akadeemiliste töötajate tegelik töökoormus viiakse vastavusse töölepingujärgsete

kohustustega, st struktuuriüksuse juhid tagavad akadeemiliste töötajate õiglase panuse

õppetöös, teadustöös ja administratiivtöös.

31. Viiakse ellu õppekavade reform. Õppekavade reformi põhieesmärk on õppekavade ja

õppetöö parem kvaliteet ning parem seotus ühiskonna vajadustega. Kvaliteeti aitab tagada

õppekavade arvu vähendamine, mis loob eeldused oluliste ja elujõuliste õppekavade

suuremale rahastamisele.

32. Ülikoolis rakendatakse meetmeid tegevuste ja ressursside killustatuse vähendamiseks ja

vältimiseks. Vähendatakse dubleerimist õppetöös ja tõhustatakse teadusaparatuuri

kasutamist, sh eri teadusgruppide ristkasutust.

33. Ülikool võõrandab ülikooli põhikirjaliseks tegevuseks mittevajaliku vara. Nõukogu vaatab

vähemalt üks kord aastas üle põhikirjalikuks tegevuseks mittevajaliku kinnisvara nimekirja

ja otsustab edasise tegutsemise.

34. Vähendatakse administreerimiskoormust, mille ülikool on ise kehtestanud, st vaadatakse üle

ülikoolis kehtestatud regulatsioonid ja protseduurireeglid eesmärgiga vähendada

ülereguleerimist.

35. Ülikool soodustab e-teenuste arengut.

36. Ülikool teeb jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks, eelkõige soojamajanduse

energiasäästu saavutamiseks.

III.3. Kaudsete kulude katmise poliitika järjepidev juhtimine

37. Kesksete kaudsete kulude katmiseks on moodustatud üldfond eesmärgiga

37.1. katta nõukogu, senati ja rektoraadi kulud;

37.2. katta ülikooli tugiüksuste kulud, mis on vajalikud akadeemilistele üksustele teenuste

osutamiseks;

37.3. katta ülikooli eelarves eraldi reana välja toodud üleülikooliliste tegevusprojektide

kulud;

37.4. katta raamatukogu, muuseumi ning loodusmuuseumi ja botaanikaaia kulud;

37.5. tasuda ülikooli institutsionaalsed liikmemaksud organisatsioonides ja ühingutes;

37.6. luua rektori, prorektorite ja kantsleri reservfondid;

37.7. katta kapitalieelarve kulud, so investeeringud kinnisvarasse ja laenude teenindamine.

38. Üldfondist rahastatakse ainult punktis 37 loetletud tegevusi. Üldfondi eelarve kinnitab

ülikooli nõukogu ja seda ei moodustata suuremana, kui on planeeritud kulutused.

39. Rektor kehtestab üldfondi rahastamise ja kasutamise põhimõtted, lähtudes eesmärgist

tagada parimal moel ülikooli kui terviku huvide realiseerimine.

40. Valdkondade nõukogud kehtestavad põhimõtted valdkondlike kaudsete kulude katmiseks.

Valdkondade nõukogud analüüsivad koostöös rahandusosakonnaga valdkonna kaudseid

kulusid vähemalt üks kord aastas.

III.4. Finantsjuhtimise tõhustamine

41. Ülikool rakendab tulemusrahastamise põhimõtteid akadeemiliste üksuste juhtimisel.

Ülikool rakendab tulemusjuhtimise põhimõtteid nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise

struktuuri üksustes. Tulemusjuhtimise korraldamise oluliseks sisendiks on näitajad ja

indikaatorid, mis ülikool lepib kokku riigiga sõlmitavates lepingutes.

42. Tagatakse finantsjuhtimise kompetentsuse kasv kõigil juhtimistasemetel ja kõigis ülikooli

struktuuriüksustes. Rahandusosakond korraldab igal aastal ülikooli sisekoolitusi, mille

eesmärgid on

42.1. tutvustada ülikoolis kehtivaid rahandusalaseid regulatsioone ja nende muudatusi;



- 42 -

42.2. tutvustada ülikoolis kasutusel olevat rahanduse tarkvara ja selle kasutamist;

42.3. anda ülevaade olulisematest finantsalastest analüüsidest.

43. Finantsjuht ja rahandusosakond jälgivad regulaarselt struktuuriüksuste finantsdistsipliinist

kinnipidamist ning lepingute tähtaegade järgimist.

44. Palgapoliitikas seotakse palgatõus tulemuslikkuse mõõdikutega. Tõhustatakse järelevalvet

naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstava võrdse palga üle.

45. Juhtide tulemustasustamine seotakse ka finantsnäitajatega. Dekaanide ning instituutide ja

asutuste juhtide finantstulemuslikkuse hindamise olulised kriteeriumid on muu hulgas

45.1. finantsdistsipliinist kinnipidamine;

45.2. üksuse akadeemiliste töötajate palgatase;

45.3. struktuuriüksuse tulude kasv.

46. Ülikool käivitab uusi projekte ja sõlmib uusi lepinguid ainult siis, kui on tagatud kõikide

nendega kaasnevate kulude, sh kaudsete kulude katmine. Erandite tegemise korra kehtestab

rektor igaks eelarveaastaks.

47. Struktuuriüksuste juhid vastutavad projektide ja lepingute aruandluse, sh finantsaruandluse,

kvaliteedi ja õigeaegse esitamise eest oma struktuuriüksuses.

48. Ülikooli laenukoormus püsib tasemel, kus ülikool suudab laenud tagasi maksta neid

refinantseerimata ja pankadega on kokku lepitud vastavad laenude tagasimaksegraafikud

III.5. Muu tegevus

49. Ülikool peab väga vajalikuks toetada rahaliselt üliõpilasesindust – tugev üliõpilaskond on

oluline partner parema ülikooli loomisel.

50. Ülikool peab oluliseks ASTRA programmi raames ehitada 2019. aasta lõpuks

infotehnoloogia keskus.

51. Ülikool ei osale tulevikus selliste sihtasutuste asutamisel, mille olemasolu on üles ehitatud

ülikooli toetustele.

IV. Ühiskonna teenimine muudes tegevustes

52. Ülikool peab oluliseks populariseerida teadust ning tutvustada oma olulisemaid

teadustulemusi avalikkusele.

53. Ülikool pakub aktiivselt oma teadmisi mõjutamaks ühiskonnas toimuvaid protsesse.

54. Ülikool rahastab jätkuvalt oma muuseume. Rahastamise summad määratakse igaks aastaks

ülikooli eelarvega.

55. Ülikool arendab sporditegevust oma liikmete ja avalikkuse huvides, kujundades

sportimisharjumusi ja tagades õppe- ja teadustööks vajalikud tingimused MTÜ Tartu

Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi kaudu. Toetuse summa määratakse igaks aastaks

ülikooli eelarvega.

56. Ülikool arendab kultuuri- ja loometegevust MTÜ Tartu Üliõpilasmaja kaudu. Toetuse

summa määratakse igaks aastaks ülikooli eelarvega.

V. Rakendussätted

Otsus jõustub 1. jaanuaril 2016.


Kersti Kaljulaid

nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Saima Tiirmaa-Oras

nõukogu sekretär


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 43 -


MÄÄRUS nr 5

Tartu 26. oktoober 2015. a

EELARVE EESKIRI

Vastu võetud Tartu Ülikooli seaduse paragrahvi 22 lõigete 1 ja 5 alusel ning arvestades Tartu

Ülikooli seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkte 3 ja 6.

I. Üldsätted

1. Käesolev eeskiri sätestab Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) eelarve koostamise, vastuvõtmise,

muutmise ja täitmise korra.

2. Ülikooli eelarve on finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid (edaspidi: vahendid),

mida ülikool eelarveaastal plaanib teenida, saada toetusena, vahendada ja kasutada.

3. Ülikooli eelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb

31. detsembril.

4. Ülikooli eelarve sisu on ülikooli tulude ja kulude planeerimine üheks eelarveaastaks.

5. Ülikooli tulud on kõik vahendid, mida ülikool teenib või saab toetusena.

6. Ülikooli kulud on ülikooli kasutatud vahendid.

7. Ülikooli eelarve koostatakse koondeelarvena (edaspidi: eelarve), mis koosneb põhieelarvest ja

kapitalieelarvest.

8. Põhieelarve sisaldab ülikooli majandustegevuse tulusid ja ülikooli majandustegevusega seotud

kulusid. Põhieelarve ei sisalda kapitalieelarve sissetulekuid ega väljaminekuid.

9. Kapitalieelarves kajastuvad laekumised sihtotstarbelisteks investeeringuteks kinnistutesse,

ülikooli võetavad laenud ja finantstulud. Samuti kajastuvad kapitalieelarves väljamaksed

ehitusteks ja kapitaalremontideks, laenude tagasimaksed, intressimaksed ja

finantseerimistehingutega seotud muud kulud.

10. Valdkondade, valdkonnaväliste asutuste ja tugiüksuste eelarved koostatakse ülikooli

põhieelarve alameelarvetena.

II. Ülikooli eelarve tulud ja kulud

11. Eelarve tulud on selle eelarveaasta tulud, millal need eelarvesse laekuvad, olenemata sellest,

millise aasta eest need on arvestatud või millal need oleksid pidanud laekuma.

12. Põhieelarve tulud on

12.1. tulud õppetegevusest (tegevustoetus, õppeteenustasud, täiendusõppe tulud, residentide

koolituse tulud ning muud õppetegevusega seotud tulud ja toetused);

12.2. tulud teadustegevusest (institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, siseriiklike

teadus- ja arenduslepingute tulud, välislepingute ja -grantide tulud, teadusasutuste

baasfinantseerimine ja muud teadustegevusega seotud tulud);

12.3. muud tegevustulud (tulud, mida ei saa käsitleda ei õppe- ega teadustuludena).

13. Põhieelarve kulud on

13.1. valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste kulud;

13.2. ülikooli nõukogu, rektoraadi ja tugiüksuste kulud;

13.3. tugistruktuuri juhitavate üleülikooliliste tegevusprojektide kulud;

13.4. ülikooli liikmemaksud organisatsioonides ja ühingutes;

13.5. eraldised kapitalieelarvesse;

13.6. reserv- ja arendusfondidest makstavad kulud.

14. Kapitalieelarve sissetulekud on

14.1. riiklikud eraldised investeeringuteks;

14.2. muud sihtotstarbelised eraldised ja annetused investeeringuteks;


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 44 -

14.3. eraldised põhieelarvest;

14.4. ülikooli võetavad laenud;

14.5. kinnisvara müügitulud;

14.6. finantsinvesteeringute tulud.

15. Kapitalieelarve väljaminekud on

15.1. eraldised laenude tagasimaksmiseks;

15.2. eraldised laenuintresside ja finantseerimistegevuste teenustasude tasumiseks;

15.3. investeeringud kinnisvaraobjektide kaupa.

16. Eelarve tulud liigendatakse tulu liikide ja nende allikate järgi. Eelarve tulude liigenduse määrab

finantsjuht.

17. Eelarve kulud liigendatakse nende majandusliku sisu järgi. Eelarve kulude liigenduse määrab

finantsjuht.

18. Kulud määratletakse eelarves kindlaksmääratud või ülekantava kuluna.

19. Kindlaksmääratud kulud on üleülikooliliste tegevusprojektide kulud ja kapitalieelarve

väljaminekud. Kindlaksmääratud kuluna määratletud summa eelarveaasta lõpu jäägi võimaliku

edasise kasutamise otsustab ülikooli nõukogu rektori ettepanekul.

20. Ülekantavad kulud on valdkondade, valdkonnaväliste asutuste, ülikooli nõukogu, rektoraadi ja

tugiüksuste kulud ning reserv- ja arendusfondidesse tehtud eraldised. Ülekantava kuluna

määratletud summa jääk kantakse üldjuhul üle järgmisse eelarveaastasse vastava

struktuuriüksuse jäägina. Kui tugiüksuse üldfondist finantseeritavate vahendite jääk

aastavahetusel on suurem kui 10% aastaks eraldatud vahenditest, siis seda ületava jäägi

võimaliku edasise kasutamise otsustab ülikooli nõukogu rektori ettepanekul.

III. Eelarve subjektid ja üldfond

21. Ülikooli eelarve subjektid on valdkonnad, valdkonnavälised asutused, nõukogu, rektoraat ja

tugiüksused. Valdkonna eelarve subjektid on valdkonna struktuuriüksused.

22. Subjekti eelarves kajastuvad kõik tulud (k.a nõukogu, rektori, prorektorite, kantsleri ja

finantsjuhitehtud eraldised) ja kulud, mis on seotud konkreetse struktuuriüksusega vastutavate

täitjate või tehtava töö kaudu.

23. Üldfond on rahaliste vahendite fond, mis moodustatakse eesmärgiga

23.1. katta nõukogu, auditikomitee ja rektoraadi kulud;

23.2. katta ülikooli tugistruktuuri kulud, mis tulenevad teenuste osutamisest nõukogule,

valdkondadele ning valdkonnavälistele asutustele;

23.3. katta osaliselt valdkonnaväliste asutuste kulud;

23.4. katta üleülikooliliste tegevusprojektide kulud, mille kohta nähakse ülikooli eelarves ette

eraldi rida;

23.5. katta osaliselt kulud ülikooli liikmemaksudele organisatsioonides ja ühingutes;

23.6. luua rektori, prorektorite ja kantsleri reservfondid;

23.7. katta osaliselt kapitalieelarve kulud, s.o investeeringud kinnisvarasse ja laenude

teenindamine.

24. Üldfondi tulud on

24.1. nõukogu tehtav eraldis tegevustoetusest;

24.2. nõukogu tehtav eraldis teadusasutuste baasfinantseerimise rahast;

24.3. rektori tulude jaotamise ja kasutamise korraldusega määratud eraldised.

IV. Eelarve kavandi koostamine ja vastuvõtmine

25. Ülikooli nõukogu moodustab eelarvekomisjoni. Nõukogu kehtestab eelarvekomisjoni

reglemendi, milles sätestatakse eelarvekomisjoni ülesanded.

26. Ülikooli nõukogu kehtestab järgmise eelarveaasta koostamise põhimõtted 15. septembriks.

27. Rektor kehtestab järgmise eelarveaasta tulude jaotamise ja kasutamise korra 30. septembriks.

28. Eelarve kavandi koostamist korraldab finantsjuht.

29. Eelarve subjekti eelarve kavandi koostamise aluseks on

29.1. finantsjuhi määratud tulude ja kulude liigendus;

29.2. ülikooli arengukavad;

29.3. ülikoolis kehtivad finantstegevust reguleerivad õigusaktid;


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 45 -

29.4. nõukogu heakskiidetud eelarve koostamise põhimõtted;

29.5. finantseerijate kehtestatud tingimused;

29.6. finantsjuhi koostatud ülevaade, mis iseloomustab riigieelarve ja riigi majanduse arengut

planeeritaval aastal;

29.7. finantsjuhi antavad suunised.

30. Nõukogu kehtestab eelarve kavandi koostamise ajakava 15. septembriks.

31. Tugiüksused koostavad taotlused üleülikoolilistele tegevusprojektidele, mille edendamine on

üksuse vastutus. Need taotlused lisatakse tugiüksuse eelarve kavandile.

32. Ülikooli eelarve kavandi koostamise alused on lisaks punktis 29 loetletule

32.1. ülikooli investeerimistaotluste pingerida;

32.2. ülikooli nõukogu eelarvekomisjoni suunised;

32.3. rektoraadi suunised;

32.4. eelarve subjektide eelarvete kavandid.

33. Rektoraat koostab eelarve subjektide esitatud eelarve kavandite alusel ülikooli eelarve

kavandi. Rektoraat saadab eelarve kavandi eelarvekomisjoni ja nõukogusse.

34. Senat arutab eelarve kavandit enne selle teist lugemist nõukogus. Kavandi läbivaatamise kohta

koostatakse senati protokoll, milles võetakse eelarve kavandi kohta seisukoht. Seisukoht

esitatakse ülikooli nõukogule.

35. Samal päeval, kui eelarve kavand esitatakse ülikooli nõukogule, pannakse see ülikooli

töötajatele tutvumiseks siseveebi. Avalikustamise tagab finantsjuht.

36. Eelarve kavandi menetlemine ülikooli nõukogus toimub nõukogu kodukorra, käesoleva

eeskirja ja Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 30 alusel. Senat saab kasutada vetoõigust Tartu

Ülikooli põhikirja paragrahvi 30 lõike 3 kohaselt.

37. Kui eelarve teisel lugemisel ülikooli nõukogus tehakse eelarve kavandi muutmise ettepanek,

mis tingib kavandis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise,

tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad tulude vähendamisest tulenevaid

kulude muutuseid või kulude suurendamise katteks vajalikke tuluallikaid.

38. Kui ülikooli nõukogu ei võta ülikooli eelarvet vastu eelarveaasta alguseks, kehtestab rektor

kulude tegemise korra, mis kehtib kuni eelarve vastuvõtmiseni.

V. Ülikooli eelarve ja eelarve subjektide eelarvete muutmine

39. Valdkondade eelarved võtab vastu ülikooli nõukogu.

40. Eelarveaasta alguseks peavad valdkonna nõukogud kinnitama või kokku leppima

valdkonnasisese eelarve koostamise põhimõtted.

41. Ülikooli nõukogu määrab tähtaja, mis ajaks valdkondade nõukogud peavad koostama

valdkonna struktuuriüksuste eelarved.

42. Dekaan esitab finantsjuhile valdkonna struktuuriüksuste eelarvete kohta ettepanekud, mille on

heaks kiitnud valdkonna nõukogu.

43. Valdkonna nõukogu heaks kiidetud valdkonna struktuuriüksuste eelarved peavad vastama

järgmistele nõuetele:

43.1. valdkonna planeeritavad kulud ei või olla suuremad kui planeeritavad tulud;

43.2. valdkonna planeeritavad tulud ei või olla väiksemad kui ülikooli nõukogu vastu võetud

valdkonna eelarve tulude maht;

43.3. valdkonna tuludelt arvestatav üldfondi eraldatav summa ei või olla väiksem kui ülikooli

nõukogu vastu võetud valdkonna eelarves.

44. Kui valdkondade esitatud struktuuriüksuste eelarved on vastavuses punkti 43 nõuetega, teeb

finantsjuht nende jõustumise kohta korralduse.

45. Kui valdkondade esitatud struktuuriüksuste eelarved ei ole vastavuses punkti 43 nõuetega,

saadab finantsjuht tehtud ettepanekud valdkonda tagasi.

46. Valdkonna nõukogul on õigus teha valdkonna struktuuriüksuste eelarvete

muudatusettepanekuid kogu eelarveaasta vältel. Eelarve muudatusettepanekud peavad vastama

punktis 43 esitatud nõuetele. Dekaan esitab valdkonna tehtud eelarve muudatusettepaneku

finantsjuhile.

47. Väljaspool valdkondi paiknevate ülikooli asutuste ja tugiüksuste eelarved võtab vastu ülikooli

nõukogu.


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 46 -

48. Väljaspool valdkondi paiknevate ülikooli asutuste, rektoraadi ja tugiüksuste eelarve

muutmiseks esitab struktuuriüksuse juht muudatusettepaneku finantsjuhile. Eelarve

muudatused peavad vastama järgmistele nõuetele:

48.1. struktuuriüksuse planeeritavad kulud ei või olla suuremad kui planeeritavad tulud;

48.2. planeeritavad tulud ei või olla väiksemad kui ülikooli nõukogu vastu võetud tulude maht;

48.3. muudatuse tulemusel ei tohi väheneda struktuuriüksuse tuludelt arvestatav üldfondi

eraldatav summa.

49. Kui väljaspool valdkondi paiknevate ülikooli asutuste, rektoraadi ja tugiüksuste eelarve

muudatusettepanek vastab punktis 48 esitatud nõuetele, teeb finantsjuht eelarve muudatuse

kohta korralduse.

50. Kui struktuuriüksuse eelarve muudatusettepanek ei vasta punktis 48 esitatud nõuetele, saadab

finantsjuht eelarve muudatusettepaneku struktuuriüksusesse tagasi.

51. Eelarve muudatuste ettepanekud, mis puudutavad mitut eelarve subjekti, peavad summaarselt

vastama punktides 43 ja 48 esitatud nõuetele.

52. Kapitalieelarve muutmine:

52.1. ülikooli nõukogu otsusega võib teha muudatusi kapitalieelarves;

52.2. rektor, prorektorid ja kantsler võivad oma reservidest suunata täiendavalt raha juba

kapitalieelarves kinnitatud objekti rahastamiseks või uue täiendava objekti lisamiseks;

52.3. finantsjuht võib kapitalieelarvesse lisada täiendava objekti või suurendada juba

kinnitatud objekti rahastamist, kui ülikoolile laekub sihtotstarbeline täiendav toetus

konkreetsele objektile.

53. Kui vahenditest, mis on kapitalieelarves ette nähtud laenude kustutamiseks, laenuintresside

tasumiseks või laenude teenindamiseks, ei piisa kulutuste katmiseks, informeerib finantsjuht

tekkinud olukorrast rektorit. Finantsjuhi ülesanne on töötada välja olukorra lahendamise

meetmed. Laenude ja laenuintresside tagasimakseid ei peatata.

54. Kui kapitalieelarvest rahastatud ehitus- või renoveerimisobjektil on tekkimas rahaliste

vahendite puudujääk, siis on kantsleril õigus seda lubada ulatuses, milles mõnel teisel

kapitalieelarve objektil on tekkinud rahaliste vahendite piisav ülejääk katmaks seda

puudujääki.

55. Viimaks vastavusse riiklikult eraldatud vahendeid ülikooli eelarvega võib ülikooli nõukogu

anda vastavad õigused ja juhised finantsjuhile, märkides need ära konkreetse aasta eelarve

koostamise põhimõtete kinnitamise otsuses.

56. Reserv- ja arendusfondide arv ja maht eelarveaastaks kehtestatakse ülikooli nõukogu vastu

võetud ülikooli eelarves. Reservfondid moodustatakse ettenägematute kulude katmiseks,

arendusfondid ülikoolile vajalike arendusprojektide realiseerimiseks ja arenduskulude

katmiseks.

57. Valdkonnal on õigus moodustada erinevaid valdkonnasiseseid arendusfonde.

58. Raha eraldamise kohta reserv- või arendusfondist teeb fondi käsutaja korralduse. Korralduse

alusel teeb finantsjuht ülikooli eelarves vastava muudatuse.

59. Põhieelarves määratud üleülikooliliste tegevusprojektide kulude otstarvet võib muuta ainult

ülikooli nõukogu.

60. Katmaks kulusid, mida ülikooli eelarves ei ole ette nähtud, samuti eelarve tulude ja kulude

suurendamiseks või vähendamiseks võib rektor esitada ülikooli nõukogule lisaeelarve kavandi.

Koos lisaeelarve kavandiga esitab rektor ülikooli nõukogule kaaskirja, milles selgitatakse

lisaeelarve vastuvõtmise vajalikkust. Rektor esitab lisaeelarve kavandi ülikooli senatile

seisukohavõtuks.

VI. Laenamine

61. Eelarvelaen on eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetud pikaajaline laen.

Eelarvelaenu põhieesmärk on investeeringute finantseerimine. Erandkorras võib eelarvelaenu

võtta jooksvate kulude katmiseks.

62. Arvelduslaen on eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetud lühiajaline laen, mille

pikkus ei ole reeglina üle ühe aasta.

63. Laenu võtmise otsustab ülikooli nõukogu.


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 47 -

64. Laen võetakse laenulepingu või kapitalirendi lepingu sõlmimisega, võlakirjade emiteerimisega

või mõnel muul sarnasel viisil. Laenu võtmist korraldab finantsjuht.

65. Laenulepingu sõlmib rektor ülikooli nimel. Rektoril on õigus volitada laenulepingule alla

kirjutama teist isikut (ülikooli töötajat).

VII. Eelarve täitmise arvestus

66. Eraldised üldfondi tehakse raha laekumisel, kui finantseerija ei ole ette näinud teisiti.

67. Eelarve subjektidele tagatakse tulude eelarves määratud tegevustoetuse summade laekumine

(v.a doktoritööde kaitsmistega seotud laekumised) ja laekumised üldfondist.

68. Tulude eelarves kavandatud tegevustoetusega seotud doktoritööde kaitsmiste eest planeeritud

summad laekuvad subjekti eelarvesse finantsjuhi korraldusega tegelikult toimunud kaitsmiste

järgi. Sellekohase esildise teeb finantsjuhile õppeosakonna juhataja. Raha laekub

struktuuriüksuse eelarvesse kaitsmisele järgneval kuul.

69. Kui tegevustoetuse reaalsed summad või reaalsed laekumised üldfondi osutuvad planeeritust

väiksemaks, töötab finantsjuht välja lahenduse ülikooli eelarve tasakaalustamiseks ja esitab

selle rektorile.

70. Kui tegevustoetuse reaalsed summad osutuvad planeeritust oluliselt suuremaks, siis võib rektor

koostada lisaeelarve. Kui lisaeelarvet ei koostata, suunatakse tegevustoetuse ülelaekumine

rektori reservfondi.

71. Eelarve subjektide tulude eelarves kavandatud tulude eest, v.a tegevustoetus ja laekumised

üldfondist, vastutab struktuuriüksuse juht.

72. Üldfondi ülelaekumine suunatakse rektori reservfondi.

73. Eelarve mõistes toimub tulude ja kulude arvestamine üldjuhul rahavoogude põhjal.

Tööjõukulusid ja nendega kaasnevaid riiklikke makse arvestatakse tekkepõhiselt. Ülikooli

sisearveldused struktuuriüksuste vahel kajastatakse infosüsteemis sisearve koostamise

kuupäevaga.

74. Iga eelarve subjekti eelarve täitmise kohta peetakse rahandusosakonnas eraldi arvestust.

75. Iga eelarve käsutaja seisab hea selle eest, et jooksva eelarve täitmisega ei tekiks ülekulusid, st

kulud ei tohi olla suuremad kui tulud.

76. Eelarve täitmise arvestuses kasutatavad mõisted.

76.1. Finantsallikas on rahaeraldise eesmärki ja struktuuriüksust kajastav konto tulude ja

kulude jälgimiseks majandusarvestussüsteemis. Finantsallikad jagunevad tähtajatuteks ja

tähtajalisteks.

76.2. Tähtajaline finantsallikas avatakse konkreetse mõõdetava tegevuse kajastamiseks

majandusarvestussüsteemis ja sellele kehtestatakse lõpptähtaeg. Tähtajalise finantsallika

avamise alus on

76.2.1. kindla eesmärgiga rahaeraldis või rahastamisotsus väljastpoolt ülikooli;

76.2.2. ülikooli eelarves kinnitatud üleülikoolilise tegevusprojekti eelarve;

76.2.3. rektori korraldus ülikooli arengufondist eraldise tegemise kohta;

76.2.4. humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu otsus rahvusteaduste

baasfinantseerimise toetusest eraldise tegemise kohta;

76.2.5. struktuuriüksuse juhi esildis teadusasutuste baasfinantseerimise vahendite

jaotuseks.

76.3. Ülejäänud finantsallikad on tähtajatud. Tähtajatuid finantsallikaid nimetatakse ka

struktuuriüksuse üldallikateks.

77. Konkreetse tähtajalise finantsallika kulud võivad jooksvalt ületada tulusid, kui nii on ette

nähtud finantseerijaga sõlmitud lepingus.

78. Kui tähtajalisel finantsallikal on kulusid, millele pole tulude näol laekunud katet ühe aasta

jooksul pärast kulude tegemist, on finantsjuhil õigus peatada sellelt finantsallikalt tehtavad

arveldused. Kui lepingu või projekti finantseerija on välismaine isik, siis pikendatakse

miinuses olemise õigust kahe aastani. Finantsjuht informeerib arvelduste peatamisest

finantsallika käsutajat. Arveldused finantsallikal taastatakse kohe pärast probleemi

lahendamist.

79. Tugiüksuse eelarves üleülikooliliste tegevusprojektidena kajastatud vahendeid tohib kasutada

ainult sihtotstarbeliselt ja eelarve taotluse kohaselt.


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 48 -

80. Kui eelarve subjektile laekuvad tegelikud tulud on eelarveaastal suuremad kui vastu võetud

eelarves, on subjektil õigus neid vahendeid kulutada.

81. Kui eelarve subjektile laekuvad tegelikud tulud on eelarveaastal väiksemad kui vastu võetud

eelarves, on subjektil kohustus vähendada samavõrra ka kulusid.

82. Ükski eelarve käsutaja ei tohi võtta kohustusi tuleviku suhtes, kui võetavatel kohustustel pole

tulude või reaalselt kehtiva lepingu näol rahalist katet, mis tagab tulude olemasolu kohustuse

täitmise ajaks.

83. Eelarve täitmise kohta peab arvestust rahandusosakond lähtudes ülikoolis kehtivast korrast.

Rahandusosakond analüüsib eelarve täitmise käiku iga kuu ja avalikustab informatsiooni

eelarve täitmise kohta ülikooli kodulehel hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 12. kuupäevaks.

VIII. Struktuuriüksuse finantsseisundi hindamine

84. Rahandusosakond annab iga kuu hinnangu kõikide struktuuriüksuste finantsjuhtimisele.

Hinnang antakse juhtimise hetkeseisu kohta ja koondhinnanguna. Hinnang väljendatakse

tähtedega A, B, C või F. Nende tähendus on järgmine (järjestatud kõrgemalt hinnangult

madalama poole):

A – struktuuriüksuse finantsjuhtimine on hea seisus;

B – struktuuriüksuse võime täita põhitegevusest tulenevaid finantskohustusi on piisav, kuid

ollakse avatud projektide majandamisriskidele;

C – struktuuriüksuse võime täita põhitegevusest tulenevaid finantskohustusi ei ole piisav, kuid

üldine finantsseis on normaalne;

F – struktuuriüksus on makseraskustes.

85. Finantsjuhtimise hindamises kasutatavad mõisted on järgmised.

85.1. Struktuuriüksuse põhifinantspositsioon on struktuuriüksuse kõikide tähtajatute

finantsallikate rahaliste jääkide summa.

85.2. Struktuuriüksuse üldine finantspositsioon (edaspidi: finantspositsioon) on

struktuuriüksuse kõikide finantsallikate rahaliste jääkide summa.

86. Struktuuriüksuse finantsjuhtimise hetkeseisu hinnangute kriteeriumid on järgmised.

86.1. Ülikooli struktuuriüksuse finantsjuhtimise hetkeseisu hinnang on A, kui struktuuriüksuse

viimase lõppenud kalendrikuu lõpu põhifinantspositsioon ja finantspositsioon on

positiivsed.

86.2. Ülikooli struktuuriüksuse finantsjuhtimise hetkeseisu hinnang on B, kui struktuuriüksuse

viimase lõppenud kalendrikuu lõpu põhifinantspositsioon on positiivne, finantspositsioon

on negatiivne ja ühegi tähtajalise finantsallika jaoks pole alust arvelduste peatamiseks

punkti 78 alusel.

86.3. Ülikooli struktuuriüksuse finantsjuhtimise hetkeseisu hinnang on C, kui struktuuriüksuse

viimase lõppenud kalendrikuu lõpu põhifinantspositsioon on positiivne, finantspositsioon

on negatiivne ja leidub tähtajaline finantsallikas, kus finantsjuhil on alus arvelduste

peatamiseks punkti 78 alusel.

86.4. Ülikooli struktuuriüksuse finantsjuhtimise hetkeseisu hinnang on C, kui struktuuriüksuse

viimase lõppenud kalendrikuu lõpu põhifinantspositsioon on negatiivne, kuid

finantspositsioon on positiivne.

86.5. Ülikooli struktuuriüksuse hetkeseisu hinnang on F, kui struktuuriüksuse viimase

lõppenud kalendrikuu lõpu põhifinantspositsioon ja finantspositsioon on negatiivsed.

87. Struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang antakse viimase kuue kuu lõpu hetkeseisu

hinnangute põhjal. Kui struktuuriüksus on olnud tegev vähem kui kuus kuud, siis kasutatakse

koondhinnangu andmisel kõiki olemasolevaid kuu lõpu hetkeseisu hinnanguid.

Finantsjuhtimise koondhinnang antakse järgmiste kriteeriumide alusel.

87.1. Struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang on A,

kui kõik kasutatavad finantsjuhtimise hetkeseisu hinnangud on olnud A või

hetkeseisu hinnang A on antud viiele kuu lõpu seisule.

87.2. Struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang on B,

kui kõik kasutatavad finantsjuhtimise hetkeseisu hinnangud on olnud A või B või

hetkeseisu hinnang A või B on antud viiele kuu lõpu seisule,


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 49 -

kuid struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang ei vasta koondhinnangule A

esitatavatele nõuetele.

87.3. Struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang on C,

kui kõik kasutatavad finantsjuhtimise hetkeseisu hinnangud on olnud C või kõrgemad

või

hetkeseisu hinnang C või kõrgem on antud viiele kuu lõpu seisule,

kuid struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang ei vasta koondhinnangule A või B

esitatavatele nõuetele.

87.4. Struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang on F, kui struktuuriüksuse

finantsjuhtimise koondhinnang ei vasta koondhinnangule A, B või C esitatavatele

nõuetele. Kui struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang on F, siis loetakse

nimetatud struktuuriüksus makseraskustes olevaks.

88. Struktuuriüksuste finantsjuhtimise hetkeseisu hinnangud ja struktuuriüksuste finantsjuhtimise

koondhinnangud avaldatakse siseveebis.

89. Kui struktuuriüksuse finantsjuhtimise koondhinnang on C, on dekaanil või vastutusala juhil

õigus määrata koostöös finantsjuhiga struktuuriüksusele finantshaldur.

90. Struktuuriüksuse makseraskuste korral analüüsib tekkinud olukorda finantsjuht. Vajaduse

korral teeb finantsjuht rektorile esildise, milles annab rektorile soovitusi meetmete kasutusele

võtmiseks. Rektoril on õigus määrata makseraskustes olevale struktuuriüksusele finantshaldur.

91. Kui struktuuriüksusele on määratud finantshaldur, siis ilma finantshalduri kinnituseta

väljamakseid ei teostata. Finantshalduri rakendatavate meetmete kohustuslikud osad on

järgnevad.

91.1. Struktuuriüksuse töötajate töötasu ei tõsteta, kui selleks ei kohusta riiklikud või ülikooli

õigusaktid ega kehtivad lepingud.

91.2. Struktuuriüksuse töötajatele ei määrata struktuuriüksuse vahenditest lisatasusid,

tulemustasusid ega preemiaid, kui selleks ei kohusta riiklikud või ülikooli õigusaktid ega

kehtivad lepingud.

91.3. Struktuuriüksuses ei looda uusi töökohti.

91.4. Punktide 91.1–91.3 osas on õigus erandeid teha ainult rektoril ja finantsjuhil. Ülejäänud

meetmete, mille hulka kuulub lähetuste piiramine, varade ja materjalide ostude

piiramine, võimalikud töölepingute ja töövõtulepingute lõpetamised jne, ulatuse otsustab

finantshaldur.

92. Finantshaldur määratakse kuni kuueks kuuks.

92.1. Dekaani või vastutusala juhi määratud finantshaldur teeb pärast tööperioodi lõppu

määrajale olukorrast ülevaate ja määraja otsustab, milliseid edasisi meetmeid

kasutatakse.

92.2. Kui rektori määratud finantshaldur pole määratud tööperioodi jooksul suutnud taastada

struktuuriüksuse maksevõimet, teeb ta rektorile olukorrast ülevaate ja rektor otsustab,

milliseid edasisi meetmeid kasutatakse.

IX. Eelarve täitmise aruanne

93. Pärast eelarveaasta lõppemist koostab rahandusosakond finantsjuhi koordineerimisel eelarve

täitmise aruande. Finantsjuht esitab eelarve täitmise aruande rektorile.

94. Kui üldfondi tulud jäävad eelarveaasta lõpuks väiksemaks kui kehtinud eelarves, siis otsustab

nõukogu rektori ettepaneku alusel, kuidas vähemlaekumine korvatakse.

95. Rektor esitab eelarve täitmise aruande ülikooli nõukogule. Ülikooli nõukogu kinnitab eelarve

täitmise aruande. Aruandes kinnitatakse ka kindlaksmääratud kulude eelarvejääkide,

tugiüksuste eelarvejääkide ning üldfondi ülelaekumise tulemusena rektori reservfondi suunatud

vahendite edasine kasutamine.

96. Rektor tutvustab eelarve täitmise aruannet senatile.

97. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016.


____________________________________________________________________________Eelarve eeskiri

- 50 -

98. Tartu Ülikooli nõukogu 31. augusti 2012. a määrusega nr 6 vastu võetud ja 23. detsembri 2014.

a määrusega nr 2 muudetud eelarve eeskiri ning 30.aprilli 2003.a. otsus nr 29 ja 17. juuni

2005.a. otsus nr 38 tunnistatakse kehtetuks.


Kersti Kaljulaid (allkirjastatud digitaalselt )

nõukogu esimees

Saima Tiirmaa-Oras

nõukogu sekretär


______________________________________________________2016. aasta eelarve koostamise põhimõtted

- 51 -


OTSUS nr 13

Tartu 15. juuni 2015. a

2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine

Võttes aluseks ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punktid 3 ja 15,


kinnitada 2016. aasta eelarve kavandi koostamise põhimõtted.

I. Üldised põhimõtted

1. Eelarve koostamise fookus on suunatud arengukava 2020 täitmise rahastamisele.

2. Eelarve koostamisel järgitakse ja arvestatakse

2.1. teadaolevaid muutusi riigi õppe- ja teadustegevuse rahastamisel,

2.2. ülikooli nõukogu, senati ja valitsuse poolt vajalikuks peetud muutusi rahastamispõhimõtetes,

2.3. rahandusosakonna koostatud finantsanalüüse Tartu Ülikooli kohta.

3. Eelarve koostamisel ja eelarveliste vahendite juhtimisel kasutatakse tulemusrahastamise

põhimõtteid. Tulemusrahastamise eesmärk on õppekvaliteedi tõus ja edukus teadusgrantide

taotlemisel.

4. Ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse ja teadusasutuse baasfinantseerimise summad vastavalt

punktidele 11–22.

5. Ülikooli struktuuriüksuse eelarve tuludes kajastuvad need tulud, mis on seotud konkreetse

struktuuriüksusega, kas lepingu täitjate või tehtava töö kaudu. Samuti kajastuvad

struktuuriüksuste tuludes nõukogu, rektori, prorektorite ja kantsleri tehtud eraldised

struktuuriüksusele.

6. Ülikooli kaudsete kulude katmise poliitika (nn overhead’i-poliitika) kujundab rektor. Rektor

kehtestab vastava korra, rääkides läbi ülikooli valitsusega. Rektori kehtestatav kord suurendab

teadustegevuse tuludest tehtavate eraldiste osakaalu kaudsete kulude katmisel ja vähendab

õppetegevuse tuludest tehtavate eraldiste osakaalu kaudsete kulude katmisel. Rektor tutvustab

vastavat korda senatile ja eelarvekomisjonile ning nõukogu soovi korral ka nõukogule.

7. Ülikooli struktuuriüksuste juhid korraldavad oma tegevuse nii, et ülikooli töötajate palkade

konkurentsivõime Eesti tööjõuturul tõuseb.

8. Eelarve koostamisel arvestatakse akadeemiliste üksuste ennakkasvuga võrreldes tugistruktuuriga,

s.t akadeemiliste üksuste summaarne tulu kasvab protsentuaalses väljenduses kiiremini kui

tugistruktuuri tulu.

9. Teadustegevuse toetamise fond ja õppekvaliteedi fond liidetakse arengufondiga. Arengufondist

tehakse väljamakseid vastavalt fondi statuudile.

10. 2016. aastal jõustuv uus Tartu Ülikooli põhikiri muudab oluliselt ülikooli sisemist struktuurset

ülesehitust ja selle juhtimist. Tagamaks paremat sidusust tänase struktuuri ja uue struktuuri vahel,

kasutatakse 2016. aasta eelarve koostamisel lähteandmetena tänast struktuuri, kuid eelarve

võetakse vastu vastavalt 2016. aastal kehtivale struktuurile.

II. Tegevustoetus

11. Ülikooli nõukogu jaotab tegevustoetuse raha järgnevalt:

11.1. õppetegevuse rahastamiseks valdkondadele ning nõukogu, auditikomitee ja siseauditi üksuse

rahastamiseks 69,0% toetuse mahust,

11.2. rektori käsutusse 4,5% toetuse mahust tulemusjuhtimise korraldamiseks valdkondades,

konsortsiumide finantseerimiseks ja õppetegevuse kvaliteedi tagamiseks valdkondades,

11.3. valdkonnaväliste asutuste (raamatukogu, muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed)

finantseerimiseks 6,0% tegevustoetuse mahust;



- 52 -

11.4. kapitalieelarve rahastamiseks 6,5% toetuse mahust;

11.5. rektori käsutusse 14,0% toetuse mahust järgmiste tegevuste finantseerimiseks:

11.5.1. tugistruktuuri kulude katmine,

11.5.2. teaduskooli kulude katmine,

11.5.3. sporditegevus ja kultuuritegevus (liikmemaksud mittetulundusühingutele),

11.5.4. rektori, prorektorite ja kantsleri reservi loomine.

12. Tegevustoetuse raha jaotamisel valdkondade vahel juhindub nõukogu järgnevast.

12.1. Kõikide õppekavagruppide jätkusuutlikkus tagatakse tasemeõppe baasrahastamise

indekseerimisega vastavalt töö mahu ja kvaliteedi muutusele. Baasjaotuses arvestatakse

täisajaga õppivate üliõpilaste arvu ja lõpetajate arvu dünaamikat kahel viimasel õppeaastal.

12.2. Valdkondadele kompenseeritakse õppetöö, mis tehakse teiste valdkondade üliõpilaste

õpetamisel.

12.3. Ülikool reformib aastatel 2014–2017 esimese ja teise astme tasemeõppekavasid. Raha

jaotatakse õppekavade alusel. Seejuures lähtutakse õppekavade maksumustest, õppekaval

õppivate üliõpilaste arvust ja õppeprorektori antud hinnangutest järgmiste kriteeriumide

alusel:

12.3.1. seos rahvusülikooli missiooniga;

12.3.2. ühiskonnale olulisus ja ainupakkumine Eestis;

12.3.3. ülikooli strateegiline huvi;

12.3.4. finantsiline jätkusuutlikkus;

12.3.5. sihtrühmade piisav huvi (täituvus kahel viimasel õppeaastal);

12.3.6. õppekava hetkeolukord (sh rahvusvahelisus, üliõpilaste tagasiside).

12.4. Tagatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel loodud Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo

õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevate professuuride rahastamine vähemalt mahus,

mis on kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud

2015. aasta tulemuslepingus.

12.5. Tagatakse doktorantide toetussummade maksmine vähemalt ulatuses, mis on kokku lepitud

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud 2015. aasta tulemuslepingus.

12.6. Tagatakse nooremteadurite töötasude maksmine vähemalt ulatuses, mis on kokku lepitud

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud 2015. aasta tulemuslepingus.

12.7. Tagatakse üliõpilaste tulemusstipendiumide maksmine vähemalt 1,5-kordses mahus, mis on

kokku lepitud Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud 2015. aasta tulemuslepingus.

12.8. Rahvusvahelistumine on ülikooli jaoks tähtis arengukava eesmärk. Õppetöö

rahvusvahelistumise edendamiseks toetatakse valdkonda 12 euroga iga välisüliõpilasele ja

väliskülalisüliõpilasele antud ainepunkti eest.

12.9. Nõukogu rakendab tegevustoetuse raha, mis jääb vabaks pärast punktide 12.1–12.8

realiseerimist, arengukava 2020 oluliste eesmärkide täitmise rahastamisel või suunab

arengufondi.

13. Punktis 11.2 nimetatud toetuse kasutamine.

13.1. Rektor jaotab õppetegevuse tulemusraha õppeaasta 2014/2015 püstitatud eesmärkide

täitmise ja tulemuslikkuse alusel ning õppeaasta 2015/2016 üliõpilaste vastuvõtu edukuse

alusel. Õppetegevuse tulemusjuhtimise raha jaotuse tänastele teaduskondadele ja kolledžitele

otsustab rektor hiljemalt 12.10.2015. Tulemusjuhtimise raha kajastub täies mahus

valdkondade 2016. aasta eelarvetes.

13.2. Rektori ja dekaanide koostöös püstitatakse valdkondadele õppeaastaks 2015/2016 uued

ülesanded ja lepitakse kokku finantseerimise maht. Finantseerimise mahud lepitakse kokku

hiljemalt 12.10.2015. Uute ülesannete täitmiseks vajalik raha kajastub täies mahus

valdkondade 2016. aasta eelarvetes.

13.3. Õppetegevuse kvaliteedi kindlustamise raha suunatakse arengufondi. Õppetegevuse

kvaliteedi kindlustamise raha ja õppetegevustega seotud projektide raha väljamakseteks

arengufondist teeb rektor vastavad korraldused.

14. Punktis 11.5 nimetatud raha jaotamisel on rektoril kohustus tagada kvaliteetne tugiteenus

akadeemilistele struktuuriüksustele, sh ülikooli arengukava eesmärkide elluviimisel.



- 53 -

III. Teadusasutuse baasfinantseerimine

15. Riigi eraldatavaid teadusasutuste baasfinantseerimise vahendeid kasutatakse välis- ja siseriiklike

projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks, uute teadus- ja

arendusprojektide toetamiseks ning teadustegevuse infrastruktuuri arenguks.

16. Baasfinantseerimise summad jaotatakse põhiosaks ja rahvusteaduste toetamise osaks vastavalt

haridus- ja teadusministri käskkirjale.

17. Rahvusteaduste toetamise osa jaotamise otsustab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna

nõukogu hiljemalt 31.03.2016. Kui riigiga sõlmitavas lepingus rahvusteaduste toetamise summa

erineb ülikooli eelarves olevast summast, siis ülikooli eelarve viiakse vastavusse lepinguga.

Erinevus tasaarveldatakse baasfinantseerimise põhiosa arengufondi suunatavas summas. Vastava

korralduse teeb finantsjuht.

18. Baasfinantseerimise põhiosa jaotatakse eelarves järgmiselt:

18.1. valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste vahel vastavalt nende panusele ülikooli

baasfinantseerimise raha teenimisel 40%,

18.2. valdkondade tulemusrahastamiseks ja ülikooli arengufondi 40%,

18.3. investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse 20%.

19. Valdkondadele, asutustele ning investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse eraldatakse

baasfinantseerimisel täpselt see summa, mis on vastu võetud ülikooli eelarves. Kui riigiga

sõlmitavas lepingus teadusasutuste baasfinantseerimise summa erineb ülikooli eelarves olevast

summast, siis erinevus kajastatakse arengufondi suunatavas summas. Vastava korralduse teeb

finantsjuht.

20. Valdkondade ja asutuste baasfinantseerimise raha kasutatakse:

20.1. välis- ja siseriiklike projektide kaasfinantseerimiseks,

20.2. uute uurimissuundade avamiseks,

20.3. uute teadus- ja arendusprojektide toetamiseks,

20.4. konverentside korraldamise toetamiseks,

20.5. muudeks valdkonna ja asutuse enda määratud strateegiliste kulude katmiseks.

21. Valdkondade teadustegevuse tulemusrahastamise summad määrab rektor koostöös dekaanidega.

Rektor jaotab tulemusraha:

21.1. 2015. aastaks püstitatud eesmärkide täitmise ja tulemuslikkuse alusel,

21.2. 2016. aastaks valdkondadele püstitatud uute ülesannete täitmise alusel.

Valdkondadele püstitatud uute ülesannete finantseerimine tagatakse. Vastavad väljamaksete

korraldused teeb rektor hiljemalt 31.03.2016. Raha, mida ei kasutatud tulemusrahastamiseks,

suunatakse arengufondi.

22. Teadusasutuste baasfinantseerimise summa, mis struktuuriüksustel on kasutamata ülikooli ning

Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu lõpptähtajaks, suunatakse

kapitalieelarvesse eesmärgiga katta ülikooli investeeringuid ehitistesse.

IV. Täiendavad sätted 23. Nõukogu volitab rektorit koostama 2016. aasta ülikooli eelarve kavandit vastavuses punktidega

1–22.


Kersti Kaljulaid (allkirjastatud digitaalselt )

nõukogu esimees

Saima Tiirmaa-Oras

nõukogu sekretär


____________________________________________________Tulude jaotamine ja kasutamine 2016. aastal

- 54 -

TARTU ÜLIKOOL KORRALDUS

Tartu 29. september 2015. a nr 459RE

Tulude jaotamine ja kasutamine 2016. aastal

Vastu võetud Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 34 punktide 2, 5 ja 15 alusel.

I. Üldised põhimõtted

1. Tulude jaotamisel ja kasutamisel järgitakse Tartu Ülikooli nõukogu 15.06.2015. aasta otsust nr

13 „2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ (edaspidi: baasotsus).

2. Kõik ülikooli struktuuriüksused korraldavad oma tööd viisil, mis võimaldab ülikoolil täita

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud haldus- ja tulemuslepingut parimal moel.

3. Kõik akadeemilised struktuuriüksused peavad looma oma eelarves rahaliste vahendite reservi,

et katta eelarveaasta jooksul tekkivad võimalikud ootamatud ja planeerimata kulud.

4. Ülikool järgib teadustegevust toetavat kaudsete kulude katmise poliitikat.

II. Tasemekoolituse summade jaotamine 5. Ülikooli nõukogu poolt rektorile jaotamiseks delegeeritud tegevustoetuse summast (baasotsuse

punkt 11.2) tehakse alljärgnevad sihttoetused:

5.1. Ökoloogia- ja maateaduste instituuti toetakse 42 000 euroga, et kompenseerida kulude

katmist Vanemuise 21 hoones.

5.2. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaati toetatakse Jakobi 2 ringauditooriumi

(vt punkt 29.1) kulude katmisel 10 000 euroga.

5.3. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaati toetatakse Vanemuise 46 ringauditooriumi

(vt punkt 29.2) kulude katmisel 15 000 euroga.

5.4. Kultuuriteaduste ja kunstide instituuti toetatakse vabade kunstide professori tööjõukulude

kompenseerimiseks 30 000 euroga.

5.5. Toetatakse järgnevaid konsortsiume:

5.5.1. eetikakeskus 40 000 eurot,

5.5.2. pedagogicum 40 000 eurot,

5.5.3. ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus 40 000 eurot,

5.5.4. teadusarvutuskeskus 40 000 eurot.

Konsortsiumi liikmete panused konsortsiumi finantseerimiseks 2016. aastaks lepitakse kokku

konsortsiumide nõukogudes hiljemalt 31.12.2015.

6. Õppetegevuse tulemusraha õppeaasta 2014/2015 eest kajastub 2016. aasta eelarves (baasotsuse

punkt 13.1).

7. Õppeaasta 2015/2016 valdkondade uute tulemusülesannete täitmise raha kajastub 2016. aasta

eelarves (baasotsuse punkt 13.2).

8. Doktoritööde kaitsmise eest laekuvad summad kantakse valdkondade eelarvesse vastavalt

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritavale doktoritööde kaitsmisele. Finantsjuht teeb

korralduse valdkondadesse kantavate summade puhul õppeosakonna juhataja esildise alusel.

9. Üliõpilase tasutud õppeteenustasu laekub selle valdkonna eelarvesse, mille õppekava alusel

üliõpilane õpib. Tulenevalt sellest, et valdkondade vaheline õppetöö ja valdkondade sisene õppetöö

on eelarves arvesse võetud, ei ole struktuuriüksuste sisearveldamine põhjendatud.



- 55 -

III. Üldfondi kujunemine

10. Kehtestan kõikidele struktuuriüksustele järgmised kesksete kaudsete kulude katmise eraldiste

määrad:

10.1. Õppeteenustasud tasemeõppes 20%

10.2. Residentuuritellimus

10.2.1. arst-residentide töötasude komponent 0%

10.2.2. residentuuri baasasutuste komponent 2%

10.2.3. ülikoolis toimuva õppe- ja korraldustöö komponent 34%

10.3. Täiendusõpe ja õppetöö lepingud

10.3.1. avalik-õiguslikele ülikoolidele osutatud kõrghariduskoolituse teenus 0%

10.3.2. täiendusõpe ning õppetöö lepingud ja projektid 12%

10.4. Teadus- ja arendustööde lepingud ja projektid, riiklikud programmid 12%

10.5. Doktoritööde kaitsmise tulemustasu 12%

10.6. Litsentsitasud ja teadustulemuste võõrandamine 12%

10.7. Nõuete võõrandamine 12%

10.8. Trükiste, muuseumide piletite ja muuseumide kauba müük 12%

10.9. Annetused, pärandvara 0%

10.10. Ühekordsete kulutuste kompenseerimine ülikoolile 0%

10.11. Ülikooli korraldatavate konverentside osavõtumaksud 0%

10.12. Laekumised kapitalieelarvesse 0%

10.13. Sisekäive 0%

10.14. Muud laekumised 12%

11. Teaduse sihtfinantseerimisega kaasnevad eraldised infrastruktuurile jaotatakse järgmiselt:

11.1. Sihtfinantseeritavate teemade ja teema osade puhul (v.a Eesti mereinstituudis uuritavad

teemad) jääb teaduse infrastruktuuri raha struktuuriüksusesse mahus 16% teaduse

sihtfinantseerimise teema summast.

11.2. Eesti mereinstituudis täidetavate sihtfinantseeritavate teemade puhul jääb teaduse

infrastruktuuri raha instituuti mahus 20% teaduse sihtfinantseerimise teema summast.

11.3. Ülejäänud infrastruktuurikulude katteks mõeldud vahendid suunatakse kesksete kaudsete

kulude katteks üldfondi.

12. Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste kaudsete kulude

katteks eraldatud vahendid jaotatakse järgmiselt: 12.1. Institutsionaalsete uurimistoetuste puhul jaotatakse üldkulude katteks arvestatud summa

võrdselt üldfondi ja valdkondade vahel. 12.2. Personaalsete uurimistoetuste puhul jaotatakse üldkulude katteks arvestatud summa

võrdselt üldfondi ja struktuuriüksuse vahel. 12.3. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste kaudsete kulude katteks eraldatud vahendid

jaotatakse võrdselt üldfondi ja struktuuriüksuse vahel. Mitme õppe- või teadus- ja

arendusasutusega koostöös ellu viidavate projektide puhul jaotatakse projekti kaudsete kulude

katteks eraldatavad vahendid asutuste vahel proportsionaalselt asutuste otsekuludele projektis,

kui asutused ei lepi kokku teisiti. Sama printsiip kehtib ka ülikooli sees, kui ülikooli nimel

osalevad projekti täitmisel mitmed struktuuriüksused. 13. Kui lepingutes või projektides, mis on nimetatud punktides 10.3 ja 10.4, kaudseteks kuludeks

ette nähtud vahendid on suuremad kui punktides 10.3 ja 10.4 kehtestatud määr, siis

13.1. akadeemilistes üksustes suunatakse määra ületavad vahendid valdkonna või valdkonna

struktuuriüksuse arengufondi;

13.2. rektoraadis ja tugiüksustes suunatakse määra ületavad vahendid üldfondi.

14. Madalama, kui punktis 10 kehtestatud kesksete kaudsete kulude katmise määra rakendamine on

lubatud juhul, kui seda näevad ette lepingupartneri üldtingimused.

15. Erandite kehtestamine:

15.1. Rektoril on õigus kehtestada struktuuriüksuse juhi taotluse alusel ühekordseid

põhjendatud erandeid punktides 10.3.2, 10.4 ja 12.3 kehtestatud määrade puhul.

15.2. Õppeprorektoril on õigus kehtestada struktuuriüksuse juhi taotluse alusel ühekordseid

põhjendatud erandeid punktis 10.3.2 kehtestatud määra puhul.

15.3. Teadusprorektoril ja arendusprorektoril on oma vastutusala piires õigus kehtestada

struktuuriüksuse juhi taotluse alusel ühekordseid põhjendatud erandeid punktis 10.4 kehtestatud



- 56 -

määra puhul. Teadus- ja arendustöö edendamiseks ülikoolis on teadusprorektoril ja

arendusprorektoril soovitav kasutada 2016. aastal printsiipi: lepingu ja projekti kaudsete kulude

katteks arvestatud summa jaguneb võrdselt üldfondi ja valdkonna vahel.

IV. Kesksete kaudsete kulude katmine

16. Üldfondist eraldatakse vahendeid järgmiste kulude katmiseks ja eraldised järgmistesse

fondidesse:

16.1. keskne juhtimine,

16.2. õppetegevuse korraldamine,

16.3. teadus- ja arendustegevuse korraldamine,

16.4. turundus ja kommunikatsioon,

16.5. personaliteenus,

16.6. raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenus,

16.7. infotehnoloogiline teenus (osaliselt),

16.8. ülikooli liikmemaksud organisatsioonides ja ühingutes,

16.9. rektori, prorektorite ja kantsleri reservfondid,

16.10. eraldised raamatukogu, teaduskooli, muuseumi ning loodusmuuseumi ja botaanikaaia

kulude katmiseks,

16.11. kapitalieelarve kulud, s.o investeeringud kinnisvarasse ja laenude teenindamine.

17. Üldfondist ei tehta eraldisi arengufondi.

V. Tulude jaotamine valdkondades 18. Valdkondade nõukogud otsustavad tegevustoetuse ja teadusasutuste baasfinantseerimise raha

jaotuse valdkonna struktuuriüksuste vahel.

19. Valdkondade nõukogud otsustavad institutsionaalsete uurimisgrantide täitmiseks mõeldud

valdkonna üldkulude katteks suunatava raha jaotamise valdkonnasisesed põhimõtted.

20. Dekaanidel on õigus teha korraldus, millega kehtestatakse valdkonna või valdkonna

struktuuriüksuse kaudsete kulude katmise eraldise määrad. Järgmiste tegevuste:

20.1. täiendusõpe,

20.2. õppetöö lepingud ja projektid,

20.3. teadus- ja arendustöö lepingud ja projektid,

20.4. riiklikud programmid,

20.5. valdkonna poolt osutatavad teenused

kaudsete kulude katteks kehtestatud määrad valdkonnas sees ei tohi olla kokku suuremad kui 12%.

21. Dekaanil on õigus teha ühekordseid erandeid punktis 20 nimetatud korraldusega kehtestatud

üldistest eraldise määradest.

22. Dekaanidel on õigus teha korraldus, millega institutsionaalse uurimistoetuse uurimisteemade

rahast suunatakse kuni 10% valdkonna või valdkonna struktuuriüksuse arengufondi.

VI. Kinnisvara haldamise kulude katmine 23. Struktuuriüksuste ruumide haldamise kulud kaetakse struktuuriüksuste endi tulude arvelt.

24. Ruumide haldamise kulud jaotatakse otsekuludeks ja kaudseteks kuludeks.

25. Otsekuludena kaetakse

25.1. ruumide üür,

25.2. elekter,

25.3. küte,

25.4. vesi ja kanalisatsioon,

25.5. puhastus ja hooldus,

25.6. valve ja turvateenus (lepingud, administraatorite ja sisevalvetöötajate tööjõukulud),

25.7. jäätmekäitlus,

25.8. riidehoiuteenus,

25.9. kasutajaspetsiifilised tuleohutus- ja keskkonnakaitsekulud,

25.10. kasutajaspetsiifilised haldusteenused.



- 57 -

26. Kaudsete kulude hulka kuuluvad

26.1. haldurite ja ruumide remontijate tööjõukulud,

26.2. remondikulud (v.a kasutajaspetsiifiline remont),

26.3. tehnosüsteemide hoolduskulud,

26.4. tuleohutuskulud,

26.5. hoonete kindlustus,

26.6. maamaks,

26.7. majadega seondamata kulud,

26.8. kinnisvaraosakonna juhtimiskulud.

27. Igakuine üldpinna ruutmeetri kohta tasutav hind kaudsete kulude katmiseks 2016. aastal on

järgmine:

27.1. Tartus tegutsevad üksused 1,37 eurot,

27.2. väljaspool Tartut tegutsevad üksused 0,00 eurot.

28. Kinnistuste ja ruumide kulude eest tasumine:

28.1. Tartus tegutsevate üksuste ruumide eest väljastab kinnisvaraosakond sisekäibearved. Kui arvete tasumise tähtaegadest ei peeta kinni, on finantsjuhil õigus teha vajalikud arveldused. 28.2. Väljaspool Tartut tegutsevate üksuste ruumide otsesed ja kaudsed kulud tasuvad üksused neile esitatud arvete alusel.

29. Üleülikooliliste ja ajalooliste auditooriumide kasutamine ning kulude katmine ja

kompenseerimine toimub järgmiselt:

29.1. Üleülikoolilise auditooriumi Jakobi 2 kasutamist korraldab ja kulud kannab

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

29.2. Üleülikoolilise auditooriumi Vanemuise 46 kasutamist korraldab ja kulud kannab loodus-

ja täppisteaduste valdkond.

29.3. Punktides 29.1 ja 29.2 nimetatud valdkonnad tagavad teiste valdkondade õppetööks suure

osalejate arvuga loengute korral auditooriumidele tasuta ligipääsu kasutamise ajalisest mahust

kuni 50% ulatuses.

29.4. Kui üleülikoolisi auditooriumeid ei kasutata õppetööks, siis tasutakse nende eest

kehtestatud hinnakirja alusel.

29.5. Peahoones asuvate ajalooliste auditooriumide 128 ja 232 kasutamist korraldab ja kulud

kannab kinnisvaraosakond. Auditooriumide kasutamisel, s.h õppetööks, tasutakse nende eest

kehtestatud hinnakirja alusel.

VII. Infotehnoloogiakulude katmine

30. Ülikooli infotehnoloogiakulude katmise korraldab olulises osas infotehnoloogia osakond.

31. Infotehnoloogia osakonna poolt osutatavate teenuste kulud kaetakse kombineeritult üldfondist ja

sisekäibearvete kaudu. Sisekäibearvete kaudu kaetakse infotehnoloogia osakonna kasutajatoe

talituse osutatavate teenuste kulud. Ülejäänud infotehnoloogia osakonna kulud kaetakse üldfondist

ja osakonna teenuste müügist teenitud tulude arvelt.

32. Struktuuriüksused tasuvad oma eelarvest

32.1. kasutajatoe talituse poolt osutatavate teenuste eest sisekäibena;

32.2. arvutustehnika ostude eest otsekuludena;

32.3. personaalarvutite tarkvara ja kasutajaspetsiifilise tarkvara ostukulud otsekulude või

sisekäibena.

33. Kasutajatoe talituse teenus katab järgmised tegevused:

33.1. tööarvutite haldamine;

33.2. arvutiabi;

33.3. IT hangete korraldamine ja konsultatsioon.

34. Punktis 32.1 esitatavate teenuste eest esitatavad arved jaotatakse struktuuriüksuste täidetud

ametikohtade ja üliõpilaste arvu alusel. Väljaspool Tartut tegutsevad üksused ei tasu kasutajatoe

talituse teenuste eest. Kui väljaspool Tartut tegutsev üksus soovib saada infotehnoloogia osakonna

kasutajatoe talituse tuge, siis tasumine toimub punktides 35 ja 36 kehtestatud hindade alusel.

35. Struktuuriüksused tasuvad infotehnoloogia osakonna kasutajatoe teenuse eest 2016. aastal 0,66

eurot kuus üliõpilase kohta. Üliõpilaste arvestustest jäetakse välja üliõpilased, kes töötavad samas

teadusvaldkonnas, kus nad õpivad. Infotehnoloogia osakond väljastab struktuuriüksustele



- 58 -

sisekäibearved. Kui arvete tasumise tähtaegadest ei peeta kinni, on finantsjuhil õigus teha vajalikud

arveldused.

36. Struktuuriüksused tasuvad infotehnoloogia osakonna kasutajatoe teenuse eest 2016. aastal 13,14

eurot kuus ametikoha kohta. Kliinilise meditsiini instituudis täidetud ametikohtade arvule

rakendatakse koefitsienti 0,5. Ametikoha arvestusest jäetakse välja ülikooli palgaeeskirjaga

sätestatud abipersonali ja oskustööliste ametikohad ning need töötajad, kelle alaline töökoht on

väljaspool Eestit. Infotehnoloogia osakond väljastab struktuuriüksustele sisekäibearved. Kui arvete

tasumise tähtaegadest ei peeta kinni, on finantsjuhil õigus teha vajalikud arveldused.

VIII. Liikmemaksude tasumine 37. Ülikooli eelarvesse planeeritakse sihtotstarbeline eraldis mittetulundusühingu Tartu Ülikooli

Akadeemiline Spordiklubi liikmemaksu tasumiseks ja sihtotstarbeline eraldis mittetulundusühingu

Tartu Üliõpilasmaja liikmemaksu tasumiseks.

38. Rektoraadi eelarvesse planeeritakse sihtotstarbeline eraldis, millest tasutakse järgmiste

organisatsioonide liikmemaksud:

38.1. Coimbra Group (CG);

38.2. European University Association (EUA);

38.3. European Distance and E-Learning Network (EDEN);

38.4. European Universities Continuing Education Network (EUCEN);

38.5. Heads of University Management & Administration Network in Europe (HUMANE);

38.6. International Student Exchange Program (ISEP);

38.7. Utrecht Network (UN);

38.8. Baltic Sea Region University Network (BSRUN);

38.9. Mittetulundusühing Rektorite Nõukogu;

38.10. Mittetulundusühing Eesti Tööandjate Keskliit;

38.11. Mittetulundusühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

39. Punktides 37 ja 38 nimetamata organisatsioonide liikmemakse tasub ülikool struktuuriüksuste

vahenditest.

40. Erialasesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni kuuluva ülikooli töötaja liikmemaksu võib

tasuda struktuuriüksuse vahenditest finantsallika käsutaja otsuse alusel.

IX. Arengufond 41. Arengufondi finantseerimine tagatakse ülikooli nõukogu ja rektori poolt.

42. Arengufondist finantseeritakse statuudis ettenähtud tegevusi. Otsuste kohta teeb rektor

korraldused.

43. Arengufondist toetatakse samuti:

43.1. parimat õpetavat struktuuriüksust 30 000 euroga;

43.2. struktuuriüksusi, kus töötab aasta õppejõu auhinnaga tunnustatud õppejõud, 5000 euroga;

43.3. struktuuriüksusi, kus töötab aasta programmijuhi auhinnaga tunnustatud programmijuht,

1500 euroga iga auhinnatud programmijuhi kohta;

43.4. struktuuriüksusi, kus õpivad valdkondade vahelised interdistsiplinaarse õppe doktorandid,

750 euroga kuus doktorandi kohta.

X. Nõuete võõrandamine ja raha jaotus laekumisel 44. Inkassofirma poolt ülikoolile tasutud summast arvatakse maha eraldis üldfondi (vt punkt 10.7).

Pärast eraldise tegemist üldfondi jaotatakse summa võrdselt rahandusosakonna ja nõude loovutanud

struktuuriüksuse vahel.

45. Nõuete menetlemisega seotud kulud (inkassofirma teenustasud, käibemaks, kohtumenetluse

algatamise riigilõiv ja esindustasu jms) jaotatakse võrdselt rahandusosakonna ja nõude loovutanud

struktuuriüksuse vahel.



- 59 -

XI. Lõppsätted 46. Enne 2016. aastat sõlmitud lepingute puhul, milles eraldised üldfondi on kehtestatud väiksemas

mahus kui käesolevas otsuses, jätkatakse lepingute täitmist sõlmimisel kehtestatud kesksete

kaudsete kulude eraldiste määradega.

47. Kehtestatav kord jõustub 1. jaanuaril 2016. a.


Volli Kalm

Rektor, professor


___________________________________________ Tasude ja toetuste määrade kehtestamine 2016. aastaks

- 60 -

TARTU ÜLIKOOL

KORRALDUS

Tartu 2. detsember 2015. a nr 564RE

Tasude ja toetuste määrade kehtestamine 2016. aastaks

Võttes aluseks Tartu Ülikooli nõukogu 29. juuli 2014. a otsusega nr 18 kinnitatud Tartu Ülikooli

põhikirja paragrahvi 15 lõike 1, lõike 2 punkti 16 ja lõike 3; Tartu Ülikooli senati 20. detsembri

2013. a määrusega nr 16 vastu võetud ja Tartu Ülikooli senati 29. mai 2015. a. määrusega nr 15

muudetud emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise korra punkti 9; rektori 4. märtsi

2010. a käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja rektori 9. novembri 2012. a käskkirjaga nr 31 muudetud

matusetoetuse maksmise korra punkti 3; rektori 7. mai 2012. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud ning

rektori 11. oktoobri 2013. a käskkirjaga nr 21 ja rektori 27. novembri 2014. a. käskkirjaga nr 39

muudetud Tartu Ülikooli aasta programmijuhi auhinna statuudi punkti 4,

1. Maksta 2016. aastal emeriitprofessoritele, kes on nimetatud hiljemalt 31. augustil 2008, iga

kuu tasu 264 eurot. Tasu maksta valdkonna eelarvest.

2. Maksta 2016. aastal emeriitprofessoritele, kes on nimetatud alates 1. septembrist 2008, iga

kuu tasu 238 eurot. Tasu maksta valdkonna eelarvest.

3. Maksta 2016. aastal emeriitdotsentidele iga kuu tasu 71 eurot kuus. Tasu maksta valdkonna

eelarvest.

4. Määran matusetoetuse suuruseks 2016. aastal 212 eurot. Toetust rahastatakse

personaliosakonna eelarvest.

5. Määran õpetajakoolituse praktikajuhendamistasu miinimummääraks 6 eurot tund. Tasu

maksta valdkonna eelarvest.

6. Määran 2016. aastal aasta programmijuhi rahalise preemia suuruseks 1000 eurot. Tasu maksta

valdkonna eelarvest.


Volli Kalm

Rektor, professor


______________________________________________________________Finantsallikate kasutamise kord

- 61 -

TARTU ÜLIKOOL

KÄSKKIRI

Tartu 4. jaanuar 2016. a nr 2

Finantsallikate kasutamise kord

Võttes aluseks senati 21. juuli 2014. a määrusega nr 11 vastu võetud ja nõukogu 29. juuli 2014. a

otsusega nr 18 kinnitatud Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 16 ja lõike 3 ning

paragrahvi 33 lõike 5, kehtestan Tartu Ülikooli finantsallikate kasutamise korra.

I. Üldsätted

1. Finantsallikate kasutamise kord (edaspidi: kord) sätestab Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool)

majandusarvestussüsteemis finantsallikate kodeerimise põhimõtted ning kasutamise tingimused.

II. Mõisted

2. Korras kasutatakse finantsallika mõistet Tartu Ülikooli eelarve eeskirja punkti 76 tähenduses.

3. Struktuuriüksus on korra mõistes instituut, kolledž, valdkonnaväline asutus, dekanaat ja

tugiüksus. Käesoleva korraga struktuuriüksustele pandavad kohustused kehtivad ka nõukogu,

rektoraadi ja üliõpilasesinduse suhtes.

4. Projekt on korra mõistes kindla algus- ja lõppkuupäevaga, defineeritava lõpptulemuse ning

eelarvega tegevuste kogum, mis on mõeldud konkreetse eesmärgi saavutamiseks, kaasates

ülikoolisiseseid ja/või -väliseid ressursse.

5. Finantsallika käsutaja on:

5.1. rektor;

5.2. prorektor, dekaan ja vastutusala juht omas tegevusvaldkonnas;

5.3. struktuuriüksuse, kuhu finantsallikas kuulub, juht;

5.4. rektori, prorektori, dekaani või vastutusala juhi korralduse või rahastajaga sõlmitud

lepinguga määratud ülikooli töötaja;

5.5. struktuuriüksuse, kuhu finantsallikas kuulub, juhi finantsjuhile kirjalikult esitatud

otsusega määratud ülikooli töötaja;

5.6. ülikooli projektide menetlemist reguleerivate õigusaktide kohaselt struktuuriüksuse juhi

poolt projektide menetlemise digitaalses töövoos või mujal kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis määratud projekti vastutav täitja.

6. Omafinantseering on ülikooli rahaline panus projekti eesmärgi täitmiseks.

III. Finantsallika kodeerimine

7. Finantsallikas kodeeritakse järgnevalt:

7.1. esimene sümbol – punkti 9 kohaselt finantsallika tüüp, mis kirjeldab tulude liiki;

7.2. teine ja kolmas sümbol – eesmärki ellu viiva valdkonna või vastutusala kood ülikooli

struktuurist lähtudes;

7.3. neljas ja viies sümbol – eesmärki ellu viiva struktuuriüksuse kood ülikooli struktuurist

lähtudes;

7.4. ülejäänud sümbolid (üldjuhul kuni viis) tähistavad eritunnust, mis täpsustab raha

sihtotstarvet ja eesmärki, nt teadusteema, lepingu või projekti number, lepingu

registreerimise number registris jms.

8. Punktist 7 erinevat finantsallika kodeerimist võib kasutada

8.1. ülikooli nõukogu vastu võetud eelarves määratletud üleülikooliliste tegevusprojektide,

investeerimisobjektide ja vahendatavate maksete finantsallikate korral;

8.2. ülikooli struktuuri muutustest tingitud ümberkodeeringute korral, kui finantsallikaga

seotud rahaeraldise kasutamise tähtaja lõpuni on alla aasta või ainult viimane laekumine on

toimumata;

8.3. finantsjuhi otsusel struktuuriüksuse juhi põhjendatud taotluse alusel struktuuriüksuse

allüksuste eelarvete eraldamiseks.



- 62 -

9. Finantsallikate tüübid tulu liigi järgi:

9.1. A – õppetasud tasemeõppe avatud ülikooli õppevormis;

9.2. B – tulud täiendusõppest;

9.3. C – tulud muust koolitusteenusest (v.a A, B, D, H, N, Q, U);

9.4. D – tulud koolitustegevusega seotud lepingutest ja toetustest (v.a tulud tõukefondidest);

9.5. E – muud tulud (v.a A–D, F–X);

9.6. F – tulud toetusprojektide käibemaksu kompenseerimiseks;

9.7. G – Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur personaalsete uurimistoetuste tulud;

9.8. H – hariduskulude tegevustoetus, eraldised üldfondist;

9.9. J – toetused tõukefondidest taristu arendamiseks (v.a kapitalieelarve objektidele);

9.10. K – konverentside korraldamise tulud;

9.11. L – tulud riigisisestest teadus- ja arendustegevuse ettevõtluslepingutest;

9.12. M – mitteresidentidelt laekuvad teadus- ja arendustegevuse toetused;

9.13. N – tulud tõukefondidest koolitustegevuse toetuseks ja arendamiseks;

9.14. O – eraldised struktuuriüksuse või töörühma arendusfondidesse, mida kasutatakse

arendustegevuseks või kaudsete kulude katmiseks;

9.15. P – tulud teadusasutuste baasfinantseerimisest;

9.16. Q – õppetasud tasemeõppe päevases õppevormis;

9.17. R – toetused riiklikest programmidest ja toetused teaduskollektsioonidele;

9.18. S – riigisisesed teadus- ja arendustegevuse toetused;

9.19. T – tulud teadusteemade sihtfinantseerimisest ja institutsionaalsed uurimistoetused;

9.20. U – tulud täiendusõppest käibemaksu otsearvestusega;

9.21. V – tulud teadus- ja arendustöölepingutest mitteresidentidega;

9.22. W – käibemaksu otsearvestusega tulud (v.a U, K, L,V);

9.23. X – vahendid kapitalieelarve objektidele;

9.24. Y – vahendid struktuuriüksuse kaudsete kulude katmiseks.

10. Uute finantsallikate tüüpide kasutuselevõtu ja olemasolevate finantsallikate tüüpide kasutamise

lõpetamise otsustab finantsjuht.

IV. Finantsallika avamine

11. Tähtajalised finantsallikad avatakse Tartu Ülikooli eelarve eeskirja punkti 76.2 sätestatud

tingimustel.

12. Tähtajatuid finantsallikaid, mida nimetatakse ka struktuuriüksuste üldallikateks, avatakse igas

struktuuriüksuses üks iga finantsallika tüübi kohta vastava finantsallika tüübiga seotud tehingute

olemasolul. Erandite tegemise õigus on finantsjuhil.

13. Ühte tähtajalist finantsallikat võib kasutada mitme rahaeraldise korral, kui tegemist on sama

rahastaja ning sama finantsallika käsutajaga, kui rahaeraldise eelarvete perioodid ei kattu ning

eelneva ehk varem lõppenud perioodi lõppjääk on null.

V. Finantsallika kasutamine

14. Ühe projektiga seotud kulud, k.a omafinantseeringu arvelt kaetavad kulud, kajastuvad üldjuhul

ühel finantsallikal. Erandite tegemise õigus on finantsjuhil.

15. Juhul, kui projekti abikõlbmatud kulud kompenseeritakse selleks ettenähtud rahaeraldistest,

avatakse projekti abikõlbmatutele kuludele paralleelne finantsallikas.

16. Valdkonda kuuluvate akadeemiliste struktuuriüksuste tähtajatutel finantsallikatel A, B, C ja Q

kajastatakse ainult laekumised ja kaudsete kulude katmise eraldised. Kõik nende tegevustega seotud

kulud kaetakse finantsallikatelt H või Y.

17. Finantsallikal Y kajastatakse valdkonda kuuluvate akadeemiliste struktuuriüksuste õppetuludest

(tähtajatud finantsallikad A, B, C, H ja Q) tehtavad kulud, mis ei ole seotud ainult tasemeõppega.

18. Tugiüksuste tähtajatul finantsallikal E kajastatakse ainult laekumised ja kaudsete kulude katmise

eraldised. Kõik nende tegevustega seotud kulud tehakse finantsallikalt H.

19. Finantsallikalt võib teha rahastaja määratud perioodil väljamakseid ainult rahaeraldise

sihtotstarbe ja eelarve alusel.

20. Finantsallikalt tehtud kulude otstarbekuse, tekkinud ülekulude ja sellega kaasnevate kohustuste

täitmise eest vastutavad finantsallika käsutajad.



- 63 -

21. Lähtudes korruptsioonivastasest seadusest, on finantsallika käsutajal keelatud teha tehinguid

iseendaga või muid sarnase iseloomu või huvide konfliktiga seotud tehinguid.

22. Finantsallika käsutaja kohustub teavitama oma töö vahetut korraldajat kõigist asjaoludest, mis

tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti. Töö vahetu korraldaja kohustub leidma probleemile

õigusaktidega kooskõlas oleva lahenduse.

VI. Finantsallikaga seotud aruandlus

23. Rahandusosakond tagab kõikidele finantsallikate käsutajatele informatsiooni finantsallikatega

seotud finantstehingute kohta rahaveebis.

24. Finantsallikaga seotud finantsaruannete õigeaegse ning korrektse koostamise ja esitamise eest

vastutavad finantsallika käsutajad.

25. Finantsallika käsutajal on õigus volitada teist ülikooli töötajat jälgima finantsallika laekumisi ja

väljamakseid rahaveebis. Finantsallika käsutaja esitab volituse vabas vormis paberil või

elektrooniliselt rahandusosakonda.

VII. Omafinantseering

26. Omafinantseeringu tagavad finantsallika käsutajad.

27. Omafinantseeringu kohta koostatakse rahandusosakonnas finantsallikate vaheline

raamatupidamiskanne.

28. Omafinantseeringu kande alus on

28.1. finantsallika käsutaja poolt projektide menetlemise digitaalses töövoos või mujal

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava aasta kohta kinnitatud

omafinantseeringu summa eeldusel, et fikseeritud on omafinantseeringu summad, nende

katmise finantsallikad ja finantsallikate käsutajate kinnitused;

28.2. vabas vormis koostatud esildis, mille on kinnitanud finantsallika käsutaja, kes tagab

omafinantseeringu.

29. Omafinantseeringut on võimalik teha sisekäibearvega, mille esitab omafinantseeringut vajava

finantsallika käsutaja omafinantseeringut tagavale finantsallika käsutajale.

30. Rahandusosakond teeb projektide jooksva aasta omafinantseeringu kande projektide

menetlemise digitaalses töövoos olevate või vastava finantsallika käsutaja poolt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis esitatud andmete alusel koos finantsallika avamisega, v.a juhul,

kui projektide menetlemise digitaalsesse töövoogu on lisatud märge omafinantseeringu kande

tegemise kohta eraldi esildise alusel või vastava esildise on esitanud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vastava finantsallika käsutaja.

31. Projekti lõppedes tagastatakse kasutamata omafinantseeringu osa finantsallikatele, kust

omafinantseering tehti. Vastava esildise tegemise õigus on ka eelarvetalituse juhatajal. Kui

finantsallikas, millelt omafinantseering tehti, on selleks ajaks suletud, toimub kasutamata

omafinantseeringu osa kandmine finantsallika käsutaja ja omafinantseeringu tegija ühise esildise

või sisekäibearve alusel kolmandale finantsallikale.

VIII. Puhkusetasude väljamaksed

32. Puhkusetasud koos riiklike maksudega makstakse finantsallikatelt, kust on arvestatud

puhkusetasu arvestuse aluseks olevad töötasud, v.a korras sätestatud juhtudel.

33. Kui puhkusetasu ei ole võimalik välja maksta arvestuse aluseks olevatelt finantsallikatelt, sest

finantsallikas on suletud, puhkusetasu on abikõlbmatu kulu vms, makstakse puhkusetasu välja selle

struktuuriüksuse põhifinantsallikalt (H), kus töötaja puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke hetkel

töötab, kui personaliosakonnale ei ole tehtud esildist teistsuguseks maksmiseks.

IX. Finantsallika sulgemine

34. Tähtajaline finantsallikas on avatud rahastaja fikseeritud tähtaja jooksul.

35. Tähtajatu finantsallikas on avatud struktuuriüksuse eksisteerimise ajal. Juhul, kui sellel

finantsallikal ei ole tehtud majandustehinguid viimase kahe aasta jooksul, finantsallikas suletakse.

36. Arvestades viimasest päevast pärast rahastaja fikseeritud perioodi lõppemist või viimast

rahastajapoolset laekumist finantsallikale, on finantsallika käsutaja kohustatud finantsallikal oleva

jäägi korral kahe kuu jooksul esitama rahandusosakonnale esildise suletava finantsallika jäägi



- 64 -

likvideerimise kohta (jääkide ülekandmise, omafinantseeringu mahu muutmise või ülekulude

katmise kohta).

37. Finantsallikate K, L, U, V ja W ülekulu saab katta ainult finantsallikatelt K, L, U, V ja W. Kui

see ei ole võimalik, tuleb kulud ümber tõsta.

38. Tähtajast mittekinnipidamise korral on sulgemisele kuuluvate finantsallikate jääkide

ülekandmise või katmise õigus finantsjuhil, kes informeerib oma otsusest ka finantsallika

käsutajaid.

X. Rakendussätted

39. Tunnistan kehtetuks 13. juuni 2012. a käskkirjaga nr 17 kinnitatud finantsallikate avamise,

kasutamise ja sulgemise korra.

40. Korda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016. a.


Volli Kalm

Rektor, professor


________________________________________________________________________Eelarve graafiliselt

- 65 -

Tartu Ülikooli 2015. ja 2016. aasta eelarved graafiliselt

Graafikutel on välja toodud arvulised suurused 2015. aasta ja 2016. aasta kohta miljonites eurodes

ning vastavad osakaalud.

PÕHIEELARVE TULUD 2016

Tulud õppetegevusest;

68,6; 59%

Tulud teadustegevusest;

41,6; 36%

Muud tulud; 5,3; 5%

PÕHIEELARVE TULUD 2015

Tulud õppetegevusest;

68,7; 55%

Tulud teadustegevusest;

52,2; 42%

Muud tulud; 4,5; 3%



- 66 -

PÕHIEELARVE KULUD 2016

Nõukogu; 0,1; 0%

Rektoraat; 4,8; 4%

Humanitaar-teaduste ja

kunstide valdkond; 12,3; 11%

Sotsiaalteaduste valdkond; 15,9; 14%

Meditsiiniteaduste valdkond; 29,6; 26%

Loodus- ja täppisteaduste

valdkond; 30,2; 26%

Valdkonnavälised asutused;

8,9; 8%

Tugistruktuur; 10,0; 8%

Suunamine kapitalieelarvesse;

3,8; 3%

PÕHIEELARVE KULUD 2015

Nõukogu; 0,1; 0%

Rektoraat; 3,1; 3%

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; 12,9; 10%

Sotsiaalteaduste valdkond; 16,8; 13%

Meditsiiniteaduste valdkond; 30,2; 24%

Loodus- ja täppisteaduste

valdkond; 40,6; 32%

Valdkonnavälised asutused;

9,4; 8%

Tugistruktuur; 9,2; 7%

Suunamine kapitalieelarvesse;

3,2; 3%



- 67 -

ÕPPETULUD 2016

Tegevustoetus; 48,4; 71%

Õppeteenustasud; 1,6; 2%

Täiendusõpe; 1,5; 2%

Residentide koolitus; 13,6; 20%

Tõukefondid; 0,9; 1%

Muu õppetegevus; 2,6; 4%

ÕPPETULUD 2015

Tegevustoetus; 48,6; 71%

Õppeteenustasud; 2,1; 3%

Täiendusõpe; 1,5; 2%

Residentide koolitus; 11,7; 17%


Muu õppetegevus; 2,5; 4%



- 68 -

TEADUSTULUD 2016

Institutsionaalsed uurimistoetused;

17,1; 41%

Baasfinantseerimine; 4,0; 10%

ETAg grandid; 5,5; 13%

Teadus- ja arenduslepingud;

5,1; 12%

Välislepingud ja -grandid; 7,0; 17%


Muu teadustegevus; 1,1; 3%

TEADUSTULUD 2015

Institutsionaalsed uurimistoetused;

17,4; 33%

Baasfinantseerimine; 4,0; 8%

ETAg grandid; 5,0; 10%

Teadus- ja arenduslepingud;

5,0; 9%

Välislepingud ja -grandid; 5,7; 11%


Muu teadustegevus; 1,1; 2%



- 69 -

KAPITALIEELARVE TULUD 2015 JA 2016

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2015 2016

Muud tulud

Investeerimislaen

Tõukefondid

Kinnisvaramüük

Laekumised MTÜ Tartu

Üliõpilaskülalt

Laekumised põhieelarvest

KAPITALIEELARVE KULUD 2015 JA 2016

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2015 2016

Kapitaliinvesteeringud

Laenude teenindamine ja

kustutamine



- 70 -

Tartu Ülikooli 2012-2016.a eelarvete tulud-kulud graafiliselt

Alljärgnevalt on 2012-2014 aasta eelarvete tulud-kulud esitatud eelarve täitmise järgi, 2015. ja

2016. aasta tulud on esitatud vastavalt eelarvele. Kõik graafikud on europõhised.

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

180 000

2012 2013 2014 2015 2016

Tuhanded e

uro

d

Tartu Ülikooli tulud 2012-2016

Toetuste eelarve

Kapitalieelarve

Muud tulud

Teadustulud

Õppetulud

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

180 000

2012 2013 2014 2015 2016

Tuhanded e

uro

d

Tartu Ülikooli kulud 2012-2016

Toetuste eelarve

Kapitalieelarve

Suunamine kapitalieelarvesse jasiselaenufond

Valdkonnavälised asutused

Tugistruktuur

Meditsiiniteaduste valdkond

Loodus- ja täppisteadustevaldkond

Sotsiaalteaduste valdkond

Humanitaarteaduste ja kunstidevaldkond

Rektoraat

Nõukogu



- 71 -

Valdkondade 2012-2016.a eelarvete tulud graafiliselt

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

2012 2013 2014 2015 2016

Tuhanded e

uro

d

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine

ETAg-i personaalseduurmistoetused

Institutsionaalsed uurimistoetused(sh infrastr. sihtfin.)

Muud õppetulud

Tegevustoetus

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2012 2013 2014 2015 2016

Tu

handed e

uro

d

Sotsiaalteaduste valdkond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus



- 72 -

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

2012 2013 2014 2015 2016

Tuhanded e

uro

d

Meditsiiniteaduste valdkond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine

ETAg-i personaalsed uurmistoetused


Muud õppetulud

Residentide koolitus

Tegevustoetus

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

2012 2013 2014 2015 2016

Tu

handed e

uro

d

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Muud tegevustulud

Muud teadustulud

Baasfinantseerimine



Muud õppetulud

Tegevustoetus


______________________________________________________________________________ Põhieelarve

- 73 -

ÜLIKOOLI EELARVE

TULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

PÕHIEELARVE 116 959 275 139 397 801 141 117 072 125 445 537 115 524 100

KAPITALIEELARVE 13 765 218 26 443 806 13 241 757 4 821 000 9 465 000

SIIRDED EELARVETE VAHEL -3 100 865 -3 225 229 -3 598 717 -3 158 629 -3 830 920

TOETUSTE EELARVE 4 024 788 4 712 625 1 603 369 1 069 212

EELARVE TULUD KOKKU 131 648 416 167 329 004 152 363 481 128 177 120 121 158 180

KULUD

Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

PÕHIEELARVE 122 360 338 135 307 155 137 082 227 125 445 537 115 524 100

KAPITALIEELARVE 16 537 011 25 306 699 12 508 755 4 821 000 9 465 000

SIIRDE EELARVETE VAHEL -3 100 865 -3 225 229 -3 598 717 -3 158 629 -3 830 920

TOETUSTE EELARVE 3 856 039 3 515 074 2 427 576 1 069 212

EELARVE KULUD KOKKU 139 652 523 160 903 699 148 419 841 128 177 120 121 158 180

PÕHIEELARVE

TULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus 33 471 859 36 359 833 44 265 042 48 569 591 48 363 043

1.2. Õppeteenustasud 8 165 584 6 342 697 3 840 584 2 082 000 1 626 240

1.3. Täiendusõpe 1 690 479 1 715 627 1 698 973 1 452 350 1 524 600

1.4. Residentide koolitus 7 653 983 9 991 293 11 053 687 11 651 089 13 608 528

1.5. Tõukefondid 5 095 288 6 454 000 5 353 358 2 485 527 920 000

1.6. Muu õppetegevus 3 557 985 4 322 549 3 946 284 2 507 975 2 601 141

Kokku tulud õppetegevusest 59 635 177 65 186 000 70 157 929 68 748 532 68 643 552


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 14 970 885 16 050 385 17 051 958 17 394 754 17 084 564

2.2. Baasfinantseerimine 3 357 133 3 295 913 3 699 494 4 036 736 4 036 737

2.3. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 4 312 895 4 328 827 5 042 247 4 995 207 5 549 966

2.4. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 5 218 931 6 862 756 6 703 801 4 982 808 5 063 950

2.5. Välislepingud ja -grandid 5 362 115 8 745 192 5 888 582 5 707 975 6 954 651

2.6. Tõukefondid 16 483 550 25 957 612 25 400 324 13 965 757 1 733 938

2.7. Muu teadus- ja arendustegevus 1 698 404 1 131 235 1 066 798 1 101 676 1 147 698

Kokku tulud teadustegevusest 51 403 912 66 371 921 64 853 204 52 184 914 41 571 504

3. Muud tulud 5 920 186 7 839 881 6 105 939 4 512 091 5 309 044

TULUD KOKKU 116 959 275 139 397 801 141 117 072 125 445 537 115 524 100


______________________________________________________________________________ Põhieelarve

- 74 -

II Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

1. Nõukogu 76 869 102 926 122 775 139 100 125 575

2. Rektoraat 3 710 247 3 341 967 3 496 113 3 138 845 4 761 762

3. Akadeemiline struktuur

3.1. Valdkonnad

3.1.1. Humanitaarteaduste ja kunstide

valdkond 13 224 059 13 802 642 14 126 473 12 912 907 12 306 752

3.1.2. Sotsiaalteaduste valdkond 14 596 305 16 373 769 17 448 269 16 761 028 15 854 659

3.1.3. Meditsiiniteaduste valdkond 26 065 561 30 653 869 29 958 119 30 178 150 29 642 169

3.1.4. Loodus- ja täppisteaduste valdkond 42 053 654 48 252 674 49 348 905 40 600 043 30 180 902

Kokku 95 939 579 109 082 955 110 881 766 100 452 128 87 984 482


3.2.1. Eesti geenivaramu 1 799 595 1 535 522 2 261 656 2 526 593 2 150 703

3.2.2. Raamatukogu 3 746 423 3 665 825 3 848 423 3 662 398 3 675 901

3.2.3. Ülikooli muuseum 1 038 902 892 016 828 576

3.2.4. Loodusmuuseum ja botaanikaaed 1 491 491 1 581 516 1 280 611

3.2.5. Teaduskool 685 411 698 786 781 090 717 772 918 108

Muuseumid 1 893 042 2 170 192

Botaanikaaed 503 781 523 778

Kokku 8 628 252 8 594 102 9 421 562 9 380 295 8 853 900

Akadeemiline struktuur kokku 104 567 830 117 677 057 120 303 328 109 832 423 96 838 382

4. Tugistruktuur

4.1. Rektoraadi büroo 1 027 893 1 217 037 1 298 700 1 267 074 746 405

4.2. Siseauditi büroo 0 28 754 71 076 100 000 101 852

4.3. Õppeosakond 1 076 649 1 054 474 1 121 907 910 556 2 226 979

4.4. Elukestva õppe keskus 1 556 639 1 451 370 997 204 935 356 835 137

4.5. Üliõpilasesindus 94 516 124 259 128 042 137 822 125 999

4.6. Teadus- ja arendusosakond 760 266 1 140 274 925 432 1 111 498 860 156

4.7. Kantselei 351 073 343 369 355 608 370 913 404 528

4.8. Personaliosakond 622 950 588 980 462 836 512 670 628 021

4.9. Turundus- ja

kommunikatsiooniosakond 797 230 778 858 816 592 818 154 831 680

4.10. Kinnisvaraosakond 1 049 937 1 090 152 539 934 369 820 380 160

4.11. Infotehnoloogia osakond 2 645 105 2 545 272 2 132 855 1 789 077 1 803 455

4.12. Rahandusosakond 786 273 835 649 786 107 853 599 1 023 089

Kokku 10 768 530 11 198 448 9 636 294 9 176 540 9 967 461

5. Suunamine kapitalieelarvesse 3 100 865 3 225 229 3 598 717 3 158 629 3 830 920

Siselaenufond 135 997 -238 472 -75 000 0 0

KULUD kokku 122 360 338 135 307 155 137 082 227 125 445 537 115 524 100


____________________________________________________________________________Kapitalieelarve

- 75 -

KAPITALIEELARVE

LAEKUMISED Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

1. Riiklik finantseerimine 304 558 0 0 0 0

2. Laekumine põhieelarvest 3 100 865 3 225 229 3 598 717 3 158 629 3 830 920

3. Investeerimislaen 0 0 1 568 000 0 4 560 000

4. Finantstulud 37 682 2 560 26 667 29 371 28 080

5. Laekumine kinnisvara müügist 2 144 500 4 225 150 1 001 000 885 000 298 000

6. Tartu linn 84 749 63 912 63 912 48 000 48 000

7. Tõukefondid 6 477 644 16 537 705 4 773 427 0 0

8. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 669 583 701 744 724 787 700 000 700 000

9. Muud tulud 945 637 1 687 507 1 485 246 0 0

LAEKUMISED KOKKU 13 765 218 26 443 806 13 241 757 4 821 000 9 465 000

KULUD Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

1. Laenude teenindamine ja kustutamine

1.1. Laenude kustutamine 2 635 820 3 091 013 2 979 357 3 029 000 2 937 300

1.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 413 002 248 250 202 650 140 000 207 700

Kokku 3 048 821 3 339 263 3 182 007 3 169 000 3 145 000


2.1. Struve 1 (Raamatukogu) 197 585 344 077 129 112 5 000 000

2.2. Narva mnt 89 370 000 530 000

2.3. Lossi 25 (Ajaloomuuseum) 80 000 230 000

2.4. IT-kompetentsikeskus 315 000 200 000

2.5. Ülikooli 18a/20 200 000

2.6. Ujula 4 (Juurdeehitus) 160 000

2.7. Ülikooli 18 (Peahoone) 198 221 982 105 470 000

2.8. Raatuse 22 0 0 288 231 350 000

2.9. Lossi 3 0 0 267 228 67 000

2.10. Füüsikum 2 643 394 10 607 800 6 033 694

2.11. Siirdemeditsiinikeskus 2 517 531 5 814 108 1 165 205

2.12. Botaanikaaed 0 0 591 901

2.13. Vanemuise 46 179 748 1 357 118 455 263

2.14. Pepleri 14 0 0 248 708

2.15. Lossi 38 (Vana-Anatoomikum) 0 106 164 106 749

2.16. Tähetorn 0 0 36 936

2.17. Ülikooli 16 200 000 0 3 720

2.18. Näituse 2 122 707 2 118 553

2.19. Õppe- ja töökeskonna meetme objektid 478 830 610 179

2.20. Narva mnt 25 27 473 27 602

2.21. Lossi 36 686 627 0

2.22. Struve maja ja tõllakuur 208 755 0

2.23. Narva kolledž 6 027 318 -270

Kokku 13 488 189 21 967 436 9 326 748 1 652 000 6 320 000

KULUD KOKKU 16 537 011 25 306 699 12 508 755 4 821 000 9 465 000


_________________________________________________________________________________Üldfond

- 76 -

ÜLDFONDI MOODUSTAMINE JA RAHA JAOTUS

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus 7 738 109 8 818 951 11 515 788 12 720 921 12 789 437

1.2. Õppeteenustasud 1 823 921 1 397 446 852 305 365 420 325 248

1.3. Täiendusõpe 151 780 146 761 151 186 135 516 178 752

1.4. Residentide koolitus 189 819 200 192 211 851 210 107 210 932

1.5. Tõukefondid 0 27 600

1.6. Muu õppetegevus 396 369 452 245 204 674 39 467 127 730




2.2. ETAg-i personaalsed uurimistoetused 365 572 359 736 372 384 403 374 463 414

2.3. Teadus- ja arenduslepingud 402 676 552 052 531 793 306 433 406 822

2.4. Välislepingud ja -grandid 315 307 476 424 375 255 293 223 443 737

2.5. Baasfinantseerimine 930 141 877 498 1 059 612 272 729 762 920

2.6. Tõukefondid 52 018

2.7. Muu teadustegevus 171 193 102 157 91 235 97 010 89 458


3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 224 352 221 717 212 930 186 675 135 778

3.2. Asutuste kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 372 030 323 083 307 259 311 355

3.3.Baasfinantseerimise kap.eelarve komponent 0 224 060

Kokku muud tulud 596 382 768 860 520 189 498 029 135 778

Kokku 15 226 122 15 819 918 17 552 839 16 929 839 17 833 179


_________________________________________________________________________________Üldfond

- 77 -

Kulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

1. Nõukogu 76 869 102 926 122 775 139 100 125 575

2. Rektoraat 1 816 117 1 497 175 1 556 124 2 002 038 2 842 921


3.2.1. Eesti geenivaramu 6 560 4 298 -551 0 0

3.2.2. Raamatukogu 1 246 138 1 708 872 2 367 578 2 497 063 2 516 621

3.2.3. Ülikooli muuseum 828 999 745 701 674 319

3.2.4. Loodusmuuseum ja botaanikaaed 800 570 779 030 731 024

3.2.5. Teaduskool 46 797 46 790 54 809 77 675 61 427

Muuseumid 993 744 1 078 695

Botaanikaaed 351 587 398 678

Kokku 2 644 824 3 237 333 4 051 404 4 099 469 3 983 391

4. Tugistruktuur

4.1. Rektoraadi büroo 1 029 424 1 162 603 1 223 003 1 228 874 711 555

4.2. Siseauditi büroo 0 28 754 71 076 100 000 101 852

4.3. Õppeosakond 625 312 692 620 745 489 717 577 656 121

4.4. Elukestva õppe keskus 471 148 394 568 438 675 459 156 437 208

4.5. Üliõpilasesindus 94 516 124 259 128 042 137 822 125 999

4.6. Teadus- ja arendusosakond 445 831 514 391 495 472 713 715 715 748

4.7. Kantselei 351 073 343 386 355 608 370 913 404 528

4.8. Personaliosakond 599 332 549 914 409 875 512 670 515 096

4.9. Turundus- ja

kommunikatsiooniosakond 783 735 773 212 803 752 815 554 830 800

4.10. Kinnisvaraosakond 520 947 269 970 185 529 0 0

4.11. Infotehnoloogia osakond 1 586 091 1 510 508 1 743 452 1 666 722 1 668 395

4.12. Rahandusosakond 735 328 734 718 690 407 807 599 883 070

Kokku 7 242 737 7 098 902 7 290 381 7 530 603 7 050 372

5. Suunamine kapitalieelarvesse 2 963 912 3 035 000 3 408 488 3 158 629 3 830 920

KULUD KOKKU 14 744 459 14 971 335 16 429 172 16 929 839 17 833 179


_________________________________________________________________________________Nõukogu

- 78 -

1. Nõukogu

I Tulud Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve

2012 2013 2014 2015 2016

4. Tulud üldfondist 80 000 100 000 141 800 139 100 125 575

Tulud kokku 80 000 100 000 141 800 139 100 125 575


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 61 138 88 260 107 785 119 100 105 575

1.1. Palgakulud 45 964 66 359 81 038 88 900 78 905

1.2. Sotsiaalmaksud 15 168 21 899 26 743 29 337 26 039

1.3. Töötuskindlustus 6 2 4 863 631

2. Koolitus ja lähetused 6 534 10 368 8 332 10 000 11 200

3. Kantselei- ja majanduskulud 4 626 2 812 4 778 7 000 6 500

5. IT kulud 0 0 0 0 0

6. Transpordikulud 0 0 0

7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 4 525 1 486 1 692 3 000 1 800

8. Investeeringud põhivarasse 0 0 0 0 0

9. Muud tegevuskulud 46 0 0 0 500

10. Ruumide kulud 0 0 0 0 0

Kulud kokku 76 869 102 926 122 586 139 100 125 575


________________________________________________________________________________Rektoraat

- 79 -

2. Rektoraat


2012 2013 2014 2015 2016

1.1. Tegevustoetus 585 762 600 000 627 000 65 000 393 000

2.6. Baasfinantseerimine 714 338 480 127 682 427 1 071 807 1 525 841

4. Tulud üldfondist 2 133 624 2 496 184 2 613 867 2 002 038 2 842 921

Tulud kokku 3 433 724 3 576 311 3 923 294 3 138 845 4 761 762


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 577 421

1.1. Palgakulud 431 555

1.2. Sotsiaalmaksud 142 413

1.3. Töötuskindlustus 3 452

2. Koolitus ja lähetused 35 000

3. Kantselei- ja majanduskulud 27 000

5. IT kulud 4 300

5.1. IT kulud 2 990

5.2. IT kulud (sisekäive) 1 310

6. Transpordikulud 800

7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 15 600

8. Investeeringud põhivarasse 0

9. Muud tegevuskulud 4 300

10. Ruumide kulud 0

Tegevuskulud kokku 0 0 0 0 664 421

Reservid ja arendusfondid

Rektori reservfond 151 038 44 881 62 049 409 004 500 000

Teadusprorektori reservfond 28 389 14 426 32 954 27 700 50 000

Õppeprorektori reservfond 34 362 22 847 9 003 12 282 50 000

Arendusprorektori reservfond 180 2 565 8 489 37 000 50 000

Kantsler reservfond 196 447 49 899 62 598 43 000 50 000

MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi

liikmemaks 1 053 000 913 000 948 000 1 062 000 1 050 000

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 262 400 252 000 264 000 267 500 264 000

Muud liikmemaksud 35 835 70 167 51 568 50 000 54 500

Kaasaegsete eestikeelsete õppematerjalide

koostamise ja avaldamise toetamine 50 338 69 542 67 196 63 551 70 000

TÜ kirjastuse rahvusvahelistumine 4 129 47 694 50 266 30 000 0

Arengufond 1 803 828 1 844 792 1 939 990 1 071 807 1 918 841

Pedagogicum 40 000

Rahvusvahelise õppe arendamise poliitika

määratlemine ja rakendamine 0 10 152 0 0 0

Õppetegevuse toetuse fond 0 0 0 65 000 0

Reservid ja arendusfondid kokku 3 619 945 3 341 967 3 496 113 3 138 844 4 097 341

Kulud kokku 3 619 945 3 341 967 3 496 113 3 138 844 4 761 762


______________________________________________________Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

- 80 -

3.1.1. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus

1.1.1. Õppetöö tegevustoetus 6 154 284 6 170 976 8 023 875 8 574 043 8 190 793

1.1.2. Doktoriõppe tulemustasu 93 252 178 114 212 040 162 044 166 954

1.2. Õppeteenustasud 985 423 649 966 402 931 202 300 78 240

1.3. Täiendusõpe 183 628 186 792 210 150 122 350 168 600

1.5. Tõukefondid 865 469 1 815 863 740 271 137 030 120 000

1.6. Muu õppetegevus 1 706 404 1 788 522 502 813 455 000 485 000




2.2. Baasfinantseerimine 289 318 330 767 356 115 396 250 380 051

2.3. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 441 136 448 507 750 785 768 185 763 740

2.4. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 194 354 429 385 237 308 184 000 172 000


2.6. Tõukefondid 1 018 319 972 043 1 046 567 623 920 350 000

2.7. Muu teadus- ja arendustegevus 257 526 278 562 284 822 226 072 270 500

2.8. Eraldis ülikooli arengufondist 50 000 82 500 202 500 0 0


3. Muud tulud 207 161 249 915 212 520 146 000 101 000

Tegevustulud kokku 13 889 406 15 122 364 14 777 333 13 339 882 12 601 806


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 9 757 562 9 986 206 10 320 831 10 130 148 9 423 597

1.1. Palgakulud 6 689 084 6 872 841 7 149 934 6 976 071 6 466 476

1.2. Sotsiaalmaksud 2 207 646 2 271 397 2 338 427 2 302 103 2 133 937

1.3. Töötuskindlustus 93 179 68 633 70 443 55 809 51 732

1.4. Sihtstipendiumid 304 805 314 322 343 661 274 500 300 500

1.5. Riiklik doktoranditoetus 462 848 459 014 418 366 521 665 470 952


3. Kantselei- ja majanduskulud 1 034 088 1 065 229 886 193 581 500 813 000

4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 282 420 259 852 416 880 311 300 331 500

5. IT kulud 267 038 247 827 242 638 170 251 206 736

5.1. IT kulud 166 440 150 673 143 891 73 500 115 000

5.2. IT kulud (sisekäive) 100 598 97 154 98 747 96 751 91 736

6. Transpordikulud 67 471 50 363 64 949 52 250 52 750


8. Investeeringud põhivarasse 402 502 677 676 1 117 581 111 000 12 000

9. Muud tegevuskulud 19 910 31 162 -8 613 43 400 12 000 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) 4 946 15 694 -21 607 30 500 0

9.2. Muud tegevuskulud 14 964 15 468 12 994 12 900 12 000

10. Ruumide kulud 915 139 990 319 904 608 1 006 757 958 169

10.1. Ruumide kulud 247 638 284 793 239 502 307 200 286 500

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 667 501 705 526 665 106 699 557 671 669

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 928 882 887 456 515 336 426 975 295 054

Tegevuskulud kokku 14 308 758 14 876 938 15 041 207 13 339 882 12 601 806


___________________________________________________________________Sotsiaalteaduste valdkond

- 81 -

3.1.2. Sotsiaalteaduste valdkond

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus



1.2. Õppeteenustasud 6 103 088 4 840 013 2 838 019 1 311 700 755 000

1.3. Täiendusõpe 798 439 924 634 893 846 655 000 701 000

1.5. Tõukefondid 1 153 063 1 177 436 1 605 443 690 323 580 000

1.6. Muu õppetegevus 717 795 740 725 768 315 585 000 513 000



2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 857 998 891 742 1 131 078 1 226 240 1 223 749




2.5. Välislepingud ja -grandid 703 745 823 333 1 044 394 698 503 1 072 563

2.6. Tõukefondid 986 546 437 760 876 609 250 350 585 000


2.8. Eraldis ülikooli arengufondist 373 771 456 399 466 570 487 000 0


3. Muud tulud 455 462 383 725 511 654 306 205 240 703



2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 11 060 845 12 105 700 12 873 979 12 746 499 11 744 692

1.1. Palgakulud 7 733 106 8 523 217 9 079 027 8 960 410 8 115 650

1.2. Sotsiaalmaksud 2 539 958 2 797 747 2 975 007 2 956 935 2 678 164





3. Kantselei- ja majanduskulud 1 057 336 1 283 094 1 388 854 946 843 981 909


5. IT kulud 260 161 263 725 396 977 237 697 249 932

5.1. IT kulud 151 918 156 781 265 824 105 500 113 674




8. Investeeringud põhivarasse 26 725 399 149 346 380 56 000 32 000

9. Muud tegevuskulud 65 093 5 867 74 038 486 631 103 500 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) 10 648 -42 424 15 671 232 000 63 500


10. Ruumide kulud 1 243 809 1 387 836 1 499 458 1 413 079 1 506 164

10.1. Ruumide kulud 379 132 319 612 408 711 379 150 347 500

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 864 677 1 068 224 1 090 747 1 033 929 1 158 664

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 849 324 1 509 220 1 169 871 704 971 569 722



_________________________________________________________________Meditsiiniteaduste valdkond

- 82 -

3.1.3. Meditsiiniteaduste valdkond

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus




1.3. Täiendusõpe 307 530 254 100 292 441 251 000 235 000

1.4. Residentide koolitus 7 653 983 9 991 293 11 053 687 11 651 089 13 608 528

1.5. Tõukefondid 398 953 466 885 438 237 207 174 90 000

1.6. Muu õppetegevus 225 682 417 245 545 205 57 954 29 620





2.3. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 1 031 880 926 347 937 757 1 009 822 1 020 000



2.6. Tõukefondid 3 135 950 5 276 551 3 865 795 3 480 887 203 938


2.8. Eraldis ülikooli arengufondist 239 583 307 500 357 500 214 000 34 000


3. Muud tulud 729 336 1 793 359 1 126 344 616 157 406 212



2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 11 189 094 11 276 961 12 311 341 12 448 871 11 630 269

1.1. Palgakulud 7 772 276 7 835 684 8 644 536 8 725 471 8 044 028

1.2. Sotsiaalmaksud 2 545 550 2 567 912 2 792 723 2 879 405 2 654 529





3. Kantselei- ja majanduskulud 2 718 310 2 442 444 3 339 962 2 683 810 2 650 000

4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 6 950 763 9 411 792 10 572 328 10 847 069 12 877 265

5. IT kulud 250 310 192 886 303 261 152 458 129 437

5.1. IT kulud 158 822 95 648 219 089 64 356 55 019




8. Investeeringud põhivarasse 3 716 791 6 120 826 2 475 335 1 463 358 241 850


struktuuriüksustesse) 11 350 78 658 -9 179 289 510 30 000


10. Ruumide kulud 1 217 932 1 228 123 1 347 925 1 702 539 1 510 926

10.1. Ruumide kulud 254 954 277 881 279 586 330 643 287 554

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 962 977 950 242 1 068 338 1 371 896 1 223 372

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 995 314 1 025 009 974 552 845 754 986 581



___________________________________________________________Loodus- ja täppisteaduste valdkond

- 83 -

3.1.4. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus




1.3. Täiendusõpe 30 390 19 453 14 068 14 000 35 000

1.5. Tõukefondid 1 560 208 2 060 161 1 838 071 1 250 000 100 000

1.6. Muu õppetegevus 616 137 1 124 706 2 031 650 915 000 1 020 000




2.2. Baasfinantseerimine 873 237 740 347 875 204 1 066 660 852 690

2.3. ETAg-i personaalsed uurmistoetused 2 390 050 2 385 859 2 815 025 2 670 000 3 230 000

2.4. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 3 582 496 4 473 156 4 112 815 3 220 000 3 300 000


2.6. Tõukefondid 9 990 271 17 044 570 17 492 069 8 670 000 200 000


2.8. Eraldis ülikooli arengufondist 150 000 90 000 169 000 0 0


3. Muud tulud 1 435 471 2 363 709 2 120 780 1 161 000 460 000



2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 24 215 616 26 887 133 28 243 531 26 079 661 19 046 477

1.1. Palgakulud 15 729 443 17 749 548 18 731 889 16 869 159 11 926 401

1.2. Sotsiaalmaksud 5 159 833 5 810 963 6 094 870 5 566 822 3 935 712


1.4. Sihtstipendiumid 1 763 707 1 798 939 1 912 722 1 789 500 1 352 000

1.5. Riiklik doktoranditoetus 1 345 213 1 352 115 1 319 904 1 719 227 1 736 952

2. Koolitus ja lähetused 1 779 065 2 003 721 1 874 640 1 828 300 1 550 000



5. IT kulud 968 566 972 676 1 177 866 923 752 748 311

5.1. IT kulud 763 923 748 347 913 778 663 000 560 000




8. Investeeringud põhivarasse 6 365 029 8 266 491 9 215 181 2 780 000 350 000


struktuuriüksustesse) -26 441 -30 604 -43 481 11 500 12 000


10. Ruumide kulud 2 586 143 2 854 545 2 582 362 3 131 122 2 912 114

10.1. Ruumide kulud 484 931 553 193 612 683 309 900 321 000

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 2 101 213 2 301 352 1 969 679 2 821 222 2 591 114

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 804 661 2 121 597 1 998 997 1 632 848 2 035 564



__________________________________________________________________Valdkonnavälised asutused

- 84 -

3.2. VALDKONNAVÄLISED ASUTUSED


2012 2013 2014 2015 2016


1.1. Tegevustoetus 0 0 0 15 000 0

1.3. Täiendusõpe 25 895 30 862 61 978 50 000 55 000

1.6. Tõukefondid 28 886 0 0 0 0

1.6. Muu õppetegevus 477 871 466 421 466 421 465 021 465 021

Kokku tulud õppetegevusest 532 653 497 283 528 399 530 021 520 021


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 212 688 213 126 352 923 356 264 352 460




2.5. Välislepingud ja -grandid 270 796 1 766 399 689 380 893 880 893 163

2.6. Tõukefondid 292 330 875 472 1 470 789 867 000 390 000

2.7. Muu teadus- ja arendustegevus 1 130 139 562 367 544 146 542 768 570 198



3. Muud tulud 2 427 617 2 201 422 2 061 438 1 435 000 1 692 760



II Kulud


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 4 346 034 4 491 857 4 734 233 4 591 486 4 480 490

1.1. Palgakulud 3 189 558 3 305 663 3 498 692 3 383 024 3 309 559

1.2. Sotsiaalmaksud 1 048 790 1 075 619 1 130 876 1 116 398 1 092 155






5. IT kulud 352 158 352 383 576 736 374 553 139 710

5.1. IT kulud 199 121 208 386 417 510 264 500 68 000





9. Muud tegevuskulud 370 -13 708 54 859 55 200 72 700 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse



10. Ruumide kulud 1 007 354 1 140 989 1 108 592 1 289 749 1 380 116

10.1. Ruumide kulud 363 555 376 152 386 328 20 800 37 000

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 643 799 764 837 722 264 1 268 949 1 343 116



Üleülikoolilised tegevusprojektid

Trükised ja elektroonilised andmebaasid 1 372 239 1 206 763 1 238 995 1 096 000 1 045 000

Teaduse populariseerimine 0 0 0 19 175 0

LTT valdkonna populariseerimine, parimate üliõpilas-kandidaatide ettevalmistamine ja andekate süvaõpe 29 919 20 256 29 852 30 000 0




- 85 -

3.2.1. Eesti geenivaramu

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tegevustoetus 15 000 0






2.5. Välislepingud ja -grandid 151 179 1 187 627 462 868 743 400 779 163

2.6. Tõukefondid 150 545 602 807 483 987 742 000 390 000




3. Muud tulud 305 368 164 965 264 268 120 000 120 000

4. Tulud üldfondist 10 600



2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 1 103 075 1 140 394 1 261 181 1 352 793 1 280 367

1.1. Palgakulud 802 602 846 446 946 369 997 603 943 473

1.2. Sotsiaalmaksud 258 428 261 285 290 642 329 209 311 346




3. Kantselei- ja majanduskulud 1 029 562 756 494 1 128 095 950 000 590 000


5. IT kulud 130 960 152 465 352 431 215 000 22 000

5.1. IT kulud 130 311 144 103 336 005 200 000 10 000

5.2. IT kulud (sisekäive) 649 8 361 16 426 15 000 12 000




9. Muud tegevuskulud -493 14 495 24 826 42 500 30 000 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) -4 352 3 701 1 388 2 500 3 000


10. Ruumide kulud 107 886 118 073 130 847 108 000 123 483

10.1. Ruumide kulud 42 913 715 2 470 3 000 1 000






- 86 -

3.2.2. Raamatukogu

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016

1.3. Täiendusõpe 1 090 10 424 35 301 30 000 35 000







2.6. Tõukefondid -8 581 -412 814 850 25 000 0


2.8. Eraldis ülikooli arengufondist 0 10 000 44 420 0 0

Kokku tulud teadustegevusest 275 366 274 201 1 205 506 207 335 215 722

3. Muud tulud

3.1. Raamatukogude trükised 806 873 819 096 840 545 840 000 845 000

3.2. Riiklik toetus raamatukogudele 727 063 727 063

3.3. Üüritulud 90 953 70 646 89 164 30 000 20 000

3.4. Muud tulud 112 649 54 662 63 893 55 000 55 000

3,5, Konverentsid 45 094 4 875 2 758 3 000 3 500

Kokku muud tulud 1 782 632 1 676 342 996 360 928 000 923 500




2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 1 607 117 1 585 840 1 706 002 1 643 156 1 649 201

1.1. Palgakulud 1 187 846 1 174 403 1 269 410 1 222 837 1 232 587

1.2. Sotsiaalmaksud 395 537 389 973 417 210 403 536 406 754


1.4. Sihtstipendiumid 7 150 9 800 7 000 7 000 0




5. IT kulud 128 018 113 464 130 668 86 796 63 000

5.1. IT kulud 36 753 38 600 55 819 48 000 30 000





9. Muud tegevuskulud 18 7 174 50 912 10 000 32 000 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -6 225 0 18 534 0 0


10. Ruumide kulud 300 490 353 467 340 672 537 446 655 000

10.1. Ruumide kulud 300 490 353 467 340 672 3 300 15 000

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 0 0 0 534 146 640 000

11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 0 0 0 14 942



Trükised ja elektroonilised andmebaasid 1 372 239 1 206 763 1 238 995 1 096 000 1 045 000




- 87 -

3.2.3. Ülikooli muuseum

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.3. Täiendusõpe 0 0 240 0 0

1.6. Muu õppetegevus 5 500 0 0 0

Kokku tulud õppetegevusest 5 500 0 240 0 0


2.2. Baasfinantseerimine 0 0 0 1 345 1 557

2.4. Eestisisesed teadus- ja arenduslepingud 9 631 1 400 0 0 0

2.6. Tõukefondid 20 501 26 647 20 656 0 0


Kokku tulud teadustegevusest 70 337 64 623 55 626 36 315 36 557

3. Muud tulud

3.1. Renditulud, piletite ja suveniiride müük 84 407 85 006 158 001 90 000 110 000

3.2. Sihtotstarbelised vahendid 48 035 39 219 53 133 20 000 20 000

Kokku muud tulud 132 442 124 225 211 134 110 000 130 000


Tegevustulud kokku 911 092 908 746 1 007 051 892 016 840 876


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 441 057 466 968 538 188 439 313 411 055

1.1. Palgakulud 327 769 347 818 401 615 328 336 307 216

1.2. Sotsiaalmaksud 108 712 115 681 132 579 108 351 101 381





5. IT kulud 29 321 27 480 25 176 17 590 14 424

5.1. IT kulud 10 190 7 485 -1 887 4 300 6 000





9. Muud tegevuskulud -10 124 -12 750 2 283 1 000 1 000 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) -11 504 -13 709 -1 533 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 1 380 959 3 815 1 000 1 000

10. Ruumide kulud 266 434 292 342 291 732 297 613 276 497

10.1. Ruumide kulud 9 951 9 420 21 076 12 000 10 000



Tegevuskulud kokku 927 730 933 063 1 057 032 892 016 840 876



- 88 -

3.2.4. Loodusmuuseum ja botaanikaaed

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016

1.6. Muu õppetegevus 2 500 0 0 0 0






2.6. Tõukefondid 129 865 246 430 151 296 100 000 0


Kokku tulud teadustegevusest 530 539 1 221 089 914 206 680 486 445 862

3. Piletite müük 4 442 1 639 31 813 72 000 94 000

3. Muud tulud 43 342 75 108 -9 369 50 000 51 200




2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 844 686 924 005 797 022 828 145 720 215

1.1. Palgakulud 627 150 682 682 583 392 607 731 538 277

1.2. Sotsiaalmaksud 206 581 224 768 192 473 200 551 177 632


1.4. Sihtstipendiumid 2 200 9 750 15 326 15 000 0




5. IT kulud 49 271 43 022 56 051 43 400 22 486

5.1. IT kulud 20 256 13 801 26 885 11 200 12 000





9. Muud tegevuskulud 13 820 -25 871 -18 201 1 700 1 700 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 11 561 -26 577 -18 534 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 2 259 705 333 1 700 1 700

10. Ruumide kulud 320 078 363 172 332 632 329 938 308 540

10.1. Ruumide kulud 9 787 12 098 21 001 1 000 10 000






- 89 -

3.2.5. Teaduskool

I Tulud


2012 2013 2014 2015 2016


1.4. Täiendusõpe 24 805 20 439 26 437 20 000 20 000

1.6. Tõukefondid 28 886 0 0 0 0

1.7. Muu õppetegevus 469 871 466 421 466 421 465 021 465 021

Kokku tulud õppetegevusest 523 563 486 860 492 858 485 021 485 021

2.3. Baasfinantseerimine 138 138 76 76 0

3. Muud tulud

3.1. Sihtotstarbelised vahendid 138 104 154 526 563 717 150 000 369 060

3.2. Muud tulud 21 287 4 616 3 516 5 000 5 000

Kokku muud tulud 159 391 159 142 567 233 155 000 374 060


Tegevustulud kokku 733 291 696 340 1 110 366 717 772 920 508


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 350 099 374 649 431 841 328 079 419 652

1.1. Palgakulud 244 191 254 314 297 906 226 516 288 006

1.2. Sotsiaalmaksud 79 532 83 913 97 971 74 750 95 042






5. IT kulud 14 589 15 953 12 411 11 767 17 800

5.1. IT kulud 1 612 4 397 687 1 000 10 000




8. Investeeringud põhivarasse 0 2 496 0 0 0

9. Muud tegevuskulud -2 851 3 245 -4 960 0 8 000

10. Ruumide kulud 12 467 13 936 12 709 16 752 16 597

10.1. Ruumide kulud 415 453 1 109 1 500 1 000


11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 0 0 0 2 400

Tegevuskulud kokku 655 491 678 729 751 238 668 597 920 508


Teaduse populariseerimine 19 175 0

LTT valdkonna populariseerimine, parimate

üliõpilaskandidaatide ettevalmistamine ja andekate

süvaõpe 29 919 20 256 29 852 30 000 0

Kulud kokku 685 411 698 986 781 090 717 772 920 508


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 90 -

4. TUGISTRUKTUURI KOONDEELARVE


2012 2013 2014 2015 2016


1.3. Täiendusõpe 419 043 431 405 353 139 360 000 330 000

1.5. Tõukefondid 1 088 708 933 655 731 335 201 000 30 000

1.6. Muud õppetulud 64 599 95 844 123 854 30 000 88 500

Kokku tulud õppetegevusest 1 572 350 1 460 905 1 208 328 591 000 448 500


2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 0 0 23 356 23 355 0

2.2. Baasfinantseerimine 0 0 0 229 000 0


2.5. Välislepingud- ja grandid 37 013 15 000 16 067 14 200 127 925

2.6. Tõukefondid 1 060 135 1 351 217 648 494 73 600 5 000

Kokku tulud teadustegevusest 1 278 440 1 478 978 752 778 390 155 217 925

3. Muud tulud 8 345 105 9 264 240 8 723 613 9 766 472 11 159 962




2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 6 103 059 6 681 814 6 646 708 7 114 533 6 452 613

1.1. Palgakulud 4 546 556 5 030 584 4 968 465 5 314 300 4 805 540

1.2. Sotsiaalmaksud 1 487 860 1 599 939 1 594 502 1 753 719 1 585 828






5. IT kulud 93 417 124 608 110 529 95 615 105 431

5.1. IT kulud 48 543 79 897 31 732 47 175 43 300





9. Muud tegevuskulud -5 686 50 598 138 218 197 738 233 264 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse



10. Ruumide kulud 1 087 605 1 227 903 733 249 794 987 720 824

10.1. Ruumide kulud 251 261 193 527 30 374 17 200 29 200

10.2. Siselaenu tagasimaks Nooruse 9 60 371 215 635 0 0 0





Elekter 1 357 110 1 640 382 1 651 750 2 114 000 1 982 105

Stipendiumid ja toetused 51 750 57 655 66 922 92 000 1 499 500

Küte 1 258 133 1 365 134 1 171 956 1 486 966 1 272 402

Puhastus ja korrashoid 834 821 820 658 895 888 1 014 613 1 234 429

Hooldusremont 685 997 670 072 656 420 801 600 850 000

Valve ja turvateenus 633 464 643 751 653 280 657 578 771 000


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 91 -

Inseneriteenistus 470 553 363 864 403 758 519 179 508 263

Infotehnoloogia 917 491 773 102 733 216 304 500 274 050

Infosüsteemid 0 0 0 282 087 253 878

Turundustegevus 95 539 158 965 196 510 150 000 175 000

Nõrkvoolusüsteemide arendus ja hooldus 201 528 144 216 165 746 168 100 151 290

Riidehoiuteenus 77 681 82 724 89 212 104 461 116 137

Vesi ja kanalisatsioon 70 308 126 120 62 634 107 328 96 832

Erasmus+ programmi toetused 0 0 0 0 92 925

Avalike ürituste korraldamine 127 344 76 433 103 523 80 000 92 000

Õppimise ja õpetamise arenduskeskus 0 0 0 108 000 90 000

Õppelaenude kustutamine 0 0 0 0 88 619

Rahvusvaheline turundus ja reklaam 71 401 70 536 68 199 88 000 80 000

Intellektuaalomandi kaitse 111 141 48 281 53 147 75 000 65 000

Välisüliõpilaste majutuskulud 47 924 48 623 70 020 66 000 63 000

Universitas Tartuensis trükk ja levi 76 303 90 303 71 997 73 533 62 500

Kesksed koolitusprogrammid 51 430 104 242 44 519 54 200 56 000

Tuleohutus ja keskkonnakaitse 45 935 40 635 53 600 24 323 43 000

Hoonete ja varakindlustus 40 322 55 244 17 429 55 000 40 500

Rendikulud 0 0 129 101 0 39 334

Üliõpilaskonnale suunatud üritused 0 0 0 28 400 38 380

Toetused 37 682 27 721 24 703 29 080 30 956

Kommunikatsioonitegevus 42 401 35 423 29 697 30 000 30 000

Jäätmekäitlus 26 118 23 010 30 923 26 482 29 227

Väliskoostöölepingud 15 089 23 562 22 209 25 500 22 950

Personaliotsing 14 565 17 487 17 156 25 000 21 700

Eesti keele ja kultuuri kursused välistöötajatele 10 245 13 631 17 349 12 000 15 000

Üliõpilaste vastuvõtukulud 11 359 10 290 7 983 17 470 13 500

Auditeerimiskulud 32 254 25 341 14 560 16 000 10 200

Regionaalprojekt (AV) 10 809 9 699 10 227 10 000 9 000

Maamaks 11 679 11 731 7 719 15 000 9 000

Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 8 031 6 017 2 112 8 150 8 000

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire 33 712 34 802 41 082 24 000 0

Tõukefondide projekt Primus 433 786 311 286 288 192 100 000 0

Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine 27 081 20 489 18 573 15 000 0

Täiendusõpe 417 093 414 227 353 559 0 0

Teaduse populariseerimine 19 607 19 175 27 428 0 0

Academica 11 769 16 205 14 371 14 200 0

Teadusuudiste portaal Novaator 36 176 35 026 39 718 0 0

Vilistlastegevus 0 0 0 15 000 0

Tõukefondid-Innove PR 19 075 34 694 40 754 0 0

Tõukefondid (RH) 16 409 16 981 10 151 0 0

Üliõpilaste nõustamine (palkadega) 3 472 3 628 0 0 0

Aasta õppejõu auhind 8 528 10 294 0 0 0

Pedagogicum 32 232 0 0 0 0

Üleülikooliliste projektide kirjutamine 11 561 0 0 0 0

Emakeelne ülikool 95 0 0 55 572 0 0

Ülikooli valitsuse enesetäiendamine 171 323 0 0 0 0

Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 1 970 0 0 0 0

Investeeringud tütarettevõtetesse 4 391 11 102 0 0 0

Ajalooline pärand 0 261 307 38 693 0 0

Kinnisvaraprojektide eeltööd 41 684 0 0 0 0


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 92 -

Kinnisvarade formeerimine 34 779 0 0 0 0

Eluruumide halduskulud 11 606 3 869 0 0 0

RAK 6.2.1. Ideelabor 39 019 65 276 0 0 0

RAK 1.1. Ettevõtlusõppe tegevuskava jm tegevuste

toetuseks. 0 22 967 2 833 0 0

RAK 4.1.1. Üksuste, protsesside ja finantside juhtimise

täiustamine 13 879 18 371 20 196 0 0

RAK 3.1.1. Õppevaldkonna tagasisidesüsteemi arendamine 9 820 3 650 0 0 0

RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine 5 343 0 1 188 0 0

RAK 3.1.2. Rahvusvahelise õppe arendamise poliitika

määratlemine ja rakendamine 0 0 31 447 0 0

RAK 2.2.1. Üliõpilaste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 3 912 0 9 372 7 000 0

RAK 2.3.1. Õppejõudude vahetusprogramm teiste

ülikoolidega 6 264 2 266 0 0 0

Ülikooli töötajate rahulolu hindamise süsteem 4 458 5 917 6 579 4 000 0

RAK 4.1.5. Turundusstrateegia väljatöötamine ja

rakendamine 3 746 0 0 0 0

RAK 4.1.4. Ühiste väärtuste hoidmine ja arendamine 387 0 0 0 0

RAK 3.2.3. Intellektuaalse omandi korraldamise süsteemi edasiarendamine 9 967 14 650 30 696 0 0

RAK 2.3.1. Akadeemilise töötaja õpetamis- ja

juhendamisoskuste koolitus 11 579 12 227 52 342 0 0

RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine 11 264 14 642 5 800 0 0

Kulud kokku 18 398 397 19 273 150 17 577 110 18 278 230 18 876 759


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 93 -

4.1. Rektoraadi büroo


2012 2013 2014 2015 2016

1.6. Muud õppetulud 15 000

2.5. Välislepingud- ja grandid 20 000 15 000 14 200 14 200 15 000

2.6. Tõukefondid 32 623 30 479 35 010 24 000 5 000

3. Muud tulud 3 463 18 700 5 000 0 0

3. Muud tulud (sisekäive) 42 039 41 876 53 461 33 615 0

4. Tulud üldfondist 1 018 638 1 146 153 1 244 132 1 228 874 711 555

Tulud kokku 1 116 764 1 252 207 1 351 803 1 300 689 746 555


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 758 298 855 277 914 484 960 911 533 594

1.1. Palgakulud 564 210 667 196 682 436 718 170 384 749

1.2. Sotsiaalmaksud 186 189 219 435 225 126 236 996 126 967


1.4. Sihtstipendiumid 0 0 100 0 18 800



5. IT kulud 11 860 11 807 27 098 10 753 7 975

5.1. IT kulud 9 390 8 901 23 454 7 000 4 000


6. Transpordikulud 1 578 1 541 969 1 600 800




struktuuriüksustesse) 0 0 0 4 000 0


10. Ruumide kulud 46 267 52 774 58 182 68 432 59 886

10.1. Ruumide kulud 6 721 1 032 3 829 4 000 2 000



Kulud kokku 915 750 1 091 699 1 095 808 1 156 990 631 605


Avalike ürituste korraldamine 127 344 76 433 103 523 80 000 92 000

Väliskoostöölepingud 15 089 23 562 22 209 25 500 22 950

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire 33 712 34 802 41 082 24 000

Academica 11 769 16 205 14 371 14 200

Emakeelne ülikool 95 55 572

RAK 4.1.1. Üksuste, protsesside ja finantside juhtimise

täiustamine 13 879 18 371 20 196

Kulud kokku 1 117 543 1 261 073 1 352 761 1 300 690 746 555


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 94 -

4.2. Siseauditi büroo


2012 2013 2014 2015 2016

4. Tulud üldfondist 0 33 200 73 866 100 000 101 852

Tulud kokku 0 33 200 73 866 100 000 101 852


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 0 25 675 60 770 90 694 85 900

1.1. Palgakulud 0 19 160 45 353 67 784 64 200

1.2. Sotsiaalmaksud 0 6 323 14 963 22 369 21 186


2. Koolitus ja lähetused 0 0 5 262 2 350 4 500

3. Kantselei- ja majanduskulud 0 613 1 493 1 020 300

5. IT kulud 0 722 634 2 098 573

5.1. IT kulud 0 620 418 1 625 100

5.2. IT kulud (sisekäive) 0 102 217 473 473

6. Transpordikulud 0 0 0 128 128

7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 0 432 0 100 100


9. Muud tegevuskulud 0 70 158 610 6 801 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 0 0 0 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 0 70 158 610 6 801

10. Ruumide kulud 0 1 242 2 759 3 000 3 550

10.1. Ruumide kulud 0 0 19 0 100

10.2. Ruumide kulud (sisekäive) 0 1 242 2 741 3 000 3 450


Kulud kokku 0 28 754 71 076 100 000 101 852


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 95 -

4.3. Õppeosakond


2012 2013 2014 2015 2016

1.5. Tõukefondid 417 098 324 214 312 314 100 000 0

1.6. Muud õppetulud 13 000 4 337 70 212 0 23 500

3. Muud tulud

3.1. Sihtstipendiumid ja toetused 54 250 54 625 86 375 92 000 1 568 900

3.2. Muud tulud 8 261 5 911 1 740 1 000 2 000

3.3. Muud tulud (sisekäive) 14 772 11 988 11 976 12 103 0

Kokku muud tulud 77 283 72 524 100 091 105 103 1 570 900


Tulud kokku 1 336 223 1 138 301 1 192 415 922 680 2 250 521


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 434 092 490 573 568 176 535 656 532 543

1.1. Palgakulud 323 022 366 015 400 385 400 341 398 014

1.2. Sotsiaalmaksud 106 550 120 905 131 961 132 112 131 345






5. IT kulud 4 572 18 269 5 750 6 888 14 347

5.1. IT kulud 170 13 629 1 026 2 000 8 000


6. Transpordikulud 121 0 222 1 000 1 000

7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 202 2 755 744 1 300 9 000

8. Investeeringud põhivarasse 5 845 18 001 0 0 0

9. Muud tegevuskulud -2 139 494 -785 1 500 1 500 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) -2 167 357 -1 136 1 000 1 000

9.2. Muud tegevuskulud 28 137 351 500 500

10. Ruumide kulud 26 358 30 768 30 902 34 845 35 589

10.1. Ruumide kulud 382 1 853 201 500 1 000


11. Kesksete kaudsete kulude katmise eraldis 1 649 1 768 1 621 21 23 542



Sihtstipendiumid ja toetused 51 750 57 655 66 922 92 000 1 499 500

Üliõpilaste vastuvõtukulud 11 359 10 290 7 983 17 470 13 500

Välisüliõpilaste majutuskulud 47 924 48 623 70 020 66 000 63 000

Tõukefondid 433 786 311 286 288 192 100 000

Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine 27 081 20 489 18 573 15 000

RAK 2.2.1. Üliõpilaste vajadustele vastavate tugiteenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 3 912 0 9 372 7 000

RAK 3.1.2. Rahvusvahelise õppe arendamise poliitika määratlemine ja rakendamine 0 0 31 447

RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja

rakendamine 5 343 0 1 188

Aasta õppejõu auhind 8 528 10 294

RAK 3.1.1. Õppevaldkonna tagasisidesüsteemi arendamine 9 820 3 650

Üliõpilaste nõustamine (palkadega) 3 472 3 628

Pedagogicum 32 232

Kulud kokku 1 143 408 1 068 230 1 135 504 922 680 2 250 521


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 96 -

4.4. Elukestva õppe keskus


2012 2013 2014 2015 2016

1.3.1. Täiendusõpe 254 186 192 480 146 034 180 000 180 000

1.3.2. Täiendusõpe (suveülikool) 164 857 238 925 207 106 180 000 150 000

1.5. Tõukefondid 635 312 569 620 354 242 100 000 30 000

1.6. Muu õppetegevus 51 599 91 507 53 642 30 000 50 000


2.4. Teadus- ja arenduslepingud 19 381 22 070 25 132 10 000 15 000


3. Muud tulud 13 239 25 495 17 742 16 000 16 000


Tulud kokku 1 551 972 1 479 211 1 257 880 975 156 878 208


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 700 838 705 593 376 995 423 166 423 073

1.1. Palgakulud 519 434 524 540 278 432 313 278 313 208

1.2. Sotsiaalmaksud 171 342 172 913 91 837 103 382 103 359






5. IT kulud 8 244 5 527 7 051 5 365 6 924

5.1. IT kulud 4 224 2 667 4 451 3 000 4 000


6. Transpordikulud 3 361 2 758 724 4 000 4 600



9. Muud tegevuskulud 5 440 -21 204 16 051 10 000 9 000 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) -7 369 -33 829 7 651 0 0


10. Ruumide kulud 89 066 82 717 70 417 94 998 80 040

10.1. Ruumide kulud 54 108 10 974 590 8 000 5 500



Tegevuskulud kokku 1 175 698 1 084 122 642 821 857 156 779 208


Õppimise ja õpetamise arenduskeskus 108 000 90 000

Regionaalprojekt 10 809 9 699 10 227 10 000 9 000

Täiendusõpe 417 093 414 227 353 559

RAK 2.3.1. Akadeemilise töötaja õpetamis- ja

juhendamisoskuste koolitus 11 579 12 227 52 342

RAK 1.1. Õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja

rakendamine 11 264 14 642 5 800

Kulud kokku 1 626 442 1 534 917 1 064 749 975 156 878 208


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 97 -

4.5. Üliõpilasesindus


2012 2013 2014 2015 2016


Tulud kokku 97 923 100 456 136 700 137 822 125 999


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 45 563 64 717 71 176 56 256 56 340

1.1. Palgakulud 33 901 48 359 53 116 42 045 42 108

1.2. Sotsiaalmaksud 11 187 15 877 17 528 13 875 13 896


2. Koolitus ja lähetused 982 868 185 5 600 10 500


5. IT kulud 1 650 4 142 879 1 478 1 578

5.1. IT kulud 1 164 3 520 481 800 800

5.2. IT kulud (sisekäive) 485 622 398 678 778

6. Transpordikulud 344 10 204 1 000 1 000



9. Muud tegevuskulud 4 542 1 534 1 896 1 000 1 500 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) 3 063 1 0 0 0


10. Ruumide kulud 7 450 9 189 8 820 10 184 11 301

10.1. Ruumide kulud 221 213 316 500 1 000




Üliõpilaskonnale suunatud üritused 28 400 38 380

Kulud kokku 94 516 124 259 128 042 137 822 125 999


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 98 -

4.6. Teadus- ja arendusosakond


2012 2013 2014 2015 2016


2.2. Baasfinantseerimine 229 000 0


2.5. Välislepingud- ja grandid 0 0 1 867 0 0

2.6. Tõukefondid 320 137 473 598 351 876 49 600 0


3. Muud tulud 44 961 92 760 80 585 126 979 114 100



Tulud kokku 853 639 1 134 100 1 026 007 1 141 327 879 848


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 495 033 758 685 705 218 922 886 634 639

1.1. Palgakulud 372 184 611 009 559 844 689 750 474 319

1.2. Sotsiaalmaksud 114 734 143 364 141 137 227 618 156 525





4. Sisseostetud õppe- ja teadustöö 756 46 66 0 0

5. IT kulud 10 190 18 095 16 440 8 921 7 410

5.1. IT kulud 6 875 14 011 -21 859 4 940 1 500





9. Muud tegevuskulud 1 243 -12 934 -14 321 400 500 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) 609 -13 340 -15 077 0 0


10. Ruumide kulud 23 726 29 375 28 755 33 324 32 199

10.1. Ruumide kulud 791 467 2 537 0 3 000



Tegevuskulud kokku 608 487 1 007 549 854 215 1 066 327 814 848


Intellektuaalomandi kaitse 111 141 48 281 53 147 75 000 65 000 RAK 3.2.3. Intellektuaalse omandi korraldamise süsteemi edasiarendamine 9 967 14 650 30 696

Teaduse populariseerimine 19 607 19 175 27 428

RAK 1.1. Ettevõtlusõppe tegevuskava jm tegevuste

toetuseks. 22 967 2 833

RAK 6.2.1. Ideelabor 39 019 65 276

Üleülikooliliste projektide kirjutamine 11 561

Kulud kokku 799 781 1 177 897 968 318 1 141 327 879 848


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 99 -

4.7. Kantselei


2012 2013 2014 2015 2016

3. Muud tulud


Kokku muud tulud 42 332 41 876 53 242 33 615 0


Tulud kokku 363 493 393 037 409 362 404 528 404 528


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 300 751 304 973 326 780 324 934 324 156

1.1. Palgakulud 223 808 227 684 243 933 242 850 242 269

1.2. Sotsiaalmaksud 73 811 75 015 80 447 80 141 79 949




5. IT kulud 4 813 4 923 7 525 4 360 5 559

5.1. IT kulud 2 565 2 776 5 344 2 310 2 400



7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 819 208 343 500 500


9. Muud tegevuskulud 320 254 371 300 300 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) 0 0 0 0 0


10. Ruumide kulud 35 048 38 455 38 958 40 635 36 398

10.1. Ruumide kulud 126 94 95 200 500





_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 100 -

4.8. Personaliosakond


2012 2013 2014 2015 2016

1.5. Tõukefondid 36 298 38 714 58 904 0 0

2.5. Välislepingud ja -grandid 17 013 0 0 0 112 925

3. Muud tulud 0 0 0 0 0



Tulud kokku 724 439 516 070 617 201 534 641 628 021


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 295 991 366 781 309 011 350 705 352 814

1.1. Palgakulud 220 407 273 829 230 631 262 112 263 688

1.2. Sotsiaalmaksud 72 534 90 218 76 074 86 497 87 017




5. IT kulud 5 761 3 735 4 696 4 208 4 797

5.1. IT kulud 3 737 1 790 2 756 2 000 2 000


6. Transpordikulud 2 308 2 787 0 2 500 1 000

7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 989 1 318 3 850 1 500 1 500


9. Muud tegevuskulud 37 447 766 500 700 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse

struktuuriüksustesse) 0 0 0 0 0


10. Ruumide kulud 13 741 15 689 15 849 16 798 16 629

10.1. Ruumide kulud 44 200 260 0 100





Erasmus+ programmi toetused 92 925

Kesksed koolitusprogrammid 51 430 104 242 44 519 54 200 56 000

Toetused 37 682 27 721 24 703 29 080 30 956

Personaliotsing 14 565 17 487 17 156 25 000 21 700

Eesti keele ja kultuuri kursused välistöötajatele 10 245 13 631 17 349 12 000 15 000

Töötervishoiu ja tööohutuse kulud 8 031 6 017 2 112 8 150 8 000

Ülikooli töötajate rahulolu hindamise süsteem 4 458 5 917 6 579 4 000

Tõukefondid 19 075 34 694 40 754

RAK 2.3.1. Õppejõudude vahetusprogramm teiste

ülikoolidega 6 264 2 266

Ülikooli valitsuse enesetäiendamine 171 323

Kulud kokku 662 207 625 377 511 688 534 641 628 021


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 101 -

4.9. Turundus- ja kommunikatsiooniosakond


2012 2013 2014 2015 2016

1.5. Tõukefondid 1 107 5 875 1 000 0

3. Muud tulud


3.2. Reklaam ajakirjas 4 283 1 005 2 574 2 000 1 000

Kokku muud tulud 64 446 56 233 65 356 35 396 1 000


Tulud kokku 911 145 852 264 791 225 851 950 831 800


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 404 374 330 302 316 833 408 838 398 636

1.1. Palgakulud 303 777 246 563 265 288 305 559 297 934

1.2. Sotsiaalmaksud 96 801 81 276 87 359 100 834 98 318




5. IT kulud 9 663 9 039 6 724 8 138 10 268

5.1. IT kulud 6 212 6 050 3 665 5 000 6 000



7. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused 6 732 1 477 914 3 000 3 000


9. Muud tegevuskulud 4 753 6 632 5 685 1 666 0 9.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -309 5 606 63 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 5 062 1 026 5 622 1 666 0

10. Ruumide kulud 31 807 27 060 21 245 24 375 23 276

10.1. Ruumide kulud 7 378 3 058 788 1 000 1 000





Turundustegevus 95 539 158 965 196 510 150 000 175 000

Rahvusvaheline turundus ja reklaam 71 401 70 536 68 199 88 000 80 000

Universitas Tartuensis trükk ja levi 76 303 90 303 71 997 73 533 62 500

Kommunikatsioonitegevus 42 401 35 423 29 697 30 000 30 000

Vilistlastegevus 15 000

Teadusuudiste portaal Novaator 36 176 35 026 39 718

RAK 4.1.5. Turundusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine 3 746

RAK 4.1.4. Ühiste väärtuste hoidmine ja arendamine 387

Kulud kokku 846 058 834 327 879 889 851 950 831 800


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 102 -

4.10. Kinnisvaraosakond


2012 2013 2014 2015 2016

3. Muud tulud

3.1. Üüritulud 657 040 471 550 405 308 435 900 421 000

3.2. Eluruumide üürid 16 409 9 967 7 964 5 100 11 000

3.3. Muud tulud 54 532 256 297 69 787 20 000 0

3.4. Struktuuriüksuste halduskulud (Sisekäive) 6 067 779 6 626 597 6 503 106 7 841 620 7 889 443

Ajaloolise pärandi vahendid 300 000

Kokku muud tulud 6 795 760 7 664 410 6 986 165 8 302 620 8 321 443

4. Tulud üldfondist 272 801 192 745 136 136 0 0

Tulud kokku 7 068 561 7 857 155 7 122 301 8 302 620 8 321 443


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 866 776 802 881 860 753 905 948 896 350

1.1. Palgakulud 645 107 599 368 642 500 677 091 669 918

1.2. Sotsiaalmaksud 212 821 197 546 211 842 223 440 221 073




5. IT kulud 20 120 19 774 27 048 26 000 30 400

5.1. IT kulud 5 021 4 499 11 657 8 000 8 000




8. Investeeringud põhivarasse -840 30 0 0 0


struktuuriüksustesse) 33 390 13 199 366 0 0

9.2. Muud tegevuskulud 332 961 1 750 2 000 2 000

10. Ruumide kulud 563 322 725 199 267 234 252 462 257 624

10.1. Ruumide kulud 48 774 156 662 19 319 0 12 000


10.3. Ruumide kulud (sisekäive) vabad ruumid 327 169 171 204 97 582 139 689 138 000

Siselaenu tagasimaks Nooruse 9 60 371 215 635



Haldus- ja remondikulude arveldus

Elekter 1 357 110 1 640 382 1 651 750 2 114 000 1 982 105

Küte 1 258 133 1 365 134 1 171 956 1 486 966 1 272 402

Puhastus ja hooldus 834 821 820 658 895 888 1 014 613 1 234 429

Hooldusremont 685 997 670 072 656 420 801 600 850 000

Valve ja turvateenus 633 464 643 751 653 280 657 578 771 000

Insenerivõrkude remont ja hooldus 470 553 363 864 403 758 519 179 508 263

Riidehoiuteenus 77 681 82 724 89 212 104 461 116 137

Vesi ja kanalisatsioon 70 308 126 120 62 634 107 328 96 832

Tuleohutus ja keskkonnakaitse 45 935 40 635 53 600 24 323 43 000

Hoonete ja varakindlustus 40 322 55 244 17 429 55 000 40 500

Rendikulud 129 101 0 39 334

Jäätmekäitlus 26 118 23 010 30 923 26 482 29 227

Maamaks 11 679 11 731 7 719 15 000 9 000

Ajalooline pärand 0 261 307 38 693

Eluruumide halduskulud 11 606 3 869

Kinnisvaraprojektide eeltööd 41 684

Kinnisvarade formeerimine 34 779

Kulud kokku 7 310 349 7 872 151 7 191 501 8 302 620 8 321 443


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 103 -

4.11. Infotehnoloogia osakond


2012 2013 2014 2015 2016

2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused 23 356 23 355


2.6. Tõukefondid 698 123 832 978 245 208 0 0

3. Muud tulud

Muud tulud 180 469 129 651 279 396 98 750 130 750

Muud tulud (sisekäive - infotehnoloogia teenus) 696 948 716 674 702 274 754 577 697 900

Muud tulud (sisekäive - multimeedia) 107 347 110 778 93 720 82 250 90 250

Abonenttasu (sisekäive) 68 718 69 361 68 087 68 000 68 000

3. Muud tulud kokku 1 053 483 1 026 464 1 143 478 1 003 577 986 900


Tulud kokku 3 559 914 3 589 787 3 100 267 2 713 654 2 675 295


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 1 199 951 1 264 485 1 321 828 1 399 165 1 412 587

1.1. Palgakulud 893 115 943 758 1 047 463 1 045 714 1 055 745

1.2. Sotsiaalmaksud 294 349 311 316 345 196 345 086 348 396







8. Muud tegevuskulud -57 082 54 187 117 424 168 968 207 863 8.1. Kaasfinantseerimine (teistesse struktuuriüksustesse) -58 537 -71 179 -19 676 0 0


9. Ruumide kulud 188 278 166 783 153 741 165 053 118 643

9.1. Ruumide kulud 111 401 18 385 1 443 2 000 2 000





Infotehnoloogia 917 491 773 102 733 216 304 500 274 050

Infosüsteemid 282 087 253 878

Nõrkvoolusüsteemide arendus ja hooldus 201 528 144 216 165 746 168 100 151 290

Kulud kokku 3 539 682 3 458 094 3 017 461 2 713 654 2 675 295


_____________________________________________________________________________Tugistruktuur

- 104 -

4.12. Rahandusosakond


2012 2013 2014 2015 2016

2.6. Tõukefondid 9 252 14 162 16 400 0 0

3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 45 033 84 123 90 259 50 000 55 000

3.2. Muud tulud (sisekäive, hilinenud

dokumendid) 8 337 6 682 7 494 7 000 6 000

3.3. Õppelaenude kustutamine 88 619

Muud tulud (sisekäive,

raamatupidamisteenus) 46 835 41 640 48 401 28 562

Laekumine tütarettevõtetelt 42 184 37 820

Kokku muud tulud 142 389 170 265 146 154 85 562 149 619


Tulud kokku 834 995 867 781 918 153 893 161 1 032 689


2012 2013 2014 2015 2016

1. Tööjõukulud 601 391 673 870 678 526 735 374 801 981

1.1. Palgakulud 447 590 503 102 519 082 549 607 599 388

1.2. Sotsiaalmaksud 147 541 165 751 171 030 181 370 197 798




5. IT kulud 16 544 28 574 6 682 17 406 15 600

5.1. IT kulud 9 187 21 434 338 10 500 6 500




8. Investeeringud põhivarasse 2 500 0 4 085 0 0


struktuuriüksustesse) 1 951 1 262 1 724 1 000 500


10. Ruumide kulud 62 542 48 649 36 386 50 881 45 689

10.1. Ruumide kulud 21 316 588 978 1 000 1 000





Õppelaenude kustutamine 88 619

Auditeerimiskulud 32 254 25 341 14 560 16 000 10 200

Tõukefondid 16 409 16 981 10 151

Investeeringud tütarettevõtetesse 4 391 11 102

Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 1 970

Kulud kokku 865 006 902 810 846 712 893 161 1 032 689


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 105 -

JUHENDMATERJAL FINANTSALLIKA KÄSUTAJALE

1. ÜLDSÄTTED

Käesolev materjal kirjeldab tulude ja kulude olemust ning arvestuse korda Tartu

Ülikoolis. Tulude ja kulude arvestus Tartu Ülikoolis toimub vastavuses eelarve

eeskirjaga, raamatupidamise sise-eeskirjaga, palgaeeskirjaga ja teiste TÜ-s

kehtivate ülikooli siseste ja väliste õigusaktidega.

2. TULUD

Tartu Ülikooli põhieelarve tulud on õppetulud, teadustulud ja muud tulud, mis

laekuvad eelarveaasta jooksul ajavahemikul 1. jaanuar kuni 31. detsember.

2.1. Põhieelarve tulud õppetegevusest

Põhieelarve õppetegevuse tuludeks on riiklik hariduse tegevustoetus, õppetasud,

täiendusõppe tulud, residentide koolituse tulud, tõukefondide laekumised ja muud

õppetegevusega seotud tulud. Sisust lähtuvalt on õppetegevuse tulude jagunemine

järgmine:

2.1.1. Tegevustoetus (finantsallikas H) – hariduse tegevustoetuse laekumised.

Sisaldab ka doktoriõppe tulemustasusid, riiklikke doktoranditoetuseid,

nooremteadurite toetuseid, tulemusstipendiumeid ning emeriiditasusid;

2.1.2. Õppetasud (finantsallikad A, Q) – laekumised, mis on seotud

tasemeõppe haridusreformi eelse terminoloogia kohaselt riigieelarveväliste

üliõpilaste ja haridusreformi järgse terminoloogia kohaselt tasuliste üliõpilaste

(vt punkt 3.1.) koolitamisega ning õppetasud vastavalt ülikooliseaduse (D1)

paragrahvi 133 lõikele 4, Tartu Ülikooli põhikirjale (D2) ja Tartu Ülikooli

nõukogu määrusele „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“

(D3) punktidele 4 ja 5.

A – laekumised avatud ülikooli õppevormist;

Q – laekumised päevase õppe õppevormist;

2.1.3. Täiendusõpe (finantsallikad B, U) – laekumised, mis on seotud

täiendusõppega (sh tellimuskoolitused, riigihanke raames teostatavad

koolitused jms va tõukefondid). Vt ka rektori käskkiri „Täiendusõppe õppetasu

kehtestamise, arveldamise ja õppetasust vabastamise kord“ (D4).

B – mitte ärilisel ja mitte käibemaksuga maksustatud täiendusõppealase

teenuse osutamisest saadud tulud (vt rektori käskkirja „Täiendusõppe õppetasu

kehtestamise, arveldamise ja õppetasust vabastamise kord“ punkti 9 (D4));

U – ärilisel eesmärgil osutatud täiendusõpe, mida osutatakse ainult

ülikoolist välja, mis maksustatakse käibemaksuga ning kus täiendusõppega

otseselt seotud soetatud kaupadelt/teenustelt arvestatakse sisendkäibemaks

tagasi (va toitlustuskulud, majutuskulud jms kulud, millelt ei või tulenevalt

Käibemaksuseadusest arvestada käibemaksu sisendina tagasi) ja

deklareeritakse igakuiselt Maksu- ja Tolliametile. Täiendusõppe U-

finantsallikal kajastub teenitud tulu ja soetatud kaubad/teenused käibemaksuta

summas. U- finantsallikal ei saa kajastada sisekäibe tulusid. Kasutusele võetud

uus finantsallikate grupp U vastab varasemalt käibel olnud täiendusõppe

finantsallikatele algusega B ja lõputäht K-ga;

D1

D2

D3

D4

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012028

http://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/ulikoolist/kehtib_alates_01012016_tartu_ulikooli_pohikiri.pdf

https://dok.ut.ee/wd/?pid=126710&page=view_dynobj&u=20160105113943



__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 106 -

2.1.4. Residentide koolituse tulud (finantsallikas 1RESIDENT) – laekumised

Sotsiaalministeeriumi lepingu alusel arst-residentide koolitamisega seotud

kulude katmiseks;

2.1.5. Tõukefondid (finantsallikas N) – õppetööga seotud projektide

finantseerimine tõukefondidest (SA Innove, SA Archimedes jt). Täpsustamaks

konkreetse meetme tegevust, võib finantsallika koodi lõppu lisanduda täht (D –

külalisdoktorandid, T – doktoriõpe, Q – lühiajaline õppejõudude

(mõlemasuunaline) mobiilsus jms);

2.1.6. Muu laekumine õppetegevusest (finantsallikad C, D):

C – muud laekumised õppetegevusest, mis ei klassifitseeru finantsallikate

tüüpide A, B, D, H, N, Q ja U alla. C allikatel kajastatakse ülikooli

õppejõudude poolt teistes kõrgkoolides või teistes ülikooli teaduskondades ja

kolledžites läbiviidav tasemeõpe. Käibemaksuga lepingu korral lisatakse

finantsallika koodi lõppu täht K;

D – laekumised õppetegevuse toetuseks. Välisfinantseeringute korral

lisandub finantsallika koodi lõppu täht M. Varasemalt on esinenud

käibemaksuga lepinguid, mille korral on finantsallika koodi lõppu lisatud täht

K.

» Kõik õppetuludest (v.a finantsallikad D, N, 1, U ja konkreetse lepinguga seotud

finantsallikad, millele viitab koodi lõpus sisalduv lepingu registrinumber) tehtavad

kulud kajastatakse õppetööga tegelevates akadeemilistes üksustes finantsallikatel

H või Y (finantsallikal Y kajastatakse struktuuriüksuse kaudsed kulud, mis

tasutakse õppetuludest) ning nende eest vastutab struktuuriüksuse juht.

Eelarve tulude arvestus on kassapõhine. Tekkepõhise (raamatupidamisliku) tulu

tekkimise aluseks on rahandusosakonna poolt väljastatav arve, mis koostatakse

struktuuriüksuse (või finantsallika käsutaja) poolt esitatud arve esildise põhjal

(esildist on võimalik koostada ja esitada ka läbi Rahaveebi). Arve esildisele tuleb

kindlasti märkida tulu laekumise finantsallikas. Enne õppetasu arve esildise

koostamist tuleb kontrollida õppija ja maksja andmete õigsust (nimi, aadress,

isikukood). Kui arve esitatakse riigiraamatupidamiskohustuslasele (nt lasteaiad,

koolid, avalik-õiguslikud asutused, valla- või omavalitsused jt riigiasutused), tuleb

täpsustada maksja tehingupartneri kood ja see märkida arve esildisele. Juhul, kui

õppijale, kes viibib akadeemilisel puhkusel või on eksmatrikuleeritud, on

väljastatud arve, tuleb see kindlasti koheselt tühistada valdkonnas, instituudis või

kolledžis koostatud esildise alusel. Arvete tasumise tähtaeg on kas lepingus

kehtestatud päev või 10 päeva alates arve väljastamisest rahandusosakonna poolt.

Tagasiulatuvat maksetähtaega õppurile määrata ei saa.

2.2. Põhieelarve tulud teadustegevusest

Põhieelarve teadustegevuse tuludeks on institutsionaalsed uurimistoetused

(endised teadusteemade ja teadusasutuste infrastruktuurikulude sihtfinantsee-

rimine), baasfinantseerimine, Eesti Teadusagentuuri personaalsed uurimistoetused

(endised ETF grandid), teadus- ja arenduslepingud, välislepingud ja -grandid,

laekumised tõukefondidest ning muud teadus- ja arendustegevusega seotud

laekumised. Sisu põhjal jagunevad teadustegevuse tulud järgmiselt:

2.2.1. Institutsionaalsed uurimistoetused (finantsallikas T, sh T****INFRA)

– eraldised alus- ja rakendusuuringuteks teadusteemade/uurimistoetuste

taotluste alusel (endine teadusteemade sihtfinantseerimine). Lõppu võib


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 107 -

lisanduda täht täpsustamaks konkreetset finantseeringut (I – institutsionaalne

uurimistoetus, T – toetus taristu ülalpidamiseks). INFRA–lõpulistel allikatel

kajastatakse institutsionaalsete uurimistoetustega kaasnevad eraldised

teadustöö tegemiseks vajalike ülikooli administratiiv- ja majandamiskulude

katmiseks;

2.2.2. Baasfinantseerimine (finantsallikas P) – eraldised teadusasutuste

baasfinantseerimiseks. Rahade jaotus toimub vastavalt Tartu Ülikooli nõukogu

otsuse „2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ III peatükile

(D5);

2.2.3. ETAg-i personaalsed uurimistoetused (finantsallikas G) – laekumised

Eesti Teadusagentuurist alus- või rakendusuuringute projektide täitmiseks.

Alates 2013. aastast, mil hakati eraldama personaalseid uurimistoetuseid

(PUT), eristatakse need varasematest grantidest lõputähega P. Aastast 2005

esineb ka järeldoktorite finantseerimist (finantsallika lõpus on täht J. NB!

Lõpu-J on läbiv järeldoktorite tunnus, ent tähelepanu tuleks pöörata ka vahetult

eelnevale sümbolile: ainult J – kunagised ETF grantide järeldoktorid, mis

peaksid nüüdseks lõppenud olema, kooditähis on kasutuseks üle võetud

ERMOSE järeldoktorite eristamiseks; PJ – PUT-de järeldoktorid; MJ –

Mobilitase järeldoktorid, mis liigituvad tõukefondide alla (vt punkt 2.2.6.). Just

viimasel põhjusel ja eesmärgiga eelarveread korrastada, tähistatakse edaspidi

Mobilitase järeldoktorite finantsallikad tõukefondidele vastavalt – algusega S

ja lõpusümboliga T). ETF grantidega kaasnevate struktuuriüksuste üldkulude

katmiseks on kasutusel allikad kujul G****YLDK (PUT-ide korral laekuvad

üldkulude eraldise O-finantsallikatele).

2.2.4. Eesti-sisesed teadus- ja arenduslepingute tulud (finantsallikad L, S) –

laekumised ja toetused Eesti ettevõtetelt, organisatsioonidelt teadusliku

uurimistöö ja arenduslepingute ning -projektide täitmiseks. Eesti-sisesed

lepingud jagunevad toetus- ja teenuslepinguteks.

S (ilma T-lõputa) – Eesti ettevõtete, organisatsioonide ja sihtasutuste

toetused teadus- ja arendustegevuseks, mille puhul teadustegevuse tulemust ei

võõrandata. Sellistena kajastatakse ka ühekordsed sihtotstarbelised Eesti-

sisesed toetused Kultuurkapitalilt, Tartu Linnavalitsuselt,

Kultuuriministeeriumilt, Avatud Eesti Fondilt ja teistelt (NB! vt ka punkte

2.2.6., 2.2.7., 2.2.8.).

Toetusena käsitletakse vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale saadud

vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetuslepingute raames elluviidavad tegevused rahastatakse toetuste andjate

poolt sihtfinantseerimisena. Toetuslepingute täitmise korral konkreetne tellija

puudub. Toetusena rahastatavate tegevuste puhul määrab tegevuse sisu ja

eesmärgi Tartu Ülikool toetuse saajana, järgides toetuse andja poolt kehtestatud

finantseerimise reegleid. Kaupadelt ja teenustelt, mis on soetatud

toetusprojektide teostamiseks (tulu puhul on tegemist toetusega),

sisendkäibemaksu tagasi ei arvestata. Need kaubad ja teenused kantakse

projekti kuludesse koos käibemaksuga.

L – lepingud, mille puhul Tartu Ülikool osutab rahastajale teenust (tulu

maksustatakse käibemaksuga 20%).

Teenuste osutamisel teenuslepingute raames on teenusel konkreetne tellija,

teenus antakse tellijale üle ning tellitavate teenuste eesmärgi ja sisu määratleb

teenuse tellija. Teenuslepingute tulu maksustatakse ülikooli kui

D5

https://dok.ut.ee/wd/?page=view_dynobj&pid=16965059&u=20160105114838


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 108 -

käibemaksukohustuslase poolt käibemaksuga ja selle lepingu täitmiseks

soetatud kaupadelt või teenustelt arvestatakse sisendkäibemaks tagasi ja

deklareeritakse igakuiselt Maksu- ja Tolliametile. Teenuslepingu L-

finantsallikal kajastuvad teenitud tulu ja soetatud kaubad/teenused

käibemaksuta summas.

Lepingute vahendeid käsutavad ja tulude kasutamise eest vastutavad

finantsallika käsutajad (lepingu/projekti vastutav täitja ja struktuuriüksuse

juht);

2.2.5. Välislepingute ja -grantide tulud (finantsallikad V, M) – kõik

laekumised mitteresidentidelt teadusliku uurimistöö ja arendustegevuse

lepingute täitmiseks, mille puhul tellija ja Tartu Ülikooli vahel on sõlmitud

vastav leping. Välislepingute ja -grantide tulu kajastatakse alljärgnevalt:

V – välismaised teenuslepingud. Välismaiste teenuslepingutega kaasneb

käibemaksuarvestus, käibemaks kajastatakse analoogselt kodumaiste

teenuslepingutega.

M – Euroopa Komisjoni ja teiste programmide raames rahastatavate

projektide tulu, mida käsitletakse toetustena ning muud pikaajalised ja

ühekordsed välistoetused teadus- ja arendustegevuseks. EL raamprogrammi ja

Horisont 2020 projektide koodide lõpus on täht R, ETAg-i kaudu jaotatavate

välisrahade korral täiendab finantsallika koodi lõputäht E ja Euroopa

territoriaalse koostöö programmi projektide (INTERREG) vahendeid

eristatakse lisades allika lõppu täht I.

Välislepingute ja -grantide raha käsutavad ja tulude kasutamise eest vastutavad

finantsallika käsutajad (projekti vastutav täitja ja struktuuriüksuse juht);

2.2.6. Tõukefondid (finantsallikad J, R, S) – kõik laekumised, mis eraldatakse

tõukefondide vahenditest toetustena ülikooli teadus- ja arendustegevuseks (v.a

ehitus). Mainitud finantsallikatel kajastuvad riiklike rakendusüksuste poolt

vahendatavad toetused tõukefondidest jagunedes alljärgnevalt:

J – teadusteemadega seotud infrastruktuuriprogrammide vahendite allikad,

mille numbriline kood langeb kokku teadusteema/institutsionaalse

uurimistoetuse numbrilise koodiga. Kui ühe teemaga on seotud mitu taotlust,

siis lisandub lõppu täht A, B, C jne. Teadus- ja arendusasutuste

teadusaparatuuri ja kaasajastamise alammeetme projektid;

S – kodumaiste rakendusüksuste (PRIA, SA Archimedes, SA Innove) poolt

vahendatava tõukefondide raha eristamiseks lisatakse S-ga algavate

finantsallikate lõppu täht T. Sellesse kodeerimisloogikasse sulanduvad edaspidi

ka teadlasmobiilsuse programmi Mobilitas raames finantseeritavad

järeldoktorite ja tippteadlaste grandid, mis varasemalt algasid G-ga ja lõppesid

vastavalt kas MJ või MT-ga (vt punkt 2.2.3.);

R – tõukefondidest rahastavate tippkeskuste programmi esimese etapi

toetused. Lõpevad tähekombinatsiooniga TIPP või TIPPT;

Finantsallikate baasis esineb täiendavalt veel I-ga algavaid finantsallikaid, mis

varasemalt tähistasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuseid teadus-

arendustegevuseks.

2.2.7. Arengufondi projektid (S*ARENG) – eraldised ülikooli arengufondist;

2.2.8. Muud teadustegevuse tulud (finantsallikad R, S) – muud laekumised

teadustegevuseks, mis ei kuulu ülalloetletud teadustegevuse tulude hulka

(riiklikud programmid, Eesti geenivaramu riiklik toetus jms).


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 109 -

2.3.Muud tulud

Muude tulude alla kantakse kõik ülejäänud tulud, mida ei saa liigitada õppe- ja

teadustuludeks.

2.3.1. Muud tulud (finantsallikad K, F, E, W) – iga struktuuriüksuse eelarves

võib olla muude tulude rida, mida võib liigendada vastavalt osutatavate

teenuste liigile.

K – kasutatakse konverentside/seminaride korraldamisega seotud tulude-

kulude kajastamiseks. Tulu maksustatakse käibemaksuga ning ostetud

teenustelt ja kaupadelt arvestatakse sisendkäibemaks tagasi (va

Käibemaksuseadusest tulenevalt kuludelt, millelt ei või sisendkäibemaksu

tagasi arvestada). K-finantsallikal kajastub teenitud tulu ja soetatud

kaubad/teenused käibemaksuta summas. K- finantsallikal ei saa kajastada

sisekäibe tulusid;

F – kasutatakse EL-i raamprogrammiga, tippkeskuste ja muude

tõukefondidega seotud projektide abikõlbmatu käibemaksu arvestusteks, mida

kompenseerib Eesti riik SA Archimedes kaudu.

F-allikas omistatakse üksnes toetusprojektidele, kus projekti kuludelt

arvestatud käibemaks on mitteabikõlblik kulu ja mis hüvitatakse kas projekti

rahastaja või muu ülikoolivälise isiku poolt. Hüvitamisele mittekuuluva

käibemaksu rahalise katte tagab iga konkreetse projekti vastutav täitja või

projekti täitev struktuuriüksus. Sarnaselt omafinantseeringuga tuleb

mittehüvitatava käibemaksu katteallikas märkida koos käsutaja kinnitusega

projekti andmete kaardile või projektide menetlemise keskkonda.

Kõik ülejäänud laekumised tasuliste teenuste osutamisest, mida osutatakse kas

ülikooli sees või ülikoolist välja (konsultatsioonid, tõlketööd, analüüside ja

uurimuste teostamine, arvutigraafika, muuseumide piletid jms), laekumised

kaupade, materjalide ja muu vara müügist jms ning laekumised ruumide,

seadmete, inventari jms üürimisest ja rentimisest ning läbi inkasso tasutud

võlgnevused, kajastatakse finantsallikatel E või W. Kusjuures laekumised

eristatakse järgnevalt:

E – laekumised teenuste, kaupade jne müügi eest, mida osutatakse kas

ülikooli sees või ülikoolist välja ning mille kuludelt sisendkäibemaksu tagasi ei

arvestata. Tugistruktuuriüksustel kuulub allikas H-gruppi, mis tähendab, et E-

finantsallikatelt kulusid ei tehta, vaid need tehakse H-finantsallikalt;

W – käibemaksuga laekumised teenuste, kaupade jne müügi eest, mida

osutatakse ainult ülikoolist välja ning mille kuludelt arvestatakse

sisendkäibemaks tagasi (va Käibemaksuseadusest tulenevalt kuludelt, millelt ei

või sisendkäibemaksu tagasi arvestada). W-finantsallikal kajastub teenitud tulu

ja soetatud kaubad/teenused käibemaksuta summas. W- finantsallikal ei saa

kajastada sisekäibe tulusid. Allikas on eraldiseisev.

Muid laekumisi (v.a F) käsutab ja tulude kasutamise eest vastutab

struktuuriüksuse juht, kui see pole määratud teisiti.

2.3.2. Arengufondid (finantsallikas O) – eraldised projektidelt ja lepingutelt

kaudsete kulude katmiseks.

» Valdkondade akadeemilistes struktuuriüksustes (dekanaadid, instituudid,

kolledžid) kajastatakse muudest tuludest tehtavad kulud vastavatel tuluallikatel E,

W, K, F; ülejäänud struktuuriüksustes aga finantsallikal H (v.a W, K, F).


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 110 -

» Ühe projekti/lepingu (C, D, F, G, J, K, L, M, N, R, S, U, V, W) kõik kulud

kajastatakse ühel finantsallikal, sh omafinantseeringu arvelt kaetavad kulud.

Viimaste hulka arvatakse üksnes projekti rahastaja jaoks abikõlblikud kulud.

Toetusprojektide omafinantseering on ülikooli rahaliselt mõõdetav panus projekti

täitmisel, mille tagab iga konkreetse projekti vastutav täitja või projekti täitev

struktuuriüksus. Kaas- või omafinantseeringu puhul teostatakse rahandus-

osakonnas sisemine tulu-kulu raamatupidamiskanne. Omafinantseeringukande

aluseks on:

1. finantsallika käsutaja poolt projektide menetlemise digitaalses töövoos või

mujal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava aasta kohta

kinnitatud omafinantseeringu summa eeldusel, et fikseeritud on

omafinantseeringu summad, nende katmise finantsallikad ja finantsallikate

käsutajate kinnitused;

2. vabas vormis koostatud esildis;

3. sisekäibearve.

3. TEENUSTE HINDADE MÄÄRAMINE

Ülikoolis osutatavate teenuste ja võõrandatavate kaupade hindade määramine

toimub vastavalt rektori käskkirjale „Hindade kehtestamise eeskiri“ (D6).

Õppetasud (õppekulude hüvitamise määrad) kehtestatakse Tartu Ülikoolis

vastavalt TÜ nõukogu määrusele „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord

tasemeõppes“ (D3).

Täiendusõppe õppetasu kehtestamise aluseks on rektori käskkiri „Täiendusõppe

õppetasu kehtestamise, arveldamise ja õppetasust vabastamise kord" (D4).

3.1. Õppekulude hüvitamine

Kohustus hüvitada oma õppekulud kehtib:

3.1.1. alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele, kes:

3.1.1.1. õpivad eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ega täida semestris

õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu, välja arvatud

doktoriõppes õppivatele üliõpilastele;

3.1.1.2. õpivad eestikeelsel õppekaval osakoormusega;

3.1.1.3. õpivad võõrkeelsel õppekaval, välja arvatud doktoriõppes

täiskoormusega õppivatele üliõpilastele;

3.1.2. enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud riigieelarvevälistel

õppekohtadel õppivatele üliõpilastele, välja arvatud doktoriõppes õppivatele

tudengitele;

3.1.3. eksternidele;

3.1.4. (välis)külalisüliõpilastele, välja arvatud külalisüliõpilastele, kes õpivad

doktoriõppes või ülikoolide ja riikidevaheliste lepingute (kui lepingus on

õppekulude hüvitamisest vabastamine ette nähtud), kõrgkoolide ja

teadusasutuste koostööprojektide ning Tartu Ülikooli ja Eesti Vabariigi vahel

sõlmitud lepingute alusel.

D6

D3

D4





__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 111 -

3.2. Õppetasu kehtestamine

Õppetasu kehtestab ülikooli nõukogu igaks õppeaastaks hiljemalt eelneva

õppeaasta 1. detsembril, arvestades valdkondade nõukogude seisukohti:

3.2.1. alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele ja

eksternina õppima asujatele

3.2.1.1. ainepunkti hinnana eestikeelsetel õppekavadel, välja arvatud

doktoriõppe õppekavadel;

3.2.1.2. ainepunkti hinnana ja semestritasuna võõrkeelsetel õppekavadel,

välja arvatud doktoriõppe õppekavadel;

3.2.1.3. semestritasuna doktoriõppe õppekavadel;

3.2.2. enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele

3.2.2.1. eraldi semestritasuna päevases õppes ja avatud ülikooli õppes;

3.2.2.2. ainepunkti hinnana, kusjuures ainepunkti hind võib olla kõrgem

semestritasu aluselarvutatud ainepunkti hinnast.

3.3. Täiendusõppe õppetasud

Täiendusõppe õppetasu ja hinnasoodustuste andmise tingimused kinnitab

täiendusõpet korraldava valdkonna dekaan, instituudi, kolledži või

valdkonnavälise asutuse juht, tugiüksuste puhul õppeprorektor täiendusõpet

korraldava tugiüksuse juhi ettepanekul. Õppetasu kehtestamise aluseks on

täiendusõppe programmijuhi koostatud ja täiendusõpet korraldava valdkonna

dekaani, instituudi, kolledži, valdkonnavälise asutuse või tugiüksuse juhiga

kooskõlastatud eelarve.

3.4. VÕTA

VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tasu on kehtestatud

ülikooli senati määrusega „Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamise tingimused ja kord“ (D7) ja rektori käskkirjaga „Tasemeõppes

varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotluse läbivaatamise tasu

kehtestamine“ (D8). VÕTA taotlemine on tasuline eksternidele, osakoormusega

õppivatele üliõpilastele, kes tasuvad õpingute eest ainepunkti hinna alusel, VÕTA

tasu ei pea maksma Tartu Ülikooli üliõpilasena vabale õppekohale kandideerijad.

Varem ülikoolis sooritatud õppeainete ning varasemate õpingute ja töökogemuse

vastuvõtutingimustele vastavuse hindamine on kõigile taotlejatele tasuta.

3.5. Tartu Ülikooli poolt pakutavad muud kaubad ja teenused

Tartu Ülikooli poolt pakutavate muude teenuste (multimeedia teenused,

paljundamine, muuseumide sissepääsu jm piletid, ruumide rent jne) ja kaupade

(meened, trükised jne) hinnakirjad kehtestavad oma korraldusega rektor,

prorektorid, dekaanid, vastutusala juhid, instituutide juhid, kolledžite direktorid

ning valdkonnaväliste asutuste direktorid vastavalt oma otsustuspädevusele ja

baseerudes „Hindade kehtestamise eeskirjale“ (D6).

4. ÜLDKULUDE ERALDIS

Tartu Ülikooli töö koordineerimise, ruumide haldamise, valdkondade vaheliste

ühiste arengu- ja koostööprojektide realiseerimise finantseerimiseks on loodud

D7

D8

D6





__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 112 -

üldfond. Samuti finantseeritakse üldfondist Tartu Ülikooli asutusi, mis teenivad

Eesti ühiskonna huvisid: Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli muuseum

ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Veel toetatakse üldfondist

üliõpilaste majutamist, kultuuri- ja sporditegevust ning finantseeritakse Tartu

Ülikooli investeeringuid ja laenutegevust.

» Üldfond moodustub kesksete kaudsete kulude katmise eraldistest (kulukoht

K8OVERHEAD), mis eraldatakse laekunud tuludelt üldfondi vastavalt rektori

korraldusega kehtestatud korrale „Tulude jaotamine ja kasutamine 2016. aastal“

(D9).

» Lisaks Tartu Ülikooli üldfondile võivad ka ülikooli struktuuriüksused (v.a.

tugistruktuuriüksused) moodustada analoogseid fonde (allikas O), kuhu laekuvad

struktuuriüksuse kaudsete kulude katmise eraldised (kulukoht K8OVERT)

teadus- ja arendustegevuse või õppetuludelt.

5. KULUD

Eelarveliste kulude arvestus on reeglina kassapõhine, st eelarve täitmisel

arvestatakse antud eelarveaastal tehtud rahalisi väljamakseid. Tekkepõhine

arvestus toimub järgmiste erandite puhul: tööjõukulud, erisoodustuse maksud,

ettevõtte tulumaks (arvestatud kingitustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt,

nõuetele mittevastavatelt dokumentidelt jne), mobiiltelefonide kulud,

lauatelefonide kulud jms.

Kulude arvestust peetakse finantsallikate lõikes ja need on jaotatavad kahte

gruppi:

1) struktuuriüksuse enda tegevuskulud;

Eelarve täitmise jälgimisel on valdkondade kulud kajastatud valdkonna

struktuuriüksuste – dekanaadi, instituutide, kliinikute jms – lõikes vastavalt

kehtivale struktuurile;

2) sihtotstarbelised ja Tartu Ülikooli üldistel eesmärkidel tehtavad kulud

(üleülikooliliste tegevusprojektide kulud) väljaspool valdkondi.

Sihtotstarbeliste ja Tartu Ülikooli üldiste eesmärkide täitmiseks tehtavate

kuludena – nn üleülikooliste tegevusprojektide kuludena – käsitletakse selge

sihtsuunitlusega Tartu Ülikooli eelarvest eraldatud vahendeid, mis teenivad

Tartu Ülikooli üldhuve. Sellised tegevusprojektikulud on näiteks ajalehe

trükkimine, avalike ürituste korraldamine, keskne personaliotsing, kesksed

koolitusprogrammid, infotehnoloogia soetamine, auditeerimine, välisüliõpilaste

majutuskulud, regionaalprojekt jne.

Üleülikooliste tegevusprojektide käsutajaks on üldjuhul vastutava

struktuuriüksuse juht. Sellest erineva käsutaja võib määrata rektor, prorektor

või vastutusala juht.

Üleülikooliliste tegevusprojektikulude tegemiseks eraldatud raha saab kasutada

ainult eelarves selleks konkreetseks kululiigiks ettenähtud otstarbel.

Kulude arvestamise aluseks võib olla tööleping, töövõtuleping, käsundusleping,

käskkiri, korraldus (stipendiumid, töölähetused), Tartu Ülikooli nimele väljastatud

arve või müügitšekk, sisekäibe tellimus jt kuludokumendid, mille on viseerinud

finantsallika käsutaja. Tartu Ülikooli nimele väljastatud arvel peavad olema

täidetud järgmised rekvisiidid:

D9



__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 113 -

1. dokumendi nimetus ja number;

2. dokumendi koostamise kuupäev;

3. arve esitaja (müüja) nimi, aadress, registri- või isikukood ja

käibemaksukohustuslasena registreerimise number (välisarvetel VAT). FIE-de

puhul peab olema arvele märgitud füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise

number;

4. käibemaksukohustuslasena kauba soetaja või teenuse saaja, Tartu Ülikooli

registreerimise number, kui on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse

saamisel;

5. tehingu majanduslik sisu;

6. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

7. arve saaja-ostja / Tartu Ülikooli nimi ja aadress;

8. finantsallikas, millelt tehing finantseeritakse;

9. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku nimi

ja allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist (finantsallika käsutaja nimi

ja allkiri).

Finantsallika käsutaja määratakse vastavalt ülikoolis kehtivale korrale ning tema

vastutab, et:

1. dokumendil kajastatud majandustehing on toimunud (kaup on käes, teenus

osutatud) ja dokument kajastab majandustehingu sisu õigesti;

2. dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad

eelnevalt sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele;

3. tehing on seaduspärane ja otstarbekohane;

4. tehing on kooskõlas eelarvega (sh projektieelarvega);

5. dokument kajastab majandustehingut õigesti;

6. ta teeb tehinguid vastavalt talle antud volitustele.

Algdokumendile, millel kajastatud käibemaks on projekti rahastaja jaoks

mitteabikõlblik kulu, tuleb täiendavalt märkida käibemaksu finantseerimise

finantsallikas ja selle käsutaja allkiri.

Finantsallika käsutaja lisab algdokumendile riigihanke viitenumbri riigihangete

registris ja riigihanke osa(de) numbri(d) vastavalt ülikoolisisestele

regulatsioonidele.

Kui arve tekstist pole arusaadav, mis liiki kulutusega on tegemist (nt võõrkeelsed

arved), siis tuleb arvele kirjutada arve sisu selgitav tekst (nt arvetele, mille sisusse

on märgitud ainult kauba koodid (numbrid, tähed), tuleb täpsustada, mis kaupa

ostetakse).

Dokumendid tuleb viivitamatult esitada rahandusosakonda, kuid mitte hiljem, kui

on kehtestatud Tartu Ülikooli raamatupidamise sise-eeskirjas. Hilinenud

dokumendi töötlemise eest tuleb tasuda 13 eurot hilinenud dokumendi töötlemise

tasu, katmaks rahandusosakonna täiendavaid kulutusi seoses hilinenud dokumendi

töötlemisega (vastavalt rektori korraldusele „Hilinenud dokumendi töötlemise

hinna kehtestamine“ (D10)).

Kõik algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument tuleb

finantsallika käsutaja poolt viseerida, näidates ära tasumise allika (finantsallika

koodi) ja finantsallika käsutaja nime. Kulude eelarvega vastavuse ning eelarvest

kinnipidamise eest vastutab finantsallika käsutaja.

D10



__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 114 -

Kulude arvestamiseks eelarves kasutatakse järgmist liigendust (alljärgnevalt on

toodud kulukohad koos kulukoodiga, mille lõikes peetakse raamatupidamises

arvestust).

5.1. Tööjõukulud (K1, K2)

Tööjõukulud arvestatakse ja kantakse kuludesse üks kord kuus, välja arvatud

ühekordsed tasud, käsundus- ja töövõtulepingu tasud, puhkusetasud, lõpparved jm

ühekordsed väljamaksed.

Seoses riiklikus töötamise registris töötamise registreerimise kohustusega ei saa

töötaja ja teenust osutav isik asuda täitma lepingust tulenevaid kohustusi enne,

kui leping on sõlmitud ja ülikool on töötamise riiklikus töötamise registris

registreerinud. Seetõttu tuleb kõik lepingud sõlmida enne töötaja tööle asumist.

Käsundus- ja töövõtulepingu vormistamisel tuleks kasutada ülikoolis väljatöötatud

lepinguvorme, mis tuleb täita korrektselt ja loetavalt. Kõik sõlmitud käsundus- ja

töövõtulepingud tuleb rahandusosakonda saata vähemalt 3 tööpäeva enne töö

alustamise kuupäeva. Tartu Ülikooli töötajaga võib sõlmida lisaks töölepingule ka

käsundus- või töövõtulepingu vastavalt ülikoolisisestele regulatsioonidele.

Töötajaga sõlmib vastava lepingu sõltuvalt tellijast kas rektor, prorektor,

vastutusala juht, dekaan, instituudi juhataja või asutuse direktor, kui selleks on

andnud nõusoleku töötaja töö vahetu korraldaja ning personaliosakonna töötaja.

Töötasu arvestust puudutava dokumentatsiooni (sh haigusleht) puhul tuleb silmas

pidada, et dokumendid jõuaksid rahandusosakonda vastavalt raamatupidamise

sise-eeskirjas kehtestatud tähtaegadele õigeaegselt.

Töötaja peab teavitama enda haigestumisest viivitamatult (hiljemalt kahe tunni

jooksul tööpäeva või vahetuse algusest) vahetut töökorraldajat, kes teavitab sellest

rahandusosakonna töötasuarvestuse raamatupidajat (soovitavalt e-maili teel).

Esimesel võimalusel tuleb rahandusosakonna töötasuarvestusega tegelevat

raamatupidajat teavitada ka elektroonilise töövõimetuslehe lõpetamisest (e-maili

teel).

Tööjõukuludeks on töötasu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmakse ning

emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud.

5.1.1. töötasuna (K1TOOTASU) kajastatakse põhipalgad, lisatasud,

puhkusetasud, töövõtu- ja käsunduslepingutasud ja muud ühekordsed

väljamaksed (preemiad, puhkusekompensatsioonid, tööandja poolt makstavad

haigushüvitised, lahkumishüvised jms);

5.1.2. sotsiaalmaks (K2SOTS) on 33% arvestatud töötasult. Tööandja peab iga

kuu maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud töötasult, kuid mitte vähem kui

390,00 eurolt (kehtiv alates 01.01.2016), mis teeb tööandja sotsiaalmaksu

minimaalseks kohustuseks 128,70 eurot kuus. Töötaja sotsiaalmaksu

minimaalse kohustuse peab tasuma tööandja, kes arvestab tulumaksu

kinnipidamisel maksuvaba tulu (2016.a on maksuvaba tulu 170,00 eurot kuus).

Seega, kui töötaja on ülikoolis tööl osalise koormusega, ta on teinud tulumaksu

kinnipidamise maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja makstav töötasu jääb

alla 390,00 euro, peab ülikool maksma vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse

kohustuse. Erandiks on pensionärid;

5.1.3. töötuskindlustuse (K2TOOTUSK) aluseks on samuti arvestatud töötasu.

Alates 01.01.2016.a on töötaja töötuskindlustusmakse määr 1,6% ja tööandja

töötuskindlustusmakse määra osa 0,8%;

D11

../Downloads/Tasude_ja_toetuste_maarade_kehtestamine_2016_aastaks%20(1).pdf


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 115 -

5.1.4. emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud (K1EMERIIT) 2016. aastaks on

kehtestatud rektori korraldusega „Tasude ja toetuste määrade kehtestamine

2016. aastaks” (D11).

5.2. Sihtstipendiumid (K9SIHTSTIP)

Sihtstipendiumid on füüsilistele isikutele õppe- ja teadustööks antavad toetused,

välja arvatud riiklikud õppetoetused. Stipendiume määratakse ja makstakse

ülikooli õppijatele teadus- ja õppeprotsessis osalemise toetamiseks. Stipendiumina

ei käsitleta tasu, mida makstakse seoses töölepingu või teenuse osutamise lepingu

täitmisega, sõltumata sellest, kas selline leping on sõlmitud kirjalikult või

suuliselt. Stipendiumide määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli rektori

käskkirja „Sihtstipendiumide määramise ja maksmise kord“ alusel (D12).

Stipendiumide maksmise aluseks on stipendiumi saajaga sõlmitud leping või

rektori, prorektori, dekaani või õppeprodekaani välja antud korraldus. Korralduse

aluseks on finantsallika käsutaja poolt rektorile, prorektorile, dekaanile või

õppeprodekaanile esitatud esildis, milles näidatakse stipendiumi määramise

põhjendus ja kinnitatakse, et tegemist ei ole tasuga, mida makstakse seoses töö

teostamise või teenuse osutamisega.

5.3. Tulemusstipendiumid (K9TULEMUS)

Tulemusstipendiumid määratakse ülikoolile riigi poolt stipendiumiteks ette nähtud

piires ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras. Tulemusstipendiumi eesmärk

on tunnustada ja toetada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies

mahus täitvaid üliõpilasi. Tulemusstipendiumi on õigus taotleda alates 2013/2014.

õppeaastast immatrikuleeritud rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe,

magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe üliõpilasel

alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist. Tulemusstipendiumi

maksab ülikool õppeprodekaani korralduse alusel. Stipendiumide taotlemine,

määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli senati määruse

„Tulemusstipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise kord 2016. aastal“

alusel (D13).

5.4. Riiklik doktoranditoetus (K9DOKTOR)

Doktoranditoetus on doktorantidele makstav riiklik õppetoetus, mille maksmise

aluseks on õppeprodekaani korraldus.

Riikliku doktoranditoetuse määramine ja maksmine toimub Tartu Ülikooli senati

määruse „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord“

(D14) alusel.

5.5. Töölähetuse kulud (L2)

Töölähetus on tööandja kirjaliku korralduse alusel töötaja lähetamine

kindlaksmääratud ajavahemikuks tööülesannete täitmiseks väljapoole

töölepinguga määratud töö tegemise asukohta ning sõit sinna ja tagasi. Ülikoolis

saab lähetuskorralduse anda rektor, prorektor, vastutusala juht, dekaan, instituudi

juht, kolledži direktor, valdkonnavälise asutuse direktor, dekanaadi juhataja ning

tugiüksuse juht. Töölähetusse saab saata ainult Tartu Ülikooli töötajat, kellel on

kehtiv tööleping ning ülikooli nõukogu, senati ja auditikomitee liikmeid.

D11

D12

D13

D14






__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 116 -

Töölähetusse ei saa saata puhkusel või haiguslehel olevat töötajat, käsundus- või

töövõtulepingu alusel töötavat töötajat, doktorante ja teisi ülikoolis õppijaid ning

emeriitprofessoreid ja -dotsente (kui nendega pole sõlmitud töölepingut). Küll aga

saab doktorantidele ja teistele Tartu Ülikooli õppijatele ning emeriitprofessoritele

ja -dotsentidele kuludokumentide alusel hüvitada sõidu- ja majutuskulud.

Kuludokumentidele tuleb märkida üksikasjalik selgitus (reisi aeg, koht, eesmärk,

konverentsil või koolitusel osalemise korral selle nimetus, seos õppuri

uurimisteemaga jms). Töötajale töölähetuse kulude hüvitamise korda reguleerib

„Tartu Ülikooli töölähetuseeskiri“ (D15). Töölähetused (korraldus ja aruanne)

vormistatakse alates 01.09.2014.a ainult elektroonilises töövoos.

Lähetuskulude katmiseks on võimalik taotleda avanssi. Lähetuskulude avanssi

makstakse üldjuhul päevarahade ulatuses. Üle 30 kalendripäeva kestva

töölähetuse korral saab päevarahaks taotleda avanssi korraga kuni 30

kalendripäevaks. Juhul, kui soovitakse avanssi ka täiendavate kulutuste tarbeks

(majutus jms), tuleb raamatupidamisele esitada töötaja poolt tasutud

kuludokumendid koos maksmist tõendavate dokumentidega või prognoositavat

kulu tõendavad dokumendid (hotellibroneering vms). Avanss nende kulude osas,

mida ei ole avansi taotlemisel võimalik dokumentaalselt tõestada, peab olema

kooskõlastatud pearaamatupidajaga. Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele

avalduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk, lähetuse sihtkoht,

lähetuskorralduse number, lähetuse aeg, taotletav summa ja töötaja arveldusarve

number pangas või töötajaga sõlmitud lepingu alusel (Erasmus+ programmi

raames hüvitatavate lähetuskulude puhul). Avalduses või lepingus peab olema

märgitud lähetusega kaasnevate kulude katmise finantsallikas ja finantsallika

käsutaja nimi ning kinnitus. Avalduse lähetusavansi saamiseks peab töötaja

esitama rahandusosakonda kõige varem 7 ja kõige hiljem 3 tööpäeva enne

lähetuse algust, v.a töötaja tasutud kuludokumendi alusel hüvitatava avansilise

makse puhul, kus töötaja võib esitada avalduse avansilise makse taotlemiseks

pärast vastava kulu tasumist, lisades rahandusosakonnale esitatavale avaldusele

kuludokumendi ja selle tasumist tõendava dokumendi. Töötajaga sõlmitud lepingu

alusel lähetuskulude avansilise makse puhul saab avanssi taotleda mõistliku aja

jooksul enne töölähetuse algust. Uut avanssi ei väljastata enne, kui on esitatud

aruanne eelneva avansi kasutamise kohta.

Lähetusaruanne tuleb koostada ja kinnitada viie tööpäeva jooksul pärast

töölähetusest saabumist. Töötaja esitab tema poolt tasutud ja talle kuluaruande

alusel hüvitatavad kulusid tõendavad dokumendid (reisi- ja majutuskulude

dokumendid, lennuki-/laevapiletid, pardakaardid jne) kas paberil koos kaaskirjaga

rahandusosakonda või elektrooniliselt kuluaruande koostamisel lähetuste töövoos.

Töötaja poolt tasutud kuludokumentide esitamisel valitakse ühe töölähetuse piires

ainult üks eelnimetatud võimalustest (elektrooniliselt või paberil). Juhul, kui

tegemist on projektikuludega ja projektirahastaja nõuab projekti kuludokumentide

paberil säilitamist, tuleb esitada kuludokumendid paberil koos kaaskirjaga

rahandusosakonda. Elektrooniliselt töövoogu lisatud kuludokumentide originaalid

paberil säilitatakse töötaja poolt ühe kuu jooksul alates lähetuskulude hüvitamisest

töötajale. Raamatupidajal on õigus nõuda lähetuste töövoogu elektrooniliselt

lisatud kuludokumente paberil, kui selleks tekib põhjendatud vajadus (sh

elektroonilistelt kuludokumentidelt ei ole hüvitamiseks vajalikud andmed

loetavad; tekib kahtlus elektrooniliste kuludokumentide autentsuses või

tõepärasuses jne). Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivatele

õigusaktidele. Kui Tartu Ülikool on maksnud piletite eest arve alusel ja piletid

D15



__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 117 -

hüvitab täies mahus kolmas osapool (nt vastuvõtja asutus vms) ning piletite

originaalid tuleb esitada kolmandale osapoolele, siis esitatakse rahandusosakonda

lennupiletite koopiad koos selgituskirjaga.

Lähetuskuludeks on:

5.5.1. lähetused (L2LAHET) – Eesti-sisesed kulud (sh majutamine jms).

Lähetusega seotud mõistlikke kulusid saab hüvitada vastavalt tegelikele

vajadustele kuludokumentide alusel;

5.5.2. lähetused (L2LAHETSK) – Eesti-sisesed sõidukulud (sh buss, rong,

takso jms);

5.5.3. välislähetused (L2LAHETV) – välislähetustega kaasnevad kulud, sh

majutamine, viisad, reisikindlustused, päevarahad jms. Välislähetuse päevaraha

alammäär on 22,37 eurot ning maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse

esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32

eurot iga järgneva päeva kohta. Ülikool ei hüvita töötajale maksuvaba

piirmäära ületavat päevaraha osa. Lähetuskorralduses näidatud välislähetuse

päevaraha määra võib vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal

tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Vähendatud päevaraha alammäär on 6,71

eurot. Välislähetuse päevaraha maksmiseks on vaja esitada tõendusmaterjal

välislähetuses viibimise kohta (pardakaardid, elektrooniline pilet, autoga sõites

märkida aruandesse riigipiiri ületamise aeg, vms);

5.5.4. välislähetused (L2LAHETVSK ) – välislähetuste sõidukulud (sh lennuk,

buss, rong, laev, takso jms);

5.5.5. osavõtumaksud (L2OSAVOTUM, L2OSAVOTUMV) – kulu tõendava

dokumendi alusel seminaride/konverentside osavõtumaksud. Need on

eristatavad vastavalt toimumiskohale – Eesti-sisesed ja väljaspool Eesti

Vabariiki toimuvad.

Tartu Ülikool ei saa hüvitada Tartu Ülikooli õppijatele nende poolt tasutud

osavõtumaksusid enne konverentsi või seminari toimumist. Küll aga saab Tartu

Ülikool tasuda õppija osavõtutasu otse konverentsi/seminari korraldajale arve

alusel;

5.5.6. isikliku sõiduauto kasutamise kulud lähetuse ajal (L4TRANSPIS) (vt

ka punktid 5.5.7. ja 5.9.5.). Isikliku sõiduauto kasutamise kulud ametisõitudeks

hüvitatakse Tartu Ülikoolis töötavatele töötajatele, kui kulude hüvitamise kohta

on töötajale eelnevalt vormistatud rektori, prorektori, vastutusala juhi, dekaani

või valdkonnavälise asutuse direktori kirjalik korraldus. Töölähetusega seotud

isikliku sõiduauto tööülesannete täitmiseks kasutamise kulude hüvitamise

aluseks on lähetuskorraldus vastavalt „Tartu Ülikooli töölähetuseeskirjale“

(D15). Hüvitise saamiseks tuleb töötajal esitada rahandusosakonnale

vormikohane aruanne (töölähetuse puhul kajastatakse nõutavad andmed

töölähetusaruandes) koos sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi

koopiaga (sõiduki registreerimistunnistus, volitus). Isikliku sõiduautona saab

käsitleda töötaja kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole ülikooli omandis ega

valduses. Isikliku sõiduauto kasutamise kulud sisaldavad kõiki sõiduauto

kasutamisega seonduvaid kulusid, sh parkimistasusid. Isikliku sõiduauto

ametisõitudeks kasutamise korda reguleerib Tartu Ülikoolis rektori käskkiri

„Tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise

kord“ (D16).

5.5.7. transpordikulud lähetuse ajal (L4TRANSPKY, L4TRANSP,

L4TRANSPH, L4TRANSPRE) – hüvitatakse kuludokumentide alusel.

D15

D16




__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 118 -

Töötajale hüvitatakse töölähetuses kasutatud töötaja omandis või kasutuses

oleva sõiduauto, mis ei ole tööandja omandis ega valduses, kasutamisega

seotud kulud ühel allpool toodud viisil:

5.5.7.1. kuludokumentide alusel järgmistel tingimusel:

- hüvitatakse sõiduauto töölähetuses kasutamisega otseselt seotud,

täiendavalt tekkinud dokumentaalselt tõendatud kulud (kütus,

parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid jms), välja arvatud remondi- ja

hoolduskulud;

- kütuse kuludokumendi kuupäev võib olla töölähetuse aja kuupäevadest

erinev, kuid mitte üle seitsme kalendripäeva töölähetuse algus- ja

lõppkuupäevast;

- lähetusaruandes tuleb näidata töölähetuse eesmärgi täitmisega seotud

läbitud kilomeetrid ja sõiduauto keskmine kütusekulu liitrites 100 kilomeetri

kohta, kui lähetusaruandes märge keskmise kütusekulu kohta puudub,

arvestatakse kütusekulu hüvitamisel keskmiseks kütusekuluks 10 liitrit 100

kilomeetri kohta;

5.5.7.2. arvestuse alusel, kui sõitude kohta peetakse nõuetekohast arvestust

vastavalt tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulude

hüvitamise korrale (vt ka punktid 5.5.6. ja 5.9.5.).

5.6. Koolituskulud (L2)

Täiendusõppe alla kuuluvad Tartu Ülikooli töötajate koolitamisega seotud

seminaride, kursuste jms kulud. Töötervishoiualased koolituskulud hõlmavad

Tartu Ülikooli struktuuriüksuste juhtide, töökeskkonnavolinike ja esmaabiandjate

koolituse kulusid ning töötajate juhendamise ja väljaõppega seotud kulusid.

Koolituskulud on:

5.6.1. täiendusõppe kulud (L2TAIEND), kusjuures eraldi on välja toodud

töötervishoiualase koolitusega seotud kulud;

5.6.2. töötervishoiualane koolitus (L2TAIENDT).

5.7. Kantselei- ja majanduskulud (K3)

Need on majandamiseks tehtavad kulud ja sellesse kulugruppi kuuluvad järgmised

kulud:

5.7.1. kontoritarbed (K3KONTOR) – paber, kirjutusvahendid, toonerid, tindid,

ruumikujunduselemendid (lilled, pildid) jms kontoritarvikute ostukulud;

5.7.2. materjalid (K3MATERJ) – laborimaterjalide, kemikaalide, botaanikaaia

taimede, töö- ja kaitseriietuse, kaitsevahendite, remondimaterjalide, elektri- ja

sanitaartehniliste materjalide jms ostukulud;

5.7.3. erialakirjandus (K3ERIKIR) – erialakirjanduse, ajakirjade, ajalehtede,

trükiste tellimis- ja ostukulud;

5.7.4. raamatud (K3RAAMAT) – raamatukogu raamatufondi soetamise kulud

(sh tollitasud, saatekulud, postikulud jms soetamisega kaasnevad kulud);

5.7.5. väikevara (K3VAIKEVAH) – teadusaparatuuri, kontoritehnika,

inventari, mööbli ja muude seadmete soetamise kulud (maksumusega 640,00–

1999,99 eurot ilma käibemaksuta).

Väikevara võetakse arvele vara arvelevõtmise esildise või ostuarvele lisatud

märke alusel, millel kajastub varade arvestuse eest vastutava isiku nimi, allkiri


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 119 -

ja kinnitus vara kättesaamise kohta või varade arvestuse eest vastutava isiku

isiklikult meililt saadud vastavasisulise kinnituse alusel;

5.7.6. tarkvara (K3TARKVARA) – tarkvara ostukulud, litsentsid;

5.7.7. sidekulud (K3TELEF) – telefonikõnede, abonentmaksude jms kulud;

5.7.8. mobiiltelefon (K3TELMOB) – mobiiltelefoni kõne- ja andmesidekulud

(sh abonentmaksud, kõnepost jm teenused).

Kuulimiidid mobiili ja andmeside teenuste kuludele kehtestavad oma

korraldustega rektor, prorektorid, vastutusala juhid, dekaanid, instituutide

juhid, kolledžite direktorid ja valdkonnaväliste asutuste direktorid.

Sideteenuste kuulimiidi hulka arvestatakse töötaja tööülesannete täitmise ja

ülikooli tegevusega seotud sideteenuste kulud ning riiklikud maksud.

Sideteenuste kuulimiiti ületavat summat ülikool ei hüvita ja see peetakse kinni

töötaja töötasust.

Tartu Ülikool ei hüvita sideteenuste kulusid, mis ei ole seotud tööülesannete

täitmise või ülikooli tegevusega (nt kõned annetustelefonidele, m-maksed jm

mugavusteenused) ning vastavad kulud peetakse kinni töötaja töötasust.

Ülikooli mobiilside numbrilt tehtud parkimiskulusid käsitletakse ülikooli

tegevusega seotud kuludena, kui töötaja esitab mobiilse parkimise aruande, kus

deklareeritakse parkimine tööülesannete täitmisel ja töötajale ei hüvitata selles

kuus isikliku sõiduauto (mis ei ole tööandja omandis ega valduses)

töösõitudeks kasutamise kulude hüvitist. Finantsallika käsutaja kinnitatud

mobiilse parkimise aruanne esitatakse rahandusosakonnale hiljemalt

arvestuskuule järgneva kuu 7. kuupäevaks. Aruande mittetähtaegsel esitamisel

käsitletakse mobiilse parkimise kulusid töötajale antud erisoodustusena ning

maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Finantsjuhil on õigus vabastada erandkorras sidevahendi kasutaja sideteenuste

kuulimiidi ülekulu hüvitamisest hiljemalt ülekulu tekkimise kuul töötaja

esitatud ja struktuuriüksuse juhi kinnitatud põhjendatud taotluse alusel.

Töötajad, kes kasutavad ülikooli mobiil- või andmeside numbreid, sõlmivad

ülikooliga mobiil- ja andmeside numbri kasutuslepingu, milles muu hulgas

nähakse ette, et nende töötasust peetakse kinni mobiil- või andmeside numbrile

kehtestatud kasutuskulude kuulimiidi ületamisel limiiti ületav summa ja

ülikooli tegevusega mitteseotud kasutuskulud.

Kasutuslepingu sõlmimisest keeldumisel on ülikoolil õigus töötaja kasutusse

antavat numbrit mitte avada või töötaja kasutuses oleva numbri kasutamine

lõpetada ja sellega seotud teenuse osutamise leping ühepoolselt üles öelda.

Sidevahendite soetamise ja kasutamise tingimused ning mobiil- ja

andmesideteenuste kulude hüvitamise ja arvestuse põhimõtted on kehtestatud

rektori käskkirjaga „Sidevahendite soetamise ja kasutamise kord“ (D17) ning

kantsleri korraldusega „Ülikooli mobiilsidenumbrilt kasutatavate sideteenuste

loetelu“ (D18).

5.7.9. kirjastamine (K3KIRJAST) – teaduspublikatsioonid jm

kirjastamiskulud;

5.7.10. seadmete remont ja hooldus (K3SEADHOOL) – teadusaparatuuri,

seadmete, inventari jms remondi- ja hoolduskulud. Siia kantakse ka

lisaseadmete ja väljavahetatavate osade kulu paljundusmasinatele;

D17

D18




__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 120 -

5.7.11. teenused (K3TEENUS, K3TEENUSA, K3TEENUSD) –

arvutigraafika, konsultatsioonide, personaliotsingu (töökuulutused) ja muude

teenuste ostukulud. Mh kajastuvad selles kulugrupis ka sisemise arvlemisega

seotud ümberpaigutused;

5.7.12. pangateenused (K3PANGAT) – pangaülekande ja -väljavõtte tasud;

5.7.13. postikulud (K3POST) – posti saatekulud, saadetise postikulud;

5.7.14. kindlustus (K3KINDLUST) – vastutuskindlustus, teadusaparatuuri ja

seadmete kindlustuskulud, välja arvatud hoonete kindlustus, reisikindlustus ja

transpordivahendite kindlustus;

5.7.15. reklaam (K3REKLAAM) – visiitkaartide ja reklaamikuulutuste

tellimise kulud, reklaamtrükiste ja reklaamtarvikute kulud;

5.7.16. kaup (K3KAUP) – ostetud kaup müügiks;

5.7.17. paljundus (K3PALJUN) – paljundusteenuse kulud;

5.7.18. seadmete rent (K3YYR) – teadusaparatuuri, seadmete, inventari jms

üüri- ja rendikulud, ühekordne ruumide rent;

5.7.19. tolliteenused (K3TOLL) – tolliteenuste kulud;

Vastavalt Tolliseadusele esitab isik liiduvälisest riigist saabuva postisaadetise

kohta tollideklaratsiooni, kui saadetises sisalduva kauba tolliväärtus või kogus

ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Välisriigist saadetud

postisaadetis tuleb kirjalikult deklareerida, kui:

1. postisaadetise väärtus on üle 21,98 euro;

2. tegemist on eraisikute vahelise mittekaubanduslikul eesmärgil saadetud

saadetisega väärtusega üle 45 euro;

3. sisaldab kaupa või isiklikke asju, mille sisseveol on kehtestatud piirang;

4. postisaadetise kogus ületab 1000 kilogrammi.

Deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri

tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale

tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul

viisil toimides karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot

(Tolliseadus § 73 lg 1 ja 2 (D19)).

Juhul, kui deklareerimiskohustusega kaup on nö tollist mööda läinud, tuleb

korrektse toimimisviisina võtta oma saadetis ja sellega kaasas käivad

dokumendid, minna tolli ning avaldada soovi tolliformaalsuste teostamiseks.

Rektori korraldusega (D20) on volitatud ACE Logistics Estonia AS-i (edaspidi

ACE) esindama Tartu Ülikooli tollis kõigi juriidiliste ja finantsmajanduslike

küsimuste lahendamisel, mis on seotud ülikooli ülesandel ACE poolt

deklareeritud kaupade tollivormistusega, samuti vormistama tolliväärtuse

deklaratsioone ning kätte saama ülikooli nimele Põhja tollipunkti saabunud

kaupade saatedokumente ja kaupu. ACE poolt osutatud teenuste ja seaduses

ettenähtud maksude tasumine toimub vastavalt ACE esitatud arvele.

5.7.20. töötervishoiukulud (K3TERVIS) – juhendmaterjalide paljundamise,

töötajate tervisekontrolli ja immuniseerimisega seotud kulud (vaktsiinid,

visiiditasud) ning ühis- ja isikukaitsevahendite ja ohumärgistuse soetamise

kulud;

5.7.21. esmaabivahendid (K3TERVISV) – esmaabivahendite ostukulud.

D20

D19


https://www.riigiteataja.ee/akt/TS


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 121 -

Alates 2012. aastast kasutatakse spetsiaalseid kulukohti, et eristada IT kulusid.

Nendeks on:

5.7.22. K3ITHOOLD – riistvara remont, hooldus, tarvikud, remondi- ja

hooldusteenused;

5.7.23. K3ITTEENUS – muud IT-alased teenused ja arendustööd;

5.7.24. K3ITVAIKEV – väikevara (arvutid, protsessorid jms);

5.7.25. K3ITYYR – riist- ja tarkvara rent, majutusteenus.

5.8. Ruumide ülalpidamis- ja hoolduskulud (K4)

Rajatiste, trasside, maa, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud on:

5.8.1. elekter (K4ELEKTER) – elektri ostukulud;

5.8.2. küte (K4KYTE) – soojuse ja kütte ostukulud;

5.8.3. maamaks (K4MAAMAKS);

5.8.4. puhastus ja korrashoid (K4PUHAST) – puhastusvahendite ja

koristusteenuse ostukulud;

5.8.5. vesi ja kanalisatsioon (K4VESI) – kulud veele ja kanalisatsioonile;

5.8.6. valve (K4VALVE) – valve- ja turvateenuse ostukulud;

5.8.7. hooldusremont (K4REMONT) – ruumide remondikulud;

5.8.8. rent (K4RENT) – hoonete ja ruumide pikaajalise rentimisega seotud

kulud, sh kommunaalmaksete tasumine;

5.8.9. insenerivõrgud (K4INSENER) – insenerivõrkude remont ja hooldus;

5.8.10. muud kulud (K4MUURUUM) – tuleohutuse ja keskkonnakaitsega,

kinnisvarade formeerimisega, kolimisega jne seotud kulud;

5.8.11. kindlustuskulud (K4KINDLUST) – hoonete kindlustuskulud;

5.8.12. sisemine ruumide halduskulude katmine (K4HALDUSK) – ruumide

ülalpidamis- ja hoolduskulud on eraldi välja toodud Tartu Ülikooli

struktuuriüksuste eelarvetes. Arvlemine toimub kas otse- või sisearveldusena

läbi kinnisvaraosakonna. Sisearvlemises toimub arvestus otseste ja kaudsete

kulude lõikes. Struktuuriüksuste ruumidega seotud otsekulud kajastuvad

kinnisvaraosakonna eelarves haldus- ja remondikulude arveldusena. Kaudsete

kulude (mh näiteks haldurite ja remondimeeste tööjõukulud, hoonete

kindlustus, tuleohutuskulud jne) katmiseks oli kuni 2016. aastani kinnitatud

kasuliku pinna ruutmeetri hind (2015. aastal oli see 2,18 eurot kuus), kuid

alates 2016. aastast on kinnitatud üldpinna ruutmeetrihind – 2016. aastal on see

1,37 eurot kuus.

5.9. Transpordikulud (L4)

Transpordiga seotud kulud on:

5.9.1. veokulud (L4TRANSP);

5.9.2. mootorikütus (L4TRANSPKY);

5.9.3. hooldusremont (L4TRANSPH) – transpordivahendite remont, autopesu,

parkimistasud, transpordivahenditele kehtestatud riiklikud ja kohalikud

maksud, varuosade ja hooldusvahendite ostukulud;

5.9.4. kindlustus (L4TRANSPKI) – transpordivahendite kindlustus;


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 122 -

5.9.5. isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon, mis võib olla seotud ka

lähetusega (L4TRANSPIS) (vt ka punktid 5.5.6. ja 5.5.7.). Isikliku sõiduauto

kasutamise kompensatsioon makstakse Tartu Ülikooli töölepingulisele

töötajale ning ülikooli nõukogu, senati ja auditikomitee liikmele tema omandis

või kasutuses oleva sõiduauto kasutamisel tööülesannete täitmisel, kui auto

kasutamise kohta peetakse nõuetekohast arvestust. Sõitude kohta arvestuse

pidamise korral on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär kuni

0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus. Kui

isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel makstakse hüvitist üle kehtivate

piirmäärade, maksustatakse hüvitis erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Kui sõitude eest makstakse hüvitist ilma nõuetekohast arvestust pidamata, tuleb

maksustada väljamakse samadel tingimustel palgatuluga. Hüvitise maksmiseks

vormistab rektor, prorektor, vastutusala juht, dekaan või valdkonnavälise

asutuse direktor hüvitist taotleva töötaja avalduse alusel kirjaliku korralduse.

Töölähetusega seotud isikliku sõiduauto tööülesannete täitmiseks kasutamise

kulude hüvitamise aluseks on lähetuskorraldus vastavalt „Tartu Ülikooli

töölähetuseeskirjale“ (D15). Korralduses (sh lähetuskorralduses) näidatakse:

1. sõiduauto kasutamise eesmärk;

2. hüvitise piirmäär kalendrikuus (töölähetusega seotud kulude hüvitamisel on

piirmäär riiklikult kehtestatud maksuvaba piirmäär, v.a juhul, kui

lähetuskorralduses ei ole märgitud teisiti);

3. sõidu kuupäev või ajavahemik, mille jooksul tehtud sõitude kulusid

hüvitatakse;

4. sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed (v.a lähetuskorralduses);

5. hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

Hüvitise maksmise taotlemiseks esitab töötaja rahandusosakonda vormikohase

aruande, mille kinnitab finantsallika käsutaja. Töölähetusega seotud isikliku

sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse lähetusaruande alusel. Aruandele

lisatakse sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (sõiduki

registreerimistunnistus, volitus). Isikliku sõiduauto kasutamise kulud sisaldavad

kõiki sõiduauto kasutamisega seonduvaid kulusid, sh parkimistasusid. Töötaja

puhkusel viibimise või haiguse ajal tehtud ametisõite töötajale ei hüvitata. Pärast

nõuetekohase aruande esitamist rahandusosakonnale toimub hüvitise

väljamaksmine. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise korda reguleerib

Tartu Ülikoolis rektori käskkiri „Tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto

kasutamise kulude hüvitamise kord“ (D16).

5.9.6. transpordivahendite rent (L4TRANSPRE);

5.9.7. ülikooli sõidukite transpordikulud (L4TR…) – ülikooli sõidukite kulud,

mis sisaldavad eelpool toodud kulusid (remondikulud, kütus, jms).

» Kõikidele raamatupidamise algdokumentidele, mis on seotud sõidukite

ekspluatatsiooniga, tuleb kindlasti märkida auto registreerimismärgi number.

Tartu Ülikooli transpordikorralduse põhimõtteid reguleerib ülikoolis rektori

käskkirjaga kinnitatud „Transpordikorralduse alused“ (D21).

5.10. Külaliste vastuvõtukulud ja erisoodustused (L5)

5.10.1. Tartu Ülikooli külaliste vastuvõtuga seotud kulud (L5KYLALIS) –

majutamine, toitlustamine, transport, kultuuriline teenindamine (peoõhtud,

D21

D15

D16





__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 123 -

teatrikülastused jms) jne. Siin kajastatakse ka kolmandate isikute (sh

üliõpilaste) toitlustamise ja kultuurilise teenindamisega seotud kulud.

Koos külaliste vastuvõtukulude algdokumentidega (sh toitlustamise ja

kultuurilise teenindamise eest väljastatud arvetele) peab esitama

rahandusosakonnale kirjaliku informatsiooni ürituse toimumise aja, koha,

eesmärgi ja korraldajate kohta ning osalejate arvu või nimekirja, märkides

eraldi ära külalised, kolmandad isikud (üliõpilased jne) ja ülikooli töötajad.

Tartu Ülikooli töötajate toitlustamisel ja kultuurilisel teenindamisel lisanduvad

kulusummale erisoodustuse maksud (vt ka punkt 5.10.2.);

5.10.2. erisoodustused (L5ERISOOD) – erisoodustuseks on igasugune kaup,

teenus, loonustasu, rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse

töövõtjale seoses töö- või teenistussuhtega (töölepingu alusel töötav isik,

töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust

osutav isik), juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga,

pikaajalise lepingulise suhtega (pikem kui 6 kuud), olenemata erisoodustuse

andmise ajast. Erisoodustuseks loetakse ka soodustused, mida Tartu Ülikool

annab oma töövõtja abikaasale, elukaaslasele või otse- ja külgjoones sugulasele

või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik vanemale või lapsele

nii enne töösuhte algust kui ka pärast töösuhte lõppemist. Töötajal on kohustus

teatada tööandjale erisoodustuse saamisest tööandjaga samasse kontserni

kuuluvalt isikult. Erisoodustuseks loetakse Tartu Ülikooli oma töötajate

toitlustamine, kingitused, ravimid, kulutused töötervishoiule, mille hüvitamise

kohustus ei tulene riiklikust tööseadusandlusest, kultuuriline teenindamine

(peoõhtud, teatrikülastused jms), vabahariduslik koolitus, tööga mitte seotud

tasemekoolitus, eluasemekulude katmine, bussi kuupiletid, isikliku sõiduauto

kasutamise kulude hüvitamine ühes kuus üle 335 euro, organisatsioonide

liikmemaksud (kui liikmeks on töötaja ja liikmeks olemine annab töötajale

otsese rahas hinnatava soodustuse) jms.

Erisoodustuste puhul tuleb arvestada, et kulusummale lisanduvad maksukulud

(20/80-ndik tulumaksu ja 33/80-ndik sotsiaalmaksu), mis kajastatakse

erisoodustuste (L5ERISOOD) all. Osade lepingute ja projektide (nt EL

struktuurifondi lepingute, raamprogrammi lepingute jne) puhul võivad

erisoodustuse maksud osutuda mitteabikõlblikeks. Seetõttu tuleb arvele

märkida täiendav finantsallikas (koos käsutaja nime ja allkirjaga), kust tuleb

tasuda vastavad maksud.

5.11. Investeeringud põhivarasse (K5)

Vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale on põhivara vara, mida kasutatakse

majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille

soetusmaksumus (neto) algab alates 2000 eurost.

Põhivara arvestatakse:

5.11.1. hoonete (K5HOONED);

5.11.2. maa (K5MAA);

5.11.3. aparatuuri ja seadmete (K5APAR);

5.11.4. arvutustehnika (K5ARVUTI) (välja arvatud tarkvara);

5.11.5. tarkvara ja andmebaaside (K5TARKVARA);

5.11.6. inventari ja mööbli (K5INVENTAR, K5MUUINV, K5MOOBEL);


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 124 -

5.11.7. finantsinvesteeringute (K5INVEST);

5.11.8. sõidukite (K5SOIDUKID);

lõikes.

Põhivara võetakse arvele vara arvelevõtmise esildise; ostuarvele lisatud märke

alusel, millel kajastub varade arvestuse eest vastutava isiku nimi, allkiri ja kinnitus

vara kättesaamise kohta või varade arvestuse eest vastutava isiku isiklikult meililt

saadud vastavasisulise kinnituse alusel. Materiaalse põhivara arvestust peetakse

eraldi allüksuste ja varade arvestuse eest vastutavate isikute lõikes. Varade

arvestuse eest vastutavad isikud on struktuuriüksuste juhid (rektor, prorektor,

vastutusala juht, dekaan, instituudi juht, kolledži direktor, valdkonnavälise asutuse

direktor ja tugiüksuse juht) või nende poolt määratud töötaja rahandusosakonnale

esitatud sellekohase volikirja alusel. Erandkorras (vara paikneb eraldi hoonetes

jms) võib struktuuriüksuses olla mitu vastutavat isikut.

Varade inventuuri (nii korralise kui ka vastutava isiku vahetumisel) viib läbi

finantsjuhi korraldusega Tartu Ülikooli töötajatest moodustatud vähemalt

kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele

kuuluvate varade arvestuse eest vastutav isik. Struktuuriüksuse juht koostab

esildise inventeerimiskomisjoni moodustamiseks.

Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning

kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja

andmeid:

1. kauba, toote, materjali kood või inventarinumber ja (olemasolul) triipkood;

2. kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne),

mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus;

3. mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse;

4. inventuuri läbiviimise aeg, koht ja alus;

5. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

6. komisjoni liikmete ja varade arvestuse eest vastutava isiku allkirjad;

7. vara kogus, ühikute arv;

8. vara soetamismaksumus ja põhivara puhul kogunenud kulumi summa,

jääkväärtus ning järelejäänud kasulik eluiga;

9. soetamise kuupäev.

Inventeerimisleht koostatakse kahes eksemplaris, millest üks esitatakse

raamatupidamisele ja teine vastutavale isikule.

Varude inventuuri käigus tuvastatud erinevuste korral ja allahindluse vajaduse

ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluste aktid.

Inventeerimisel selgunud üle- või puudujäägi korral kirjutab varade arvestuse eest

vastutav isik seletuskirja, mis lisatakse inventeerimislehele koos struktuuriüksuse

juhi kirjaliku otsusega puudujäägi menetlemise kohta.

Põhi- ja väikevara inventeerimisel hinnatakse vara ümberhindluse vajadust, vara

järelejäänud kasutusiga, veendutakse amortisatsioonimäärade õigsuses, tuuakse

eraldi välja kasutuses mitteolev vara ja tehakse ettepanekud varade mahakandmise

ning eluea muutmise kohta.

Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja

aruande, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või

ülejäägid.


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 125 -

Põhi- ja väikevara annavad struktuuriüksusesiseselt üle varade arvestuse eest

vastutavad isikud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Akti kinnitavad nii

üleandev kui vastuvõttev varade arvestuse eest vastutav isik ja nende

struktuuriüksuse juht. Juhul, kui varade arvestuse eest vastutav isik on ise

struktuuriüksuse juht, kinnitab akti tema töö vahetu korraldaja. Kui põhi- ja

väikevara üleandmine toimub erinevate valdkondade, vastutusalade või

valdkonnaväliste asutuste vahel, kinnitavad üleandmise-vastuvõtmise akti lisaks

eelpool nimetatud isikutele vara üleandva ja vastuvõtva üksuse dekaan,

vastutusala või valdkonnavälise asutuse juht või nende töö vahetu korraldaja.

Vara täieliku demonteerimise, lammutamise, hävimise, kahjustumise, kadumise

vms korral kantakse vara maha. Vara kannab maha finantsjuhi korraldusega

moodustatud komisjon, kuhu kohustuslike liikmetena kuuluvad varade arvestuse

eest vastutav isik, rahandusosakonna esindaja ja mahakantava vara liigile vastav

spetsialist. Kirjaliku ettepaneku vara mahakandmiseks ja mahakandmiskomisjoni

moodustamiseks teeb struktuuriüksuse juht või kui struktuuriüksuse juht kuulub

komisjoni, võib vastava ettepaneku teha varade arvestuse eest vastutav isik,

näidates ära komisjoni koosseisu, toimumise aja ja akti esitamise aja

rahandusosakonnale.

Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhi- ja väikevara mahakandmine toimub

mahakandmisaktide alusel, millele on märgitud vara nimetus, inventarinumber,

soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja

põhjus. Mahakandmise akti allkirjastavad komisjoni liikmed ja struktuuriüksuse

juht ning kinnitab finantsjuht. Kui struktuuriüksuse juht on ise varade arvestuse

eest vastutav isik, allkirjastab mahakandmise akti tema töö vahetu korraldaja.

Mahakantud vara utiliseeritakse saatelehe alusel kinnisvaraosakonna kaudu.

Kogu varade inventeerimisega, üleandmisega ja mahakandmisega seotud

dokumentatsioon on kättesaadav Varaveebis.

5.12. Sisseostetud õppe- ja teadustöö

Sisseostetud õppe- ja teadustöö, sh arst-residentide juhendamine on kajastatud

kahe kulukoha ja -koodina:

5.12.1. arst-residentide juhendamine (K31RESIDEN);

5.12.2. sisseostetud õppe- ja teaduskulud (K3OPPETEAD) – üliõpilaste, arst-

residentide, doktorantide õppetöö ja praktikumidega seotud kulud jms.

Kui tulu laekub osavõtumaksudest, kajastatakse õppe- ja teaduskulude all ka Tartu

Ülikooli poolt korraldatavate konverentside ja seminaride korraldamisega seotud

kulud (sh toitlustamine, majutamine, transport, materjalide paljundamine jms)

ning väljastpoolt tellitud teaduslepingud ja analüüsid. Kolmandatele isikutele,

kellega ülikoolil puudub töösuhe, kuid kes viibivad ülikoolis või kes esindavad

ülikooli huve väljaspool ülikooli, võib ülikool hüvitada dokumentaalselt tõestatud

sõidu- ja majutuskulud. Kolmandat isikut vastuvõtva struktuuriüksuse juht või

finantsallika käsutaja on kohustatud lisama rahandusosakonnale esitatavatele

dokumentaalselt tõestatud kuludokumentidele kirjaliku põhjenduse, kas ja kuidas

kolmandale isikule hüvitatavad kulud on tehtud ülikooli huvides ja seotud ülikooli

põhitegevusega. Välislähetuse päevaraha makstakse ainult ülikoolis töölepinguga

töötavatele isikutele.


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 126 -

5.13. Muud tegevuskulud (K6, M)

Muud tegevuskulud on sellised kulud, mida ei ole võimalik kajastada eelnevate

punktide all:

5.13.1. liikmemaksud (K6LIIKMEM);

5.13.2. intresside tasumine (K6INTRESS);

5.13.3. kingitused, autasud jms (K6KINGITUS) – kulusummale lisandub

ettevõtte tulumaks 20/80. Ettevõtte tulumaksuga maksustatakse füüsilistele ja

juriidilistele isikutele tehtud kingitused, autasud jms. Siin ei kajastata ja

tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud

teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot;

5.13.4. audiitoritasud (K6AUDIT);

5.13.5. muud tegevuskulud (K6MUUTEG) – kuulutused, trahvid, viivised,

kahjum valuutakursi muutustest, saastemaksud, loodusjõudude poolt tekitatud

kahju hüvitamine jms näidatakse selle kululiigi all;

5.13.6. kaas- või omafinantseerimine (MFIN, MFINA) – ülikoolisisene

projektide kaas- ja omafinantseerimine ning abikõlbmatute kulude katmine.

Ühe projektiga seotud kulud kajastatakse üldjuhul ühel finantsallikal. Kui

projektiga kaasneb omafinantseeringu kohustus, siis kaetakse see osa projektile

Tartu Ülikooli teistelt sobilikelt finantsallikatelt, kasutades artiklit MFIN.

Samuti kasutatakse artiklit MFIN finantsallika sulgemisel ja jäägi

likvideerimisel, MFINA kasutatakse abikõlbmatute kulude katmiseks.

6. KAPITALIEELARVE

Kapitalieelarve on uusehituste ja kapitaalsete remonditööde tegemiseks ning

soetusteks eraldatavad vahendid. Alljärgnevalt on esitatud kapitalieelarve tulude

ja kulude jagunemine.

6.1. Kapitalieelarve tulud

Kapitalieelarve tulud on:

6.1.1. riikliku investeeringute programmi raames tehtavad

sihtfinantseerimised (tõukefondidest);

6.1.2. muud sihtotstarbelised eraldised ja annetused investeeringuteks;

6.1.3. eraldised põhieelarvest;

6.1.4. võetavad laenud;

6.1.5. finantsinvesteeringute tulud;

6.1.6. kinnisvara müük.

6.2. Kapitalieelarve kulud

Kapitalieelarve kulud on:

6.2.1. investeeringud objektide kaupa;

6.2.2. eraldised laenude tagasimaksmiseks;

6.2.3. eraldised laenuintresside ja teenustasude tasumiseks.

Kapitalieelarve kulusid peetakse objektide ja eespool toodud kululiikide lõikes.

Igale objektile avatakse oma finantsallikas, mis algab tähega X ning millele

lisandub objekti aadress või tunnussõna.


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 127 -

7. FINANTSALLIKAS

Finantsallikas „Eelarve eeskirja“ (D22) põhjal rahaeraldise eesmärki ja

struktuuriüksust kajastav konto tulude ja kulude jälgimiseks

majandusarvestussüsteemis. Finantsallikate kodeerimise põhimõtteid ning

kasutamise tingimusi reguleerib „Finantsallikate kasutamise kord“ (D23).

8. EELARVE TÄITMISE TAGAMINE

Ülekulutamise ja sellega kaasnevate kohustuste tekkimise eest vastutavad

finantsallika käsutajad. Kulutusi saab teha niipalju, kui on laekumisi. Konkreetse

finantsallika kulud võivad ületada tulusid, kui nii on ette nähtud finantseerijaga

sõlmitud lepingus, kuid mitte rohkem kui aastasel perioodil. Näiteks enamikul EL

raamprogrammide ja tõukefondidest eraldatud vahendite korral tuleb teha

kõigepealt kulud vastavalt eelarvele (finantsallikas läheb miinusesse) ning

laekumine toimub pärast tehtud kulude heakskiitu.

Finantsjuhil on õigus peatada arveldused nendel finantsallikatel või

struktuuriüksustel, kus kulud ületavad tulusid üle aasta.

Rahandusosakond võimaldab kõikidele finantsallika käsutajatele informatsiooni

finantsallika tuludest ja kuludest läbi Rahaveebi.

9. FINANTSALLIKA KÄSUTAJA INFORMEERIMINE EELARVE

TÄITMISEST

Infot eelarve täitmise kohta saab internetist Tartu Ülikooli veebist. Informatsioon

eelarve täitmise kohta tehakse kättesaadavaks hiljemalt aruandekuule järgneva

kuu 12.(13.) kuupäevaks. Lisaks sellele saab finantsallika käsutaja õiguse vaadata

Tartu Ülikooli keskse kasutajatunnuse ja parooliga enda finantsallika

(finantsallikate) jooksvaid seise Rahaveebis. Probleemide korral tuleb pöörduda

rahandusosakonna eelarvetalituse juhataja Kalle Heina poole telefonil 737 5313;

e-mailiga: [email protected] või eelarve peaspetsialisti Kristin Männiku poole

telefonil 737 5667; e-mailiga: [email protected] .

10. TÜ KREDIITKAARDI KASUTAJA MEELESPEA

Tartu Ülikooli krediitkaardiga tasumisel Eestis peab makse saaja väljastama

maksjale nõuetekohase kuludokumendi (arve, müügitšeki vms), millel peavad

olema täidetud EV raamatupidamise seadusega kehtestatud rekvisiidid:

1. dokumendi nimetus ja number;

2. dokumendi koostamise kuupäev;

3. arve esitaja (müüja) nimi, aadress, registri- või isikukood ja

käibemaksukohustuslasena registreerimise number (välisarvetel VAT). FIE-de

puhul tuleb igal juhul märkida registreerimise number;

4. kauba soetaja või teenuse saaja/Tartu Ülikooli maksukohustuslasena

registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse

saamisel;

5. tehingu majanduslik sisu;

6. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

7. arve saaja-ostja/Tartu Ülikooli nimi ja aadress;

D22

D23

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]




__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 128 -

8. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku nimi

ja allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist (finantsallika käsutaja nimi

ja allkiri).

Krediitkaardiga tasumisel välismaal tuleb makse saajalt küsida samuti korrektne

kuludokument. Kuna EV raamatupidamise seadus välismaal ei kehti, ei tarvitse

saadud arvel või tšekil olla täidetud kõik eelpooltoodud nõuded. Küll aga peab

olema arusaadavalt välja toodud tehingu sisu ja arvnäitajad.

Krediitkaardiga tasumisel internetis tuleb osavõtumaksude, raamatutellimuste või

teiste analoogsete tehingute sooritamisel esitada rahandusosakonnale väljatrükk

registreerimis- või tellimislehest, millel oleks näha makse sisu ja arvnäitajad,

samuti võimalikult palju andmeid makse saaja kohta. Kui interneti teel tellitud

kauba kättesaamisel (nt raamatute puhul) saadetakse Teile koos kaubaga arve,

tuleb ka see raamatupidamisse edastada.

Kõik eelpool nimetatud kuludokumendid tuleb viseerida finantsallika käsutaja

poolt ja edastada rahandusosakonda koheselt pärast makse sooritamist.

Kokkuleppel raamatupidajaga võib kõik eelmise kuu kuludokumendid esitada

rahandusosakonda vahetult pärast aruandeperioodi lõppemist, kuid hiljemalt

arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäevaks.

Kui krediitkaardiga on ostetud väike- või põhivara (maksumusega vastavalt alates

640 eurost ja alates 2000 eurost), tuleb koos arvega esitada ka varaliselt vastutava

isiku poolt allkirjastatud vara arvelevõtmise esildis või lisada arvele vastav

märge, millel kajastub varade arvestuse eest vastutava isiku nimi, allkiri ja

kinnitus vara kättesaamise kohta või saata rahandusosakonda varade arvestuse

eest vastutava isiku isiklikult meililt vastavasisuline kinnitus.

Kui krediitkaardiga on tasutud lähetuskulusid (majutust, transporti vms), tuleks

kuludokumendil ära näidata ka lähetuskorralduse number, kuupäev, lähetuse

ajavahemik ja sihtkoht, samuti finantsallikas ja esitada see rahandusosakonnale

koos kaaskirjaga.

Kui kuludokument on võõrkeeles, tuleb sellele kirjutada ka lühike selgitus tehingu

sisu kohta.

Isiklike kulutuste tegemine krediitkaardiga ei ole lubatud.

11. ARUANDED

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (EL) on toimunud muudatused statistika

kogumises kaubavahetuse kohta. 2004. aasta maini tugines

väliskaubandusstatistika tootmine Eestis tollideklaratsioonide andmetele, pärast

EL-ga liitumist peavad Eesti kaubavahetajad esitama Statistikaametile statistilisi

Intrastati aruandeid.

Tartu Ülikool on kohustatud esitama Statistikaametile iga kuu 14. tööpäevaks

eelmise kuu kaubavahetuse kohta EL-i riikidega statistilise Intrastat aruande

„Kauba saabumine“ (kuludokument peaks jõudma rahandusosakonda hiljemalt

10. kuupäevaks). Et hõlbustada aruandes nõutavate andmete saamist ja

käibemaksu arvestamist, tuleb edaspidi kõikidel, kes ostavad kaupu või teenuseid

EL riikidest:

1. Teatada partneritele enne ostuarve vormistamist Tartu Ülikooli

käibemaksu registrikood EE100030417 (VAT number). Tartu Ülikooli VAT

number peab kajastuma kõigil ostudokumentidel, mille puhul tarnija rakendab

pöördkäibemaksu 0%;


__________________________________________________________________Juhendmaterjal

- 129 -

2. Kaubaarvete viseerimisel maksmiseks, tuleb arvele kirjutada kauba täpne

nimetus eesti keeles ja kaheksakohaline kaubakood (kui seda arvel pole)

aruandeaastal kehtiva Euroopa Majandusühenduse kombineeritud tollitariifide

ja statistika nomenklatuuri järgi (CombinedNomenclature). Kaubakoodi leiab

Statistikaameti veebilehelt: Otsi statistikat → Rahvusvaheline statistika →

Väliskaubandus → Intrastat, Klassifikaatorid → Kombineeritud nomenklatuur

→ vastava aasta nomenklatuur [www.stat.ee/15784];

3. Lisama arvele kauba saatelehe, kust on näha kauba netomass (kg).

Netomass on kauba kaal ilma pakendita. Netomass märgitakse kilogrammides,

väikseim kaal on kolm kohta pärast koma. Kui saatelehte veel pole või pole

seal kauba kaalu märgitud, siis tuleks võimalusel kaup üle kaaluda ja kirjutada

saadud tulemus kaubaarvele. Kui ostetakse raamatuid või ajakirju sularaha arve

kviitungi alusel, siis tuleks raamatu või ajakirja orienteeruv kaal märkida ostu

kviitungile või kuluaruandele.

detsember, 2015

Documents

TARTU ÜLIKOOLI 2016. AASTA EELARVE - ut.ee · Nõukogu otsus „2016. aasta eelarve koostamise põhimõtete kinnitamine“ 51 Rektori korraldus „Tulude jaotamine ja kasutamine