Konjunktuur nr 4 (191) detsember 2014. a - MKM · nr 4/2014) nähtub, et vaatluses osalenud 120 riigi 1108 eksperdi hinnangul on maailma majan-duskliimaindeks oktoobris langenud 95,0

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR NR 4 (191)

Tallinn Detsember 2014

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: DETSEMBER 2014

Majanduse hetkeolukordja ootused(Müncheni IFO metoodika)

Majanduskliima(Müncheni IFO metoodika)

Majandususaldus-indeks*

Tööstuse kindlustunde indikaator*

Ehituse kindlustunde indikaator*

Teeninduse kindlustunde indikaator*

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator*

Tarbijate kindlustunde indikaator*

* Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread

1

5

9

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

20406080

100120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

pikaajaline keskmine

60708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-40

-20

0

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Sisukord

3

Sisukord 1. Majanduse üldolukord 2014. a detsembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ................................. 4 2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2014 ....................................................................... 15 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ............................................................................ 15 2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2014.–2015. aastal ............................................. 24 2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ........................................................................ 28 2.4. Jaekaubandusbaromeeter (P. Aruvee) ..................................................................... 34 2.5. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .................................................................. 40 2.6. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................... 48 3. Eesti majandusarengust 1993–2014 ja prognoos 2015 (L. Kuum) ..................................... 54 4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2014 (V. Vähi) ....................................................... 58 5. Äritegevust enim takistavad tegurid Eestis (M. Josing) ...................................................... 61 6. Maailmamajanduse konjunktuur: 2014. a IV kv – 2015. I kv (B. Pulver) ......................... 64

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ...................................................................................... 67 Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ............ 68 Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing, tel. 646 6439 19080 Tallinn, Rävala 6 fax: 668 1240 e-mail: [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406-9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 191, detsember 2014

4

3,04,0

5,4 4,95,6 5,7

3,0

0,0

5,4

4,13,4 3,3 3,3

-1,00,01,02,03,04,05,06,07,08,09,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 201430405060708090100110120130

SKP reaalkasv (vasak skaala) IFO majanduskliima indeks (parem skaala)

Indeks 2005 = 100% muutus eelmise aasta suhtesMaailma majanduskliima

1. Majanduse üldolukord 2014. a detsembris ja 6 kuu pärast Majanduse üldolukord on hinnatud detsembris enam kui rahuldavaks ja võrreldes sep-tembriga on olukord paranenud. Kuue kuu väljavaated on positiivsed, majanduskliimain-deks tõusis pikaajalisest keskmisest kõrgemale.

1.1. Majanduse üldolukord parem kui septembris

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute paneeli detsembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on võrreldes septembriga paranenud ning juunis avalda-tud positiivsed ootused on realiseerunud. See annab alust eeldada, et 2014. aasta majanduskasv kujuneb eelmise aasta omast (1,6%) kiiremaks. Ekspertide hinnangutest nähtub, et majanduse üldolukorra enam kui rahuldav seis tugineb eelkõige positiivsetele arengutele eratarbimises ja siseturul üldse. Eesti majandusaktiivsust aga pidurdavad nõrk välisnõudlus ja geopoliitilised pin-ged, mis pole siiani lahenenud.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) IV kvartali väljaandest (World Economic Survey nr 4/2014) nähtub, et vaatluses osalenud 120 riigi 1108 eksperdi hinnangul on maailma majan-duskliimaindeks oktoobris langenud 95,0 punktile. Indeks on juuliga võrreldes kukkunud 10 punkti ja on nüüd ligilähedane oma pikaajalisele keskmisele (95,5 p). Seejuures hinnang hetke-olukorrale on langenud minimaalselt, kuid järsult on halvenenud majandusarengu 6 kuu välja-vaated, jäädes siiski positiivseteks. Majanduskliima halvenemine on laiapõhjaline, iseloomusta-des praktiliselt kõiki majanduspiirkondi (vt ptk 6). Väljavaadete halvenemise peamise põhjusena viidatakse asjaolule, et välispoliitiline olukord võib muutuda veelgi raskemaks ja seda just Vene- Ukraina lahendamata konflikti tõttu. EL 28 liikmesriigi eksperdid hindasid oma majanduste het-keolukorda oktoobris keskmiselt 4,3 punktiga (max = 9) ja 6 kuu väljavaateid 6,1 punktiga. Eu-roala keskmised näitajad olid vastavalt 3,8 ja 6,1 punkti.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Majanduse üldolukord

5

Majanduse üldolukord

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 2014

HEA

HALB

RAHULDAV

EKI eksperdid1 hindasid detsembris Eesti majanduse hetkeolukorda 5,6 punktiga2, mis on 0,4 punkti võrra parem kui eelmisel vaatlusel septembris. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes septembri jagunemine):

olukord on hea 15% eksperte ( 5) olukord on rahuldav 85% eksperte (95) olukord on halb 0% eksperte ( 0) koondhinnang 5,6 p (5,2) Toodust nähtub, et hinnang Eesti majanduse üldolukorrale oli detsembris peaaegu üksmeelselt rahuldav ning heaks hindas olukorda 15% eksperte. Eeldatavalt kallutas hinnangut rahuldava suunas 2014. aastale iseloomulik madal majanduskasv, vaatamata sellele, et seda põhjustas vä-lismajanduskeskkond (visalt taastuv välisnõudlus). Positiivselt mõjutas ekspertide hinnangut aga riigi tugev finantsseisund ja rahva heaolu oodatust kiirem paranemine. Eesti partnerriikidest on majanduse hetkeolukord Soomes 2,1p, Rootsis 5,4p, Lätis 5,0p, Leedus 6,7p ja Venemaal 3,3p.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (detsember 2013) näitab, et eksperdid hindasid seda umbes samaks eelmise aasta omaga, kuigi hinnangud ei olnud kuigivõrd üksmeel-sed. Täpsemalt jagunesid arvamused järgmiselt:

olukord on nüüd parem 25% eksperte olukord on umbes sama 50% eksperte olukord on nüüd halvem 25% eksperte koondhinnang 5,0 punkti Sama võrdlus investeeringute ja eratarbimise osas andis tulemuseks vastavalt 4,4 ja 6,1 punkti, millest järeldub, et investeeringute olukord on nüüd halvem ja eratarbimise seis parem.

Etteruttavalt olgu märgitud, et ekspertide paneeli üldiselt positiivsed hinnangud langevad suures-ti kokku äribaromeetrite uuringu (Business Tendency Survey) tulemustega. Eesti äriettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks3 (tasandatud) liikus septembriga võr-reldes samuti tõususuunas ja on pikaajalisest keskmisest kõrgem.

1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus. 2 Punktid on tuletatud hinnangutest: hea – 9 punkti, rahuldav – 5 punkti, halb – 1 punkt. 3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse

(30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.


6

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine = 100, sesoonselt tasandatud)

Investeeringute olukord

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 2014

HEA

HALB

RAHULDAV

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid detsembris pisut paremaks kui septembris, kuid mõlemal juhul oli hinnang ebarahuldav. Seejuures investeeringute rahastamistingimused on pü-sinud igati soodsad ning investeerimisnõudlust pidurdab vaid ettevõtete ebakindlus välisnõudluse taastumise suhtes. Hinnangud investeeringute olukorrale jagunesid detsembris järgmiselt (sulgu-des septembri hinnangud):

olukord on hea 0% eksperte ( 6%) olukord on rahuldav 63% eksperte (47%) olukord on halb 37% eksperte (47%) koondhinnang 3,5 p (3,3) Investeeringute kasv on püsinud madal juba teist aastat järjest ning nende buumiaegne tase pole veel taastunud. Investeeringute olukorda hinnati meie lähinaabrite juures järgmiselt: Soome 2,1 p, Rootsi 4,6 p, Läti 4,4 p, Leedu 6,1 p, Venemaa 2,0 p.

Eratarbimine on käesoleval aastal jõudsalt arenenud (samuti nagu kahel eelmisel aastalgi) ning detsembris hindasid eksperdid eratarbimise olukorda kõrge 7,1 punktiga. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes septembri tulemused):


7

Eratarbimise olukord

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 2014

HEA

HALB

RAHULDAV

olukord on hea 53% eksperte (63%) olukord on rahuldav 47% eksperte (37%) olukord on halb 0% eksperte ( 0%) koondhinnang 7,1 p (7,5) Eratarbimise suhteliselt kiiret arengut on võimaldanud palkade tõus, tööhõive kasv ja hindade alanemine. Eratarbimise olukorda hinnati meie lähinaabrite juures järgmiselt: Soome 2,1 p, Rootsi 8,2 p, Läti 5,0 p, Leedu 7,9 p, Venemaa 3,9 p

1.2. Majandusolukord on 6 kuu pärast parem, majanduskliimaindeks ületas taas pikaajalise keskmise taseme

Müncheni Majandusuuringute Instituudi väljaande „World Economic Survey” nr 4/2014 andmetel maailmamajanduse tulevikuootuste optimism detsembris nõrgenes, kuid jäi siiski positiivseks. Ka euroala kasvuväljavaated on plusspoolel, seda tänu toetavale rahapoliitikale ja euro langenud vahetuskursile. Eesti Panga hinnangul euroala majanduskasv kiireneb aegamisi, kuid ohud püsivad ning prognoosid on endiselt ebakindlad. Meie partnerriigid hindavad WES uuringus 6 kuu väljavaateid järgmiselt: Soome 5,5 p, Rootsi 5,8 p, Läti 3,5 p, Leedu 5,6 p, Venemaa 2,5 p. EKI ekspertide ootused Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast olid detsembris järgmised:

olukord on siis parem 40% eksperte olukord on umbes sama 55% eksperte olukord on siis halvem 5% eksperte ootused kokku 6,4 punkti Toodust nähtub, et tervikuna on 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed ja võimalike ohtude realiseerumine väike. Kuigi 55% eksperte leiab, et majanduse üldolukord 6 kuu pärast on umbes sama kui praegu, siis olgu märgitud, et ka praegune olukord on enam kui rahuldav (5,6 punkti). Mõlemat hinnangut (praegune olukord ja 6 kuu väljavaated) ühendav majanduskliima4 näitaja on detsembris 6,0 punkti, olles 0,9 punkti võrra kõrgem kui septembris. Indeksina väljendatuna on Eesti majanduskliima detsembris 93,8 punkti ehk 2 punkti võrra pikaajalisest keskmisest kõrgem (91,8 p). 4 Majanduskliima indeks on tuletatud ekspertide poolt jooksvale olukorrale ja tulevasele (6 kuu pärast) majandus-

olukorrale antud hinnangute aritmeetilise keskmisena.


8

Majanduskliimaindeks (2003 = 100)

20

40

60

80

100

120

97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 2014

Pikaajaline keskmine 1998–2013 (91,8)

Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise arengu väljavaadete kohta näitavad, et investeeringute osas pole lähemal 6 kuul paranemist oodata (ebarahuldav olukord jätkub) ning eratarbimise suhteliselt hea olukord pigem püsib kui muutub. Täpsemalt jagunesid ootused järg-miselt:

investeeringud eratarbimine

olukord on siis parem 21% 16% olukord on umbes sama 58% 79% olukord on siis halvem 21% 5% ootused kokku 5,0 p 5,4 p Investeerimisaktiivsuse suurenemine eeldab välisnõudluse kasvu taastumist, mille suhtes inves-toritel praegu veel usku ei ole. Eratarbimise arengut tagab aga oodatav keskmise palga tõus ja tööhõive kasv.

1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated mõõdukalt positiivsed Väliskaubanduse areng jäi 2014. aastal oodatust kehvemaks ja seda suuresti Eesti peamiste kau-banduspartnerite välisnõudluse visa taastumise tõttu. Eeldatavalt Eesti eksport ja import siiski mõnevõrra (~2%) kasvavad ning meie turuosa partnerriikides suureneb. Eesti väliskaubanduse väljavaadete suhtes lähemal 6 kuul on EKI eksperdid optimistlikud. Täpsemalt jagunesid ootused ekspordi ja impordi mahu suhtes 6 kuu pärast järgmiselt:

eksport import

maht on siis suurem 70% 68% eksperte maht on umbes sama 25% 32% eksperte maht on siis väiksem 5% 0% eksperte ootused kokku 7,6 p 7,7 p Olgu lisatud, et väliskaubanduse elavnemisesse usuvad ka mitmed meie peamised ekspordipart-nerid: Soome vastavalt 6,4 ja 4,5 p, Rootsi 5,4 ja 4,5 p, Leedu 5,6 ja 5,6 p.


9

Ekspordi maht

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 2014

SUUREM

VÄIKSEM

SAMA

Kaubandusbilansi arengute suhtes on mõõdukas ülekaalus arvamus, et tasakaal halveneb, kuid valdav enamus eksperte ennustab, et 6 kuu pärast on olukord umbes sama kui 2014.a detsembris:

bilanss on siis parem 5% eksperte bilanss on umbes sama 85% eksperte bilanss on siis halvem 10% eksperte ootused kokku 4,8 p

1.4. Hinnatõus 6 kuu pärast kiirem, laenud jäävad odavaks, aktsiahinnad võivad mõõdukalt tõusta

Tarbijahindade deflatsioon, mis sai alguse k.a juunis jätkus ka IV kvartalis ning eeldatavalt võib 2014. a tulemuseks kujuneda 0,1…0,2%-line tarbijahindade langus. EKI ekspertide detsembrikuu koondhinnangu kohaselt uuel aastal inflatsioon taastub ning THI keskmiseks tasemeks kujuneb 1,0% (hinnangute aritmeetiline keskmine). Eeldatavalt lõpeb deflatsioon juba 2015. a alguses. Ekspertide hinnangud inflatsiooni taseme muutumise kohta 6 kuu pärast jagunesid järgmiselt:

inflatsioon on siis kõrgem 57% eksperte inflatsioon on umbes sama 36% eksperte inflatsioon on siis madalam 7% eksperte ootused kokku 7,0 punkti Laenuintresside taseme suhtes on ekspertidel peaaegu üksmeelne arvamus, et praegune madal määr jääb lähemaks poolaastaks püsima. Täpsemalt jagunesid ootused laenuintresside osas järg-miselt (%-des):

lühiajalised pikaajalised laenud laenud

intressimäär on siis kõrgem 0% 11% eksperte intressimäär on umbes sama 100% 89% eksperte intressimäär on siis madalam 0% 0% eksperte ootused kokku 5,0 p 5,4 p


10

Kodumaiste aktsiahindade taseme suhtes 6 kuu pärast iseloomustab eksperte mõõdukas opti-mism, mis pole aga kuigivõrd üksmeelne, sest ka aktsiaturg pole olnud stabiilne. Ekspertide hin-nangud jagunesid järgmiselt (sulgudes septembrikuu tulemused):

aktsiahinnad on siis kõrgemad 37% eksperte (32%) aktsiahinnad on umbes samad 58% eksperte (68%) aktsiahinnad on siis madalamad 5% eksperte ( 0%) ootused kokku 6,3 punkti (6,3 p) WES nr 4/2014 andmetel olid Müncheni IFO uuringus osalenud 120 riigi aktsiahindade tõusu-ootused oktoobris keskmiselt 6,0 p, sealhulgas EL28 5,8 p ja euroalal 5,6 p.

1.5. Majandusprobleemide raskusaste on Eestis madalam kui Soomes Eestis on majandusraskusi põhjustavate probleemide raskusaste septembriga võrreldes vähe muutunud. Endiselt domineerivad kvalifitseeritud tööjõu puudus, ebapiisav nõudlus ja rahvusva-helise konkurentsivõime vähesus. Küll pakub aga huvi võrdlus Soomega, kus viimasel ajal on majandusprobleemid oluliselt teravnenud. Nagu tabelist nähtub, on Soome jaoks Eestist prob-leemsemaks eelkõige eelarvedefitsiit, tööpuudus ja valitsuse majanduspoliitika. Samas pole Soomel probleeme kvalifitseeritud tööjõuga ja ekspordibarjääridega. Tabelisse lisatud Venemaa probleeme iseloomustab suur kapitalipuudus, kõrge inflatsioon ja valitsuse ebarahuldav majan-duspoliitika.

Probleemi olulisus (max = 9) Probleem

Eesti Soome Venemaa

Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 2,7 5,3 6,1

Ebapiisav nõudlus 6,4 7,9 4,9

Tööpuudus 2,4 5,5 1,6

Inflatsioon 1,4 1,2 5,4

Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 6,4 6,4 6,4

Ekspordibarjäärid 4,4 2,3 4,1

Kvalifitseeritud tööjõu puudus 7,6 2,0 5,0

Eelarve defitsiit 1,4 5,0 2,3

Välisvõlad 1,4 2,5 2,4

Kapitali vähesus 2,4 1,5 6,5

Kokku 36,5 39,6 44,7


11

123456789

1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012

123456789

1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012

123456789

1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012

KOGU MAJANDUS

Eesti majandusolukord ja prognoos 6 kuu pärast

INVESTEERINGUD

ERATARBIMINE

praegu(hea - halb)

6 kuu pärast(parem - halvem)

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

2014

2014

2014


12

Hea Rahuldav Halb Hinne

majandus tervikuna 15 85 0 5,6investeeringute alal 0 63 37 3,5

eratarbimises 53 47 0 7,1

Parem Sama Halvem Hinne



Parem Sama Halvem Hinne



Suurem Sama Väiksem Hinne

eksport 70 25 5 7,6import 68 32 0 7,7

Paraneb Sama Halveneb Hinne5 85 10 4,8

Kõrgem Sama Madalam Hinne57 36 7 7,0

Inflatsiooni tase jooksval aastal 1%Hinnang intressimäärale 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Hinne

lühiajalised intressid 0 100 0 5,0pikaajalised intressid 11 89 0 5,4

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praeguüleväärtus-

tatudenam-vähem õige

alaväärtus-tatud

Hinne

USD 26 48 26 5,0GBP 11 78 11 5,0JPY 16 68 16 5,0

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärastKõrgem Sama Madalam Hinne

42 42 16 6,1Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Hinne

37 58 5 6,3

Kõige olulisem

Oluline Mitte eriti oluline

Hinne

vähene usaldus valitsusemajanduspoliitika suhtes 5 32 63 2,7

ebapiisav nõudlus 45 45 10 6,4

tööpuudus 0 35 65 2,4

inflatsioon 0 10 90 1,4rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus 35 65 0 6,4

ekspordibarjäärid 15 55 30 4,4kvalifitseeritud tööjõu

puudus 65 35 0 7,6

eelarvedefitsiit 0 10 90 1,4

välisvõlad 0 10 90 1,4

kapitali vähesus 0 35 65 2,4

Majanduskliima 6,0

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

EKI MAJANDUSTEST – Detsember 2014 (20 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

R. Arumäe A. Järvan A. Kuningas H. Meerits T. Palm J. Reiljan A. Säälik R. Eamets M. Kitsing L. Kuum T. Mertsina A. Purju I. Rõtov H. Vitsur M. Ivask A. Kokk M. Lauri M. Milder A. Rehe A. Saarniit


13

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014I II III IV I II III IV

Hinnang praegusele majandusolukorrale [hea(9) <——> halb(1)]

majandus tervikuna 7,4 7,6 8,5 8,9 7,7 3,6 1,9 3,2 6,2 6,2 6,0 6,0 5,2 5,4 5,2 4,0 5,2 5,6investeeringute alal 7,4 7,9 8,6 8,7 7,3 2,5 1,3 2,2 4,6 5,7 5,3 4,4 3,7 3,3 3,6 3,0 3,3 3,5

eratarbimises 7,7 7,2 8,0 8,8 8,1 4,9 2,3 2,6 5,0 6,2 6,1 6,5 6,3 6,7 7,2 7,0 7,5 7,1 Praegune majandusolukord võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi [parem(9) <——> halvem(1)]


tarbimises 7,0 6,7 8,1 8,0 5,8 2,6 1,5 5,2 7,8 7,3 7,1 6,2 5,7 6,1 6,0 5,6 6,1 6,1 Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(9) <——> halvem(1)]


eratarbimises 5,5 4,9 5,5 5,4 4,2 3,6 4,3 6,9 6,0 5,4 6,1 5,6 5,9 6,9 5,2 5,4 4,6 5,4 Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(9) <——> väiksem(1)]

eksport 7,8 8,7 8,2 8,2 7,1 5,4 5,7 8,1 6,5 5,6 7,8 6,9 7,3 7,3 6,6 6,0 5,4 7,6import 7,5 8,0 8,1 8,0 6,6 3,5 4,5 7,8 6,6 6,3 7,4 7,0 7,4 7,5 6,8 6,2 5,2 7,7

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast [parem(9) <——> halvem(1)]

4,8 6,4 6,3 5,8 6,2 7,9 6,7 3,9 3,7 4,6 4,5 4,4 4,2 4,4 4,2 4,4 4,6 4,8 Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

6,8 6,1 3,7 4,2 6,1 1,9 3,4 6,3 3,5 4,1 3,0 3,1 2,8 4,3 4,2 6,3 6,1 7,0 Inflatsiooni tase jooksval aastal (%-des)

2,9 3,7 3,7 4,1 5,7 8,9 0,1 2,3 4,6 3,8 3,5 3,3 3.3 2,4 1.8 1.2 0,4 1%Hinnang intressimäärale 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

lühiajalised intressid 5,3 6,3 6,4 8,7 8,3 6,4 5,5 5,8 6,3 5,1 5,5 5,2 6,1 5,4 5,6 4,4 4,6 5,0pikaajalised intressid 4,8 5,5 5,2 6,1 5,4 5,6 4,4 4,6 5,0

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu [üleväärtustatud(9) <——> alaväärtustatud(1)]

USD 5,7 4,5 4,8 5,0 3,8 3,5 4,8 5,4 5,0GBP 4,5 4,2 5,2 4,6 4,5 4,8 4,4 4,3 5,0JPY 5,0 4,5 4,8 4,3 4,5 4,6 5,0 4,8 5,0

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

5,2 4,5 5,4 5,0 4,8 6,1 6,9 6,3 6,1 Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

6,6 6,8 6,8 5,9 4,9 4,1 5,5 7,0 5,8 6,6 7,9 7,5 6,6 7,3 5,8 6,6 6,3 6,3

[kõige olulisem(9) <——> mitte eriti oluline(1)]

vähene usaldus valitsusemajanduspoliitika suhtes 2,9 3,3 2,5 3,0 3,5 4,6 5,0 3,2 2,5 3,0 3,0 3,5 2,9 3,1 3,8 2,8 2,3 2,7

nõudlus 4,6 4,2 3,1 1,5 2,4 6,4 8,1 7,0 6,0 6,3 6,3 6,1 6,3 6,1 6,2 7,0 7,0 6,4tööpuudus 3,6 3,8 2,8 1,4 1,1 2,0 6,6 7,9 6,5 4,8 4,7 4,2 3,1 3,3 3,0 2,8 2,5 2,4inflatsioon 1,2 1,5 2,6 4,0 5,6 6,3 1,6 3,6 5,7 4,1 3,0 2,9 3,1 1,8 1,4 1,2 1,0 1,4

rahvusvahelise konku-rentsivõime vähesus 6,5 7,1 6,1 5,7 6,5 6,5 6,1 5,9 6,0 6,1 7,0 7,5 7,1 6,7 6,2 6,6 5,8 6,4

ekspordibarjäärid 3,9 3,0 2,5 2,1 2,2 1,6 2,7 2,0 2,2 2,4 1,8 2,5 2,3 2,1 2,6 2,6 4,8 4,4kvalifitseeritud tööjõu

puudus 6,8 7,3 8,0 8,6 7,7 5,1 3,6 4,3 6,2 6,7 7,3 6,9 6,7 7,5 7,2 6,8 6,7 7,6

eelarvedefitsiit 1,1 1,2 1,1 1,3 1,1 2,4 5,7 2,4 1,7 1,4 1,0 1,2 1,2 1,2 1,4 1,6 1,4 1,4välisvõlad 1,6 1,7 2,1 2,4 2,4 2,7 3,2 2,5 2,4 1,9 1,5 1,8 1,6 1,8 1,6 1,4 1,2 1,4

kapitali vähesus 2,2 2,8 2,1 1,4 1,5 4,0 5,8 5,0 3,8 3,7 3,8 3,5 3,9 4,2 2,8 3,0 2,7 2,4 Majanduskliima [hea(9) <——> halb(1)]

6,4 6,9 7,1 7,1 5,8 3,6 3,5 5,3 6,2 5,8 6,1 6,1 5,8 6,5 5,9 5,2 5,1 6,0

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

EKI MAJANDUSTEST Eesti olukorra muutumine 2003. a – 2014. a IV kvartal

(EKI ekspertide hinnangute alusel)


14

1 2 3 4 5 6 7 8

1

2

3

5

6

7

8

9

I 06

I 08

I 09

I 2005

I 10I 11

IV 2014

I 07

I 12

I 13I 14

EESTI MAJANDUSKELL (algus 2005. a I kv)

parem

TÕUS BUUM

halb

hea

KRIIS LANGUS halvem Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutu-mist neli korda aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad 9 palli süsteemis (9 = max).

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Tööstusbaromeeter

15

-90

-60

-30

0

30

60

90

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Viimased 3 kuudPrognoos

Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-80-60-40-20

02040

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2014 2.1. Tööstusbaromeeter5 Tööstusettevõtete kindlustunde on ligikaudu samal tasemel kui viimaste aastate det-sembrile iseloomulik. Toodangu kasvu pidurdab eksporditurgude kesine konjunktuur. Detsembri kindlustunde indikaator6 on negatiivne (-13), mis on antud perioodi jaoks tavapärane (viimase kolme aasta detsembrikuude keskmine indikaator –13). Toodangu maht järgmisel 3 kuul väheneb, kuid prognoosid on mõnevõrra paremad kui varasemate aastate lõpus (saldo7 det-sembris –15; 2011.–2013. a detsembrikuude saldode keskmine –24). Toodangu müügihinnad püsivad enam-vähem samal tasemel (saldo +1). Suurem osa ettevõtteid (78%) ei kavatse töötaja-te arvu muuta, kuid tervikuna see väheneb (saldo –8). Sise- ja välisturu nõudlus on tavalisest madalam (saldo detsembris –26; 2013. a detsembris –22). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta.

Viimasel 3 kuul toodangu maht mõõdukalt vähenes (saldo detsembris –9). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis III kvartali tasemel (IV kv 75%). Põhiliselt pidurdas toodangu kasvu ebapiisav nõudlus ja seda märgiti varasemast rohkem (IV kv märkis 61% tootjaid, III kv 56%), teisel kohal oli tööjõu puudus (IV kv märkis 19% tootjaid, III kv 22%).

5 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommuni-

katsiooniministeeriumi ning Statistikaameti tellimusel. Detsembrikuu baromeeter on koostatud 178 töötleva töös-tuse ettevõtte hinnangute alusel.

6 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.

7 Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

16

-30

-20

-10

0

10

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

-60

-40

-20

0

20

40

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

EestiEL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

12,7 11,3 9,2 10,2 6,7 7,2 7,2

70,4 74,2 76,7 73,9 78,8 80,4 77,1 77,8

16,9 14,5 14,1 15,9 13,7 12,9 15,7 15,0

7,50%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 2013.06 2013.09 2013.12 2014.03 2014.06 2014.09 2014.12

soosivnormaalnepiirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

11,4 9,6 12,9 12,2 7,5 8,6 11,0 8,3

74,2 76,9 76,1 74,3 80,6 79,7 79,9 78,2

14,4 13,5 11,0 13,5 11,9 11,7 9,1 13,5

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 2013.06 2013.09 2013.12 2014.03 2014.06 2014.09 2014.12


Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

Detsembris läbi viidud laenukeskkonna uuringu kohaselt on laenukeskkond normaalne (nii hindas 78% ettevõtjatest) ja selline olukord püsib ka järgneva 3 kuu jooksul.


17

Toiduainete ja jookide tööstus Kindlustunde indikaator on peaaegu sama, mis 3 kuud ja ka aasta tagasi (detsembris =0, sep-tembris +1; 2013. a detsembris –1). Ootused lähimaks 3 kuuks on positiivsed ning ligi kolman-dik ettevõtteid loodab tootmismahu kasvule, väiksemast toodangust teatas 16% ettevõtteid. Suu-renevad ka eksporttellimused (saldo +14). Valmistoodangu müügihinnad tõusevad (saldo +15) ja seda jookide kallinemise tõttu. Töötajate arv mõõdukalt väheneb (saldo –8). Sise- ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalam, kuid mõnevõrra vähemal määral kui 3 kuud tagasi (saldo detsembris –12, septembris –15).

Viimasel 3 kuul tootmine suurenes (saldo +8), samal ajal Venemaa sanktsioonide tõttu oli vähem ettevõtteid, kellel suurenes ekspordi maht (IV kv 27% ettevõtteid, III kv 39%). Tootmisvõimsus-te rakendatuse tase püsis III kvartali tasemel (IV kv 70%). Ebapiisav nõudlus on põhiliseks takis-tuseks toodangu mahu kasvule (märkis 70% ettevõtteid).

Tekstiilitööstus Detsembrikuu kindlustunde indikaator on nagu ka aasta tagasi negatiivne ja 20 punkti madalam kui septembris (detsembris –12, septembris +8; 2013. a detsembris –9) Kindlustunnet on nõr-gendanud prognoosid eelseisvaks 3 kuuks. Vähenevast toodangu mahust teatasid pooled ettevõt-ted, 25%-l tootmine suureneb, vähenevad ka eksporttellimused (saldo –14). Valmistoodangu müügihinnad ei muutu. Kavatsusest suurendada töötajate arvu teatas 25% edukaid ettevõtteid.

Vähenes ettevõtete osatähtsus, kellel tellimused viimasel 3 kuul suurenesid (IV kv 43% ettevõt-teid, III kv 50%) ning toodangu maht kahanes (saldo detsembris –13). Tootmisvõimsuste raken-datus oli enam-vähem III kvartali tasemel (IV kv 78%). Haru arengut takistasid samad tegurid, mis III kvartalis – tööjõu puudus oli suurimaks (märkis 57% ettevõtteid), ebapiisav nõudlus oli teiseks takistuseks (märkis 29% ettevõtteid).

Rõivatööstus Kindlustunde indikaator (detsembris –4) on 3 punkti kõrgem kui septembris ja 7 punkti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Tugevama kindlustunde põhjuseks on toodangu mahu posi-tiivsed ootused järgmiseks 3 kuuks (saldo +13). Samal ajal eksporttellimused ei suurene. Valmis-toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +13). Kavatsusest vähendada töötajate arvu teatas 13% tootjaid. Nõudlus toodangule on detsembris tavalisest madalam (saldo detsembris –13, eelmise 3 kuu saldode keskmine –19), kusjuures välisturu nõudlus on tavapärasel tasemel.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +13). Tootmisvõimsuste rakendatus oli sama, mis III kvartalis (84%). Ebapiisav nõudlus on peamiseks takistuseks toodangu mahu kasvule, seda märgiti varasemast oluliselt rohkem (IV kv märkis 70% ettevõtteid, III kv 44%). Seevastu tööjõu puudust märgiti vähem (IV märkis 10% ettevõtteid, III kv 33%).

Nahatööstus Detsembrikuu kindlustunde indikaator (–22) on 6 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi, kuid 2 punkti madalam kui eelmise aasta detsembris. Nõudlus toodangule on tavalisest madalamal tasemel (saldo detsembris –33, septembris –50), samas tekkisid ettevõtted, kellel tellimused ületavad tavalise taseme, mis tugevdas kindlustunnet. Eksporttellimuste portfell püsib septembrikuu tasemel (saldo –50). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul toodangu maht väheneb kolmandikul ettevõtetel,


18

ülejäänutel jääb samaks. Pooled ettevõtted ei kavatse toodangu müügihindu muuta ja teisel poo-lel hinnad tõusevad. Töötajate arv väheneb (saldo –17).

Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid ja selle tulemusena liikus toodangu maht tugeval langus-trendil (saldo –67). Tootmisvõimsuste rakendatus oli madalam kui III kvartalis (IV kv 74%, III kv 86%). Haru arengut takistasid ebapiisav nõudlus, mida märgiti rohkem kui III kvartalis (IV kv märkis 67% ettevõtteid, III kv 50%), 17% ettevõtteid teatas materjali ning seadmete puudusest.

Puidutööstus Kindlustunde indikaator (detsembris –13) on 11 punkti madalam kui septembris, mis vastab antud hooajale. Seda kinnitab eelmise kolme aasta detsembrikuude keskmine indikaator (–15). Prog-nooside kohaselt jääb järgmisel 3 kuul tootmine samaks. Valdav osa ettevõtteid (92%) ei muuda ka toodangu müügihindu, 8%-l hinnad langevad. Suuremat töötajate arvu plaanib 15% tootjaid, ülejäänutel jääb samaks. Sise- ja välisturu nõudlus toodangule, mis septembris oli tavalisel tase-mel, langes tavalisest madalamale (saldo –31).

Viimasel 3 kuul tootmismahu kasv aeglustus (saldo detsembris +8, septembris +31). Tootmis-võimsuste rakendatus oli 2%-punkti madalam kui III kvartalis (IV kv 84%). Ebapiisav nõudlus on endiselt tähtsaimaks edasist arengut pidurdavaks teguriks (teatas 62% ettevõtteid). Lisaks sel-lele takistasid arengut tööjõu puudus (märkis 15% ettevõtteid), materjali ning seadmete puudu-sest teatas 8% ettevõtteid.

Mööblitootmine Kindlustunde indikaator on positiivne (detsembris +10; 2013. a detsembris +1). Prognooside koha-selt eelseisval 3 kuul toodangu maht ei muutu (saldo =0). Rohkem kui pooled ettevõtted (57%) ei kavatse muuta ka töötajate arvu. Valmistoodangu müügihinnad tõusevad (saldo +43). Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule on tavapärasel tasemel (saldo =0), kusjuures eksporttellimusi on tavalisest rohkem. Kindlustunnet on mõjutanud ka valmistoodete varud, mis on hinnatud ebapiisa-vateks (saldo –29).

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu maht liikus tõustrendil (saldo +29). Toot-misvõimsuste rakendatus (73%) oli 7%-punkti kõrgem kui III kvartalis. Tööjõu puudus pidurdas haru arengut kõige rohkem (märkis 50% ettevõtteid). Lisaks sellele pidurdas tootmise kasvu ebapiisav nõudlus (märkis 33% tootjaid).

Paberitööstus Kindlustunde indikaator on positiivne, kuid oluliselt madalam kui 3 kuud ja aasta tagasi (det-sembris +5, septembris +20; 2013. a detsembris +39). Ootused järgmiseks 3 kuuks on tagasi-hoidlikumad kui septembris. Eelseisavast toodangu mahu kasvust teatas 25% ettevõtteid (sep-tembris 29% ettevõtteid), 12%-l tootmine väheneb (septembris selliseid ei olnud). Toodangu müügihinnad mõõdukalt tõusevad (saldo +13). Töötajate arv jääb samaks (teatas 100% ettevõt-teid). Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule on langenud tavapärasest madalamale tasemele (saldo –13), sealjuures eksporttellimusi on tavalisel hulgal.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo detsembris +13, septembris =0). Tootmisvõim-suste rakendatus oli 84% (III kv 76%). Toodangu mahu kiiremat kasvu takistasid ebapiisav nõudlus, mida märgiti varasemast rohkem (IV kv 43% ettevõtteid, III kv 29%), lisaks sellele ka tööjõu puudus ning materjali ja seadmete puudus (mõlemat tegurit märkis 14% ettevõtteid).


19

Trükindus ja salvestite paljundus Haru kindlustunde indikaator on positiivne, kuid oluliselt madalam eelmiste kuudega võrreldes, samas kõrgem kui aasta tagasi (detsembris +5, eelmise 3 kuu saldode keskmine +29; 2013. a det-sembris –3). Kindlustunde langus on tinginud halvenenud tootmismahu prognoosist järgmiseks 3 kuuks. Pooled ettevõtted teatasid eelseisvast toodangu mahu langusest (septembris 0%), 17%-l tootmine suureneb (septembris 83%-l). Enamus ettevõtteid (86%) ei kavatsuse toodangu müügi-hindu muuta, samas 14% ettevõtteid prognoosib madalamaid hindu. Töötajate arv jääb samaks. Detsembris ületab nõudlus toodangule tavalise taseme (saldo +14) ja seda nii sise- kui välisturul. Kõik ettevõtted teatasid toodangu mahu kasvust viimasel 3 kuul. Suurenes ka ekspordi maht. Tootmisvõimsuste rakendatus oli 11%-punkti kõrgem kui III kvartalis (74%). Ebapiisav nõudlus (märkis 57% ettevõtteid) ja tööjõu puudus, mida märkis 43% ettevõtteid, olid teguriteks, mis ta-kistasid haru arengut. Keemiatööstus Kindlustunde indikaator püsib madalal tasemel (detsembris –35, septembris –27; 2013. a det-sembris –20). Kõik kindlustunde komponendid mõjusid negatiivselt. Teistest harudest rohkem ettevõtteid (57%) teatas toodangu mahu langust järgmisel 3 kuul, vaid 11%-l tootmine suureneb. Vähenevad ka eksporttellimused (saldo –38). Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +20) ja töötajate arv väheneb (saldo –10). Nii sise- kui välisturu tellimuste portfell on tavapärasest oluli-selt õhem (saldo –50). Viimasel 3 kuul kahanesid nii toodangu kui ka ekspordi mahud (saldod vastavalt –56 ja –25). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 60% (III kv 68%). Ebapiisav nõudlus oli ainsaks arengut takis-tavaks teguriks, sellest teatas 89% ettevõtteid (ülejäänutel takistusi ei olnud). Kummi- ja plasttoodete tööstus Ettevõtete kindlustunne on madalseisus (–24), mis on antud hooajale iseloomulik. Järgmiseks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu vähenemist (saldo –45). Valdav osa ettevõtteid (82%) ei muuda toodangu müügihindu, 18%-l hinnad langevad. Töötajate arv jääb samaks. Detsembrikuu tellimuste portfell on tavalisest õhem (saldo –27) ja seda nii kohalikul kui välisturul. Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ja selle tõttu liikus toodangu maht tõusutrendil (mõlema indikaatori saldo +18). Vaatamata sellele pidas 80% ettevõtteid ebapiisavat nõudlust põhiliseks takistuseks toodangu mahu kasvule. Tööjõu puudust ja materjali ning seadmete puudusest teatas võrdselt 10% ettevõtteid. Tootmisvõimsuste rakendatus püsis enam-vähem III kvartali tasemel (62%). Metalltoodete tööstus Kindlustunde indikaator tõusis nullile, mis on 2 punkti kõrgem kui septembris ja 22 punkti kõrgem kui eelmise aasta detsembris. Kindlustunnet mõjutasid järgmise 3 kuu toodangu mahu ootused, nende järgi tootmine suureneb (saldo +11). Toodangu väljamüügihinnad veidi langevad (saldo –6). Enamusel ettevõtetel (83%-l) jääb töötajate arv samaks, ülejäänutel väheneb. Tellimused toodan-gule on tavalisest madalamad (üldsaldo –6) ja seda suuremas osas eksporttellimuste arvel. Ettevõtete prognoosid tootmise osas ei täitunud ning viimasel 3 kuul toodangu maht mõõdukalt vähenes (saldo detsembris –6). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis III kvartali tasemel (81%). Ebapiisav nõudlus oli tähtsamaiks teguriks, mis takistas haru arengut (IV kv märkis 50% toot-jaid, III kv 42%), lisaks sellele teatas 19% (III kv 32%) tootjaid tööjõu puudusest.


20

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Kindlustunde indikaator on endiselt negatiivne ning sarnane sellele, mis aasta tagasi (detsembris –31, septembris –9; 2013. a detsembris –32). Tavapärasest oluliselt madalam sise- ja välisturu nõudlus nõrgendab kindlustunnet (saldo detsembris –67). Neljandik ettevõtteid teatas liigsetest valmistoodete varudest. Toodangu mahu osas järgmisel 3 kuul ei ole muutusi oodata (saldo =0). Toodangu müügihinnad langevad (saldo –17). Teistest harudest rohkem ettevõtteid (50%) kavat-seb vähendada töötajate arvu. Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus langustrendil, kuid varasemast aeglasemas tempos (saldo detsembris –17, septembris –29). Tootmisvõimsuste rakendatus oli madalam kui III kvartalis (IV kv 69%, III kv 76%). Vähene nõudlus oli ainsaks takistuseks tootmise arengule (märkis 83% tootjaid). Elektriseadmete tootmine Kindlustunde indikaator püsis detsembris negatiivne (–14) ning on 5 punkti madalam kui eelmi-se 3 kuu keskmine, kuid 11 punkti kõrgem kui möödunud aasta detsembris. Ettevõtete andmetel järgmisel 3 kuul ei muutu toodangu maht ega ka töötajate arv, samas eksporttellimused vähenevad. Rohkem kui 1/3 ettevõtteid kavandab valmistoodangu müügihindade tõusu. Nõudlus toodangule detsembris on tavalisest madalamal, kuid peaaegu eelmise 3 kuu keskmisel tasemel (saldo det-sembris –29, eelmise 3 kuu saldode keskmine –27). Viimasel 3 kuul tootmismaht vähenes (saldo –13). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 70% (III kv 79%). Ebapiisav nõudlus oli põhiliseks takistuseks toodangu mahu kasvule ja seda märgiti vara-semast rohkem (IV kv märkis 80% ettevõtteid, III kv 50%). Lisaks selle teatas 20% ettevõtteid tööjõu puudusest. Masinate ja seadmete tööstus Kindlustunde indikaator on 4 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 2 punkti kõrgem kui eelmise aasta detsembris (detsembris –13, septembris –17; 2013. a detsembris –15). Ettevõtete andmetel järgmisel 3 kuul väheneb nii toodangu maht kui ka töötajate arv (mõlema indikaatori saldo –25). Eksporttellimuste osas ei ole muutust oodata. Toodangu müügihinnad langevad (saldo –25). Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule on alla tavapärase taseme, kuid vähem kui 3 kuud ta-gasi (saldo detsembris –13, septembris –25). Ettevõtete negatiivsed prognoosid täitusid ning viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes (saldo –25). Vajaliku tööjõu puudus oli peamiseks tootmise kasvu piirajaks (märkis 43% ettevõtteid), teiseks oli vähene nõudlus (märkis 29% ettevõtteid) ning kolmandaks materjali ja seadmete puudus (tea-tas 14% tootjaid). Ehitusmaterjalitööstus Ettevõtete kindlustunde indikaator püsib miinuspoolel (–30), mis on antud talveperioodile tava-pärane (2009.–2013. a detsembrikuude keskmine –32). Madal kindlustunne tuleneb järgnevaks 3 kuuks tehtud negatiivsetest toodangu mahu prognoosidest – tootmine väheneb 53%-l ettevõte-tel, 7%-l suureneb. Vähenevad ka eksporttellimused (saldo (–17). Toodangu müügihinnad lange-vad (saldo –13). Kolmandik tootjaid prognoosib väiksemat töötajate arvu. Sise- ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisest väiksem ja seda suuremal määral kui varasematel aastatel (üld-saldo detsembris –50, 2011.–2013. a detsembrikuude saldode keskmine –25). Viimasel 3 kuul toodangu maht oodatult vähenes (saldo –60). Ebapiisav nõudlus oli olulisimaks toodangu kasvu piirajaks (märkis 75% ettevõtteid), lisaks sellele teatas 13% tootjaid vajaliku tööjõu puudusest.


21

2013 2014 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

suurenes 28,9 21,9 18,3 14,3 23,5 28,4 32,2 30,8 17,5 18,5 25,3 27,7 22,4jäi samaks 46,2 42,4 54,3 53,7 50,3 53,4 50,7 52,1 64,3 58,3 53,4 48,7 46,1vähenes 25,0 35,8 27,5 32,0 26,1 18,2 17,1 17,1 18,2 23,2 21,2 23,7 31,6 saldo 4 -14 -9 -18 -3 10 15 14 -1 -5 4 4 -9üle tavalise 9,6 6,0 7,8 11,6 9,9 10,1 11,2 12,4 12,9 9,8 9,7 8,1 7,3tavalised 58,3 70,0 62,1 59,6 59,2 64,4 64,5 65,5 60,7 62,1 62,5 58,8 58,9alla tavalise 32,1 24,0 30,1 28,8 30,9 25,5 24,3 22,1 26,5 28,1 27,8 33,1 33,8 saldo -22 -18 -22 -17 -21 -15 -13 -10 -14 -18 -18 -25 -26üle tavalise 8,4 8,0 7,8 11,0 14,4 6,5 10,8 12,0 9,9 10,7 8,9 9,5 8,5tavalised 59,4 65,7 66,7 59,6 54,7 65,9 62,6 60,9 64,1 57,9 59,3 51,8 58,9alla tavalise 32,2 26,3 25,5 29,4 30,9 27,5 26,6 27,1 26,1 31,4 31,9 38,7 32,6 saldo -24 -18 -18 -18 -17 -21 -16 -15 -16 -21 -23 -29 -24liiga suured 8,9 7,1 9,0 9,3 8,2 7,6 7,7 5,2 8,3 9,1 5,9 5,0 9,2piisavad 77,4 78,0 78,5 77,9 78,8 77,1 75,5 78,7 74,3 75,5 82,2 78,0 79,6liiga väikesed 13,7 14,9 12,5 12,9 13,0 15,3 16,8 16,2 17,4 15,4 11,9 17,0 11,3 saldo -5 -8 -3 -4 -5 -8 -9 -11 -9 -6 -6 -12 -2suureneb 15,0 28,1 35,1 31,5 36,7 29,1 18,1 14,7 31,8 22,5 25,0 18,8 17,3jääb samaks 45,8 50,7 53,3 58,4 52,7 58,8 65,8 67,8 55,2 56,3 50,7 49,0 50,0väheneb 39,2 21,2 11,7 10,1 10,7 12,2 16,1 17,5 13,0 21,2 24,3 32,2 32,7 saldo -24 7 23 21 26 17 2 -3 19 1 1 -13 -15tõusevad 13,6 16,1 10,4 12,8 9,3 6,7 8,7 7,6 5,8 5,3 2,8 5,4 14,5jäävad samaks 72,1 75,8 80,5 78,5 84,0 87,9 83,3 85,5 87,7 90,1 89,4 79,7 72,4langevad 14,3 8,1 9,1 8,7 6,7 5,4 8,0 6,9 6,5 4,6 7,8 14,9 13,2 saldo -1 8 1 4 3 1 1 1 -1 1 -5 -9 1suureneb 7,7 8,6 14,3 11,4 13,7 10,8 8,6 8,9 9,7 15,9 11,0 6,0 7,2jääb samaks 79,4 84,1 79,2 77,2 75,2 85,1 82,9 78,8 78,7 70,2 74,0 75,8 77,8väheneb 12,9 7,3 6,5 11,4 11,1 4,1 8,6 12,3 11,6 13,9 15,1 18,1 15,0 saldo -5 1 8 0 3 7 0 -3 -2 2 -4 -12 -8

-14 -1 1 3 3 3 -1 -1 5 -4 -4 -9 -13

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


22

TÖÖ

STU

SBAR

OM

EETE

R,

DET

SEM

BER

201

4(tö

östu

shar

ude

lõik

es e

ttevõ

tete

vas

tust

e ja

gune

min

e %

-des

)

Näi

taja

Toidu

-ain

ete

toot

mine

Joog

i-to

otmi

ne

Teks

tiili-

toot

mine

Rõiva

-to

otmi

neNa

ha-

töös

tus

Puidu

-tö

östu

sPa

beri-

töös

tus

Keem

ia-tö

östu

sKu

mmi -

ja

plast-

tood

ete

toot

mine

Ehitu

s-ma

terja

li-tö

östu

s

Met

all-

tood

ete

toot

mine

Elekt

roo-

nika-

ja

optik

a- se

adme

te

toot

mine

Elekt

ri-se

adme

te

toot

mine

Mas

inate

ja

sead

mete

to

otmi

ne

Möö

bli-

toot

mine

Trük

indus

ja

salve

stiste

pa

ljund

us

Kogu

tö

östu

s

suure

nes

29,4

44,4

25,0

25,0

0,023

,125

,00,0

36,4

0,022

,216

,712

,512

,542

,910

0,022

,4jäi

sama

ks41

,233

,337

,562

,533

,361

,562

,544

,445

,540

,050

,050

,062

,550

,042

,90,0

46,1

vähe

nes

29,4

22,2

37,5

12,5

66,7

15,4

12,5

55,6

18,2

60,0

27,8

33,3

25,0

37,5

14,3

0,031

,6

s

aldo

022

-1313

-67

813

-5618

-60-6

-17-13

-2529

100

-9üle

tava

lise

11,8

22,2

0,00,0

16,7

7,712

,50,0

0,07,1

16,7

0,00,0

12,5

14,3

14,3

7,3tav

alise

d52

,966

,775

,087

,533

,353

,962

,550

,072

,735

,761

,133

,371

,462

,571

,485

,758

,9all

a tav

alise

35,3

11,1

25,0

12,5

50,0

38,5

25,0

50,0

27,3

57,1

22,2

66,7

28,6

25,0

14,3

0,033

,8

s

aldo

-2411

-25-13

-33

-31-13

-50-27

-50-6

-67-29

-130

14-26

üle ta

valis

e12

,511

,10,0

12,5

0,07,7

14,3

10,0

0,00,0

11,1

0,00,0

14,3

28,6

28,6

8,5tav

alise

d43

,888

,962

,575

,050

,069

,271

,440

,063

,654

,650

,040

,085

,757

,157

,171

,458

,9all

a tav

alise

43,8

0,037

,512

,550

,023

,114

,350

,036

,445

,538

,960

,014

,328

,614

,30,0

32,6

sald

o-31

11-38

0-5

0-15

0-40

-36-45

-28-60

-14-14

1429

-24liig

a suu

red

11,8

22,2

0,012

,50,0

15,4

0,011

,110

,00,0

23,5

25,0

12,5

0,014

,30,0

9,2pii

sava

d70

,677

,887

,587

,510

0,076

,985

,788

,980

,093

,358

,875

,087

,510

0,042

,966

,779

,6liig

a väik

esed

17,7

0,012

,50,0

0,07,7

14,3

0,010

,06,7

17,7

0,00,0

0,042

,933

,311

,3

s

aldo

-622

-1313

08

-1411

0-7

625

130

-29-33

-2su

urene

b31

,333

,325

,037

,50,0

7,725

,011

,19,1

6,722

,233

,325

,012

,528

,616

,717

,3jää

b sam

aks

56,3

44,4

25,0

37,5

66,7

84,6

62,5

33,3

36,4

40,0

66,7

33,3

50,0

50,0

42,9

33,3

50,0

vähe

neb

12,5

22,2

50,0

25,0

33,3

7,712

,555

,654

,653

,311

,133

,325

,037

,528

,650

,032

,7

s

aldo

1911

-2513

-33

013

-44-45

-4711

00

-250

-33-15

tõuse

vad

23,5

55,6

0,012

,550

,00,0

25,0

40,0

0,013

,30,0

0,037

,50,0

57,1

0,014

,5jää

vad s

amak

s52

,933

,310

0,087

,550

,092

,362

,540

,081

,860

,094

,183

,362

,575

,028

,685

,772

,4lan

geva

d23

,511

,10,0

0,00,0

7,712

,520

,018

,226

,75,9

16,7

0,025

,014

,314

,313

,2

s

aldo

044

013

50-8

1320

-18-13

-6-17

38-25

43-14

1su

urene

b17

,712

,525

,00,0

0,015

,40,0

10,0

0,06,7

0,00,0

0,00,0

42,9

14,3

7,2jää

b sam

aks

52,9

75,0

75,0

87,5

83,3

84,6

100,0

70,0

100,0

60,0

83,3

50,0

100,0

75,0

57,1

71,4

77,8

vähe

neb

29,4

12,5

0,012

,516

,70,0

0,020

,00,0

33,3

16,7

50,0

0,025

,00,0

14,3

15,0

sald

o-12

025

-13-1

715

0-10

0-27

-17-50

0-25

430

-80

0-12

-4-22

-135

-35-24

-300

-31-14

-1310

5-13

KIND

LUST

UNDE

indi

kaat

or

Eksp

ortte

llimus

ed

tood

angu

le p

raeg

u

Tood

angu

mah

t vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Tellim

used

(nõu

dlus

) to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Valm

isto

odet

e va

rud

prae

gu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul


23

1993 - 2014 2013 2014 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul saldo -64 12 47 4 -14 -9 -18 -3 10 15 14 -1 -5 4 4 -9

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu saldo -78 -7 31 -22 -18 -22 -17 -21 -15 -13 -10 -14 -18 -18 -25 -26

Eksporttellimused toodangule praegu saldo -71 -10 24 -24 -18 -18 -18 -17 -21 -16 -15 -16 -21 -23 -29 -24

Valmistoodete varud praegu saldo -20 -4 15 -5 -8 -3 -4 -5 -8 -9 -11 -9 -6 -6 -12 -2

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -46 15 57 -24 7 23 21 26 17 2 -3 19 1 1 -13 -15

Toodangu müügi-hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -35 10 53 -1 8 1 4 3 1 1 1 -1 1 -5 -9 1

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul saldo -47 -1 21 -5 1 8 0 3 7 0 -3 -2 2 -4 -12 -8

Toodangu kasvu piiravad praegu (%)mitte miski 1 12 22 x 15 x x 14 x x 13 x x 10 x x

ebapiisav nõudlus 16 54 85 x 66 x x 65 x x 56 x x 61 x xtööjõu puudus 1 17 44 x 7 x x 10 x x 22 x x 19 x x

materjali/seadmete puudus 0 11 21 x 6 x x 5 x x 3 x x 5 x xfinantsprobleemid 0 6 16 x 4 x x 5 x x 2 x x 1 x x

muu 0 4 18 x 1 x x 1 x x 3 x x 4 x x

Tootmisvõimsuste piisavus saldo -22 8 47 x 16 x x 21 x x 4 x x 3 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise kuu 2,8 4,3 8,0 x 3,5 x x 3,1 x x 3,7 x x 3,0 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul saldo -51 10 48 x -15 x x -3 x x 7 x x 3 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul saldo -32 13 43 x 12 x x 4 x x -5 x x -3 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu % 57 72 80 x 70 x x 73 x x 76 x x 75 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul

saldo 2 13 29 x 12 x x 5 x x 9 x x 8 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 7 25 x 4 x x 1 x x 5 x x 2 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul

saldo -13 5 33 x 6 x x -1 x x 2 x x 3 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul saldo -37 10 33 x -4 x x 4 x x 0 x x -5 x x

Ekspordi osakaal toodangus % 44 57 68 x 67 x x 65 x x 67 x x 66 x x

-40 4 27 -14 -1 1 3 3 3 -1 -1 5 -4 -4 -9 -13KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2014 (saldod %-des)

Investeeringute baromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

24

Tööstusettevõtete jooksva aasta investeeringud(% küsitletud ettevõtetest)

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

puuduvad

väiksemad

umbes samad

suuremad

2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2014.–2015. aastal8 2014. aastal töötleva tööstuse investeeringute maht suurenes, kuid oodatust vähem. 2015. aastaks prognoosivad ettevõtted investeeringute edasist kasvu. Käesoleva aasta oktoobris läbiviidud küsitlusest nähtub, et eelmise aasta prognoosid investeerin-gute kasvu osas täitusid vaid osaliselt ning investeeringute maht 2014. aastal suurenes oodatust vähemal määral (2014. a saldo +8; 2013. a prognoosi saldo +20). Kõige rohkem tehti kapitali-mahutusi tootmisprotsessi ratsionaliseerimiseks (märkis 42% ettevõtteid), 34% tootjaid kulutas raha tootmisvõimsute taastamisele ning muudele eesmärkidele (tootmisvõimsuste suurendamine ning tööohutus ja keskkond) investeeris ligi kolmandik tootjaid.

Küsitlusest nähtub, et investeeringuid stimuleeritavate tegurite hulgas püsis 2014. aastal esiko-hal nõudluse kasv, mida märkis 64% ettevõtteid. Tehnilised tegurid (märkis 57% ettevõtteid) olid tähtsuselt teiseks stimuleerivaks faktoriks. Finantsolukorra positiivset mõju märkis 49% ettevõtteid. Investeeringute kasvu takistasid peaaegu võrdselt finantsolukord (märkis 21% ette-võtteid) ja ebapiisav nõudlus (märkis 20% ettevõtteid).

Käesoleva aasta prognooside kohaselt 2015. aastal olukord paraneb ning töötleva tööstuse ette-võtete investeeringute mahu kasv kiireneb (saldo +15).

Ettevõttejuhtide hinnangud järgmise aasta investeeringute kohta jagunesid järgmiselt:

investeeringud suurenevad 32% investeeringud ei muutu 42% investeeringud vähenevad 17% investeeringud puuduvad 8% saldo +15 2015. aastal suurenevad investeeringud enamuses tööstusharudes, erandiks on paberitööstus ning masinate ja seadmete tootmise ettevõtted, kelle investeeringud vähenevad (mõlema haru saldo –14). Tootjaid, kes plaanivad investeeringute mahu kasvu on kõige rohkem tekstiilitootmises (57%). Järgneb arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, kus suuremaid investeeringuid plaa-nivad pooled ettevõtted.

8 Töötleva tööstuse investeeringute küsitlus on läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt Euroopa Komis-

joni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2014. a oktoobris. Küsitluses osales 170 töötleva tööstuse ettevõtet.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Investeeringute baromeeter

25

Tööstusettevõtete järgmise aasta investeeringud(% küsitletud ettevõtetest)

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

puuduvad

väiksemad

umbes samad

suuremad

Lisaküsimusena selgitasime, kuidas muutuvad ettevõtete kapitalimahutused toote- või teenuse-arendusele (uuendusele). Küsitlusest nähtub, et rohkem kui viiendik ettevõtteid (22%) kavatseb selliseid investeeringuid suurendada, 55%-l jääb investeeringute maht samaks ja 6%-l väheneb. Tootjaid, kes kavatsevad suunata investeeringud nimelt toote ja teenuse arendusele on kõige roh-kem joogitootmises (50%) ja kõige vähem nagu ka aasata tagasi ehitusmaterjalitööstuses (6%). Analoogselt varasemaga on ka 2015. aastal pooltele ettevõtetele investeeringute tähtsamaiks eesmärgiks tootmisvõimsuste ratsionaliseerimine (märkis 50% ettevõtteid). Teisel kohal on tootmisvõimsuste suurendamine, kuid sellele plaanib kulutada aastatagusest vähem ettevõtteid (2014. a 35% ettevõtteid, 2013. a 43% ettevõtteid). Mõnevõrra vähem ettevõtteid kavatseb suu-nata omad rahalised vahendid tootmisvõimsuste taastamisele (2014. a 29%, 2013. a 32%) ning keskkonnakaitsele ja tööohutusele (2014. a märkis 26% tootjaid, 2013. a 30%).

2015. aastal jääb põhiliseks investeeringuid stimuleerivaks faktoriks nõudluse kasv (märkis 68% ettevõtteid), millele järgnevad tehnilised tegurid (märkis 63% ettevõtteid) ja finantsolukorra pa-ranemine (märkis 51% ettevõtteid). Nagu varemgi on finantsolukord ka tähtsaimaks investeerin-gute piirajaks (märkis 23% ettevõtteid).

Investeeringute baromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

26

TÖÖ

STUS

ETTE

VÕTE

TE I

NVES

TEER

ING

UD(e

ttevõ

tete

vas

tust

e ja

gune

min

e %

-des

)

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Inves

teerin

gute

maht

jook

sval

aasta

l võr

relde

s eelm

ise aa

staga

suure

m35

4858

4147

3526

3341

4036

3546

3531

1814

3431

2926

31um

bes s

ama

1023

1929

2832

2135

3438

3540

3338

3338

1839

4539

3936

väiks

em35

1715

1815

2946

2521

2027

2416

2230

3652

1714

2127

23inv

estee

ringu

d puu

duva

d20

128

1210

47

74

33

25

45

816

1010

117

10Sa

ldo *

036

4323

326

-208

2020

911

3013

1-18

-3817

178

-18

Jook

sva a

asta

inves

teerin

gute

eesm

ärk:

tootm

isvõim

susi

taasta

vad

3933

3350

4245

4448

5249

5552

4241

4641

3018

4731

3934

tootm

isvõim

susi

suure

ndav

ad

1723

2647

4757

4652

5552

5249

5546

4642

3618

3932

3731

tootm

is prot

sess

i ratsi

onali

seeri

vad

5251

5047

5247

5237

4420

3844

4642

muud

(tööo

hutus

, kes

kkon

naka

itse j

ne.)

1416

2321

3039

4241

2620

4333

3638

3827

2511

2927

3229

kesk

konn

akait

se28

2620

2824

2523

2117

137

1413

2014

tööo

hutus

2733

2636

2526

3132

2221

924

2328

22Jo

oksv

a aas

ta inv

estee

ringu

id mõ

jutav

ad te

gurid

nõud

lus väga

stim

uleeri

b23

3642

2634

3932

2619

2323

2524

2822

stimu

leerib

4858

4650

4644

6053

3431

4242

4246

42ei

mõjut

a6

43

1613

127

1319

1111

1916

1012

piirab

82

56

33

27

1419

1410

129

12vä

ga pi

irab

01

21

31

00

1215

63

44

8ei

oska

öelda

50

22

21

01

22

32

13

5fin

antso

lukor

d või

ooda

tav ka

sum

väga

stim

uleeri

b22

2020

1212

1311

1114

1915

1313

139

stimu

leerib

3649

4342

3855

5349

2121

2738

3840

40ei

mõjut

a5

1011

2024

1721

1726

1725

2625

2625

piirab

2018

1917

1613

1318

2623

2412

1815

12vä

ga pi

irab

44

77

102

24

1219

810

65

9ei

oska

öelda

50

02

11

01

11

12

01

5teh

nilise

d teg

urid

väga

stim

uleeri

b12

514

118

1514

1510

1016

118

169

stimu

leerib

3558

4450

4945

4450

3831

3744

4747

48ei

mõjut

a23

2628

2628

2827

2640

4836

3633

2728

piirab

77

910

74

76

97

65

36

7vä

ga pi

irab

10

10

11

11

00

01

40

2ei

oska

öelda

105

44

67

72

43

63

54

6

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Investeeringute baromeeter

27

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Lood

etav

ad in

vest

eerin

gud

järgm

isel a

asta

l võr

reld

es jo

oksv

a aas

taga

suur

emad

3343

1745

4435

3335

4236

3633

2133

3434

2336

32um

bes s

amad

4632

5430

3346

4640

4043

4237

4334

4245

5237

42vä

iksem

ad14

1623

1920

1719

2215

1916

2428

1714

1219

1617

ei pla

neer

ita in

veste

ering

uid (v

õi ei

oska

vasta

ta)7

96

63

23

33

25

68

1710

96

118

Saldo

*19

27-6

2624

1814

1427

1720

9-7

1520

225

2015

Jär g

mise

aast

a inv

este

erin

gute

eesm

ärk

tootm

isvõim

susi

taasta

vad

4835

4331

4849

4347

4334

3434

3330

1939

2632

29too

tmisv

õimsu

si su

uren

dava

d54

5950

5154

5953

6063

5552

5144

4429

4938

4335

tootm

ispro

tsess

i ratsi

onali

seer

ivad

6557

5560

5455

5359

4953

2850

5149

50mu

ud19

2734

4148

4738

4338

3736

3833

2717

3028

3026

kesk

konn

akait

se10

1 318

2333

3124

2830

2524

2822

199

1715

1712

tööo

hutu

s8

1114

2131

3727

3630

2628

3224

2114

2825

2722

Järg

mise

aast

a inv

este

erin

guid

mõj

utav

ad te

gurid

nõud

lus

väga

stim

uleer

ib35

3840

3126

2732

3226

2732

26sti

mulee

rib50

4346

6055

2833

3946

4442

42ei

mõjut

a7

1110

711

149

714

147

8pii

rab

63

21

617

1715

1010

814

väga

piira

b1

21

01

118

22

44

6ei

oska

öelda

23

22

14

15

21

74

finan

tsol

ukor

d võ

i ood

atav

kasu

mvä

ga st

imule

erib

1415

1716

1615

2118

1214

1512

stimu

leerib

4238

5552

4526

2933

3942

4139

ei mõ

juta

1620

1516

1816

1119

2624

1621

piira

b19

1911

1316

2824

2116

1818

15vä

ga pi

irab

65

12

112

136

42

48

ei os

ka öe

lda3

32

14

31

32

05

4te

hnilis

ed te

gurid

väga

stim

uleer

ib12

1210

1516

1013

1711

1017

11sti

mulee

rib53

5059

5253

3938

3847

5148

52ei

mõjut

a21

2320

2222

3641

3434

3124

23pii

rab

79

37

69

46

33

65

väga

piira

b0

22

01

00

00

10

3ei

oska

öelda

75

64

26

36

54

67

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

28

-100-75-50-25

0255075

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

0

20

40

60

80

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

tööjõu puudus

ebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)

2.3. Ehitusbaromeeter9 Olukord ehitusturul on endiselt ebasoodne ja kindlustunde indikaator suures miinuses (–32). Ehitusettevõtete olukord on endiselt ebasoodne, kuid kindlustunde indikaatori10 langus on peatu-nud ja detsembri tase (–32) oli 2 punkti võrra parem kui aasta tagasi (–34), seda just hoonete ehi-tuse arvel. Kindlustunde langus võrreldes septembriga on seotud eeloleva talvise mõõnaga, mis avaldub tuntavamalt rajatiste ehituses.

Mõlemad kindlustunnet mõjutavad tegurid, nii tellimuste portfell kui töötajate arvu prognoos on veidi paremas seisus kui aasta eest. Tellimusi on 54%-l ettevõtetel tavalisel määral, 41%-l aga tavalisest vähem (saldo11 –37, detsembris 2013 –39). Lepingute portfell (oktoobri seisuga) oli keskmiselt 3,3 kuud (sama ka eelmisel aastal). Töötajate arvu prognoos on pisut vähem negatiiv-ne (saldo –26) kui aasta tagasi (–29), ligi kolmandikul ettevõtetel aasta alguskuudel töötajate arv siiski väheneb.

Viimasel 3 kuul jätkus ehitustööde mahu vähenemine (saldo –19), tööde maht vähenes igas kol-mas firmas. Ehitusvõimsused olid rakendatud vähemal määral kui aasta tagasi (81%, IV kvartalis 2013. a 85%). Viiendik ettevõtteid on valmis tellimuste saamiseks järgmisel 3 kuul hinnataset langetama. Ehitustööde mahu sesoonne vähenemine järgmisel 3 kuul peaks kujunema vähem ulatuslikuks kui aasta tagasi (prognoosi saldo –43, detsembris 2013 –67).

Enamiku ettevõtete (81%) hinnangul on pankade valmisolek neile laenu anda normaalne.

9 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris

70 ehitusettevõtte hinnangute alusel. 10 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul. 11 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Ehitusbaromeeter

29

0

1

2

3

4

5

6

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Olemasolevate lepingute maht (kuudes)

0

20

40

60

80

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Ehitusvõimsuste rakendatus (%)

-100-75-50-25

0255075

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-100-75-50-25

0255075

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD


30

-100-80-60-40-20

0204060

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

EestiEL


35,5 33,8 31,1 27,0 19,4 17,9 32,3 19,4

61,3 61,6 68,9 69,8 74,1 79,1 62,9 79,0

3,2 4,6 0,0 3,2 3,0 4,8 1,66,5

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 2013.06 2013.09 2013.12 2014.03 2014.06 2014.09 2014.12



Hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunne (–27) on pisut parem kui aasta tagasi (–33), kuid olukord ei ole ettevõtetele rahuldav ja vähene nõudlus piirab suurema osa ettevõtete (77%) tegevust. Tellimuste portfell on olnud viimastel kuudel 43% ettevõtetel tavalisest õhem (saldo –38). Ehitusvõimsused olid rakendatud 81%, s.o vähem kui aasta tagasi (86%). Lepinguid oli IV kvar-tali algul keskmiselt 3,6 kuuks, nagu ka III kvartalis. Elamute ehitus jätkus viimastel kuudel endi-ses mahus, muude hoonete ehitus pigem vähenes.

Sesoonne mõõn ehitusmahtudes jääb eelseisvatel kuudel väiksemaks kui eelmisel aastal (prog-noosi saldo –34, detsembris 2013 –71). Ehitusmahud vähenevad I kvartalis 43% ettevõtetel, 21%-l väheneb ka töötajate arv.

Rajatiste ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator on madalam (–47) kui aasta tagasi (–35), seda kavatsetava töötajate arvu vähendamise tõttu. Tellimuste portfell on 35%-l ette-võtetel tavalisest õhem ja 65% ettevõtete hinnangul neil lähikuudel töötajate arv väheneb. IV kvartali algul oli lepinguid keskmiselt 2,4 kuuks, mis on oluliselt lühemaks ajaks kui aasta tagasi (3,5 kuuks). I kvartalis võib rajatiste ehituse maht väheneda isegi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal (saldo –71, detsembris 2013 –53), eelolevast töömahu vähenemisest teatas 77% ettevõtetest.


31

Näitaja Vastuse 2013 2014 variant 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Ehitustööde maht kasvas 17,1 8,7 5,6 14,5 17,1 33,3 36,1 30,0 24,6 30,0 26,8 16,7 15,9viimase 3 kuu jäi samaks 50,0 49,3 43,1 49,3 57,2 53,6 47,2 54,3 63,8 57,1 54,9 61,1 49,3jooksul kahanes 32,9 42,0 51,4 36,2 25,7 13,0 16,7 15,7 11,6 12,9 18,3 22,2 34,8

saldo -16 -33 -46 -22 -9 20 19 14 13 17 9 -6 -19Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 7,1 8,6 5,5 8,7 11,4 13,0 8,3 8,6 12,9 11,4 11,3 9,6 5,7ebapiisav nõudlus 64,3 72,9 65,8 68,1 75,7 72,5 68,1 61,4 55,7 61,4 67,6 68,5 72,9

ilmastikutingimused 12,9 5,7 20,5 10,1 4,3 1,4 2,8 4,3 0,0 4,3 2,8 4,1 10,0tööjõu puudus 8,6 11,4 5,5 7,2 7,1 7,2 9,7 15,7 21,4 14,3 9,9 12,3 5,7

masinate, seadmete, materjalide puudus 0,0 0,0 0,0 1,4 1,4 0,0 2,8 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 0,0finantsprobleemid 2,9 1,4 2,7 2,9 0,0 2,9 2,8 4,3 4,3 2,9 4,2 2,7 4,3

muud 4,3 0,0 0,0 1,4 0,0 2,9 5,6 5,7 5,7 4,3 4,2 2,7 1,4Tellimuste portfell üle tavalise 5,7 8,6 5,6 7,3 5,7 7,3 2,8 1,4 7,1 7,1 5,6 6,9 4,3praegu tavaline 50,0 47,1 45,8 47,8 50,0 59,4 52,8 51,4 51,4 50,0 53,5 52,1 54,3

alla tavalise 44,3 44,3 48,6 44,9 44,3 33,3 44,4 47,1 41,4 42,9 40,9 41,1 41,4 saldo -39 -36 -43 -38 -39 -26 -42 -46 -34 -36 -35 -34 -37

Töötajate arv suureneb 4,4 2,9 8,2 16,2 30,0 23,2 22,2 17,7 8,7 11,6 5,6 12,3 5,8järgneva 3 kuu jääb samaks 62,3 70,0 69,9 64,7 61,4 68,1 69,5 69,1 81,2 66,7 73,2 63,0 62,3jooksul väheneb 33,3 27,1 21,9 19,1 8,6 8,7 8,3 13,2 10,1 21,7 21,1 24,7 31,9

saldo -29 -24 -14 -3 21 15 14 4 -1 -10 -16 -12 -26Ehitustööde hinnad tõusevad 5,8 5,8 15,1 17,9 19,4 18,2 8,3 8,6 10,1 11,6 12,9 5,6 7,3järgneva 3 kuu jäävad samaks 65,2 75,4 72,6 68,7 77,6 75,8 86,1 84,3 82,6 81,2 77,1 79,2 72,5jooksul langevad 29,0 18,8 12,3 13,4 3,0 6,1 5,6 7,1 7,3 7,3 10,0 15,3 20,3

saldo -23 -13 3 5 16 12 3 1 3 4 3 -10 -13Ehitustööde maht kasvab 3 10 23 41 49 42 33 24 19 12 11 8 9järgneva 3 kuu jääb samaks 28 39 47 42 41 46 51 56 57 54 41 46 40jooksul kahaneb 70 51 30 17 10 12 15 20 24 35 48 46 51

saldo -67 -41 -7 23 39 30 18 4 -6 -23 -37 -38 -43Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 2,9 x x 3,0 x x 3,5 x x 3,3 x xTootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 67 x x 70 x x 77 x x 81 x xKindlustunde indikaator -34 -30 -28 -20 -9 -6 -14 -21 -18 -23 -25 -23 -32

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


32

Näitaja Vastuse Kokku shvariant Hooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 15,9 17,3 20,0 17,0 11,8viimase 3 kuu jäi samaks 49,3 50,0 60,0 48,9 47,1jooksul kahanes 34,8 32,7 20,0 34,0 41,2

saldo -19 -15 0 -17 -29Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 5,7 7,5 20,0 6,3 0,0ebapiisav nõudlus 72,9 77,4 60,0 79,2 58,8

ilmastikutingimused 10,0 5,7 20,0 4,2 23,5tööjõu puudus 5,7 5,7 0,0 6,3 5,9

masinate, seadmete, materjalide puudus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0finantsprobleemid 4,3 3,8 0,0 4,2 5,9

muu 1,4 0,0 0,0 0,0 5,9Tellimuste portfell üle tavalise 4,3 5,7 20,0 4,2 0,0praegu tavaline 54,3 50,9 40,0 52,1 64,7

alla tavalise 41,4 43,4 40,0 43,8 35,3 saldo -37 -38 -20 -40 -35

Töötajate arv suureneb 5,8 5,8 40,0 2,1 5,9järgneva 3 kuu jääb samaks 62,3 73,1 60,0 74,5 29,4jooksul väheneb 31,9 21,2 0,0 23,4 64,7

saldo -26 -15 40 -21 -59Ehitustööde hinnad tõusevad 7,3 9,6 20,0 8,5 0,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 72,5 71,2 80,0 70,2 76,5jooksul langevad 20,3 19,2 0,0 21,3 23,5

saldo -13 -10 20 -13 -24Ehitustööde maht kasvab 8,6 9,4 20,0 8,3 5,9järgneva 3 kuu jääb samaks 40,0 47,2 40,0 47,9 17,7jooksul kahaneb 51,4 43,4 40,0 43,8 76,5

saldo -43 -34 -20 -35 -71Kindlustunde indikaator -32 -27 10 -30 -47

EHITUSBAROMEETER, detsember 2014 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)


33

1994 - 2014 2013 2014 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul saldo -69 12 76 -16 -33 -46 -22 -9 20 19 14 13 17 9 -6 -19

Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski % 0 12 33 7 9 6 9 11 13 8 9 13 11 11 10 6

ebapiisav nõudlus % 1 47 89 64 73 66 68 76 73 68 61 56 61 68 69 73

ilmastikutingimused % 0 13 65 13 6 21 10 4 1 3 4 0 4 3 4 10

tööjõu puudus % 0 27 81 9 11 6 7 7 7 10 16 21 14 10 12 6masinate, seadmete, materjalide puudus % 0 2 14 0 0 0 1 1 0 3 0 0 1 0 0 0

finantsprobleemid % 0 4 16 3 1 3 3 0 3 3 4 4 3 4 3 4

muu % 0 4 23 4 0 0 1 0 3 6 6 6 4 4 3 1

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -9 59 -39 -36 -43 -38 -39 -26 -42 -46 -34 -36 -35 -34 -37

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul saldo -68 5 65 -29 -24 -14 -3 21 15 14 4 -1 -10 -16 -12 -26

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -68 22 82 -23 -13 3 5 16 12 3 1 3 4 3 -10 -13

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -77 12 86 -67 -41 -7 23 39 30 18 4 -6 -23 -37 -38 -43

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1,9 3,5 5,7 x 2,9 x x 3,0 x x 3,5 x x 3,3 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu % 54 77 95 x 67 x x 70 x x 77 x x 81 x x

Kindlustunde indikaator -73 -2 58 -34 -30 -28 -20 -9 -6 -14 -21 -18 -23 -25 -23 -32

EHITUSBAROMEETER (saldod %-des)

Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

34

-90

-60

-30

0

30

60

90

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Müük viimase 3 kuu jooksulMüük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-75

-50

-25

0

25

50

75

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Ärikonjunktuur praeguÄrikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

2.4. Jaekaubandusbaromeeter12 Sesoonist tulenevalt kaupluste kindlustunne detsembris langes ja on natuke madalam eelmise aasta detsembri tasemest. Viimase 3 kuu müük kasvas vastavalt hooajale (saldo13 +17, detsembris 2013 +18). 14%-l kaup-lustest oli ärikonjunktuur detsembris hea, 67%-l rahuldav (saldo –6, detsembris 2013 +3).

Järgmisel 3 kuul müük väheneb ajutiselt sesoonsetel põhjustel (saldo –6). Töötajate arv võib veidi väheneda (saldo –2). Inflatsiooniootused on madalamad kui aasta tagasi ja madalamad ka pika-ajalisest keskmisest.

Tavapärasest enam on kauplusi, kes prognoosivad järgnevateks kuudeks müügi langust, mille tõttu ettevõtete kindlustunde indikaator14 langes –1-le (mis on 2 punkti madal hinnang eelmise aasta detsembriga võrreldes).

Kaupluste gruppide lõikes on olukord järgmine:

Toidukaupluste kindlustunde indikaator oli detsembris +9, mis on parem kui aasta tagasi (0). Viimaste kuude müük kasvas aastatagusest kiiremini (saldo +23, detsembris 2013 +10). Hinnan-gud praegusele konjunktuurile (saldo +13) ja ärikonjunktuurile 6 kuu pärast (saldo +18) on posi-tiivsed. Müügiprognoosid on antud hooajale kohased (saldo +13, detsembris 2013 +8). Lähiaja hinnatõus kujuneb aeglasemaks kui eelmisel aastal.

12 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris

127 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel. 13 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed. 14 Koondnäitaja, mis peegeldab eelmise 3 kuu müüki, hinnangut kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Jaekaubandusbaromeeter

35

-50

-25

0

25

50

75

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60

-40

-20

0

20

40

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-60

-40

-20

0

20

40

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

EestiEL


Garderoobikauplused andsid olukorrale kehvema hinnangu kui eelmisel aastal samal ajal, kind-lustunde indikaator langes (detsember 2013 –19; detsember 2014 –26). Viimasel kolmel kuul pöördus müük kasvule, kuid kasv on lumevaese suhteliselt sooja talve ning tiheneva konkurentsi tõttu tagasihoidlikum kui aasta eest (saldo +6, detsembris 2013 +18). Müügiprognoosid järgne-vaks 3 kuuks on antud hooaja kohta tavalised (saldo –44). Enam kui pooled kauplused andsid ärikonjunktuurile negatiivse hinnangu ja ka 6 kuu perspektiivis olukord ei parane. Hinnad on langustrendis, kuid see on aasta alguskuudel tavapärane.

Kodukaupade kaupluste kindlustunde indikaator langes –12-le, mis on halvem kui aasta tagasi (–1). Langus tulenes nii kehvemast müügiprognoosist (saldo –36, detsembris 2013 –14) kui ka viimaste kuude müügi aeglasemast kasvust (saldo +13, detsembris 2013 +25). Ainult 9% kodu-tarvete kauplustest hindas praegust ärikonjunktuuri heaks, aasta tagasi detsembris oli neid 30%. Hinnatõus on tagasihoidlikum kui eelnevatel aastatel samal ajal.


36

15,2 17,6 15,8 14,4 14,0 13,5 13,5 12,8

66,9 73,1 74,3 73,9 78,0 77,8 79,8 71,2

17,9 9,3 9,9 11,7 8,7 6,7 16,08,0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 2013.06 2013.09 2013.12 2014.03 2014.06 2014.09 2014.12


Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

15,9 17,4 15,4 16,1 15,5 15,5 16,2 13,4

66,4 68,8 76,9 73,2 74,8 75,8 77,1 74,2

17,7 13,8 7,7 10,7 9,7 8,7 6,7 12,4

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 2013.06 2013.09 2013.12 2014.03 2014.06 2014.09 2014.12



Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator oli detsembris (+15) kõrgem kui 3 kuud tagasi (+8) ning samuti kõrgem eelmise aasta detsembriga võrreldes (+9). Autokaup-luste müük kasvas viimastel kuudel oluliselt kiiremini kui aasta tagasi (saldo +73, detsembris 2013 +13), seda eelkõige 1. detsembrist kehtima hakanud sõiduautode käibemaksu seaduse muudatuse tõttu. Lähikuudel müük väheneb (saldo –27). Hinnatõusu ootused on tagasihoidliku-mad kui 2013.aasta detsembris.

Kaubamajade ja hüpermarketite grupi kaupluste kindlustunde indikaator (+23) on madalam eelmise detsembri vastavast näitajast (+31) peamiselt tagasihoidlikumate müügiprognooside tõt-tu (saldo +15, detsembris 2013 +43). Viimasel 3 kuul enam kui pooltel kauplustel müük suure-nes (saldo +54, detsembris 2013 +57). Ärikonjunktuuri hindas 15% ettevõttejuhtidest heaks, üle-jäänud 85% rahuldavaks. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on hea.

Muude kaupluste15 kindlustunde indikaator (–7) on langenud nii kvartali kui ka aastases võrd-luses (septembris 2014 ja detsembris 2013 oli see –1). Müügi kasv aeglustus viimastel kuudel aastatagusest kiiremini (saldo –30, detsembris 2013 0). Lähikuudel peaks aga müük kasvama (saldo +17, detsembris 2013 +9), 17% kauplustest plaanib töötajate arvu suurendada.

Laenukeskkond oli 2014. aasta detsembris enamiku (71%) kaubandusettevõtete jaoks normaalne, (saldo +3, detsembris 2013 –3) ning normaalne laenukeskkond püsib ka lähemal 3 kuul.

15 sh bürootarvete, raamatu-, spordi-, vaba aja kaupade jms kauplused, kioskid, tanklad.


37

Näitaja Vastuse 2013 2014 variant 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Müük suurenes 44,6 48,9 40,8 37,7 44,4 53,7 56,6 56,7 56,9 48,8 45,4 46,2 38,1viimase 3 kuu jäi samaks 28,5 34,4 33,1 34,6 34,7 30,9 31,8 29,9 31,5 33,3 34,6 33,9 40,5jooksul vähenes 26,9 16,8 26,2 27,7 21,0 15,5 11,6 13,4 11,5 17,8 20,0 20,0 21,4

saldo 18 32 15 10 23 38 45 43 45 31 25 26 17Kaubavarud liiga suured 16,9 14,5 17,1 16,9 10,5 9,8 9,3 12,6 10,9 10,1 11,6 13,9 14,3praegu hooajale kohased 82,3 84,0 79,1 80,8 87,1 88,6 89,2 85,0 86,8 87,6 86,8 86,2 84,1

liiga väikesed 0,8 1,5 3,9 2,3 2,4 1,6 1,6 2,4 2,3 2,3 1,6 0,0 1,6 saldo 16 13 13 15 8 8 8 10 9 8 10 14 13

Kaupade tellimused suurenevad 18,6 18,5 39,5 44,2 55,7 50,0 39,5 26,8 23,1 24,0 31,5 34,4 21,6järgneva 3 kuu jäävad samaks 55,8 49,2 48,8 49,6 35,5 38,5 46,5 60,6 56,9 46,5 43,8 43,7 44,8jooksul vähenevad 25,6 32,3 11,6 6,2 8,9 11,5 14,0 12,6 20,0 29,5 24,6 21,9 33,6

saldo -7 -14 28 38 47 39 26 14 3 -5 7 13 -12Müük suureneb 26,2 19,2 46,9 63,1 66,1 55,7 44,9 31,5 30,5 29,7 43,9 42,3 24,2järgneva 3 kuu jääb samaks 48,5 44,6 42,3 34,6 31,5 35,2 43,3 54,3 47,7 41,4 33,8 40,0 46,0jooksul väheneb 25,4 36,2 10,8 2,3 2,4 9,0 11,8 14,2 21,9 28,9 22,3 17,7 29,8

saldo 1 -17 36 61 64 47 33 17 9 1 22 25 -6Töötajate arv suureneb 4,6 3,8 5,4 13,3 21,8 26,5 23,3 7,2 6,3 6,3 10,0 8,5 8,1järgneva 3 kuu jääb samaks 88,5 86,3 85,4 81,3 73,4 66,1 67,4 87,2 81,1 79,7 82,3 87,6 82,3jooksul väheneb 6,9 9,9 9,2 5,5 4,8 7,4 9,3 5,6 12,6 14,1 7,7 3,9 9,7

saldo -2 -6 -4 8 17 19 14 2 -6 -8 2 5 -2Kaupade hinnad tõusevad 32,0 38,2 35,4 34,9 26,8 24,4 26,6 22,1 19,4 17,2 14,6 17,1 27,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 62,5 57,3 64,6 64,3 71,5 74,8 68,8 74,0 76,7 78,1 77,7 75,2 63,5jooksul langevad 5,5 4,6 0,0 0,8 1,6 0,8 4,7 3,9 3,9 4,7 7,7 7,8 9,5

saldo 27 34 35 34 25 24 22 18 16 13 7 9 18Ärikonjunktuur hea 16,3 13,0 15,4 11,5 25,0 22,1 27,9 20,6 19,4 13,9 19,4 16,2 13,5praegu rahuldav 70,5 76,3 73,9 79,2 66,1 69,7 60,5 69,1 73,6 77,7 71,3 71,5 67,5

halb 13,2 10,7 10,8 9,2 8,9 8,2 11,6 10,3 7,0 8,5 9,3 12,3 19,1 saldo 3 2 5 2 16 14 16 10 12 5 10 4 -6

Ärikonjunktuur parem 16,1 28,2 34,6 31,0 22,8 21,1 15,6 11,2 16,2 12,5 16,9 18,5 27,46 kuu pärast sama 79,8 68,7 63,8 65,1 74,8 70,7 72,7 72,8 68,5 71,1 71,5 69,2 62,9

halvem 4,0 3,1 1,5 3,9 2,4 8,1 11,7 16,0 15,4 16,4 11,5 12,3 9,7 saldo 12 25 33 27 20 13 4 -5 1 -4 5 6 18

Kindlustunde indikaator 1 1 13 19 26 26 23 17 15 8 12 12 -1

KAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


38

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 38,1 46,2 35,3 21,7 40,0 16,7 72,7 53,9 17,4viimase 3 kuu jäi samaks 40,5 30,8 35,3 69,6 60,0 72,2 27,3 46,2 34,8jooksul vähenes 21,4 23,1 29,4 8,7 0,0 11,1 0,0 0,0 47,8

saldo 17 23 6 13 40 6 73 54 -30Kaubavarud liiga suured 14,3 12,8 41,2 17,4 20,0 16,7 0,0 0,0 8,7praegu hooajale kohased 84,1 84,6 58,8 78,3 60,0 83,3 100,0 100,0 91,3

liiga väikesed 1,6 2,6 0,0 4,4 20,0 0,0 0,0 0,0 0,0 saldo 13 10 41 13 0 17 0 0 9

Kaupade tellimusedsuurenevad 21,6 34,2 23,5 17,4 20,0 16,7 9,1 23,1 8,7järgneva 3 kuu jäävad samaks 44,8 36,8 29,4 30,4 40,0 27,8 63,6 61,5 65,2jooksul vähenevad 33,6 29,0 47,1 52,2 40,0 55,6 27,3 15,4 26,1

saldo -12 5 -24 -35 -20 -39 -18 8 -17Müük suureneb 24,2 35,9 12,5 13,6 20,0 11,8 0,0 30,8 30,4järgneva 3 kuu jääb samaks 46,0 41,0 31,3 36,4 60,0 29,4 72,7 53,9 56,5jooksul väheneb 29,8 23,1 56,3 50,0 20,0 58,8 27,3 15,4 13,0

saldo -6 13 -44 -36 0 -47 -27 15 17Töötajate arv suureneb 8,1 5,1 5,9 9,1 0,0 11,8 0,0 7,7 17,4järgneva 3 kuu jääb samaks 82,3 79,5 88,2 77,3 100,0 70,6 100,0 76,9 82,6jooksul väheneb 9,7 15,4 5,9 13,6 0,0 17,7 0,0 15,4 0,0

saldo -2 -10 0 -5 0 -6 0 -8 17Kaupade hinnad tõusevad 27,0 38,5 11,8 21,7 20,0 22,2 27,3 30,8 21,7järgneva 3 kuu jäävad samaks 63,5 53,9 58,8 78,3 80,0 77,8 72,7 69,2 60,9jooksul langevad 9,5 7,7 29,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 17,4

saldo 18 31 -18 22 20 22 27 31 4Ärikonjunktuur hea 13,5 18,0 5,9 8,7 20,0 5,6 9,1 15,4 17,4praegu rahuldav 67,5 76,9 41,2 69,6 80,0 66,7 90,9 84,6 47,8

halb 19,1 5,1 52,9 21,7 0,0 27,8 0,0 0,0 34,8 saldo -6 13 -47 -13 20 -22 9 15 -17

Ärikonjunktuur parem 27,4 25,6 5,9 23,8 40,0 18,8 45,5 30,8 39,16 kuu pärast sama 62,9 66,7 82,4 61,9 60,0 62,5 27,3 69,2 56,5

halvem 9,7 7,7 11,8 14,3 0,0 18,8 27,3 0,0 4,4 saldo 18 18 -6 10 40 0 18 31 35

Kindlustunde indikaator -1 9 -26 -12 13 -19 15 23 -7

Kodukaupade kauplusedA - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplusedB - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused

Kaubamajad sh ka hüpermarketid

Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused

KAUBANDUSBAROMEETER, detsember 2014 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)


39

Näitaja 1993 - 2014 2013 2014 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Müük viimase 3 kuu jooksul -73 28 76 18 32 15 10 23 38 45 43 45 31 25 26 17

Kaubavarud praegu -7 11 38 16 13 13 15 8 8 8 10 9 8 10 14 13

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul -62 11 57 -7 -14 28 38 47 39 26 14 3 -5 7 13 -12

Müük järgneva 3 kuu jooksul -67 19 77 1 -17 36 61 64 47 33 17 9 1 22 25 -6

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -50 -1 34 -2 -6 -4 8 17 19 14 2 -6 -8 2 5 -2

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul -32 27 56 27 34 35 34 25 24 22 18 16 13 7 9 18

Ärikonjunktuur praegu -53 7 63 3 2 5 2 16 14 16 10 12 5 10 4 -6

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast -41 16 49 12 25 33 27 20 13 4 -5 1 -4 5 6 18

Kindlustundeindikaator -49 10 43 1 1 13 19 26 26 23 17 15 8 12 12 -1

KAUBANDUSBAROMEETER (saldod %-des)

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

40

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

-80

-60-40

-200

2040

60

80

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

SUUREM

VÄIKSEM

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

-80-60

-40-20

0

2040

6080

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.5. Teenindusbaromeeter16 Ettevõtete kindlustunne IV kvartalis langes. Viimasel 3 kuul teenuste müük suurenes, kuid lähikuude nõudluse prognoosid on tavapärasest halvemad. Ettevõtete kindlustunne17 langes viimastel kuudel –7-le (septembris +3) peegeldades olukorra halvenemist idaturust enam mõjutatud teenindusharudes, eeskätt transpordi, majutuse, turismi ja logistika alal, samuti restoranidel. Samal ajal on olukord infotehnoloogia- ja telekommunikat-siooniturul jätkuvalt hea, reklaamiturul üsnagi soodne ning paranes kinnisvaraettevõtetel ning arhitekti- ja inseneribüroodel.

Viimasel 3 kuul teenuste müügi kasvu trend tervikuna püsis (saldo18 +7), ehkki kasv oli aegla-sem kui aasta tagasi (saldo +12), suurim panus selles oli IT, telekommunikatsiooni- ja reklaami-firmadel. Ettevõtete lõikes olid arengud erinevad, 29%-l teenuste müük viimasel 3 kuul kasvas, 49%-l ei muutunud ja 22%-l vähenes.

Järgmisel 3 kuul nõudlus enamikus teenindussektorites väheneb, v.a info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) teenuste osas, seejuures võimendavad ootuspärast hooajalist mõõna jätkuvad probleemid idaturuga. Hotellidel, restoranidel ja transpordiettevõtetel võib nõudlus I kvartalis olla tavapärasest oluliselt väiksem.

16 Koostatud detsembris 341 teenindusfirma hinnangute põhjal. Baromeeteruuringut viiakse läbi Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. 17 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmi-se 3 kuu nõudluse prognoosi. 18 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Teenindusbaromeeter

41

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

-45

-30

-15

0

15

30

45

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

TÕUSEVAD

LANGEVAD


-60

-40

-20

0

20

40

60

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti

EL

Töötajate arvu kasv peaks I kvartalis jätkuma, lisatöötajaid kavatseb võtta iga kaheksas ettevõte. Samas on tööjõu puudus ettevõtetele ebapiisava nõudluse kõrval teine oluline piirav tegur. Tee-nuste hinnataseme tõus on lähikuudel aeglane (prognoosi saldo +8, nagu eelmise aasta detsemb-riski), majutus- ja veoteenuste hinnad aga langevad.


42

16,2 15,4 18,4 13,5 18,4 15,4 13,2 10,3

83,8 74,3 71,1 81,1 79,0 82,0 78,9 87,1

10,3 10,5 2,6 7,9 2,65,4 2,60,0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 2013.06 2013.09 2013.12 2014.03 2014.06 2014.09 2014.12


IT sektori ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

15,40,0

13,3 15,4

76,9 100,0 86,7 84,6

0,0 0,0 0,07,7

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2014.03 2014.06 2014.09 2014.12


Telekommunikatsiooni sektori ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

Teenindusharuti on olukord alljärgnev:

Infotehnoloogia IT-ettevõtetel on nõudlus olnud jätkuvalt tõusutrendil ja detsembris oli ettevõtete kindlustunne (+36) kõrgem kui 3 kuud tagasi (+22), samuti aastatagusega (+33) ja detsembri pikaajalise keskmisega võrreldes (+32). Kõik kindlustunnet mõjutavad tegurid on veidi paremas seisus kui eelmisel aastal samal ajal: nõudlus ja teenuste müük suurenesid viimasel 3 kuul ligikaudu pooltel ettevõtetel (saldod +43 ja +49) ja järgmisel 3 kuul on praegusest suuremat nõudlust oodata igal kolmandal ettevõttel (saldo +18). Suureneva nõudluse tõttu püsib vajadus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide järele ja töötajate arvu kasvu trend jätkub (saldo +40). Kui eelmisel 3 kuul võttis lisatööjõudu kolmandik ettevõte-test, siis järgmisel 3 kuul kavatseb seda teha 45%. IT-ettevõtete hinnangul on pankade valmis-olek neile 3 kuu pärast laenu anda normaalne (nii hindas 87% ettevõtetest).

Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooniettevõtete kindlustunne on jätkuvalt hea (+31) ja samal tasemel kui 3 kuud tagasi septembris. Kindlustunde aluseks on nõudluse kasvu jätkumine: eelmisel 3 kuul suurenes nõudlus 43%-l ettevõtetel ja teenuste müük 50%-l, nõudluse kasvule järgmisel 3 kuul loodab enam kui kolmandik ettevõtteid (saldo +22). Müügi kasvuga on kaasnenud vajadus lisa-tööjõu järele ja töötajate arv on kogu eelmise aasta kestel vähehaaval kasvanud ning ka järgmisel 3 kuul on peaaegu igal neljandal ettevõttel kavas võtta lisatöötajaid (saldo +7). 30% ettevõtetest prognoosib lähemal 3 kuul väikest hinnatõusu, ülejäänutel hinnad ei muutu. Pan-kade valmisolekut 3 kuu pärast ettevõtetele laenu anda hindas 85% ettevõtteid normaalseks.


43

Turism Turismifirmadel on nõudlus isegi madalhooaja kohta väike, sest tunda annab pingelise välisolu-korra ja Vene rahakursi odavnemise mõju, mistõttu turistide arv Venemaalt on jäänud oodatust väiksemaks. Reisiteenuste müük on vähenenud eelmise aastaga võrreldes (saldo –58, detsembris 2013 –41) ja ettevõtete kindlustunne (–47) on aastatagusest madalam (detsembris 2013 –40).

Ettevõtete ootused lähema 3 kuu nõudluse suhtes ei ole siiski kuigivõrd pessimistlikumad pika-ajalisest keskmisest (saldo –21, pikaajaline keskmine prognoos detsembris –19). Hinnataseme langus on peatunud (saldo +5, oktoobris –16). Töötajate arv, mis eelmistel kuudel igas kuuendas ettevõttes vähenes, lähikuudel enam ei muutu.

Hotellid Hotellidel on Venemaa turistide arvu vähenemise tõttu nõudlus oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel samal ajal. Viimasel 3 kuul vähenes teenuste müük 51%-l hotellidel, 37%-l ei muutunud ja 10%-l kasvas (saldo –41). Kindlustunne (–53) on märksa madalam kui tavaliselt aasta lõpul, seda eriti järgmise 3 kuu halvenenud väljavaadete tõttu, mis on vene turistide arvu vähenemise tõttu tavapärasest palju pessimistlikumad (prognoosi saldo –73, pikaajaline keskmine –39). Aas-ta algul on Venemaalt pärit hotellikülastajate turuosa kõige suurem, jaanuaris 2014. a moodustas see 52% kõigi väliskülastajate ööbimistest.

Majutusteenuste hinnataset, mis juba eelmistel kuudel langes, alandatakse lähikuudel tõenäoliselt veelgi (saldo –21). Nõudluse madalseis mõjutab ka töötajate arvu (saldo –15). Pankade valmis-olek majutusettevõtetele laenu anda on üldjuhul normaalne, kuid ettevõtete kindlustunne lähi-kuude suhtes on ses osas veidi nõrgenenud.

Restoranid Restoranide kindlustunde indikaator (–20) on madalam kui eelmise aasta lõpul (–3). Müük vähe-nes viimastel kuudel 39%-l restoranidel, suurenes 27%-l (saldo –12, detsembris 2013 +13).

Järgmise 3 kuu väljavaateid hindavad restoranid tavalisest kesisemaks (saldo –44, pikaajaline keskmine prognoos sel ajal –33), mis on samuti osalt seotud vene turistide arvu vähenemisega. Töötajate arv, mis oli sügisperioodil tavapärases väikeses languses (saldo –13) talvekuudel enam eriti ei muutu (saldo =0). Hindade tõus on viimasel poolaastal peaaegu peatunud ja ka lähikuudel jäävad enamikul restoranidel hinnad püsivaks.

Transport Transpordiettevõtted on tugevasti mõjutatud välisolukorra negatiivsetest muutustest, millest tea-tavad enam kui pooled ettevõtted. Seetõttu on kindlustunde indikaator (–28) oluliselt madalam kui septembris (–2), samuti detsembri pikaajalisest keskmisest tasemest (–14). Kõik kindlustunde komponendid on madalseisus: nõudlus vähenes eelmisel 3 kuul 33%-l ettevõtetel ja teenuste müük 27%-l, ka järgmisel 3 kuul võib nõudlus väheneda enam kui pooltel ettevõtetel (53%-l).

Halvenenud väljavaadete tõttu vähendab ligi 10% ettevõtteid järgmistel kuudel töötajate arvu. Teenuste hinnatase langeb (saldo –9). Eesti Panga tellitud küsitlus näitas, et transpordiettevõtete võimalused pangalaenu saada halvenesid IV kvartalis ja 18% ettevõtteid hindas laenusaamise võimalusi piiratuks.


44

Logistika Kindlustunde indikaator (–14) on madalam kui 3 kuud tagasi septembris (–3). Viimasel 3 kuul teenuste müük küll tervikuna kasvas (saldo +6), kuid kolmandik ettevõtteid teatas nõudluse vähe-nemist (saldo –13). Järgmiseks 3 kuuks prognoosivad nõudluse vähenemist pooled ettevõtted, suurenemist 13% (saldo –37). Negatiivne prognoos peegeldab nii välisolukorra halvenemist kui sesoonse madalseisu mõju. Töötajate arv viimastel kuudel suurenes veidi (saldo +10), I kvartalis jääb see enamikul ettevõtetel samaks (saldo +3). Teenuste hinnataseme osas on arengud erinevad: 28% ettevõtetel võivad hinnad lähikuudel tõusta, 17%-l hinnatase langeb (saldo +11).

Kinnisvara Kinnisvarateenuste müük on viimasel 3 kuul näidanud jälle väikest tõusu (saldo +14), mille tulemusel ettevõtete kindlustunde indikaator on pärast aprillis alanud languse pidurdumist tõusnud jälle väikesesse plussi (+4-le) ning on paremas seisus kui 3 kuud tagasi (–2). Ettevõtete kindlus-tunne on madalam kui eelmise aasta detsembris (+16), kuid lähedane 2010. ja 2011. aasta det-sembrile (+5 ja +1). Viimasel 3 kuul kasvas teenuste müük kolmandikul, vähenes viiendikul ettevõtetel (saldo +14). I kvartalis võib nõudlus jääda väiksemaks kui aasta tagasi samal ajal (prognoosi saldo –15, det-sembris 2013 =0). Töötajate arv suurenes viimasel aastal ja ka eeloleval 3 kuul kavatseb viiendik ettevõtetest võtta lisatöötajaid. Teenuste hinnatase muutub lähikuudel vähe (saldo +7).

Reklaam Reklaamifirmade kindlustunde indikaator (+13) on märksa kõrgem kui 3 kuu eest septembris (–1) ja veidi kõrgem ka kolme viimase aasta detsembri keskmisest (+11). Kindlustunne on tõusnud tänu märkimisväärsele nõudluse kasvule viimastel kuudel (saldo +42) ja reklaamiteenuste müügi suurenemisele (saldo +38), mis on osalt seotud lähenevate valimistega. Ootused I kvartali nõudluse suhtes on ligilähedaselt samal tasemel kui aasta tagasi (saldo –43, detsembris 2013 –40), nõudluses on oodata hooajalist mõõna. Hinnataseme osas jätkub senine aeglase tõusu trend, keskeltläbi iga kuues-seitsmes reklaamifirma loodab lähikuudel senisest pa-remale hinnatasemele.

Arhitekti- ja inseneritegevused Arhitekti- ja inseneribüroode kindlustunde indikaator oli detsembris –4-le ja see on veidi parem kui 3 kuud tagasi (–6).

Inseneribüroode olukord on parem, nõudlus on soodsam ja kasvava müügiga ettevõtteid on roh-kem (35%) kui kahaneva müügiga ettevõtteid (15%; saldo +20). Nõudluse trend on viimastel kuudel olnud positiivne ja seda peegeldab kindlustunde indikaator (+7). Lähikuudel ootab ees aga nõudluse langus (saldo –10). Töötajate arv kasvas viimasel poolaastal ja ka lähikuudel suu-reneb see viiendikul ettevõtetel. Hinnatase eriti ei muutu (saldo =0).

Arhitektibüroode kindlustunde indikaator oli detsembris –14 ja tiheda konkurentsi tingimustes on arhitektibüroode seas väheneva müügi ja nõudlusega ettevõtteid rohkem kui edukaid. Igal küm-nendal ettevõttel müük viimastel kuudel suurenes, igal viiendal vähenes (saldo –10). I kvartalis jääb nõudlus praegusest väiksemaks (saldo –29). Töötajate arv on väikesel langustrendil (saldo –5). Hinnatase lähikuudel ei muutu.


45

2002 - 2014 2013 2014 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul -68 13 52 12 14 3 3 11 14 23 4 5 6 0 -1 7

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul -73 11 50 5 8 -3 5 9 12 14 -3 -5 -2 1 -2 -1

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul -60 9 60 -18 -12 16 34 36 11 -3 -11 9 6 5 -8 -26

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul -35 4 21 1 3 -2 0 9 8 9 7 11 8 4 5 4

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -21 10 39 8 10 16 18 19 19 12 6 13 6 4 8 5

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul -31 9 33 9 8 17 14 18 7 10 7 5 4 2 3 8

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 18 35 x 25 x x 23 x x 20 x x 18 x x

ebapiisav nõudlus 21 47 82 x 51 x x 43 x x 45 x x 52 x x

tööjõu puudus 1 14 36 x 10 x x 18 x x 15 x x 16 x x

ruumi, seadmete puudus 0 3 9 x 0 x x 2 x x 1 x x 0 x x

finantsprobleemid 2 10 22 x 6 x x 8 x x 7 x x 5 x x

muu 3 8 17 x 7 x x 6 x x 12 x x 8 x xÄrikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast -44 11 48 x 17 x x 11 x x -7 x x -12 x x

Kindlustunde indikaator -60 11 43 0 3 5 14 19 12 11 -3 3 3 2 -4 -7

Näitaja

31,3 27,5 32,4 23,5

68,7 72,5 67,6 73,6

0,0 0,0 0,0 2,9

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2014.03 2014.06 2014.09 2014.12


Arhitekti- ja inseneritegevuste sektori ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

74% arhitekti- ja inseneribüroosid hindas pankade valmisolekut neile 3 kuu pärast laenu anda normaalseks, kuid 24% piiravaks, hinnangud olid veidi madalamad kui teistes teenindussektorites.

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %-des)


46

2013 2014 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

suurenes 33,7 34,5 31,6 30,1 28,9 31,7 37,0 28,3 28,8 31,1 25,7 24,7 28,8jäi samaks 44,3 44,6 39,8 42,7 53,6 50,7 48,5 47,7 47,3 43,7 48,8 49,8 49,7vähenes 22,0 20,8 28,7 27,2 17,5 17,6 14,4 24,0 24,0 25,3 25,5 25,5 21,5

saldo 12 14 3 3 11 14 23 4 5 6 0 -1 7suurenes 27,7 29,2 23,6 30,0 26,5 27,6 31,5 26,3 23,5 28,0 24,6 23,4 24,8jäi samaks 49,8 49,5 50,2 45,0 55,7 56,3 51,4 44,7 48,1 41,8 51,2 51,4 49,8vähenes 22,5 21,3 26,1 25,0 17,8 16,1 17,1 29,0 28,4 30,1 24,1 25,2 25,4

saldo 5 8 -3 5 9 12 14 -3 -5 -2 1 -2 -1suureneb 14,0 15,0 28,8 40,4 42,8 31,2 23,7 11,9 28,0 28,2 25,5 20,4 13,5jääb samaks 54,4 58,2 58,2 53,0 50,7 48,2 49,7 65,4 52,8 49,5 54,0 51,2 46,9väheneb 31,6 26,9 13,0 6,6 6,5 20,6 26,7 22,8 19,2 22,2 20,6 28,4 39,6

saldo -18 -12 16 34 36 11 -3 -11 9 6 5 -8 -26suurenes 12,1 11,1 10,0 12,2 16,3 14,9 16,6 18,1 19,6 15,6 14,6 14,3 14,3jäi samaks 76,4 80,4 78,3 75,9 76,4 78,0 76,2 71,1 72,2 76,8 74,9 76,3 75,9vähenes 11,5 8,4 11,8 11,9 7,3 7,1 7,2 10,7 8,2 7,6 10,5 9,5 9,9

saldo 1 3 -2 0 9 8 9 7 11 8 4 5 4suureneb 13,9 15,0 20,5 21,4 25,5 22,3 17,4 14,7 18,9 15,5 13,7 17,7 12,9jääb samaks 79,8 80,3 75,4 75,2 68,4 74,4 77,3 76,6 75,3 75,4 76,1 72,5 79,6väheneb 6,3 4,7 4,1 3,4 6,1 3,3 5,3 8,7 5,8 9,1 10,2 9,9 7,5

saldo 8 10 16 18 19 19 12 6 13 6 4 8 5tõusevad 16,1 12,0 19,5 16,1 19,0 13,9 15,1 10,1 11,9 12,7 11,2 15,2 20,0jäävad samaks 77,2 83,8 77,9 82,2 79,8 79,8 79,5 87,1 81,3 78,3 79,9 72,3 68,3langevad 6,8 4,2 2,6 1,7 1,2 6,4 5,3 2,9 6,9 9,0 8,9 12,5 11,7

saldo 9 8 17 14 18 7 10 7 5 4 2 3 8

mitte miski x 25,1 x x 23,4 x x 19,6 x x 18,4 x x

ebapiisav nõudlus x 50,6 x x 42,8 x x 44,9 x x 51,8 x x

tööjõu puudus x 10,3 x x 17,5 x x 15,0 x x 16,3 x x

ruumi, seadmete puudus x 0,4 x x 2,2 x x 1,0 x x 0,3 x x

finantsprobleemid x 6,4 x x 8,2 x x 7,3 x x 5,4 x x

muud x 7,2 x x 5,8 x x 12,2 x x 7,9 x xparem x 24,7 x x 21,1 x x 12,0 x x 9,7 x xsama x 67,2 x x 68,8 x x 69,1 x x 68,3 x xhalvem x 8,1 x x 10,1 x x 18,9 x x 22,0 x x

saldo x 17 x x 11 x x -7 x x -12 x xVõimsuste rakendatus (%) x 82 x x 84 x x 83 x x 84 x xKindlustunde indikaator 0 3 5 14 19 12 11 -3 3 3 2 -4 -7

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


47

TEE

NIN

DU

SB

ARO

MEE

TER

, d

etse

mbe

r 201

4(v

astu

ste

jagu

nem

ine

teen

indu

shar

ude

lõik

es %

-des

)In

fote

hno-

Tele

kom

mu-

Hot

ellid

Res

to-

Turis

mTr

ans-

Logi

stik

aK

inni

s-A

rhite

kti-

jaR

ekla

amK

OK

KU

loog

iani

kats

ioon

rani

dpo

rtva

rain

sene

riteg

evus

edsu

uren

es53

,550

,010

,326

,82,

515

,623

,333

,322

,050

,028

,8jä

i sam

aks

41,5

36,0

38,7

34,2

37,5

57,4

59,7

47,7

61,1

42,0

49,7

vähe

nes

5,0

14,0

51,0

39,0

60,0

27,0

17,0

19,0

17,0

8,0

21,5

sald

o49

36-4

1-1

2-5

8-1

16

145

427

suur

enes

47,6

42,9

10,3

29,3

0,0

13,3

20,0

25,9

22,0

42,3

24,8

jäi s

amak

s47

,450

,133

,736

,737

,053

,747

,059

,158

,153

,749

,8vä

hene

s5,

07,

056

,034

,063

,033

,033

,015

,020

,04,

025

,4sa

ldo

4336

-46

-5-6

3-2

0-1

311

238

-1su

uren

eb32

,535

,72,

57,

321

,10,

013

,37,

49,

815

,413

,5jä

äb s

amak

s52

,550

,322

,541

,737

,047

,036

,770

,661

,226

,646

,9vä

hene

b15

,014

,075

,051

,042

,053

,050

,022

,029

,058

,039

,6sa

ldo

1822

-73

-44

-21

-53

-37

-15

-19

-43

-26

suur

enes

31,7

23,1

2,6

7,3

2,5

4,7

14,3

18,5

12,2

15,4

14,3

jäi s

amak

s61

,361

,974

,472

,782

,583

,481

,774

,580

,872

,675

,9vä

hene

s7,

015

,023

,020

,015

,012

,04,

07,

07,

012

,09,

9sa

ldo

258

-20

-13

-13

-710

125

34

suur

eneb

45,2

14,3

0,0

7,3

0,0

2,3

10,0

22,2

12,2

15,4

12,9

jääb

sam

aks

49,8

78,7

85,0

85,7

95,0

88,7

83,0

73,8

75,8

69,6

79,6

vähe

neb

5,0

7,0

15,0

7,0

5,0

9,0

7,0

4,0

12,0

15,0

7,5

sald

o40

7-1

50

-5-7

318

00

5tõ

usev

ad21

,430

,812

,59,

810

,017

,827

,611

,110

,015

,420

,0jä

ävad

78

,669

,254

,588

,285

,055

,255

,484

,990

,084

,668

,3la

ngev

ad0,

00,

033

,02,

05,

027

,017

,04,

00,

00,

011

,7sa

ldo

2131

-21

85

-911

710

158

Ärite

gevu

st p

iirab

pra

egu*

mitt

e m

iski

32,4

20,0

8,1

22,9

12,5

23,1

7,7

28,6

12,5

20,0

18,4

ebap

iisav

nõu

dlus

32,4

50,0

64,9

65,7

72,5

43,6

61,5

39,3

57,5

56,0

51,8

tööj

õu p

uudu

s32

,410

,013

,58,

62,

525

,615

,414

,317

,54,

016

,3ru

umi,

sead

met

e pu

udus

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

2,5

4,0

0,3

finan

tspr

oble

emid

2,7

10,0

2,7

2,9

5,0

5,1

3,9

7,1

7,5

4,0

5,4

muu

d0,

010

,010

,80,

07,

52,

611

,510

,72,

512

,07,

9pa

rem

29,7

0,0

7,9

18,9

5,1

2,6

11,1

13,8

12,5

4,4

9,7

sam

a59

,510

0,0

50,0

54,1

69,2

65,8

59,3

75,9

60,0

69,6

68,3

halv

em10

,80,

042

,127

,025

,631

,629

,610

,327

,526

,122

,0sa

ldo

190

-34

-8-2

1-2

9-1

94

-15

-22

xK

indl

ustu

nde

indi

kaat

or36

31-5

3-2

0-4

7-2

8-1

44

-40

-7* O

ktoo

bri k

üsitl

use

andm

ed

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jo

oksu

l

Teen

uste

hin

nad

järg

neva

3 k

uu

jook

sul

Ärik

onju

nktu

ur

(olu

kord

) 6 k

uu

pära

st*

Teen

uste

müü

k vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Nõu

dlus

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

järg

neva

3

kuu

jook

sul

Tööt

ajat

e ar

v vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 191, detsember 2014

48

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

PARANEB

HALVENEB

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2014

2.6. Tarbijabaromeeter19

Tarbijate ootused pere majandusväljavaadete osas on tõusnud kriisieelsele tasemele, säästuvõime on suurenenud ja kindlustunne püsib heal tasemel. Perede tulevikuootused on paranenud Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast olid detsembris paremad kui 3 kuud tagasi või 2013. a lõpus (saldo detsembris +8, septembris +4, aasta tagasi +2). Detsembris prognoosis 28% küsitletutest, et pere majandusolukord 12 kuu pärast on parem, 52% ootas olukorra samaks jäämist ja 12% kartis halvenemist. Mida kõrgem on perede sissetulek, seda enam oodatakse olukorra paranemist. Nii lootis väiksema sissetulekuga (I tulukvartiil) vastajate grupis iga viies oma pere majandusolukorra paranemist ja suurema sissetulekuga vastanute grupis (IV kvartiil) iga kolmas.

Nii head ootused olid inimestel oma pere majandusväljavaadete osas viimati majandusbuumi tipus – 2007. aasta juulis.

Pere majandusliku olukord 12 kuu pärast (% vastanutest)

Palju parem

Mõnevõrra parem

Sama Mõnevõrra halvem

Palju halvem

Ei oska öelda

Kokku 2 26 52 10 2 8

I kvartiil 0 19 49 16 4 12

II kvartiil 2 20 53 15 1 10

III kvartiil 2 20 61 9 2 6

IV kvartiil 2 35 53 5 2 4

Ootused riigi majandusolukorra muutumisele paranesid Kui septembris halvenesid Vene-Ukraina konflikti teravnemise ja Venemaa kaubanduspiirangute taustal elanike hinnangud Eesti majandusolukorrale oluliselt, siis aasta viimastel kuudel on hirmud vähenenud ja elanike hinnangud Eesti majanduse väljavaadetele 12 kuu pärast paranenud (saldo septembris –3, oktoobris +2, novembris +4 ja detsembris +6). Hinnangud on paremad pikaajali-sest keskmisest (+4). Detsembris prognoosis 34% küsitletutest, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 35% ja halvenemist kartis 20% küsitletutest. 19 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Detsembri küsitlus viidi läbi 1.–8. detsembrini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Tarbijabaromeeter

49

-40-30-20-10

0102030

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)


-50

-40

-30

-20

-10

0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)

TÕENÄOLINE

EBATÕENÄOLINE


Viimase aasta jooksul on kasvanud elanike osakaal kelle hinnangul võib töötus mõnevõrra suure-nema hakata (2013. a detsembris oli neid 29%, 2014. a detsembris 36%). Tööturu prognoosi osas näevad töötuse kasvu suurema ohuna madalama sissetulekuga ja pensionieelses eas inimesed. Säästjate hulk suureneb Suurim osa Eesti peredest tuleb omadega ots-otsaga kokku (nii palju kui teenitakse, nii palju ka kulub). Detsembris elas nii 50% vastanutest. Viimastel kuudel ning aasta võrdluses on perede rahanduslik olukord paranenud. Suurenenud on säästa suutvate inimeste hulk. Detsembris säästis 43% peredest (aasta tagasi 37%). Madalaima tulukvartiili perede säästuvõime on oluliselt väik-sem. Nii säästis väiksema sissetulekuga perede kvartiilis 21% peredest (aasta tagasi 14%) ja jõu-kaima tulukvartiili peredest säästis 65% peredest (aasta tagasi 61%).

Siiski on jätkuvalt peresid (6% vastanutest), kes elavad kas varasematest säästudest või on võlgades. Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (% vastanutest)

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästabnatuke

Nii palju kui teenibka kulutab

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil 1 20 68 6 4 II kvartiil 0 26 67 5 2 III kvartiil 1 39 54 4 2 IV kvartiil 5 60 30 2 2


50

-50-40-30-20-10

0102030

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

4. kv artiil3. kv artiil2. kv artiil1. kv artiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

Perede reaalmajanduslikku olukorda on kindlasti aidanud parandada see, et sissetulekute tõustes pole hinnad tõusnud või on mitmete kaubagruppide osas koguni langenud (kütus, osa toiduai-neid). Tarbijatele on iseloomulik see, et kui ka hinnatõusu pole või hinnad alanevad, siis seda tunnetavaid tarbijaid on väga vähe, ikkagi tundub paljudele tarbijatele, et hinnad ikka tõusevad. Inflatsiooniootused järgnevaks 12 kuuks püsivad madalal (saldo +9) ja on tunduvalt alla pikaajalist keskmist (+37). Tarbijate kindlustunne heal tasemel Tarbijate kindlustunde indikaator oli detsembris –3 ja see on parem kui septembris, parem eelmi-se aasta detsembrist (–5) ning pikaajalisest (1992–2014) keskmisest (–9). Viimase 3 kuuga para-nesid kõik kindlustunde indikaatori komponendid ja kõige olulisemalt paranes riigi majandus-olukorra prognoos (9 punkti).

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Detsember 2007 –10 –2 –6 11 –21 Detsember 2008 –32 –15 –30 61 –22 Detsember 2009 –20 –9 –12 34 –26 Detsember 2010 –6 –7 4 –1 –24 Detsember 2011 –18 –8 –17 18 –29 Detsember 2012 –10 –8 0 5 –25 Detsember 2013 –5 2 4 3 –22 September 2014 –7 4 –3 13 –17 Oktoober 2014 –5 5 2 10 –17 November 2014 –3 4 4 6 –12 Detsember 2014 –3 8 6 10 –14

Tarbijate kindlustunne on aastaga enam paranenud jõukamas (IV) sissetuleku kvartiilis. Noore-mate inimeste kindlustunne on oluliselt kõrgem ja on aastaga paranenud ning eakamate kindlus-tunne on madalam ja pole aastaga paranenud. Suurenenud on valgekraede ja oskustööliste ning vähenenud ettevõtjate ja töötute kindlustunne.


51

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti

EL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsetes gruppides

Dets 2012 Dets 2013 Dets 2014 Sissetulek

I kvartiil –20 –18 –17 II kvartiil –21 –8 –10 III kvartiil –11 –5 –9 IV kvartiil 9 8 11

Sugu Mehed –6 –2 0 Naised –13 –7 –4

Vanus 16–29 9 6 12 30–49 –8 –4 1 50–64 –20 –9 –11 üle 65 –21 –12 –13

Hõivatus Ettevõtja 2 7 3 Valgekrae –6 3 5 Oskustööline –6 –1 3 Lihttööline –12 –12 –5 Töötu –11 –13 –15

Euroopa Liidus tarbijate kindlustunne on kõrgem kui aasta tagasi.


52

Küsimus 2014okt nov dets

palju parem ++ 1,6 0,8 2,1 mõnevõrra parem + 15,4 18,3 15,1 sama = 60,3 56,6 59,6 mõnevõrra halvem – 16,6 20,6 19,1 palju halvem – – 5,9 3,4 3,9 ei oska öelda 0,3 0,4 0,1

saldo -5 -4 -4

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,8 0,5 1,9 mõnevõrra parem + 23,8 23,6 25,8 sama = 52,1 50,3 51,5 mõnevõrra halvem – 12,3 14,9 10,4 palju halvem – – 1,6 1,3 2,0 ei oska öelda 9,5 9,5 8,5

saldo 5 4 8

palju parem ++ 0,1 0,1 0,6 mõnevõrra parem + 21,4 28,0 22,5 sama = 41,4 35,1 41,1 mõnevõrra halvem – 25,5 26,8 26,6 palju halvem – – 2,6 1,8 4,1 ei oska öelda 9,0 8,3 5,0

saldo -5 -1 -6

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,6 0,4 0,5 mõnevõrra parem + 27,9 31,1 33,8 sama = 36,8 32,6 34,6 mõnevõrra halvem – 21,8 20,3 17,6 palju halvem – – 1,4 1,5 2,1 ei oska öelda 11,6 14,1 11,4

saldo 2 4 6

oluliselt tõusnud ++ 19,0 16,4 19,1 mõõdukalt tõusnud + 34,0 33,1 33,6 natuke tõusnud = 26,5 28,8 25,4 jäänud samaks – 15,4 15,6 15,8 alanenud – – 3,0 3,5 4,3 ei oska öelda 2,1 2,6 1,9

saldo 25 22 24

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul


hinnad tõusevad kiiremini ++ 9,8 7,4 9,8 hinnad tõusevad sama kiiresti + 28,5 27,9 28,8 hinnad tõusevad aeglasemalt = 26,6 23,6 23,1 hinnad püsivad samal tasemel – 19,1 24,5 23,6 hinnad langevad – – 4,5 2,4 3,1 ei oska öelda 11,5 14,3 11,6

saldo 10 7 9

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksulkasvab tunduvalt ++ 3,8 2,1 4,8 kasvab mõnevõrra + 30,0 30,4 30,9 jääb samaks = 38,4 35,1 36,5 väheneb mõnevõrra – 17,4 21,3 18,0 väheneb tunduvalt – – 0,5 0,5 0,9 ei oska öelda 10,0 10,6 9,0

saldo 10 6 10

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmisekspraegu on sobiv aeg + 21,9 23,5 25,4 ei eriti soodne ega ebasoodne = 40,4 41,9 37,8 ei ole soodne – 23,9 18,5 21,6 ei oska öelda 13,9 16,1 15,3

saldo -2 5 4

tunduvalt rohkem ++ 3,3 3,9 5,1 mõnevõrra rohkem + 11,0 11,0 11,4 umbes samad = 34,4 40,0 36,6 mõnevõrra vähem – 15,8 13,5 14,4 tunduvalt vähem – – 33,5 29,5 29,6 ei oska öelda 2,1 2,1 2,9

saldo -33 -27 -26

väga sobiv aeg ++ 5,5 4,3 3,9 küllaltki sobiv aeg + 32,9 41,4 35,4 pigem ebasobiv aeg – 38,3 28,0 32,6 täiesti ebasobiv aeg – – 17,4 18,4 18,3 ei oska öelda 6,0 8,0 9,9

saldo -15 -7 -13

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


53


11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 4,4 4,1 4,4 küllaltki tõenäoline + 38,3 43,0 41,6 küllaltki ebatõenäoline – 31,6 27,8 28,6 täiesti ebatõenäoline – – 24,8 24,1 24,8 ei oska öelda 1,0 1,0 0,6

saldo -17 -12 -14

12. Pere praegune rahanduslik olukordsäästetakse palju ++ 3,3 2,9 3,0 säästetakse natuke + 39,0 42,1 40,0 tullakse ots–otsaga välja = 50,4 46,6 50,0 kulutatakse varasemaid sääste – 4,5 5,8 4,0 elatakse võlgu – – 2,4 2,4 2,3 ei oska öelda 0,5 0,3 0,8

saldo 18 19 19


13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 4,6 - -küllaltki tõenäoline + 6,8 - -küllaltki ebatõenäoline – 7,5 - -täiesti ebatõenäoline – – 79,9 - -ei oska öelda 1,3 - -

saldo -76 - -

väga tõenäoline ++ 2,4 - -küllaltki tõenäoline + 3,5 - -küllaltki ebatõenäoline – 5,4 - -täiesti ebatõenäoline – – 87,8 - -ei oska öelda 1,0 - -

saldo -86 - -

väga tõenäoline ++ 11,8 - -küllaltki tõenäoline + 14,1 - -küllaltki ebatõenäoline – 9,1 - -täiesti ebatõenäoline – – 64,1 - -ei oska öelda 0,9 - -

saldo -50 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992–2014 2013min kesk max 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -10 18 -8 -6 -9 -6 -8 -4 -4 -6 -4 -3 -5 -4 -4Järgmised 12 kuud -36 -1 17 2 5 6 2 6 4 5 5 3 4 5 4 8

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -6 38 -7 1 -3 -7 -4 1 -4 -3 -1 -3 -5 -1 -6Järgmised 12 kuud -37 4 27 4 10 9 7 7 6 3 8 -1 -3 2 4 6

HINNADViimased 12 kuud -29 40 85 57 55 53 51 45 46 43 43 36 26 25 22 24Järgmised 12 kuud -33 36 85 20 16 22 21 18 17 14 15 13 3 10 7 9

Muutus %-des -1 9 21 6 6 6 6 6 5 6 6 6 5 5 5 5TÖÖPUUDUS -22 14 76 3 3 2 4 1 6 5 3 4 13 10 6 10PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 17 47 -2 7 -1 3 1 -1 3 0 6 2 -2 5 4Järgmise 12 kuu jooksul -60 -21 -2 -32 -35 -40 -28 -31 -29 -36 -34 -23 -29 -33 -27 -26

SÄÄSTUDPraegu -75 -24 -2 -21 -13 -14 -17 -14 -15 -9 -14 -8 -12 -15 -7 -13Järgmise 12 kuu jooksul -47 -27 -6 -22 -22 -20 -22 -19 -19 -17 -15 -15 -17 -17 -12 -14

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 12 20 14 16 17 14 16 14 17 17 17 18 18 19 19AUTO OSTMINE -89 -71 -55 x -76 x x -75 x x -75 x x -76 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -90 x x -89 x x -89 x x -86 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -37 -14 x -52 x x -42 x x -56 x x -50 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -9 13 -5 -3 -2 -4 -2 -4 -4 -1 -4 -7 -5 -3 -3

2014

TARBIJABAROMEETER (saldod)

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 191, detsember 2014

54

Sisemajanduse koguprodukt(mld €, kehtivates hindades)

0

5

10

15

20

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*

ESA andmetel, * EKI prognoos

Majanduskasv(SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, %)

-15-10

-505

1015

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*


3. Eesti majandusarengust 1993–2014 ja prognoos 2015 Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsihindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja kestis 2007. aastani. Majanduse reaalkasv oli tõusuaastatel (2000–2007) keskmiselt 7,9% aastas. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ~6 korda. Arengu-kiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Sellest tulenevalt võib 2004. aastat nimetada kiirenduse aastaks ja 2005. aastat kõrgkonjunktuuri aastaks. Sel aastal sai alguse kinnisvara-buum, mis kulmineerus 2006. aastal ja sai nimeks ülekuumenemise aasta. Olukord muutus 2008. aastal, kui maailmas sai alguse finantskriis, mis viis Eesti majanduse langusesse (–5,3%). 2008. aastal moodustas SKP ühe inimese kohta 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest (hindade erine-vust arvestades). Majanduslangus süvenes 2009. aastal (langus 14,7%) ja alles 2010. aastal saa-vutati 2,5%-ne tõus. 2011. aastal, tänu ekspordile, kiirenes SKP kasv 8,3%-ni ning oli 2012. aastal 4,7%. 2013. aastal majanduskeskkond halvenes ja SKP kasv langes 1,6%-le. 2014. aasta oodatav majanduskasv on 2,0% ja EKI prognoosib ka 2015. aastaks 2,0% majanduskasvu.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused krooni ajal (1992. juunist kuni 2010. a detsembrini) kallinesid 10,7 korda. Tarbijahindade tõus aastast-aastasse aeglustus, jõudes 2003. a 1,3%-ni. Perioodil 2004–2006 THI püsis vahemikus 3,0...4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirdemajandusriikidele iseloomulik hinnaühildumisprotsess. Sel perioodil kasvasid admi-nistratiivselt reguleeritavad hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakkumispoolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflat-sioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muu-tus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul inflatsioon langes

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Majandusindikaatorid

55

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)

-10

0

10

20

30

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*


Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)

0

5

10

15

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*

EKSPORT

IMPORT


miinus 0,1%-ni. 2010. aastal majanduskasvu taastumisel kiirenes taas ka inflatsioon: 2010. a 3,0%, 2011. a 5,0%. Alates 2012. a hakkas hinnatõus pidurduma (2012. a 3,9%, 2013. a 2,8%, 2014. aasta oodatav –0.1%. EKI prognoosib 2015. aastaks 0,7% hinnatõusu.

Väliskaubandus. Eesti väliskaubandus on teisel iseseisvusajal jõudsalt arenenud. Aastatel 1994–2008 kasvas kaupade väliskaubanduse käive jooksvates hindades ligi 8 korda. Samas on kõikidel aastatel olnud kaubavahetusbilanss negatiivne, seejuures 2007. aastal ületas defitsiit 3 mld euro piiri. Maailma majanduskliima halvenemisega Eesti väliskaubanduse maht aastatel 1999 ja 2008–2009 vähenes. Kiire hüppe tegi eksport kriisijärgsetel 2010. ja 2011. aastal, millele järgnes suhteliselt mõõdukas kasv 2012. ja langus 2013. a. 2014. aasta oodatav ekspordi maht on 12,4 mld eurot ja 2015. aasta prognoos 12,8 mld eurot. Kaupade import on kõigil aastatel (välja arvatud 1999. a ja 2009. a) suurenenud. Impordinõud-luse kiiret kasvu on soodustanud välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool ja eratarbimise kiire areng. Peamisteks impordipartneriteks nagu ka ekspordipartneriteks on olnud Soome ja Rootsi, kust on ka pärit valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhankelepingute täitmisel. Väliskaubanduse käive kahanes 2013. aastal jooksevhindades 1,1%. 2014. aasta ooda-tav impordi maht on 13,6 mld eurot ja prognoos. 2015. aastaks 14 miljardit eurot.

Tööhõive. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90-ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluli-selt vähenes. Alles alates 2000. aastast hakkas hõivatute arv liikuma tõusu suunas, jõudes 2000. a 572 tuh inimeselt 657 tuhande inimeseni 2008. aastal. Töötuse määr kasvas kuni 2000. aastani, ulatudes siis ligi 14%-ni. Aastatel 2002–2007 töötuse määr liikus langustrendil, moodustades 2003. ja 2004. a ~10% ning 2007. a 4,7%. Tööhõivet tõstis kinnisvarabuum, mille käigus ehitus-sektorisse lisandus ligi 40 tuhat töötajat. 2008. aastal hakkas tööpuudus taas kasvama, põhjusta-tuna majanduslangusest ja eriti ehitussektori taandarengust. 2009. a tööpuudus kasvas järsult.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 191, detsember 2014

56

Keskmine kuutöötasu (€)

0

200400

600800

1000

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*


Mahuindeksid (kasv, %)

-30-20-10

0102030

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

*

TööstustoodangJaemüük


Registreeritud tööotsijaid oli aasta lõpul 87 282 inimest (aasta keskmine 67 tuh in). 2010. aasta teisel poolel olukord paranes, kuid aasta keskmine töötute arv oli siiski ligi 80 tuh in (töötuse määr 16,7%). Tööturu olukorra paranemine jätkus aastatel 2011–2014, mil töötuse määr langes 7.5%-le. EKI 2015. a prognoos on 7,5%. Tööstus. Tööstuse osakaal SKP-s on majanduse ümberstruktureerimise käigus vähenenud 35,4%-lt (1992. a) 17,2%-ni (2013. a). Aastatel 1995–2007 oli tööstustoodangu mahuindeks posi-tiivne, erandiks vaid 1999. aasta, mil 3,4%-st langust põhjustas Vene majanduskriis. 2000–2007. a oli tööstuse areng väga kiire (keskmiselt 10%). Toodangu maht sõltus olulisel määral all-hanketööde lepingutest ja viimased omakorda maailmamajanduse olukorrast. Oluline mõju töös-tustoodangu arengule on välisnõudlusel, kuna tööstusettevõtted müüvad välisturgudel enam kui poole oma toodangust. Olukord muutus oluliselt 2008. aastal, mil nõudluse langus sise- ja välis-turul põhjustas toodangu mahu 5,1%-lise vähenemise. Tellimised vähenesid veelgi enam 2009. aastal, mil toodangu maht langes 24,0%. Uus tõus algas 2010. a, seda tänu ekspordinõudluse tõu-sule (tõus 2010. a 23,5%, 2011. a 19,9%). 2012. a kasvas toodangu maht 1,1%, 2013. aastal 2,9% ning 2014. a 1,7%(oodatav). Prognoosi kohaselt on 2015. aastal tööstustoodangu kasv 4%.

Palk ja elanike sissetulekud. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 € piiri esmakordselt 2003. aastal ja 800 € piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu. Majanduslangus sundis ettevõtteid tootluse- ja palgatõusu proportsioonist rangemalt kinni pidama. 2009. a keskmine palk langes 784 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. a (839 eurot). Aastatel 1993–2013 on reaalpalk suurenenud 2,8 korda. 2014. a on oodatav keskmine brutopalk on 1000 € ja 2015. aasta prognoos 1050 eurot.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Majandusindikaatorid

57

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2014 ja prognoos 2015. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 oodatav

2015 prognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 7,8 8,7 9,7 11,3 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,4 17,6 18,7 19.5 20,5

SKP, muutus püsihindades

% –9,0 6,1 7,5 6,5 9,5 10,4 7,9 –5,3 –14,7 2,5 8,3 4,7 1,6 2,0 2,0

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 9,2 9,1 7,8 9,4 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 2,3 5,1 3,8 3,8 4,0

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 23,9 17,8 5,5 15,3 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 33,0 10,4 2,5 2,5 2,0

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 3,6 1,3 3,0 4,1 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 -0,1 0,7

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 0,4 0,2 2,9 2,1 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,5 2,3 4,1 -1,7 –1,0

Kaupade eksport mld € 0,68 3,6 4,0 4,8 6,2 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,4 12,8

Kaupade import mld € 0,75 5,1 5,7 6,7 8,2 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 13,9 13,8 13,6 14,0

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –1,4 –1,7 –1,9 –2,0 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,4 –1,5 -1,2 –1,2

Teenuste eksport mld € 0,28 2,0 2,1 2,5 2,8 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,5 4,7 5,0 5,3

Teenuste import mld € 0,22 1,2 1,2 154 1,8 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,5 3,7 4,0

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –0,9 –1,1 –1,2 –1,0 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,4 –0,2 -0,1 –0,1

SKP suhtes % 1,2 –11,2 –12,9 –12,0 –8,7 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,4 –2,5 –1,1 0,3 –0,5

Tööpuudus (töötuse määr)

% 6,6 11,2 10,3 10,1 8,0 5,9 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10,0 8,6 7,5 7,5

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1000 1050

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes

% 2,2 7,6 8,0 5,2 6,4 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 5,5 4,3

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 8,4 11,0 10,4 11,0 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 2,9 1,7 4,0

Jaemüük, mahuindeks % … 8,4 10,9 14,6 10,5 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,2 6,5 5,0

Omal jõul tehtud ehitustööd mld € 0,12 0,9 1,0 1,2 1,5 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.0 2,1

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul mld € … 3,2 4,4 5,9 8,0 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 15,5

EKI toidukorv Konjunktuur nr 191, detsember 2014

58

4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2014 Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv20 maksis detsembris 68.95 € ning on sep-tembri ostukorvist minimaalselt (0,3%) odavam. Aastaga on toidukorvi maksumus vä-henenud 2,1%.

IV kvartal

Detsembris odavnesid võrreldes septembriga märkimisväärselt liha- ja piimasaadused, kallinesid kanamunad, puu- ja köögivili, teraviljasaadused, kondiitritooted ja kala.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, hõlmates 28% kogu korvi maksumusest. Sep-tembriga võrreldes odavnes detsembris värske liha 2,4%, hakkliha 1,6%, suitsulihatooted 1,2% ja keeduvorst 0,7%. Neljaliikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 19.13 € nädalas, mis on 0.36 € võrra vähem kui septembris.

Piimatoodete ostmisele kulus neljaliikmelisel perel 16.91 € nädalas, mis on 0.24 € võrra vähem kui septembris. IV kvartalis odavnesid piim ja keefir 4,1% ning või 2,6%, kallinesid koor 1,4% ja juust 1%. Kohupiima ostukulud jäid püsima septembri tasemele.

Aiasaaduste maksumus toidukorvis suurenes võrreldes septembriga 2,4%. Kartuli ostmisele kulutas neljaliikmeline pere nädalas samapalju kui septembris (2.64 €). Juurvilja ostukulud võrreldes septembriga suurenesid 13 sendi võrra, kallinesid mugulsibul ja porgand, odav-nesid kapsas ja õunad. Neljaliikmeline pere kulutas aiasaaduste ostmisele 5.21 € nädalas, mis on 12 sendi võrra rohkem kui septembris.

Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis det-sembris võrreldes septembriga suurenesid 0,5%. Leib kallines 1,2% ja sai-sepik 0,3%, jahu odavnes 2,2% ja makaronid-tangained 1,2%.

Kala ostukulud viimase 3 kuuga oluliselt ei muutunud.

Kanamunade hind tõusis detsembris 6,8%. Pere kulutas munade ostmisele 1.56 € nädalas, mis on 10 senti enam kui septembris.

Suhkur odavnes detsembris võrreldes sep-tembriga 3,6%, kondiitritooted kallinesid 1,5%, kohvi ja margariini hind püsis septembri tasemel.

20 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala

tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 4.1. EKI toidukorvi maksumus (1 nädala ostud Tallinna kauplustes, €/4-liikmeline pere)

71727070

6562

5559

5347

4443

414141

38373736

3228

2417

14

69,069,2

detsseptjuuni

2014 märts2013 dets2012 dets2011 dets2010 dets2009 dets2008 dets2007 dets2006 dets2005 dets2004 dets2003 dets2002 dets2001 dets2000 dets1999 dets1998 dets1997 dets1996 dets1995 dets1994 dets1993 dets1992 dets

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 EKI toidukorv

59

9,83

19,13

16,91

1,56

2,63

5,21

13,67

9,93

19,94

16,86

1,48

2,42

6,00

13,79

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

dets '14

dets '13

Aastaga (2014. aasta detsember võrreldes 2013. aasta detsembriga) on EKI toidukorv odavnenud 2,1% (1.51 €), millest kõige olulisema osas (54%) andis lihasaaduste hinnalangus.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2014. aasta detsembris aastatagusest 4,1% (0.81 €) madalam. Värske liha oli 5,5%, hakkliha 4%, keeduvorst 1,1% ja suitsulihatooted 0,6% odavamad kui aasta tagasi.

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused võrreldes 2013. aasta detsembriga vähenesid 13,2% (0.79 €). Juurvili odavnes 33,3% ja õunad 21,8%, kartul kallines 3,9%.

Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 0,3% kallimad. Kohupiim kallines aastaga 7,2% ja juust 6,7%, odavnesid koor 4,8%, piim-keefir 2,1% ja või 1,2%.

Kulutused kalale on aastaga kasvanud 8,7% (21 senti) ning kanamunadele 5,4% (8 senti).

Suhkru hind langes aastaga 29,6%, kohv kallines 3,5%. Kondiitritoodetest kallinesid enim šoko-laadikompvekid (13,8%) ja küpsised (8,6%). Kõigi nende toodete hinnamuutuste koosmõjul odavnes neljaliikmelise pere ühe nädala toidukorv 0.12 € võrra.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul EKI püsiva kaaluga toidukorvi maksumus 2015. aasta esimeses kvartalis jääb püsima praegusele tasemele.

Joonis 4.2. EKI toidukorvi maksumuse struktuur 2013 – 2014, (4-liikmeline pere / 1 nädal, €)

EKI toidukorv Konjunktuur nr 191, detsember 2014

60

Tabel 4.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere / 1 nädal)

Maksumus (€) Maksumuse muutus

dets '14 –dets '13

dets '14 – sept '14

dets '14 / dets '13

dets '14 / sept '14Kaup Kogus

dets '13 sept '14 dets '14eurodes %-des

Jahu 0,5 kg 0.47 0.46 0.45 –0.02 –0.01 –4,3 –2,2

Makaronid, tangained 0,5 kg 0.84 0.84 0.83 –0.01 –0.01 –1,2 –1,2

Leib 3 kg 4.99 4.82 4.88 –0.11 0.06 –2,2 1,2

Sai, sepik 2 kg 3.63 3.66 3.67 0.04 0.01 1,1 0,3

Liha 2 kg 12.68 12.27 11.98 –0.70 –0.29 –5,5 –2,4

Hakkliha 250 g 1.25 1.22 1.20 –0.05 –0.02 –4,0 –1,6

Keeduvorst 1 kg 4.41 4.39 4.36 –0.05 –0.03 –1,1 –0,7

Suitsulihatooted 200 g 1.60 1.61 1.59 –0.01 –0.02 –0,6 –1,2

Piim, keefir 6 l 5.29 5.40 5.18 –0.11 –0.22 –2,1 –4,1

Kohupiim 0,5 kg 2.07 2.22 2.22 0.15 0.00 7,2 0,0

Juust 400 g 2.98 3.15 3.18 0.20 0.03 6,7 1,0

Või 400 g 3.40 3.45 3.36 –0.04 –0.09 –1,2 –2,6

Koor 1,5 l 3.12 2.93 2.97 –0.15 0.04 –4,8 1,4

Kanamunad 10 tk 1.48 1.46 1.56 0.08 0.10 5,4 6,8

Kala 0,7 kg 2.42 2.62 2.63 0.21 0.01 8,7 0,4

Margariin 250 g 0.73 0.73 0.73 0.00 0.00 0,0 0,0

Suhkur 1 kg 1.15 0.84 0.81 –0.34 –0.03 –29,6 –3,6

Kohv 100 g 0.86 0.89 0.89 0.03 0.00 3,5 0,0

Tee 50 g 0.93 0.93 0.93 0.00 0.00 0,0 0,0

Kondiitritooted 1,3 kg 7.10 7.18 7.29 0.19 0.11 2,7 1,5

Juurvili 2 kg 1.17 0.65 0.78 –0.39 0.13 –33,3 20,0

Kartul 4 kg 2.54 2.64 2.64 0.10 0.00 3,9 0,0

Puuvili 2 kg 2.29 1.80 1.79 –0.50 –0.01 –21,8 –0,6

Limonaad 4 pdl 3.02 3.02 3.02 0.00 0.00 0,0 0,0

KOKKU 70.46 69.17 68.95 –1.51 –0.22 –2,1 –0,3

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Äritegevust enim takistavad tegurid Eestis

61

5. Äritegevust enim takistavad tegurid Eestis Maailma Majandusfoorumi (WEF) riikide konkurentsivõime hindamise raportites The Global Competitiveness report on viimase 10 aasta jooksul kõigi osalevate riikide (üle 140 riigi) ette-võtjate küsituste abil välja toodud tegureid, mis antud riigis äritegevust enim takistavad. Need tegurid on riigiti väga erinevad ja muutuvad ka ajas.

Eesti ettevõtjate hinnangul on 2014. aastal kõige olulisemaks äri takistavaks teguriks kvalifitsee-ritud tööjõu nappus (seda nimetas 25% ettevõtjatest). Järgnevate takistustena nimetati maksutaset (14%) ja liigset bürokraatiat (10%).

Kvalifitseeritud tööjõu nappus on Eestis olnud äritegevust takistav tegur aastaid ja ettevõtjate hinnangute analüüs näitab, et see on olnud tugevas sõltuvuses majanduskonjunktuurist. Tööjõu nappus on viimase 10 aasta jooksul olnud Eestis kõige teravamaks probleemiks 7 aastal. Vaid buumi lõpuaastal (2008) oli suurimaks probleemiks inflatsioon ja kriisiaastatel (2009–2010) ras-kendatud juurdepääs rahastamisele. 2014. aastal nimetas kvalifitseeritud tööjõudu takistava tegu-rina iga neljas Eesti ettevõtja ja võrreldes teiste Läänemere riikidega on tööjõu problemaatika just Eestis kõige teravam.

Eesti ettevõtja on üldiselt rahul riigi maksupoliitikaga (seda nimetas 2014.a takistava tegurina vaid 2% ettevõtte juhtidest). Kuid maksumäärad on viimase 10 aastaga ettevõtjaid aina enam ra-huolematuks muutnud. Kui 2004. aastal nimetas maksumäärasid äritegevust takistava problee-mina vaid 5% juhtidest ja see oli tegurite loetelus kaheksandal kohal, siis 2014. aastal nimetas seda 14% ettevõttejuhtidest (kasv aastatega 9 protsendipunkti).

Liigne bürokraatia häirib igat kümnendat ettevõtte juhti, kuid positiivne on see, et viimase 10 aasta jooksul on probleemi tähtsus olnud kerges langutrendis ja siin me paistame teiste Balti rii-kidega võrreldes positiivselt silma.

2514

109

88

77

5222

100

0 5 10 15 20 25

Kvalifitseeritud tööjõu nappusMaksumäärad

Liigne valitsubürokraatiaEbapiisav innovatsioon

Juurdepääs rahastamiseleMadal tööeetika

Puudulik infrastruktuurJäigad tööregulatsioonid

InflatsioonMaksupoliitika

KorruptsiooonRahva tervise halb olukord

Poliitiline ebastabiilsusKuritegevus

Valitsuse ebastabiisus

Äritegevust takistavad tegurid Eesti ettevõtjate hinnangul(2014, % küsitletud ettevõtete juhtidest)

Äritegevust enim takistavad tegurid Eestis Konjunktuur nr 191, detsember 2014

62

0

5

10

15

20

25

30

2004 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kvalifitseeritud tööjõu nappus Juurdepääs rahastamisele

Maksumäärad Liigne bürokraatia

Eestis äritegemist takistavad tegurid (% küsutletud ettevõtete juhtidest)

Kuritegevus ja vargus on Eestis ettevõtlust häiriva tegurina kadunud (2004. a nimetas seda 6% ettevõtte juhtidest, nüüd 0%). Samas on madal tööeetika endiselt 8%-le ettevõtete juhtidele prob-leemiks ja seda on enam, kui naaberriikides. Tööeetika probleem on suurem majanduskasvu pe-rioodidel kui töötus on väiksem, ettevõtetel on töötajaid raskem leida ning vaba tööjõu kvaliteet langeb. Ilmselt kahjustab osade töötajate suutlikkust korrektselt tööd teha ka liigne alkoholitar-bimine, millega me kahjuks maailmas negatiivselt silma paistame.

Tööregulatsioonide jäikus, mis mitmetes Põhjamaades on oluliseks konkurentsivõimet kahjusta-vaks teguriks, Eestis suureks probleemiks ei ole (seda nimetas 7% juhtidest), kuid ometi ei saa ka siin loorberitele puhkama jääda, sest viimase 2 aastaga on rahulolematute ettevõtjate arv suure-nema hakanud.

Äritegevust takistavad probleemid erinevad riigiti oluliselt. Nii oli WEF uuringu alusel soomlas-te 2014. aasta kõige olulisemateks probleemideks jäik tööturu regulatsioon ja liialt kõrged mak-sumäärad. Lätlaste olulisemateks probleemideks olid liigne bürokraatia ja maksupoliitika, leedu-lastel liigne bürokraatia ja tööturu regulatsioonide jäikus. Soomes ja Rootsis on probleemiks liialt kõrged maksumäärad ning tööregulatsioonide jäikus. Venemaa ettevõtjaid takistab korrupt-sioon ja kõrged maksud.

Kvalifitseeritud tööjõu nappus oli Läänemere regioonis kõige häirivamaks ja nii paljude ettevõt-jate poolt nimetatud probleemiks vaid Eestis. Eesti on jõudnud majandusarengus staadiumi, kus lisandväärtuse suurendamiseks ja tootlikkuse kasvuks on määrava tähtsusega tööjõu hea kvalifi-katsioon. Samas ei lisandu demograafilise olukorra tõttu lähiaastatel tööturule piisavalt uut noort tööjõudu. Madala palgataseme tõttu jätkub väljaõppinud noorte spetsialistide ja ka muu tööjõu lahkumine parema palgatasemega riikidesse. Eestile on eluliselt oluline leida lahendused, kui-das muutuda heale tööjõule atraktiivsemaks. Ühelt poolt me peame vaatama, kuidas leida Eestile tööjõudu teistest riidest, kuid sama oluline vältida ajude äravoolu ja hoida häid töötajaid Eestis.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Äritegevust enim takistavad tegurid Eestis

63

Tabel 5.1. Äritegevust takistavad tegurid riikide lõikes 2014. a (% küsitletutest)

Eesti Soome Rootsi Taani Läti Leedu Poola Vene-maa

Kvalifitseeritud tööjõu nappus 25 2 10 4 9 9 3 7

Liigne bürokraatia 10 9 9 12 18 17 15 8

Juurdepääs rahastamisele 8 14 11 18 11 8 10 12

Madal tööeetika 8 1 4 7 4 3 2 5

Puudulik infrastruktuur 7 2 6 4 8 3 6 5

Maksupoliitika 2 12 14 14 12 10 23 11

Kuritegevus ja vargus 0 0 1 1 5 1 0 3

Maksumäärad 14 22 17 23 4 13 11 12

Korruptsioon 2 0 2 0 9 11 3 14

Jäik tööregulatsioon 7 21 14 11 3 13 16 4

Poliitiline ebastabiilsus 1 5 2 1 9 3 3 3

Inflatsioon 5 1 1 1 1 1 1 8

Valitsuse ebastabiilsus 0 1 1 0 1 5 1 2

Välisvaluuta regulatsioon 0 1 3 0 0 0 1 2

Rahva tervise halb olukord 2 0 1 0 1 0 2 1

Ebapiisav uuendusvõime 9 9 6 5 7 3 4 4

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 191, detsember 2014

64

6. Maailmamajanduse konjunktuur: 2014. a IV kv – 2015. I kv21

Maailma majanduskliima halveneb Oktoobri vaatlus näitas maailma majanduskliima halvenemist. Majanduskliima indeks oli ok-toobris 95,0 (2005 = 100) ning alanes juuliga võrreldes 10 punkti, langedes madalamale pikaaja-lisest keskmisest (1998–2013: 95,5). Maailma majanduse hetkeolukorra hinnang halvenes ja tu-levikuootuste optimism nõrgenes.

Tabel 6.1. Mõnede riikide majanduskliima indeksid (punktides, max = 9)

Juuli 2014 Oktoober 2014 +/–

Soome 4,4 3,8 – 0,6

Rootsi 6,6 5,6 – 1,0

Saksamaa 7,1 5,6 – 1,5

Suurbritannia 7,4 6,5 – 0,9

USA 6,6 6,1 – 0,5

Hiina 5,1 4,5 – 0,6

Läti 5,5 4,3 – 1,2

Leedu 6,7 6,2 – 0,5

Poola 6,5 5,3 – 1,2

Venemaa 4,3 2,9 – 1,4

Ukraina 5,0 3,8 – 1,2

Lääne-Euroopa: majanduskliima halveneb

Oktoobri vaatluse kohaselt alanes Lääne-Euroopa riikide majanduskliima indeks 103,2-ni (juulis 120,1), langedes pikaajalisest keskmisest madalamale (1998–2013: 103,6). Jooksva olukorra hinnang langes rahuldavast madalamale ning tulevikuootused nõrgenesid, kuid jäid positiivse-teks. Saksamaa hetkeolukorra ja tulevikuootuste hinnang jäi positiivseks, kuid madalamaks kui juulis. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on Saksamaal eratarbimise ja ekspordi olukord parem, kuid investeeringute osas halvem.

Soome hetkeolukorra hinnang langes ebarahuldavalt tasemelt veelgi, kuid tulevikuootused jäid positiivsele poolele. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on investeeringute ja ekspordi olukord parem, kuid eratarbimise seis halvem. Peamiste majandusarengut takistavate teguritena nähakse ebapiisavat nõudlust ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust.

Prantsusmaal, Portugalis, Itaalias, Hispaanias ja Kreekas hinnati jooksvat olukorda mitterahulda-vaks, kuid tulevikuootusi positiivseteks. 21 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 126 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 Maailmamajanduse konjunktuur

65

Euroalasse mittekuuluvatest riikidest hinnati hetkeolukorda rahuldavast kõrgemaks ja tulevik-ootusi positiivseteks Suurbritannias, Norras, Šveitsis ja Rootsis. Rootsi ekspordi- ja impordimah-tusid nähakse kuue kuu pärast suuremana.

Kesk- ja Ida-Euroopa: mõningane jahenemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduskliima indikaator langes 83,5-le (94,6 juulis). Hetkeolu-korra hinnang langes, kuid jäi rahuldavale tasemele ja tulevikuootuste optimism vähenes. Euroo-pa Liitu kuuluvatest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest hinnati majanduse hetkeolukorda kõrgemalt Leedus, Tšehhis, Poolas ja Slovakkias, kus ka tulevikuootused olid positiivsed.

Põhja-Ameerika: ootused nõrgenesid Põhja-Ameerika majanduskliima indeks langes 101,3-le (juulis 110,5), mis on pikaajalisest kesk-misest kõrgem (1998–2013: 90,1). Ameerika Ühendriikides ja Kanadas jäi jooksva olukorra hin-nang rahuldavale tasemele ja tulevikuootuste optimism nõrgenes. USAs nähakse peamiste ma-jandusprobleemidena eelarvepuudujääki ja tööpuudust.

Venemaa ja SRÜ: sanktsioonid mõjuvad Oktoobri vaatlusel hinnati hetkeolukorda Venemaal ebarahuldavaks ja tulevikuootusi pessimist-likeks. Ukraina hetkeolukorda hinnati mitterahuldavaks, kuid tulevikuootusi positiivseteks.

Aasia: aeglustumine Hiinas ja Jaapanis Aasia riikide majanduskliima indeks oli augusti vaatlusel 93,9 (juulis 99,1), mis on kõrgem pika-ajalisest keskmisest (1998–2013: 90,4). Indias tõusis hetkeolukorra hinnang rahuldavaks ja tule-vikuootused jäid optimistlikeks. Hiinas ja Jaapanis hinnati hetkeolukorda rahuldavast madala-maks ja tulevikuootused pöördusid negatiivseteks.

Okeaania: rahuldav majanduskliima

Oktoobri vaatlusel hinnati Okeaania jooksvat olukorda rahuldavaks kuid tulevikuootused jäid negatiivseteks.

Ladina-Ameerika: majanduskliima halveneb Ladina-Ameerika riikide hetkeolukorda hinnati oktoobris rahuldavast madalamaks ja tuleviku-ootusi negatiivseteks. Brasiilias, Argentiinas ja Tšiilis valitseb rahuldavast madalam majandus-kliima.

Lähis-Ida: soodne majanduskliima Lähis-Ida riikide hetkeolukorda hinnati oktoobris soodsaks ja tulevikuootusi positiivseteks.

Aafrika: mõningane jahenemine

Oktoobri vaatlusel jäi Aafrika hetkeolukorra hinnang rahuldavast madalamaks ja tulevikuootused positiivseteks.


66

Euroala inflatsiooniprognoos lähiaastateks madal Maailma keskmiseks inflatsiooniks 2014. a kujuneb ekspertide oktoobri prognooside alusel 3,2%. Euroala inflatsiooniootused (ekspertide hinnangul) alanesid 0,9%-ni, USA-s 1,9% ja Aasias jäid 3,5% tasemele. Ladina-Ameerikas oodatakse 2014. a inflatsiooniks 10,8%, SRÜ-s 9,7%, Aafrikas 6,7% ja Lähis-Idas 4,5%. Järgmisel kolmel kuni viiel aastal oodatakse maailma aastakeskmiseks inflatsiooniks 3,2%. Euroalal prognoositakse lähiaastateks keskmiselt 1,6%, USA-s 2,4% ja Aasias 3,3% hindade kallinemist.

Tabel 6.2. Maailma majanduskonjunktuur peamiste piirkondade lõikes, (ekspertide hinnangud, max = 9)

121 riigi keskmine

EL-28 Eurotsoon Lääne-Euroopa

Kesk- ja Ida- Euroopa

Põhja-Ameerika

Aasia

Juuli 2014

Okt 2014

Juuli 2014

Okt2014

Juuli2014

Okt2014

Juuli2014

Okt2014

Juuli2014

Okt 2014

Juuli 2014

Okt 2014

Juuli2014

Okt2014

Majanduse üldolu-kord praegu 5,1 4,9 5,0 4,3 4,6 3,8 5,1 4,3 5,5 5,3 5,7 6,2 4,9 5,0

Majanduse üldolu-kord 6 kuu pärast 6,5 5,6 6,9 6,1 6,9 6,1 7,0 6,1 6,4 5,2 7,5 5,9 6,4 5,7

Majanduskliima* 5,8 5,3 6,0 5,2 5,8 5,0 6,1 5,2 6,0 5,3 6,6 6,1 5,7 5,4

Eksport 6 kuu pärast 6,8 6,0 7,1 6,0 7,1 6,2 7,1 6,0 7,2 5,1 6,9 6,1 7,0 6,7

Import 6 kuu pärast 6,6 6,0 6,9 5,9 6,8 5,8 6,9 5,9 7,0 5,9 7,3 6,9 6,6 6,3

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul

5,5 5,2 5,5 5,2 5,6 5,4 5,4 5,2 5,7 4,4 4,8 5,1 6,0 5,5

Inflatsioon 6 kuu pärast 6,2 6,0 6,1 6,0 6,2 5,8 6,1 5,9 5,5 6,9 7,1 6,8 6,0 5,0

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast 5,5 5,6 5,3 5,3 5,2 5,1 5,4 5,4 4,7 4,7 6,3 6,9 5,4 5,0

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast 6,0 6,0 6,2 6,0 6,1 6,0 6,3 6,2 5,1 4,9 6,7 7,6 5,9 5,2

Kodumaised aktsia-hinnad 6 kuu pärast 6,2 6,0 6,4 5,8 6,1 4,5 6,5 5,9 6,1 5,7 6,1 5,8 6,2 6,6

* Majanduskliima – tuletatud (aritmeetilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu

pärast


67

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid

22 (protsentides, aasta arvestuses)

SKP III kv 2014/

III kv 2013 2014 2015 Tööstus- toodang

Jooksev- konto saldo*

Eelarve tasakaal*

Tarbija-hinnad 2014

Tööpuuduse % määr

USA + 2,4 + 2,3 + 3,0 + 4,0 Okt – 2,3 – 2,8 + 1,7 5,8 Nov Hiina + 7,3 + 7,3 + 7,0 + 7,7 Okt + 2,4 – 3,0 + 2,1 4,1 Q2 Jaapan – 1,3 + 0,5 + 1,1 – 1,0 Okt + 0,3 – 8,1 + 2,7 3,5 Okt Suurbritannia + 3,0 + 3,0 + 2,6 + 1,1 Okt – 4,5 – 5,1 + 1,5 6,0 Aug Kanada + 2,6 + 2,3 + 2,4 + 3,9 Sept – 2,5 – 2,4 + 2,0 6,6 Nov Euroala + 0,8 + 0,8 + 1,1 + 0,7 Sept + 2,3 – 2,5 + 0,5 11,5 Okt Austria – 0,1 + 0,9 + 1,2 - 2,2 Sept + 2,1 – 2,5 + 1,5 5,1 Okt Belgia + 0,9 + 1,1 + 1,2 + 3,4 Sept – 0,3 – 3,0 + 0,6 8,6 Okt Prantsusmaa + 0,4 + 0,4 + 0,8 – 0,1 Okt – 1,5 – 4,4 + 0,6 10,5 Okt Saksamaa + 1,2 + 1,4 + 1,3 + 0,9 Okt + 7,0 + 0,8 + 0,9 6,6 Nov Kreeka + 1,9 + 0,8 + 2,3 – 0,7 Okt + 1,5 – 4,0 – 1,3 25,9 Aug Itaalia – 0,5 – 0,3 + 0,4 – 2,9 Sept + 1,4 – 3,0 + 0,2 13,2 Okt Holland + 1,1 + 0,7 + 1,2 + 0,4 Okt + 9,6 – 2,7 + 0,7 8,0 Okt Hispaania + 1,6 + 1,3 + 1,7 + 0,6 Okt + 0,2 – 5,7 – 0,1 24,0 Okt Tšehhi + 2,7 + 2,4 + 2,3 + 3,2 Okt – 0,4 – 1,6 + 0,5 7,1 Nov Taani + 0,9 + 0,9 + 1,5 – 2,4 Okt + 6,4 – 1,3 + 0,7 5,0 Okt Ungari + 3,2 + 3,0 + 2,4 + 1,9 Okt + 4,2 – 2,9 0 7,1 Okt Norra + 2,1 + 2,3 + 1,0 + 9,9 Okt + 11,1 + 12,1 + 2,0 3,7 Sept Poola + 3,4 + 3,3 + 3,2 + 1,6 Okt – 1,2 – 3,5 + 0,1 11,4 Nov Venemaa + 0,7 + 0,6 0 + 3,0 Okt + 2,9 + 0,4 + 7,6 5,1 Okt Rootsi + 2,1 + 2,0 + 2,4 + 0,1 Okt + 5,8 – 2,2 – 0,1 7,5 Okt Šveits + 1,9 + 1,6 + 1,8 – 0,4 Q3 + 11,3 + 0,3 0 3,1 Nov Türgi + 1,7 + 3,0 + 3,7 + 4,5 Okt – 5,0 – 2,6 + 8,9 10,1 Aug Austraalia + 2,7 + 3,1 + 2,8 + 3,8 Q3 – 2,8 – 2,6 + 2,5 6,3 Nov Brasiilia – 0,2 + 0,2 + 0,8 – 3,6 Okt – 3,8 – 5,0 + 6,3 4,7 Okt Soome + 0,1 – 0,4 + 1,0 – 0,3 Okt – 0,5 – 3,6 + 1,3 8,3 Okt Läti + 2,4 + 2,3 + 2,9 + 1,6 Okt – 1,8 – 1,1 + 0,7 10,6 Q3 Leedu + 2,7 + 3,0 + 2,9 + 0,3 Okt – 1,7 – 1,8 + 0,2 8,3 Okt * SKP suhtes 2014

22 Allikas: The Economist, 13. detsember 2014.


68

Kuu – aasta Väärtus Kuu – aasta Väärtus Juuni Juuli August Sept Okt Nov

Euroopa LiitTööstus 03-09 -38.7 -7.1 06-07 7.5 -2.4 -2.6 -3.1 -4.2 -3.5 -2.8Teenindus 03-09 -31.1 8.5 06-98 33.5 10.0 9.2 7.5 7.6 8.3 8.3Tarbija 03-09 -32.2 -12.1 08-00 1.6 -4.3 -5.5 -6.4 -8.0 -7.4 -8.2Kaubandus 12-08 -26.8 -6.4 04-07 7.7 2.8 2.0 0.9 -1.9 -2.7 -2.9Ehitus 06-93 -45.3 -19.6 12-06 3.8 -26.0 -23.0 -22.3 -21.2 -20.4 -21.1 Majandususaldus 03-09 67.2 100.0 05-00 117.1 106.5 105.9 104.7 103.6 104.2 104.1Finantsteenused 01-09 -20.0 13.1 04-06 43.3 20.8 17.1 19.0 18.3 13.4 14.9EuroalaTööstus 03-09 -38.1 -6.9 04-07 7.9 -4.3 -3.8 -5.3 -5.5 -5.1 -4.3Teenindus 03-09 -26.1 8.9 08-98 35.4 4.4 3.6 3.1 3.2 4.4 4.4Tarbija 03-09 -34.3 -13.1 05-00 2.4 -7.5 -8.3 -10.0 -11.4 -11.1 -11.6Kaubandus 01-93 -24.9 -9.0 06-90 5.2 -1.9 -2.3 -4.6 -7.3 -6.4 -5.9Ehitus 09-93 -46.0 -18.4 02-90 6.0 -31.7 -28.2 -28.4 -27.7 -24.6 -26.3 Majandususaldus 03-09 70.1 100.0 05-00 118.6 102.1 102.2 100.6 99.9 100.7 100.8Finantsteenused 01-09 -21.8 11.2 04-06 42.6 16.4 14.2 14.6 12.7 8.4 10.4BelgiaTööstus 03-09 -33.8 -9.7 06-07 6.9 -6.0 -7.5 -7.2 -6.5 -4.9 -5.7Teenindus 04-09 -42.9 11.4 08-07 32.2 16.1 14.2 15.4 9.5 10.3 14.4Tarbija 02-09 -26.5 -7.0 12-00 16.2 -5.8 -7.6 -8.1 -9.6 -12.5 -14.1Kaubandus 01-09 -27.9 -4.0 10-10 13.7 3.4 -6.8 -7.2 -6.7 -8.3 -10.8Ehitus 11-95 -35.1 -10.0 02-90 9.7 -21.6 -20.6 -19.5 -20.3 -22.1 -18.6 Majandususaldus 03-09 70.9 100.0 06-07 116.6 103.6 101.6 101.8 99.5 99.4 99.5BulgaariaTööstus 06-93 -32.1 -6.3 01-08 12.3 -0.7 -1.9 -0.4 -2.5 -1.7 0.0Teenindus 06-10 -13.6 10.2 03-07 33.4 8.4 7.9 1.0 -0.7 -1.1 0.7Tarbija 04-09 -50.1 -34.0 08-01 -13.0 -36.0 -35.2 -36.9 -39.8 -42.5 -37.0Kaubandus 07-09 -14.8 14.4 08-94 31.8 15.2 11.9 5.8 5.3 4.1 5.0Ehitus 10-09 -56.0 -25.3 11-07 23.9 -33.7 -32.2 -31.1 -33.7 -28.2 -29.4 Majandususaldus 05-93 72.0 100.0 04-07 120.0 102.9 102.3 99.8 96.9 96.8 99.9TšehhiTööstus 02-09 -35.6 2.1 06-00 29.8 2.7 1.9 2.8 4.2 3.3 3.0Teenindus 09-09 6.4 33.5 02-07 52.6 29.0 27.7 29.9 30.1 29.2 32.1Tarbija 03-98 -35.8 -12.7 10-06 3.9 -1.6 -1.7 -5.0 -6.3 -0.8 0.3Kaubandus 02-99 -1.3 14.3 11-07 29.5 13.5 15.4 11.5 12.6 15.7 11.0Ehitus 02-99 -54.9 -20.9 01-05 5.3 -37.0 -36.4 -31.5 -27.6 -29.7 -24.8 Majandususaldus 01-99 73.2 100.0 02-07 118.8 101.8 101.0 101.5 102.3 103.4 104.2TaaniTööstus 02-09 -34.5 -0.8 09-94 16.7 -2.9 -9.9 -2.8 -7.0 -10.8 -13.4Teenindus 02-13 -10.4 4.9 05-10 28.4 6.8 6.1 7.1 4.3 10.9 7.7Tarbija 10-90 -11.8 7.8 06-14 20.4 20.4 19.5 19.8 14.5 16.5 16.7Kaubandus 11-11 -11.6 5.4 09-14 15.6 13.5 4.2 9.4 15.6 12.3 8.6Ehitus 10-09 -50.0 -10.0 11-06 24.2 -9.6 -7.4 -7.5 -10.0 -11.1 -9.8 Majandususaldus 02-09 68.7 100.0 05-10 117.3 103.0 98.8 104.6 99.5 101.1 98.4SaksamaaTööstus 03-09 -42.5 -7.7 02-11 16.0 -1.3 -0.3 -2.7 -3.1 -4.1 -3.0Teenindus 12-02 -19.9 17.9 03-99 50.1 15.0 12.1 10.6 12.5 15.3 12.6Tarbija 04-09 -32.9 -8.6 11-10 10.9 4.3 3.9 0.3 -1.1 -0.7 -1.6Kaubandus 01-03 -37.4 -11.5 12-90 22.3 1.1 -4.1 -4.4 -7.2 -7.5 -9.0Ehitus 12-02 -55.4 -28.2 02-90 2.2 -9.9 -12.0 -13.0 -11.5 -8.4 -11.7 Majandususaldus 03-09 72.4 100.0 08-90 119.4 106.5 106.0 104.1 103.8 104.4 103.7EestiTööstus 03-09 -39.1 2.8 12-06 28.5 -3.9 -2.0 -0.5 -3.2 -0.6 0.5Teenindus 02-09 -50.3 10.9 01-06 38.3 -0.7 -8.7 -1.6 2.1 4.3 4.9Tarbija 04-93 -56.3 -16.5 04-06 12.8 -3.7 -1.4 -4.0 -5.7 -2.7 -0.3Kaubandus 06-09 -45.6 7.7 04-07 35.6 13.0 10.3 13.8 10.0 14.3 16.6Ehitus 04-09 -76.0 -1.6 05-06 48.8 -29.9 -30.2 -23.6 -24.2 -21.6 -15.6 Majandususaldus 03-09 68.6 100.0 09-06 117.7 98.5 97.8 99.9 99.7 101.6 102.8KreekaTööstus 03-09 -36.6 -4.0 03-00 13.3 1.3 1.5 0.3 -5.4 -0.6 1.3Teenindus 10-12 -46.0 10.1 08-00 58.7 18.4 19.7 22.3 14.8 15.8 21.6Tarbija 10-11 -83.8 -38.7 04-00 -5.8 -47.7 -48.1 -54.2 -55.8 -50.9 -49.9Kaubandus 10-12 -48.4 -2.4 07-07 39.0 2.5 4.8 6.6 -2.5 5.0 10.3Ehitus 08-11 -77.4 -20.2 04-00 32.5 -19.1 -19.6 -21.1 -32.7 -21.2 -34.2 Majandususaldus 03-09 74.8 100.0 07-00 119.1 104.1 103.0 102.0 99.3 102.2 102.7

Max (alates 01.1990) 2014Keskmine (alates

01.1990)

Min (alates 01.1990)

Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades

(sesoonselt silutud andmete alusel)


69


HispaaniaTööstus 01-93 -43.2 -10.2 11-97 7.1 -7.4 -5.7 -5.7 -5.7 -6.0 -4.0Teenindus 01-09 -38.7 9.3 06-98 54.0 12.5 7.0 6.4 13.1 8.5 12.9Tarbija 02-09 -47.6 -14.4 03-00 5.3 -3.9 -7.7 -6.4 -9.6 -10.0 -11.8Kaubandus 02-93 -36.0 -9.9 06-00 9.5 6.0 6.0 9.0 6.9 6.3 6.9Ehitus 08-13 -69.3 -12.1 12-98 39.5 -64.6 -40.0 -33.5 -31.5 -19.6 -23.1 Majandususaldus 01-93 72.7 100.0 06-98 116.3 104.1 103.5 103.5 104.0 103.3 104.2PrantsusmaaTööstus 07-93 -39.4 -8.4 06-00 14.7 -11.3 -10.5 -11.5 -10.1 -7.2 -6.4Teenindus 04-09 -28.8 -0.4 01-90 16.2 -7.1 -7.0 -5.9 -6.5 -5.1 -4.1Tarbija 03-09 -37.0 -18.8 01-01 3.3 -21.7 -22.8 -22.3 -24.0 -23.8 -22.6Kaubandus 04-97 -27.2 -8.8 12-07 8.8 -9.8 -4.4 -15.0 -16.1 -13.5 -11.0Ehitus 01-93 -62.3 -14.3 10-00 44.9 -34.3 -39.4 -41.5 -40.8 -42.5 -41.1 Majandususaldus 03-09 74.9 100.0 10-00 117.9 95.3 95.7 95.1 95.3 96.6 98.1HorvaatiaTööstus 04-09 -28.6 -11.3 08-14 5.0 -1.9 -1.5 5.0 -0.5 -2.5 -2.0Teenindus 07-09 -31.6 -5.3 05-08 20.8 4.0 3.5 1.6 3.0 1.4 6.9Tarbija 08-09 -51.5 -33.3 07-07 -14.0 -34.3 -37.5 -34.1 -34.6 -35.8 -35.9Kaubandus 08-09 -31.0 -13.0 09-08 2.6 -3.6 -4.3 -7.0 -5.5 -5.0 -1.5Ehitus 03-10 -49.2 -31.2 05-08 13.0 -34.2 -34.1 -31.9 -29.8 -32.3 -29.4 Majandususaldus 08-09 71.4 100.0 05-08 127.4 114.1 112.1 117.3 113.9 111.3 115.2ItaaliaTööstus 03-09 -34.5 -5.2 02-95 14.2 -3.9 -4.1 -8.0 -7.8 -7.2 -7.1Teenindus 06-13 -27.0 1.4 04-00 33.1 -10.3 -4.2 -6.5 -8.3 -7.4 -9.1Tarbija 06-12 -41.5 -16.6 06-01 2.5 -11.4 -12.3 -14.1 -15.4 -16.0 -17.6Kaubandus 04-99 -65.4 -14.5 02-92 17.3 -1.9 -0.9 -3.2 -8.7 -8.1 -5.1Ehitus 09-93 -75.4 -23.4 04-90 13.4 -32.0 -29.7 -35.5 -37.0 -35.0 -39.0 Majandususaldus 03-09 75.4 100.0 05-00 120.7 100.3 101.9 97.8 96.9 97.4 95.9KüprosTööstus 04-13 -37.4 -3.6 04-08 19.9 -8.8 -9.4 -7.6 -8.5 -11.2 -16.4Teenindus 04-13 -59.0 -1.8 08-07 35.4 4.5 7.0 2.5 5.7 5.0 8.5Tarbija 04-13 -64.4 -35.2 06-01 -13.0 -28.2 -27.5 -26.8 -30.9 -30.1 -24.2Kaubandus 04-13 -48.9 -9.7 05-07 20.6 -13.4 -13.8 -14.0 -12.1 -15.5 -13.8Ehitus 04-13 -72.7 -23.5 12-03 36.5 -47.6 -50.2 -44.9 -47.4 -52.2 -48.9 Majandususaldus 04-13 69.9 100.0 08-07 116.7 99.7 100.6 100.0 99.8 98.8 99.6LätiTööstus 04-93 -44.0 -8.1 02-07 11.8 -4.2 -3.5 -4.7 -4.7 -5.2 -4.2Teenindus 03-09 -43.9 4.4 12-06 20.9 2.3 2.8 1.2 -0.8 2.0 3.5Tarbija 07-09 -54.9 -22.3 09-06 1.0 -9.3 -6.1 -11.7 -13.2 -10.6 -8.3Kaubandus 02-09 -35.2 6.5 04-07 22.8 6.1 8.6 7.4 6.6 8.9 7.4Ehitus 07-09 -79.4 -25.4 01-07 19.2 -20.3 -21.8 -18.8 -18.2 -21.3 -20.7 Majandususaldus 03-09 71.5 100.0 02-07 115.1 103.7 104.7 102.9 102.1 103.0 104.3LeeduTööstus 04-09 -41.4 -11.5 08-07 9.8 -9.0 -10.2 -8.0 -8.4 -3.4 -5.2Teenindus 03-09 -47.2 7.4 07-06 34.3 -1.5 -6.3 -3.7 -8.5 0.8 8.9Tarbija 01-09 -56.1 -16.2 05-07 9.2 -11.5 -14.6 -21.1 -20.1 -17.0 -16.2Kaubandus 04-09 -57.8 -1.9 01-07 41.7 -1.8 0.4 5.3 1.6 0.7 2.4Ehitus 05-09 -92.9 -34.1 01-07 13.4 -15.7 -20.0 -18.0 -14.5 -10.6 -15.3 Majandususaldus 04-09 69.7 100.0 07-06 118.3 102.1 99.9 100.5 99.6 104.6 105.2LuksemburgTööstus 03-09 -53.9 -15.3 04-95 24.1 -30.0 -27.9 -30.0 -31.3 -30.4 -28.8Teenindus : : : : : : : : : : :Tarbija 12-08 -20.7 -1.0 02-02 13.4 2.4 -2.1 -5.3 -7.8 -3.4 -5.3Kaubandus : : : : : : : : : : :Ehitus 03-94 -70.9 -22.5 03-90 26.4 -9.0 -2.5 -0.3 2.4 1.3 -0.2 Majandususaldus 03-09 74.5 100.0 04-95 122.6 93.8 92.1 90.1 87.9 90.9 90.1UngariTööstus 03-09 -34.7 -4.0 04-98 10.4 3.3 0.7 1.6 2.5 7.9 8.3Teenindus 03-09 -44.2 -9.1 03-02 13.8 12.7 6.2 2.2 6.7 8.5 7.9Tarbija 04-09 -68.8 -33.1 08-02 0.2 -18.3 -17.6 -21.2 -17.8 -17.0 -19.2Kaubandus 03-09 -41.1 -9.1 01-14 14.1 5.3 4.5 9.6 12.8 8.3 12.3Ehitus 04-09 -56.0 -18.7 08-98 11.5 -4.3 -2.8 -3.7 -4.1 -1.5 -4.0 Majandususaldus 03-09 58.0 100.0 04-14 121.9 119.7 115.4 113.4 117.1 121.5 120.9MaltaTööstus 03-09 -31.6 -5.2 03-08 18.8 -7.0 -2.2 4.2 15.1 10.5 -1.5Teenindus 03-09 -22.0 19.7 05-07 65.2 23.4 28.2 28.6 24.4 20.2 22.9Tarbija 04-11 -41.3 -23.9 11-13 1.4 1.4 0.3 -1.1 -2.7 0.0 -4.2Kaubandus 08-14 -19.5 -5.9 11-14 6.0 -8.1 0.9 -19.5 -12.9 0.0 6.0Ehitus 03-09 -53.4 -30.6 05-08 2.0 -18.7 -30.1 -22.5 -20.5 -7.5 1.1 Majandususaldus 03-09 73.7 100.0 03-08 126.4 109.8 112.3 114.0 118.0 117.5 112.6

Max (alates 01.1990) 2014Min (alates 01.1990) Keskmine (alates

01.1990)


70


HollandTööstus 02-09 -25.4 -3.0 10-06 7.6 -1.7 -1.0 -1.6 -1.3 0.9 1.1Teenindus 03-09 -41.6 5.9 04-07 46.5 6.3 3.4 2.0 3.7 5.9 6.3Tarbija 02-13 -30.2 1.0 03-00 30.8 3.7 4.7 3.3 4.1 5.4 2.8Kaubandus 06-09 -16.9 11.2 10-99 33.3 0.8 4.7 4.5 4.0 7.3 3.2Ehitus 12-12 -47.7 -7.0 12-00 27.1 -18.6 -19.3 -18.1 -11.1 -14.8 -14.5 Majandususaldus 03-09 68.5 100.0 03-07 117.3 101.3 101.7 100.9 101.2 103.3 103.4AustriaTööstus 03-09 -37.8 -5.0 02-07 15.2 -4.4 -8.6 -3.6 -7.1 -6.2 -6.8Teenindus 04-09 -24.9 14.4 06-98 33.4 12.6 8.1 7.8 2.2 7.8 7.1Tarbija 04-09 -23.0 -1.5 06-07 16.3 -6.6 -7.9 -11.2 -12.5 -12.2 -10.8Kaubandus 03-09 -26.4 -7.6 05-10 13.2 -12.7 -12.4 -11.6 -11.0 -8.2 -9.0Ehitus 04-96 -56.4 -18.5 07-07 5.8 -19.9 -19.3 -19.8 -19.8 -17.5 -11.8 Majandususaldus 04-09 70.2 100.0 03-90 118.9 98.9 95.1 96.5 93.0 95.9 96.1PoolaTööstus 03-09 -29.1 -14.3 06-07 -0.5 -12.6 -11.5 -12.5 -13.5 -12.0 -11.9Teenindus 03-09 -12.0 4.0 07-07 22.7 1.4 0.9 0.8 1.3 2.4 1.8Tarbija 08-01 -40.1 -22.2 04-08 -0.5 -14.7 -19.3 -20.3 -20.5 -16.2 -14.9Kaubandus 03-03 -16.8 -3.3 12-07 11.9 0.5 -1.1 -0.5 -1.7 1.2 2.1Ehitus 02-02 -67.9 -34.4 02-08 -0.7 -27.8 -27.2 -26.9 -26.0 -25.2 -24.6 Majandususaldus 03-09 77.6 100.0 05-96 123.1 98.7 97.8 96.8 96.4 99.3 99.3PortugalTööstus 04-09 -35.7 -7.9 03-98 8.7 -7.3 -7.5 -7.4 -6.5 -6.0 -5.5Teenindus 10-12 -38.0 -4.4 06-01 24.7 2.8 4.0 2.6 0.4 3.0 -0.5Tarbija 10-12 -60.1 -26.9 07-91 -0.5 -25.9 -24.3 -28.2 -23.9 -20.0 -18.5Kaubandus 12-08 -30.7 -2.9 07-98 14.1 2.3 1.6 1.2 2.0 0.7 2.0Ehitus 05-12 -75.1 -32.2 12-97 1.9 -43.4 -43.9 -46.2 -44.8 -39.0 -43.0 Majandususaldus 04-09 75.4 100.0 03-98 116.8 102.3 102.4 100.5 101.6 103.1 102.3RumeeniaTööstus 09-92 -22.2 -2.2 06-96 27.3 -1.0 1.4 -0.1 -0.4 0.6 -0.1Teenindus 06-09 -19.3 12.7 06-04 56.2 2.3 1.3 8.9 7.7 8.4 6.0Tarbija 06-10 -63.3 -30.1 07-07 -10.6 -30.6 -27.6 -27.5 -29.4 -26.0 -20.9Kaubandus 07-09 -21.6 11.2 12-97 35.8 8.7 13.1 11.7 6.6 9.5 5.5Ehitus 09-99 -60.4 -14.5 06-96 34.6 -23.0 -21.4 -21.8 -19.6 -18.8 -17.6 Majandususaldus 09-92 70.8 100.0 06-96 124.2 97.6 99.6 101.0 99.8 101.3 101.5SloveeniaTööstus 01-09 -38.0 -3.0 06-00 17.8 6.3 7.2 4.8 2.4 5.3 4.3Teenindus 04-09 -28.9 12.5 09-02 38.0 7.1 7.3 7.0 8.5 12.4 12.4Tarbija 09-12 -46.1 -21.0 07-07 -4.1 -21.8 -16.8 -20.1 -12.9 -11.5 -18.6Kaubandus 03-09 -21.6 10.4 09-07 38.2 -2.0 12.1 8.2 5.2 13.2 20.8Ehitus 03-10 -63.9 -12.9 03-07 27.8 -6.1 -5.7 -10.8 -10.7 -8.7 -11.7 Majandususaldus 04-09 69.4 100.0 07-07 120.8 103.8 105.9 103.3 104.4 107.6 105.2SlovakkiaTööstus 04-09 -31.8 2.9 05-96 25.8 -2.0 5.3 5.5 4.6 2.4 9.0Teenindus 05-09 -24.0 27.7 03-02 62.6 23.1 23.7 15.0 13.5 10.7 21.0Tarbija 09-99 -49.0 -24.1 12-06 6.6 -12.6 -12.2 -11.7 -15.5 -11.8 -11.5Kaubandus 03-09 -22.7 8.7 11-98 34.4 10.2 8.1 9.2 9.5 11.1 7.4Ehitus 07-99 -86.1 -28.3 03-97 17.5 -39.0 -34.9 -26.3 -19.1 -19.7 -17.6 Majandususaldus 04-09 66.1 100.0 05-96 122.0 100.4 103.3 102.0 100.9 100.5 105.4SoomeTööstus 03-09 -37.3 1.6 10-94 31.3 -8.8 -8.8 -4.8 -9.0 -6.4 -7.9Teenindus 12-01 -47.6 14.5 09-00 51.1 0.6 -2.0 5.9 -7.4 -1.4 2.1Tarbija 12-08 -6.4 13.1 09-10 23.8 10.3 12.4 6.3 2.3 4.0 5.3Kaubandus 09-14 -21.9 -1.0 08-07 23.8 -15.7 -21.2 -14.1 -21.9 -19.3 -21.4Ehitus 06-91 -99.0 -19.0 06-98 36.5 -20.9 -23.5 -29.1 -34.4 -30.0 -31.3 Majandususaldus 04-91 73.0 100.0 11-94 120.9 94.6 94.4 96.1 90.3 93.0 93.1RootsiTööstus 03-09 -38.5 -4.9 09-10 15.8 -4.2 -0.8 3.6 -1.0 2.1 4.2Teenindus 04-09 -26.3 19.3 02-11 53.0 25.5 22.1 25.6 20.8 24.8 22.1Tarbija 12-08 -10.0 9.9 09-10 28.0 18.1 19.0 19.8 20.1 15.7 13.5Kaubandus 01-09 -38.3 10.2 01-10 47.6 21.8 22.0 18.1 22.0 20.5 16.0Ehitus 12-93 -82.9 -24.5 08-07 47.6 -13.2 -5.9 -5.2 -6.8 -6.0 0.2 Majandususaldus 08-91 78.1 100.0 01-11 118.5 106.3 106.7 108.8 106.2 108.0 107.6SuurbritanniaTööstus 03-09 -49.0 -9.6 06-14 12.3 12.3 7.4 9.2 4.9 5.4 6.3Teenindus 03-09 -57.4 3.9 10-97 36.1 30.4 30.3 22.6 23.3 21.3 22.0Tarbija 01-09 -35.2 -9.4 05-14 7.6 7.4 4.8 6.6 3.5 5.2 2.6Kaubandus 01-09 -47.1 0.6 05-14 24.8 15.9 14.0 17.4 11.9 3.9 1.8Ehitus 06-91 -79.3 -22.3 10-07 5.5 -8.0 -6.1 -2.0 0.9 -6.1 -5.3 Majandususaldus 03-09 64.1 100.0 06-14 121.1 121.1 117.7 116.9 116.0 114.2 114.5

2014Min (alates 01.1990) Keskmine (alates

01.1990)

Max (alates 01.1990)

Konjunktuur nr 191, detsember 2014 EKI 2014. aastal ilmunud uurimistööd

71

EKI 2014. aastal ilmunud uurimistööd 1. Economic Indicators of Estonia nr 1 (221) (jaanuar) 2. Kala ja kalatoodete turg Eestis (veebruar) 3. Hinnainfo nr 1 (210) (veebruar) 4. Economic Indicators of Estonia nr 2 (222) (veebruar) 5. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete rahulolu uuring (märts) 6. Hinnainfo nr 2(211) (märts) 7. Economic Indicators of Estonia nr 3 (223) (märts) 8. Konjunktuur nr 1(188) 2014 (aprill) 9. Economic Survey of the Baltic States nr.1(81) January - December 2013 (aprill) 10. Hinnainfo nr 3(212) (aprill) 11. Economic Indicators of Estonia nr 4 (224) (mai) 12. Säästmine ja tulumaksutagastuse kasutamine (elanike küsitlusuuringu tulemused) (aprill) 13. Varimajandus Eestis 2013 (elanike hinnangu alusel) (aprill) 14. Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2013 (elanike hinnangute alusel) (mai) 15. Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Eestis 2013 (elanike hinnangute alusel) (mai) 16. Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2013 (elanike hinnangute alusel) (mai) 17. Eesti alkoholiturg 2013 aastal (mai) 18. Hinnainfo nr 4(213) (mai) 19. Economic Indicators of Estonia nr 5 (225) (juuni) 20. Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus. (mai) 21. Konjunktuur nr 2(189) 2014 (juuni) 22. Eesti alkoholiturg 2013 (juuli) 23. Hinnainfo nr 5(214) (juuni) 24. Economic Survey of the Baltic States nr.2(82) January - March 2014 (juuli) 25. Economic Indicators of Estonia nr 6 (226) (juuli) 26. Hinnainfo nr 6 (215) (august) 27. Economic Indicators of Estonia nr 7 (227) (september) 28. Venemaa impordikeelu mõju analüüs (september) 29. Hinnainfo nr 7 (216) (september) 30. Economic Indicators of Estonia nr 8 (228) (oktoober) 31. Konjunktuur nr 3(190) 2014 (oktoober) 32. Economic Survey of the Baltic States nr.3(83) January - June 2014 (oktoober) 33. Hinnainfo nr 8 (217) (oktoober) 34. Economic Indicators of Estonia nr 9 (229) (november) 35. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2013 (november) 36. Hinnainfo nr 9 (218) (november) 37. Economic Indicators of Estonia nr 10 (230) (detsember) 38. Baltic Facts 2014 (detsember) 39. Elanike hinnang kinnisvaraturule (elanike küsitlusuuringu tulemused) (detsember)

Documents

Konjunktuur nr 4 (191) detsember 2014. a - MKM · nr 4/2014) nähtub, et vaatluses osalenud 120 riigi 1108 eksperdi hinnangul on maailma majan-duskliimaindeks oktoobris langenud 95,0