KONSTRUKTSIOONIOSA PÕHIPROJEKTI SELETUSKIRI Lisa I Pohiprojekt/Ko… · EVS-EN ISO 7091:2000 Plain washers - Normal series - Product grade C EVS-EN ISO 7092:2000 Plain washers -

Tallinn 2016

KONSTRUKTSIOONIOSA PÕHIPROJEKTI SELETUSKIRI

ÜLDOSA

Käesolev seletuskiri kehtib kõikidele ehituskonstruktsioonidele, mis valmistatakse ja paigaldatakse Inseneribüroo Printsiip OÜ konstruktsioonijooniste ja -juhiste alusel.

ÜLDANDMED

Ehitusobjekt:

Eesti Kunstiakadeemia

Kotzebue 1/ Põhja pst 7

Tallinn

Tellija:

AS Amhold

Äriregistri kood 10496858

Endla tn 45A/Tulika 31

10615 Tallinn

Projekteerija:

Inseneribüroo Printsiip OÜ

Äriregistri kood 11064457

Tartu mnt 80J

10112 Tallinn

MTR reg nr: EEP000256

PROJEKT

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

Kotzebue 1/ Põhja pst 7, Tallinn

SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS

TÖÖ NR T-2014-44 STAADIUM PP LEHT/LEHTI EKS-2/49

PROJEKTEERIJA

T. ARULA KUUPÄEV 15.02.2016

VASTUTAV PROJEKTEERIJA

T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

SISUKORD

11 KONSTRUKTSIOONID ............................................................................................. 4

11.1 Üldandmed ............................................................................................................. 4

11.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ................................................................................ 4

11.1.2 Alusdokumendid ............................................................................................... 4

11.1.2.4 Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri ........................................................ 9

11.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele .............................. 10

11.2.1 Projekteeritud kasutusiga ................................................................................ 10

11.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass ....................................................................... 10

11.2.3 Teostusklass ja järelevalvetase ....................................................................... 10

11.2.4 Koormused ...................................................................................................... 10

11.2.5 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ................................ 12

11.3 Hoone kandeskelett ............................................................................................. 16

11.3.1 Kandeelemendid ............................................................................................. 17

11.3.2 Hoone üldjäikus .............................................................................................. 19

11.4 Maa-alused konstruktsioonid ............................................................................ 19

11.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused ...................................... 19

11.4.2 Pinnasevesi ..................................................................................................... 21

11.4.3 Vundament ...................................................................................................... 21

11.4.4 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised piirdetarindid ............................................................................................................. 22

11.4.5 Trepid ja pandused .......................................................................................... 23

11.4.6 Soklikonstruktsioonid, šahtid ja süvendid ...................................................... 23

11.4.7 Erimeetmed ..................................................................................................... 24

11.5 Maapealsed konstruktsioonid ............................................................................ 24

11.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid ....................................................... 25

11.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid .................................................................... 26

11.5.3 Sise- ja välistrepid .......................................................................................... 27

11.5.4 Rõdukonstruktsioonid ..................................................................................... 28

11.5.5 Mittekandvad seinakonstruktsioonid .............................................................. 28

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

11.5.6 Katusekonstruktsioonid .................................................................................. 28

11.6 Betoonkonstruksioonid ....................................................................................... 29

11.7 Teraskonstruktsioonid ........................................................................................ 38

11.8 Kivikonstruktsioonid .......................................................................................... 48

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

11 KONSTRUKTSIOONID

11.1 Üldandmed

11.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projektiosa käsitleb kavandatava uue hoone kande- ja piirdekonstruktsioone ning rekonstrueeritavate hoonete kande- ja piirdekonstruktsioone, mida ümberehituse käigus muudetakse, täiendatakse ja lisatakse.

11.1.2 Alusdokumendid

11.1.2.1 Lähteandmed

Arhitektuurne eelprojekt. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, arhitektuuribüroo OÜ Kuu töö nr 141101, 06.2015.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimused PT208780.

Tellija poolt ajavahemikul 01.-06.2015 edastatud soovid.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused (koostanud Eensalu & Pihel OÜ, töö nr 01-14)

Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud „Projekteerimistöö tehniline kirjeldus“

Tallinna Linnaplaneerimise Amet arhivaal: TLV 2574 i, ii, iii

11.1.2.2 Ehitusuuringud

Sukavabriku „Suva“ hooned Tallinnas, Põhja pst 7/ Kotzebue 1, Tehnilise seisundi eksperthinnang, Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ töö nr. 539-1, veebruar 2014 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Kozebue tn 1, Tallinn. Töö nr GE-1839. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, aprill 2015.

11.1.2.3 Kasutatud normdokumentide loetelu

EVS-EN 1990:2002 „Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“

EVS-EN 1991-1-1:2002 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. OSA 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused“

EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus

EVS-EN 1991-1-3:2006 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. OSA 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus“

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

EVS-EN 1991-1-4:2007 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. OSA 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus“

EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus

EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused

EVS-EN 1991-1-7:2005+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused

EVS-EN 1992-1-1:2007 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele“

EVS-EN 1992-1-2:2008 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus“

EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

EVS-EN 1993-1-1:2006 „Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks“

EVS-EN 1993-1-2:2007 „Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus“

EVS-EN 1993-1-3:2003 „Teraskonstruktsioonid. Osa 1-3: Külmpainutatud profiilid ja profiilplekk“

EVS-EN 1993-1-8:2006 „Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine“

EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine

EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele

EVS-EN 1090-3:2008 Teraskonstruktsioonide ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 3: Tehnilised nõuded

EVS-EN ISO 12944-1:2000 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 1: Üldtutvustus

EVS-EN ISO 12944-2:2000 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus

EVS-EN ISO 12944-3:2000 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 3: Projekteerimispõhimõtted

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

EVS-EN ISO 12944-4:1999 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 4: Pinnatüübid ja pinna ettevalmistamine

EVS-EN ISO 12944-5:2007 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsevärvkattesüsteemid

EVS-EN ISO 12944-7:2000 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 7: Värvimistööde korraldamine ja järelevalve

EVS-EN 15048-1:2007 Mitte-eelkoormatavad ehituslikud kinnitusmehhanismid. Osa 1: Üldnõuded

EVS-EN 14399-1:2015 Eelpingestatud kõrgtugevad ehituslikud poltliited. Osa 1: Üldnõuded

EVS-EN ISO 3834-1:2006 Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel. Osa 1: Sobiva kvaliteedinõuete taseme valiku kriteeriumid

EVS-EN ISO 3834-2:2006 Keevituse kvaliteedinõuded. Metallide sulakeevitus. Osa 2: Laialdased kvaliteedinõuded

EVS-EN ISO 3834-3:2006 Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel. Osa 3: Standardsed kvaliteedinõuded

EVS-EN ISO 3834-4:2006 Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel. Osa 4: Elementaarsed kvaliteedinõuded

EVS-EN ISO 3834-5:2015 Quality requirements for fusion welding of metallic materials - Part 5: Documents with which it is necessary to conform to claim conformity to the quality requirements of ISO 3834-2, ISO 3834-3 or ISO 3834-4 (ISO 3834-5:2015)

EVS-EN ISO 14554-1:2014 Quality requirements for welding - Resistance welding of metallic materials - Part 1: Comprehensive quality requirements

EVS-EN 287-1:2011 Keevitajate atesteerimine. Sulakeevitus. Osa 1: Terased

EVS-EN ISO 14731:2006 Keevitustööde koordineerimine. Ülesanded ja kohustused

EVS-EN ISO 15614-1:2004+A1:2008+A2:2012/AC:2014 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 1: Teraste gaas- ja kaarkeevitus ning nikli ja niklisulamite kaarkeevitus

EVS-EN ISO 15613:2004 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Tootmiseelsel keevituskatsel põhinev kvalifitseerimine

EVS-EN ISO 9692-1:2014Keevitus ja külgnevad protsessid. Liidete ettevalmistamise viisid. Osa 1: Terase käsikaarkeevitus, kaarkeevitus kaitsegaasis, gaaskeevitus, TIG-keevitus ja terase kiirguskeevitus

EVS-EN ISO 9692-2:1999 Welding and allied processes - Joint preparation - Part 2: Submerged arc welding of steels (ISO 9692-2:1998)

ISO 4463-1:1989 Measurement methods for building -- Setting-out and measurement -- Part 1: Planning and organization, measuring procedures, acceptance criteria

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

EVS-EN ISO 8501-1:2007 Preparation of steel substrates before application of paints and related products - Visual assessment of surface cleanliness - Part 1: Rust grades and preparation grades of uncoated steel substrates and of steel substrates after overall removal of previous coatings

EVS-EN ISO 8501-2:2002 Preparation of steel substrates before application of paints and related products - Visual assessment of surface cleanliness - Part 2: Preparation grades of previously coated steel substrates after localized removal of previous coatings

EVS-EN ISO 8501-3:2008 Preparation of steel substrates before application of paints and related products - Visual assessment of surface cleanliness - Part 3: Preparation grades of welds, edges and other areas with surface imperfections

EVS-EN ISO 8501-4:2008 Preparation of steel substrates before application of paints andrelated products - Visual assessment of surface cleanliness -Part 4: Initial surface conditions, preparation grades and flashrust grades in connection with high-pressure water jetting

EVS-EN ISO 8503-2:2012 Teraspindade ettevalmistamine enne värvide ja nendega seotud materjalide pealekandmist. Pritspuhastatud teraspinna kareduse iseloomustus. Osa 2: Abrasiiviga pritspuhastatud pinnaprofiilide liigitamise meetod. Komparaatorimeetod (ISO 8503-2:2012)

ISO 19840:2012 Paints and varnishes -- Corrosion protection of steel structures by protective paint systems -- Measurement of, and acceptance criteria for, the thickness of dry films on rough surfaces

EVS-EN ISO 1461:2009 Hot dip galvanized coatings on fabricated iron and steel articles - Specifications and test methods

ISO 7976-1:1989 Tolerances for building -- Methods of measurement of buildings and building products -- Part 1: Methods and instruments

ISO 7976-2:1989 Tolerances for building -- Methods of measurement of buildings and building products -- Part 2: Position of measuring points

ISO 17123-1:2014 Optics and optical instruments -- Field procedures for testing geodetic and surveying instruments -- Part 1: Theory

EVS-EN 12062 Keevisõmbluste mittepurustav kontrollimine. Üldjuhised metalsete materjalide kohta

EVS-EN 473:2008 Mittepurustav katsetamine. NDT personali kvalifitseerimine ja sertifitseerimine. Põhialused

EVS-EN 970:1999 Sulakeevisõmbluste mittepurustav kontrollimine. Visuaalne kontrollimine

EVS-EN 10029:2010 Hot-rolled steel plates 3 mm thick or above - Tolerances on dimensions and shape

EVS-EN 10051:2010 Continuously hot-rolled strip and plate/sheet cut from wide strip of non-alloy and alloy steels - Tolerances on dimensions and shape

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

EVS-EN 10034:2000 Konstruktsiooniteraste I- ja H-profiilid. Kuju- ja mõõtmetolerantsid

EVS-EN 10279:2000 Hot rolled steel channels - Tolerances on shape, dimensions and mass

EVS-EN 10056-2:2000 Konstruktsiooniterasest võrd- ja erikülgsed nurkprofiilid. Osa 2: Profiili lubatud piirhälbed ja mõõtmetolerantsid

EVS-EN 10219-2:2006 Külmsurvevormitud keevitatud konstruktsiooni-õõnesprofiilid mittelegeer- ja peeneteraterastest. Osa 2: Tolerantsid, mõõtmed ja profiili omadused

EVS-EN ISO 7089:2000 Plain washers - Normal series - Product grade A

EVS-EN ISO 7090:2000 Plain washers, chamfered - Normal series - Product grade A

EVS-EN ISO 7091:2000 Plain washers - Normal series - Product grade C

EVS-EN ISO 7092:2000 Plain washers - Small series - Product grade A

EVS-EN ISO 7093-1:2000 Plain washers - Large series - Part 1: Product grade A

EVS-EN ISO 7093-2:2000 Plain washers - Large series - Part 2: Product grade C

EVS-EN ISO 7094:2000 Plain washers - Extra large series - Product grade C

EVS-EN 1996-1-1:2012 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

EVS-EN 1996-1-2:2012 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus

EVS-EN 1996-2:2009 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine.

EVS-EN 1996-3:2009 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus.

EVS-EN 1997-1:2005 „Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad“

EVS-EN 1997-2:2007.

Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine

Lisaks kõik nende normdokumentidega seonduvad standardid, normid ja ehitusmaterjalide tootjate poolsed juhised.

Antud projekt on koostatud teadmisel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, standardite, Eestis kehtivate ehitusnormide ning Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt. Lisaks eelnevale tuleb juhinduda kõikidest tehaselise valmistusega

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

elementide, tarindisüsteemide, materjalide tootjate või turustajate poolsetest juhistest ja eeskirjadest.

Ehitustööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Infra RYL 2010 I osa ja Infra RYL 2006 II osa nõuetele juhul kui käesolevas dokumentatsioonis ei ole märgitud teisiti. Konkreetse töölõigu puhul tuleb juhinduda RYL-is viidatud vastavast RT kaardi ja RATU juhistest ning nõuetest või viidatud RIL-st. Rekonstrueeritavate hoonete puhul järgida juhendites RATU Korjaustöiden laatuohjeet, RIL 174-1 ja RIL 174-3 toodud juhiseid.

Lisaks tuleb järgida:

BLY 5 Betonilattioiden tuontomenetelmät;

BY 40 Betonipinnat;

BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet;

BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2014 (koos BY 48 ja BY 49);

BY 47 Betonirakentamisen laatuohjeet 2013

BY 50 Betoninormit 2012

BY 57 Eriste- ja levyrappaus 2011

BY39 Paikallavalettujen betonirakenteiden toleranssit.

Käesolev seletuskiri on koostatud kasutamiseks koos sama staadiumi üldjoonistega. Eelprojekt on lepinguliselt koostatud Eesti Standardi Hoone projekt EVS 811:2012 pt.12.4 tööde mahu kohaselt, seletuskirja koostamisel on aluseks EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri, lõik 11 Konstruktsioonid.

11.1.2.4 Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri

Kasutatud on järgnevaid arvutus- ja joonestusprogramme: - Joonised on vormistatud AutoCad 2009-ga. - BIM mudel on koostatud programmis Revit Structural 2015 - Hoone konstruktsioonide staatikaarvutuste tegemisel on kasutatud programmi

Robot Millennium 21.0. - Tekstitöötlus ja tabelarvutus on tehtud kasutades Microsoft Office 2010

programme Excel ja Word.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

11.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

11.2.1 Projekteeritud kasutusiga Planeeritav uus ehitus, kuna ei ole teisiti kokku lepitud, kuulub EVS-EN 1990:2002 kohaselt kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriasse 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid) – planeeritav ehitise tööiga 50 aastat.

11.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 lisa B.3 kohaselt on hoone kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiga CC3 (kirjeldus: rasked tagajärjed inimelu kaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on väga suured- tribüünid, ühiskondlikud hooned, kus kaotused on suured nt. kontserdisaalid). Töökindlusklass on RC2 .

11.2.3 Teostusklass ja järelevalvetase Standardi EVS-EN 1990:2002 lisa B.4 ja B.5 kohaselt on projekteerimise järelevalvetase DSL3 - tegemist on suurendatud järelevalvega. Nõutav on kolmanda poole kontroll: kontrollib organisatsioon, mis ei olnud projekteerija. Ehitusaegne järelevalvetase on IL3 ehk teostatakse suurendatud järelevalvet: nõutav on kolmanda poole järelevalve.

11.2.4 Koormused

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad koormused on arvutatud vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 1991-1-1:2002.

Koormuste osavarutegurid (EVS-EN 1990:2002) - Alalised koormused: ebasoodne mõju 1,2; soodne mõju 1,0 - Muutuvkoormused: ebasoodne mõju 1,5; soodne mõju 0,0

Hoone konstruktsioonidele mõjuvate pinnakoormused alaline ja muutuv on toodut katus ja vhelagede plaanidel.

11.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused

Vastavalt EVS 1991-1-1:2002: - Köögid, wc-d (klass A) qk = 2,0 kN/m2, Qk = 2,0 kN - Bürooruumid (klass B) qk = 3,0 kN/m2, Qk = 2,0 kN - Õppeklassid, lugemissaal, kohvikusaal (klass C1) qk = 3,0 kN/m2, Qk = 4,0 kN - Kaldauditoorium (klass C2) qk = 4,0 kN/m2, Qk = 4,0 kN - Koridorid, käiguteed, trepikojad, eriklassid, katuseterrassid (klass C3 ja C5) qk = 5,0 kN/m2, Qk = 4,0 kN - Arhiiv, raamatukogu, raamatukogu hoidla (klass E1) qk = 24 kN/m2, Qk = 10 kN

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

- Galerii (klass E1) qk = 7.5 kN/m2, Qk = 7,0 kN - Ventilatsiooniseadmete ja tehnoseadmete ruumid (klass E2) qk = 5,0 kN/m2, Qk = 4,0 kN - Lisakoormus võimalikest kergseintest qk = 1,2 kN/m2, - Horisontaalkoormus piiretele (klass C5) qk = 3,0 kN/m.

Arhiivi ja raamatukogu koormuste leidmisel on arvestatud raamatute ja dokumentide mahukaaluga 8 kN/m3 ja maksimaalse ladustamiskõrgusega 3 meetrit. Hoone kandeelementide dimensioneerimisel ei ole arvestatud võimalikku korruste arvust tulenevat vähendustegurit, kuna ruumide kasutusotstarve on mitmekesine ja muutub igal korrusel.

11.2.4.2 Lumekoormus

Vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006: - lumekoormuse normväärtus maapinnal sk = 1,5 kN/m2 .

- lumekoormuse normväärtus hoone katusel, lamekatus s = 0,8*1,5 = 1,2 kN/m2.

Lisaks arvestatakse katusel lumekuhjumisega katuse eri piirkondades, võttes seal viidatud standardile vastavad kujutegurid.

11.2.4.3 Tuulekoormus

Vastavalt EVS-EN 1991-1-4:2007: - tuule tippkiirusrõhk qp(26) =0,70 kN/m².

Tuule rõhud konkreetsele konstruktsiooni osale leitakse kasutades normikohaseid tuulerõhutegureid. Tuulekoormuse määramisel on arvestatud tuule baaskiiruse väärtusega vb,0 = 21 m/s ja maastikutüübiga III – (tegemist on maastikutüübiga IV-Linnaalad, kuid maastikutüüpi on vähendatud tuule suunas, sest hoone paikneb merele lähemal kui 2 km).

Villa ja katusekatte kinnitamisel arvestada lamekatuse osas tõstva normkoormusega: nurkades (F) we,k= -1.3 kN/m2; servedes (G) 3-4 m ulatuses we,k= -0.84 kN/m2; keskel (H,I) we,k= -0.5/+0.14 kN/m2.

Tuulekoormus seina villa mehaanilistele kinnititele: imemine hoone nurgast 10 m kaugusel normkoormus we,k= -0,85 kN/m2, mujal we,k= -0,60 kN/m2.

11.2.4.4 Muud koormused

Hoone kandekonstruktsioonide projekteerimisel ei ole arvestatud transpordi otsasõidukoormustega, millest lähtuvalt tuleb kandekonstruktsioonid, mis jäävad transpordi liikumistsooni, kaitsta tõkete või äärekividega võimaliku otsasõidu vältimiseks.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

11.2.5 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

11.2.5.1 Betoonkonstruktsioonid

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY47 (Betonirakentamisen laatuohjeet 2013) pt 4 ja BY40 (Betonipinnat) nõuetest; antud on normaaltäpsesse (N) klassi või klassi 2 kuuluvate konstruktsioonide tolerantsid. Järgida tuleb tolerantside määramise juhiseid BY47 lisa 5. Tolerantside arvväärtused vastavad ka standardile EVS-ENV 13670:2010

Esitatud tolerantse kasutada kõigi raudbetoontarindite valmistamisel v.a. juhtudel, kui joonisel on näidatud teisiti või kui projekti arhitektuuri või sisekujundus osa ei nõua konkreetses kohas kõrgemat kvaliteeti.

Seinapinna kvaliteediklass on Soome Betooniühingu väljaannet BY 40 (vt. BÜ4 2010) klass A.

Klassifitseerimistabel MUO ja MUK / Paigaldusvalu raketisepinnad

Nõuded puudutavad vaadeldavat pinda, milleks valitakse tavaliselt ühe korraga valatud pind.

Kvaliteeditegurid

Nõuded

Klass AA Klass A Klass B Klass C

Mügar:

-suurim kõrgus

-suurim laius

-suurim arv

mm

mm

tk/m2

2

3

10

3

9

20

6

20

40

6

20

40

Süvend:

-suurim sügavus

-suurim laius

-suurim arv

mm

mm

tk/m2

2

4

10

4

9

20

7

15

40

7

15

40

Astmelisus mm 1 2 5 5

Valupurse või valuhaav:

-suurim kõrgus ja sügavus

-suurim laius

-suurim arv

(puudutab ka parandatud vuuki)

mm

mm

% vormi-/ raketise-vuukide pikkusest

1

3

10

2

3

20

4

6

30

4

6

30

Horisontaalselt valatud pindade poorid, Ø≥5 mm:

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

-suurim läbimõõt ja sügavus

-suurim üldkogus

mm

tk/m2

7

20

8

40

10

80

10

160

Vertikaalselt valatud pindade poorid, Ø≥5 mm:

-suurim läbimõõt ja sügavus

-suurim üldkogus

mm

tk/m2

8

40

10

60

12

100

12

200

Horisontaalselt valatud pindade valuviga (tuleb alati parandada)

-suurim suurus

-suurim arv

m2

tk/100 m2

Ei ole lubatud

Ei ole lubatud

0,1

1

0,3

2

0,6

4

Vertikaalselt valatud pindade valuviga (tuleb alati parandada)

-suurim suurus

-suurim arv

m2

tk/100 m2

Ei ole lubatud

Ei ole lubatud

0,2

2

0,3

2

0,6

4

Pinna tasapinnalisus

-suurim lubatud hälve

mm/1,5 m

3

5

8

8

Värvimuutus:

-hallid pinnad

-valge betooni pinnad

-muud värvilise betooni pinnad

klassid (jaotis 10)

B

A

B

-

-

-

-

-

-

Kõige madalama, klassi C nõuet kasutatakse tavaliselt ainult varjatuks jäävatele pindadele (nt vundamendid ja ripplagede taha jäävad pinnad).

Vundamendid, põrandaplaat

- põhimõõtmed (LxB) ±30 mm

- vundamendi ülapinna kõrgus -15, +5 mm

- külghälve ±30 mm

- plaadi paksus ±10 mm

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

- plaat pinnasel, ülapind tasasusklass A (BLY 7/BY 45)

Tasasustolerants Mõõtepikkus L (mm)

Suurim lubatud erinevus (mm)

A0 A B C

Hammastus 0 0 1 1

Tasasuse või kalde erinevus

Kuni 200 1 2 3 4

Kuni 700 2 4 6 8

Kuni 2000 4 7 10 14

Kuni 7000 7 10 14 20

Üle 7000 10 14 20 28

Seinad

- kõrgus ±10 mm

- pikkus ±10 mm või L/500

- paksus ±8 mm (alla 200mm puhul -5mm)

- külje kõverus sein ±10 mm, ava ±5 mm

- avad küljemõõtmed +15,-5 mm ; asukoha kõrgus ±15 mm; nurkade erinevus 10 mm

- seina kõverus (kiive) L/300

- monteeritava seina paiknemine plaanis ±15 mm

- monteeritava seina paiknemine kõrguslikult ±10 mm

Plaadid ja talad

- tala kõrgus ± 15 mm

- tala laius ± 15 mm, kui mõõdetav suurus on alla 200mm -5 mm;+10 mm

- talade omavaheline vahe ± 15 mm

- plaadi paksus ± 10 mm

- plaadi ülapind vastavalt BY45 nõuetele

- plaadi alapind vastavalt BY40 nõuetele

- üla- ja alapinna kõrgusmärk toel ± 15 mm

- külghälve ± 20 mm

- külgpinna hammastus (mm/100mm) 10 mm

Postid

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

- pikkus ± 15 mm või L/1000

- ristlõige ± 10 mm

- kõverus ± 10 mm või L/750

- ristlõike kõrvalekalle ± 5 mm või b/20

- posti pea kaldenurk ± 5 mm

- pinna kõverus või kõrvalekalle vastavalt BY40 juhistele

- kõrvalekalle asukohast, kõrgusmärgist, omavaheline kaugus ± 15 mm

- üla- ja alaosa kõrvalekalle vertikaalist ± 15 mm või L/750

Trepid ja astmed

- pikkus ± 10 mm

- laius ± 10 mm

- paksus ± 10 mm

- astme laius ± 5 mm

- tõusu kõrgus ± 3 mm

- paiknemine pikisuunas ± 20 mm

- paiknemine põiksuunas ± 15 mm

- pealispinna kõrgusmärk ± 5 mm

B-ploki aatriumi esinduslikel trepidel tuleb astmete mõõtmete ja paiknemise hälved vähendada <=- 2, +0 mm, et oleks võimalik paigaldada terasplaatide vahele ja tagada arhitektuurne välimus.

Sarrus

- pikkusmõõtmed L < 500 mm ±10 mm

L = 500...1000 mm ± 15 mm

L = 1000...2000 mm ± 20 mm

L > 2000 mm ± 30 mm

- ankurdus- ja jätkupikkused Ø<16 mm - 20 mm; Ø>16 mm - 30 mm

- sarruse paiknemine vastavalt EVS-EN 13670:2010 nõuetele.

Taridetailid

- taridetaili kõrguslik kõrvalekalle ± 5 mm

- taridetaili külgsuunaline kõrvalekalle ± 10 mm

Ankrupoldid

- kõrguslik paiknemine ± 5 mm

- poltide üksteise suhtes paiknemine ± 2 mm

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

- poldirühma tsentri kõrvalekalle ± 7 mm

Lisaks vaata ka pt. 11.6

11.2.5.2 Teraskonstruktsioonid

Teraskonstruktsioonide valmistamise ja montaaži tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 ja teostusklassile EXC3 ning tolerantsiklassile 1.

Tolerantside üldnõuded:

- Talad ja postid:

- pikkus ± 2 mm, max 5 mm

- elemendi kõverus L/1000mm või 3mm

- Väljalõiked ja avad:

- poldiaukude vahe ± 2mm

- väljalõike mõõtmed + 2mm, -0mm

- elemendi seina täisnurksus ± 0.1 t

Kvaliteedinõuded TarindiRYL 2010.


11.2.5.3 Kivikonstruktsioonid

Kivikonstruktsioonist osade ehitusel peavad valmis müüritise tolerantsid rahuldama 2. tolerantsiklassi tingimusi (TarindiRYL 2010):

- seina paksus ± 8 mm

- kõverus ± 0,3 %

- kalle ± 0,3 %

- asukoht ± 8 mm

- maksimaalne kalle ± 18 mm


11.3 Hoone kandeskelett

Hoone jaguneb 4 hooneosaks, mis on tähistatud vastavalt arhitektuuriosale tähtedega A, B, C ja D ning mida edaspidi kirjeldatakse eraldi.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Hooneplokk A on olemasolev ebakorrapärase kolmnurkse põhiplaaniga (55x25 m) 5-korruseline hoone. Hoonel on pööninguga viilkatus, harja kõrgus 24 m (trepikoja torni tipp 26 m). Hoone 1. korruse põrand paikneb 1 m allpool tänavapinda. Hoone on muinsuskaitse all.

Hooneplokk B on uus ehitis, mis rajatakse lammutatavate hoonete kohale hooneplokkide A, C ja D ühendamiseks. Põhiplaanilt on hooneplokk täisnurkse trapetsi kujuline kõrgusega 17 m ja laiusega 51(37) m. Hooneplokk on 5-korruseline, kusjuures ploki Kotzebue tänava poolsete osade vahelagede kõrgused on seotud hooneploki C vahelagedega ja Põhja pst poolse osa vahelaed hooneploki A vahelagedega. Parapeti kõrgused 18.7 ja 23 m. Hooneplokiga liitub ka Kotzebue tänava äärne galerii, millel on üks maapealne korrus ja üks keldrikorrus. Galerii on ristkülikulise põhiplaaniga, mõõtudega 12x21 m ja parapeti kõrgusega 10,5 m.

Hooneplokk C on olemasolev 5-korruseline tsiviilhoone karkassil ИИ-04 põhinev kandvate postide ja taladega karkasshoone. Valdava osa hoone 1. korrusest moodustab monoliitbetoonist seinte ja postidega varem ehitatud varjend, mis on muinsuskaitse all ning mille põrand on 1,5 m allpool tänavapinda. Hooneplokk on ristkülikulise põhiplaaniga, mõõtudega 42x19 m.

Hooneplokk D on olemasolevas osas 6-korruseline ja juurdeehitatavas osas 5-korruseline, 1. korruse põrand paikneb 1 m allpool tänavapinda. Plokk tervikuna on L-kujuline. Olemasolev osa on ristkülikulise põhiplaaniga, mõõtmetega 15x31 m, parapeti kõrgus 27 m. Olemasolev osa on lahendatud tööstushoone karkassil ИИ-20. Juurdeehitatav osa, mis ühendab hooneplokki plokiga B, on täisnurkse trapetsi kujuline kõrgusega 13 m ja pikkusega 23(14) m, parapeti kõrgus 22 m.

11.3.1 Kandeelemendid

Hooneploki A kandvateks elementideks on 600-1000 mm paksused välisseinad ja hoone keskel paiknevad neli massiivset posti ~800x1200(800) mm. Välisseinte materjaliks on sokliosas paekivi ja pealmaakorrustel punane tellis, postid on kohtbetoonist. Vahelaed on kohtraudbetoonist ribiplaadid, plaadi paksus 100 mm. Peatalad toetuvad postidele - tala mõõdud on ~400x600 mm ja sille ~7.5 m. Abitalade ribimõõt ~250x400 mm ja sille ~7.5 m. Abitalad on risti välisseintega ja nende samm on ~2 m.

Rekonstrueerimisel suurendatakse vahelagedele mõjuvaid omakaalukoormusi, lisandub kipskarkass vaheseinte ja ujuvpõranda omakaal ( va. 5 korrus, kus uute siseseinte hulk on väiksem lammutatavatest). Kontrolliks avati raudbetoontalade (pea- ja abitala) armeering 1-4 korruse vahelaes ja määrati betooni tugevus ning armatuuri voolupiir ja kontrolliti betooni karboniseerumise ulatust. Saadud tulemuste põhjal tehtud kontrollarvutused näitavad, et talade kandevõime on piisav. Määratud betooni

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

kaisekihi paksus 25-30 mm ja leitud karboniseerumise ulatus ~1mm näitavad, et armatuuri kaitsmiseks korrosiooni vastu erimeetmeid kasutada ei ole tarvis

Hooneploki B kandvateks elementideks on raudbetoonist külgseinad paksusega 200 ja 250 mm, Kotzebue tänava äärne raudbetoonist välissein paksusega 250 mm ja hooneploki sees mittekorrapäraselt paiknevad raudbetoonpostid 400x400 mm ja 400x900 mm. Katus- ja vahelaed on kohtraudbetoonist paksusega 200 ja 300 mm ning toetuvad raudbetoonpostidele, piki hoonet paiknevatele raudbetoonseinale 250mm ning välisseintele. Raudbetoonist seintesse on armeeritud talad , mis viivad koormuse välisseintele ja postidele. Plaadi silded on 6-9,5 m. Põhja pst äärsed erilahendusena planeeritavad teraspostid 250x800 mm on vahelage kandvad ja lisaks on teraspostid ka arhitektuursed elemendid. Selles piirkonnas on vahelaed lahendatud kohtraudbetoonist 200 mm paksuste plaatidena, mis toetuvad teraspostidele ja sees risti hoonet olevale raudbetoonist talale 400x600(ribi 300) mm. Et tõsta vahelaeplaadi jäikust on kaasatöötavad ka risti Põhja pst. paiknevad kabinettide vaheseinad, mis on monoliitsest raudbetoonist paksusega 160 mm ja vahelaeplaadiga jäigalt ühendatud.

Hooneploki C olemasolev osa põhineb tsiviilhoone karkassil ИИ-04, kus kandvateks elementideks on monteeritavad raudbetoonpostid 400x400 mm, postivõrguga 6x6 m. Postidele toetuvad monteeritavad lõugtalad ja 220 mm paksused eelpingestatud õõnespaneelid. Kandetalade suund on risti hoonet. Ümberehituse käigus koormused hoone karkassile ei suurene. Lisandub ujuvpõranda kaal, kuid seda tasakaalustab väljalõhutavate silikaatkivi ja gaaskukeroonplokkidest seinte omakaal. Hoone projektdokumentatsioon ei ole säilinud. Hooneploki 4. ja 5. korrusel paiknesid kontoriruumid, mis vastavad lubatud kasuskoormuse mõttes ka ruumide uuele kasutusotstarbele (klassid B ja C1). Hoone 2. ja 3. korrusel paiknesid tootmisruumid ja valmistoodangu ladu, kus võib eeldada, et oli arvestatud veel suuremate lubatud kasuskoormustega, kui on uued kasutusotstarbe järgi (klassid B ja C1).

Hoone 1. korruse keskel on varjend, kus kandvateks elementideks kohtbetoonist postid 600x600 mm ja kohtraudbetoonist välisseinad paksusega ~700 mm. Varjendi lagi on kohtraudbetoonist paksusega 700 mm. Hoone hoovipoolsesse külge rajatava uue osa kandvateks elementideks on välisperimeetri kohtraudbetoonist postid 400x400 mm ja talad 400x400 mm. Eenduvate hooneosade vahe- ja katuslagede kandvateks elementideks on 240 mm kõrgused terastalad, mis toetuvad välisserva taladele ning postidele ja olemasoleva karkassi raudbetoonpostidele.

Hooneploki D olemasolev osa põhineb tööstushoone karkassil ИИ-20, kandvateks elementideks on monteeritavad raudbetoonpostid 600 (400)x400 mm (ИИ-22), postivõrguga 6x6 m . Posti konsoolidele toetuvad raudbetoonist lõugtalad, talad paiknevad risti hoonet. Vahelaed on 400 mm paksustest künaristlõikega ribipaneelidest. Hoone välisseinad on ennastkandvad ja laotud silikaatkivist paksusega 380, 510 ja 640 mm. Sisehoovi poolses löövis kannab ka välissein ja trepikoja seinad.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Selles löövis on katus- ja vahelaed lahendatud 220 mm paksuste eelpingestatud õõnespaneelidega, mis toetuvad terastaladele 2 x I-160 mm. Terastalad paiknevad postide joonel ja toetuvad postidele ning välisseinale. Osaliselt säilinud projektdokumentatsioonist selgub, et tööstushoone vahelagede normatiivseks kandevõimeks on projekteeritud 1500 kg/m2. Ümberehituse käigus lisatavate kergplokkist vaheseinte ja ujuvpõranda lisakoormus jääb valdavas enamuses hoones alla 200-300 kg/m2 . Telgede 3 ja 4 vahel, kus seinte joonkoormus on suurem ning põrandasse on tehtud uued ventilatsiooni šahtid on õõnespaneelidest põranda alla lisatud terastalad h=200 mm mis viivad koormuse karkassipostidele ja välisseinale. Planeeritavate ruumide normatiivne kasuskoormus (klassid C1, C2, C5, E2) on maksimaalselt 500kg/m2. Hooneploki Põhja pst äärne uue ehitise osas on kandvateks elementideks raudbetoonist välisseinad paksusega 250 mm ja liftišahti ulatuses sisesein paksusega 200-250 mm. Katus- ja vahelaed on monteeritavatest 400 mm paksustest õõnespaneelidest ja toetuvad välisseintele.

11.3.2 Hoone üldjäikus

Hooneplokk A üldstabiilsus tagatakse diafragmana töötavate monoliitsete raudbetoonvahelagede ja kandvate välisseinte ning postide koostööna.

Hooneplokk B üldstabiilsus tagatakse diafragmana töötavate monoliitsete raudbetoonvahelagede ja kandvate välisseinte, liftišahti seinte, tamburi seinte ning postide koostööna.

Hooneplokk C üldstabiilsus tagatakse diafragmana töötavate õõnespaneelidest vahelagede ja raudbetoonist jäikusdiafragmade koostööna. Ümberehitamisel asendatakse pikki maja olevad jäikusdiafragmad uute raudbetoonseintega Kotzebue tn äärses välisseinas ja hoone keskel oleva šahti seinaga, lisaks kaasatakse jäikussüsteemi uue ja ümberehitatava trepikoja raudbetoonseinad.

Hooneplokk D üldstabiilsus tagatakse olemasolevas osas risti hoonet postidest ja taladest moodustatud jäikade raamidega ning piki hoonet postide vahel paiknevate terassidemetega. Hoone 1. ja 2. korrusel on terassidemed osaliselt rikutud ja demonteeritud ning tuleb rekonstrueerimise käigus enne lammutustöid taastada. Põhja pst äärse hooneosa üldstabiilsus tagatakse diafragmana töötavate monteeritavate raudbetoonvahelagede ja raudbetoonist välis- ja külgseinte koostööna.

11.4 Maa-alused konstruktsioonid

11.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Geoloogiliselt paikneb uurimispiirkond klindiesisel meretasandikul. Õhukese pinnakatte all avanevad Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu aleuroliitne liivakivi. Pinnakatte moodustavad peamiselt mitmesugused täitepinnased, mille all on läätsedena säilinud ka merelise peenliiva kiht.

Uuringupunktide suudmete absoluutkõrgused jäävad uuringualal 13,8 ja 14,35 m vahele.

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihtide kaupa:

KIHT 1. Asfalt. Kihi paksus uuringupunktides muutub 0,04…0,1 m piires.

KIHT 2. Täide. Kiht koosneb killustikust, paesõelmetest, mullast ning mullasest liivast. Kiht on väga muutliku tihedusega ning kohati veeküllastunud. Kihi paksus on 0,35…1,65 m.

KIHT 3. Betoon. Kiht on eraldatud uuringupunktides PA1 ja PA1a. Tegemist on arvatavasti 5-korruselise tootmishoone vundamendiga. Puurauk PA1 on tehtud vahetult hoone seina ääres ning PA1a on tehtud 60 cm kaugusel seinast. Betooni paksus on 0,55…0,75, mille võib lugeda ka tinglikult vundamendi taldmiku paksuseks.

KIHT 4. Muld lasub puuraugus PA2 täitekihi all 0,6 m paksuselt.

KIHT 5. Peenliiv. Kiht on kesktihe ning esineb piirkonnas paiguti. Kihi paksus uuringupunktides 0,75…0,8 m. Löökpenetratsiooni LP1 graafikul on eraldatud kiht kõrvalpuuraugu andmetel, kuid arvatavasti on tegu täitepinnasega ning selles esineva veeristega ning löökpenetratsiooni statistikast on kiht välja jäetud.

KIHT 6. Liivakivi. Kiht on nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud ning tsementatsioon kasvab sügavuse suurenedes. Kihi ülemine pind on paiguti kuni 0,3 m ulatuses murenenud ning kadunud tsementatsiooni tagajärjel liivaks muutunud. Kihi pind lasub maapinnast 2,1…2,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 11,3…11,95 m. Löökpenetratsiooniga õnnestus kihti läbida 0,4 m ulatuses (murenenud osa), kus löögid ulatusid üle 100 ning dünaamiline eritakistus murenenud osas pd=88…130 MPa.

Kiht Pinnas

Pinnaseomaduste normatiivsed väärtused Kaevetööde kategooria

SNiP IV-2-82 tabel 1

γ

kN/m3

φ

kraadi

c

kPa

E

MPa

Rf

MPa

k

m/ööp

1 Asfalt 17b

2 Täide 18,0 - - - - 1…2 6a

3 Betoon - - - - - - -

4 Muld 16,0 - - - - 1 9a

5 Peenliiv 19,0 33 0 15 - 0,5…2 27a

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

6 Liivakivi 22,0 - - - 5 0,5…3 28a/28b

Koostas R. Raudsepp REIB OÜ

Kotzebue 1 // Põhja pst 7

Tallinn

Töö nr GE-1839

Kuupäev 02.04.2015 Tabel 1

Ehitusgeoloogilised tingimused hoone vundeerimiseks on head. Vundeerimissügavusel paikneb hea kandevõimega nõrgalt tsementeerunud liivakivi kiht ja hoone saab rajada madalvundamendile. Raskendatud on keldri süvendi rajamine liivakivisse, põhjuseks liivakivi tugevus. Kaevetööd muudab keeruliseks ka kõikuv pinnasevee tase ning ebaühtlase koostisega täitepinnased. Ehituskaevikud tuleb nõuetekohaselt kindlustada. Liivakivis esinevad aleuroliitsed (savikamad) vahekihid, mis tuleb kaitsta vee mõjude eest, kuna veega kokkupuutel võivad need leonduda ning kaotada oma kandevõimes.

Olemasolevatel hoonetel on madalvundamendid, mis on rajatud, kas liivakivi kihile või selle peal asuvale peenliiva kihile (hinnanguliselt ~0.5-1m paksune ja samuti hea kandevõimega). Vundamentide vajumisega seotud kahjustusi hoonetel ei ole märgata.

Liivakivi kompleks on ca 10 m paksune ja vajumitega probleeme ei ole oodata.

11.4.2 Pinnasevesi

Hüdrogeoloogilised tingimused on keskmised. Pinnasevee tase kõrgveeseisus asub ~1 m maapinnast abs. kõrgusel ~12,5-13,0 m. Pinnasevesi on valdavalt ülavesi. Veetasemed võivad olla muutlikud, see on tingitud maa-aluste trasside dreenivast mõjust. Hoone 1. korrus on suures ulatuses poolsoklikorrus ja põranda pind maapinnast ~1-1.5 sügavamal olles seega samas kõrguses pinnasevee kõrgtasemega. Keldri põrandale mõjub surveline vesi. Ülemiste pinnasekihtide veejuhtivus on hea ja sademete vesi ei jää hoonet ümbritsevasse pinnasesse püsima, kuid loomuliku äravooluga drenaaži ei saa ehitada ja vajalik on ülepumpamine.. Külmakerke oht on väike.

Teadaolevalt antud piirkonnas ei ole vesi keemiliselt koostiselt agressiivne ehitusmaterjalide suhtes.

11.4.3 Vundament

Hooneplokk A vundamendid on paekivist lindid paksusega ~1000 mm. Vundamendid toetuvad tõenäoliselt liivakivi kihile. Kõrge ja intensiivselt šurfi imbuva pinnasevee tõttu ei olnud võimalik lindi sügavust määrata . Umbes 1 meetri sügavuselt avatud šurfi tekkis intensiivne vee juurdevool seina alt ja oli oht kahjustada vundamenti. Vundamendi sügavus tuleb määrata ehituse ajal, kui tehakse B hoone keldri rajamiseks üldine pinnasevee alandus. Hoone seintes pragusid, mis viitaks vundamendi kahjustustele ja/või vajumisele ei ole, mis lubab eeldada, et vundamentide seisukord on hea.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Hooneplokk B välisseinte alla rajatakse raudbetoonist lintvundamendid talla laiusega 600-800 mm. Raudbetoonpostid toetuvad üksikvundamentidele mõõtmetega 2400x2400 mm , 1600x1600 mm ja 1200x1200 mm. Keldri alla rajatakse plaatvundament, mille servale toetuvad keldriseinad.Vundamendid toetuvad liivakivi kihile.

Hooneplokk C toetub valdavas enamuses monoliitsest raudbetoonist varjendile. Varjendi postide vundamentide kohta info puudub, kuid koormusi neile ei suurendata ja vajadus vundamente avada seega puudub. Varjendi seinad on rajatud kõrgusmärgile ~11.5 ja toetuvad liivakivi kihile. Telgedes 5 ja 6 olevate postide all on tõenäoliselt monteeritavad kannvundamendid, kuid vundamentide avamiseks puudus vajadus, sest selles piirkonnas rekonstrueerimisega koormusi ei suurendata.

Hooneplokk D olemasolevate postide vundamendid on monoliitsed üksikvundamendid mõõtmetega 2.0x2.0x1 m, pealmise pinna kõrgusmärk ~12.5 m. Välisseinte alla on rajatud raudbetoonist vundamendiplokkidest lint paksusega 600 mm, alumine km ~11.5 m. Põhja pst äärse hooneosa kandeseinte alla rajatakse raudbetoon lintvundament talla laiusega 800 mm.

Vundamentide keskkonnaklass on XC2. Uute rajatavate vundamentide mõõtmed on antud vundamendi plaanil. Kanekihiks on suure jäikusega liivakivi kiht ja märkimisväärseid vajumeid ei teki.

11.4.4 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised piirdetarindid

Hooneplokis A rajatakse uus soojustatud ja hüdroisoleeritud pinnasele toetuv põrand vt konstruktsioonitüüp A/PK-01, -02. Arvestatud on raamatute ladustamisega seotud suuremate koormuste esinemise võimalusega. Olemasolevad muinsuskaitse eritingimustega kaitstud malmist põrandaplaadid teisaldatakse, restaureeritakse ja paigaldatakse põrandale viimistluskihina – täpsem lahendus otsustatakse projekti järgmises etapis.

Hooneplokis B rajatakse uus soojustatud ja niiskustõkkega pinnasele toetuv põrand vt konstruktsioonitüüpe B/PK-02. Keldri põrand valatakse monoliitsest raudbetoonist paksusega 250-300 mm, põrand jääb allapoole pinnaseveetaset ja peab vastu võtma survelist vett vt konstruktsioonitüüp B/PK-01, -03, -04. Keldriseinad valatakse monoliitsest raudbetoonist paksusega 250 mm ja soojustatakse ning hüdroisoleeritakse, vt konstruktsioonitüüp B/VS-01.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Hooneplokis C rajatakse uus soojustatud ja hüdroisoleeritud pinnasele toetuv põrand vt. konstruktsioonitüüp C/PK-01, -02. Arvestatud on arhiivi osas dokumentide ladustamisega seotud suuremate koormuste esinemisega.

Hooneplokis D rajatakse uus soojustatud ja hüdroisoleeritud pinnasele toetuv põrand vt konstruktsioonitüüpe D/PK-01, -02.

11.4.5 Trepid ja pandused

Hooneplokis A rajatakse uus raudbetoonist pinnasele toetuv trepp , mis viib galerii alusesse keldrisse. Trepiplaadi paksus on 150 mm. Trepp hüdroisoleeritakse ja soojustatakse nagu põrandakonstruktsioon A/PK-0.

Hooneplokis B keldrikorrusel paiknevast ventilatsiooniruumist viib välja monoliibetoonist trepp plaadi pakuss 200 mm. Kohviku söögisaali astmestik lahendatakse põrandakonstruktsioonina B/PK-02, mis toetub täitele. Sisekäigu esine pandus ja astmestik on paigalvalu raudbetoonplaat paksusega 150 mm, mis toetub aluspinnasle, tüüpkonstruktsioon B/PK-02.

Hooneplokis C olemasolevad varjendisse suunduvad raudbetoontrepid korrastatakse. Uus köögi pesuruumi viiv trepp on raudbetoonist, plaadi paksus 150 mm, trepp toetatakse varjendi seinale ja põrandaplaadile.

Hooneplokis D 1korruselt maapinnale suunduv trepp on lahendatud monoliitsest raudbetoonist plaadi paksusega 200 mm.

11.4.6 Soklikonstruktsioonid, šahtid ja süvendid

Hooneploki A sokliseinte pinnasesse jääv osa soojustatakse ja hüdroisoleeritakse vt konstruktsioonitüüp A/VS-01. Välisseina tuleb teha ka horisontaalne kapillaarniiskuse tõke injekteerimismeetodil täpsem lahendus antud sõlmejoonistel S-04- A01( A02). Hoone sisemistes kandepostides tuleks kasutada saneerimiskrohvi, et vältida kapillaarniiskuse poolt tekitatavaid kahjustusi. Seina maapealse sokli osa krohvitakse kasutades niiskuskindlat või vastava lisandiga krohvi, mis sobib kokku algupärase taastatava seinakrohviga.

Hooneploki B sokliseinte pinnasesse jääv osa soojustatakse ja hüdroisoleeritakse vt konstruktsioonitüüp B/VS-01. Kotzebue tänava äärse seina maapealne sokliosa krohvitakse vähemalt 300 mm kõrguselt niiskuskindla või vastava lisandiga krohviga..

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Hooneploki C sokliseinte pinnasesse jääv osa soojustatakse ja hüdroisoleeritakse vt konstruktsioonitüüpe C/VS-01, -02. Seina maapealne sokliosa krohvitakse vähemalt 300 mm kõrguselt niiskuskindla või vastava lisandiga krohviga.

Hooneploki D sokliseinte pinnasesse jääv osa soojustatakse ja hüdroisoleeritakse vt konstruktsioonitüüp D/VS-01. Seina maapealne sokli osa krohvitakse vähemalt 300 mm kõrguselt niiskuskindla või vastava lisandiga krohviga.

11.4.7 Erimeetmed

Kuna hooneploki A vundamentide tegelikus geomeetrias ja rajamissügavuses hooneplokiga B külgnevas seinas pole täit kindlust, siis tuleb ehitustööde käigus pidevalt jälgida vundamentide tegelikku olukorda ja mõõtmeid. Vajadusel tuleb projekteeritud lahendusi korrigeerida. Projekteerimise ajal ei olnud võimalik antud piirkonnas vundamendi šurfi teha, kuna olemasolev lammutamisele minev kelder on täitunud veega ja keldri lagi varisemisohtlik.

11.5 Maapealsed konstruktsioonid

Keskkonnatingimused. Kõik ilmastiku käes olevad teraskonstruktsioonid kuuluvad keskmiselt agressiivsesse keskkonna saasteklassi C3 (standard EN-ISO 12944-2), betoonkonstruktsioonid XC4; hoone sees olevad teraskonstruktsioonid eriti leebesse keskkonna saasteklassi C1, betoonkonstruktsioonid XC1. Kõik erinevused ülaltoodud keskkonnaklassidest näidatakse joonistel.

Välispiirete soojapidavus. Välisperimeetri konstruktsioonide U-arvud on toodud konstruktsioonide tüübijoonistel. Hooneplokk A on muinsuskaitse eritingimustega kaitstud rekonstrueeritav hoone, mille välisilmet ei tohi muuta, mistõttu välisseinte lisasoojustamine väljast pole võimalik. Kuivõrd välisseinad on kandvad ja neile toetuvad vahelaed, siis seestpoolt soojustuse lisamisega ei ole võimalik antud juhul ehitusfüüsikaliselt korrektset ja toimivat lahendust mõistliku ehitustehnilise lahendusena ehitada ja sellest tuleb samuti loobuda.

Heliisolatsioon. Piirdekonstruktsioonide heliisolatsiooni arvväärtused on toodud konstruktsioonide tüübijoonistel. Täpsemalt vaata akustika osa projektist.

Tulepüsivus. Hoone tulepüsivusklass on TP-1, põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 315, oktoober 2004 on tarindite nõutav tulepüsivus:

kandvad konstruktsioonid R60 (arhiiviruumis R180)

katuslagi R60

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Konstruktsioonitüüpide tulepüsivusaeg on toodud konstruktsioonitüübi joonistel. Uute raudbetoonkonstruktsioonide (postid, talad, vahelaeplaadid ja seinad) vajalik tulepüsivus tagatakse armatuuri kaitsekihi piisava paksusega. Kivikonstruktsioonides kasutatud väikeplokk seintel on piisav tulepüsivus, mis on näidatud vastaval konstruktsioonitüübil. Kui kasutatakse teist tüüpi kive, tuleb kontrollida müüritise vastavust tulepüsivusnõuetele. Müüritise ladumisel lähtuda tootja juhistest. Uute teraskonstruktsioonide vajalik tulepüsivus tagatakse tulekaitsevärviga, värvikihi paksus valitakse vastavalt ristlõike parameetritele ja konkreetsele tootele (R60). Hooneploki A raudbetoonkonstruktsioonide kaitsekiht tagab R60 nõude. Olemasolevate tellisseinte tulepüsivus on > R60. Hooneplokk C raudbetoonkarkassi tulepüsivus on postidel, taladel ja vahelaepaneelidel >=R60. Hooneploki D raudbetoonist postidel ja taladel on piisav tulepüsivus > R60, ribipaneelide tulepüsivus on R45. Seinte ja vahelagede tehnilised parameetrid on toodud konstruktsioonide tüübijoonistel.

11.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Hooneplokk A kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid (välisseinad ja 4 siseposti) korrastatakse, nende juures ümberehitust ei tehta. Hoone vahelagedele lisatakse ujuvpõrand vt konstruktsioonitüüp A/VL-01.

Hooneploki B kandvateks ja jäigastavateks konstruktsioonideks on monoliitsest raudbetoonist välisseinad vt punkt 11.5.2 ja raudbetoonpostid 400x 400 mm. Lisaks on kandvad liftišahti seinad ja Põhja pst poolse tamburi külgseinad, mis valatakse monoliitsest raudbetoonist paksusega 200 mm. Põhja pst poolses servas toetub vahelagi teraspostidele 250x800 mm. Hooneploki katus- ja vahelaed on kohtraudbetoonist pakusega 200 ja 300 mm ja toetuvad raudbetoonpostidele, piki ja risti hoonet paiknevatele raudbetoonseintele 200-250mm ning välisseintele vt konstruktsioonitüüpe B/VL-01, -02, -04- 07. Plaadi silded on 6-9,5 m. 1. korruse kaldauditooriumi põrand on monoliitsest raudbetoonist ribipaat kogupaksusega 800 mm ja sildega 10 m. Plaadi paksus on 160 mm ja ribid 200x640 mm, sammuga 1100 mm. Ribide siht on risti hoonet, vt konstruktsioonitüüp B/VL-03. Põhja pst. ääres on vahelaed lahendatud kohtraudbetoonist 200 mm paksuste plaadina, mis toetub teraspostidele ja sees risti hoonet olevale raudbetoonist talale 400x600 mm. Et tõsta vahelaeplaadi jäikust on kaasatöötavad ka risti Põhja pst. paiknevad kabinetide vaheseinad, mis on monoliitsest raudbetoonist paksusega 160 mm ja vahelaeplaadiga jäigalt ühendatud vt konstruktsioonitüüpe B/VL-05 ja B/VS-04.

Hooneploki C olemasoleva osa kandvateks elementideks on monteeritavad raudbetoonpostid 400x400 mm postivõrguga 6x6 m (tsiviilhoone karkass ИИ-04). Postide peitkonsoolidele toetuvad monteeritavad lõugtalad 520(300)x450 mm ja neile 220 mm paksused eelpingestatud õõnespaneelid. Kandetalade suund on risti hoonet. Vahelagedele valatakse uued ujuvpõrandad vt konstruktsioonitüüpe C/VL-02 , -03. Hoone keskel 1. korrusel on kandvateks elementideks varjendi kohtbetoonist postid

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

600x600 mm ja varjendi kohtraudbetoonist välisseinad paksusega ~700 mm. Varjendi lagi on kohtraudbetoonist paksusega 450 mm. Vahelael, monoliitpostide joonel, paiknevad risti hoonega kohtraudbetoonist talad 1000x1000 mm, millele toetuvad monteeritavad raudbetoonist karkassipostid. Talade vahe on täidetud keskliivaga, millele toetub 2. korruse põrandaplaat vt konstruktsioonitüüp C/VL-01.

Hoone hoovipoolsesse külge rajatava osa kandvateks elementideks on välisperimeetri kohtraudbetoonist postid 400x400 mm ja talad 400x400 mm. Postid ja talad on lisaks ka arhitektuursed elemendid, mille viimistluseks on haljasbetoon ja nad jäävad ilmastiku kätte. Eenduvate hooneosade vahe- ja katuslagede kandvateks elementideks on 240 mm kõrgused terastalad, mis toetuvad välisserva taladele ning postidele ja olemasoleva karkassi raudbetoonpostidele vt konstruktsioonitüüpe C/VL-04, C/KL-01, -04.

Hooneploki D olemasoleva osa kandvateks elementideks on monteeritavad raudbetoonpostid 600x400 mm postivõrguga 6x6 m (tööstushoone karkass ИИ-20/22). Posti konsoolidele toetuvad raudbetoonist lõugtalad 650(300) x 800 mm, talade suund on risti hoone pikemate külgedega. Vahelagi on künaristlõikega ribipaneelidest paksusega 400 mm, paneeli plaadi paksus on 50 mm, millele lisandub 90-100 mm pealevalu. Rekonstrueerimisel lisatakse ujuvpõrand vt konstruktsioonitüüp D/VL-01. Sisehoovi poolses löövis on katus- ja vahelaed lahendatud 220 mm õõnespaneelidega, mis toetuvad terastaladele 2 * I-160 vt konstruktsioonitüüp D/VL-02. Rekonstrueerimise käigus lisatakse uued terastalad UNP-200 ja HEA-220, et oleks võimalik ehitada koridori seinad ja ventilatsiooni šahtid. Terastalad paiknevad postide joonel ja toetuvad postidele ning silikaatkivist välisseinale. Hooneploki Põhja pst äärse uusehituse osas on kandvateks elementideks raudbetoonist välisseinad paksusega 250 mm ja liftišahti ulatuses monoliitsest raudbetoonist sisesein paksusega 200-250 mm. Vahelaed on monteeritavatest õõnespaneelidest paksusega 400 mm ja toetuvad välisseintele vt konstruktsioonitüüp D/VL-03.

11.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Hooneploki A välisseinad on muinsuskaitse all ja nende korrastamise tööd ja materjalid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Seinad on konstruktiivses mõttes heas seisukorras. Seinad korrastatakse – parandatakse või asendatakse murenenud kivid. Eemaldatakse lahtine krohv ning krohvitakse uuesti taastades algupärane välimus. Samuti tuleb üle vaadata ja remontida aknajaotuse keskmised raudbetoonist püstpostid. Lahtine ja tugevalt pragunenud pindmine betoon tuleb eemaldada. Paljastunud armatuur tuleb puhastada ja kaitsta korrosioonikaitse vahendiga, tugevalt kahjustunud armatuuri ilmnemise korral täpsustada vajalik lisaarmeering konstruktoriga. Betooni pind puhastada ja töödelda naket parandava vahendiga ning krohvida/betoneerida tagades keskkonnaklassi XC4. Kui parandatava betoonikihi paksus on suurem kui 4 cm kasutada lisaks armatuurvõrku #6/100.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Hooneploki B välisseinad on kandvad monoliitsest raudbetoonist paksusega 160, 200 ja 250 mm. Seinad soojustatakse mineraalvillaga ja krohvitakse või kaetakse alumiiniumplaatidega, vt konstruktsioonitüüpe B/VS-02, -03, -04, 07.

Hooneploki C Kotzebue tn äärsed välisseinad kuni 2. korruseni ja otsaseinad on olemasolevad ennastkandvad silikaatkivist seinad paksusega 380 -640 mm. Seinad soojustatakse mineraalvillaga ja krohvitakse vt konstruktsioonitüüp C/VS-04. Piirkondades, kus olemasolevad trepikojad lammutatakse, ehitatakse uus ennastkandev välissein vt konstruktsioonitüüp C/VS-06, -08. Alates 3. korrusest on Kotzebue tn äärsed välisseinad gaaskukeroonpaneelidest paksusega 320 mm, mis on riputatud karkassipostidele. Seinad soojustatakse mineraalvillaga ja krohvitakse, vt konstruktsioonitüüp C/VS-03. Hooneploki hoovipoolses küljes on fassaad valdavalt klaas-pakett fassaad. Uute eenduvate hooneosade „boxide“ külgseinad on 200 mm termoprofiilist karkassseinad , mis toetuvad vahelae terastalale C/VS-05. Hoovipoolse kõrgemaks ehitatava trepikoja seinad on jäikussüsteemi osad ja valatakse monoliitsest raudbetoonist paksusega 200 mm ning soojustatakse mineraalvillaga ja krohvitakse vt konstruktsioonitüüp C/VS-06.

Hooneplokk D olemasolevad välisseinad on ennastkandvad silikaatkivist seinad paksusega 380-640 mm. Seinad soojustatakse mineraalvillaga ja krohvitakse vt konstruktsioonitüüp D/VS-02. Põhja pst paralleelsed uued kandvad seinad on monoliitsest raudbetoonist paksusega 250 mm, seinad soojustatakse mineraalvillaga ja krohvitakse vt konstruktsioonitüüp D/VS-03.

11.5.3 Sise- ja välistrepid

Hooneplokis A on kaks olemasolevat kandvate külgseintega (paekivi ja punane tellis) ja kohtbetoonist marsside ja mademetega trepikoda, mis rekonstrueerimise käigus remonditakse. Restuareeritakse ka pööningule viiv terasest keerdtrepp. Olemasolev lift demonteeritakse ja asendatakse uuega. Lifti kandekonstruktsiooniks on terasest ruumraam, mis on toetub keldrikorrusel 300 mm paksusele raudbetoon vundamendile. Raami neljas nurgas on nelikantorust post 100/100/6.3 ja korrusetasapinnas horisontaalsidemed nelikanttorud 80/80/5 ja raam seotud raudbetoon vahelaega.

Hooneploki B keskel paiknevad erineva kõrgusega vahelagesid ühendavad trepid ja käiguteed. Käiguteed ja trepid on monteeritavast raudbetoonist astmetega, mis toetuvad 2 terastalale UNP-200 ja need omakorda toetuvad vahelae monoliitplaadi servale, treppide sille on 5.6 m. Trepid viimistletakse vastavalt arhitektuursele projektile.

Hooneplokis C ehitatakse kaks uut trepikoda. B ploki äärses trepikojas on monteeritavast raudbetoonist trepimarsid koos mademetega. Plaadi ribi h=300 mm ja plaat h=120 mm, marsid toetatakse trepikoja monoliitsest raudbetoonist otsaseintele.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Sisehoovi poolse trepikoja trepimademed h=220 mm ja marsid h=150 mm on monteeritavast raudbetoonist ja toetuvad uutele raudbetoonist külgseintele. Mõlema trepikoja uued raudbetoonseinad (200 mm) ühendatakse vahelagedega, et tekitada hoonekarkassile uus jäigastussüsteem. Varjendisse viivad raudbetoontrepid korrastatakse. Sisehoovi uus terrassile viiv asmestik on monoliitsest raudbetoonist töötava paksusega 200 mm, betooni keskkonnaklass XC4, XF3. Trepid viimistletakse vastavalt arhitektuursele projektile.

Hooneplokis D on olemasolev silikaatkivist välisseintele toetuvate raudbetoonmarssidega trepikoda, mis korrastatakse. Lisaks ehitatakse olemasolevasse hooneosasse uus trepikoda, mis ulatub neljandalt kuuendale korrusele. Uue trepikoja tarvis demonteeritakse osad lae ribipaneelid. Trepid on terasest kandetaladega, kaks tala 120x200x10 mm, mis toetatakse karkassi raudbetoontaladele. Mademeplaat ja astmed on betoonplaadid paksusega 80 mm. Trepid viimistletakse vastavalt arhitektuursele projektile.

Hooneplokke C ja D ühendav ühendusgalerii põrand ja katuslagi on raudbetoon plaat paksusega 160 mm mis toetub terastaladele INP-550 vt konstruktsioonitüüpe D/KL-04 ja D/VL-04, -05. Galerii toetamiseks ehitatakse C hoone välisseina paksuse sisse kohtraudbetoonist karkass - postid 300x300 mm ja riivid 300x300 mm ning D hoone poole terastaladest karkass, postid UNP-350, mis on seotud olemasoleva tellisseinaga.

11.5.4 Rõdukonstruktsioonid

Uusi rõdukonstruktsioone projektis ette ei nähta. Katuseterrassid vt punkt 11.5.6.

11.5.5 Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Mittekandvad siseseinad lahendatakse, kas väikeplokist laotud müüritisena või kipskarkass seinana . Seinte tehnilised andmed on toodud konstruktsioonide tüübijoonistel.

11.5.6 Katusekonstruktsioonid

Tõstmaks hoonete soojapidavust asendatakse olemasolevate katuste soojusisolatsioonimaterjalid. Kaasaegse soojustuse kasutamine katusekonstruktsioonides vähendab katusekonstruktsiooni omakaalu. Katusekonstruktsiooni tehnilised andmed on toodud konstruktsioonide tüübijoonistel. Lamekatuse osas katusesse ette nähtud katuseaknad ja suitsuluugid on valmis tooted.

Hooneplokil A on valtsplekist katusekattega keeruka konfiguratsiooniga kelpkatus. Rekonstrueerimise

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

käigus soojustatakse pööningu vahelagi (vt konstruktsioonitüüp A/VL-02). Olemasolev toolvärk toetub pööningu vahelaele ja on rahuldavas seisukorras. Rekonstrueerimise käigus tuleb välja vahetada müürlatt, sarikad (50x200, s=800 mm), alusroov ja katusekatteplekk. Katusekonstruktsioonile lisatakse ka aluskate (vt konstruktsioonitüüp A/KL-01). Hinnanguliselt on vaja väljavahetada 30% toolvärgi konstruktsioonist. Kohati on tarvis toolvärki remontida vahetada vilttu vajunud tala ja asendada vigased/ajutised postid. Lisaks on tarvis kontrollida ja vajadusel remontida toolvärgi toesõlmed ja müürlati kinnitus välisseinal, seda saab teha peale tuha eemaldamist, mida on hetkel pööningu soojustuseks kasutatud. Katuse servaaladel esineb tuule tõstev koormus, mis nõuab müürlati kinnituste hoolikat teostamist. Sama ka sarikate kinnituste kohta nii müürlatile kui ka toolvärgile.

Hooneplokil B on lamekatus. Katuse kandvaks plaadiks on monoliitne raudbetoonplaat paksusega 300 mm. Kotzebue tn poolsel madalamal katuseosal on katuseterrass, mis on lahendatud pööratud katusena vt konstruktsioonitüüp B/VL-03, ülejäänud katuse osas on tuulutatud lamekatus vt konstruktsioonitüüp B/VL-02. Kotzebue tänava äärse galerii katusekandjaks on nelikanttorudest terasfermid kõrgusega 1,5 m ja sammuga 6 m. Fermid paiknevad Kotzebue tn sihis. Fermidel on 153 mm paksune profiilplekist katus vt konstruktsioonitüüp B/KL-01.

Hooneplokil C on õõnespaneelidest lamekatus. Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse olemasolevad katuse soojustuskihid ja soojustatakse katus kaasaegsete soojustusmaterjalidega vt konstruktsioonitüüpe C/KL-01, -02. Sisehoovis varjendi laele ehitatav terrass lahendatakse pööratud katusena vt konstruktsioonitüüp C/KL-03. Sisehoovi 3. ja 4. korruse „boxide“ katuslael on terrassid, mis on lahendatud katusekattele toetuva puit-terrassina vt konstruktsioonitüüp C/KL-04.

Hooneploki D olemasoleva osa katusekandjaks on karkassitaladele toetuvad ribipaneelid, katus on tuulutatav lamekatus vt konstruktsioonitüüp D/KL-01, -02. Hooneploki D madalamal osal on katuseterrass, mis on lahendatud pööratud katusena, katusekandjaks on õõnespaneel paksusega 400 mm vt konstruktsioonitüüp D/KL-03.

11.6 Betoonkonstruksioonid

Betoon- ja raudbetoontarindite projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud, kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat ehituskirjeldust koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Tööde teostamisel juhinduda TarindiRYL2010. Konkreetse töölõigu puhul tuleb juhinduda

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

RYL-is viidatud vastavast RT ja RATU kaardi juhistest ja nõuetest või viidatud RIL-st. Kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel juhinduda TarindiRYL2010.

Lisaks järgida:

BLY 5 Betonilattioiden tuontomenetelmät;

BY 40 Betonipinnat;

BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet;

BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2014 (koos BY 48 ja BY 49);

BY39 Paikallavalettujen betonirakenteiden toleranssit

Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täitematerjalide terastikuline koostis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega.

Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus betoonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk), on otstarbekas kasutada isetihenduvaid betoonisegusid.

Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõlastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingimustest ja käesolevast juhendist.

Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ2 esitatud nõuetele, kui ehituskirjelduses ja/või joonistel pole määratud teisiti.

Vajalikud katsed ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390, EVS 814:2003 ning EVS-EN 12504.

Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel tuleb betoonis kasutatav täitematerjal ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt tasemel +5°C. Minimaalselt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soojustatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65°C. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist.

Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel.

Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavutanud kuubikulise survetugevuse vähemalt fck = 6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija.

Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja objekti-tarindikohased juhised ja tegevusnõuded.

Betoontarindite keskkonnatingimused

Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 Betoon nõuetele. Külmakindla betooni betooni segu vastavalt EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus

Konstruktsioonide keskkonnaklassid ja külmakindlusklassid on käsitletud joonistel.

Temperatuuri- ja töövuugid

Deformatsioonivuukide paiknemine esitatakse joonistel. Vajalike töö- ja temperatuurivuukide asukoht tuleb tööde teostajal nende asukohad konstruktsioonide projekteerija kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel. Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus.

Eemaldatavate töövuugimoodustajate puhul võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub raketise eemaldamist purunemata. Sisse betoonitavate vuugimoodustajate kasutamine tuleb eraldi kokku leppida, et kontrollida vuugi tugevusnõuete vastavust.

Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk.

Põrandaplaadid

Betoonist pinnasele toetuvate põrandaplaatide ja ujuvpõranda plaatide tasasusklass on A (Betonilattiat 2014 By45). Kui kasutatakse tasandusegu siis selle survetugevus peab olema >= 30 MPa. Plaat sarrustatakse vastavalt konstruktsiooni joonistele. Plaat isoleeritakse 15mm laiuse vuugiga kõigist vertikaalkonstruktsioonidest ja horisontaalkonstruktsioonidest, vuuk täidetakse pehme mineraalvillaga või kasutatakse valu ajal vuugilinti. Plaat jagatakse pealispinda lõigatud mahukahanemisvuukidega ca 20...25m² üksikplaatideks 8...20 tundi pärast betoneerimist. Vuugi laius ~3 mm ja sügavus1/3 plaadi pakususest, armatuuri mitte katkestada . Vuuk täidetakse elastse vuukmastiksiga, soovitav on kasutada vuuginööri, et vältida mastiksi vajumist ja saada optimaalne täite paksus . Vuugi täita mitte varem, kui 30 päeva peale valu, võimalusel

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

90 päeva peale valu. Tasandatud põranda pind peab olema projekteeritud katte alusele seatavate nõuete kohane. Klass 1: laudparketi või laminaatkatte alus. Klass 2: kate eeldab head tasasust, tavaline vaipkatte alus. Klass 3: mastikskatete alus. (SisetöödeRYL 2013). Põranda tasasus mõõta vastavalt RT 14-11039.

Enne põrandakatete paigaldamist mõõta betooni suhtelist niiskust.Betooni suhtelist niiskust mõõta vastavalt RT 14-10984. Betooni lubatud maksimaalne RH (suhteline niiskuse protsent) pinnal ja sügavusel 1-3 cm vastavalt: laminaat+ veeaurukindel alusmaterjal 75%, parkett 75%,mosaiik parkett <70% plast-, kumm-, linoleum- ja tekstiilikatetel 75 % (Sisetööde RYL 2013). Hüdroisolatsiooni bituumenrullmaterjali ja soojustusmaterjali aluse betooni suhteline niiskus RH enne pealmise materjali paigaldust peab olema <90%.

Nõuded materjalidele

Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 „Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni konsistents ja tihendamismeetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet on tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine on viidud miinimumini.

Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. (Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus.)

Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamis- ja atesteerimismeetodid on antud standardis EVS-EN 10080:2006 „Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted". Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rahvuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse standardiga EVS 1992-1-1:2003 „Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad".

Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete täitmise. Täiematerjalid peavad vastama EVS-EN 12620:2005+A1:2008 nõuetele.

Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti.

Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, läbivad soojustust või on seinapaneelide väliskihis, peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest (näiteks AISI 304, B600KX vms). Teised teraselemendid tuleb

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

tehases puhastada ja kruntida keskkonnaklassi nõuete kohaselt. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsioonile esitatavatele nõuetele, kui pole märgitud muud. Sissebetoonitavad puitosad peavad olema valmistatud sügavimmutatud puidust. Tsemendi liik valida vastavalt keskkonnaklassile ja tarindi betoonile esitatavatele muudele nõuetele.

Sarrus

Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on esitatud sarruste välimised painutusmõõdud. Painutusspindli minimaalne diameeter armatuur läbimõõduga Ø mm ≤16 mm – 4*Ø ja >16 mm -7*Ø.

Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud.

Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast terasest või kuumtsingitud.

Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna j a betooni tugevusklassile.

Kõik betoonipinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud.

Sarruse fikseerimine (toestamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas, arvestades lubatud hälbeid.

Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms.

Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses.

Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN ISO 5817) nõuetele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile.

Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigalduse ja avade vms puhul vaja minevad terased.

Raketis

Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu , omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi-, pinnasiledus- ja tugevusnõuete täitmine.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ette nähtud viisi ja kvaliteediklassi kohaselt.

Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited peavad tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele betoonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad betooni struktuuri või pinda rikkumata. Kui eelneva nõude täitmine ei ole võimalik, tuleb tarindit läbivate kinnituste avade või jälgede ja süvendite asukohad/muster määrata koostöös arhitektiga.

Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad peavad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betoonipinna värvimuutusi.

Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbivate teraselementide paigaldamist.

Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid betoontarindi defekte ning need peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele.

Vahtpolüstüreenist soojustuskihile või muule pehmele konstruktsioonipinnale tehtavad raketised peavad olema sellised, et need ei vigastaks ega kahjustaks soojusisolatsiooni.

Toodete projekteerimine

Tehases valmistatavate raudbetoontoodete tootejooniste koostamine ei kuulu ehituskonstruktsioonide projekteerija töövõttu tööjooniste koostamisel.

Toodete projekteerimine sisaldab tootekohaste tugevus- ja stabiilsusarvutuste tegemist, sarrustamis-, detail- ja paigaldusjooniste koostamist ning vajaliku arvu koopiate tegemist (kui projekteerimislepingus pole sätestatud teisiti).

Toodete projekteerimise aluseks on käesolev projekti ehituskirjeldus ja ehituse tööprojekti staadiumi joonised koos lähteülesandega teiste osade projekteerijatelt.

Tarindusprojekti koostamisel eeldatakse, et toodete projekteerimisel juhindutakse EVS 1992-1-3 Raudbetoonkonstruktsioonid Osa 1-3.

Kõik tooted varustatakse tõsteaasade, avade või muude vajalike tõstevahenditega ja /või vajalike vahenditega.

Toodete projekteerimisel arvestatakse tulepüsivusklassi ning keskkonnaklassiga ja tähised märgitakse tootejoonisele. Samuti märgitakse tootejoonistele tolerantsiklass ja pinnaviimistluse klassid ning betooni klassid (tugevus, külmakindlus jms).

Toodete projekteerimisel tuleb arvesse võtta seaduses ette nähtud tööohutuse tagamiseks vajalikud meetmed.

Toodete valmistamine

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Toodete valmistamisel juhinduda eelkõige tootestandardist, selle puudumisel EVS-EN 13369:2013 "Betoonvalmistoodete üldeeskirjade" nõuetest ja juhistest ning käesolevast ehituskirjeldusest koos tootejoonistega.

Enne tootmise algust võib eriti vastutusrikaste toodete puhul läbi viia eelkontrolli, mille käigus vaadatakse läbi elementide projekteerimine, pinna- ja mõõtmetolerantsid, muud kvaliteedinõuded ning kvaliteedijärelvalve ja valmistusmeetodid. Kontrolli tulemuste kohta koostatakse protokoll. Tooted valmistatakse vastavalt EVS-EN 13369:2013 nõuetele, kui projekti dokumentides pole sätestatud teisiti. Tooted peavad olema sarrustatud vastavalt tootejoonistele. Sarrusvardad peavad paiknema täpselt joonisel näidatud kohas (vt tolerantsid) ja olema fikseeritud, et vältida paigaltnihkumist betoneerimise ja tihendamise ajal. Sarruse toestus (distantsihoidjad) peab olema kavandatud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud nõutav kaitsekiht ja betoonipinna kvaliteet.

Ilmastiku mõju all olevatel pindadel peab sarruse kaitsekiht vastama keskkonnaklasside nõuetele ja olema vastavuses EVS-EN 13369:2013 esitatud nõuetega. Tootja peab tegema terase paiknemise kontrollmõõtmised ilmastikukindlatel toodetel ja esitama nõudmise korral aruande mõõtmistulemuste kohta tellijale.

Teraselemendid (ankrud, aasad, taridetailid jms) paigaldatakse vastavalt tootejoonistele.

Kõik tooted märgistatakse tootenumbriga, vajadusel orientatsioonimärkidega, valmistamiskuupäeva ja/või partiinumbriga. Informatsioon tegelike mõõtmete erinevusest võrreldes projekteerituga tuleb edastada ehitusplatsile vastavalt kokkulepitud tingimustele.

Toodete valmistamisele esitatavad nõuded

Elementide sisepinnad (vormipinnad) peavad vastama klassi A nõuetele BY 40 järgi.

Praod ja vigastused . Elementide tootmisel, ladustamisel ja transpordil tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla elemendi kasutuskõlbmatuks tunnistamine.

Vormi õli. Vormi õli, vaha või toote vormimisel nakkumist takistav materjal ei tohi kahjustada elementi (pinda). Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni.

Vorm.Vormid peavad olema valmistatud lähtuvalt toodete seeriast vajadusel korduvkasutatavatena ja sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse.

Betoonimine. Betooni valmistamisel kasutada segisteid, millega on tagatud betooni ühtlane konsistents ja värvus. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Betoon tihendada sõltuvalt elemendi kujust ja mõõtmetest kas vormi vibreerides, sisevibraatoriga või õhukeste elementide pindvibreerimisega. Elementide pealispind viimistleda "terashõõrdena"(klass A).

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Betooni soojendamine ja hooldus. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45 °C.

Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena plusstemperatuuril (>_ +5°C) kuni ettenähtud transpordi- või paigaldustugevuse saavutamiseni. Tootele ja/või tema pinnaviimistlusele esitatavate kõrgendatud nõuete korral tuleb enne tootmise alustamist tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed toodete valmistamisel - näiteks betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Vee sattumine soojustusmaterjali peab olema välditud nii ladustamise kui ka transpordi ajal.

Tõsteaasad ja seadmed . Kõikidel elementidel peavad olema tõsteaasad, avad või muud tõstmiseks vajalikud abinõud. Nende paiknemine peab tagama elemendi paigaldamiseks vajaliku asendi. Tõsteaasad, mis on elemendi pinnal ja jäävad nähtavaks, tuleb pärast elemendi lõplikku kinnitamist maha lõigata. Sellised tõsteaasad tuleb paigaldada süvistatult nii, et mahalõikamispind oleks 20 mm betoonipinnast sügavamal (roostevaba terase korral 10 mm) ja süvend tsementmördiga täita.

Avad. Tootja ülesandeks on jätta tootesse kõik VK-, KV- ja elektriavad (ja paigaldada seadmed) vastavalt tootejoonisele.

Markeering . Elementide markeerimisel peavad olema tema nähtaval pinnal näidatud tootemark, tootja, kuupäev, partii ja mass. Iga toote kohta tuleb vastava pooltevahelise kokkuleppe korral lisada loetelu elemendi mõõtmehälvete kohta, mis peab jõudma ehitusplatsile enne toote paigaldamist. Lisaks markeeringule peavad tootele olema kantud tootejoonisel näidatud orientatsioonimärgid (nende olemasolu korral).

Täiendavad tööd . Valujäägid, servade ebatasasused, kraadid ja külmsillad, mis on tekkinud tootmisel ja mis mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb tehases tootja poolt kõrvaldada.

Sidemed, mis jäävad toote sisse ja on kaetud betooniga, tuleb tootmise käigus enne paigaldamist puhastada.

Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms vastavalt nõuetele. Puhastustase Sa 2 ½ (EN ISO 12944-4 ja 5) - värvida/kruntida vastavalt joonistel esitatule, korrosioonikaitsesüsteem S1.02. Mustast terasest sidemed peavad olema kaetud roostet vältiva inhibiitoriga.

Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms.

Kvaliteedi kontroll toodete valmistamisel

Kontrolliviisid .Tootja peab esitama kasutatud materjalide katsetamise tulemused vastavalt tellija ja/või vastava ametkonna nõudmisele ja informeerima tellijat tulemustest. Tellija soovil esitab tootja ametlikud katsete tulemused ja arvutused lõpptoodangu kõlblikkuse (tugevus, külmakindlus vms) kohta. Tellijal on õigus mõõta

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

kaudselt (toodet purustamata) valmistoodangu sarruse kaitsekihti pisteliselt elementidel, mis peavad olema ilmastikukindlad. Eriti vastutusrikaste konstruktsioonielementide korral võib ette näha reeglistiku valmistoodangust proovitükkide võtmiseks vastavuse kontrolliks. Proovide võtmise koht, viis ja proovikeha suurus määratakse koostöös projekteerija ja tellijaga. Proovide võtmise ning toote taastamis- ja katsetamiskulud peavad olema lepingus ette nähtud. Tugevusomaduste võimalikud kontrollimisviisid on kirjeldatud BÜ2 pt 5.5.

Tooteid, mis ei vasta jooniste või ehituskirjelduse nõuetele, tohib kasutada ainult tellija ja projekteerija kirjalikul nõusolekul.

Tootmise arvestuse süsteem . Elementide tootja peab pidama süsteemset kirjalikku arvestust toomise ja kasutatud materjalide kohta. Arvestuse säilitamise aeg ja kord sätestatakse tootmisohje juhistes. Süsteem annab võimaluse vajadusel tuvastada konkreetsete toodete valmistamisel kasutatud materjalide omadusi ja valmistamistingimusi.

Kontroll tehases. Tehases tuleb teha kõik vajalikud mõõtmised veendumaks toodangu vastavuses projektsetele nõuetele ja säilitada mõõtmisandmed garantiiaja lõpuni.

Näidised. Enne tootmise alustamist tuleb valmistada tootenäidised , kui seda nõuab projekteerija, tellija või ehituse projektijuht: õõnespaneel, trepi element, välisseina element, karkassipost, karkassiriiv.

Näidiselement valmistatakse igale kokkulepitud tooteliigile ja seda kasutatakse etalonina, et võrrelda edaspidise toodangu pinnaviimistluse ja muude omaduste püsimist kokkulepitud tasemel. Juhul, kui toode ei vasta mingite omaduste poolest näidisele, võib seda kasutada ainult ehituse järelevalve kirjalikul loal.

Tootmise algkontroll. Kui elementide valmistaja on teinud kõik vajalikud ettevalmistused tootmise alustamiseks (eelkatsed, näidiselemendid jms), kutsutakse väga suure tellimuse või kõrgendatud kvaliteedinõuete korral tehasesse kokku koosolek, milles osalevad tellija, projekteerija, peaehitaja ja tootja esindajad. Nõupidamisel arutatakse läbi kavandatud plaanid, tootmismeetodid ja kvaliteedi kontroll ning koostatakse reeglistik toodangu heakskiidu korraldamise kohta. Nõupidamise kutsub kokku peaehitaja.

Tavatingimuste ja normaalnõuete korral on tootmise alustamiseks piisav valmistajatehase tootmise arvestuse ja juhtimise süsteem.

Elementide paigaldamine

Tööde teostamisprojekt .Montaažitööde ettevõte koostab võimalikult varakult enne ehitustööde algust tööde teostamise projekti. Tööde teostamise projekt peab arvesse võtma konstruktsiooniosa ja elementide projekteerija ning toodete valmistaja poolt antud juhiseid ja nõudeid, mis puudutavad ehitise tugevust, stabiilsust ja ühendussõlmede kandevõimet ehituse erinevates staadiumides. Tööde teostamise projekt peab kajastama kõiki ehitamisega seotud probleeme - muuhulgas ehitusaegseid

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

juurdesõiduteid, kraanade mõõtmeid, toodete ajutisi laoplatse ja alasid, mis on montaaži ajal teiste tööde jaoks suletud. Samuti montaaži ajagraafikut.

Paigaldamine. Elementide (postide, riivide ja seinapaneelide) paigaldustäpsus ja tolerantsid peavad vastama BY 47 nõuetele, kui joonistel pole nõutud teisiti. Toodete paigaldamisel tuleb arvestada, et ei tekiks elementide ja paigaldamise hälvete kuhjumist (summeerumist).

Enne paigaldustööde algust tuleb kontrollida kohapeal valatud konstruktsiooniosade mõõtmeid ja kõrgusmärke. Elementide paigaldusmeetod peab olema valitud selliselt, et see ei halvendaks toodete ja materjalide kvaliteeti ja väljanägemist. Elementide minimaalselt vajalik toepikkus peab olema tagatud tingimusteta. Eriti keerukate tõstetööde ja kahe kraana samaaegsel kasutamisel ühe raskuse tõstmiseks koostatakse alati eraldi projekt. Kui koormus jaguneb tõstmisel ebavõrdselt, peab see projektis olema arvesse võetud. Tooted tuleb kinnitada ja toestada selliselt, et nihkejõudude või tuule mõjul ei kukuks nad ümber ega alla. Seinaelementide rihtimis- ja toestusvardad tuleb paigaldada ainult ühelt poolt. Nende kinnitused peavad võtma vastu kõik surve- ja nihkejõud ilma toote stabiilsusele ohtu tekitamata. Vuugid ja muud ühendused välispindadel tuleb teha keskkonnatingimustele vastava betooniga. Tingituna toodete, seadmete ja ehitusmehhanismide ümber- või allakukkumise ohust tuleb märgistada ja eraldada piisava suurusega ohutsoon nii hoone siseselt kui ka selle ümbruses, kaasa arvatud juurdesõiduteed ja platsid, kus kõrvaliste isikute viibimine ja muude tööde tegemine on keelatud.

11.7 Teraskonstruktsioonid

Teraskonstruktsioonide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud, kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat ehituskirjeldust koos graafilise materjaliga ja head ehitustava.

Kõik terastooted olema tähistatud CE märgistusega standardite EN 1090 kohaselt.

Teraskonstruktsioonide tootjal peab olema välja töötatud ja juurutatud tootmisohjesüsteem FPC (vastavalt standardile EVS-EN 1090-1-2009+A1-2011 lisa B ja ZA) nt EN ISO 9001, mille peab olema auditeerinud ja sertifitseerinud vastava õigusega asutus standardi EN 1090 järgi.

Teraskonstruktsioonide kasutuskategooria SC1 (Konstruktsioonid ja elemendid, mis projekteeritakse põhiliselt staatilistele koormustele (näiteks hooned) ning madala seismilise aktiivsusega piirkondades) (EN 1090-2:2008+ A1:2011 lisa B).

Teraskonstruktsioonide valmistuskategooriad olenevalt konstruktsiooniosast PC1 või PC2 (EN 1090-2:2008+ A1:2011 lisa B).

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Ehitamisklass vastavalt kasutus- ja valmistuskategooriale EXC3 (EN 1090-2:2008+ A1:2011 lisa B).

Ettevalmistusklass P2 (EN 1090-2:2008+ A1:2011 p 10.2).

Koostistooted

Kõikide toodete omadused vastavalt viitestandarditele standardi 1090-2:2008+ A1:2011 järgi

Ehitusterased

Projektis kasutatakse standardile EVS-EN 10025 vastava tugevusklassiga teraseid: - S235 (Fe360) - S355 (Fe510)

Kasutatavate teraste kvaliteediklass peab olema vähemalt J2. Lubatud on kasutada teraseid S235J2, S355J2, S355K2. Projektis ettenähtud terase S235J2 võib asendada terasega S355J2 või S355K2.

Materjali sertifikaadis peavad kajastuma tarnitava partii omadused.

Terastoodete mõõtmed ja massid peavad vastama järgnevates punktides toodud standarditele:

- Kuumvaltsitud lehtterased peavad vastama standardile EVS-EN 10029 või EVS-EN 10051

- Kuumvaltsitud I- ja H-profiilid peavad vastama standardile EVS-EN 10034 - U-profiilid peavad vastama standardile EVS-EN 10279 - Võrd- ja erikülgsed nurkterased peavad vastama standardile EVS-EN 10056-2 - Külmpainutatud ja keevitatud toruprofiilide nõuded on toodud standardis EVS-

EN 10219-2 -

Mehaanilised kinnitid

Poldikomplektid peavad olema tähistatud vastavalt EN 15048-1 juhistele.

Poldid peavad vastama standardile EN 15048-1, tugevusklass 8.8. Poldid on kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile.

Mutrid vastavalt standardile EN 15048-1 kuuskantmutrid, tugevusklass 8. Mutrid on kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile.

Seibid on kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile. Kasutada EN ISO 7089, EN ISO 7090, EN ISO 7091, EN ISO 7092, EN ISO 7093 või EN ISO 7094 vastavaid seibe. Seibide kõvadus peab vastama EN 15048-1 nõuetele. (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011)

Poldikomplektid peavad vastama standardile EN 15048-1, eelpingestamata liidetes võib kasutada EN 14399-1 kohaseid komplekte. Ilmastikukindlad komplektid vastavalt

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

standardite EN 14399-1 või EN 15048-1 nõuetele. Poldikomplektides kasutada ühe tootja tooteid. (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011)

Survevalumaterjalid

Survevalu matejalid vastavalt EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011. Injekteerimisel tuleb kasutada kas tsemendipõhiseid valubetoone, spetsiaalseid injektsioonmörte või peenteralisi betoone. Terastaldmike või tugipindade ja betoonvundamentide vaheliste tühemike täitmiseks kasutatav tsemendipõhine valubetoon peaks vastama järgmistele tingimustele: a) tühemike nimilaiusel alla 25 mm: lisanditeta portlandtsement; b) tühemike nimilaiusel 25 mm kuni 50 mm: portlandtsemendipõhine valumört, mitte lahjem kui 1:1; c) tühemike nimilaiusel 50 mm ja rohkem: portlandtsement-kuivmört, mille tsemendi ja peentäitematerjali suhe on vähemalt 1:2.

Betooni tugevusklassid on kirjeldatud joonistel.

Ettevalmistus ja montaaž

Elemendi kõik komponendid või ühesuguste komponentide pakid peavad olema valmistusprotsessi igal ajahetkel sobival viisil identifitseeritavad. Ehitamisklasside EXC3 ja EXC4 puhul peavad kokkupandud elementidel olema järelevalvesertifikaadid. Identifitseerimine võib toimuda partiitunnuse või komponendi suuruse ja kuju või püsiva markeeringu põhjal, mis ei tohi toodet kahjustada. Meisli vms tehtud sälgud ei ole lubatud.

Tooteid tuleb käsitseda ja ladustada vastavalt valmistaja soovitustele.Käsitsemisel ja ladustamisel jälgida standardis EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 toodud tabelit 8.

Keevitus

Keevitustööd tuleb teha vastavalt standardi EN ISO 3834 või EN ISO 14554 asjakohase osa nõuetele.

Keevitustööde tegemiseks tuleb koostada keevitustööde plaan vastavalt EN ISO 3834. a) keevitusjuhendid, lisaained, võimalik eelkuumutus, vahetüki temperatuur, nõuded keevitamisjärgsele termilisele töötlusele; b) abinõud deformatsioonide vältimiseks keevitamise ajal ja selle järel; c) keevitustööde järjekord, võimalikud keevisõmbluste alustus- ja lõpetuskohtade piirangud ja lubatud tsoonid, sealhulgas ajutised alustus- ja lõpetuskohad, kui õmbluse geomeetria ei võimalda pidevat keevitamist (juhised õõnesprofiilide liidete kohta vt lisa E) d) nõuded keevitustööde ajal toimuvale kontrollile; e) elementide pööramine keevitamise ajal ja keevisõmbluste järjekord;

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

f) rakendatavate piirangute üksikasjad; g) abinõud kihtmurdumise vältimiseks; h) keevitusmaterjalidele vajalikud eriseadmed (madal vesinikusisaldus, konditsioneerimine jne); i) roostevabade teraste õmbluste kuju ja viimistlus; j) jaotise 7.6 nõuded õmbluste vastuvõtukriteeriumidele; k) järelevalve- ja katseplaaniga seonduvad viited jaotisele 12.4; l) nõuded õmbluste identifitseerimiseks;

m) 10. peatüki nõuded pinnatöötlusele (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 p 7.2.2).

Keevitustöödel tuleb kasutada kvalifitseeritud keevitusmeetodit, mis vastab standardi EN ISO 15609, EN ISO 14555 või EN ISO 15620 asjakohase osa keevitusjuhendile (WPS). Uue WPS välja töötamisel lähtuda heaks kiidetud WPQR-dest ning järgida juhendeid EVS-EN 1090-2:2008 lisa L.

Kui teraskonstruktsiooni valmistaja ei ole 3 aasta jooksul kasutanud katsetamist nõudvat keevitusmeetodit, tuleb teha uued õmbluse makrolihv-uuringud. Keevitajad peavad olema atesteeritud EVS EN 287-1 nõuete kohaselt, keevitustöid tuleb teha keevitustööde koordinaatori juhtimisel, kellel on standardile EVS-EN ISO 14731:2006 tase S vastav atestatsioon. Tehasekrundid võivad jääda liite serva külgpindadele ainult sel juhul, kui nad ei avalda keevitusprotsessile kahjulikku mõju. Kui standardi EN ISO 15614-1 või EN ISO 15613 kohaseid meetodikatseid ei ole kõnealuste tehasekruntidega tehtud, ei tohi klasside EXC3 ja EXC4 puhul tehasekrunte serva külgpindadele jätta. Õõnesprofiilide liidete liitepinnad valmistada ette vastavalt standarditele EN ISO 9692-1 ja EN ISO 9692-2.

Nii keevitaja kui keevitusprotsess peavad olema küllaldaselt kaitstud tuule, vihma ja lume otsese mõju eest. Keevitusmaterjale ladustada, käsitseda ja kasutada vastavalt nende tootja soovitustele. Keevitusmaterjale, millel on näha kahjustusi või vananemise märke, ei tohi kasutada.

Kui materjalide temperatuur on alla + 5 °C, tuleb vajaduse korral kasutada eelsoojendust Keevitatavad pinnad peavad olema kuivad ja kondensivabad.

Nurkõmblus

Valmis nurkõmbluse mõõtmed ei tohi olla väiksemad a-mõõduna ja/või külje laiusena spetsifitseeritud mõõtmetest, võttes seejuures arvesse, et: a) täielik a-mõõt on saavutatav juhul, kui keevitamisel kasutatav WPS tagab keevise etteantud sügavuse või osalise läbitungivuse; b) kui elementide vahelise pilu laius h ületab lubatud piirväärtuse, võib selle kompenseerimiseks suurendada a-mõõtu nii, et a = anom + 0,7 h, kus anom on a-mõõdu spetsifitseeritud nimiväärtus. .

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Põkkõmblused

Elemendi pikkusele paigaldatavate koosteelementide ühendamiseks kasutatavate põkkõmbluste asukohad on ehitustööde projektis spetsifitseeritud Põkkõmbluste otsad tuleb teha viisil, mis tagab ettenähtud paksusega kvaliteetse keevise. Klasside EXC3 ja EXC4 ja kui nii on spetsifitseeritud, siis ka EXC2 puhul, tuleb kasutada alustus- ja/või lõpetusplaate, et tagada õmbluse kurgu täielik paksus õmbluse lõpus. Alustus- ja/või lõpetusplaatide keevitatavus ei tohi olla halvem kui põhimetallil. Pärast keevitamise lõpetamist tuleb alustus- ja/või lõpetusplaadid või kõrvaldada. Keevistööde teostamine Vältida süttimisjälgede tekkimist. Süttimisjälje tekkimisel, tuleb terase pinda kergelt lihvida ja seejärel üle kontrollida. Lisaks visuaalsele kontrollile kasutada läbitungiva vedeliku või magnetpulbri katset. Pritsmeid tuleb vältida. Klasside EXC3 ja EXC4 puhul tuleb pritsmed kõrvaldada. Nähtavaid defekte (praod ja lohud) ei tohi olla, need tuleb iga käigu järel, enne järgmise käigu keevitamist kõrvaldada. Kogu räbu tuleb kõrvaldada iga keevisekäigu pinnalt enne järgmise keevituskäigu alustamist ja valmis keevise pinnalt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata keevisõmbluse ja põhimaterjali piirpindadele.

Keevisõmbluste kvaliteediklass B (EVS EN 5817:2014, EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 ) Keevisõmbluste järelevalve vaata peatüki osa „Järelevalve“

Mehaanilised kinnitid/poltliited /õhukuseseinaliste elementide kinnitusvahendid

Õhukeste varras- ja plekkprofiilide kinnitite mõõdud on toodud vastavatel joonistel. Kinniteid kasutada vastavalt tootja juhistele.Kruvid tuleb paigutada profiilpleki vagude põhja, kui pole spetsifitseeritud teisiti. Kruvide kinnitamiseks kasutatavatel mehaanilistel tööriistadel peab olema süvistussügavuse ja/või pöördemomendi regulaator, mis tuleb seadistada vastavalt seadme valmistaja juhistele. Tihendseibide kasutamisel tuleb kruvide süvistamisel saavutada õige surve, et kruvi ei oleks ala-ega ülepingutatud.

Poltide mõõtmed on arvutatud varre keermestatud osa põhjal. Poltide pikkus peab olema selline, et mutri kandepinna ja varre keermestamata osa vahele jääb vähemalt üks täiskeere. Mutter peab komplekti kuuluval poldil vabalt pöörduma. Mutrid tuleb paigaldada nii, et nende markeeingu märgistus oleks pärast paigaldamist kontrollimiseks nähtav. Seibid tuleb paigaldada nii mutri kui ka poldi pea alla. (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 peatükk 8)

Tõmbeliidetes varustatakse poldid topeltmutrite või kontramutritega, vältimaks nende lahtikeermestumist.

Nihkeliidetes (talade ühendussõlmed) olevad poldid peavad olema nihkekohas keermestamata osaga.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Tavaliste ümarate poldiaukude läbimõõt peab olema:

d0=(d+1)mm poltide M12 ja M14

d0=(d+2)mm poltide M16 ja M24

d0=(d+3)mm poltide M37 ja jämedamatel

Poldiaukude asetus peab vastama projektile.

Eelpingestamata poltide pingutamine

Liidetavad elemendid tuleb kokku panna nii, et nad saavutaksid tiheda kontakti. Sobitamiseks võib kasutada vahelehti. Iga poldikomplekt peab saavutama vähemalt käejõupinguse (snug-tight- termin „käejõupingus“ tähendab poldikomplekti pingust, mis saavutatakse, kui monteerija kasutab pingutamisel normaalsuuruse ja varre pikenduseta mutrivõtit või kui löökvõti hakkab üle lööma) kohase pingestuse, hoidudes ülepingutamisest, seda eriti lühikeste poltide ja poltide M12 puhul. Iga poldigrupi pingutamist tuleks alustada liite kõige jäigemast kohast, liikudes väikseima jäikuse suunas. Ühtlase käejõupinguse kohase pingestuse saavutamiseks võib osutuda vajalikuks mitu pingutusringi. (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 p 8.3) Poltliidete montaaži- ja järelevalve nõuded vastavalt EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011. Montaaž

Enne montaaži algust tuleb selgitada järgmised asjaolud: 1. kraana töökoha ettevalmistamise ja korrashoiu tingimused ning juurdepääs

ehitusplatsile 2. pinnasetingimused kraana ohutu töö seisukohalt 3. tugede võimalik vajumine montaaži ajal

Montaaž tuleb teostada nii, et karkassi ei jääks montaažist tingitud lisapingeid. Postid ja talad kinnitatakse betoonkonstruktsioonis olevate ankrute või taridetailide külge. Metallkonstruktsioonid ühendatakse omavahel vastavalt joonistele kas polt- või keevisliidetega.

Kui vastavalt projektile ristlõige või selle osa kannab survejõu üle kontaktpinna kaudu, tuleb järgida järgmisi nõudeid:

1. elementide kontaktpinnad, mis liituvad teineteisega jätkuplaadi kaudu, peavad olema tasased, paralleelsed ja elemendi suhtes täisnurga all

2. tuleb veenduda, et võimalikud valmistamisvead ei põhjusta elementide kohaliku stabiilsuse kaotust

3. ühendavate elementide õige vastastikune asend peab olema tagatud

4. kui ülaltoodud nõuete täitmine ei ole saetud pindade puhul kindlalt tagatud, tuleb pindu täiendavalt töödelda.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Konstruktsiooni koostamisel ei tohi ühtegi elementi etteantud tolerantsidest rohkem deformeerida ega muul moel vigastada.

Aukude kokkusobitamisel paketis ei tohi augu läbimõõtu suurendada enam kui 0,5 mm võrra. Poldiaugud, mida ei saa sobitada ilma neid liigselt deformeerimata, tuleb välja praakida.

Montaažiprojekt

Montaažiorganisatsioon koostab montaažiprojekti, mis peab olema kooskõlas konstruktsioonide projekti nõuetega.

Montaažiprojektis peavad kajastuma teraskonstruktsioonide montaaži järjekord ja vahendid, mida tuleb kasutada konstruktsiooni püsivuse tagamiseks igal montaaži etapil.

Teraskonstruktsioonide montaaž tuleb kavandada nii, et koguaeg oleks tagatud ohutud töötingimused.

Montaažiprojekti kontrollitakse projekteerimise aluseks võetud eelduste seisukohalt. Vajaduse korral teeb enne montaaži algust uue kontrolli erapooletu ekspert. Montaažiprojektis tuleb ära näidata kõik tõstevahendid 5 tonnist raskemate elementide tõstmiseks, kaasa arvarud vajalikud traaversid. Ära tuleb näidata ka tõstetavate koormate võimalik kaal sõltuvalt kraana tõsteulatusest.

Konstruktsioonide püsivus montaaži ajal

Konstruktsiooni monteeritakse Montaažiprojekti kohaselt nii, et tema püsivus oleks kogu aeg tagatud.

montaaži ajal peab konstruktsioon olema suuteline ohutult vastu võtma kõiki montaažikoormusi, kaasa arvatud montaažiseadmetest tulenevad koormused ja lõpetamata konstruktsioonile mõjuv tuulekoormus.

Kõik ajutised sidemed ja toed jäetakse paigale seniks, kuni montaaž on edenenud nii kaugele, et nende kõrvaldamine on ohutu .

Monteerija peab tagama, et ükski element ei saaks jääkdeformatsioone ladustamise või ajutiste montaažiaegsete koormuste mõjul enne konstruktsiooni üleandmist tellijale.

Õgvendamine. Kõik montaažijärgsed õgvendamist vajavad elemendid õgvendatakse peale montaaži võimalikult kiiresti. Enne elementide vajalikku õgvendamist, rihtimist ja ajutist toestamist ei tohi neid omavahel püsivate liidetega ühendada.

Elementide õgvendamisel ja liidete kokkusobitamisel võib kasutada täitelehti. Kui täitelehtede pakis ei ole üle kolme lehe kogupaksusega 6 mm, ei nõuta nende kokkukeevitamist pärast montaaži. Kuni 2 mm laiused jääkpilud elementide vahel on poltliidete puhul lubatavad.

Kui paindemoment või survejõud antakse liites elemendilt elemendile üle kontaktpindade kaudu, ei tohi jääkpilu suurus olla üle 1 mm, seejuures kontaktpinna 2/3 ulatuses mitte üle 0,5 mm.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Liidete sobitamiseks võib kasutada torni, kuid koormusi üle andvate poltide auke ei tohi venitada enam, kui 0,5 mm võrra.

Montaaži täpsus. Teraskonstruktsiooni paigaldamise koht määratakse lähtudes mõõtmisest projektikohase nullkõrguse ja geodeetilise võrgu telgede suhtes, mis peab toimuma vastavalt standardile ISO 4463-1.

Nullkõrgusmärk ja võrgu teljed peavad olema fikseeritud kogu montaaži ajal.

Järelvalu

Järelvalu ei tohi teha enne, kui konstruktsioon on piisavas ulatuses rihitud ja projektis ette nähtud liidetega kinnitatud teiste rihitud konstruktsioonide külge.

Vahetult enne järelvalu ei tohi plaadi all olla vett, jääd, jäätmeid ega muud prahti.

Järelvalu peab tihedalt täitma alusplaadi alla jääva ruumi, see paigaldatakse surve all või tampimise teel vastu mingit kindlat tugipinda. Vajaduse korral tehakse alusplaati avad õhu välja laskmiseks.

Posti taldmiku ja betoonvundamendi vaheline tsementmördist järelvalu peab olema tehtud spetsiaalsest mahus mittekahanevast jootebetoonist.

Võib kasutada järgmisi spetsiaalseid järelvalusid eeldusel, et nende sobivus on selgitatud CEN standarditele vastavate katsetega:

a) mört või peenbetoon kahanemist takistavate lisanditega

b) mahupaisuvad järelvalu materjali

c) liimidel põhinevad järelvalumaterjalid.

Kiilud ja muud elemendid, mida kasutatakse posti alusplaadi ajutiseks toetamiseks, peavad olema siledad, piisava suuruse ja küllaldase jäikusega, et vältida betoonikohalikku purunemist.

Kui täitematerjalid jäävad ka pärast järelvalu kõrvaldamata, peavad nad olema valmistatud materjalist, mille säilivus on samasugune kui põhikonstruktsioonil.

Kui täitematerjalid jäetakse järelvalu sisse, tuleb tagada, et järelvalu kataks neid vähemalt 50 mm paksuselt.

Pinnatöötlus

Korrosioonikaitsesüsteemi nõuded vastavalt standarditele EN ISO 12944, EVS-EN 1090-2:2008+ A1:2011 lisa F.

Ühenduselementide, kinnitite ja tihendseibide korrosioonikindlus peab olema võrreldav ühendatavate elementide puhul spetsifitseerituga.

Enne korrosioonikattetöid tuleb pinnad ette valmistada EN ISO 12944-4 ja EN ISO 8501 kohaselt. Pinna puhastamise tase Sa2½.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Kui joonisel ei ole märgitud teisiti siis kaetakse teraskonstruktsioonid värviga või tsingitakse vastavalt keskkonna saasteklassile (EVS-EN ISO 12944-2) ja vastupidavusklassile H (üle 15 aasta). (EVS-EN ISO 12944-5). Korrosioonikaitsesüsteem ja selle paksus valida vastavalt standardi EVS-EN ISO 12944-5 lisa A järgselt. Elemendid tuleb värvida standardi EN ISO 12944-7 kohaselt. Konstruktsioonidel, mille korrosioonikaitse oodatav tööiga on üle 5 aasta ja korrodeeruvusklass vähemalt C3 peavad servad olema standardi EN ISO 12944-3 kohaselt ümardatud või faasitud ja kaitstud servaribaga, mis ulatub ca 25 mm mõlemale poole serva ja mille nimipaksus sobib kasutatava värvisüsteemiga.

Ka keskkonna saasteklassi C1 puhul on värvimine esteetilistel põhjustel vajalik (ka RYL 2010), kasutada standardis EVS-EN ISO 12944-5 lisa A toodud korrosioonikaitsesüsteemi keskkonna saasteklassile C2 ning vastupidavusklassile L.

Kui keskkonna saasteklass on C2, kasutada näiteks korrosioonikaitsesüsteemi S.1.02 (EVS-EN ISO 12944-5 lisa A), korrosioonikaitse paksus min 80 μm.

Kui keskkonna saasteklass on C3, kasutada näiteks korrosioonikaitsesüsteemi S.1.20 (EVS-EN ISO 12944-5 lisa A), korrosioonikaitse paksus min 200 μm.

Õõnesprofiilid kaitstakse korrosiooni eest keevise ja terasplaadiga hermetiseerides.

Kontroll ja järelevalve peab sisaldama terase korrosiooni eest kaitstavate pindade puhtusastme ja pinnakareduse spetsifikatsioonile vastavuse kontrolli (vastavalt EN ISO 8501 ja EN 8503-2), kaitsekihi paksuse mõõtmist (vastavalt ISO 19840) ja visuaalset kontrolli (EN ISO 12944-7 nõuetele vastavus). Järelevalve ja kontrolli tulemused tuleb dokumenteerida. Kui elementi tuleb hiljem keevitada, ei tohi 150 mm laiust keevisõmblusega piirnevat ala katta ainetega, misvõiksid halvendada keevisõmbluse kvaliteeti. Keevist ja sellega piirnevat ala ei tohi värvida enne, kui šlakk on eemaldatud ning õmblus kontrollitud ja aktsepteeritud Kui tsinkpinnakate on keevitamisel eraldunud või saanud kannatada, tuleb pind puhastada, eeltöödelda ja katta tsingipõhise krundi ja värvkattesüsteemiga, mis tagab antud korrodeeruvusklassi puhul samasuguse korrosioonikaitse kui tsinkimine (vt EN ISO 1461). Parandusmeetodid peavad olema asjakohased, arvestades käsitsemise, ladustamise ja montaaži käigus tekkinud vigastusi.

Geomeetrilised tolerantsid

Põhitolerantsid (st valmiskonstruktsiooni mehaanilise kandevõime ja stabiilsuse kriteeriumidele rakenduvaid tolerantsid) EN 1090-2:2008+ A1:2011 lisa D.1.

Funktsionaaltolerantsid (teiste kriteeriumide täitmiseks nõutavad tolerantsid, nagu elementide kokkusobivus või välimus) – tolerantsiklass 1 EN 1090-2:2008+ A1:2011 lisa D.2. Järelvalve ja kvaliteet

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Ehitaja peab esitama kõik vajalikud dokumendid selleks, et näidata tehtud tööde ja toodete vastavust projektile ja kasutatud standardite nõuetele.

Nõutavateks dokumentideks on: ehitaja kasutatud materjalide järelevalvesertifikaatid, katseprotokollid ja vastavusdeklaratsioonid. Elementide mõõtmeid tuleb alati mõõta vastavalt standarditele ISO 7976-1 ja ISO 7976-2. Täpsuse hindamisel tuleb järgida standardi ISO 17123 asjakohast osa. Mõõtmiskohad ja -sagedus tuleb järelevalveplaanis spetsifitseerida. Aktsepteerimiskriteeriumid peavad vastama jaotisele põhitolerantsidele. Hälvete mõõtmisel tuleb arvestada spetsifitseeritud eeltõusu või eelasendiga. Ehitamisklasside EXC3 ja EXC4 puhul viia läbi järgnev tootmiskatse:

- nurkõmbluse sügava läbikeevitamise korral tuleb kontrollida sissetungimissügavust. Tegelik sissetungimissügavus tuleb dokumenteerida;

Keevitamise järelevalve Enne keevitamist ja selle ajal toimuv järelevalve tuleb esitada järelevalveplaanis vastavalt standardi EN ISO 3834 asjakohase osa nõuetele. Kasutatavad mittepurustavad meetodid (NDT) tuleb valida standardi EN 12062 kohaselt. NDT-kontrolli, visuaalne kontroll välja arvatud, teostavate isikute kvalifikatsioon peab vastama standardis EN 473 spetsifitseeritud 2. tasemele. Kõiki keevisõmblusi tuleb kogu pikkuses visuaalselt kontrollida. Pinnadefektide avastamise korral tuleb kontrollitava õmbluse pinnal teha läbitungimis- või magnetpulbrikatse. Ehitamisklassi EXC1 puhul õmbluste täiendav NDT ei ole nõutav. Klasside EXC2, EXC3 ja EXC4 puhul peab täiendava NDT ulatus vastama standardis EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 p 12.4.2 toodule.

NTD ulatus hõlmab nii pinna- kui ka sisemiste defektide katsetamist. Viis esimest, sama uue WPS-i kohaselt keevitatud liidet peavad rahuldama järgmisi nõudeid:

a) tõestamaks WPS-i toimivust tootmistingimustes on nõutav kvaliteeditase B;

b) katsete protsentuaalne ulatus peab olema tabelis 24 (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011) antust kaks korda suurem (min 5 %, max 100 %) ;

c) kontrollitava õmbluse minimaalne pikkus peab olema 900 mm.

Kui järelevalve tulemused on negatiivsed, tuleb uurida ja leida selle põhjused ning kontrollida uut viiest liitest koosnevat seeriat (järgida standardi EN 12062:1997 lisa C juhiseid).

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Kui on tuvastatud, et WPS-i kohane toodangu keevitamine rahuldab kvaliteedinõudeid, peab täiendava NTD nõutav ulatus vastama tabelile 24 (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011), kusjuures sama WPS-iga tehtud järgmisi keevisliiteid tuleb käsitleda ühe pideva järelevalvepartiina. Protsendimäärad rakenduvad täiendava NTD ulatusele, mis hõlmab iga järelevalvepartii summaarset mahtu. Kontrollitavad liited tuleb valida standardi EN 12062:1997 lisa C põhjal Visuaalne järelevalve peab hõlmama: a) õmbluste olemasolu ja asukoha kontrolli; b) õmbluste standardi EN 970 kohast ülevaatust; c) süttimisjälgede ja pritsmete kontrolli. Õõnesprofiilide nurkliidete kontrollimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata õmbluste kujule ja pinnakvaliteedile: a) ümarprofiilidel: esi- ja tagakülje telgpunktides ja mõlema külje keskpunktides;

b) nelikant- või ristkülikprofiilidel: kõigis nurkades (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 p12.4.2.3). Keeviseõmbluste parandamisel kasutada kvalifitseeritud keevitusmeetodeid. Parandatud õmblusi tuleb kontrollida ja need peavad rahuldama esialgsetele õmblustele esitatud nõudeid

11.8 Kivikonstruktsioonid

Müüritised tehakse (laotakse ja sarrustatakse) kehtivate või seletuskirjas mainitud määruste, normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides projekteerija ning müürikivi kohaseid valmistaja nõudeid ja juhiseid.

Konstruktsioonide valmistamisel, paigaldamisel, materjali valikul ja järelevalvel lähtuda lisaks Ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest (Tarindi RYL 2010. Kande- ja piirdetarindid), müüritise mõõtmete tolerantsid klass 2. Viimistlus (RYL 2010 Viimistlustööd ja sisetarindid) ning standardi EVS-EN 1996-1-1:2012.

Kasutatud müürikivide (tehisplokid) peavad vastama tootestandarditele EN 771-2…EN 771-5. Tehtavad müüritised on eeldatud kuuluvana kvaliteediklassi II ja teostuskategooriasse B.

Müürimördid, täitebetoon.

Columbiakivist müüritiste ladumisel kasutatav põhimördi mark peab olema min M10. Tehases valmistatud müürimördid peavad olema valmistatud normi EN 998-2 kohaselt.

Columbiakivist müüritiste täitebetoonina tuleb kasutada peenkillustikust täitematerjaliga betooni klassiga minimaalselt C20/25, kui joonisel ei ole märgitud.

Sarrustamine.

PROJEKT



SELETUSKIRI

KONSTRUKTSIOONIOSA

TELLIJA

Amhold AS


PROJEKTEERIJA



T. PEIPMAN

ALLKIRI MUUDATUS

Müüritiste konstruktiivne rõhtarmatuur tehakse vastavalt müürikivide valmistaja nõutele ja juhistele. Kui tootjapoolsed nõuded ei käsitle sarruse paiknemist, tuleb seda teha alati seinte nurkades ja liitumiskohtades. Armatuur (L või T armeering) peab ulatuma sisenurgst või seinte liitumispunktist igas suunas vähemalt 1m või 2.5 ploki pikkust. Arvutuslik töötav vertikaalne lisaarmatuur on näidatud seinte laotustel, kus see on vajalik.

Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Vertikaalõõnsuste betoneerimisel tuleb arvestada valatavas õõnsuses betoonisamba poolt tekitatud rõhuga ja täitebetooni tihendamise keerukusega. Korruse kõrgus on soovitatav täis valada osadena, kogu kõrguse betoneerimisel tuleb täitumise kontrollimiseks lõigata alumisse plokiritta kontrollavad mõõtmetega ca 10x10 cm, mis kaetakse enne betoneerimise alustamist. Enne betoneerimise alustamist peab mört vuukides olema kivistunud vähemalt 24 tundi. Betoneerimistöödel külmas keskkonnas ei tohi täitebetoon läbi külmuda esimese 48 tunni jooksul, temperatuuril alla -15°C ei soovitata betoneerimistöid teha.

Sarrus paigaldatakse väikekivi müüritises iga neljanda kivirea järel.

Lisaks tuleb horisontaalsarrust kasutada igas esimese plokirea peal ja viimase rea all (min kaks varrast Ø6 A400H) ning igas neljandas rõhtvuugis (min kaks varrast Ø4). Esmaselt kasutatakse müürikivide valmistaja poolt soovitatud sarrustüüpi.

Liitumised.

Müürikivid peavad olema paigutatud kohakuti asuvates ridades ülekattega nii, et sein töötaks ühtse konstruktsioonina. Vastava seotise kindlustamiseks peavad müürikivid olema pikisuunas paigaldatud ülekattega kas 0.25 kivi pikkusest või 40 mm ulatuses (valida suurem). Nurkades ja liitumiskohtades peab kivide ülekate olema mitte väiksem kui kivi paksus Plokk-ja kivimüürid seotakse ristuvate raudbetoonseintega müüriankrute vahendusel (soovitavalt igas neljandas kivirea vuugis).

Sillused.

Kandvate silluste armeering on toodud seinte laotuse ja sillutse joonistel. Mittekandvates seintes olevate ukseavade sillusteks kasutada seinas kasutatud väikeploki tootevalikus pakutavat monteeritavat sillust, mille kandevõime vastab silluse peale jääva seinaosa kaalule. Silluse valik kooskõlastada konstruktoriga.