Anu Toots

Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

18-20.saj I pool – individuaalsed ametiteed 1960-dd – keskklassi ja massiühiskonna

sünd 21. sajand – voolav, “likviidne” ajastu

Kas kooli ja hariduse roll on ajas muutunud?

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Aitab konkurentsis püsida

Kvaliteetneökonoomne

Aitab ühiskonda sidudaKättesaadavjõukohane

Kõigile ja hällist hauani

Kaasaja kool on sotsiaalsem

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

See tõstab õppijate arvu enam kui 6 x Tõsta hariduskulusid 6 x, st. kuni 36-40%

SKPst? Kasutada turumehhanisme, “piitsa ja

präänikut”? Lahendada oma probleemid teiste kulul

(heaoluturism)? Uus vaade haridusele ja koolile

Elukestev õpe kõigile ja hällist hauani – kuidas on see võimalik?

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

TÄNA JUTUKS Alushariduse tõus poliitika- agendasse Üldhariduse “köietants” universaalsuse ja

omanäolisuse vahel Kõrghariduse “kaubastumine”

See suur muutus on toonud kaasa ka haridussüsteemi osiste muutusi

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

◦ Osa haridussüsteemist (siiski, education ja care”)◦ Üha nooremate laste “loendamine” (3-aastased

standardpiir) EL sihtmärkides 95% 4-aastasi kuni kooliiga EL education monitor

◦ Viimane Eurydice poliitikaanalüüs just alushariduse kohta Enamikes riikides õigus kohale; mõnedes riikides (nt

Läti, Poola, Austria) kohustuslik “Ainult pooltes riikides” (sic!) on olemas õppekava

vmt. Juhised alla 3-aastastele lastele; ülejäänutes vaid koolieelikutele

Alushariduse muutumine avalikuks poliitikaks

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Inimvara aspekt (lapsi üha vähem) Pedagoogiline aspekt (hea algus) Sotsiaalne aspekt (“turboefekt vaestele

peredele”) Majanduslik aspekt

◦ Piisavad investeeringud alusharidusse on tõhusamad kui järgnevate haridusastmete omad (sh. omavad posit. kaasmõju sotsiaalkulude vähendamisele)

◦ “Tööstressis ema on parem kui töötu ema” (G.Esping-Andersen)◦ “lõpetamata revolutsioon”

Miks alusharidus on muutunud nii tähtsaks

Kaks naist, kaks ajastut, kaks poliitikat

1970-1980 1990-2000

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Universaalsuse plussid◦ Võrdse(ma)d võimalused igale lapsele

Soome versus Saksamaa◦ Parem kaitse isikliku rahakoti jaoks (suurem

valijaskonna toetus, raskem kärpida)◦ Latt seatud keskklassi ootuste järgi (st üpris

kõrgele) Universaalsuse miinused

◦ Standardiseerimine◦ Standardi mõõtmine ja selle põhjal kvaliteedi

hindamine

Üldharidus universaalsuse ja omanäolisuse vahel

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Kvaliteet kui standard

◦ Kes kehtestab? (lapsevanemad, õpetajad,

ametnikud)

◦ Kui kõrgel on latt? (miinimum või keskmine)

Probleemid

◦ Miinimumstandard ei “tööta”, ei erista piisavalt

◦ Indikaatorite sidumine rahastamisega tekitab

hälbeid

Kvaliteedist

20 euro senti

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Gümnaasium RE 2011

“Lohutuseks niipalju, et mina, kes oli keemias kõige lollim skoorisin 46p ära. Pmst ära tühjaks jäta midagi, pane kasvõi suvalt vastus”.

(Taksikoer, 06.06.2010 forum.planet.ee)

Näiteid probleemide ilmnemisest

N Alla 20 Üle 80

Eesti keel 7350 0,4 20,6

English 5965 0,0 41,4

Matem 3117 2,5 26,3

Keemia 1425 0,8 32,3

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Tüüpiline:◦ Parteide konsensus◦ Föded ei sekku◦ Riiklik hariduspoliitika = sotsiaalhoolekanne

(“värvilised”, urban schools jmt) 1983 haridusraport A Nation at Risk

◦ USA haridus ei võimalda konkurentsivõimelist majandust

◦ Hakatakse nõudma Testimist Standarte Riiklikku sekkumist

USA hariduspoliitika, 1985-2000

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

NCLB 2002 - nicklebee

An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind

Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõstaVahendid: karmim kontroll toimuva üleRahasüst (ca 25 bilj. USD aastas x 10 a)Tööriistad: Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises Rahaeraldised seotakse saavutustega Luusereid (osariike) karistatakse

RIA 7002, prof. A.Toots 14

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

NCLB: testid ja accountability Iga-aastane testimine ja sihttasemed 4. ja

8. kl., koos avaldamisega Kool ja osariik peab näitama pidevat

progressi Kui seda ei suuda, rakendatakse “piitsa”,

mis aasta-aastalt karmistub◦ 2 a. järjest halbu tulemusi – laste õigus lahkuda

mujale◦ 3 a. – õpetajaskonna ja õppekava

väljavahetamine◦ 5 a. – kooli staatuse muutmine (hartakoolid) või

kinnipanek

RIA 7002, prof. A.Toots 15

Obama ja post-NCLB

toetav karm Rohkem raha tuleb anda

osariikidele (sh. õpetajate palkadeks)

Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur

probleem Alusharidus on tähtis Saavutada maailma kõrgeim

keskkoolilõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust)

Toetada riiklike grantidega kõrgkooliõpinguid

Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks

Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid

Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett)

RIA 7002, prof. A.Toots 16

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Andke aru, mis koolis toimub (accountability) Meie lapsed peavad olema parimad

(performance) Ma tahan oma lapsele omanäolist kooli, kus

lapsevanematel on sõnaõigus (hartakoolid)

KUST SEE KÕIK ON TULNUD? Uutest valitsemisteooriatest (Uus Avalik Haldus) Ühiskonna fragmenteerumisest, keskklassi

nõrgenemisest

Illustreerime neid 2 võimalust õpetaja rollidega ….

USA kui hea näide ootustele vastamise paradigmast

Muutunud arusaam „heast õpetajast“

Traditsiooniline paradigma Uue avaliku halduse paradigma

Erialane pädevus, ekspertsus

Vastutus

Autonoomia

Uurimine, teoretiseerimine,

mõtestamine

Õpetaja on autoriteetne juht

Tõhusus, töötavad lahendused

Vastutulek vanemate ja ühiskonna

ootustele

Paindlikkus, kohanemisvõime

Praktilised oskused, tegemine

Õpetaja on koordinaator,

vahendaja või teenindaja

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Kui lapsi jääb vähemaks …

Dünaamikaks peab valmis olema

◦ Mitme kooli õpetajad

◦ Tööle teistesse inimteeninduse sektoritesse

◦ Õpetajakarjääris ülespoole

Edasijõudnute täiendkoolitused

Tasustatud teadus- ja arendustöö (õpikud)

Tublidele õpetajatele andekad õpilased

Õpetajatest

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Plussid◦ Suur valikuvabadus, läbipaistvus; seega tudengil

head võimalused hinna kvaliteeti◦ Ülikoolidel eluline vajadus pidevalt muutuda ja

kohaneda (nt töötavad õppijad; erineva ettevalmistusega õppijad)

◦ Mõnedel riikidel oluline ekspordiartikkel või majandusharu

Miinused◦ Kasvav utilitarism õppijate poolt; mõtlemine pole

hea kaup◦ “Ühiskonna teenimise” paradigma liigne jõulisus

Kõrghariduse “kaubastumine”

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Õppimist, võistlemist ja standarte ei maksa karta

Neid ei saa eirata, sest see on ajastu ootus Halvad pole standardid vaid nende

kasutamise viisid◦ Riigieksamite asendamine “üldpädevuste

hindamisega” ei muuda midagi◦ Nn high stake tests vers. arengu abistamine◦ Tööta jäämine vers. uuele rajale aitamine

Kus on lahendused?

Lõpetuseks Kvaliteetne rahvas on püsimajäämises oluline, sest ka kvaliteetne jalats kestab kauem. Seega kvaliteedis peitub püsivus. Riigieksami arutlusest, 2011