View
279
Download
8
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Â
Citation preview
90 aastat on Vana-Võidus kooliharidust antud. Igal aastal astuvad uued lõpeta-jad oma tööelu elama, hin-ges suured ootused ja loo-tused oma unistuste täitumi-seks. Õnn kaasa teile! Hoian pöialt, et kõik hästi läheks!
Tänased lõpetajad on kohe uued vilistlased, kes tööle jõudes oma tegemiste või tegemata-jätmistega iseloomustavad meie koolis õpita-vat, toimuvat. Kui noor töömees on täpne, töökas ja sõnapidaja, saab tast ajapikku meis-ter. Ja tööandja ütleb – Vana-Võidust tulevad asjalikud töömehed, minge sinna ametit õppi-ma! Kui aga on vastupidi, siis on ka koolil märk küljes ja soovitust siia õppima tulemi-seks tööandja ei anna. Loodan, et kõik sellel aastal kooli lõpetavad noored tegijad annavad tööandjatele võimaluse kooli tunnustada ja soovitada. Nii suudame sellelgi sügisel kõik 300 õppekohta täita ja kooli edasi pidada.
Kõik lõpetajad on vilistlased, keda ootame külla vilistlaste kokkutulekule 2. juulil. Loodan, et osalejaid on kõigist Viljandis olnud kutse-koolidest kui Vana-Võidus olnud koolidest. Oodatud on kõik Viljandi kutseõppeasutuste vilistlased! Meil on rõõm teid kõiki taas näha ja koos kooliaega meenutada. Laupäevasel päeval on mõisa uksed valla ja ootavad endisi õpilasi. Kell 2 päeval toimub kooli ja õpilaste ning õpilaste auks Viljandi Jaani kirikus ka tänu-jumalateenistus.
Keegi meist pole ju vanavõitu, et mitte sõita kokkutulekule Vana-Võitu!
Tarmo Loodus, direktor
5. aastakäik nr 7
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
VÜKk annab teada—ootame kõiki
vilistlasi 2. juulil kokkutulekule!
KOOLI LEHT ÜKSIKNUMBRI HIND 30 senti
VANA-VÕIDUS ASUNUD AMETIKOO-
LIDE NIMETUSED
Vana-Võidu põllutöökool 1921
Vana-Võidu Kodumajanduskool 1941
Vana-Võidu Tehniliste Kultuuride Tehnikum 1945
Vana-Võidu Loomakasvatustehnikum 1947
J. Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum 1964
Vana-Võidu Tehnikum 1991
Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool 1992
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 1999
MEIL ON HEA KOOL!
Juuni 2011
KOOLI LEHT Kooli ajaloost L K . 2
Kolmapäeval, 15. juunil toimus Vana-
Võidu mõisa kaminasaalis Heiki Raudla
koostatud raamatu "Kilde Vana-Võidu
ajaloost" esitlus.
Igal raamatul on oma sündimise lugu. Nii ka
raamatul "Kilde Vana-Võidu ajaloost". Meie
kooli 85. aastapäevaks sai kokku pandud
õhuke brošüür. Tundsin, et seda on vähe
sellise ajaloolise kooli ja mõisa kohta. Kaks-
kolm aastat tagasi arutasime kooli direktori
Tarmo Loodusega, et kohe-kohe jõuab kätte
kooli 90. aastapäev ja et nüüd tuleks kokku
seada üks põhjalikum trükis. Leppisime kok-
ku, et maht võiks olla umbes 200 lehekülge,
kaaned peaksid olema kõvad ning pilte peaks
olema võimalikult palju. Umbes poolteist
aastat tagasi algas põhjalikum töö: vaja oli
käia arhiivides, muuseumides, vestelda asja-
tundjatega ja koguda endiste õpetajate, direk-
torite ja õpilaste mälestusi. Tänu riigiarhiivide-
le, filmiarhiivile, kooli muuseumile ja paljudele
teistele valmis raamat selle aasta maikuus.
Raamatu tegemise käigus õnnestus arhiivi-
dest üles leida ka kolme Vana-Võidu kooli
direktori fotod. Nüüd on nad kõik kenasti
raamitud ja neid võib näha kooli peeglisaali
seinal.
See raamat polnud ainult kooli ajalugu, ehkki sellest on raamatus kõige rohkem juttu, vaid siin on kirjas ka Vana-Võidu mõisa ajalugu, lühike ülevaade Vana-Võidu valla tegemistest. Samuti võib raamatust leida lõbusaid lugusid, legende ja Vana-Võidu kooli ning vallaga seotud inimeste elulugusid. Fotodega aitas raamatu koosta-misel kaasa Riho Pulk, mitmete materjali-
dega kooli muuseumi juhataja Anne Pulk.
Heiki Raudla, raamatu autor
1920. aasta sügisel kirjutas Viljandi
maavanem alla korraldusele asutada
Vana-Võidu mõisas põllutöökool. Ku-
lus veel mõni kuu kuni Vabadus-sõja
sõdurid mõisa vabastasid ja esimesed
õpilased 13. jaanuaril 1921. aastal
õpinguid alustasid.
Nii on alates Eesti riigi algusaastatest
kuni tänaseni Vana-Võidus noori inimesi
tööd tegema õpetatud. Erinevad on ol-
nud ajad, võimud, koolis õpetatavad
ametid ning kooli nimed.
15. juunil 2011 avati koos raamatu esitlu-
sega mõisa kaminasaalis ka Vana-Võidu
koolis erinevatel aegadel töötanud direk-
torite pildigalerii.
VANA-VÕIDU LUGU SAI KAANTE VAHELE
AVATI DIREKTORITE PIDIGALERII
JUUBEL ON MEENUTUSTE AEG
August Usin 1921-1923
Karl Tõnnis 1923-1925
Albert Leesment 1925-1932
Marie Tärn 1941-1945
Heinrich Jaagusoo 1945-1950
Mihkel Talu 1950-1954
Uno Tombak 1954-1963
Heldur Koolmeister 1963-1981
Lembar Kivistik 1981-1994
Peep Tarre 1995-1997
Erik Mäe 1997-1999
Margus Ojaots 1999-2004 Tarmo Loodus, direktor aastast 2004
KOOLI LEHT Õpetaja L K . 3
Ruudi Silmann töötab meie koolis teist aastat elektroonikaõpetajana. Ruudi on noor õpetaja, kes tegeleb töö ja pere kõrvalt veel mitmete põnevate hobidega. Järgnevalt räägib Ruudi, kuidas ta siia kooli jõudis ja millega ta enne tegeles.
„Mu erialavalik toimus hetkel, kui oli aeg valida põhikooli lõpuklassides endale mõni uus huviring. Juba sellel ajal olin suur auto-huviline, aga põhiliselt ainult teoorias, sest oma masinast võisin ainult unistada. Olin korduvalt läbi lugenud kõik isa auto- ja moo-torrattaraamatud. Kodukohale lähim huvi-kool oli Nõmme Noortemaja ja seal oli auto-moto ring, kus oleks saanud garaažis vanu Vene autosid ja tsikleid putitada: seal oli Moskvitš, IZ ja Minsk, muidugi sai nendega
ka sõitu harjutada.
Vanemad soovitasid mul millegi muuga tegelda, hiljem selgus, et õigesti tegid! Siis jäi silma raadioside ring. Otsustasin vaata-ma minna. Tundus põnev, samas keeruline, aga ma käisin seal paar hooaega ja asjad hakkasid selgemaks saama. Sai ehitatud enda esimene elektrooniline seade – toite-
plokk ja mõned väiksemad skeemikesed.
Vahepeal olin oma haridusteel niikaugele jõudnud, et tuli otsustada, kas minna kesk-kooli või tehnikumi. Keskkool tundus minu-sugusele tehnikahuvilisele noorele ajarais-kamise ja igavana. Raadioringi juhendaja soovitas Tallinna Polütehnikumi, sest seal õpetatakse väga hästi elektroonikat. Sinna saigi mindud. 5 aastat õppisin telekommuni-katsiooni eriala. Sain keskerihariduse ja väga kõvad teoreetilised ja praktilised elekt-
roonika-alased teadmised ja kogemused.
Kooli ajal sattusin Tallinna Veemotoklubisse Harku järve ääres, kus tegeldakse veemoo-torispordiga. See on spetsiaalsete võistlus-paatidega võidusõit põhiliselt siseveekogu-del. 5 aastaga jõudsin nii kaugele, et õnnes-tus saada omas paadiklassis Eesti meistriks
ja seda Viljandis!
Peale seda ma enam tolleaegse tehnikaga teiste kiiremate paatidega konkureerida ei suutnud ja mu võidusõidukarjäär selleks ajaks lõppes. Peale Polütehnikumi sain tööle Eesti Raadiosse (nüüd ERR) välisülekannete osakonda helitehnika mehaanikuks. Seal sain väga suured kogemused tänapäeva professionaalsest helitehnikast, sidesead-metest ja elektroonikast. Muidugi on nüüd mõne aastaga asjad kõvasti edasi läinud,
püüan võimaluste piires end kursis hoida.
Raadiotöö ajal sai ka oma esimene Lada ostetud, millega kaasnes autohuvi veelgi suurem sügavnemine ja rakendamine prakti-kas. Vahel sai ikka mitmed ööd garaažis veedetud seoses ümberehituste, remontimis-
te või täiendustega. Hakkasin huvi tundma autovõidusõidu, täpsemalt ringrajasõidu vastu. Võtsin osa mitmetest rahvasprindi võistlustest, mis on parim võimalus legaal-selt autoga kihutada niipalju, kui julged. Sai ka osaletud mitmetel autoklubide rajapäeva-del, see oli kõik väga põnev, selle käigus sain palju kogemusi ja teadmisi auto dünaa-mikast kurvisõidus ja ekstreemsetes tingi-mustes. Muidugi tuli alati autot natuke ette valmistada — sildu reguleerida, rehve, lõ-
puks lausa mootorit vahetada.
Raadios jõudsin töötada 9 aastat (siis oli ta juba ERR), kuid see amet oli selleks ajaks minu jaoks end ammendanud. Elu ja töö Tallinnas ka enam ei meeldinud. Olin alati unistanud elust mõnes väiksemas Lõuna-
Eesti linnas.
Unistus tundus hakkavat realiseeruma, kui
üks tuttav rääkis vabast autodiagnostiku ametikohast Viljandis. Kandideerisin ja saingi tööle. Olin selleks ajaks Lada elektri-süsteemid enda jaoks suhteliselt selgeks teinud. Kaasaegsemate lääne autode elekt-roonika poole vaatasin sinnamaani väikse hirmuga. Ja nüüd tekkis võimalus seda kõike tundma õppida! See oli väga põnev töö. Iga uus tööpäev oli täis avastusi ja uusi teadmisi, töökogemust, remondinippe, teadmisi, kuidas uuematel autodel kõik süsteemid töötavad. Suuresti sain seal hakkama tänu abivalmitele suurte koge-mustega töökaaslastele. Väga head olid asutusesisesed koolitused peamajas, vahel olid koolitajad lausa autotehasest Saksa-
maalt.
Töömaht vähenes ja enam polnud tarvis niipalju diagnostikuid. Hakkasin uurima, mida veel minu teadmiste ja kogemustega Viljandis teha annab. Siis leidsingi Vükk-i elektroonikaõpetaja koha, mis mulle väga
sobib.
Kokkuvõtteks, nagu mu esimene elektrooni-kaõpetaja raadioringis, kes mind sellesse maailma juhatas, ütles, et kes elektroonikat jagab, see saab hakkama kõigega, mis on elektriga seotud (elektritööd, automaatika, autoelektroonika) - nii ongi. Soovitan teilegi, noored, õppida elektrit ja kui võimalik ka elektroonikat, sest üha enam sõltub meie elu sellest — järelikult on tarvis ka vastava-te teadmistega inimesi. Viljandis on ka ole-mas elektroonikaring, mis võib ka teid selle ala juurde juhatada, kui teil elektroonikatun-
de pole.
Ruudi Silmann
RUUDI SILLMANN — ÕPETAJA, KELLE TÖÖ ON HOBI
L K . 4 KOOLI LEHT Õpilaste tegemised
Kolmapäeval 25-ndal mail, käis valitud seltskond, AV10 õpilased ja kõikide gruppide parimad geo-graafia õpetaja Silja Malli ja Piret Ausi eestvedamisel Soomaad avastamas. Päeva ei suutnud ära rikkuda isegi kehvapoolne ilm.
Kell üheksa hommikul oli start Vana-Võidust ja poole üheteistkümneks olime kohal, valmis alustama matka läbi soo. Ülesandeks anti teha võima-likult palju pilte, et hiljem saaks võist-luse korraldada, selgitamaks parimat
fotograafi.
Riisa matkarada oli umbkaudu 5 km pikk, aega selle läbimiseks kulus tunni ringis. Selle aja jooksul sai nau-tida loodust, seltskonda ja klõpsida pilte. Rada ise lookles nii metsas kui ka laugaste vahel. Vaatluspostilt sai veel parema ettekujutuse soo suuru-
sest kui ükskõik milliselt kaardilt.
Lõuna, mis oli kaasa pandud kooli kokkade poolt, pidasime Soomaa Looduskeskuses, kus lisaks söömi-sele saime imetleda topiseid ja soo-teemalisi filme, raamatuid jne. Kes tahtsid, said käia ka Looduskeskuse juures asuval Koprarajal, mis oli suh-telist tabavalt oma nime saanud, sest kopra hävitustöid oli terve matka-raja ulatuses näha. Puutüvedele lõigatud jälgede järgi sai jälgida, kui kõrgele kerkib vesi nn. Soomaa 5nda aasta-
aja ajal.
Retke jooksul tehtud parimatest piltidest pandi kooli peeglisaali üles näitus, rahvahääletuse teel selgitati välja enim meeldinud fotod ning võitjaid premeeriti fotopoe kinke-
kaartidega.
Silver Koovit, AV10 õpilane
Konkursil osalesid:
Sander Juurik, AV10 õpilane
Diana Tamela, EVA08 õpilane
Mariliis Mutli, K08 õpilane
Madis Kams, EVE09 õpilane
Anu Hark, K09 õpilane
Sirli Hansen, EVA08 õpilane
Piret Aus, avalike suhete spetsialist
Fotovõistluse võitjad:
1. koht “Tuppvillpes tuules”
autor Madis Kams
2. koht “Tuunitud päevakoer”
autor Anu Hark
3. koht “Puu on päike” autor
Mariliis Mutli
Soomaa retkest sai näitus
KAS MEIE ÕPILASED TUNNEVAD VILJANDIT?
Kuulmispuudega õpilaste grupp EVE09, kellest enamik õpilasi pole pärit Viljandist, soovisid seda linna paremini tundma õppilda. Grupi-juhendaja Liivi Ilvese eestvedamisel sai teoks tore orienteerimismäng “Kas tunned Viljandit”, mille tulemu-sena teavad õpilased kindlasti oluli-selt paremini, kus asuvad Viljandi linnas tähtsamad asutused ja kus Viljandi sümboliks kujunenud maasi-kad.
“17. juunil organiseeris meie hea grupiju-hendaja Liivi Ilves Viljandi linnas orien-teerumise mängu. Kutsus appi ka meie armsa eesti keele õpetaja Marge Soonetsi, kellele ka see mõte meeldis. Liivi Ilves sai infopunktist kaarte ja kleep-se, sest tal on seal tuttav töötaja. Nii
algas meie orienteerumise mäng.
Meid oli 3 võistkonda. Pidime leidma linnas õigeid kohti ning neist siis pilte tegema. Esimesena jõudis finišisse Bir-giti grupp, kes sai kokku 28 punkti, teise-na jõudis Eneli grupp, samuti 28 punkti. Kolmandana jõudis Merilyni grupp, ne-mad said 24 punkti. Kõik olid tublid. Eriti aktiivne oli Aleksandr, ta jooksis mööda
linna maasikaid otsides ning pildistades.
Ürituse lõpus saime koolitunnistused, kõikidel olid head hinded. Olime väga rahul ja täname grupijuhendajat Liivi Ilvest ja eesti keele õpetajat Marge
Soonetsit organiseerimise eest!
Eneli Ruusa EVE09 õpilane Pildil loo autor Eneli Ruusa, EVE
09 õpilane koos grupikaalslastega.
L K . 5 KOOLI LEHT Lõpetajad
MIN
GU
TE
IL
EL
US
IK
KA
HÄ
ST
I!!!
RÕ
ÕM
U T
EIE
HIN
GE
!!!
PA
LJ
U Õ
NN
E T
EIL
E!!!
OL
IT
E T
UB
LID
, E
T E
I V
ÄS
IN
UD
PO
OL
EL
TE
EL
!!!
ÕN
NE
SO
OV
ID
TE
IE
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!! KAU-
SO
OV
IM
E, E
T Õ
PIT
UD
AM
ET
AN
NA
KS
TE
IL
E L
EIV
A L
AU
AL
E!!! O
LE
TE
UU
E J
A H
UV
IT
AV
A E
LU
ET
AP
I L
ÄV
EL
!!! M
AA
IL
MA
ON
TE
IE
EE
S V
AL
LA
!!! Õ
NN
E!!!
LÕPETAJATE LEHT
Veoautojuhi eriala lõpeta-jad:
Eller Ergo
Eylandt Jörgen
Haritonov Georg
Jõgeda Martin
Lvov Over
Siimenson Jürmo
Välimets Andre
Grupijuhendaja
Villu Kangro
Keevitaja eriala lõpetajad:
Averkiev Voldemar
Kukk Toomas
Luik Mihkel
Privits Kristjan
Päevaloo Risto
Rang Joosep
Rappu Madis
Tahnoven Toivo
Õunapuu Tanel
Grupijuhendaja
Jevgeni Kruglov
Abikoka eriala lõpetajad: (all)
Alliksaar Maire
Bogdan Aleksei
Eek August
Hovunova Aljona
Imala Maiki
Jakobi Kristelle-Janela
Kõvask Kadi
Lips Mari-Liis
Mkrttšjan Grant
Paul Vaike
Randlepp Kalvi-Kris
Sillaots Sander
Tomp Egert
Türkson Egon
Varuson Artur
Grupijuhendaja Imbi Põrk
Automaalri eriala lõpeta-jad:
Baran Heiki
Kadaja Priit
Kärp Kristjan
Kütt Tanel
Lepik Aimar
Mägi Mati
Paabut Martin
Palanen Veljo
Salupalu Silver
Grupijuhendaja
Karin Saar
L K . 6 KOOLI LEHT Lõpetajad
MIN
GU
TE
IL
EL
US
IK
KA
HÄ
ST
I!!! R
ÕÕ
MU
TE
IE
HIN
GE
!!! P
AL
JU
ÕN
NE
TE
IL
E!!! O
LIT
E T
UB
LID
, E
T E
I V
ÄS
IN
UD
PO
OL
EL
TE
EL
!!! Õ
NN
ES
OO
VID
TE
IE
VA
NE
MA
TE
LE
!!!
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!!
ED
U!!! S
OO
VIM
E, E
T Õ
PIT
UD
AM
ET
AN
NA
KS
TE
IL
E L
EIV
A L
AU
AL
E!!! O
LE
TE
UU
E J
A H
UV
IT
AV
A E
LU
ET
AP
I L
ÄV
EL
!!! M
AA
IL
MA
ON
TE
IE
EE
S V
AL
LA
!!! Õ
NN
E!!!
Restauraatori eriala lõpe-tajad:
Jäetma Jorma
Kalm Andre
Kase Karel
Koitmäe Martin
Kraav Martin
Krüger Ailar
Lehtla Raido
Lohk Henri
Lustus Maarja
Malken Magnus
Meremaa Kerd
Pikhof Karl-Raigo
Raud Taavi
Roost Karin
Tammann Madis
Telkinen Andres
Uussalu Rainer
Vare Margus
Viks Raido
Grupijuhendaja
Helen Roosileht
Ehitusviimistleja eriala lõpetajad:
Hansen Sirli
Jõgila Kristina
Kukk Mikk
Lembinen Pille-
Riin
Marmor Karlos
Meeder Urmet
Melotškov Janno
Mänd Katriin
Rahe Andres
Raiend Gerly
Saar Heleri
Simanova Julia
Soosaar Keidy
Talviste Triin
Tamela Diana
Tulmin Käthlin
Vildersen Kaupo
Grupijuhendaja
Rein Soesoo
Ehitusviimistleja eri-ala lõpetajad:
Gross Jüri
Heidemann Maris
Juht Raido
Juht Rain
Kuningas Meelike
Kütt Kermo
Langus Sirli
Lukas Leidin
Maijo Kaisamai
Männik Renee
Pärnaku Erki
Telkinen Jaanus
Uku Ain
Varusk Kalev
Grupijuhendaja
Siim Sikka
L K . 7 KOOLI LEHT Lõpetajad
MIN
GU
TE
IL
EL
US
IK
KA
HÄ
ST
I!!!
RÕ
ÕM
U T
EIE
HIN
GE
!!!
PA
LJ
U Õ
NN
E T
EIL
E!!!
OL
IT
E T
UB
LID
, E
T E
I V
ÄS
IN
UD
PO
OL
EL
TE
EL
!!!
ÕN
NE
SO
OV
ID
TE
IE
VA
NE
-TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!! KAU-
ED
U!!! S
OO
VIM
E, E
T Õ
PIT
UD
AM
ET
AN
NA
KS
TE
IL
E L
EIV
A L
AU
AL
E!!! O
LE
TE
UU
E J
A H
UV
IT
AV
A E
LU
ET
AP
I L
ÄV
EL
!!! M
AA
IL
MA
ON
TE
IE
EE
S V
AL
LA
!!! Õ
N-
Elektriku eriala lõpetajad:
Ahosepp Andre
Bronski Denis
Kaljula Kert
Kanarbik Egert
Kuusik Siim
Nõmmik Jorma
Ots Rasmus
Pahapill Siljar
Põder Ergo
Raev Priit
Raidma Mihkel
Saarem Joel
Zaitsev Valeri
Tumanski Tanel
Vaab Rauno
Grupijuhendaja
Raimund Talts
Ehitaja eriala lõpetajad:
Bengel Rutmar
Kosarev Mati
Liivakant Villi
Murumaa Heiki
Student Martin
Sõerd Arvo
Tõkke Günter
Vaan Ats
Grupijuhendaja
Aarne Eller
Keskkonnatehniku eriala lõpetajad:
Ardel Andri
Buk Alvar
Jaeski Reino
Kaasik Kristjan
Laustam Ingvar
Leiman Sander
Orumets Karl
Pukk Hendrik
Pukk Ott
Rebane Madis
Tiitus Oliver
Grupijuhendaja Karin Saar
L K . 8 KOOLI LEHT Lõpetajad
MIN
GU
TE
IL
EL
US
IK
KA
HÄ
ST
I!!! R
ÕÕ
MU
TE
IE
HIN
GE
!!! P
AL
JU
ÕN
NE
TE
IL
E!!! O
LIT
E T
UB
LID
, E
T E
I V
ÄS
IN
UD
PO
OL
EL
TE
EL
!!! Õ
NN
ES
OO
VID
TE
IE
VA
NE
MA
TE
LE
!!!
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!!
ED
U!!! S
OO
VIM
E, E
T Õ
PIT
UD
AM
ET
AN
NA
KS
TE
IL
E L
EIV
A L
AU
AL
E!!! O
LE
TE
UU
E J
A H
UV
IT
AV
A E
LU
ET
AP
I L
ÄV
EL
!!! M
AA
IL
MA
ON
TE
IE
EE
S V
AL
LA
!!! Õ
NN
E!!!
Pehme mööbli restauraatori eriala lõpetajad:
Aren Moonika
Koppelmann Piret
Laas Kaspar
Ligi Elin
Sepp Moonika
Särg Andres
Grupijuhendaja Astrit Savitš
Põhihariduse nõudeta ehitaja eriala lõpetajad:
Avald Kairo
Disko Janek
Kambek Siim
Stroom Asko
Tammiste Kristjan
Õun Kardo
Grupijuhendaja
Jaan Moor
Aasküla Valdur
Luik Marko
Rohtla Siim
Veere Danel
Grupijuhendaja
Rein Ölluk
Üldehitaja eriala lõpetajad:
Aren Toomas
Kont Ranno
Kubjan Timo
Kuur Carl
Meriküll Rasmus
Roosild Marko
Viisut Meelis
Grupijuhendaja
Alar Sarapuu
Keskhariduse baasil elektriku eriala lõpetajad:
L K . 9 KOOLI LEHT Õpilaste tegemised
Koostöös VÜKKi eelmise huviju-
hi Mairi Reinsaluga sündis idee
pakkuda õpilastele välja võima-
lus teadmiste proovile-panekuks
meediaviktoriinis. Vastse projek-
ti nimeks sai 10:6.
Ürituse formaat nägi ette, et igakui-
selt toimuva viktoriini käigus esita-
takse kümme küsimust eelmise
kuu jooksul kodu- või välismaa
ajakirjanduse huviorbiiti jõudnud
sündmuste kohta. Et „pääseda―
kooliseinte vahel valit-sevast argi-
rutiinist, sai toimumispaigaks valitud
õpilaskodu hubane kohvik, mille atmo-
sfäär lausa tingis küpsiste ja kuuma tee
pakkumise vajaduse.
Kartus, et viktoriin ei pälvi õpilaste tä-
helepanu, osutus asjatuks. Veebru-aris
alguse saanud ja mais finišeerunud
ettevõtmises lõi kaasa tervelt 15 meie
kooli õpilast.
Lisaks Piret Ausile andsid viktoriini la-
dusa sujumise nimel tegusa panuse ka
pagari eriala õpetaja Imbi Põrk, viipekee-
letõlk Liivi Ilves ning õpilaskodu abival-
mid töötajad.
Viktoriini üldvõidu noppis K08 naiskond (Mariliis Mutli, Sirle Kusmin ja Keili
Tahur) tulemusega 15,5 punkti.
II koht kuulus K09 naiskonnale (Astrid Kallisto ja Kairit Joost), kelle lõpp-
tulemuseks jäi 13 punkti.
Pingelise võistluse lõppedes saa-vutas EVE09 võistkond koos-seisus Birgit kangur, Martin Mägi, Madis Kams ja Merilyn Kaha üldar-vestuses 5 punktiga III koha. (võistkond liitus sarjaga viimases voorus, kuulmispuudega õpilased said kaasa lüüa viipekeeletõlk Liivi
Ilvese abiga).
IV-V kohta jagasid 4 punktiga EVb08 meeskond (Rain Juht ja Leidin Lukas) ja üksikmängijad Ain Uku (EVb08) ning Martin Nõlve (RE10). VI-VII kohta jäid jagama 3
punktiskooriga individuaalvõistlejad Enar Jürgenson (E10) ja Rimo Soots
(AT08).
Aitäh kõigile meediaviktoriinis 10:6 osa-
lenutele! Kohtumiseni järgmisel õppe-
aastal!
Marge Soonets, eesti keele õpetaja
MEEDIAVIKTORIIN 10:6 SAI HOO SISSE
Birgit Kangur, Martin Mägi, Madis Kams ja
Merilyn Kaha liitusid mänguga viimases voorus
1. juunil külastas VÜKKi avalike suhete spetsialist Piret Aus Eesti Filmiarhiivi Tallinnas, et viia taastamiseks ja digitaliseerimiseks Vana-Võidut tutvustavad filmirullid.
Arhiivis säilitatakse ringvaateid, kroonikapalu, telesaadete juurde-võtteid, dokumentaal-, muusika-, mängu- ja reklaamfilme. Külastu-se eesmärk oli kohtuda audiovisuaalsete arhiivide talituse arhivaari Naima Kulliga ning anda üle kooli valduses olnud ja muuseumi riiulitel seisnud 13 filmirulli. Kooli tutvustavad ülevaate- ja reklaam-filmid (Eesti Reklaamfilm, Riia kinostuudio ja kinostuudio „Lenfilm―) aastatest 1978 kuni 1990 digitaliseeritakse ning neid plaanitakse
taaseksponeerida kooli vilistlaste kokkutulekul.
Filmide näol on tegemist väärtusliku arhiivimaterjaliga, mida kavat-setakse säilitada tulevastele põlvedele vaatamiseks kooli muuseu-
mis.
13 filmirulli Vana-Võidust saavad uue elu
Vana-Võidu raamatukogus toimus 13. juunil lastele Vil-jandi Linnaraamatukogu projekti „Saja rahva lood“ raa-mes Taanit ja taanlasi tutvustav üritus.
Viljandi Kultuuriakadeemia 3 huvijuhtimise eriala tudengit Tuuli, Triin ja Erki rääkisid lastele Taani sümbolitest, loodusest ja taan-lastest. Edasi etendati muinasjuttu „Trillevip―, mis jutustas vaese talutüdruku loo, kuidas ta sai perepojale mehele. Etendus oli mee-
leolukas ja lapsed elasid kaasa.
Seekord olid meil peale Vana-Võidu lasteaia laste külas ka Uusna lapsed. Neile üritus meeldis ja edaspidigi taheti etendusi vaatama
tulla.
Signe Kaasla, raamatukogu juhataja
Raamatukogus etendati
Trivillepit
KOOLI LEHT L K . 1 0 Teeme Ära 2011
Planeeritud mõisapargi korrastustööd said päris alguse juba 19. aprillil ja välta-sid terve nädala. Kes käinud Vana-Võidus, see hoomab Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli territooriumi suurust. Neil päevil töötasid õpilased koos õpetajatega ca 30-liikmeliste gruppidena ja tegid kor-da suurema osa mõisapargist. Vana-Võidu mõisapargi korrastustöödel osales ca 120 töömesilast. Siinkohal suur tänu tegijatele!
7. mail võeti ette äsjarenoveeritud õpilaskodu esine plats. Seal oli terve rida igerikke män-de, mis vajasid langetamist, et rajada teed uuele haljastusele. Kolmteist talgulist sebisid tubli viis tundi: saagisid, tassisid, riisusid ja rõõmustasid. Päike säras ja põhjatuul oli
soodne.
Laupäeva, 7. mai hommikul kell 9.45 kogu-neti mõisa paraadtrepile. Esmalt toimus ko-haloleku kontroll. Kohal olid järgmised VÜKKi vabatahtlikud: Laine Mitt (administraator), Astrit Savitš (pehme mööbli restauraatorite ja vene keele õpetaja), Marju Roosipuu (töökeskkonna spetsialist), Tarmo Loodus (direktor), Tiiu Vaher (projektijuht, välissuhe-te koordinaator, inglise keele õpetaja), Mati Valli (haldusjuht), Enn Lüdig (majahoidja) ja Marko Liiva (kehalise kasvatuse õpetaja) koos oma perega (Kristina, Mia ja Marta). Nimed pani kirja agitaator Piret Aus (avalike suhete spetsialist). Hiljem liitus timurlastega Alar Sarapuu (ehituserialade õpetaja). Kura-
ditosin oli kohal!
Väga väärikas ja värvikas seltskond. Ja mis peamine, oluliste valdkondade esindajad olid
olemas. Lepiti kokku, et naiste ja meeste sooline võrdõiguslikkus on EL-i kodanike põhiõigus ja ühine väärtus ning sellest johtu-valt on kõigil võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu vald-
kondades osalemisel.
Inimene võib iga päev midagi ära teha. Tal-gutel osaletakse omast vabast ajast ja va-bast tahtest. Talguline on rahulik ja rõõmus igasuguse ilmaga, teeb talle usaldatud tööd, sööb talle pakutavat präänikut ja joob rosina-tega rikastatud kasemahla, ei virise kinnaste suuruse üle, ei kurda, kui selg hakkab väsi-ma, naeratab fotograafile ning iga 15. minuti tagant ergutab kaaslasi hüüdlausega:
„TEEME ÄRA!"
Vaba-
tahtlikele aktsioonil osalejatele jagati ülesan-
ded järgmiselt:
Laine – teab paroole ja koode unepealt ning avab ja sulgeb majade uksi ja aknaid, vastab telefonikõnedele, mis ei ole seotud koolitöö-ga (laupäev). Kui sellega OK, siis füüsilist
tööd ei tee, ravib oma tervist.
Mati – organiseerib töövahendid ja hoolitseb söögi-joogi eest. Ta haldab ja korraldab kõi-ke seda, millest keegi teine mitte kunagi mitte midagi ei tea. Kui sellega OK, siis teeb
ka Mati füüsilist tööd.
Marju – peab loengu teemal „Kaasaegne töökeskkond― (KATK peab arvestama eelkõi-ge inimeste ja nende eripäraga. Erinevused, mis on tingitud kehakujust, kaalust, pikkusest ja soost on mõnevõrra kergemini lahendata-vad kui erinevused, mis tulenevad isiksuste erinevusest töö iseloomust ning inimese ja töö kokkusobitamisest). Kui sellega on OK,
siis teeb ka Marju füüsilist tööd.
Tiiu – peab inglisekeelse loengu projektijuhti-misest ja kooli välissuhete hetkeseisust. Teeb ülevaate Leonardo da Vinci program-mist ning soovitab meil liituda Facebookis „Konkurentsivõimeliseks üleeuroopaliselt“ grupiga. Kui sellega on OK, siis teeb ka Tiiu
füüsilist tööd.
Astrit – räägib meile pehme mööbli restau-reerimise põhitõdedest. Kuna tal sel perioodil vene keele tunde ei ole, siis sooviks ta kol-leege restaureerimise alal koolitama hakata. Lepitakse kokku aeg ja jagatakse välja mööbliesemed, mida siis suvel restaureerima hakatakse. Kui sellega OK, siis teeb ka Astrit
füüsilist tööd.
TEEME ÄRA 2011 VANA-VÕIDUS
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli töökas esindus Teeme Ära talgu-
päeval õpilaskodu terrassil.
L K . 1 1KOOLI LEHT Teeme Ära 2011
Marko – kasvatab meid kehaliselt, st. näitab ette harjutused saega, veepudeliga, rehaga, puurontidega, prügikotiga. Algajad õpivad ära ristsammu ja heite. Kummitama jääb mõistu-jutt Suurest Tõllust ja tema naisest. Loengu lõpus jagatakse kätte töövihik „Lihtsad veni-tusharjutused edasijõudnutele―. Kui sellega
OK, teeb ka Marko füüsilist tööd.
Kristine – hoiab lastel silma peal, söödab-joodab-pissitab neid ja räägib meile väikelas-te muretust elust. Ühtlasi hoolitseb ka Marko eest. Kui sellega OK, siis teeb ka Kristine
füüsilist tööd.
Mia – annab teada, kui Marta autos ärkab, hoiab tal silma peal ja räägib temale, mis õues toimub. Kui sellega OK, teeb Mia füüsi-list tööd ka. PS. tal on oma väike reha ka
kaasas. Ta on väga tubli!
Marta – peamiselt magab, vahepeal pigistab pisara välja, siis sööb, siis jälle magab. Kui sellega on OK, siis teeb füüsilist tööd ka
Marta koos emaga (traksidega kinnitatult).
Enn – peamiselt räägib meile, et tal on vaja
kõrvatroppe, sest traktori kabiinis on väga lärmakas, raadiot nagunii ei kuule, toodagu talle „rohelised punnid―. Veel jutustab ta loo traktori pidurite müstilisest kadumisest ja sellest, et oksad tuleb kasti panna ikka õiget pidi. Kui sellega on OK, siis teeb ka Enn
füüsilist tööd.
Tarmo – viibib korralisel puhkusel. Teda asendab õppedirektor, aga seda igapäevas-tes tööülesannetes. Talgutele tuli ta ise koha-le. Objekt on vaja ikka enda silmaga üle vaa-data. Ühtlasi võib ta erakorraliselt puhkuse katkestada, sest on vaja otsustada talguliste preemia suurus, väljamaksmise aeg ja koht. Kui sellega on OK, siis teeb Tarmo ka füüsi-
list tööd.
Piret – üllatab poemüüjat, kuna soovib pool tundi enne kaupluse avamist „mulliga― ja „mullita“ vett osta. Lisaks reguleerib liiklust, teavitab Teeme Ära staapi talgutel toimuvast, kõnnib tähtsa näoga objektil ringi ja pildistab, kõnetab külarahvast, tutvustab möödujatele VÜKKis õpetatavaid erialasid – ühesõnaga
spetsialiseerub avalikele suhetele. Kui selle-
ga on OK, siis teeb füüsilist tööd ka Piret.
Alar – on suhteliselt napisõnaline. Ta tuli lihtsalt vaatama, et kaua me siin jändame nende puudega. Tema kui ehituserialade õpetaja teab, et enne kui ehitama hakata, on vaja tundma õppida ehituses kasutatavaid materjale ja töövahendeid. Pikka juttu siin pole midagi, Alar asub kohe ka füüsilist tööd
tegema.
MTÜ Autokutseõppe Liit korraldas 2. - 3. juunil V kutsevõistlused autoerialade I kursuse õppijatele Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis.
Võistlusel osales 13 Eesti kutseõppeasutust ja 1 külalisvõistkond Lätist – Riga Technical
College.
Võistlusaladeks olid:
2 teooriatesti, viktoriin Valvoline ja AMTEL Autode Keretöökodade Alaliidu esitluste põhjal, reklaamklipp etteantud teemal, aja-sõit raadioteel juhitavate sõidukitega, HELLA pimedasõidu simulaator, rehvi käsitlemine, TOYOTA vigursõit, KAMASA tööriistakohvri koostamine, VALVOLINE auto hooldus- ja remondimaterjalide valmistamine, tehniline mõõtmine, elektrimõõtmised, sõiduki manöö-verdamine piiratud alal, osandamine ja koos-
tamine.
Võistluste parimad meeskondlikus arves-tuses:
I koht Kuressaare Ametikool
II koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
III koht Tartu Kutsehariduskeskus
Individuaalselt parim võistleja oli Aivo Netšajev Viljandi Ühendatud Kutse-keskkoolist.
Alavõistluste parimad meeskondlikus üldar-
vestuses:
Reklaamklipp etteantud teemal
I koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
II koht Vana-Vigala Tehnika- ja Teenindus-
kool
III koht Riga Technical College
HELLA pimedasõidu simulaator
I koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
II koht Pärnumaa Kutsehariduskeskus
III koht Kuressaare Ametikool
Rehvi käsitlemine
I koht Kuressaare Ametikool
II koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
III koht Tallinna Tööstushariduskeskus
Tööriistakohvri koostamine
I koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
II koht Kuressaare Ametikool
III koht Tallinna Tööstushariduskeskus
Tehniline mõõtmine
I koht Tallinna Tööstushariduskeskus
II koht Kuressaare Ametikool
III koht Viljandi Ühendatud Kutsekesk-kool
Allikas Autokutseõppe Liit
Autotehnikute kutsevõistlustel esineti väärikalt
Selline nägi välja õpilaskodu esine pärast tööpäeva lõppu
L K . 1 2 5 . A A S T A K Ä I K N R 7 KOOLI LEHT
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu:
08.00, 08.35, 8.40, 9.20 (L, P), 11.10, 13.10, 15.40,
17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45.
Bussiajad Vana-Võidust Viljandi
07.15, 08.15, 08.40, 08.50, 09.40, 10.20 (L; P)
12.20,12.30(R)12.50, 13.10 (R), 13.30 (R)14.35,
15.50, 16.40, 18.50, 21.40 (L; P) 22.25
VILJANDI ÜHENDATUD KUT-SEKESKKOOL
Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa
www.vykk.vil.ee tel 43 51 020
Koolilehe toimetus ootab lehes avaldami-
seks põnevaid kaastöid aadressil
MEIE LÕPETAJAD TEEVAD HEAD TÖÖD
VÜKK 90 AJAKAVA
14.00 Tänujumalateenistus Viljandi Jaani kiri-kus
15.00 Eribuss Viljandi - Vana-Võidu (väljub Vabaduse platsilt)
15.00 registreerimine Vana-Võidus
15.00 avatud muuseum, klassiruumid, õp-pehooned
16.00 kerge eine (supp)
17.00 Eribuss Viljandi - Vana-Võidu (väljub Viljandi bussijaama parklast)
18.00 Pidulik aktus
20.00 Direktori vastuvõtt (kutsetega)
21.00 Eribuss Vana-Võidu - Viljandi
21.00 Pidu ansambliga Nukker Kukeke
23.15, 01.15 Eribuss Vana-Võidu - Viljandi
Registreerimiseks on kolm võimalikku viisi:
1) Täida registreerimisvorm kooli kodulehel
2) Saada e-kiri aadressil [email protected]
3) Helista telefonil 435 1025 või 528 0515
REGISTREERIMINE
KOKKUTULEKULE
Selle lehe valmimisele aitasid kaasa
Ruudi Sillmann, Heiki Raudla, Eneli Ruusa (EVE09), Silver Koovit
(AV10), Marge Soonets, Piret Aus, Signe Kaasla, Sten Aus, Tarmo
Loodus ja Epp Välba.
Koolilehe toimetus tänab kõiki,
kes 2010/2011 õppeaastal Koo-
lilehe ilmumisele kaasa aitasid,
ja soovib kaunist suvepuhkust!