VÕSU KOOLI LASTEAIA ÕPPEKAVA•su-kooli-lasteaia-Õppekava2.pdf · 3 VÕSU KOOLI LASTEAIA ÕPPEKAVA I ÜLDOSA 1.1 Võsu Kooli lasteaiarühmade liik ja eripära Võsu Kooli lasteaiarühmad

KINNITATUD

Võsu Kooli direktori käskkirjaga

09.11.2015a. nr.5

VÕSU KOOLI LASTEAIA

ÕPPEKAVA

VÕSU 2015

2

SISUKORD

I ÜLDOSA.................................................................................................................................................. 3

II ÕPPE –JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED ........................................................... 3

III ÕPPE –JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS. ..................................................................................... 5

IV ÜLDOSKUSED JA LAPSE ARENGU EELDAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIVIIMISEL VANUSETI. ..... 6

V VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE ESMÄRGID, SISU NING LAPSE ARENGU

EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI ............................................................. 11

1.VALDKOND: MINA JA KESKKOND .................................................................................................. 12

1.1 ÕPPE -JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6-7AASTANE LAPS: ...................................... 21

2. VALDKOND: KEEL JA KÕNE: 2-4a ja 5-7a. ...................................................................................... 22

2.1 ÕPPE JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6-7 AASTANE LAPS: ........................................... 27

3. VALDKOND: MATEMAATIKA .......................................................................................................... 29

3.1 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6–7AASTANE LAPS: ........................................... 33

4. VALDKOND: LIIKUMINE ................................................................................................................. 34


5. VALDKOND: KUNSTIÕPETUS .......................................................................................................... 36


6.VALDKOND: MUUSIKAÕPETUS ....................................................................................................... 37


VI ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS: ............................... 38

VII KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA ..................................................................................................... 39

VIII LISAD ............................................................................................................................................... 40

LAPSE ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS ............................................. 40

LAPSE ARENGUMAPI SISU ................................................................................................................ 42

LAPSE ARENGUKIRJELDUS ................................................................................................................. 43

LAPSE ARENGUKIRJELDUS: 2 aastased .......................................................................................... 43






VÕSU KOOLI KOOLIEELIKU KOOLIVALMIDUSKAART ..................................................................... 59

3

VÕSU KOOLI LASTEAIA ÕPPEKAVA

I ÜLDOSA

1.1 Võsu Kooli lasteaiarühmade liik ja eripära

Võsu Kooli lasteaiarühmad on koolieast noorematele lastele hoiu ja koolieelse hariduse

omandamist võimaldavad üksused, mis kuuluvad Võsu Kooli (lasteaed-põhikooli) koosseisu.

Lasteaias arendatakse mõtestatud õppe- ja kasvatustegevust, kus lapsed naudivad koosolemist,

mängimist ja tunnevad rõõmu igapäevategemistest.

Lasteaiarühmad on liitrühmad lastele vanuses 1,6 -7 eluaastat, igas rühmas 20 kohta.

Võsupere lasteaiarühm asub Võsupere külakeskuses alates 01.septembrist 2011.

Võsu lasteaiarühm asub Võsu koolimaja uues osas.

Vihula lasteaiarühm asub Vihula vanas koolimajas.

1.2 Õppekava üldsätted

Käesoleva õppekava alusel toimub õppe- ja kasvatustöö Võsu Kooli lasteaiarühmades

Õppekava aluseks on koolieelse laseasutuse riiklik õppekava. Õppekava ülesandeks on süs-

tematiseerida õppekasvatustöö sisu, määratleda lähemad ja kaugemad eesmärgid ning nende

realiseerimise viisid. Õppekava moodustab ühtse terviku, mille lõppeesmärk on laste kooli-

valmidus, mis sisaldab endas vaimset, füüsilist ja sotsiaalset küpsust.

Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse

üld-eesmärk lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös

II ÕPPE –JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

1.Õppe –ja kasvatustegevuse eesmärgid. Lasteaia õppe-kasvatustegevuse eesmärgid on:

Luua lapsele turvaline keskkond, tagada turvatunne ja eduelamus;

lapsel arenevad läbi mängu elus toimetuleku oskused: iseseisvus, eneseusaldus, koostöövõi-

mekus, kohusetundlikkus, probleemide lahendamise oskus ja loovus;

laps on aktiivne õppija ning oskab teha valikuid;

lapse suunamisel ja arendamisel väärtustatakse eesti kultuuri traditsioone ning arvestatakse

teiste rahvuste kultuuri eripära;

toetada ja abistada vanemaid õppe ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel neid nõusta-

da;

laps hoolib kaaslastest ja ümbritsevast keskkonnast.

2.Õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted:

Toimetulekuoskuste arendamine: iseseisvus, koostöövõime, kohusetunne, loovus, indivi-

duaalsus ja lapse arengupotentsiaali arvestamine;

Järjepidev ja eesmärgistatud teadmiste, oskuste, harjumuste kujundamine mis toimub integ-

reeritud tegevustes , mängus ja igapäevatoimingutes;

Lasteaed koos lapsevanemaga on lapse väärtuste kujundaja, lapse arengut ja sotsialiseerumist

soodustava keskkonna loojad;

Lapse isiksuse ja loovuse toetamine;

Kodu ja lasteasutus koostöös loob lapsele igakülgse turvatunde ning eduelamuse;

4

Lapse arengut soodustava keskkonna loomine ja liikumisvajaduse rahuldamine;

Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripära arvestamine.

3.Õpikäsitus

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,

hoiakutes, oskustes jms ning nende vahelistes seostes.

Laps õpib vaatlemise, matkimise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms

kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse:

Laste eripära: võimeid, vanust, sugu, tervislikku seisundit, keelelist ja kultuurilist taus-

ta jms.

Õppe ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.

Õpitavaga (objektid, nähtused ) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Omavahel lõimitakse õppe ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale

Lasteaia õpetajad loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise

kasvukeskkonna.

Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on

lapse arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse lapse vanust, huvi ja sugu.

Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, gruppides ja ühist tegutsemist. Mängud

–ja õppevahendid on lastele kättesaadavad ja vastavalt vanusele eakohased.

Aegajalt mänguasju vahetatakse, vastavalt vajadusele.

Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist.

Laps on õppe –ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemi-

sest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut

analüüsima.

Õppe –ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikust:

Kavandada oma tegevust, teha valikuid;

seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega

5

III ÕPPE –JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS.

1.Õppeaasta Lasteaed korraldab õppe –ja kasvatusprotsessi õppeaastati. Õppeaasta algab kalendriaasta

1.septembril ja kestab järgneva kalendriaasta 31.augustini. Aktiivne õppeperiood kestab ka-

lendriaasta 15. septembrist järgneva kalendriaasta 31. maini.

01.septembrist kuni 15. septembrini on lastel kohanemisperiood ning keskkonnaga harjumi-

ne.

Suvekuudel (01. juuni-31. august) toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kin-

nistamine, kus rõhuasetus on mängulistel tegevustel õues.

Õppeaasta jaotub nädalateks. Nädala plaane õppetegevuse kohta koostatakse aktiivsel õppepe-

rioodil (01.sept – 31.mai).

2.Päevakava Õppe –ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päeva-

rütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabad -ja planeeritud tegevused.

Päevakava koostamisel peetakse silmas laste arengu vajadusi, laste vanuseid.

Lapsed viibivad õues sõltuvalt ilmastikust 1 -2 korda päevas.

3.Õppe ja kasvatustegevuse korraldus rühmas Igaks nädalaks koostatakse nädala kava. Seal tuuakse välja eesmärgid, temaatika, õppesisu ja

tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik arvestades laste ette-

panekute ja soovidega ning võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi.

Nädala kokkuvõte koostatakse lastega vesteldes, lähtuvalt nädala eesmärkidest, tuuakse välja

õpitu ja omandatu..

4. Õppe- ja kasvatusprotsessi kirjeldamine

Õppe -ja kasvatusprotsessis seatakse lapse eeldatavad arengu ja õppimise eesmärgid

valdkondade kaupa.

Õppe -ja kasvatusprotsessi teostamise viisi kirjeldatakse tegevusliikide kaudu.

Õppe -ja kasvatusprotsessi arvestuslikuks ühikuks on tegevus. Tegevusena mõiste-

takse eesmärgipäraselt korraldatud ja omavahel seostatud õppe –ja kasvatustegevuste

tervikut.

Õppetegevuse integreerimisel tuginetakse õppekava valdkonna „Mina ja keskkond“

kirjelduses esitatud üldteemadele.

Üldteemade põhjal kavandavad rühmaõpetajad koostöös muusika –ja liikumisõpeta-

jaga õppe ja kasvatustegevusi siduvad nädalateemad.

Nädala teemadega seotakse ja neist lähtuvalt valitakse kõigi teiste valdkondade sisu,

mida samal perioodil õppe- ja kasvatustegevustes käsitletakse.

Nädala teemast juhinduv õppe- ja kasvatustegevus liigendatakse päeva jooksul toimu-

vateks mängulisteks tegevusteks, millest igaühes seostatakse ühe või enama valdkon-

na õpetuse sisu. Nädalas toimuvad tegevused hõlmavad nii seni õpitu kinnistamist kui

uue õppimist.

6

IV ÜLDOSKUSED JA LAPSE ARENGU EELDAVAD TULEMUSED ÕPPE-

KAVA LÄBIVIIMISEL VANUSETI.

1.Üldoskused Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkon-

dade sisu lõimides.

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:

mänguoskused

sotsiaalsed oskused

tunnetus .ja õpioskused

enesekohased oskused

2.Mänguoskused Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet,

uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreeg-

leid. Mänguoskus on üldoskuste ning õppe –ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja

teadmiste arengu alus.

2.1 Lapse eeldatavad arengu tulemused

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 2 – 4 aastane laps

oskab tegutseda rollile vastavalt;

oskab valida sobivaid mänguvahendeid;

on kujunenud huvi erinevate mänguteemade vastu;

oskab rääkida eri rolle mängides erineva intonatsiooni ja ilmekusega;

suudab kuulata täiskasvanu emotsionaalselt esitatud lühikesi lugusid (lavastusmäng),

jätab meelde üksikuid kergemaid lauseid ja imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi;

oskab mängida lihtsamaid ehitusmänge väikestes gruppides, jagab omavahel mängu-

asju;

saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases

suhtluses, püüab täita kodukorra reegleid.


oskab enne mängu kokku leppida mängu teemas ja vajaminevates vahendites;

oskab kuuldud jutu põhjal mängida lavastusmänge, annab edasi tegelasele iseloomu-

likke häälitsusi, käitumist ja tegevuse sisu;

on iseseisvam mängu süžeed luues;

oskab olukordi ja isikuid välja mõelda;

oskab täita kokkulepitud mängureegleid;

oskab teha eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab.


oskab kombineerida oma mängudes erinevatest allikatest saadud teadmisi (õppekäi-

gud, vaatlused, kirjandus jms);

oskab mängus probleeme lahendada;

oskab mängida võistlusmänge, tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust;

7

oskab mängida koos teiste lastega ühismänge, mis nõuavad rühmas otsustamist, endale

rollide võtmist, ausat mängu;

oskab välja mõelda ja etendada mõnda lugu;

oskab teist last mängus kiita, toetada ja aidata;

oskab kasutada erinevate mängude vahendeid uue mängu loomiseks.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps

tunneb mängust rõõmu ja on suuteline mängule keskenduma;

rakendab oma mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast

maailmast;

algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

täidab mängudes erinevaid rolle;

järgib mängureegleid ja oskab tuttavate mängude reegleid teistele lastele selgitada;

suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

tunneb rõõmu võidust ja talub kaotust võistlusmängus;

kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

3. Sotsiaalsed oskused Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka

partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspida-

mistest.

3.1 Lapse eeldavad arengutulemused

Õppe- kasvatustegevuse tulemusel 2 – 3aastane laps

püüab vahel teisi abistada ja lohutada, lapsel on mõningane ettekujutus teiste inimeste

tunnetest ja mõtetest;

osaleb lühikest aega ühistegevustes eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast

rühmale;

arvestab reegleid mängudes ja tegevustes;

saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest.

Õppe- kasvatustegevuse tulemusel 4 – 5 aastane laps

mõistab teiste inimeste tundeid ja soove;

naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust;

aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt;

kõne areng võimaldab arusaamatusi verbaalselt lahendada ;

oskab avalikus kohas käituda ning teab mida tohib, mida mitte.


tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises

ja vestluses;

järgib sotsiaalset rutiini;

kujunevad esimesed sõprussuhted;

oskab vestluses oma järjekorda oodata;

oskab nimetada ja järgib püsivalt rühmareegleid.


mõistab teiste inimeste tundeid ning oskab arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

tahab ja julgeb suhelda , huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

8

hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

osaleb rühmareeglite kujundamisel;

oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

loob sõprussuhteid;

teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme.

4. Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mä-

lu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning

uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

4.1 Lapse eeldavad arengutulemused


oskab osaliselt oma tegevusi kavandada ja organiseerida ning tegutseda iseseisvalt ot-

sese juhendamiseta;

osaleb ühistegevuses ning teeb koostööd teiste lastega;

oskab liigitada lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi;

suudab keskenduda tegutsedes mitmele nähtavale ja eristavale tunnusele ning jaotada

oma tähelepanu;

kõne areng võimaldab uusi teadmisi saada, uurida ja esitada küsimusi;

omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja

kõne kaudu.


korrigeerib oma käitumist täiskasvanu abiga, väljendab oma emotsioone sobivalt;

tegutseb lühikest aega iseseisvalt;

oskab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid;

konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalus, kasutades nii sümboleid, kujutlusi

kui reaalseid objekte;

oskab rääkida olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus ning

fantaseerida;

suudab keskenduda huvipakkuvale tegevusele kuni kakskümmend minutit;

oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.


plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpeta-

da;

osaleb erinevat liiki mängudes ja loovtegevustes;

saab aru esemete omavahelistest suhetest ja omadustest, ajalisest ja ruumilisest järjes-

tusest;

oskab kasutada oma teadmisi nii sarnastes kui ka uudsetes olukordades;

suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20-30 min.


9

saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja näh-

tusi tervikuna;

mõtleb nii kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vasta-

valt ning kasutab arutlevalt dialoogis;

tegutseb sihipäraselt ja on suuteline keskenduma pool tundi;

kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja toiminguid, viib alustatud tegevuse

lõpuni;

tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhise järgi.

6. Enesekohased oskused

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi,

võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

6.1 Lapse eeldatavad arengutulemused


saab aru valetamisest, kui taunitavast käitumisest;

väärtustab oma saavutusi, kuid vajab täiskasvanu juhendamist ja tunnustust;

saab hakkama eneseteenindamisega ja on kujunenud tualetiharjumused;

väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmist ja seisukohti ning

püüab jõuda kokkuleppele;

seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid;

tahab olla iseseisev.


suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ja orienteerub oma suutlikkuses;

oskab väljendada oma emotsioone ja räägib nendest;

suudab osaliselt vastutada oma tegevuse eest;

on tundlik teiste hinnangute suhtes.


oskab leida lahendusi probleemidele;

oskab panna ennast iseseisvalt riidesse;

oskab kasutada õigesti söögiriistu;

suudab osaliselt vastutada oma tegevuse eest, -oskab püstitada eesmärke ja neid ellu

viia;

oskab püstitada eesmärke ja neid ellu viia;

suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita rühmas mängida;

on oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetuse-

le.

Õppe –kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps:

suudab oma emotsioone sobival viisil väljendada;

kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

tegutseb iseseisvalt, algatab mänge ja tegevusi;

saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

10

otsib vastastikust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele;

kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda

järelt.

11

V VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE ESMÄRGID, SISU

NING LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄ-

BIMISEL VANUSETI

Õppe –ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast

tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste lõimimisel lähtutakse

üldõpetlikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel

lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine,

uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid , sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldavad tulemused esitatakse kuues valdkonnas:

mina ja keskkond

keel ja kõne

matemaatika

kunst

muusika

liikumine

12

1.VALDKOND: MINA JA KESKKOND

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps

omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest inimsuhetes ja

elukeskkonnas;

mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

kujundab aktiivse eluhoiaku, arusaamise oma õigustest ja kohustustest pereliikmena,

ühiskonnaliikmena;

väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka eri rahvuste kultuuritraditsioone;

tajub elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid ja seoseid ning tunnetab ennast

osana loodusest;

kujundab säästliku suhtumise loodusesse ning oskab hinnata inimtegevuse mõju

ümbritsevale keskkonnale;

märkab nähtusi ja muutusi looduses.

2-3 AASTASED LAPSED

1.Terviklik mina

Enesetutvustus:

Küsimisele oskab vastata oma ees- ja perekonnanime.

Laps oskab nimetada kas ta on poiss või tüdruk.

Ütleb vanuseks eluaastad arvuna võib näitab seda sõrmedel.

Väljendab küsimisel enda äratundmist peeglis või fotol.

2.Sotsiaalsete rollide tajumine

Mina ja lasteaed:

Osutab oma lasteaiale , mängukaaslastele ja õpetajatele.

Osutab ja kirjeldab, kus on rühmaruum, magamistuba, mängutuba, pesemisruum- WC.

Kirjeldab lasteaia erinevate ruumide otstarvet.

Lasteaias töötavad õpetaja ja õpetaja abi ja nimetab nimepidi töötajaid.

Matkib täiskasvanu eeskujul enimtuntud elukutsete tegevust (nt kokk teeb süüa, arst

ravib inimesi, autojuht juhib autot, õpetaja õpetab lapsi).

Tööd ja ametid:

Erinevad elukutsed lasteaias õpetaja ja õpetaja abi, koristaja, kokk, majahoidja.

Matkib lihtsaid töövõtteid, teeb nukkudele süüa, toidab nukke, katab lauda nukkudele,

paneb nukud riidesse, paneb magama, koristab tuba, peseb nuku riideid, triigib.

Töökasvatus:

Paneb täiskasvanu juhendamisel asjad õigele kohale, teostab ettenäitamisel lihtsamaid

töövõtteid (põranda pühkimine, tolmu pühkimine, lillede kastmine, laua katmine).

Enne uue tegevuse alustamist korrastab eelneva koha, paneb võetud asjad tagasi oma

kohale

Võtab iseseisvalt jalanõud jalast, kindad käest, mütsi ja salli ära.

Paneb iseseisvalt oma riided ja jalanõud ettenähtud kohta, selgitab, et märjad riided

tuleb kuivama panna.

13

3.Kombed ja traditsioonid

Kodu, perekonna ja kodukoha väärtustamine:

Nimetab küsimisel oma perekonna liikmeid ja lemmikloomi.

Teab oma pereliikmeid, loetleb oma õdede ja vendade nimed .

Oskab nimetada oma vanemate eesnimed.

Oskab nimetada pereliikmete koduseid töid.

Nimetab oma kodukoha tuntumaid asutusi: lasteaed, raamatukogu, kauplus, Palmse

mõis, Vihula mõis, Rannaklubi.

Rahvuskultuuri tundmine:

Täidab täiskasvanu eeskujul lihtsamaid rahvakombeid (on osalenud mardi- ja

kadripäeval , jõulupeol ja vastlapäeval, jaanipäeval).

Nimetab Eesti rahvakalendri tähtpäevi, millel on ta ise osalenud.

Leiab täiskasvanu juhendamisel teiste esemete seast Eesti lipu, nimetab riigi nime, kus

ta elab.

Leiab erinevate värvuste seast Eesti lipu värvid.

4.Tervislik eluviis, tervise teadvustamine ja väärtustamine

Hügieen:

Peseb ja kuivatab täiskasvanu abiga käsi ja nägu, pesemisega seotud mõisted – puhtad,

määrdunud. Pesemisvahendid seep, vesi, käterätik.

Selgitab, miks peab ennast kammima ja pesema.

Hammaste tervis:

Hammaste eest hoolitsemine; hambapasta, hambahari, vesi. Õpib harjama täiskasvanu

abiga oma hambaid . Hambaarstil käimine.

Karastamine:

Värske õhk, õues viibimine igal aastaajal, talvel kelgutamine, lumega mängimine,

liikumine, liikumismängud.

Tervislik toitumine:

Osutab küsimisel erinevatele toiduainetele.

Nimetab mida tuleks süüa iga päev, nimetab puu, aed- ja juurvilju.

Kirjeldab toidu maitset (magus, soolane, hapu jne).

Laps teab, et söögilauas tuleb istuda rahulikult ja sööb puhtalt.

14

Inimkeha tundmine:

Nimetab erinevaid kehaosi, osutab küsimisel peale, kätele, jalgadele, suule, silmadele,

kõrvadele.

Osutab küsimisel kehal südame, kopsude ja aju asukohale.

Sotsiaalsed toimetulekuoskused:

Teab millal laps on rõõmus ja millal on ta kurb, haiget saades nutab, emast-isast

eemalolek kurvastab. Mängides ja lõbusaid mänge mängides rõõmustab, naerab.

5.Turvalisus

Liiklusohutusnõuete tundmine:

Osutab küsimisel maanteel sõitvatele autodele, bussidele.

Osutab küsimisel autoteele, kõnniteele- teele, kus inimesed käivad.

Oskab öelda, miks autoteed peab ületama ettevaatlikult ja selleks ettenähtud kohtades,

linnas ülekäigurajal ja valgusfoori jälgides.

Teab helkuri kandmise vajalikkust.

Turvalisusenõuete tundmine:

Osutab küsimisel teravatele esemetele mis võivad haiget teha ja mis on lapse jaoks

ohtlikud, nimetab neid (saag, nuga, käärid nõel, tikud)

Nimetab kohti ja esemeid, mis võivad lapse jaoks ohtlikud olla: nt trepid, rõdud,

lahtised aknad, veekogud, tuli, kuum toit, terariistad, ravimid, võõrad loomad.

Teab, et võõrastega ei tohi kaasa minna.

Reeglite tundmine:

täiskasvanu meelde tuletamisel järgib kokkulepitud reegleid; tervitamine, tänan,

palun, lauakombed, vaikse häälega rääkimine, jooksmine selleks ettenähtud kohas.

Järgib kokkulepitud rühmareegleid ja selgitab, et reeglid on vajalikud ohutuse

tagamiseks.

6.Üldinimlikud väärtused

Viisakusreeglite järgimine:

Täiskasvanu meelde tuletamisel tervitab, jätab ära minnes hüvasti, lehvitab, palub ja

tänab.

Mõistab ja saab aru endale suunatud keeldude tähendusest, muutes täiskasvanu

juuresolekul neile vastavalt oma käitumist (loobub tegevuse algatamisest).

Rakendab iseseisvalt põhilisi viisakusreegleid ja õpib lauakombeid.

Sõpruse väärtustamine:

15

Oskab nimetada, kes on sõber, mängukaaslane ja teab sõbra ja mängukaaslase nime.

Selgitab, kes on sõber.

Loob lühiajalisi sõprussuhteid.

Lohutab täiskasvanu eeskujul haiget saanud sõpra või mängukaaslast. Põhjendab,

miks peab sõpra hoidma, miks ei tohi haiget teha.

Selgitab kuuldud muinasjutu tegelaste põhjal „hea“, “halb“ tähendust.

7. Taime- ja loomariik

Kodukoha loodus:

Oskab nimetada metsa, muru, lille, puud ja seeni, marju.

Leiab loodusest ja pildilt puu, lille, seene.

Eristab okaspuud lehtpuudest.

Nimetab tuttavaid aed-ja puuvilju (porgand, kartul, tomat, kurk, õun, pirn).

Kirjeldab, mida tuttavatest puu ja köögiviljadest teha saab.

Tunneb pildilt ja loodusest ära seene, vaatleb seene välimust (seene jalg ja kübar).

Mittesöödavad -kärbseseen ja söödavad seened – kukeseened.

Kevadlilled: sinililled ja lumikellukesed, kasvukeskkond, lille maapealsed osad (vars,

leht, õis).

Sügislilled: saialill, aster.

Kodu ja metsloomad:

Kass, koer, küülik. Teab, kus elavad, oskab nimetada kehaosi.

Metsloomadest: jänes, orav, siil, karu, hunt.

Leiab mänguasjade seast ja pildilt jänese, karu.

Osutab küsimisel looma erinevatele kehaosadele.

Osutab küsimisel linnule, putukale, kalale, konnale.

Linnud, putukad (sipelgas, sääsk, mesilane, liblikas), kahepaiksed, kalad

Paigalinnud : tihane, leevike, rähn

Rändlinnud : toonekurg, kuldnokk

Kodulinnud: kukk, kana, hani, part, tibud

8. Elukeskkond

Valguse, soojuse, vee ja õhu tähtsus.

Osutab küsimisel veele ja lumele. Nimetab neid.

Osutab küsimisel soojale ja külmale (vesi).

Maavarad: Osutab küsimisel liivale, kivile ja mullale, leiab neid lähiümbrusest ja

oskab neid mängus kasutada.

9. Inimene ja loodus

16

Muutumine looduses:

Osutab küsimisel päikesele, pilvedele

Ilmastikunähtused: vihm, päike, lumi, tuul. Seoste tunnetamine; päike paistab – ilm on

soojem, pilves –vihma sajab , lund, rahe sajab.

Aastaaegade vaheldumine, selle mõju looma ja taimeriigis. Öö ja päeva rütmi

tajumine.

Tööd looduses ja loodushoid: praht prügikasti, koristustööd maja ümbruses.

Põllutööriistad: traktor, kombain, auto kasutusalad.

Aiatöövahendid; :rehad, labidad, kastekannud, kasutusalad.

Eriotstarbelised masinad; tuletõrjeauto, kiirabi, politseiauto, nende kasutusalad .

Kodutehnika – meie tööd kergendavad vahendid kodus: mikser, tolmuimeja,

pesumasin, nõudepesumasin.

4 – 7 AASTASED LAPSED

1. Terviklik mina

Enesetutvustus:

Ütleb küsimisel oma eesnime.

Ütleb küsimisel oma vanemate nimed.

Oskab öelda oma ees ja perekonna nime.

Oskab öelda, mis aastaajal tal on sünnipäev, oskab nimetada oma sünnipäevakuud ja

päeva.

Oskab end tutvustada öeldes kas ta on poiss või tüdruk.

Teab oma kohustusi ja õigusi.

Kirjeldab enda omadusi ja huve.

Perekond ja sugulased:

Enesetutvustus: mina perekonnas, kodu ja vanemad, teab, kes on perekonnaliikmed ja

lähisugulased, oskab nimetada oma vanavanemaid ja teab nende eesnimesid

Pereliikmete kodused tööd ja ülesanded.

Vanemate töökohad ja elukutsed, puhkamisvõimalused perega erinevatel aastaaegadel,

reisimine, sportimine,

Mõistab, et pered võivad olla erinevad.

Kodu ja kodukoht:

Kirjeldab oma kodu: eramu, korter, talumaja.

Ütleb küsimisel oma kodukoha nime, teab oma kodust aadressi ja kontakttelefoni

numbrit.

Kirjeldab pereliikmete koduseid toiminguid ja nimetab oma kohustusi nende hulgas.

Kodu, perekonna ja kodukoha väärtustamine, vaatamisväärsused (Palmse mõis koos

teiste hoonetega, park veekogudega, kloostrikivid. Parkhotell, kauplus, raamatukogu,

Lahemaa kohvikann). Tööstushooned, metalli ja mehhaanikakoda.

17

Maakond, vald, küla nimetused.

Lasteaed – kool

Nimetab oma lasteaia nime, teab lasteaia asukohta, oskab kirjeldada oma tegevusi ja

mänge lasteaias.

Oskab kirjeldada enda eakaaslaste ja täiskasvanute tegevusi lasteaias.

Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust.

Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühma reegleid ja traditsioone.

Teab oma, võõra ja ühise tähendust.

Kirjeldab kooli ja lasteaia erinevusi.

Kombed ja traditsioonid

Tähtpäevad, pühad ja kombed: tähtpäevade tähistamine perekonnas, lasteaias. Lapse

sünnipäeva tähistamine kodus ja lasteaias

Rahvuskultuuri tundmine: nimetab riigi nime, kus ta elab. Teab ja nimetab Eesti

rahvakalendri tähtpäevi, milles ta on osalenud: nt mardi-ja kadripäev, jõulud, vastlapäev,

kevadpühad, Eesti Vabariigi aastapäev jms.

Eesti rahvussümboolika (lipp, vapp, lind, lill, hümn)

Teab ja nimetab Eesti Vabariigi presidenti, oskab nimetada Eesti tähtsamaid linnu.

Nimetab Eesti rahvustoite, mida ta on ise söönud ( nt kama, hapukapsad, verivorst, sült,

hernesupp ,vahukoorekuklid)

Tuntumad rahvakalendri tähtpäevad: 1.september -tarkusepäev, mardi-kadripäev, jõulud,

vastlapäev, lihavõtted, kevadpüha jne. Nende tähtpäevadega seotud tegevused, kombed,

traditsioonid.

2. Sotsiaalsete rollide tajumine

Ametid, elukutsed ja tööd:

Lasteaias töötavad õpetajad, õpetaja abi, koristaja ja teab nende tööülesandeid.

Loetleb enimtuntud ameteid, kokk- toiduvalmistaja, õpetaja-koolis õpetab lapsi,

politseinik korravalvur, tuletõrjuja -päästja, arst -ravib inimesi, müüja teenindaja.

Selgitab tööl käimise vajadust.

Raha otstarve, miks on raha vajalik ja mille eest seda saadakse.

Loetleb enimtuntud elukutsete juurde kuuluvaid töövahendeid: masinad, kraanad,

arvutid, kassaaparaadid jne. Päästetehnika.

Tööd põllumajanduses -vilja, kartulikasvatus jms. Kevad- külvatakse vili põllule,

pannakse kartuleid jms, sügis -saagikoristusaeg. Leiva teekond põllult kauplusesse.

Vili,-veski- jahu-pagaritöökoda.

Ametid: autojuht, kombainer, kuivatitööline, mölder, pagar, müüja.

Leib - paljude inimeste suure ja raske töö tulemus.

Töökasvatus:

Eneseteenindamine riietumisel, riiete ära panek, märgade riiete kuivama panek

kasvataja abiga. Korrastab oma isiklike esemete hoiukoha.

18

Põhjendab mänguasjade ja oma töökoha korrastamise vajalikkust. Toalillede

kastmine.

Viib ette võetud tööd lõpule.

Valmistub koos täiskasvanuga kunstitegevusteks –toob vee, pärast tegevust korrastab

oma koha, peseb pintslid, paneb vahendid oma kohale.

3. Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid

Viisakusreeglite järgimine:

Järgib iseseisvalt lauakombeid ja täidab neid.

Oskab põhjendada viisakusreeglite järgimise vajadust: tervitamine, tänamine,

palumine. Viisakas käitumine ühistranspordis, kinos, teatris jms.

Sõprus ja abivalmidus:

Sõpruse väärtustamine: nimetab küsimisel sõbra positiivseid omadusi, abistab endast

nõrgemait ja nooremaid.

Oskab põhjendada, miks on hea omada sõpra / sõpru, loob ise püsivaid sõprussuhteid.

Kirjeldab tundeid, mis tekkivad tülitsedes ja leppides.

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus:

Salliv suhtumine erinevustesse: selgitab eluliste olukordade põhjal, mis on õige ja, mis

on vale, oskab igapäevases kõnes kasutada õigesti mõisteid hea, halb, õige, vale.

Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid: tusane, vihane, rõõmus, kurb.

Oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda .

Suhtub erinevustesse positiivselt.

Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev)

ja abivahendeid (prillid, ratastool, vaegnägemine – valge kepp, vaegkuulmine –

kuuldeaparaat).

Oskab nimetada küsimisel, mis keelt räägivad muukeelsed lapsed rühmas.

Näitab oma käitumisega, et hoolimata erinevustest ( sh puudega inimesed) tuleb

kõikidesse inimestesse suhtuda sõbralikult (kaasab oma mängudesse, jagab

mänguasju, pakub abi, maiustusi jms).

Teab, miks on vaja prille, ratastoole, kaldteid, mis otstarve neil on.

4. Tervislik eluviis

Tervise teadvustamine ja väärtustamine:

Nimetab tegevusi, mis on tervisele kasulikud (nt tervislik toit, piisav kehaline

liikumine, piisav uni ja puhkus, mäng, hea tuju ja meeldivad suhted).

Selgitab, mida tähendab olla terve ja kuidas inimesi ümbritsev keskkond või inimeste

käitumine võib mõjutada inimese tervist.

Selgitab, et suitsetamine sh. passiivne suitsetamine ja alkoholi tarvitamine kahjustavad

tervist.

Tervislik toitumine:

19

Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.

Nimetab toiduainete rühmi (piimatooted, aed- ja puuviljad, teraviljatooted, liha, kala,

munad) Oskab nimetada kust tulevad igapäevased toiduained - kohupiim, juust,

piimatooted, vorstid singid, leib, sai, pudruhelbed, tangud.

Selgitab taldrikureegli põhimõtet (pool taldrikust on täidetud köögiviljaga, veerand

kartuli, riisi või makaronidega ja veerand liha või kalaga.

Karastamine:

Õues viibimine, õuemängud igal aastaajal, riietumine vastavalt aastaajale ja ilmale,

sportimine, liikumine jms.

Hügieen:

Käte pesu enne sööki, peale wc kasutamist, õuest tulles seebi kasutamine, isiklikud

hügieenitarbed: kamm, hambahari, hambapasta, käterätik.

Hammaste tervis:

Hammaste pesemine; hooldus peale sööki, õhtune hambapesu, hambaarsti regulaarne

külastamine.

Inimkeha tundmine:

Meelelundid, silmad, kõrvad, nina, suu, keel, siseorganid, aju, süda, kopsud,

vereringe, seedeorganid.

Oskab põhjendada, millised on südame, aju ja kopsude kõige olulisemad ülesanded.

Sotsiaalsed toimetulekuoskused:

nimetab oma emotsioone, märkab ja mõistab enda ja teiste emotsioone ( hirm, kurbus,

viha, üllatus, rõõm) suudab lühiajaliselt kuulata kaaslast, oskab arvestada eakaaslaste

ja täiskasvanute tunnetega.

Oskab toime tulla tugevate emotsioonidega, kirjeldab oma positiivseid omadusi.

Lahendab konflikte sõnaliselt.

Kirjeldab, kuidas ennast kaitsta negatiivsetes olukordades, mis võivad kahjustada

tervist või olla isegi eluohtlikud (tubakas, narkootikum, alkohol, vägivald,

väärkohtlemine)

5. Turvalisus

Liiklusohutusnõuete tundmine:

Põhjendab helkuri kandmise vajadust.

Ülekäigurajad, sõidu -ja kõnniteed, liiklemine maal vasakul teepoolel.

Turvavarustuse kasutamine: kiiver, põlve ja randmekaitsmed jalgratta, -tõukeratta ja

rulluiskudega sõitmisel, helkuri kasutamine pimedal ajal.

20

Autosõidul turvavöö kinnitamine.

Jalutusretkedel liikluse jälgimine ja helkurvesti kandmine.

Reeglite tundmine:

Kirjeldab, millised reeglid kehtivad tema kodus. Järgib kokkulepitud ja üldtuntud

reegleid.

Selgitab, et reeglid on vajalikud ohutuse tagamiseks.

Mõtleb koos õpetajaga välja ühised reeglid ja täidab neid.

Turvalisuse nõuete tundmine: selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda

täiskasvanu poole ja teab, et võõrastega kaasa ei minda. Õpib terariistu ohutult

kasutama, kääridega lõikama, nuga ja kahvlit õigesti söögilauas kasutama. Selgitab,

kuidas tegutseda, kui on eksinud linnas, maal, metsas või rannas.

Nimetab kohti ja esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdud, kuum toit,

lahtised aknad, ravimid, tuli, terariistad).

Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukorras, oskab abi kutsuda ja helistades

numbrile 112.

6. Taime ja loomariik:

Kodukoha taimed marjad, seened jne.

Kirjeldab, mida saab tuttavatest köögi ja puuviljadest valmistada.

Aed ja – köögiviljad: kurk, tomat, kartul, porgand, peet, kaalikas, sibul. Aedviljade

toiduks kasutamise viisid.

Kirjeldab, mis juhtub lehtpuude lehtedega sügisel – värvuvad ja langevad

Lehtpuud. Kask, vaher, pihlakas, tamm. Tüvi, oksad, pungad, lehed ja viljad.

Okaspuud. Kuusk, mänd. Tüvi, oksad, okkad ja käbid.

Viljapuud: õuna, pirni, ploomi, kirsi ja kreegipuud, nende kasvukoht -koduaed, aiand.

Nimetab seene osadena kübara ja jala.

Seente tundmine: söögi ja mürgised seened, ( pilvikud, kukeseened, puravikud,

kärbseseened. Kasvuviis, korjamisviis ja kasutamine.

Aed ja metsalilled: sinilill, ülane, nurmenukk, võilill, piibeleht, maikelluke ja aialilled:

lumikelluke, märtsikelluke, tulp, nartsiss, pojeng .

Sügislilled: aster, saialill,

Kodukoha loomad:

Linnud, putukad: kodu ja metsloomad. Põhja -ja lõunamaaloomad. Elutingimuste

erinevus; lõuna- ja põhjamaaloomade elupaik meil loomaaias, nende eest hoolitsevad

inimesed ehk loomaaia töötajad.

Metsloomad: karu, hunt, rebane, ilves- on kiskjad. Jänes, orav ja nende erinevad

eluviisid.

Rändlinnud : kured, pardid, kuldnokad, pääsukesed.

Paigalinnud: tihased, puukoristajad, rähnid, leevikesed, varesed.

Kodulinnud: kukk, kana, hani, part, kalkun.

Putukad: Liblikas, sipelgas, kärbes, mesilane, herilane, sääsk, lepatriinu, tigu

Kahepaiksed: konnad. Konna kasulikkus looduses.

21

7. Elukeskkond:

Valguse, soojuse, vee ja õhu tähtsus loomade, inimeste, taimede kasvamiseks.

Erinevad veekogud: oja, jõgi, järv, meri.

Elukooslused- mets, soo, raba, niit.

Maavarad: liiv, kivid, muld, turvas, paekivi -leiab lähiümbrusest, mis otstarve neil on.

8. Inimene ja loodus

Muutumine looduses; oskab nimetada 2-3 looma, kes jäävad talveunne, nimetab

aastaaegu. Aastaaegade vaheldumine, nende olulised tunnused, erinevaid

loodusnähtused : äike- välk, mürin. Pilves-pilvitu, vikerkaar, rahe, lumi, vihm, tuul,

öökülmad, udu.

Eristada vee, jää ja lume omadusi .

Töö looduses ja loodushoid: lindude ja loomade eest hoolitsemine talvel, lindudele

toidu panemine, kevadel pesakasti valmistamine.

Kirjeldab kuidas jõuab prügi prügimäele, põhjendab , miks prügi tuleb sorteerida.

Metsa ja pargi aluste koristamine, prügi prügikasti panemine, selgitab inimtegevuse

positiivsed ja negatiivsed mõjusid looduses.

Tehismaailm: kodumasinad, köögitehnika, arvutid, telefonid. Nende kasutamine

igapäevaelus.

Tööriistad: elektrilised, elektroonilised ja mehhaanilised tööriistad ja nende

kasutamine erinevatel elualadel. Ehitusel, remontimisel.

Talutehnika, põllutööriistad, aiatööriistad ja nende kasutamisviisid ja alad.

Päästeteenistus: abinumber 112, tuletõrjeauto, tulekustutid jm vahendid.

Eriotstarbelised masinad ja nende kasutusvaldkonnad, kes nendega töötavad.

1.1 ÕPPE -JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6-7AASTANE LAPS:

oskab ennast tutvustada ja öelda oma vanust, kirjeldab iseennast, enda omadusi,

iseloomu, huvisid jms;

kirjeldab oma kodu, teab kodust aadressi, perekonnaliikmeid ja pere traditsioone;

nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;

oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või

ohtlik;

kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;

järgib isikliku hügieeni nõudeid, seahulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;

suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni, loomi;

kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, kuu,

aastaring;

selgitada miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja

inimestele tähtsad;

selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;

22

mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, metsas, liikluses jm;

teab, kuidas jalakäijana liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

2. VALDKOND: KEEL JA KÕNE: 2-4a ja 5-7a.

Eesmärgid:

Keele ja kõne valdkonna õppe ja kasvatustegevuse tulemusel laps

1) tuleb toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega;

2) suudab igapäevavestlust nii algatada kui jätkata;

3) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

4) tunneb huvi lastekirjanduse vastu ja ärkab huvi tähtede ja kirjutamise vastu;

5) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele vastavavalt reageerida;

6) valdab lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi;

7) oskab kõnes lühitekstiga oma mõtteid väljendada.

Valdkonna Keel ja kõne sisu:

1) hääldamine;

2) sõnava;

3) grammatika (lause ja vormistik);

4) tekst;

5) suhtlemine;

6) lugemise ja kirjutamise esmased oskused;

lapsega suhtlemine igapäevastes mängudes, teadmiste omandamisel ja oma tegevuse

kavandamisel;

keele, huule, näpumängud, mängulaulud, silbimängud, liisusalmid, häälikumängud,

tähemängud.

1)Hääldamine

2-3 aastased Laste sõnad erinevad häälduse poolest oluliselt täiskasvanu sõnadest, õpetaja peab jälgima ja

suunama, et laps ebatäpselt öeldud sõnad õigesti kordaks. Nii kujuneb lapse jaoks kõnenäidis,

mida hoolega jäljendada.

Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna.

Lapsi ergutada harjutusi matkima, neis aktiivselt osalema.

Täpsustakse iga hääliku hääldamist eraldi, valides selleks jutte ja mänge milles on vaja

matkida ettenähtud häälitsusi näit: äiutamist (ää-ää) mõminat (mõmm, -mõmm) tähest ja

häälikust jm looma ja loodushääled.

Harjutused hääle kõrguse ja tugevuse reguleerimiseks, harjutused kõnehingamiseks.

4-5 aastased

Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tähenduselt tuttavaid 3-4 silbilisi sõnu.

Hääldab õigesti sageli kasutavaid võõrsõnu

Sooritab raskusteta hääldamisharjutusi.

23

5-6 aastased

Kordab järele ja hääldab ise õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tähenduselt tuttavaid sõnu

Hääldab õigesti enamikku mitmesilbilisi ja häälikuühendiga sõnu.

6-7aastased

Hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid.

Hääldab õigesti võõrhäälikuid tuttavates sõnades.

2)Sõnavara

Lapsele luuakse kõnekeskkond, sõnavara laiendamine, tegevuste, esemete, nähtuste ja

nende omaduste nimetamine. Sõnamängud -sõnade moodustamine analoogia alusel:

liitmine ja tuletamine, sõnade tähenduse täpsustamine.

Sõnavara kasutamisele üles ehitatud õppemängud.

Sünonüümide kasutamine ehk sama lähedase tähendustega sõnade kasutamine oma kõnes.

(jookseb-lippab - sibab, naerab - itsitab, nutab - tönnib - jonnib jne).

Antonüümide ehk vastandtähendusega sõnade kasutamine oma kõnes , väljendid lühike –

pikk, must – puhas, öö – päev, julge – arg.

Iseloomuomadusi ja hinnanguid väljendavate omadussõnade kasutamine oma kõnes ( arg,

kaval, ilus, igav, inetu jne).

Õppida kasutama tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega laps on ise kokku

puutunud.

Kõikide sõnaliikide kasutamine (tegusõnad, nimisõnad, määrsõnad, omadussõnad)

Kasutada aja ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu.

Määrsõnade kasutamine, aega väljendavaid nimisõnu kasutada: eile, täna, homme,

hommik, päev, lõuna, õhtu, öö).

Omadussõnad, mis tähistavad suurust, värvust, kuju ja hästi tajutavaid tunnuseid.

Sõnavara üldistamine: (kuusk, tamm, mänd – puu).

2-3aastased

Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (umbes 50) tuttavas

situatsioonis.

Kasutab nimi- ja tegussõnu

Kasutab oma kõnes kõiki sõnaliike

Kasutab tegussõnu, mis väljendavad tegevusi, millega laps ise on kokku puutunud.

4-5aastased

Mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi (nt kuusk, mänd – puud ; kurg, tihane

–linnud, objektide osade/detailide nimetusi (käpad, saba, nokk jne), ning mõningaid liitsõnu

(tutimüts, kelgumägi) ja tuletisi (täpiline, laulja).

Nimi ja tegusõnade hulk on õpitud teemade raames täienenud.

Leiab ja kasutab lihtsamaid antonüüme.

5-6aastased

Kasutab sõnu täpselt vastavalt tähendusele.

Mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline)

Tunneb ja kasutab oma kõnes õpitud üldmõisteid.

Kasutab oma kõnes aega väljendavaid nimisõnu hommik, õhtu, päev, öö

Kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt arg,

kaval, kuri jne)

24

6-7aastased

Valdab suhtlemiseks piisavalt sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada.

Kasutab oma kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu (eile, täna ,homme jne)

Tunneb ja kasutab täpselt erinevaid liigi –ja üldmõisteid, tegusõnu, arv –ja omadussõnu.

Selgitab kuuldud kujundliku väljendi (tuul ulub, vihm rabiseb aknale jne) tähendust oma

sõnadega ja / või toob enda kogemusega seotud näiteid.

Kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu.

Kasutab õigesti aja ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu (nt. vahel, kohal, otsas, jne)

3)Grammatika

Lapsel hakkab kujunema lause ja lauses tulevad kasutusele sõnavormid. Kolmas eluaasta

on kõige aktiivsem grammatika omandamise aeg.

2-3aastased

Kasutab kõnes 3- sõnalist ja pikemat laiendatud lihtlauset.

Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme.

Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.

Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid ning õigesti tegusõna lihtmineviku vormi (nt sõitis,

laulsid, mängisid).

Kasutab oma kõnes õigesti tegusõna ma ja da tegevusnime (nt hakake mängima, ei taha

mängida).

Kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis, väljendab kõnes mõnda

järgmistest suhetest: eitus (ei taha ), kuuluvus (emme oma, minu oma) asukoht emme siia;

omadus, nuku katki, subjekti-objekti suhe emme anna nukk

4-5aastased

Selles vanuses hakkab kujunema esmane tekstiloomeoskus ja täiskasvanu ärgitab last

küsimuste abil jutustama 2-3 lausega oma käsilolevast või äsja lõpetatud mängust või

tegevusest.

Algatab ise aktiivset suhtlust.

Suhtleb aktiivselt eakaaslastega koostegevuses.

Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust 2-3 lausega.

Kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid ( ja, siis, aga, kui jne).

Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh koondlauseid.

Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid ning õigesti tegusõna lihtmineviku vormi (nt sõitis,

laulsid, mängisid.

Kasutab oma kõnes õigesti enamikku nimisõna käändvorme mitmuses nt. ilusatel lilledel,

headel lastel.

5-6aastased Selles vanuses lapsele võivad valmistada raskusi pikad ja keerukad konstruktsioonid, mille

mõistmine eeldab suuremat mahtu, laps hakkab ikka enam kasutama erinevaid liitlausetüüpe.

Keerulisemate lausete kasutamist saab soodustada, moodustades pildi või tegevussituatsiooni

alusel lause näidislausete järgi või lõpetades õpetaja poolt alustatud lauset.

Räägib oma kogemustest seotud lausetega, märkab grammatikavigu täiskasvanu kõnes.

Kasutab oma kõnes umbisikulist tegumoodi.

Moodustab enamus juhtudel õigesti ainsuse /mitmuse sise ja välikohakäände

Kasutab oma kõnes omadussõna võrdlusastmeid (suur –suurem, kõige suurem).

25

6-7aastased

Laps valdab erinevaid liht ja liitlausemalle. Täiskasvanu saab oma eeskujuga õpetada last

lauseid muutma, alustades või lõpetades ise lauset.

Valdab suhtlemiseks piisavalt sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada.

Kasutab kõnes kõiki käändevorme ainsuses ja mitmuses.

Kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (..sest..), tingimust (kui... ,siis),

Eesmärki ( ...,et...)

Oskab kasutada kõnes õigesti osastava ja sisseütleva käände erinevaid lõpuvariante (niipalju

lapsi)

Kasutab oma kõnes kõiki käände –ja pöördvorme ainsuses ja mitmuses.

Tegusõnade maja da- tegevusnime kasutamine (nt hakkame mängima, ei taha mängida jne)

4)Tekst

2-3aastased

Mõistab ja täidab lühikesi 2-4 sõnalist korraldusi tuttavas situatsioonis.

Mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega.

Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust tegevuse käigus1 -2 lausungiga.

4-5aastased Kommenteerib enda ja kaaslase sooritatud tegevust (räägib mida tehti) 2-3 lausega.

Räägib 2-3 lausega meeldivast mänguasjast või muust nt. oma riietusest, toidust jne.

Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end

peamiselt üksikute sidumata lausega.

5-6aastased.

Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste ja korralduste abil,

väljendades end peamiselt üksikute, seotud lausungitega.

Kirjeldab või jutustab oma sõnadega kuuldud teksti sündmuste järgnevust ja põhjusi ning

tegelaste käitumist.

6-7aastased.

Jutustab olu- ja tegevuspiltide järgi, kirjeldab tuttavaid esemeid ja nähtusi, andes edasi

põhisisu ja olulised detailid.

Oskab selgitada mida hakkab tegema, millist mängu mängima, kirjeldab mängu käiku.

5)Suhtlemine

Jutustamine ja kuulamine: valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda

ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda , loodus -ja tehiskeskkonda,

sealhulgas tervise ja liikluskasvatust.

Toetatakse lapse kõne arengut kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused,

liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud)

Luuakse lapsele kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise

kõneleda.

Laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga.

Jutustamine, rollimängudest osavõtt, lavastusmängud.

2-3aastased

26

Laps hakkab kasutama oma kõnet peamise suhtlusvahendina, osaleb dialoogis, esitab ise

küsimusi ja samas väljendab oma soove ja vajadusi, mis teda huvitab.

Laps kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid koos üksikute sõnadega.

Suhtlusoskust saab arendada ühistegevustes

Laps suhtleb täiskavanuga esemetega tegutsemise ajal

Laps oskab vastata täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi

tegevuse, häälitsuse või 1-2 sõnalise ütlusega.

Kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist (teadmine,

küsimine, palve jne)

Laps kordab järgi 1-2 realist luuletust, liisusalme, jms või ütleb ka peast lihtsaid luuletusi

4-5aastased

Suhtleb aktiivselt eakaaslastega koostegevuses.

Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust 2-3 lausungiga.

Moodustab õigesti lihtsamaid laadivahelduslikke sõnu.

Õpetada oma kõnes käändvorme harva esinevates funktsioonides; nt kohakäänded ajasuhtes

väljendamine hommikust õhtuni, sügisest talveni jne kasutamine.

5-6aastased

Kõige paremini areneb suhtlusoskus selles vanuses rollimängudes ja dramatiseeringutes, kus

sõltuvalt rollist tuleb kasutada erinevaid suhtlusstiili , intonatsiooni, suhtlemisstrateegiat

Liitlausega väljendada erinevaid tähenduslikke suhteid (kui ma toidu ära söön , siis hakkan

mängima ; nt torn katki , sest keegi laps tegi;

Algatab ja jätkab dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni, nt vahetab vesteldes muljeid oma

kogemuste põhjal.

Mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega.

Suunab kõnega kaaslaste tegevust ja annab sellele hinnanguid.

Kirjeldab täiskasvanu abiga olupilte * ja annab edasi pildiseerial kujundatud sündmusi.

Loeb peast kuni 4 realisi liisusalme ja luuletusi.

6-7aastased

Kuueaastane suhtleb meelsasti nii täiskasvanute ja, kui ka eakaaslastega; suhtlemine on aina

rohkem suunatud teadmiste edastamisele ja saamisele. Laps jutustab meeleldi oma

kogemustest ning kuuldud teksti ja vaadeldava pildi põhjal. Suhtlemist õpetades tuleb

tähelepanu pöörata oskusele kuulata partnerit ning arendada teemat.

Kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid.

Püsib teemas, vajaduse korral läheb kaasa teiste algatatud teema muutusega.

Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust.

Laiendab jutustades täiskasvanu suunamisel teksti (tuletab meelde eelnevat ja järgnevat

tegevust, sündmust).

Kasutab oma dialoogis erinevaid suhtlusstrateegiaid ( nt veenmine, ähvardamine ) sõltuvalt

suhtluseesmärkidest.

6)Lugemine ja kirjutamine

Sõnade järjekorra määramine lauses.

Häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine sõnas, õppemängud

Silpide kokku lugemine;

Õpitakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi ( häälikupikkuse eristamine, sõnade

häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seotult ja õppemängudes.

Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jms.

27

Kirjaeeltööd, piltide värvimine püsides raamides.

Laste kirjandus

Pildi ja muinasjuturaamatute vaatamine, lehe keeramine ja pildi järgi jutustamine.

Ette lugeda ja jutustada lastele keelelt ja sisult eakohaseid tekste.

Luuletused, liisusalmid, vanasõnad, mõistatused.

Jutustada ja rääkida möödunud sündmustest 3-5 lausega.

Suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma

raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama.

Ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi,

Lavastusmängud ja ümberjutustus.

2-3aastased

Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või

üksiku sõna ütlemisega pildi kohta.

Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste .

Eristab kuulmise järgi tuttavaid häälkuliselt sarnaseid sõnu üksteisest. ( tass-kass, sall-pall,

lill-till)

3-4aastased Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi ja pliiatsiga

Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti.

Matkib lugemist ja kirjutamist kritseldades kriidi või pliiatsitega.

Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud häälimise abil kuulmise teel ära hääliku häälikute

reas.

5-6aastased

Tunneb kuulates iseseisvalt ära hääliku häälikute reas ja sõnades.

Häälib täiskasvanu abiga (järele korrates , abivahendeid* kasutades) 1-2 silbilisi

sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu.

Oskab määrata hääliku asukohta alguses, lõpus, keskel, häälikuühendita sõnas.

Loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe -ja tänavanime sildid.

Oskab häälida oma eesnime tähti ja oskab kirjutada oma nime.

Kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib ja parandab ettelugejat

tuttava teksti puhul)

6-7aastased Nimetab ja kirjutab enamikku tähti

Oskab häälida oma nime ja kirjutab oma ees ja –perekonna nime

Veerib 1-2 silbilisi sõnu kokku, pikemaid sõnu loeb aimamisi

Jagab kuuldud lause sõnadeks, kasutades sõnade arvu märkimiseks abivahendeid

Häälib õigesti 1-2 silbilisi ka sulghäälikuid sisaldavaid häälikuühenditeta sõnu.

Tunneb ära luuletuse ja muinasjutu kui kirjandusžanri

Muudab täiskasvanu eeskujul sõna vältestruktuuri (nt koll-kool; linna-lina; tibu-tippu)

Eristab häälikuühendita sõnas kuulmise järgi teistest pikemat häälikut

2.1 ÕPPE JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6-7 AASTANE LAPS:

tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel;

arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;

saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele vastavalt reageerida ;

28

suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja

oluluised detailid, vahendab ka oma tundeid;

loeb peast luuletusi ja laule

kasutab oma kõnes aktiivselt liitlauseid;

kasutab oma kõnes kõiki käände -ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

kasutab oma kõnes käändevorme harva esinevates funktsioonides (nt kohakäänded

ajasuhte väljendamises (hommikust-õhtuni);

valdab suhtlemiseks piisavalt sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeelehäälikuid;

oskab kasutada kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu (eile, täna, homme;

oskab oma kõnes kasutada õigesti aja ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu (nt vahel,

kohal, otsas, varem, enne, hiljem, pärast);

mõistab abstraktseid üldnimetusi õpi valdkondades (nt transport, elusolend, kehaosad,

tähtpäevad jn);

tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu kokku ,tunneb kirjapildis ära mõned

sõnad;

häälib õigesti 1-2 silbilisi ka sulghäälkuid sisaldavaid häälikuühendita sõnu;

nimetab ja kirjutab kõik tähti, oskab ise lihtsamaid sõnu kirjutada;

kirjutamisel märgib õigesti 1-2- silbiliste häälikuühenditeta sõnade häälikstruktuuri (nt

lähen koli);

eristab häälikuühendita sõnas kuulmise teel teistest pikemat häälikut;

jagab kuuldud lause sõnadeks, kasutades abivahendeid (nt nööpe, klotse jms) sõnade

arvu määrama.

29

3. VALDKOND: MATEMAATIKA

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;

3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;

4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;

7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes;

Valdkonna matemaatika sisu:

1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;

2) suurused ja mõõtmine;

3) geomeetrilised kujundid.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma,

mille tulemusel laps avastab esemete vahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi,

oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja

kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates

sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning

kompimisaistingut;

4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud,

kujundite nimetused jm);

5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste

ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise

kaudu.

Lapse eeldavad tulemused valdkonnas matemaatika:

Asjade maailm

1) Rühmitamine ja järjestamine, hulgad

2-3 aastased

Juhendamisel leiab etteantud esemete hulgast teise samasuguse eseme nt sama värvi

Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse ( värvus, kuju, suurus vm) järgi hulgaks

Leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks.

3-4aastased Rühmitab esemeid kahe sarnase tunnuse alusel.

Paaride moodustamine (üksühesesse vastavusse seadmisega ) saab teada, et esemeid on

võrreldavates hulkades sama palju, ühepalju ehk võrdselt.

Moodustab hulga öeldud arvu järgi või esemete järgi.

Võrdleb hulki (rohkem, vähem, võrdselt.

4-5aastased

Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel.

Jaotab hulga osahulkadeks näidise või öeldud arvu järgi.

30

Võrdleb hulki paaridesse seades ning otsustab , mida on rohkem kui ja vähem kui.

5-6aastased

Rühmitab esemeid nelja tunnuse alusel (jaotab hulga kaheks , neljaks , kaheksaks)

Moodustab etteantud hulgast 1-2 võrra suurema hulga

Võrdsustab antud erinevate esemete hulgad paaride moodustamise teel esemeid ümber

paigutades.

6-7aastased

Otsustab ja põhjendab esemete kuuluvust ja mittekuuluvust hulka erinevate tunnuste (suurus,

kuju, värvus, otstarve, jne) alusel (nt. geomeetrilised kujundid ruudud, ringid , kolmnurgad

või kasvukeskkonna järgi puu– ja juurviljad).

Järjestab kuni viis eset pikkuse, laiuse, kõrguse, paksuse järgi, kirjeldades ühte eset teise

suhtes ( pikem – lühem jne).

Arvude maailm

2)Loendamine ja arvutamine:

2-3aastased

Leiab erinevate asjade hulgast üks kuni kaks täiskasvanu kirjeldatud eset ( nt leia kolme palli

hulgast kaks ühesugust palli või leia lillede hulgast üks punane lill)

Loendab esemeid kolme piires, nimetades arve ja sõnastades loendamise tulemuse, vastab

küsimusele mitu on?

Leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks.

3-4aastased

Moodustab uue suuruse (3-5) ühe lisamise teel ja sõnastab loendamise tulemuse.

Loendab viie piires ja tunneb arvude rida viieni.

4-5aastased

Kasutab kuni viie eseme võrdlemisel sõnu, rohkem, vähem, võrdselt, ühepalju.

Laps kasutab järgarve kuni viieni eseme/ isiku positsiooni nimetamisel (mitmes?)

Tutvub arvudega 10-ni

5-6aastased

Laps võtab vastavalt esitatud arvule õige koguse antud esemeid.

Laps moodustab uue hulga (kümne piires) esemete lisamise või äravõtmise teel. (liidab –

lahutab)

Laps loendab 12-piires, teab arvurida.

Laps oskab nimetada antud arvule eelnevat / järgnevat arvu.

Tunneb numbrimärki.

6-7 aastased:

Koostab etteantud hulga järgi vahendeid kasutades lihtsaid matemaatilisi jutukesi.

Mõtestab arvude rida 12-ni.

Liidab ja lahutab 5 piires erinevate vahendite abil ja kasutab matemaatilisi märke (+, - =)

Teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1-12 järjestust ja tunneb

numbrimärke ning oskab neid kirjutada.

2) Suurused ja mõõtmine

31

2-3aastased

Juhendamise järgi eraldab etteantud esemete hulgast suurema ja väiksema eseme.

Näeb ja leiab esemetes erinevusi ( suur-väike)

3-4aastased

Suudab leida ja nimetada milline kahest eritüübilisest esemest on suurem- väiksem- pikem-

lühem.

Osutab (küsimuse põhjal ) kahest samatüübilisest esemest on suuremale ja väiksemale

4-5aastased

Küsimuse põhjal kirjeldab, millised osutatud ümbritsevatest esemetest on teistest suuremad,

väiksemad, pikemad, lühemad, laiemad, kitsamad, kõrgemad, madalamad.

Järjestab esemeid (kõrgem - madalam)

Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi.

5-6aastased

Järjestab kuni 5 eset suurustunnuste järgi.

Järjestab raskuse ja paksuse järgi.

Küsimuse põhjal kirjeldab, millised osutatud ümbritsevatest esemetest on teistest suuremad,

väiksemad, pikemad, lühemad, laiemad, kitsamad, kõrgemad ja madalamad.

Hindab kaugust silma järgi.

Mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtevahendiga.

6-7aastased

Eristab mängulises tegevuses mõõteühikuid ( km, m, kg, 1euro, liiter- mahumõõt ja kasutab

ja rakendab neid õigetel kasutusaladel nt. poemängus, liiklusmängudes, arstimängudes, õues

liivakastis liivaämbrite kaalumisel jne.

Mõõdab pikkust, raskust ja vedelikke kokkulepitud mõõtevahenditega.

Kujundite maailm

4)Tasapinnalised ja ruumilised geomeetrilised kujundid:

2-3aastased

Leiab täiskasvanu juhendamisel katsetuste kaudu sarnase kujundi (ümmargune, kandiline )

üksühese vastavuse teel (nt toppimismängud)

Kompimise – veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, ringi ja ruutu.

Leiab täiskasvanu juhendamisel etteantud kujundi järgi erinevate geomeetriliste kujundite

hulgast kõik samasugused kujundid (nt ringid).

3-4 aastased

Eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab sarnaseid esemeid rühmatoast, õuest ja

jalutuskäikudel.

Koostab lihtsamat mustririda värvi, vormi või suuruse vaheldumisel kujundeid kasutades.

4-5aastased

Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida sarnaseid

kujundeid ümbritsevast keskkonnast.

32

Otsustab, kas kaks antud kujundit on sama –või erisugused ning kirjeldab nende kujundite

erinevusi nurkade olemasolu, arvu kujundi suuruse ja värvuse alusel.

5-6aastased

Moodustab erinevaid vahendeid kasutades etteantud kujundiga samasuguse kujundi.

Koostab kujunditest näidise järgi ja näidiseta pilti.

6-7aastased

Eristab ja leiab ruumilisi kujundeid ( kuup, kera, risttahukas, püramiid) tasapinnalistest

kujunditest.

5) Orienteerumine ruumis:

2-3aastased

Juhendamisel paigutab esemeid üksteise sisse ja peale.

3-4aastased

Määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes: ülal –all, ees –taga, minu ees, minu taga.

Suudab tuttavates ruumides üles leida nimetatud toad või kohad.

4-5aastased

Määrab enda asukohta teiste laste ja asjade suhtes.

Määrab vasakult ja paremalt poolt.

5-6aastased:

Kirjeldab inimese või eseme asukohta teise inimese või eseme suhtes, kasutades õigesti sõnu

kõrval, ääres, vasakul, paremal.

Orienteerub toas ja õues juhendi järgi.

6-7aastased:

Leiab ja kirjeldab juhendamise järgi ja omandatud mõistete abil etteantud punkti tasapinnal

(paberil, ruumis, õuealal, tuttavas ümbruskonnas).

6)Orienteerumine ajas:

2-3aastased

Vestleb ööle ja päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängides (paneb nukud

magama).

3-4aastased

Eristab hommikut ja õhtut, kirjeldab tegevust.

Leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid (piltidel , vestluses)

4-5aastased

Teab ööpäeva osi; hommik-päev-õhtu-öö.

Kirjeldab sündmusi ja tegevusi; eile, -täna -homme.

5-6aastased

Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi

33

Eristab mõisteid kiiresti-aeglaselt, varsti-hiljem, kohe- pärast.

Nimetab kõik aastaajad ning kirjeldab nende kogetavaid tunnuseid kodukohas ja laste

tegevusi eri aastaaegadel.

6-7aastased

Nimetab kuude nimetusi ja teab oma sünnikuud.

Määrab seieritega kellal kellaaega täistundides.

Suudab kõnes õigesti kasutada sõnu enne, praegu, hiljem, noorem, vanem ( nt siduda inimese

eluringiga)

3.1 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6–7AASTANE LAPS: määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;

teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb

numbrimärke ning oskab neid kirjutada;

liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;

koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;

järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);

rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;

kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja

paberil;

oskab öelda kellaaega täistundides;

nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;

mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);

eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm)

ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;

leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi,

kirjeldab neid kujundeid.

34

4. VALDKOND: LIIKUMINE

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;

2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;

4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;

5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

Valdkonna liikumine sisu:

1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;

2) põhiliikumised;

3) liikumismängud;

4) erinevad spordialad;

5) tants ja rütmika.


arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,

liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus)

kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;

rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike

liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;

peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel

tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma

emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse

vajalikkust;

mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja

peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside

andmist.

4.1 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE TULEMUSEL 6–7AASTANE LAPS:

keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;

peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja

vahendid;

sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;

sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;

säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;

kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab

domineerivat kätt;

matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;

sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;

liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;

kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);

mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);

peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

35

nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.

36

5. VALDKOND: KUNSTIÕPETUS


1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;

4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;

5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

Valdkonna kunst sisu:

1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;

3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.


1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus

väljendada oma maailmanägemist;

2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps

vaatlustel tehtud tähelepanekuid;

3) kasutatakse teemasse sisse-elamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;

4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi

ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja

loovalt kombineerida;

5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö

mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse

isikupärane eneseväljendus;

6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade

õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või

kombineeritakse erinevaid materjale;

7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel

viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse

tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka

kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.


leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning

kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;

väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;

kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;

keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;

koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme

kaunistamiseks;

37

kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

6.VALDKOND: MUUSIKAÕPETUS


1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

Valdkonna muusika sisu:

1) laulmine;

2) muusika kuulamine;

3) muusikalis-rütmiline liikumine;

4) pillimäng.


1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-

sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;

3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka

pidulike sündmuste puhul;

5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline

liikumine, mängud ja tantsud;

6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul

arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.


laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;

laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;

suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat

iseloomustada;

eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;

eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;

mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele

ehtsaid kaasmänge;

mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;

liigub vastavalt muusika meeleolule;

väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

38

VI ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA

KORRALDUS: Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja

kultuurilisest taustast ning isiksuse omadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks

on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse keskkonnas (mängu –ja õppevahendid,

ruumid, õpetaja kasvatusmeetodid jm) ja rühma tegevuskavas.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja

kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Erivajadustega lapse,

sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise

eest vastutavad õpetajad, logopeed, psühholoog ja direktor.

Erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies tuleb arvestada üldiste ,

spetsiifiliste, aga ka lapse individuaalsete iseärasustega ning tema lähema

kasvukeskkonnaga.

Erivajadustega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele

vanusele ja seada lapsele jõukohased eesmärgid

Lapse arengumappi pidev täitmine ja selle analüüsimine võimaldab varakult välja

selgitada võimaliku erivajaduse. Koostöös õpetajate, logopeedi, psühholoogi, valla

sotsiaaltöötaja ja vanematega püütakse varajase sekkumisega tagada erivajadustega

lapse võimetekohane areng, vajadusel suunatakse laps Lääne-Viru Õppenõustamis

keskuse erialaspetsialistide või maakonna laste psühhiaatri juurde.

Individuaalse arengukava koostavad õpetajad koostöös logopeediga psühholoogiga,

eripedagoogiga ning vanematega lapsele, kellele erialaspetsialist / arst on kinnitanud

vajaduse eriõppeks.

Vajadusel suunatakse laps koolipikenduse saamiseks Lääne – Virumaa hariduslike

erivajadustega laste nõustamiskomisjoni.

Õpetajad ja töötajad on kohustatud andma teavet ametnikele, kelle pädevusse kuulub

sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune

kasvukeskkond on ebarahuldav ja laps võib olla kehalise, emotsionaalse või

seksuaalse väärkohtlemise ohver.

39

VII KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

Baseerub vastastikusel lugupidamisel, austusel, viisakusel, mõistmisel, usalduslikkusel

Lasteaia õpetaja on töö ajal alati lapsevanemale kättesaadav

Igakülgne arvestamine lapsevanema info ja ettepanekutega lapse huvides

Vajadusel edastamine lapsevanemale lapse käitumise, vaimse ja füüsilise arengu,

tervise kohta.

Individuaalsed vestlused lastevanematega viia läbi lähtudes pedagoogilisest taktist,

hoides pere probleeme ja saladusi endale.

Vajadusel soovitab pöörduda erialaspetsialisti poole.

Vähemalt üks kord aastas tutvustatakse lasteaiarühmade koosolekul õppeaasta

tegevusplaane, ürituste kava rühmas kehtivaid reegleid ja töö põhimõtteid, sõlmides

kokkuleppeid lastevanematega koostööks.

Õppetöö korraldamisel austada perede huve ja eelistusi.

Stendidel kajastada tähtsam info rühma tegevuse kohta, tutvustada lastevanematele

laste töid.

40

VIII LISAD LISA 1

LAPSE ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Vähemalt üks kord õppeaastas viivad pedagoogid läbi lapse arengu toetamiseks lapseva-

nemaga arenguvestluse. Arenguvestlus on usalduslik õpetajate ja lastevanemate vaheline

vestlus lapse arengut puudutavates küsimustes.

Arengu- ja perevestluse käigus selgitatakse lapsevanemate ja õpetajate ootused, jagatakse

teavet lapse kohanemisest, arutletakse lapse arengust ja õppimise tulemustest, tegevustest

jms üle ning otsitakse koostöövõimalusi lasteaia ja kodu vahel lapse arendamiseks.

Arenguvestluse ettevalmistus, läbiviimine ja tulemus

informatsiooni kogumine lapse arengu kohta (lapse arengumapp);

ajaplaani koostamine (rühma aasta tegevuskava);

lapsevanemale vestluseks küsimustiku koostamine (lähtudes vestluse eesmärgist, kir-

jalik vormistamine);

vajadusel lapsevanemale ja õpetajatele vestluse ettevalmistamisleht;

lapsevanema vestlusele kutsumine ( vähemalt kaks nädalat enne vestluse

toimumist) kokku leppida spetsialistiga (nt tervishoiutöötaja, logopeed), kelle osale-

mine

on vestlusel vajalik;

sissejuhatuses meeldiva õhkkonna loomine (väljendada end selgelt, arusaadavalt) lap-

sevanemale antav tagasiside lapsest on positiivne, heatahtlik, aus ja siiras, tunnustades

lapse püüdlusi;

probleemide esitamine konkreetne, kiire ning toetub faktidele, kirjeldusele, arenguma-

pis sisalduvatele materjalidele;

küsitakse lapsevanema arvamusi, selgitusi, ettepanekuid;

pakutakse omapoolseid sobivaid pedagoogilisi soovitusi õppe- ja kasvatusküsimustes

vms.;

arengu- ja perevestlusest peab jääma positiivne kogemus;

vestluses saadud info on konfidentsiaalne;

ettenähtud ajast kinnipidamine;

lõpetamine positiivselt, tänuga.

saavutatakse lapsevanemaga parem usaldussuhe;

kooskõlastatakse nägemus lapse arengust;

vajadusel sõnastatakse koos lapse arengut toetavad eesmärgid, kokkulepped, mis on

kooskõlas lapse arengu eeldatavate tulemustega;

vestlus lõppeb kirjaliku lühikokkuvõtte tegemisega ja allkirjastamisega;

saadakse tagasiside lasteaia kohta.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse „Isikuandmete

kaitse seaduses sätestatud tingimustel“. Andmeid (analüüsid, kirjeldused) lapse arengu

kohta hoitakse lapse arengumapis, mis asub kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas.

Lapse lasteaiast lahkumisel või kooli minekul antakse lapsevanemale kätte lapse aren-

gumapp. Muud lapse arengut puudutavad vaatlused, tähelepanekud ja märkused hävi-

tatakse lasteaia paberhundis.

41

42

LISA 2

LAPSE ARENGUMAPI SISU Arengumapp on lapse õppimistegevuse praktiline väljendamisviis, mis annab tagasisidet lapse

individuaalsest arengust. Eesmärgiks on lapse kasvamise ja arengu nähtavaks tegemine lapse-

le endale, tema vanematele, aga samuti ka täiskasvanutele, kes lapsega lasteaias tegelevad.

Lapse arengumapis on:

1. Arengulehed

2. Käejälg

3. Näo/inimese joonistus

4. Intervjuu (alates esimesest rühmast)

5. Pildi värvimine

6. Vaba joonistus

7. Lapse suuline looming (luuletused, naljakad ütlemised)

8. Arenguvestluse kokkuvõte

Kõikidel paberitel on kirjas kuupäev.

43

LISA 3

LAPSE ARENGUKIRJELDUS

LAPSE ARENGUKIRJELDUS: 2 aastased

LAPSE NIMI

VANUS

TABELI TÄITMISE AEG

TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ÕPETAJATE TÄHELEPANEKUD

1.Suudab lühiajaliselt tegutseda ilma täiskas-

vanu osaluseta

2.Suudab lühiajaliselt kuulata eakohaseid

jutukesi

3.osutab nimetatud esemele

SOTSIAALSED OSKUSED

1.Jälgib teisi lapsi ja tunneb nende vastu huvi

2.Täidab täiskasvanu abiga lihtsamaid rühma-

reegleid (n: asetab mänguasju õigele kohale)

ENESEKOHASED OSKUSED

1.Suudab iseseisvalt kergemaid riideesemeid

selga panna ja jalanõusid ära võtta

2.Väljendab emotsioone, mis on tugevad ja

vahelduvad kiiresti (n: rõõm, viha, jonn)

3. Leiab rühmas oma käterätiku ja poti

4.Üritab iseseisvalt süüa

MÄNGUOSKUSED

1.Mängib või tegutseb eakaaslastega kõrvuti

2. Suudab mõnda aega keskenduda mängule

ja tunneb mängust rõõmu

3. Mängib matkimismänge (nuku söötmine

jm)

MINA JA KESKKOND

1.Oskab näidata oma kehaosi

2.Teab oma eesnime

3.Tunneb ära tuntumad loomad

4.Tunneb ära sõidukid

KEEL JA KÕNE

1.Valib ja vaatab pildiraamatut

2.Suhtleb 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus

kui igapäevategevustes

44

3. Saab aru täiskasvanu lihtsast sõnalisest

korraldusest ja täidab neid

4.Vastab täiskasvanu küsimustele mis? kes?

kus?

5.Kuulab lühijutustust illustreerivate piltide

saatel

MATEMAATIKA

1.Oskab võrrelda (suurem, väiksem)

2. Oskab nimetada põhivärve, leiab üles need

teiste värvide seast

3. Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse

(värvus, kuju, suurus) alusel

KUNST

1.Kritselab pliiatsiga

2. Teeb jäljendi käe, pintsli või templiga

3. Osaleb meelsasti kunstitegevustes

4.Veeretab, mudib, ja venitab plastiliini (või

muud voolimismaterjali)

MUUSIKA

1.Tunneb rõõmu kuuldavast muusikapalast

või laulust

2.Kuulab ja jälgib õpetaja laulu ja proovib

laulda õpetajaga kaasa

3.Mängib õpetaja ettenäitamisel lihtsamaid

löökpille (kõristis, kõlapulgad, looduspillid)

4.Kehapilli(plaks, pats) kasutamine

5.Tantsuliigutuste(keerutused, lehvitamine,

käteplaksud, kõndimine ja jooksmine

vastavalt rütmile) omandamine

LIIKUMINE

1.Tunneb rõõmu aktiivsest kehalisest tegevu-

sest

2.Viskab ja veeretab palli

3.Jookseb palli või rõnga järel

4.Kõnnib abiga trepist üles või alla

5.Oskab sooritada ettenäitamisel lihtsamaid

liigutusi: plaksutamine, kükk..)

45

LAPSE ARENGUKIRJELDUS: 3 aastased LAPSE NIMI

VANUS



1.Plaanib ja organiseerib tegevusi

täiskasvanu abiga

2.Tegutseb ka omaette täiskasvanu

osalemiseta

3.Tunneb end ära peegli ees

4.Suudab teha valikuid

SOTSIAALSED OSKUSED

1.Reageerib lihtsatele juhistele ja kor-

raldustele

2.Oskab lohutada haiget saanud sõpra


1.Paneb selga (vajadusel abiga) ja

võtab seljast jope, kampsuni, sokid

jm. Vajab abi nööpide lukkude, paelte

puhul

2.paneb oma asjad kokku meeldetule-

tamisel

3.Meeldetuletamisel tänab, palub,

tervitab

4.Küsib wc-sse, tuleb toime kõrvalise

abiga

5.Peseb ja kuivatab käsi ja nägu

MÄNGUOSKUSED

1.Mängib sageli koos 2-3 lapsega.

2. Mängib oma algatusel iseseisvalt kuni 15

minutit

3.Kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi

lihtsas rollimängus

MINA JA KESKKOND

1.Ütleb küsimise korral oma eesnime

2.Vastab õigesti küsimusele, kas on poiss või

tüdruk

3.Teab helkuri kasutamise vajalikkust

4.Oskab nimetada erinevaid ilmastiku nähtu-

si (sajab lund, sajab vihma….)

5.Oskab panna prügi prügikasti

6.Nimetab toiduaineid, puu- ja juurvilju

46

7.Oskab osutamise korral nimetada lille,

puud

8.Oskab näidata looma ja linnu kehaosi

9.Nimetab enimlevinud liiklusvahendeid

KEEL JA KÕNE

1.Kõneleb seostatult, kasutades keele gram-

matilisi vorme

2.Osaleb dialoogis

3.Oskab vastata küsimustele kus? Mida teeb?

4.Loeb peast või kordab järele 1-2 realist

luuletust

5.Kommenteerib enda või kaaslase tegevust

1-2 lausega

6.Mõistab ja suudab kuulata täiskasvanu loe-

tud lühikest juttu

MATEMAATIKA

1.Asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale

2. Rühmitab esemeid ühe etteantud tunnuse

(värv, kuju …) järgi hulgaks

3.Näeb ja leiab esemetes erinevusi (suur-

väike, lühike-pikk)

4.Loendab nelja piire ja tunneb arvude rida

4-ni

5.Orienteerub ruumis

6.Mõistab üks ja palju

7.Leiab paarid

KUNST

1.Hoiab rasvakriiti, pliiatsit pöidla ja sõrme-

ga, mitte rusikaga

2.Kasutab a) mitmesuguseid töövahendeid:

pintsel, pliiats, kriit.

b) savi ja plastiliini

3.Joonistab ringe ja jooni

MUUSIKA

1.Oskab muusika saatel sooritada matkivaid

liigutusi

2.Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika

iseloomule

3.Püüab õpetajaga kaasa laulda

4.Kehapilli kasutamine (plaks, põlvepats,

rinnamats, õlapats…)

5.kasutab rütmipille: marakad, kõlapulgad,

kellukesed, trummid.

LIIKUMINE

1.Kõnnib trepist üles ja alla

2.Viskab täiskasvanule palli, lööb palli jalaga

3.Kõnnib paaris

4.Kõnnib üle takistuse

47

5.Sooritab põhiliikumisi

6.Teeb harjutusi ettenäitamise ja juhendami-

se järgi ühises tempos õpetaja ja kaas-

lastega

ÕPETAJAD:

48


VANUS 4-AASTANE



1.Laps ütleb oma ees- ja perekonna-

nime

2.Suudab osaleda rühma ühistööde

teostamises

3.Järgib lihtsaid reegleid

4.Plaanib minakeskse kõne abil tege-

vust ja lahendab probleeme

5.Saab aru mõistatustest ja lihtsama-

test piltlikest võrdlustest

6.Arusaadav eneseväljendus

SOTSIAALSED OSKUSED

1.Tahab olla iseseisev

2.Räägib tunnetest, väljendab oma

seisukohti ja mõtteid

3.Palub andeks ilma meeldetuletuseta

4.Suudab omaette tegutseda 20-30

min

5.Käitub avalikes kohtades korralikult

6.Matkib täiskasvanu rolle

7.Küsib luba teiste asjade kasutamisel

8.Püüab vahel teisi abistada ja lohuta-

da


1.Paneb jalanõud ise õigesti jalga

2.Tuleb toime riietumisega, vajadusel

palub abi

3.Korjab kokku ja viib laualt köögi-

nõud

4.Palub ja tänab

5.Riputab oma riideid nagisse

6.Korrastab vajadusel mängu- ja töö-

koha

MÄNGUOSKUSED

1.Mängib sageli koos 2-3 lapsega,

suheldes 15 minutit

2.Mängib kaasa ühismänge

3. Mängides jagab mänguasju ja

kooskõlastab mängutegevusi

49

MINA JA KESKKOND

1.Nimetab kohti ja esemeid, mis võivad olla

ohtlikud

2.Teab helkuri kasutamise vajalikkust

3.Teab sebra tähendust

4.Oskab nimetada ruume lasteaias ja teab

nende otstarvet

5.Teab, et inimene saab talvel linde ja loomi

aidata

6.Teab valgusfoori tulede süttimise järjekor-

da ja nende tähendusi

7.Teab eriotstarbeliste sõidukite (kiirabi, po-

litsei, tuletõrje) ülesandeid

KEEL JA KÕNE

1.Kasutab 3-5 sõnalisi lauseid

2.Kirjutab üksikuid trükitähti

3.Jutustab mõne lausega lihtsa jutukese, läbi-

elatud või nähtud sündmusest

4.Mõistab täiskasvanu jutustatud teksti

5.Mõistab ja kasutab üld- ja liiginimetusi

(loomad, sõidukid …)

6.Eristab häälikut häälikute reas

MATEMAATIKA

1.Kasutab sõnu ees, taga, all, kõrval ruumi-

suhete tähistamiseks

2.Laob detaile suuruse järgi

3.Saab aru võrdlusastmetest (ilus-ilusam kõi-

ge ilusam)

4.Nimetab aastaaegade nimetusi

5.Tunneb kuunimetusi

6.Nimetab nädalapäevi õiges järjekorras

7.Oskab orienteeruda ajas (öö, päev, hom-

mik, õhtu, eile, täna, homme)

8.Sorteerib esemeid rühmadesse etteantud

tunnuste järgi

9.Nimetab ringi ruutu, kolmnurka

10.Loendab viie piires. Tunneb arvude rida

1-5

KUNST

1.Kleebib detaile ja kujundeid

2.Lõikab pabeririba ja kujundeid

Joonistab äratuntavaid asju

3.Hoiab pliiatsit õigesti käes

4.Värvib piirjoonte sees

5.Nimetab ja tunneb põhivärve

6.Joonistab kujundeid

50

7.Voolimisel ühendab 2-3 detaili (kuulid,

vorstikesed, pätsid)

MUUSIKA

1.Oskab kasutada rütmipille

2.Laulab vabalt voolava häälega

3.Alustab ja lõpetab laulu teistega üheaegselt

4.Liigub vastavalt muusika iseloomule

5.Liigub ringis üksi, paaris

6.Kasutab lihtsaid tantsuelemente (kõnd,

jooks, sulghüpped

7.Kordab liisusalme ja luuletusi

LIIKUMINE

1.Sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme

2.Kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja

jalgade liikumisega

3.Kõnnib tasakaalupingil

Seisab toeta ühel jalal

Põrgatab, viskab ja püüab palli

4.Viskab palli paaris

5.Hüppab paigalt kaugust

6.Sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides

ja õpitud harjutustes

7.Sooritab koordinatsiooni, tasakaalu, ja osa-

vust arendavaid harjutusi

Õpetajad:

51


VANUS



1.Osaleb ühistegevustes rõõmuga

2.Keskendub huvipakkuvale tegevuse-

le paarkümmend minutit

3.Püüab korrigeerida oma tegevust

vastavalt täiskasvanu juhistele

4.Tegutseb lühikest aega iseseisvalt,

kuid tegutsemiskindluse saavutami-

seks vajab veel täiskasvanu abi

5.Seab eesmärke ning üritab alustatud

tegevused lõpuni viia

SOTSIAALSED OSKUSED

1.Püüab vastuvõetaval viisil toime

tulla tugevate tunnetega

2.Saab hakkama lihtsamate konflikti-

olukordade lahendamisega

3.Kasutab elementaarseid viisakus-

reegleid.

4.Osaleb vestluses lastes ka teistel

rääkida

5.Teab ja püüab järgida rühma reeg-

leid

6.Sõlmib sõprussuhteid teiste lastega


1.Väljendab oma emotsioone ja oskab

neid nimetada (olen kurb, rõõmus …)

2.Püüab oodata oma järjekorda rahu-

likult

3.Saab riietumisega iseseisvalt hak-

kama

4.Suudab teha koostööd

MÄNGUOSKUSED

1.Liitub kaaslastega arvestavalt käi-

masoleva mänguga

2.Järgib mängureegleid

3.Mängib fantaasiamänge

4.Organiseerib mängu, määrab reeglid

ja kaasab teisi

5.Oskab mängides olla heatahtlik ja

teisi arvestav

52

6.Viib alustatud mängu lõpuni

MINA JA KESKKOND

1.Teab oma nime, aadressi, vanemate ja õde-

de-vendade nimesid

2.Teab oma rahvust, oma keelt ning riigi

tähtsamaid sümboleid

3.Nimetab tervist hoidvaid tegevusi

4.Nimetab toiduaineid, mida tuleb iga päev

süüa

5.Oskab nimetada kõiki aastaaegu ja neid

iseloomustada

6.Mõistab miks on vaja istutada puid ja taimi

7.Teab, kuidas sõiduteed ületada

8.Teab lapse jaoks vajalike liiklusmärkide

tähendust

9.Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada

nende välimust ja öelda, kus nad elavad

KEEL JA KÕNE

1.Hääldab õigesti kõiki emakeelseid hääli-

kuid

2.Moodustab grammatiliselt õigeid lauseid

3.Suudab määrata hääliku olemasolu sõnas

4.Suudab 3-5 lausega jutustada sündmustest

oma elus või kuuldud jutus

5.Märkab ja oskab parandada vigu teise kõ-

nes

6.Reastab lihtsama pildiseeria ja jutustab

selle järgi

7.Tunneb ja kirjutab mõningaid tähti ja oma

nime

8.Teab peast liisusalme ja luuletusi

MATEMAATIKA

1.Järjestab esemeid pikkuse, laiuse, kõrguse

järgi

2.Oskab näha ja nimetada esemete ühiseid

tunnuseid

3.Oskab kasutada aja mõisteid: eile, täna,

homme

4.Tunneb ja nimetab vähemalt 8 värvust

5.Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ja ristküli-

ku sarnasusi ja erinevusi ning leida sarnaseid

kujundeid ümbritsevast

6.Võrdleb esemete hulki ning otsustab, mida

on rohkem kui, vähem kui.

KUNST

1.Kasutab töövahendeid (pliiats, pintsel, kää-

rid)

53

2.Lõikab, voldib, rebib lihtsamaid kujundeid,

voolib kujukesi

3.Kasutab joonistusvahendeid liigse surveta

4.Joonistab äratuntavalt puud, maja, inimest

5.Rebi

MUUSIKA

1.Osaleb laulumängudes

2.Laulab ilmekalt, puhta intonatsiooniga

3.Õppeaasta lõpuks laulab iseseisvalt mõnda

aasta jooksul õpitud laulu

4.Kuulab muusikat ja oskab seda iseloomus-

tada (lõbus, kurb ,kõrge, madal)

5.Mängib raskemaid rütmipille (triangel)

6.Mängib pilli teistega ühes tempos

LIIKUMINE

1.Sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja

seletuste järgi

2.Valitseb oma keha ning sooritab tasakaalu,

painduvust, osavust arendavaid harju-

tusi

3.Seisab ja hüppab ühel jalal, kõnnib päkal,

kannal, jala sise- ja välisküljel

4.Mängib kollektiivseid võistlusmänge

5.Oskab liikumises kasutada raskemaid ele-

mente: ees ja külggalopp, hüpaksamm

6.Teeb harjutusi vahenditega

ÕPETAJAD:

54


VANUS



1.Suudab vestluses oma järjekorda

oodata

2.Suudab tegevusele keskenduda vä-

hemalt 20-30 minutit

3.Järgib ühistegevustes reegleid ja

suudab neid selgitada

SOTSIAALSED OSKUSED

1.Abistab ja kiidab teisi

2.Sõlmib sõprussuhteid teiste lastega

3.Järgib sotsiaalset rutiini


1.Hoiab korras õppe- ja mänguasjad

2.Tunneb ja täidab lauakombeid

3.Seab endale eesmärke ja üritab neid

ellu viia

MÄNGUOSKUSED

1.Osaleb ühismängudes, mis nõuab

otsustamist

2.Tuleb toime erinevate rollide täitmi-

sega. Matkib mängus täiskasvanute

rolle

3.Tuleb toime mängureeglite selgita-

misega

4.Osaleb äraarvamise mängudes

MINA JA KESKKOND

1.Teab nädalapäevade järjestust, aastaaegu

2.Nimetab oma lasteaia ja rühma nime

3.Teab raha otstarvet

4.Teab oma sünnipäeva ja vanust

5.Kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste ter-

vist

6.Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolu-

korras

7.Oskab nimetada ja kirjeldada aias ja metsas

kasvavaid taimi

8.Orienteerub ajas (öö-päev, hommik-õhtu,

eile-täna- homme)

9.Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja –

viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust

KEEL JA KÕNE

1.Kirjutab loetavalt oma nime, ütleb pere-

konnanime

55

2.Tunneb enamuse tähtedest

3.Oskab häälida, määrata hääliku olemasolu

ja asukohta sõnas

4.Oskab sünteesida häälitud sõna

5.Jutustab isiklikest kogemustest ja oskab

oma joonistust kirjeldada

6.Kordab salme ja luuletusi

7.Oskab vastata küsimustele pildi kohta

8.Laps jutustab mõne lausega kindlal teemal

MATEMAATIKA

1.Võrdleb arve (on suurem kui, on väiksem

kui)

2.Oskab vähendada ja juurde panna 1-3 pii-

res

3.Nimetab arve 1-10

4.Oskab esemed olulise tunnuse järgi grupee-

rida

5.Kasutab sõnu: pikk-lühike, lai-kitsas, kõrge

madal

6.Tunneb ja nimetab geomeetrilisi kujundeid

(ring, kolmnurk, ruut, ristkülik)

7.Eristab vasakut ja paremat poolt

KUNST

1.Lõikab välja lihtsamaid kujundeid

2.Oskab joonistada inimest

3.Joonistab süžeelise pildi

4.Värvimisel püsib joone sees

5.Murrab paberi kokku joont mööda

MUUSIKA

1.Oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva

iseloomuga tantsudes

2.Oskab välja mõelda uusi liigutusi laulu-

mängude juurde

3.laulab ilmekalt erineva iseloomuga laule

4.Sooritab koordinatsiooniharjutusi

5.Oskab rütmikaja ja rütmitelefonimänge

LIIKUMINE

1.Püüab, viskab ja põrgatab palli

2.Säilitab dünaamilistes harjutustes tasakaalu

3.Hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt

4.Käsitseb mäng- ja spordivahendeid juhen-

datud aktiivsetes tegevustes ja loov-

mängudes

56


VANUS



1.Saab aru lihtsamatest seostest (põh-

jus, tagajärg). Tajub esemeid, sünd-

musi ja nähtusi tervikuna

2.Saab kuuldust aru, reageerib sellele

vastavalt, kasutab arutlevat dialoogi

3.Tegutseb sihipäraselt, on võimeline

keskenduma 30 minutit

4.Kavandab ja korralda oma igapäeva-

tegevusi ja viib alustatud tegevused

lõpuni

5.Tegutseb uudses olukorras täiskas-

vanu juhiste järgi

6.Suhtub õppimisse positiivselt-tahab

õppida, uurida, esitada küsimusi,

avastada ja katsetada

SOTSIAALSED OSKUSED

1.Püüab mõista teiste inimeste tundeid

ja arvestada neid oma käitumises ja

vestluses

2.Tahab ja julgeb suhelda

3.Saab aru oma-võõras-ühine tähen-

dusest

4.Teeb vahet hea ja halva käitumise

vahel

5.Selgitab oma seiskohti


1.Suudab oma emotsioone kirjeldada

ja sobival viisil väljendada

2.Kirjeldab enda häid omadusi ja os-

kusi

3.Muudab oma käitumist vastavalt

tagasisidele

4.Saab hakkama eneseteenindamisega

ja tal on kujunenud esmased tööhar-

jumused

MÄNGUOSKUSED

1.Tunneb mängust rõõmu ja on suute-

line keskenduma

2.Rakendab mängudes loovalt oma

kogemusi

3.Algatab erinevaid mänge ja arendab

mängu sisu

4.Suudab mängu käigus probleeme

lahendada ja jõuda mängukaaslastega

57

kokkuleppele

5.Tunneb rõõmu võidust ja suudab

taluda kaotust võistlusmängus

6.Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahen-

deid

MINA JA KESKKOND

1.Tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda

omadusi, huvisid.

2.Kirjeldab oma kodu ja perekonda

3.Nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid

4.Nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahva-

traditsioone

5.Mõistab, et inimesed on erinevad ja neil on

erinevad vajadused

6.Kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid

taimi, seeni ja loomi

7.Selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aasta-

aegadest, öö ja päeva vaheldumist

8.Mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse

mõju ja tagajärgi

KEEL JA KÕNE

1.Tuleb toime eakaaslaste kui ka täiskasva-

nutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja

suhtlemise paigaga

2.Saab aru kuuldu sisust, reageerib sobivalt

3.Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi

anda

4.Jutustab pildi, oma kogemuse või kuuldu

sisu põhisisu ja olulised detailid

5.Kasutab kõnes liitlauseid

6.Tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi

sõnu

7.Kirjutab joonistähtedega sõnu

8.Teab peast luuletusi ja laule

MATEMAATIKA

1.Võrdleb hulki kasutades sõnu rohkem, vä-

hem, võrdselt

2.Teeb 12 piires loendamise teel kindlaks

esemete arvu, teab arvude 1-12 järjestust ja

tunneb numbrimärke ning oskab neid kirju-

tada

3.liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke

+, -, =

4.Rühmitab ja järjestab esemeid suuruse ja

ajatunnuste järgi

5.Oskab öelda kellaaega täistundides

6.Nimetab aastaaegu, kuid, nädalapäevi, teab

58

oma sünnikuupäeva

KUNST

1.Väljendab joonistades, maalides, voolides

ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid

2.Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnus-

te järgi

3.Keskendub alustatud tegevusele ja loob

oma kunstitöö

4.Kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja

meeleolu

MUUSIKA

1.Laulab ilmekalt loomuliku hääle ja vaba

hingamisega

2.Suudab laulu või muusikapala rahulikult

kuulata ja iseloomustada

3.Mängib eakohaseid rütmi- ja meloodiapil-

lidel õpitud lauludele ja instrumentaalpalade-

le lihtsaid kaasmänge

4.Eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille

LIIKUMINE

1.Keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevu-

seks

2.Matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel

3.Peab kinni kokkulepitud mängureeglitest

4.Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et

liigutused on koordineeritud ja rütmi-

lised

5.Kasutab liikumisel erinevaid vahendeid

6.Nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti

tuntumaid sportlasi

ÕPETAJAD:

59

VÕSU KOOLI KOOLIEELIKU KOOLIVALMIDUSKAART

1.Üldandmed lapse kohta

Nimi:

Sünniaeg:

Koolieelne lasteasutus:

Rühma liik:

Lasteasutuse nimekirjas:

Kodune keel:

2. Lapse arengutulemused üldoskustes : enesekohased oskused, sotsiaalsed oskused, mängu-

oskused ,tunnetus- ja õpioskused (lapse arengu tugevad küljed, arendamist vajavad küljed)

Lapse arengu tugevad küljed Arendamist vajavad küljed

3. Lapse arengutulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades


4. Koolieelses lasteasutuses rakendatud tugiteenused

Ei ole vajanud logopeedilist abi.

5. Kokkuvõte lapse koolivalmidusest


Kuupäev

Pedagoogid

Lapsevanem Direktor

Documents

VÕSU KOOLI LASTEAIA ÕPPEKAVA•su-kooli-lasteaia-Õppekava2.pdf · 3 VÕSU KOOLI LASTEAIA ÕPPEKAVA I ÜLDOSA 1.1 Võsu Kooli lasteaiarühmade liik ja eripära Võsu Kooli lasteaiarühmad