KOOLIVAHEAEG 24. detsember 2009 – 10. jaanuar 2010

(algus “JÄRVE COOL” nr 41)

Dusja Kui Dusja Tallinnasse jõudis, oli ilmatüdruku konkurss ammu läbi saanud. Jah, kõigi mugavustega (välja arvatud nätsud istmete all) liinibuss oleks ta kahe ja poole tunniga pealinna viinud, kuid kahjuks ei lubatud Dusjat sinna peale. Tüdrukul polnud seni aimugi olnud, et ühistranspordis sõitmise eest on vaja raha, kuritegelikult palju raha!, välja käia. Kui bussijuht talle maruvihaselt röögatas: „Oled sa loll väää?“, ehmus Dusja sedavõrd, et kukkus tagurpidi bussitrepist alla ning jäi üsna õnnetult peatusesse istuma. Tüdruk vaatas nukralt bussi astuvaid inimesi ning otsustas siis, et peab, maksku mis maksab, siiski Tallinnasse jõudma. Kuna Dusjal polnud halli aimugi, kuhupoole Tallinn jääda võiks, tuli tal geniaalne idee bussi järel joosta, et vähemalt õige suund kätte saada. Esimesed sada meetrit oli ettevõtmine isegi edukas, siis aga märkas bussijuht, et too hullumeelne sinijuukseline teismeline jookseb tal järel, kiirendas ning kadus kähku Dusja silmist. Tüdruk oli aga juba NII kaugele jõudnud, et ei kavatsenudki enam loobuda. Ta kõndis oma sisetunde järgi aina edasi, jõudis Pärnusse, Tartusse, Riiga, Narva, Viljandisse ning lõpuks ometi ka Tallinna. Oli oktoobrikuu. Dusja teadis juba, et ilmatüdruku konkurss on läbi saanud. Karm tõde oli selgunud augustikuuõhtul, kui Dusja puukoort näsides ühest aknast sisse vaatas ja „Reporter“ parajasti käis. Kui siis keegi Kairit Tuhkanen naeratades teatas: „Homme on üle Eesti oodata lumetuisku ning välisuste kinnijäätumist.“, murdis see Dusja südame täielikult. Nüüd, pea kaks kuud hiljem, oli tüdruk sellest enam-vähem üle saanud. Dusja armus Tallinnasse esimesest silmapilgust. Nii palju inimesi, keda telliskividega taga ajada! Nii palju vihaseid autojuhte, kes tema suunas rusikat viibutasid, kui tüdruk peaaegu auto alla jäi. Dusja aga eeldas, et see on suurlinna elanike kõige sõbralikum tervitusviis ning lehvitas neile rõõmsalt vastu. Varsti väsis Dusja liikluskärast ning restoranitöötajatest, kes talle korduvalt nina vastu klaasi surumise eest politsei ähvardasid kutsuda. Tüdruk läks Šnelli tiigi äärde ühele pingile pikutama. Tema läheduses istusid kaks meest: üks vanem, kogukam, halli pea ning prillidega, teine paistis olevat noorem, kindlasti kõhnem ja tumedate juustega. Dusja kikitas kõrvu, et meeste juttu kuulda. „Ma ütlen sulle, Andrus, tule Keskerakonda,“ sõnas esimene mees tungivalt. „Homme on valimised, no täitsa kindlalt võidame ära. Siis teeme riigipöörde ja... Kas pole ahvatlev?“ „Muidugi on, Ets, muidugi on,“ nõustus Andruseks nimetatu lõuga sügades. „Aga ma ikka ei tea... Mis siis, kui riigipööre ei õnnestu? Pannakse mind veel Viru vanglasse, seal on kõik venelased, ei salli mind.“ „No mis jama sa ajad?“ naeris Ets täiest südamest, nii et Dusjal hirmujudinad üle selja käisid. „Kuidas ei õnnestu? Kõik Kodutütred on meie poolel. Kuidas saab riigipööre mitte õnnestuda, kui meie poolel on Kodutütred? Ah, ära jama. Lähme, ma ostan sulle ühe õlle ja kapsapiruka. Siis liitud meiega?“ „No miks sa kohe seda ei pakkunud!“ lõid Andruse silmad särama. „Muidugi liitun.“ Mehed lahkusid pargist rõõmsalt, lauldes kõvasti ja valesti „Põdra maja“. Dusja jäi mõtlikuna pingile lebama, kuni ta unne suikus.

Järgmisel hommikul ärkas tüdruk selle tõttu, et midagi valget talle pähe kukkus. Mingi lind lendas parastavat naeru meenutavaid häälitsusi tehes minema. Dusja hõõrus silmi ning ajas end kohe püsti, sest talle meenus midagi tähtsat: täna on ju valimised! Tüdruk eksles mõnda aega mööda linna ringi, kuni leidis ühe valimisjaoskonna. Sees istus väikese laua taga range välimusega keskealine naine, seljas Digimoni pildiga T-särk. „Tere, ma tulin valima,“ lausus Dusja häbelikult punastades, kuigi tema punastamist rohelise nahavärvi tõttu märgata ei saanud. „Isikut tõendav dokument palun,“ vastas naine pilku tõstmata. „Aga... aga mul ei ole,“ kogeles Dusja nukralt. „Kas ma ei saagi nüüd valida?“ „Ei saa jah, paras,“ ütles naine napisõnaliselt ning keeras koomiksi lehte. Ta luges parajasti Miki Hiirt. „Aga... ma tahtsin Keskerakonna valida,“ ütles Dusja veel õnnetumalt. „Et nad ikka, teate küll, riigipöörde saaks teha.“ „ISSAND JUMAL, ole vaiksemalt!“ hüüatas naine pilku tõstes, kuid leebus siis. „Ah, Keskerakonda valima? Noh, seda dokumenti polegi nii väga vaja. Näed, sinna kabiini mine...“ Dusja astus valimiskabiini, kritseldas kähku hääletussedelile numbri 666, kellegi Edgari oma, ning lahkus siis kabiinist. Kui tüdruk välja astus, nägi ta midagi, mis ta täielikult tarretuma pani. Dusja nägi oma elu armastust.

Külli Kruus 12. klass (järgneb ...)

Järve Cool nr. 42 8

Järjejutt

©Koolileht “JÄRVE COOL” Toimetus: 10. ja 11. klass. Reklaam: 11. klass. E-mail jarve.cool@jarve.edu.ee Tiraaž 70

▲ Tasemel kaardilugeja

▲ Triinu sebis mõmmit

▲Joonistas Hindrek Hallik 12. klass

Koolimaja välisuks on lukus!

Esmaspäeval, 30. novembril tehti koolirahvale teatavaks korraldus lukustada koolipäevaks kooli välisuks ning uurisime, mis põhjustel ja eesmärkidel see otsus vastu võeti.

Loe lk 2

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi ja tema sõprade häälekandja.

Minu jaoks on oluline, et minu kodulinna noored

saaksid elus sama hästi hakkama kui Tallinna

eliitkoolide õpilased. Ülane Vilumets

Hind 5 EEK

SELLES LEHES VEEL

◄Maailma- rändur

Hendrik Relve meie

koolis lk 5

◄ Õ p p e p ä e v väljaspool kooli

Lk 7 Õf Ampsuke ma-janduspäeval ►

lk7

Persoon ► Sinise peaga geenius Priit Paidla 10.

klass.

lk 6

„Tagasi kooli“ nädal meie koolis 19.-23. oktoobrini toimus Eestis kolmandat korda Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli poolt algatatud „Tagasi kooli“ nädal, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd, julgustada õpilasi olema ettevõtlikud, unistusi sihikindlalt ellu viima. Samuti muudavad külalisõpetajad

koolielu mitmekesisemaks, rääkides oma kogemustest erinevates valdkondades. Meie kooli külastasid mitmed inimesed, kes on Järve Gümnaasiumiga kuidagi seotud olnud.

Lk 4

Järjejutu Dusja 2. osa Kui Dusja Tallinnasse jõudis, oli ilmatüdruku konkurss ammu läbi saanud. Jah, kõigi mugavustega (välja arvatud nätsud istmete all) liinibuss oleks ta kahe ja poole tunniga pealinna viinud, kuid kahjuks ei lubatud Dusjat sinna peale. Tüdrukul polnud seni aimugi olnud, et ühistranspordis sõitmise eest on vaja raha, kuritegelikult palju raha!, välja käia...

Lk 8

detsember 2009 nr. 42

Aitame neid, kes ise ennast aidata ei suuda! Jõulud pole enam mägede taga ja nagu tavaliselt ikka kobeks on, veedetakse jõulud koos lähedaste ja kallitega. Kuid mida teevad sel ajal need, keda on hüljatud ja karmi saatuse kätte jäetud? Loomad, nagu inimesedki, vajavad hellust ja hoolt. Kui sa arvad, et sul on piisavalt armastust, mida jagada, külasta Kohtla-Järve loomade varjupaika ja kingi kutsule või kiisule üks väike pai. See on ju tasuta. Vali endale varjupaigast loom, kui soovid endale toredat seltsilist. Nagu öeldakse, päästetud loom on kõige tänulikum.

Lk 3

Jõulupeod 21.12 kell 13.00 5.-7.kl

kell 17.00 8.-9.kl

22.12 kell 9.00 1.-2.kl

kell 11.00 3.-4.kl

kell 18.00 10.-12.kl

Koolimaja välisuks on lukus! Esmaspäeval, 30. novembril tehti koolirahvale teatavaks korraldus lukustada koolipäevaks kooli välisuks ning uurisime, mis põhjustel ja eesmärkidel see otsus vastu võeti. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi direktor Kalmer Puul. (pildil) Esmaspäevast lukustati kooli välisuks, kes selle peale tuli? Seda nõudsid hoolekogu liikmed ja lapsevanemad lastevanemate koosolekul, mis toimus 17. novembril 2009. Õppenõukogult sai see otsus heakskiidu. Miks just praegu, kui olete juba mitmendat aastat meie kooli direktor? Uste lukustamine on juba üsna kaua meil plaanis olnud, kuid see on pikk protsess. Linnavalitsuselt, õpetajatelt ja ka kooli kõrval asuvate kortermajade elanikelt tuli pidevalt kaebuseid, et nad näevad õpilasi suitsetamas. Ühel päeval, kui kooli tulin, nägin kooli ees üht alaealist tüdrukut suitsu tegemas ning siis otsustasin, et tuleb midagi võimalikult kiiresti ette võtta ja sellele lõpp teha. Mis on uste lukustamise eesmärgiks? Esiteks on turvalisus, et tagada meie kolleegide ja õpilaste ohutus. Teiseks, et ohjeldada alaealiste suitsetamist vahetundides. Kui nad teevad seda kooli territooriumil (hekiga piiratud ala), peab sellega tegelema kool ning vajadusel teavitama politseid. Kui tabatakse kooliõpilane suitsu tegemas teisel pool hekke ehk linna territooriumil, saab alaealist karistada vaid politsei, kui ta vahele jääb. Kolmandaks eesmärgiks on tagada õpilaste hea tervislik seisund. Eelmisel nädalal puudus koolist haiguse tõttu ligi 100 õpilast. Kui vahetunnil tahetakse koolimajast välja minna, ei tohi riidehoidjad õpilastele riideid anda. Seega minnakse välja lihtsalt dressipluusi või jaki peal ning jäädakse haigeks, siis on jälle kool süüdi. Millega tagate selle, et korrarikkumist koolimajas sees ei toimu? Loodame õpilaste mõistvale suhtumisele, sest ise ei saa me siin midagi konkreetset ette võtta. Tuleb järgida kooli kodukorda. Kui õpilasele on antud koolist lahkumiseks suuline luba, siis kuidas seda kontrollitakse? Uste lukustamise korralduse viimases punktis on kirjas, et koolist saab lahkuda muudel erandjuhtudel klassijuhataja, sotsiaalpedagoogi või õppealajuhataja suulisel / kirjalikul loal. Niisiis on see väga paindlik ning põhineb eelkõige usaldusel õpilase ja õpetaja vahel. Kui ikka on teada, et õpilane on ühe korra valetanud, siis enam nii libedalt tal ei lähe. Just suitsetajad toovad sageli ettekäände, et minnakse poodi. Nii kaotavad need õpilased aga usalduse õpetajate hulgas. Kuidas toimite, kui hädaolukorras on vaja kõik inimesed koolimajast evakueerida? Selleks on koolis vastav turvalisuse personal, kes vastutab selle eest, et lahti saaksid nii garderoobiuks ja ka kaks kõrvalust. Me oleme seda arutanud ning varsti viime läbi ka õppuse. Eriti tähtis on see koolitulistamiste või pommiähvarduste suhtes, mis on praegu väga aktuaalsed. Kuidas on esimesed ukse lukustamise päevad koolis möödunud?

Tagasilööke on ikka tulnud. On tuntud suitsuhaisu 4. korruse tüdrukute WC-s ja mind pani see tõesti imestama, et just tüdrukute omas. Tavaliselt on ikka poisid ulakamad. Kaks poissi on käinud ka garderoobi tagaukse juures suitsetamas. Ja kaks õpilast leidsid, et koolist väljumiseks ei pea uksi kasutama vaid tegid seda akende kaudu. Ise vastasid, et kooli kodukorras pole sätestatud eeskirja, mis keelaks väljumise akende kaudu. Kuid kas nii peaks käituma kooliõpilane? Kui kauaks kooli uksed kinni jäävad? Tavaliselt ikka nii kauaks, kui tuleb järgmine korraldus, mis eelmise korralduse tühistaks. Kevadel aga kui ilusad ilmad tulevad, ei laseks ma uksi siiski avada. Pärast viiendat tundi saab samuti väljas käia. Kas see on ainus muutus koolielus või on veel midagi tulemas? Õpilasi puudutavaid muutuseid hetkel pole, kuid vajadusel anname sellest teada. Valvur kooliukse juures – Jüri Bõstrov. (pildil ▼) Mis on Teie tööülesanne, kui te praegu siin kooli eesruumis olete? Pisikute eemale ajamine (naerab). No päriselt lugu on nii, et kell 8.15 panen uksed kinni ja sisse lasen ainult õpetajad ja kooliõpilasi, välja saab ainult vastava loaga või pärast uste avamist kell 12.30. Kas Te valvate siin koguaeg ise? Päris koguaeg ma siin ei saa olla, sest vahepeal pean autoga sõitma. Siis kui sõidan ära, siis peab siin keegi teine olema. Kas esimeste päevade jooksul on püütud vahetundides ka koolimajast välja saada? Eks ikka taheti esimestel päevadel, aga ma olen nii range onu, et nad juba kardavad mind. Täna ei ole keegi tülitanud, aga alguses küll. Kuid lihtsalt ei tee neile ust lahti. Mis on Teie arvates ukse lukustamise peamine põhjus? Mina arvan ikka, et seda peab õpilastelt endilt küsima. Nemad on selle põhjuseks. Kas peale välisukse avamist on palju noori, kes vahetundidel ikka õues käivad? Ühel päeval lugesin vahetunnil ära, oleneb muidugi päevast, kuid väljas käis 20-25 inimest. Enamus ikka poisid, aga üks tüdruk oli ka. Tüdruk ütles mulle, et ei käi suitsetamas, aga kui ta iga vahetund väljas käib, võib arvata, et äkki siis käib õlut joomas (naerab). Kuidas toimite, kui kooli tahab sisse saada keegi tundmatu täiskasvanu? Küsin, kelle juurde vaja minna on ja siis saadan ta sinna. 3. A klassi õpilane Maris Lentso. (pildil)

Kuidas suhtud sellesse, et koolimaja välisuks lukku pandi? Hästi, mulle see meeldib. Kas teavitasid sellest ka oma vanemaid? Ei. Kas sa ise käisid ka vahetundide ajal väljas? Jah, kevadel, kui soojad ilmad olid, käisin õues mängimas. Mis sa arvad, miks uks lukku pandi? Et turvalisem oleks.

Järve Cool nr. 42 2

Kuum lugu

Ettevõtlikkus on moes – majanduspäev 2009 20.novembril kogunesid Järve Gümnaasiumisse juba neljandat korda ettevõtlikud noored erinevatest Ida-Virumaa koolidest, et osa saada majanduspäevast ehk mapä-st, kui end kaasaegselt ja innovaatiliselt väljendada.

Vaatamata Eestis valitsevale majanduslikule olukorrale nagu kiuste masust ja täpest ei räägitud, küll aga tunti rõõmu erinevatest mängudest ja loovülesannetest. Päev algas ürituse eestvedaja, ühtlasi Järve Gümnaasiumi majandusõpetaja Kaire Jõe tervitussõnade ning sissejuhatusega. Noortele soovisid toredat päeva ja arukaid otsuseid Järve Gümnaasiumi direktor Kalmer Puul ning Junior Achievement

Arengufondi direktor Epp Vodja. Pärast seda lahutati algklasside, põhikooli viimase klassi ning gümnaasiumi õpilased üksteisest ning igaüks asus vastavalt oma vanusele erinevaid ülesandeid täitma. Kui viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, kuidas noored on raamides kinni ja loovalt mõelda ei oska, siis majanduspäeval pesamunade tegevust jälgides küll sellist muljet ei jäänud, et tulevik nii must-valge oleks, kui paljudele tundub. Iga skeptik, kelle arvates noorus on hukas ja võimetu mõtlema, peaks nägema algkoolis õppivate õpilaste meisterdatud rõõmumasinaid, mis olid täiesti erandlikud, kohati isegi tobedad, nagu lapsed ise ütlesid, ning hästi järele mõtlema, kas nad ise saaksid ühe korraliku rõõmumasina valmistamisega hakkama. Teeme proovi: kas Sinu rõõmumasin toituks mudast ja pudelikorkidest, laulaks unelaulu, naerutaks inimesi silmade võnkumise või peast välja ajamisega? Ideid oli hullumeelsemaidki, lausa geniaalseid ning üldiselt peitus

rõõmuvalmistamine väikestes asjades, asjades, mis on nii tavalised, et nende peale vahel ei tulegi. Üheksandate klasside õpilased sisustasid mitu tundi arvutiklassis, mängides ettevõtlusmängu Simulaator 7. Esimene mäng oli ülesärkamiseks, teise mängu ajal elavneti märgatavalt ja tekkis soov konkurentidele koht kätte näidata. Vaatamata serveri viperustele, tuli

esikohale Järve Gümnaasiumi I võistkond. Ka seekord osutus päev kõige pikemaks gümnaasiumiõpilastele, kes mängisid päeva esimesel poolel mängu Turuplats, mille põhiülesanne on aidata paremini mõista müüjate, tootjate, kodumajapidamiste ja pankade omavahelist seotust, konkurentsi olemasoluc. Pärast mitmetunnist ajude ragistamist selgusid selleski mängus võitjad, tunnustati parimat kodumajapidamist, tootjat, müüjat, pankurit. Päeva teisel poolel räägiti ja seletati, kuidas mängida modelleerimismängu Titan, mille eesmärk on õpetada noori tegema õigeid ettevõtlusega seotud otsuseid, hiljem võisteldi. Hologeneraatoreid müüsid kõige edukamalt Sillamäe Kannuka Kooli õpilased. Pikemate vahetundide ajal müüs enda valmistatud käepaelu õpilasfirma Faith Lüganuse Keskkoolist, Järve Gümnaasiumi usinad küpsetajad kaubitsesid vahvlitega, Ampsuke pakkus vahvlite kõrvale keelekastet. Õpilaste sõnul oli päev igati korda läinud, esimest korda osalenud Mäetaguse ja Jõhvi Gümnaasiumi õpilased lubasid järgmisel aastal taas osa võtta. Aitäh kõigile asjaosalistele ja toetajatele!

Triin Rannamaa 11. b klass

Õppepäev väljaspool kooli

Kadrilaupäeval sõitis meie klass õppepäevale Imaveresse. Siht oli Imavere piimandusmuuseum. Giid Riina jutustas muuseumis meile, kuidas vanasti inimesed elasid ja milliseid töid nad tegid. Näitas erinevaid masinaid, tööriistu ja nõusid, mida kasutati piimameiereis. Saime teada, et vanasti tehti Eestis väga head võid. Seda müüdi välismaale ja sellest saadi palju raha. Ka meie valmistasime ise koorevõid. See töö oli päris raske. Seda tuli teha käsitsi. Aga pärast maitses see meile väga hästi. Muidu me võid nii ei armasta, aga see oli väga hea. Tädi Riina korraldas lõpus meile ka väikese tunnikontrolli. Ta kontrollis, kas ikka jäi meile kõik meelde. Me olime kõik tublid ja sooritasime eksami hästi ning saime tasuks raamatud „Lehm Lonni mõistatused“. Edasi suundusime jaanalinde vaatama. Selles talus elasid jaanalinnud, emud, nandud, papagoid ja teised väikesed linnukesed. Sassi talu perenaine jutustas huvitavalt lindudest. Talus me meisterdasime ja maitsesime ka jaanalinnulihast vorsti. Ostsime ka väikesed meened kaasa. Ja algaski sõit kodu poole. Meil oli tore väike buss ja vahva bussijuht. Me oleme nii palju kordi sõitnud bussiga, aga seekord oli kõik nagu teisiti. Õpetaja rääkis meile, et vanasti kui lapsed bussiga kuhugi sõitsid, siis nad ei karjunud ja tõugelnud niisama, vaid hoopis laulsid. Ja meie hakkasime ka laulma. Tuletasime meelde laule, mida oleme õppinud. Kordasime ka uusi laule, mida peame alles esitama. Aeg möödus väga kiiresti ja olimegi juba kooli juures. Me täname ka meie kooli vilistlast Arvo Allerit ja Taluliitu, kes meile selle toreda päeva organiseeris. Ootame põnevusega kevadet, et siis jälle kuhugi midagi uurima minna.

Evelin Lass ja Reia Rõõmus 3.a

Järve Cool nr. 42 7

Meie tegemised

▲ Rõõmumasina valmistajad

▲ Ärihaid Turuplatsil

▲ Väiksed vahvliküpsetajad

Jaanalind

Jaanalinnul suur on jalg ehkki varbaid kaks on all. Kiiruski on üli suur, väikseks jääb tal linnupuur. Aju on kui hernetera, silm on justkui lõngakera. Ammu surnud esiisad, nüüd ta farmis ainult kisab. Keir Bogens 3.a

Piim

Piim on hea tervisele, minu väikestele hammastele. Joon klaasi täie piima, siis kasvan kohe mina. Piimast saab ka juustu, jogurtki on hea. Rõõmus meel on minul piima tänama ma pean. Maria Nazarova 3.a

Sinise peaga geenius Priit Paidla on meie koolis käinud esimesest klassist saadik. Eelmisel aastal lõpetas ta põhikooli ainult viitega ja otsustas jääda siia edasi gümnaasiumisse. Kas sa oled enne ka oma juukseid värvinud? Jep, ühe korra lasin mustaks teha. Tol ajal oli see moes ja pärast ahviti nii, et vähe ei ole. Mis ajendas sind värvima juukseid just siniseks? No alguses soovisin niisama värvida, esialgu plaanisin jälle mustaks teha, kuid siis vaatasin oma MSN-i avatari ning mõtlesin, et kurat, võiks ju siniseks teha. Siis hakkasingi otsima võimalust selle teostamiseks, mis venis hullumeelselt. Miks? Sinist värvi päris poest osta ei saa, sest selliseks värvivad püsivalt ainult segased inimesed. Isegi mõned juukslad vahtisid soovi esitamisel sellise näoga, nagu oleksin vaimuhaiglast karanud. Kas ka juuksurisalongi oli raske leida, kus värvitaks su juukseid siniseks? Värvi saamisega oli rohkem probleeme, värvimisprotsess iseenesest ju lihtne. Mis see kõik sulle kokku maksma läks? 400 eeku. Aga põhimõtteliselt on odavam, lihtsalt ma värvisin alguses ainult paar salku ja siis uuesti, nii et muidu oleks läinud 200.- Kuidas su klassikaaslased ja õpetajad su uut juuksevärvi kommenteerisid? Suht okeilt, alguses oli küll mõnel "omfg wtf", aga tegu ikkagi juuksevärviga ja suht suva. Õpetaja Valgoja andis tunnikontrolli ja kommenteeris, et ei tasu liialt silma paista, va õppeedukusega. Milline on kõige eredam sulle meelde jäänud reaktsioon? Kui pärast peeglisse vaatasin ja see osa minust, mis veel ratsionaalselt töötas, ütles: "What have I done." Ehk jäi mul midagi küsimata, millest oleksid tahtnud rääkida pikemalt? Unustasin mainida, et pildil on üks tegelane Jaapani videomängust. Sellele ajendas kaasa fakt, et Jaapani teatud subkultuurides on moes normist ekstravagantsem stiil, mida küll ei jäljendanud, kuid tagasihoidlikult silmas pidasin. Jaapani subkultuur? Oled sa salajane Jaapani ja tema kultuuri kummardaja? Jaapani subkultuuri puhul spetsiifiliseks ei sooviks minna, sest see on küllaltki võõras. Jaapani kultuuri salajaselt ei kummarda, või et üldse ei kummarda, kuid popkultuuri puhul on toidulaual ainult Jaapani kraam. Muidugi jälgin ning uurin toda kultuuri elulisemates teemades, kuid sellesse süvenemine ning keele õppimine lükkub ülikooliaega (loodetavasti). Millal avastasid sa enda jaoks Jaapani kultuuri? Ma arvan, et see oli 7. klass, kui kodutöös pidi midagi riikidega seotut tegema, siis lambist sattusin Jaapani peale ning sealt see edasi läkski... Mis paelub sind selle kauge kultuuri juures niivõrd et sa oled valmis oma juukseid seepärast siniseks värvima? No päris selle tõttu nüüd tempu ette ei võtnud, sest mõjutused tulid anime-manga visuaalsest stiilist, kuid Jaapani juures paelub kõik. See-eest ma pime fanaatik ei ole ja oma rahvust/keskkonda

ei hülga. Mida arvad sa nn. Paplijaapanlastest (See on eesti keelne vaste terminile Wapanese, mis tähendab võlts-jaapanlast, inimest, kes üritab käituda põlisjaapanlasena, milles ta kukub haledalt läbi)? Küllaltki jälestusväärsed, kui aus olla. Samas kui see on mööduv periood, nagu, pean tunnistama, oli mulgi, siis on see lihtsalt üks esialgse vaimustuse etapp, kus armastus Jaapani vastu rajaneb võltsidel ideaalidel ning inimene on identiteedikriisi ohver. Aga kui tulla 21-aastaselt

röökima, et Jaapan on PARIIIM! vaid seetõttu, et nähti mõnda popkultuurilist teost, siis on see ebameeldiv kõigile, eriti veel jaapanlastele endile. Kindlasti on üks su unistustest minna Jaapanisse elama? Hetkel piirdub õhulosside ehitamine Jaapani (ja ka teiste Kaug-Ida riikide) külastamisega, kuid elamine sõltub sellest, kuidas ma ise kord tunnen. Jaapan on homogeenne riik ning sinna minnes oleksid sa gaijini (jaapani keeles välismaalane, millel on kergelt negatiivne varjund) rollis väga kauaks ja aktsepteerimise nimel pead pingutama elu lõpuni. Siiski, üliõpilasena 1-2 aastat tõusva päikese maal aega veeta oleks tore. Küll siis juba näeks, mis edasi. On sul mingisuguseid soovitusi praegustele identiteediprobleemides

vaevlevatele noortele? Mitte eriti. Lihtsalt saagu üle sellest, et isegi kui nad tahaks, ei värvi isegi hookus-pookus nende nahavärvi kollaseks, ning Jaapan ei ole sõna "perfektne" sünonüüm.

Reijo Palmiste 10. klass

Järve Cool nr. 42 6

Meie inimesed

Kuidas ma vihkan talve Miks ma vihkan talve? Külm jäine kõledus... Tühjad raagus puud,

nii surnud, elutud karkassid, hääletud hingetud karjed murduvates okstes

Mida ma vihkan talves?

Sõnulseletamatult sulgunud taevast määrdunudvalge pilvemüüri taga. Päikesepaiste puuduses poolsurnud

rahvamassi tänaval.

Kuidas ma vihkan talve? Jälestades südamepõhjani kontilõikavat tuult, mis

kõrvulukustavalt halades kriiskab külmunud lindudele

laule sügise surmast.

Jääkrohvil maandudes murdunud luude ragin ja läbimärjad saapad. Jopekujulised vatitekid ja sulava

lörtsiks taanduva lumemehe kurblik pilk. Mida ometi oodata tüüpiliselt tõbisest talvest?

Masendust. Hirmu. Pimedust. Nukrust. Üksindust ...

Hindrek Hallik 12. klass

11.A klassi õpilane Sander Roberts. (pildil) Kuidas suhtud sellesse, et koolimaja välisuks lukku pandi? Hästi, sest see on väga kasulik väikeste laste tervisele. Kas teavitasid sellest ka oma vanemaid? Mainisin ikka, nad arvasid, et see on positiivne. Kas sa ise käisid ka vahetundide ajal väljas? Käisin varem küll, juua ja pirukaid ostmas, värsket õhku hingamas. Mis sa arvad, miks uks lukku pandi? Ohutus, sest on terrorismioht ja see, et õpilased käivad suitsu tegemas.

Õpetaja Pille Ers (pildil) Kuidas suhtute koolimaja välisukse lukustamisesse? Positiivselt. Esiteks mulle ei meeldi, kui ma näen alaealisi, kes tegelevad sellega, millega nad ei tohiks tegeleda. Kui ma näen siin kooliaias suitsetavaid õpilasi, siis see on väga kurb. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Ma olen kuulnud nende arvamust ja need on kahesugused. Loomulikult need, kes on harjunud

igapäevaselt õues käima kooli väravate juures suitsetamas, siis need on ärritunud, sest neil ei lubata teha seda, mida nad ei tohikski teha. Ja teiseks need õpilased, kellel ei ole vajadust väljas käia, siis nemad tunnevad ju ennast turvaliselt. Mis on Teie arvates ukse lukustamise põhjused? Põhjus, oli see, et päeval liikusid mööda kooli ringi võõrad inimesed. Näiteks seisavad hambaarsti ukse juures, aga sisse ka ei lähe. See on kahtlane, et mida ta siis siin teeb. Üldiselt olen ma näinud neid inimesi, kes kooli sisse ei tule, vaid ootavad väljas. Sellepärast mulle meeldib, et keegi võõras ei saa sisse. Õpetaja Oksana Nazarova► Kuidas suhtute koolimaja välisukse lukustamisesse? Positiivselt. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Kes suitsu ei tee, siis nemad ei tee sellest välja, aga muidugi mõned on öelnud, et koolimaja on nüüd nagu vangla. Mis on Teie arvates ukse lukustamise põhjused? Et oleks turvalisem ja see on minu jaoks tõesti väga tähtis.

Jekaterina Andrjuškova, Liis Süda 11. a klass

Aitame neid, kes iseennast aidata ei suuda!

Jõulud pole enam mägede taga ja nagu tavaliselt ikka kobeks on, veedetakse jõulud koos lähedaste ja kallitega. Kuid mida teevad sel ajal need, keda on hüljatud ja karmi saatuse kätte jäetud? Loomad, nagu inimesedki, vajavad hellust ja hoolt. Kui sa arvad, et sul on piisavalt armastust, mida jagada, külasta Kohtla-Järve loomade varjupaika ja kingi kutsule või kiisule üks väike pai. See on ju tasuta. Vali endale varjupaigast loom, kui soovid endale toredat seltsilist. Nagu öeldakse, päästetud loom on kõige tänulikum. Õige pea on sul võimalik anda omapoolne panus loomade elu päästmisel, annetades raha annetuskasti, mille võib peagi leida kooli kolmandalt korruselt, kohvikust Ampsuke. Varjupaigale võib annetada ka korralikku toitu, mänguasju, koera-kiisu voodeid, mis sinu kiisust või kutsust üle on jäänud. Miks ma peaksin annetama? Kohtla-Järve varjupaigale peaks annetama, kuna paljudes teistes varjupaikades jäetakse loomad kauemaks sinna, aga siin hukatakse juba 2 nädala möödudes. Seda just rahapuuduse tõttu ning sellepärast vajab meie varjupaik eriti toetust. Kuidas annetatud summa õigetesse kätesse jõuab? Summa kantakse üle Kohtla-Järve varjupaiga pangakontole. Mida mina sellest saan? Kiisude ja kutsude tänu ja hea tunde, et oled teinud midagi selleks, et keegi, kes iseennast aidata ei saa, õnnelik oleks. Juba varjupaigas olevate kasside olukorda saavad ka inimesed heategevuse abil p a r e m a k s m u u t a j u s t steriliseerimise toetuseks tehtud annetusega. Operatsiooni läbi teinud kassidel on nimelt suurem lootus kodu leida. Milline on hetkeseis varjupaigas? Hetkel on varjupaigas ruumi 16 looma jaoks: 7 siseboksi ning 9 välisboksi, kuid kodutute koerte aitamine ning lootus leida uusi omanikke, annavad jõudu Aleksandrile ja Olesjale, et ehitada jätkuvalt uusi bokse, sest loomakesi, kes on ju oma elu väärt, tuleb ainult juurde ja juurde.

Lootes ka SINU abile, Heidi ja Ingela.

Teksti aitas koostada Liisi.

Tööd alustas õpilasfirma BANANAS

Otsustasime pisikeses ärimaailmas kaasa lüüa ja asutasime oma õpilasfirma nimega BANANAS. Meie eesmärgiks on pakkuda kauneid, enda nikerdatud kõrvarõngaid. Tänu usinale näputööle valmivad meil erisugused, lõbusad ja värvilised ehted, mida masstoodanguna poest ei leidu. Ka toote hind on mõistlik. Seega kui tahad olla isikupärane ja silmapaistev, siis tasub meie vastu huvi tunda. Õpilasfirma osanikeks on Ksenia Buldakova, Agle Haavala ja Kristi Pärn. Kõrvarõngaid saab otse meie käest ostma tulla, peale selle osaleme aktiivselt erinevatel koolisisestel ja kooli välistel üritustel ning tegeleme oma äriga ka neti vahendusel. Firma omapäraks ongi see, et oleme kasutanud enda loomingut, mille tulemusel on valminud pilkupüüdvad kõrvarõngad. Jälgige kindlasti stendil olevaid kuulutusi ning huvi korral tulge ligi ja küsige julgesti.

Kristi Pärn 11.a klass

Järve Cool nr. 42 3

Kuum lugu

„Tagasi kooli“ nädal meie koolis 19.-23. oktoobrini toimus Eestis kolmandat korda Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli poolt algatatud „Tagasi kooli“ nädal, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd, julgustada õpilasi olema ettevõtlikud, unistusi sihikindlalt ellu viima. Samuti muudavad külalisõpetajad koolielu mitmekesisemaks, rääkides oma kogemustest erinevates valdkondades. Meie kooli külastasid mitmed inimesed, kes on Järve Gümnaasiumiga kuidagi seotud olnud. Esitasin neile kaks küsimust: 1. Miks Te otsustasite võtta osa projektist "Tagasi kooli"? 2. Missugused tunded Teid valdasid tunni/tundide andmise ajal ja pärast seda?

◄ Ülane Vilumets, Järve Gümnaasiumi vilistlane (53. lend): 1. Osalesime oma Uus Maa noorusliku kollektiiviga juba eelmisel aastal selles projektis, kui mina ja veel mitu inimest käisime Tallinna koolides rääkimas Eesti majandusest üldiselt ja kinnisvarabuumi ning -kriisi hingeelust. Kuna tagasiside oli väga positiivne, siis sel aastal osalesime minu eestvedamisel jälle, kuid ise otsustasin missioonitundest tulla rääkima seekord oma kodukooli. Teema "Kuidas ehitada tulevikku" oli

ajendatud minu enda kogemusest personalijuhina, kuna näen iga päev seda, kuidas paljud noored valivad suvetöö, eriala või ka oma esimese päristöökoha mitte oma unistustest lähtuvalt, vaid kiire raha või millegi muu pärast, mis pikas perspektiivis tööturul edukas olemises väga palju rolli ei mängi. 2. Minu 11. klass oli väga tore klass, kes osales väga aktiivselt arutelus, ning paistis silma sellega, et paljud kirjutasid lausa üles, mida ma rääkisin. Minu jaoks on oluline, et minu kodulinna noored saaksid elus sama hästi hakkama kui Tallinna eliitkoolide õpilased, selle pärast julgustasin noori arendama endas suhtlemisoskust, enesedistsipliini ning initsiatiivikust, kasvõi õpilasfirmade loomise abil, sest need on omadused, mis mängivad tänapäeva tööturul vähemalt sama suurt rolli kui haridus. Kui vähemalt ükski neist noortest teeb pärast minu tundi mõne valiku elus teadlikumalt, siis on see tund juba väga hästi korda läinud.

◄ Ingvar Kupinski, Järve Gümnaasiumi vilistlane (45. lend): 1. Tahtsin saada kogemuse võrra rikkamaks - üks asi on rääkida konverentsil või kaastöötajate ees ning hoopis teine keskkooli noore ees. Minu teema "Kuidas muuta maailma?" on aktuaalne. Olla maailma parim tegija mingis spetsiifilises valdkonnas, on tänaste paljude Eesti väikeste tehnoloogiafirmade ning nende juhtide valik. Tänastest

gümnaasiumiõpilastest saavad varsti tudengid, kui see teemakäsitlus aitab tulevast tudengit elukutse või töökarjääri valikutes, siis võiks lugeda ettekannet üliõnnestunuks. Kui mitte, siis loodan, et saite vähemalt 1-2 väikest IDEED mida tulevikus teha, et maailma muuta ;) Lisaks andis "Tagasi kooli" võimaluse suhelda õpetajatega. Lehhoga, kes veel 16 aastat hiljem MÄLETAB minu muusikaeelistusi! Kristel Tamm tuletas

ise meelde, kuidas olime tema esimene klass ca 21 aastat tagasi. 2. Esinemine on minu jaoks alati positiivne pinge ja esinemisest saan emotsionaalse laengu, selle ma ka sain. Pakkuda rõõmu ärajäänud füüsikatunnist ei olnud minu eesmärk. Koolis loengu pidamine nõuab kraadi võrra kangemat ettevalmistust, sest kool ei ole koht, kuhu mütsiga lööma tulla. :)

◄ Maia Gavronski, Järve Gümnaasiumi vilistlane (32. lend): 1. Aktsioonist "Tagasi kooli" kuulsin eelmisel aastal, siis aga ei olnud mul aja puudusel võimalik tundi ette valmistada, tegin otsuse 2009. aastal osaleda. Kooliks valisin oma "vana" kooli, et seeläbi avaldada tänu ja tunnustust õpetajatele. 2. Enne tundi olin veidi ärevuses, kuidas õpilased minu poolt pakutu vastu võtavad, kas teema huvi pakub. Tahtsin

olla ju hea õpetaja. Tunni ajal olin nö. sõiduvees, tundus, et õpilasi huvitas tunni teema. Pärast valdas heameel ja rahulolu ning samas veidi nukker, nostalgiline meeleolu - aeg oleks nagu seisma jäänud. Loodan, et olin oma endiste õpetajate vääriline. Olge tublid ja näidake oma saavutustega, et ainult pealinnas ei ela edasipüüdlikud ja edukad inimesed!

◄ Jaak Saar, Järve Gümnaasiumi vilistlane (35. lend): 1. Meeldis idee, et saab tagasi kooli tulla, noorte ette. Kui Kristel Tamm mulle sellest võimalusest rääkis, haarasin sellest kinni. 2. Kõigepealt pean mainima, et infotehnoloogia on kuradist, saatanast.* Vaadates noori, mõistan, et Eesti areng on õigetes kätes. Noored on elurõõmsad, nende silmad säravad.

Kõik, kes väidavad, et noorus on hukas, tuleks põlema panna. Ma mõtlen seda päris tõsiselt. * Projektor ei hakanud vaatamata pikale keelitamisele tööle, seega pidi Jaak Saar kogu oma ettekande ilma illustreeriva materjalita ette kandma.

◄ Teet Enok, Järve Gümnaasiumi vilistlane (45.lend): 1. Kool tekitas nostalgiat, kooli tulles tuli kananahk ihule. Esinemiskogemus oli mul juba varem olemas ja hirmu polnud, pigem kartsin, et teen „margi täis“. Noored ei tahtnud eriti küsimusi küsida, aga proovisin haarata neid kõiki rääkima. 2. Tund sai liiga kiiresti läbi, olen harjunud ülikoolis loenguid pidama. Lootsin, et noored räägivad rohkem kaasa. ◄ Ingrid Olde, Järve Gümnaasiumi endine huvijuht: 1. Väga lihtne. Ma tahtsin meelde tuletada, mis tunne on klassi ees seista, koolis olla. Olen palju lastega töötanud ning sellega harjunud. 2. Ainult soojad ja ülevad emotsioonid. Lapsed ja õpetajad on väga tublid. Aitäh kõigile!

Triin Rannamaa 11.b klass

Järve Cool nr. 42 4

Tagasi kooli

Indrek Puusepp (pildil) Mi l l i ne on o lnud t e i e haridustee ? Hakkas pihta Kohtla-Järve 1. Keskkoolis, lõpetasin seal 11. klassi, pärast seda tegin natuke aega kojamehe tööd ja siis sain kesk-eri hariduse panganduses. Milline on teie praegune töö? Ida Regionaalne Maanteeamet, liiklusregistri Jõhvi büroo juhataja. Milline on teie suhtumine sõidueksamite raskusastmetesse ja läbivustasemesse? Nõuded on nagu mujalgi Euroopas, ent kui võrrelda Eestit muu Euroopaga, siis Eesti on pildil. Kuidas te suhtute noortesse, kes sõidavad kaherattalistel? Load peaksid kõigil olema, ka üle 16 aastatel, kes sõidavad kuni 50 cm3 sõidukitega. Enne seda, kui noor juht otsustab sõita, peab selgeks tegema ohutu liiklemise viisi. Kuidas teile meeldib teie praegune töökoht? Piisavalt huvitav, näen arenguruumi küllaga.

◄ Eduard Odinets kooli hoolekogu eksesimees Mida te arvate, kas praegu on toimumas intergratsioon või segregatsioon? Kui arvestada tervet Eestit, siis r a u d s e l t i n t e r g r a t s i o o n , ühiskonnad lõimuvad. Aga kui arvestada ainult meie kodulinna, Kohtla-Järvet? Segregatsioon, eraldumine, sest põhimõtteliselt muulased arvavad

üht, aga eestlased teist, aga selle nimel, et hakkaks toimuma lõimumine, tehakse koostööd ja ettevõtmisi. Kuidas te suhtute nö. “ umbkeelsetesse “? Nad võiksid tahta ja osata eesti keelt, et nad saaksid olla täisväärtuslikud elanikud. Kas te olete ka mingis erakonnas ja mis põhjusel? Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sest nad on kõige lähemal ühiskonna ühendamisele.

Edward Räim 10. klass

Maailmarändur meie koolis

Neljapäeval, 19. novembril külastas meie kooli tuntud eesti metsandustegelane ja loodusfotograaf Hendrik Relve. Looduse populariseerijana on ta avaldanud arvukalt artikleid, teinud raadio- ja televisioonisaateid ning kirjutanud mitmeid populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid. Selle tunni aja jooksul, mil Hendrik Relve raamatukogus slaididel pilte näitas ning oma kogemustest rääkis, saime teada uut ja põnevat Eesti eripärase looduse kohta. Paljudele kuulajatele oli üllatuseks, et meile nii lähedalolev pankrannik midagi maailmas niivõrd

ainulaadset on. Samuti on see kaljude moodi rannik hiidvana - kõigest 1 cm pankranniku kivimitekihi vanuseks on 5 inimkonna vanust. Just selliste huvitavate võrdlustega rääkis uurija meile loodusest. Saime teada, et Eestis asuvad rändrahnud on Euroopa suurimad ning asjaolu, et Kaali järv on tekkinud meteoriidiplahvatuse tagajärjel, avastati esimesena Eestis. Põnevalt kirjeldas ta rändlindude teekonda Vahemerest Põhja-Jäämereni, mille vahele jäävad linduderohkete kogunemistega vahepeatused Lääne-Eestis. Hendrik Relve tõdes, et Eesti looduse erilisusest aru saamiseks on ta pidanud maailmas palju ringi rändama. Sellel veidi ajast napiks jäänud, kuid sisurikkal kohtumisel tõestas loodusmees, et Eesti looduses on paljugi ainulaadset. Mida te õppinud olete? Käisin Tallinnas keskkoolis ning pärast seda õppisin Tartus metsandust. Läksin veel teist korda ülikooli - ajakirjandust õppima. Enamjaolt olen ikkagi oma teadmised iseõppimise teel saanud. Mulle ei meeldi, kui arvatakse, et metsanduse eriala lõpetanud inimene on kohe metsamees. Õppimine käib kogu elu ja ma jätkan õppimist ka edaspidi. Millest saate inspiratsiooni oma raamatute jaoks? Huvitun hirmsal kombel loodusest ja minu suurest huvist tulevad ka raamatud. Iga raamatu jaoks olen ma uurinud ja tegutsenud mitu aastat. Kust pärineb teie huvi looduse vastu? Mul on see huvi juba lapsepõlvest. Kasvasin lapsena maal ja võisin juba siis tundide kaupa sipelgaid jälgida. Olete maailmas väga palju ringi rännanud. Mis on teie lemmikkoht? (Mõtleb pikalt). Lemmikkohta mul siiski pole. Mind kütkestavad kõige kõrgemad mäetipud ja suurimad kõrbed, kõige külmemad paigad ja muud looduseimed, mis oma suurejoonelisusega silma paistavad. Kas teil koduloomi on? Kasvatan suuri maismaatigusid, kelle liiginimetus on Aafrika hiidtigu. Nad elutsevad mul vanni all, kus söövad enamuse rohust ära. Seejärel liigutan nad jälle teise kohta. Kusjuures, luban lahkesti mõne ka teile anda. Kuhu järgmisena kavatsete reisida? Lähen veebruaris Lõuna-Aafrikasse. Aprillis viib mind tee Amazonasesse, kus elame pikka aega jõel ja uurime elustikku. Külalisega vestlesid 9.b klassi õpilased Roel Burov, Ingela Virkus ja Liisi Sünd.

Järve Cool nr. 42 5

Tagasi kooli. Meie külalisi

▼Hendrik Relve aktsioonis►

◄Fotod: 2 x Liisi Sünd