Hariduselu Rõngus 330

2

Sisukord

Eellugu ....................................................................................................................................... 3

1. Koolijuht räägib ...................................................................................................................... 4

2. Kooli töötajad ......................................................................................................................... 5

3. Ajalugu ................................................................................................................................... 7

3.1. 1686-1979 ........................................................................................................................ 7

3.2. 1980-1999 ...................................................................................................................... 10

3.3. 2000-2016 ...................................................................................................................... 14

4. Rõngu kooli raamatukogu .................................................................................................... 18

4.1. Rõngu kooli raamatukogu kujunemine .......................................................................... 18

4.2. Muutused kooliraamatukogu töös ................................................................................. 19

5. Tublid õpilased ..................................................................................................................... 22

6. Sport ..................................................................................................................................... 24

7. Huumoripärleid .................................................................................................................... 26

7.1. Eelkoolist ....................................................................................................................... 26

7.2. Esimesest klassist .......................................................................................................... 26

7.3. Teisest klassist ............................................................................................................... 30

7.4. Kolmandast klassist ....................................................................................................... 32

7.5. Neljandast klassist ......................................................................................................... 36

7.6. Viiendast klassist ........................................................................................................... 37

7.7. Kuuendast klassist ......................................................................................................... 38

7.8. Kaheksandast klassist .................................................................................................... 39

7.9. Üheksandast klassist ...................................................................................................... 39

7.10. Kaheteistkümnendast klassist ...................................................................................... 39

8. Praeguses hetkes ................................................................................................................... 40

8.1. I kooliastme õpilase mõtteid .......................................................................................... 40

8.2. I kooliastme õpetaja mõtteid .......................................................................................... 40

8.3. II kooliastme õpilase mõtteid ........................................................................................ 41

8.4. II kooliastme õpetaja mõtteid ........................................................................................ 41

8.5. III kooliastme õpilase mõtteid ....................................................................................... 42

8.6. III kooliastme õpetaja mõtteid ....................................................................................... 43

8.7. Gümnaasiumiastme õpilase mõtteid .............................................................................. 45

8.8. Gümnaasiumiastme õpetaja mõtteid .............................................................................. 45

9. Kokkuvõte ............................................................................................................................ 47

3

Pühendan kogumiku Raivo Ruukelile

Eellugu

Väärikat ajalugu tuleb kaevata sügavalt. Ignatsi Jaagu 1686. aastal rajatud kool külvab

haridusseemneid tänaseni. Koolimaja trepp on alati olnud tulijale sõbralik astuda ja omale

mõnus istuda. Põlvkondade ja kooli kujunemine käsikäes annab toreda oma kooli tunde, mis

ei unune kunagi. Saame sellise näo nagu igaüks ise teeb ja toimetab. Tahtmata palju

panustada, saab ka tulemus nigelavõitu olema. Üksteisega arvestades jõuame alati sobiva

lahenduseni. Märgid ja tähised minevikus toetavad hariduselu jätku meie koolis.

Rõngu kooli kasvamine on järgmine:

1686. aastal kaheklassiline

1879. aastal neljaklassiline

1927. aastal kuueklassiline

1940. aastal seitsmeklassiline

1960. aastal kaheksaklassiline

1988. aastal üheksaklassiline

1990. aastast kaheteistkümneklassiline

Toetudes kooli kroonikaraamatutele saab tuttavaks Rõngu kooli varasem nägu.

Kogumik kajastab Rõngu koolielu, seostades vana uuega.

4

1. Koolijuht räägib

,,Kuuenda viie aasta plaani kohaselt on ette nähtud lähema viie aasta jooksul põhiliselt

ellu viia üldine keskharidus kõigis linnades ja maal selleks, et luua noortele avaramad

võimalused teadlikumaks osavõtuks kiiresti arenevast tootmis- ja ülesehitustööst. Seepärast

täiendavadki meil sajad tuhanded töötajad oma teadmisi tootmistööd katkestamata

mitmesugustel kvalifikatsiooni tõstmise kursustel ja üldhariduslikul alal töölisnoorte

keskkoolides või maanoorte koolides õppides.“ (A. Kalling, 1956).

,,Kui palju mina suudan õpetajatele toeks olla, et nad saaksid lastega hästi hakkama,

kui palju mina suudan lastevanemaid aidata, et nad mõistaksid, kui tähtis on tema ja lapse

jaoks koostöö kooli ja kodu vahel…Mõtlesime kooli peale ja siis, rahva ette minnes, me

teadsime, mis meil on eesmärgiks. Ja kui ise sellesse uskusime, siis selleni ka jõudsime“. (L.

Jomp, 2005).

,,Väga suur osa selle pika hariduselu ja Rõngu kooli näo kujundamisel on kindlasti

olnud kohaliku rahva ja omavalitsuse suhtumine haridusse kui paikkonna tuleviku olulisse

tegurisse. Koolis, kevadel avatud uuenenud ja kaasaegne spordikompleks on sel aastal kooli

õppekeskkonna jätkuva parandamise ja kaasajastamise algus“. (R. Ruukel, 2006).

Raivo Ruukel

,,Kuna olen töötanud õpetajana, siis tean, mida õpetajad koolijuhilt ootavad,

psühholoogitöö andis aimu õpilaste probleemidest ja vajadustest ning lapsevanemana jagan

kõigi emade-isade parimaid ootusi ühele koolile – seega leidsin, et mõttekas oleks oma

kogemused kokku korjata ja rakendada need ellu Rõngu kooli juhtimisel…. Esmalt peab

toimima juhtkonna ja õpetajate vaheline koostöö, aga igasuguste plaanide elluviimiseks on

tarvis, et ka õpilased ning kodu toetaks oma tegevusega planeeritud eesmärkide elluviimist….

Mõte minna üle trimestritele tuli soovist säästa õpilaste ja õpetajate jõudu ja tervist….

Trimestripõhise hindamissüsteemi korral on koormus hajutatud võrdsemalt kui

veerandipõhise hindamise puhul“. (H. Erik, 2015).

5

2. Kooli töötajad

2016. aastal töötavad Rõngu Keskkoolis:

Jrk nr Nimi Ametinimetus

1) Anneli Aan abiõpetaja

2) Celia Arras eesti keele ja kirjanduse õpetaja

3) Riina Aunap õppealajuhataja

4) Hilju Erik direktor

5) Silva Hinnobert matemaatika õpetaja

6) Meelis Ilves tehnoloogiaõpetuse õpetaja

7) Siiri Kalmus inglise keele õpetaja

8) Rita Kiiver eelkooli õpetaja

9) Tiit Kivisild infotehnoloogia spetsialist

10) Jaanika Kivistik koristaja

11) Aino Kommisaar ringijuht

12) Taivar Kogri infotehnoloogia spetsialist

13) Kaire Kompus käsitöö-, kodunduse- ja kunsti õpetaja

14) Kalev Külv kehalise kasvatuse õpetaja

15) Jaan Laan majahaldur

16) Varju Laan köögitööline

17) Priit Lehismets kehalise kasvatuse õpetaja

18) Raimond Lepiste kunstiõpetaja

19) Anne Leppik ajaloo õpetaja

20) Merike Luik keemia-, füüsika- ja loodusõpetuse õpetaja

21) Riina Lukka raamatukoguhoidja, inglise keele õpetaja

22) Leo Luts majandusjuhataja

23) Stiina Lõhmus bioloogia- ja geograafia õpetaja

24) Kerttu Moorast sotsiaalpedagoog

25) Erle Mägi muusikaõpetaja

26) Anu Ostrak klassiõpetaja

27) Eha Pluk vene keele õpetaja

28) Anneli Pähklamäe klassiõpetaja

29) Eha Päiviste huvijuht, inglise keele õpetaja

6

30) Hille Raja sekretär

31) Aino Rikk koristaja

32) Anneli Sarnit klassiõpetaja

33) Anu Sarnit pikapäevarühma õpetaja

34) Ly Savisaar koristaja

35) Liia Seppa kehalise kasvatuse õpetaja

36) Sirje Solovjova kooliõde

37) Ülle Särg koolipsühholoog

38) Aleksander Tamm ühiskonnaõpetuse õpetaja, koolilehe Teritaja

toimetaja

39) Maire Tamm koristaja, spordikompleksi administraator

40) Marko Tiirmaa riigikaitse ja religiooni ajaloo õpetaja

41) Liselle Tombak geograafia ja bioloogia õpetaja

42) Kristel Unt kunsti ja inimeseõpetuse õpetaja

43) Tiia Ventman kokk

44) Hanna-Stina Vigel eesti keele ja kirjanduse õpetaja

45) Mailis Viirmaa inglise keele õpetaja

46) Rutt Viljaste logopeed, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

7

3. Ajalugu

3.1. 1686-1979

Tartumaa esimesed talurahvakoolid Rõngus, Nõos, Kambjas, Puhjas, Tartus, Kolga-

Jaanis, Kiriveres, Laiusel, Otepääl, Padisel, Põltsamaal, Keenis kestavad tänaseni. Bengt

Gottfried Forseliuse koolitatud külakooliõpetajate innustunud tegutsemisel on nendes

paikades hariduselu algusdaatumiks aasta 1686.

Rõngu kooli väärikas ajaloos ei ole õppimisel olnud takistuseks materiaalsete võimaluste

puudumine. Õppeaineteks on lugemine, kirjutamine, laulmine, rehkendamine ja piiblilugu.

Laste arvu suurenemisel tehakse kirikukonvendile ettepanek teha koolimajale juurdeehitis.

See lükatakse tagasi. Küsimus võetakse uuesti arutlusele 1906. aastal. Rahaline pool jagatakse

kihelkonna valdade ja mõisate vahel. 1925. aastast on kool Rõngu valla omand.

1950ndatel näeb kooli kodukord ette, et õppetükid kirjutatakse tahvlile, misjärel

õpetaja ja keegi parem õpilane loevad selle teistele ette ja kõik kordavad senikaua kuni

õppetükk jääb pähe. Esineb tuhvlite kadumine ja rahavargus. Õppeplaanide ja programmide

täitmisel puudujääke ei esine. Õppeedukus on 92%. Kooli üritustel esinevad näitering ja

muusikaklassi õpilased koos pillide ja lauludega. I-IV klassis lõpeb õppetöö 23. mail, teistes

klassides 30. mail. Klassid sooritavad õppepraktika peamiselt koolimaja juures ja Tamme

aiandussovhoosis.

Õpilaste arvu suurenemise tõttu 1960 kohandatakse Palu kauplusehoones ruumid

kooli tegevuseks. 2. korrusel asub internaat ja 1.-3. klass õpivad 1. korrusel.

Eramajast kohandatud hoones asuvad kooli internaat ja I, II, III klass.

Aastal 1960 mainitakse koolis korraldatavaid matkapäevi. Eriti järjepidevaks saab

lugeda algklasside sügistervitusi. Jalgrattamatkad on koolis väga populaarsed ning osavõtjaid

on alati tublisti üle saja. Talvel hoitakse tervis korras suusatades. Taas on osalemas peaaegu

kogu kool.

8

Pikasilla kangelaskalmistu Jakov Ljahhovi mälestussamba avamisele sõidetakse 194 jalgrattaga.

Traditsioonikohaselt kinnitab 1960ndatel aastatel lõpuklassi õpilane (toona 8. klassi

õpilane) 1. klassi õpilasele rinda lilleõie ning võtab ta õppeaastaks oma hoole alla. Koos

vaadatakse kooliruumid üle ja tutvutakse õppetöö vormidega. Distsipliini langust võib

1963/64. õppeaastal märgata tütarlaste hulgas, kes käituvad ebaõpilaslikult ja solvavad

õpetajat. ,,Tütarlaste juures ilmnes amoraalse käitumise jooni. Kuna nad olid viimases klassis,

siis otsustati neid mitte välja heita, vaid lubada neil kool lõpetada. Tuldi vastu vanemate

palvetele.“ (1966, Kooli kroonika raamat I)

Vanasti karistatakse sõnakuulmatust nurka põlvili panemise, kätel kepi hoidmise, vitsa

andmise aga ka söömata jätmisega. Õpilasi varustab sooja einega Rõngu söökla. Toidu

ostavad õpilased ise. Majandusraskustes olijaid toetatakse.

Igal sügisel on õpilased Rõngu majandites sügisestel koristustöödel abiks. Kevadel

saab vastutasuks kasutada ekskursioonideks bussi. 1962. aasta vihmane sügis toob õpilased

pikaks ajaks põldudele appi. Järgnev külm talv kahandab laste õppeaega veel nädala võrra.

Õppeaasta lõpus on mure õppeprogrammi täitmisega. Kehakultuuri- ja käsitöö tunde annab

õpetaja Endel Sikk, kes töötab ka Rõngu külanõukogus rahvasaadikuna ja võtab osa kohaliku

rahvamaja rahvatantsuringist. Kool ostab elektrilise höövelmasina ja õppevahendeid

geograafiale, ajaloole, füüsikale ning keelekabinettidele. Kulunud summa on 35 000 rubla.

1964. aastal toimub Rõngu koolis ülevabariikliku täppisteaduste olümpiaadi raames

matemaatikaolümpiaad. Jaanuaris viiakse läbi ka ajaloo olümpiaad. II poolaastal töötab

puhkepäevadel eelkooliealiste kool. 5. mail 1966 toimub konverents teemal ,,Teadliku

distsipliini ja vastutustunde kasvatamine õpilastes“, kus oma kooli õpetajad märgivad

sõnavõttudes, et kõige olulisem koolielus on õpetajate kollektiivi järjekindlus õpilaste

kasvatamisel. Töö lastevanematega toimub individuaalselt, koosolekute ja kodude

9

külastamise kaudu. Analüüsitakse õppe- ja kasvatustöö olukorda. Peamiseks mureks on laste

järelvalvetus. Seoses vanemate tööl olemisega ei ole kodudes küllaldaselt kontrolli laste

tegevuse üle, mistõttu õpilane tuleb kooli jättes õppetunnid ette valmistamata.

Kuigi teoreetiliselt on koolimaja ehitusega tegeletakse, on koolimaja Hiugemäe nõlval

vaid unistus. Direktor A. Kalling käib korduvalt Tallinnas ehitustöödeks vajalikke dokumente

kooskõlastamas-korrastamas. 1966. aasta augustis peaks algama koolimaja ehitus. Rõngus on

koolimaja oodatud 40 aastat. Olemasolev koolimaja on vana ja ei mahuta kõiki õpilasi.

Rõngu koolis töötab 1967/68. õppeaastal 16 õpetajat. Alates 1967. aasta sügisest hakati V

klassis võõrkeelena õpetama inglise keelt. Viimane muutub tulevikus Rõngu koolis

õpetatavaks võõrkeeleks saksa keele asemel. (1967, Kooli kroonika raamat I).

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Tartu rajooni Rõngu 8-klassilisele uuele

koolihoonele pannakse nurgakivi 17. veebruaril 1968. aastal. Koolihoone lubatakse valmis

teha 1. septembriks 1969. Rahaliselt toetavad ehitust Rõngu ja Teedla sovhoos, Valguta

kolhoos ning Rõngu Tehas.

Valmib 320 õpilaskohaga koolihoone, mis saab lisaehitusteks kõrvalhoone,

pumbajaama ja trafoalajaama. Koolihoonete ehituse üldmaksumus on 330 500 rubla, mis on

eraldatud vabariiklikust kapitaalehituse eelarvest. Koolihoone ehitatakse 4,18 hektari

suurusele maa-alale, mis asub Rõngu asula põhjapoolses osas Hiugemäel, kuhu rajatakse ka

kaasaegsetele nõuetele vastav spordiväljak. Koolihoonekompleksi ehitus toimub Nõukogude

Liidu Kommunistliku Partei programmiga püstitatud eesmärkidest lähtudes. Ehituse tellijaks

on Eesti NSV Haridusministeerium, Rõngu 8- klassilise kooli õpetajate, lastevanemate ja

rajooni organite taotluse põhjal. 1. september 1969 on koolielus suur sündmus, sest koolipere

astub üle vastse kahekorruselise koolihoone läve. Alumisel korrusel asuvad I-V klass, söökla,

köök, poiste õppetöökojad, tütarlaste õppekabinetid, õpetajate tuba, direktori kabinet,

pioneeride tuba ja valvuri korter. Hoone ühes tiivas asub normaalmõõtmetega võimla, kus on

ajakohane sisustus mitmete spordialadega tegelemiseks. Teisel korrusel asuvad klassid VI-

VIII ning füüsika- ja keemia kabinet. Majas on raamatukogu ja arsti kabinet. Viimases

paikneb raadiokeskus. Koolimaja ümbrus haljastatakse, spordiväljaku jooksuraja jaoks

tuuakse Tallinna keraamikatehasest savi ja Aserist telliskivipuru. Tööjõuna kasutatakse

peamiselt õpilasi. Edasiselt muretsetakse koolile spordiväljaku korrashoiuks 2000 rubla

maksnud teerull.

,,Detsembris 1973 külastas meie kooli Saksa Demokraatliku Vabariigi Schwerini

Spordiklubi. Toimus vestlus kooli direktori Arnold Kallingu ja delegatsiooni liikmete vahel.“

(1974, Kooli kroonika raamat I).

10

1974. aasta inspekteerimise akti põhjal saab väita, et kooli õpilaste käitumine jätab hea

mulje, vahetunnid mööduvad rahulikult. Õpetajad ja õpilased täidavad oma ülesandeid

kohusetundlikult. Enamus õpilastest kasutab koolitulekuks busse. Õpilased riietuvad

korralikult, ka soengud on korras. Käitumis probleemide lahendamiseks külastab direktor

koos lastevanemate komitee liikmetega raskesti kasvatatavate õpilaste kodusid. Õpilaste

edasijõudmine paraneb pidevalt. Õppeedukuselt on kool rajoonis parimate hulgas. Rõngu

kooli lastevanemate rahvaülikoolis esinevad lektoritena kooli õpetajad, Rõngu jaoskonna

haigla peaarst ja Tartu rajooni rahvakohtunik. Kooli õpetajatel on enamikul Tartu Riikliku

Ülikooli haridus.

Õpilastel on kohustus töötada sovhoosi söödavarumistöödel järgmiselt:

4. klassi õpilased 10 tööpäeva;

5.-6. klassi õpilased 15 tööpäeva;

7.-8. klassi õpilased 20 tööpäeva.

Sovhoosi töötajad, kelle lapsed seda normi ei täida, peavad laste toitlustamise eest koolis ise

tasuma. Sovhoos annab õpilastele eakohase töö ja peab kinni ohutusnõuetest.

3.2. 1980-1999

1982. aastal peetakse plaane keskkooli rajamiseks. ,,Klassiväline tegevus oli

pühendatud NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale. Üritused algasid juba eelmisel

õppeaastal. Põhiülesanneteks oli püstitatud NLKP 26. kongressi, EKP 18. kongressi ja NLKP

maipleenumi materjalide ning liiduvabariikide saavutuste tundmaõppimisega õpilastes

internatsionaalne ja ideelis-poliitiline kasvatus, huvi äratamine marksistliku-leninliku

maailmavaate ja teadmiste vastu, positiivse eluhoiaku kujundamine.“ (Kooli kroonika raamat

II).

Rõngu koolinoorte Töö- ja puhkelaager (TPL) abistab rohimistöödel Rõngu sovhoosi.

1982. aastal saavutavad õpetajate Arvet Silgu, Maret Nõmmiku ja Tiiu Ermeli tublid

laagrilised rajoonis ja seejärel ka vabariigis esikoha. Preemiareis viib TPLi Ukrainasse. 4.-8.

klassi õpilased käivad septembris Rõngu sovhoosis abiks õunu korjamas. Õppetunnid

võetakse hiljem järele. Koolilaste tegemisi tunnustatakse töö austamise õhtul, kus tehakse

kokkuvõte suvisest tööst, sealhulgas ravimtaimede kogumisest ning kolmenädalasest

sügistööde perioodist kodumajandis. Tublisid premeeritakse raamatuga. Rõngu sovhoos ja

Rõngu tehas annavad õpilaste ekskursiooniks võimaluse kasutada tasuta bussi. Regulaarselt

antakse välja seinalehti Tungal, Tervis ja Meid on viisteist.

11

1984. aastal saab kool haridusministeeriumi kontrollbrigaadilt enesekontrolliõiguse,

mis tähendab täielikku kooli juhtimist viis aastat. Ükski ülemus ei oma õigust kooli

kontrollida ja Rõngu 8-klassiline kool on eeskujuks teistele Tartu rajooni koolidele.

1986. aasta õppeaasta eesmärkideks on:

- vanemate osatähtsuse suurendamine. Selleks kutsutakse vanemaid sovhoosi profülaktika

nõukogusse, kooli lastevanemate komiteese või külanõukogu nõupidamisele;

- haiged lapsed võetakse kogu pedagoogilise kollektiivi erilise hoole alla;

- hinnetelehed saadetakse iga veerandi lõpus vanemate töökohta;

- klassijuhatajad annavad aru õpilaste kodude külastamisest.

Ruumide kulumise vähendamiseks on suvistel remonditöödel abikäe ulatanud nii

õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad. Valgendatakse klasside ja jalutusruumide lagesid,

värvitakse seinu, uksi, aknalaudu, põrandaid ja isegi mööblit. Kooliraamatukogu asub endises

elektriku ametikorteris eraldi sissekäiguga õue poolt. Talvelgi tuleb vajalikud materjalid tuua

koolimajja läbi õue.

1987. aasta 21. veebruaril toimub Rõngu kooli I suusamatk-maraton. Maikuus

tähistatakse Rõngu hariduselu 300. aastapäeva.

1987 võetakse kasutusele kooli lipp.

Valmib kogumik ,,Mälestusi Rõngu koolist 1910-1940.“ Kooli juurde paigutatakse

mälestuskivi. Kohal on 297 vilistlast, 29 endist õpetajat ja 27 külalist. Rõngu kool vajab

tungivalt juurdeehitust ja olemasoleva hoone kapitaalremonti. Juurdeehituse projekt on

valmis. Tööde teostamise alguseks on planeeritud 1989. aasta sügis. Töid teostab Tartu

rajooni Remondi Ehitus Valitsus.

12

1988 nimetatakse Rõngu 8-klassline Kool Rõngu 9-klassiliseks Kooliks.

Klassinumbrid pannakse paika järgmiselt:

kooli astujad (6-aastased) 1. klass,

eelmise õppeaasta 6-aastaste 1. klass saab 2. klassiks

eelmise õppeaasta 7-aastaste 1. klass saab 3. klassiks.

Kõigil ülejäänud õpilastel jääb üks klassinumber vahele (näiteks 5. klassi lõpetanu astus kohe

7. klassi. Kokkuvõtteid õppetööst tehakse trimestrite kaupa. Õpilased saavad tunnistused 1.

detsembril, 1. märtsil ja kooliaasta lõpus. Vaheaegu on endiselt kolm: sügisene, talvine,

kevadine ja suvevaheaeg. Vaheajale minnes saavad õpilased ainult hinnetelehe. Üldiselt on

selline süsteem võõras ja ei meeldi ei õpilastele, vanematele ega õpetajatele.

Oma tegevuse lõpetavad pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. Tööd alustab Eesti

Lasteorganisatsioon. 1989. aastal minnakse taas üle veerandite süsteemile.

22. veebruaril 1989. aastal asutatakse Bengt Gottfried Forseliuse Selts, kuhu on

koondunud üle 300 aasta vanused koolid. 18. novembril 1989 saab Rõngu Keskkool seltsi

liikme tunnistuse.

1990. nimetatakse Rõngu 9-klassiline Kool Rõngu Keskkooliks. Aktus peetakse

koolimajaesisel platsil. 10. klassi võetakse 16 õpilast. Õpilasi rõõmustab, et sellest õppeaastast

alates ei pea enam kandma koolivormi.

Keskkooli õpilastel lisandub üldharidusele aja jooksul aiandus, taime- ja

loomakasvatus, autoõpe, põllumajanduslik mehhaniseerimine, kodundus, soome keel, norra

keel, põhjamaade kultuurilugu, loodusteadused.

1991. aastal toimub õppetöö üldhariduskooli õppeplaani järgi. Kool on talunduse

suunitlusega. Valikainena õpitakse 10. klassis loomakasvatust ja põllumajanduse

mehhaniseerimist, 11. klassis taimekasvatust, autoõpetust ja soome keelt. 10. ja 11. klassi

neidudele toimuvad esteetika ja kodunduse tunnid.

Alustatakse kauaoodatud koolimaja juurdeehitusega. Kogu õppeaasta jooksul käib

ehitustegevus ja kool pole kunagi nii kole välja näinud oma koridoride ja uue ja vana korpuse

liitekohtadel. Vihmase ilma korral sajab majja sisse ja koridorides lainetab sel juhul vesi.

1991. aasta suvel võetakse üles vana korpuse koridoride põrandad. Kooli alguseks ei jõuta

uusi panna ja keset koridori on mulla peale tõmmatud linoleum. Koridorid saavad uued

põrandad oktoobris, kuid materjal on toores ning põrandad kisuvad kiiva. Kevadel võetakse

põrandalauad uuesti lahti, pressitakse ligi, hööveldatakse ja lakitakse. Juurdeehituse käigus

laienevad ka söökla ja köögiruumid. Söögisaali uus ja vana osa on eraldatud kardinatega, kuid

ehitustegevuse tolm levib igal pool. Olukorra paranemise nimel elatakse see periood koos

13

rahulikult üle. 1991. aasta II poolaastal kaotatakse soodustused õpetajatele korteri, kütte ja

elektri kulude katteks.

Sügiseks lõpetatakse katlamajas ühe katla remont. Katlamaja seinad on lõpuni

ladumata. Töö lõpetatakse jaanuaris. Katlamaja ümberehituse teeb AS RAA 3054 rubla eest.

Remonditud koolimaja rõõmustab kõiki. Klassiruumid on puhtad ja soojad. Vahetatud

on ka klassiruumide uksed.

1992. aastal valmib kooli juurdeehitis. Juurdeehitisega saab kool juurde 6 klassiruumi,

direktori ja õppealajuhataja kabineti, õpetajate toa ja õpetajate garderoobi, varustaja ja

sekretäri ruumi, kaks fuajeed. Laieneb köögipind ja söögisaal. Õpetajate toast ja direktori

kabinetist saavad õpilaste garderoobid, mis eelnevalt paiknesid koridoris seintes olevates

kappides. Ühte kehalise kasvatuse vahendite ruumi tehakse jõusaal, milles on kolm

jõumasinat. 1992. aasta 1. septembri aktusel jääb 1. klassi astujale tavapärane aabitsa

kinkimine ära, sest aabitsad ei jõua kooli. 1992. aasta septembris abistatakse Rõngu sovhoosi

õunte ja ploomide korjamisel. Kabinetsüsteemilt minnakse üle klassisüsteemile, nüüdsest on

igal klassil oma klassiruum. Ainekabinettidena kasutatakse füüsika-, keemia-, muusika-,

tööõpetuse ja kehalise kasvatuse ruume.

11. klassi õpilased õpetaja Arvet Silgu juhtimisel teevad ülevaate Rõngu kooli ajaloost

aastatel 1660-1992. Fotosid on aastatest 1878-1992. Nõu ja jõuga toetavad direktor Leili

Jomp, õppealajuhataja Aime Mardi, Rõngu raamatukogu juhtaja Laine Meos, fotograaf

Heldur Karro. Töö trükib Mirjam Suurkivi Rõngu sovhoosist.

Alates 1. jaanuarist 1993 on Rõngu Keskkool Rõngu valla alluvuses. 1993. aastal pole

õppekavas riigikaitset, kuid selle asemel on suurendatud 11.- 12. klassi poiste kehalise

kasvatuse tundide arvu. Lähtutakse kehalise ettevalmistuse tugevdamisest. Tütarlaste

tunniplaanis on sellel ajal õppeaine kodundus.

1994 peetakse kolme kooliga (Puka, Rannu, Rõngu) nõu vaba- ja valikainetest,

sisekontrollist, koolikohustuse täitmisest ja kolme kooli kohtumistest. Ruumipuuduse tõttu

paiknevad 1.-3. klass lasteaia majas. Õpilased õpivad ja söövad sama laua taga. Toidu toob

köögist, jagab ja nõud peseb oma õpetaja. Samuti on õpetaja ülesanne klassiruumi

koristamine ja põranda pesemine.

6. klassi õpilane Liisi Joosing saavutab Tartumaa maateaduse olümpiaadil I koha

(õpetaja Mare Tina juhendamisel) ja 12. klassi õpilane Liilia Juhkason saavutab Tartumaa

vene keele olümpiaadil I koha (õpetaja Helju Viru juhendamisel). Sel aastal jääb klassikursust

kordama 21 õpilast 254st. Kooliraamatukogu soetab 1994. aastal 9000 krooni eest raamatuid,

ajakirjanduse jaoks on eraldatud 3500 krooni. Lugejaid on 240 inimest.

14

1995. aastal arutatakse kooli hoolekogu koosolekutel kooli finantsmajanduslikke,

tähtsaid üldpedagoogilisi ja õpilaste ning õpetajate ergutamisega seotud küsimusi. Hea

kontakt on valla sotsiaalnõunikuga. 1995. aastal on kooliraamatukogus 10000 fondeeritud

õpikut ja 7211 ilukirjanduslikku eksemplari. Arvutiklassis on 4 arvutit. 1995-1996 õppeaasta

üheks eesmärgiks on õppetunni pühaks pidamine ja tugev järjekindlus nõuete järgimisel.

Klassiga õppetundidest ärakäimisi on lubatud 1 päev poolaastas.

1995. aastast on koolil sõprussidemed Norra Hobøli kooliga.

Rõngu Keskkool on Eestis esimene, kes võetakse veebruaris 1997 ülemaailmse

õpilaste keskkonnaalase programmi GLOBE liikmeks. Ülemaailmses keskkonnaprojektis

teevad 5.-12. klassi loodushuvilised õpilased keskkonna mõõtmisi-vaatlusi ja saadavad

mõõtmistulemused ülemaailmsesse infobaasi USAs. GLOBE ringi juhendavad õpetajad Mare

Tina ja Arvet Silk. Aastal 1996 osaleb Rõngu kooli 310. juubelipeol 260 inimest. Rõngu kooli

lastele meeldib kool – nii kinnitab kroonikaraamat III.

3.3. 2000-2016

Alates aastast 2001 osalevad Rõngu Keskkooli 1.-6. klassi õpilased keskkonnaalases

projektis ,,Tere, Kevad!“.

Eesti Vabariigi aastapäeval premeeritakse tublisid õpilasi raamatuga.

,,Haridus- ja kutsehariduse reform kuulutavad maakeskkoolidele kadu… On ju Rõngu

Keskkooli naabruses tosina kilomeetri raadiuses Elva ja Rannu ning naabermaakonna Puka

Keskkool.“ (Tikk, Ü. 2001)

2005. aastal võetakse kooli dokumentidel kasutusele kooli logo, mis on järgmine

15

kooli logo aastatel 2005-2016

2006. aastal valmib renoveeritud spordikompleks. ,,Üles on otsitud kõik kaksteist

kohta ümbruskonnas, kus kunagi on olnud kool. Nüüdseks on need kohad tähistatud vastavate

siltidega.“ (Veldi, S. 2006)

2006. aastal vanade koolikohtade külastus

,,1. märtsist 2009 hakkab Eesti Vabariigis kehtima seadus kui palju tohib vald laenu

võtta. Et nõuded ei lubanud vallal kooli remondiks vajaminevat summat laenata, sõlmib

vallavalitsus 2009. aasta juulis aktsiaseltsiga KR Priit üürilepingu, hoonestusõiguse lepingu

ning nendega seonduvad lepingud, millega firma võtab kohustuse remontida ja rajada

koolihoone juurdeehitis.“ (Pau, M. 2009)

40 aastane Rõngu Keskkooli hoone lammutatakse renoveerimistöödeks 2009. aasta

suvel.

Eesti meedia kajastab pidevalt Rõngu koolimaja remonti. Näiteks ,,Raha- ja

koolihädas vald annab koolimaja aluse maa hoonestusõiguse üle ASile KR Priit ning

kohustub viiel aastal selle eest firmale renti maksma. Rahandusministeeriumilt luba ei küsita.“

(Ernits, P. 2009).

Tulemuseks on rahandusministeeriumi sanktsioonid maksete piiramisel Rõngu vallale.

,,Rahandusministeerium otsustas valda trahvida 12,3 miljoni krooniga, mille tasumiseks

peetakse igal aastal Rõngule tehtavatest eraldistest kinni 5%.“ (Ivask, S. 2010).

16

,,Ministril võib ju seaduse silmis õiguski olla, kuid samas tõdegem, et valitsus muutis reegleid

keset mängu. Nimelt karmistas rahandusministeerium euro-ootuse lainel päevapealt kohalike

omavalitsuste laenuvõtmise reegleid. Samas Rõngu vald oli juba lepingud sõlminud.“ (Tuus,

M. 2010)

2009.-2011. aastal kooli remondi ajal õpivad Rõngu kooli õpilased rahvamajas,

hooldekodus, vallamajas, lasteaias ja õpetaja Helve-Sirle Päidi kodus.

Sõlmitakse korduvalt kompromisskokkuleppeid, prokuratuuris algatatakse

kriminaalasi. Kõigil osapooltel on väga raske. Kooli juhib direktor Ene Paks.

25. jaanuaril 2011 avatakse renoveeritud koolimaja.

Rõngu Keskkool aastal 2011

2014. aastast alates ilmub koolileht Teritaja.

2015. aastal täitub 20 aastat sõprussidemeid Norra Hobøli kooliga

2016. aastal on kooli õppekavas sarnaselt 1990.-1991. aastaga valikainena kodundus,

põhjamaade kultuurilugu ja loodusteadused. Lisandunud on etikett, religiooniõpetus,

riigikaitse. 2016. aastal on ajad, olud ja inimesed muutunud, aga jalgrattamatku tehakse

Rõngu koolis ikka. Rõõmuga saab tõdeda, et tänavu, 2016. aastal on gümnaasiumi 10. klassis

19 õpilast.

17

Käsilolev aeg annab põhjust nuriseda ebaõpilasliku käitumise üle, kui kooli õpilased

solvavad õpetajat, klassi- või koolikaaslasi. Põlvkondadevahelised mõistmatused on

arusaadavad, koolikaaslastevahelised mitte. 2016. aastal on märgata, et vanemad

kooliõpilased kutsuvad nooremaid kooliõdesid, koolivendi korrale.

2016. aastal muudetakse Rõngu Keskkooli logo ja lippu. Kooli 330. juubelil seistakse

lipuvalves uhiuue tekliga. Need kolm tunnusmärki kaunistavad kogumiku esilehte. Logo, lipu

ja tekli autor on kooli kunstiõpetuse õpetaja Raimond Lepiste. Juubelil osaleb 348 kooliga

seotud isikut. Nimetatakse kolm auvilistlast: Toomas Tenno, Mati Hint ja Agu Sisask.

1. septembril 2016

18

4. Rõngu kooli raamatukogu

Kooliraamatukogu on igas koolis omanäoline. Sageli kohandatakse raamatukoguks

mõned ruumid koolimajas. Ehitatavates haridusasutustes on raamatukogul kindel koht.

Õpilaste raamatukogu külastatavus ei ole langustendentsiga. Seega on kooliraamatukogud

lätteks lugemise juurde.

Rõngu 8-klassilise Kooli raamatukogu asutati 1959. aastal.

4.1. Rõngu kooli raamatukogu kujunemine

Ülestähendusi Rõngu kooli raamatukogu algusaastatest õppevara, ruumide ja

raamatukoguhoidja kohta on vähe. Raamatud asuvad aeg-ajalt lihtsalt ühes ruumis põrandal.

,,Kooli raamatukogul puudusid senini ruumid. Käesoleval õppeaastal saab raamatukogu

endale korraliku ruumi ja vajaliku sisustuse.” (1969/70. õppeaasta üldtööplaan).

Raamatukoguks kohandatakse koolimaja tagaosas asuv 2-toaline korter, mis algselt oli

elamisruumiks noortele õpetajatele.

1969 -1979 on Eha Jans õpetajatööle lisaks raamatukoguhoidja

1979 - 1981 on raamatukoguhoidjaks Tiiu Ermel

30 aastat on Rõngu kooli raamatukoguhoidjaks Maia Kõrda, kelle elutöö on kooli raamatute

ja teiste allikmaterjalide kogumine-loomine, säilitamine-hoidmine ning igaühele

kättesaadavaks tegemine.

19

Kooliraamatukoguhoidja kohustuseks on käia kooliraamatukoguhoidjate

kogunemistel, hoida end pidevalt kursis ilmuva kirjandusega, samas teada ka töö

pedagoogilist poolt. Aastate jooksul on kooliraamatukoguhoidjaks kujunenud

algklassiõpetajaks õppinud inimene, kes valmistab teemamappe, mida 30aastase tööstaaži

lõppedes on umbes 400. Rõngu kooliraamatukogus on igapäevaselt inimene, kes ei jäta

küsijat vastuseta. Raamatukogu on alati keskendumiseks hea paik. Kõik vajalik õppevara,

samuti targalt valitud osa ilukirjandusest ja ainealased teatmeteosed on tänu

kooliraamatukoguhoidja hoolsale valikule ning koostööle vallaga alati olemas. Vald pole

keelanud raamatuid tellida, kuid valik tuleb teha arukalt ja põhjendatult. 1993. aastal kolib

kooliraamatukogu maja nurga tagant vastvalminud juurdeehitise II korrusele.

Kooliraamatukogu on niivõrd märkamatu ja loomulik paik, et pilt leidub alles aastast 1999.

M. Kõrda kooliraamatukogus 1999

4.2. Muutused kooliraamatukogu töös

Keerulised ajad algavad aastast 2007. Peetakse plaani kooliraamatukogu teavikute

arvutisse sisestamiseks. Raamatukoguhoidja ametikohta ja palka vähendatakse poole võrra.

Aastal 2009 algab koolimaja renoveerimine. Kooliraamatukogu tegutseb spordikompleksi

peeglisaalis koos õpetajate, huvijuhi ja majandusjuhatajaga.

kooliraamatukogu juunis 2009

20

M. Kõrda kooliraamatukogus spordikompleksi peeglisaalis 1. septembril 2010

Aastal 2010 saab alguse Rõngu kooliraamatukogu pidev personalivahetus. 2010. aasta

jõulude ajal antakse kooliraamatukoguhoidja koht õpetajale, kellel on lisaks veel

klassijuhataja, infojuhi, arvuti- ja matemaatikaõpetaja kohustused. Ta peaks raamatukogu ette

valmistama üleminekuks elektronkataloogimisele ja selle ka läbi viima. Töökohustused

ületavad inimvõimete piirid. Raamatukogus ei leita raamatuid, info on pidevalt puudulik,

lisaks kõigele valitseb kaunis ruumis segadus.

2011. aastal valmib koolimaja ning kogu kool asub õppima üheskoos.

Kooliraamatukogu paikneb raamatukogu põrandal. Aja jooksul saavad raamatud riiulitele.

Aastal 2012 on raamatukogus tööl inimene, kelle kutsumus pole raamatukogutöö.

Paari nädala pärast ta lahkub.

Uue raamatukoguhoidjaga juhtub avarii ja taas on raamatukogu hädapäraselt avatud.

Veel segasemaks muutub olukord seoses võimalusega saada raamatukogule uued riiulid.

Riiulitele paigutatud kogu tuleb ümber kolida ning samal ajal ka raamatuid laenutada. Seda

teeb juhiabi oma tööde kõrvalt. Uued riiulid valmistab kooli tehnoloogiaõpetaja.

Raamatukogul puudub raamatukoguhoidja. Asi laheneb, kui mitu kuud kestnud

raamatukoguhoidja haigusleht lõpeb. Mõne kuu pärast läheb ta lapsehoolduspuhkusele. Tööd

saab inimene, kes teeb raamatukogutööd teise töö kõrvalt. Tema lahkumisel saab

sotsiaalpedagoog oma töökohustustele lisaks veel raamatukogutöö.

Kooliraamatukogu on ilus koht vajaliku õppevara ning muu kirjandusega. Raamatute

laenutamine toimub kaartkataloogi alusel. Kasutamiseks on kaks arvutikohta. Õpilaste ja

õpetajate jaoks on raamatukogu varad alati saadavad olnud.

21

kooliraamatukogu 30. jaanuar 2013

30aastase raamatukoguhoidja staažiga Maia Kõrda loeb pensionil olles kirjandust,

milleks tal raamatukogus töötades aega ei olnud. Lemmikraamatut tal pole. Raamatukogu

peaks tema arvates olema laste jaoks huvitav paik, kus saaks eksamiteks või olümpiaadideks

õppida, kindlasti peaks olema pisutki uudiskirjandust. Raamatukoguhoidja töös on väga

oluline koostöö õpetajate ja õpilastega. Tööpäeva muudab säravaks töötamine lastega ja see

kui tööga ollakse rahul. Raamatukoguga seotud inimesed on alati olnud leplikud ja

tasakaalukad ning kõik nad on töötanud raamatukogu, õpilaste ja õpetajate huvides.

22

5. Tublid õpilased

12. juuni 2009 Tartumaa maavanema vastuvõtt Tartus Ajajoo Muuseumis

Pildil vasakult esireas: Therese Viitkar, Jaagup Repän, Pille-Riin Raja, õp Anu Ostrak

Tagumises reas: õp Celia Arras, õp Rutt Viljaste, õp Ellu Eensalu-Pedor, Marit Külv, Mirjam Pedaja

Õpilaste head tulemused rõõmustavad nagu oleksid need meie isiklikud võidud.

Küllap ongi, sest noor on lisatarkust omandanud ikka õpetaja käe all…

Kuidas on võimalik nii tublide saavutusteni jõuda

Marit Külv - Üks tähtsamaid komponente heade tulemuste saavutamisel on järjepidevus.

Miski ei sünni hetkega, vaid järgneb pikaajalisele protsessile. Kuigi see pole teaduslikult

tõestatud, väidavad nii mõnedki, et edu taga peitub talendikus. Põhiline on siiski soov, mis

peab tulema inimese enda seest ning sellest lähtuvalt leitakse piisava tahtmise korral ka

vahendid eesmärgi saavutamiseks.

Jaagup Repän - Kõige tähtsam on huvi aine vastu, kuid vaja on ka viitsimist. Andekus tuleb

ka kasuks.

Pille-Riin Raja - Peab lihtsalt palju tahtejõudu olema. Perekond peab ka toetama, kui vaja.

Mirjam Pedaja - Mul on olnud maast-madalast kohusetunne. Omandan asju kiiresti, vajadusel

uurin lisamaterjale – see on põnev.

Therese Viitkar - Kõige lihtsam on häid tulemusi saavutada siis, kui on loomulikku annet.

Peab olema ka loogilist mõtlemist.

Milleks kulub suvi, et jõuaks samaväärselt jätkata

Marit - Suvi on õpilase jaoks vaieldamatult kõige meeldivam aeg. Kogu suvise puhkuse ja

lamasklemise juurde kuuluvad kindlasti ka kodutööd, taskuraha teenimine jms. Minu jaoks

sisaldab suvi ka suurt hulka lugemist ning sporti. Raamatu järgi on hea haarata nii vihmasel ja

sombusel päeval toas kui ka päikesepaistel õues lesides. Ning kui juba küllalt küljealust

soojendatud, on väga mõnus end pisut liigutada. Suvest tuleb võtta võimalikult palju.

23

Jaagup - Suvi kulub põhiliselt puhkamiseks, sest sel aastal on olnud palju olümpiaade ja

võistlusi. Kogu aeg ka õppida ja võistelda ei jõua. Juba augustis on järgmine suur võistlus,

rahvusvaheline informaatikaolümpiaad.

Pille-Riin - Tahaks hästi aega veeta, tööd teha. Usun, et tegelen ka huvialadega.

Therese – Tõeliselt puhata!

Mirjam - Teen võimaluste piirides tööd ja naudin tõelist suvepuhkust, siis jõuab sügisel

kenasti jätkata…

Mida öelda neile koolikaaslastele, kes tunnevad millegi vastu sügavamat huvi

Marit, Jaagup, Pille-Riin, Therese, Mirjam - sügavam huvi millegi vastu loob perspektiivi

mõttestatud tegevuseks. Tegeldes endale meelepäraste asjadega, on kindel, et mingil moel

oskused arenevad ning see on ju hea. Igal juhul tuleks julgeda teha seda, mis meeldib, isegi

kui see pole masside seas populaarne. See tegevus pakub rahuldust ning muudab meele

rõõmsaks. Ei maksa salata oma arvamust või soove. On õpetajaid, kes aitavad teie unistustel

teoks saada ja see toob mõlemale poolele rõõmu. Võitmine pole alati kõige tähtsam,

osalemine on ka tore. Oma õpetajatele soovime aga kõike kaunist ja ilusat puhkust!

Mõtted kogus ja käsitles Aino Kommisaar 2009. aastal.

24

6. Sport

Rõngu kooli spordikroonika kirjutamist on alustatud 1963. aastal kehalise kasvatuse

õpetaja Endel Siku poolt ja on jätkatud käesoleva ajani.

Esimene sissekanne spordikroonikasse on Tartu rajooni murdmaasuusatamise

võistkondliku I koha saavutamise puhul 27.-28. veebruaril 1964. aastal. Võistkonna koosseisu

kuuluvad: Jaan Kits, Tarmo Teder, Malle Must, Urve Suurkivi, Merike Reha, Helle Laas,

Ahto Trolla, Jaan Laks, Ra Laks, Hans Treial ja Peeter Peets.

Kroonika sisaldab parimaid vabariiklike- ja maakonnavõistluste võistlejate nimesid ja

tulemusi, samuti parimaid sportlasi õppeaastate lõikes.

21. veebruaril 1987. aastal toimub Rõngu kooli I suusamatk-maraton, mis on

pühendatud kooli kolmesajandale aastapäevale. On kaks distantsi: 6 km ja 18 km. Start ja

finiš on koolimaja juures. Vastavalt soovile saab osaleda kas võisteldes või matkates. 150

osavõtja seas on õpilasi, õpetajaid, vilistlasi ja teisi Rõngu külanõukogu territooriumil elavaid

elanikke. Kõik raja läbinud saavad autasuks õpilaste valmistatud vimpli. Tublimad on

autasustatud Rõngu sovhoosi, Rõngu Tehase ja Rõngu kooli poolt. Kooli 305. ja 310.

aastapäevale pühendatud suusamatk-maratonid jäävad ära lumepuudusel.

315. aastapäevale pühendatakse 3. märtsil 2001 IV suusamatk-maraton.

320. aastapäevale pühendatakse 4. märtsil 2006 VIII suusamatk-maraton.

325. aastapäevale pühendatakse 27. veebruaril 2011 XI suusamatk-maraton.

Suusaradade- ja medalimeistriks on Rõngu kooli vilistlane Jaan Kits.

Traditsiooniliselt peetakse murdmaasuusatamise ja murdmaajooksu kooli

meistrivõistlus, klassidevahelist maastikuteatejooksu, jüriööjooksu, kevadspordipäeva,

algklassides rahvastepalli sügis- ja kevadturniiri, rattamatka ja orienteerumispäeva. 2015.

aastal saab alguse uus traditsioon – sügisjooks. II sügisjooks on pühendatud kooli 330.

aastapäevale.

Tunnustust väärivaid tulemusi on saavutatud vabariiklikel maakoolide

murdmaasuusatamise, kergejõustiku, korvpalli- võrkpalli- ja jalgpallivõistlustel.

Läbi aegade on õpilasi nimetatud Tartumaa meistriks jalgrattaspordis, kiiruisutamises,

kabes-males, murdmaasuusatamises, murdmaajooksus, maastikuteatejooksus, kergejõustikus,

korvpallis, võrkpallis, jalgpallis ja lamades surumises.

Rõngu kool on esindatud kõigil Võrtsjärve suve- ja talimängudel. Parimad kohad on

saavutatud murdmaasuusatamises, kelgutamises, orienteerumises, pendelteatejooksus,

rahvastepallis ja jalgpallis.

25

Koolil on sportimiseks võimla, staadion, suusabaas, peegelsaal ja jõusaal.

Rõngu koolist sirgunud sportlane Kaur Kivistik on:

Eesti parim noorsportlane aastal 2012

Hõbemedalist 3000m takistusjooksus Üliõpilaste maailmameistrivõistlustel Universiaad

Gwangju 2015

34. koht 3000m takistusjooksus maailmameistrivõistlustel Peking 2015

Eesti meister 3000m takistusjooksus aastal 2016

7. koht 3000m takistusjooksus Euroopa meistrivõistlustel Amsterdam 2016

35. koht 3000m takistusjooksus Olümpiamängudel Rio 2016.

34. koht 3000m takistusjooksus maailmameistrivõistlustel Peking 2015

kooli spordiauhindade kapp

Andmed koostas ülevaateks kehalise kasvatuse õpetaja Liia Seppa

26

7. Huumoripärleid

7.1. Eelkoolist

Õpetaja: ,,Kes sul kodus on?”

Õpilane: ,,Naer.”

٭٭٭

Õpilane küsib, ,,Kus on minu kintsud,” otsides tegelikult oma kindaid.

7.2. Esimesest klassist

1. klassi poisid nuputavad midagi geomeetrilistest kujunditest: ,,Õpetaja, me teeme hotelli.”

٭٭٭

Õpilane: ,,Ma vaatan, kuna õpetajal see punane pastakas tühjaks saab. Ta on kõik mu vihiku

ära sodinud. Ma pean jälle ümber kirjutama.”

٭٭٭

Õpilane on oma lauale sättinud kustutuskummi, pannud selle peale joonlaua, mille kummaski

otsas on vihik.

Õpetaja: ,,Margus, miks sa ei kirjuta?”

Õpilane: ,,Ma enne kaalun, kumb vihik on raskem, et siis kergemasse kirjutada.”

٭٭٭

Õpilane teeb õpilasele kirjutamise kontrolli.

Kristi: ,,Kirjuta ,,Kas sa oskad lugeda?””

Sandra: ,,Oskan küll.”

٭٭٭

Õpilane: ,,Õpetaja, täna on tähesadu.“

Õpetajal pole aimugi, millest on jutt, küsib õpilaselt: ,,Sina vaatad, jah?“

Õpilane: ,,Jah“

27

Õpetaja: ,,Missugusel kanalil ja mis kell?“

Õpilane: ,,Ei tea.“

Õpetaja: ,,Olgu, hea küll, ma vaatan telelehest järele.“

Järgmisel päeval selgus, et jutt oli universumi tähtedest ilmaruumis.

٭٭٭

Inimeseõpetuse tööraamatus: Joonista oma vanemate töövahendeid. Õpilane: ,,Issi kõnnib, on

boss”

٭٭٭

Õpetajate päeval on õpetajal vesti sisse pistetud punane krüsanteemi õis. Samal päeval on

söögiks punapeedi salat. Õpetaja ja õpilane ei kohtu päeva jooksul individuaalseks vestluseks.

Kui õpilane lõpuks õpetajaga kokku saab, ütleb ta: ,,Õpetaja, sa pead selle peedi salati sealt

kampsuni pealt ära võtma.“

٭٭٭

Poisid mängivad peitust. Mart loeb klassis kinnisilmi numbreid.

Martin hõikab koridorist: ,,Võib.”

Mart: ,,Oota, ma loen sajani ära!”

٭٭٭

Pärast kirikus käimist küsib õpetaja: ,,Lapsed, mida ei tohi kirikus teha?”

Lapsed: ,,Suitsetada.”

٭٭٭

Emakeelepäeva viktoriinis küsimus: Kutsumata külaline, aga esimene toidumaitsja.

Üks võistkond leiab, et see on: ,,vanaema”.

٭٭٭

Kui õpetaja küsib vestlusel riiete korrashoiust: ,,Kas oled oma sokke pesnud?” olid kõik

esimese klassi õpilased oma sokke pesnud.

٭٭٭

Eesti keel. Muuda sõnas üks täht ja joonista sobiv pilt sõna toru -. Õpilane on muutnud ,,loru”

ja kleepinud oma pildi.

٭٭٭

Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastal raamatu ja roosi päeval rahvamajas räägib raamatukogu

juhataja Laine Meos: ,,Sellel ajal kui papa Kreutzwald elas, ei olnud Eestimaal veel

eestikeelseid raamatuid.” Õpetaja räägib pärast tunnis veel Kreutzwaldist ja näitab

Kalevipojast pilti. Õpilane õhkab: ,,Oh, ei olnud neil ei raamatuid ega riideid!”

٭٭٭

28

Inimeseõpetus. Missugune amet sulle meeldib ja miks? Õpilane: ,,Politsei, tal on nii äge

tööriie.”

٭٭٭

Inimeseõpetus. Kuidas sa käitud kirikus? Õpilane: ,,Ei karju, ei räägi kirikuõpetajale vastu.”

٭٭٭

Õpilane: ,,Õpetaja, Priidul pole vahetusjalatseid!” Õpetaja ei jõua veel midagi öelda.

Õpilane: ,,Oi, mul endal ka pole.”

٭٭٭

Steve Kennethile: ,,Kas sina lõhnad nii hästi?” ja nuusutab Kennethit.

Kenneth: ,,Ei lõhna, õpetaja lõhnab, mine nuusuta õpetajat.”

٭٭٭

Eesti keele tunnis dikteerib õpetaja etteütlust: Leo sai auto. Õpilane: ,,Õpetaja, kas vormelit

võib kirjutada?”

٭٭٭

Õpetaja: ,,Missugune kõrv ei kuule?”

Õpilane: ,,Vasak.”

٭٭٭

Õpetajaga koos võetakse seinalt maha sinna seinateibiga kinnitatud pildid. Õpilane: ,,Õpetaja,

kas need pildid on sul siin selleks, et neid auke ja naelu varjata?”

٭٭٭

Inimeseõpetus. Mis teeb tunni huvitavaks?

Õpilane: ,,Õpetaja räägib anekdoote.”

٭٭٭

Matemaatika. Kirjuta kujundi alla tema nimetus.

Õpilane: ,,ristküülik.”

٭٭٭

Õpetaja: ,,Kes joonistas aknale jäälilli?”

Õpilane: ,,Lumekuninganna.”

٭٭٭

Õpilased teevad testi On sul hea mälu. Õpilane on alla kirjutanud: ,,Olen tark.”

٭٭٭

Õpilane loeb õpetajaga: ,,HURRAA, ROKK, ROKK, ROKK“

Õpilane: ,,Õpetaja, see viimane lause on tümpsu lause.“

٭٭٭

29

Söögitädi õpetajale: ,,Kuule, kas Johannes ei olegi täna nutnud?“

Õpetaja: ,,Ei ole jah.“

Söögitädi: ,,Kuule, siis on vist midagi viga. Laps on haige või?“

Õpetaja: ,,Ma pean vist jah emale helistama.“

٭٭٭

Õpetaja ütleb joonistustunni lõpus: ,,Lapsed, ma teile täna hindeid ei pane.“

Õpilane: ,,Kas paned homme, mul kodus on punast pastakat, ma toon sulle homme.“

٭٭٭

Õpilane pühib prahi klassist kokku ja viib selle WCsse põrandale.

Õpetaja: ,,Miks sa oled prahi WCsse põrandale pühkinud?“

Õpilane: ,,Aga siin ei ole ju ahju ega muud seesugust.“

٭٭٭

Pinginaabrid arvutavad. Üks nendest mõtleb parajasti 10+8 juures. Seal on pliiats juures.

Õpetaja astub ligi ja küsib: ,,Kui palju on 10+8?“

Õpilane hakkab laua all sõrmedega arvutama. Sõrmedest tuleb puudu. Arvatavasti on ka

pinginaaber õpetaja küsimust kuulnud ja ulatab pinginaabrile oma sõrmed abiks.

٭٭٭

Õpilasel on vihikus üht-teist tegemata.

Õpetaja ulatab vihiku tagasi, soovitades: ,,Tee siia veel midagi.“

Õpilane: ,,Ma täna ei tee, võtan puhkust.“

٭٭٭

Teemapäeval on õpetajal peas müts, mille külgedele on kinnitatud pepsi pudelid, kust tuleb

voolik suhu.

Õpilane: ,,Õpetaja, kas see on sul selleks, et sa liiga palju ei kamandaks?“

kamandamise vastane peakate

30

7.3. Teisest klassist

Eesti keel. Õpetajal on töö koostatud natuke valesti. Küsimus: Lause algab _________

Õpilane: ,,suure tähega.”

Küsimus: Lause lõpeb _________________

Õpilane: ,,väikese tähega.” (mis on ju sisuliselt õige, eeldatud oli . ! ?)

٭٭٭

Õpilane: ,,Õpetaja, palun sinu kustutuskummi.”

Õpetaja: ,,Palun anna päevik, kirjutan märkuse, miks sul endal kustutuskummi pole.”

Õpilane: ,,Oota, ära kirjuta, ma vaatan enne kotist järele.”

٭٭٭

Inimeseõpetus. Õpilane: ,,Ma lähen kooli 5 min. Ma tulen koolist 10 min.”

٭٭٭

Õpetaja: ,,Lapsed, vaadake välja, kui ilus lumi sajab.”

Õpilane: ,,Õpetaja, sa ju ise ütled kogu aeg, et tunni ajal ei tohi aknast välja vaadata.”

٭٭٭

Vesteldakse pulmadest. Õpilane: ,,Kui midagi ei ole, siis ei ole lapsi ka.”

٭٭٭

Õpetaja: ,,Ei kirjuta ninaga Paula ja Dagmar!”

Paula: ,,Ma värvin.”

٭٭٭

2. klass käib Otepääl ujumas. Pärast ujumist on koolis pidulik vabariigi aastapäeva aktus.

Õpetaja: ,,Kammige koolis juuksed ära. Et aktusel ilus oleks.” Selgus, et pooltel õpilastel pole

kammi. Aga kohe leitakse lahendus. Õpilane: ,,Sassis soeng on ka pidulik soeng.”

Teine õpilane: ,,Ma lasen käega läbi juuste. Ongi korras.”

٭٭٭

Eelmisel päeval oli õpetaja koolitusel.

Tunnis näitlikustab õpetaja tahvlil oma vastuse.

Õpilane: ,,Õpetaja, kust sa kõike tead?“

Õpetaja ei jõua veel vastama hakata.

Teine õpilane: ,,Ta käis ju eile õppimas.“

٭٭٭

31

Söögitädi puudub. Teda asendab laste jaoks võõras inimene, keda õpetaja pole lastele

tutvustanud. Õpilane pöördub asendaja poole: ,,Tädi Mairi asemel, anna mulle palun veel

suppi.“

٭٭٭

Kirjuta arvude nimetused.

Õpilane: 16 + 4 = 20

liidetav liidetav pole liidetav

٭٭٭

Õpilane: ,,Õpetaja, ära sa ikka neid kõige halvemaid asju mu emale koosolekul räägi.“

٭٭٭

Usuõpetuse ringis on jutt kümnest käsust. Õpetaja: ,,Tuletage meelde, millised olid 10 käsku.“

Õpilane: ,,Ei tohi teise lapse käteräti sisse käsi pühkida!“

٭٭٭

Õpetaja teeb tunnikontrolli ja annab kirjutamiseks üsna pisikese paberi. Õpilane: ,,Mh, mul

hakkab juba kitsaks minema.“

٭٭٭

Kas oled tähele pannud, milliseid puid on meie metsades kõige rohkem?

Õpilane: ,,Ei, ei ole märganud.“

٭٭٭

Õpilane teeb tahvlilt ärakirja. Vihikus on:

Undab vilkuriga masin:

Laske mööda, aeg on kasin!

Tuletõrje, esmaabi

peame kohe laskma läbi.

Rada vabaks politseile

Tema appi tõttab meile.

Pane vihik laua nurgale.

٭٭٭

Koolipäeval räägitakse valkudest, rasvadest, vitamiinidest. On söögivahetund. Õpilane toob

oma taldriku, vaatab supipotti, vaatab taldrikut, vaatab supipotti, vaatab taldrikut. Söögitädi

küsib: ,,Soovid sa veel?“

Õpilane: ,,Jah, soovin küll, see on väga vitamiinirikas.“

٭٭٭

Õpetaja sünnipäeval: ,,Täna joonistame õpetaja sünnipäeva.“

32

Üks õpilane: ,,Siis sa pead laua peale püsti seisma.“

Teine õpilane: ,,Siis sa pead kogu aeg paigal püsima.“

***

Õpilane klassikaaslastele: ,,Lapsed, avalikus kohas nina nokkimine ei ole viisakas tegu. Palun

tehke seda kodus.“

7.4. Kolmandast klassist

Missugune lind saabub kevadel kõige varem?

Õpilane: ,,Küinivares.”

٭٭٭

Õpilane: ,,Kägu teeb endale muna teise linnu järgi.”

٭٭٭

Millise pesa ja kuhu ehitab endale kaldapääsuke?

Õpilane: ,,Ehitab koopa.”

٭٭٭

Kuidas pingviin oma muna haub?

Õpilane: ,,Matab munad lume alla.”

٭٭٭

Kuidas haned lõunamaale lendavad?

Õpilane: ,,Teagonaalselt.”

٭٭٭

Kuidas pingviin oma muna haub?

Õpilane: ,,Keiser pingviin muneb ühe muna pessa, pesa ta ei ehita.”

٭٭٭

Mis aastal ja kelle poolt valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke?

Õpilane: ,,Suitsupääsuke valiti Eesti sümboliks, sest ta saabus Eestisse 26. novembril 1952.

aastal.“

٭٭٭

Õpilane: ,,Rõngu kirik tehti uuesti püsti 1901. aastal. Preestri asukoht on idas.”

٭٭٭

Klassis on uued lauad. Õpetaja: ,,Hoiame oma uusi laudu ja teravaid asju lauale ei pane.“

Õpilane: ,,Kas kääre ka ei tohi lauale panna?“

٭٭٭

33

Loodusõpetuse teemaks on bakterid. Korrapidaja õpilane jagab tavaliselt oma käega leiva

laudadele. Sel päeval kõnnib korrapidaja kandikuga ja palub igaühel leib võtta.

٭٭٭

Millal sa tavaliselt hambaid pesed?

Õpilane: ,,Esmaspäeval ja reedel.“

٭٭٭

Mis on sinu lemmiktund?

Õpilane: Emakeel, lugemine meeldib mulle väga, aga esimeses ja teises klassis ma seda ei

arvanud, sest siis toimus minu jaoks kõik nii kiiresti. Loodusõpetus on eriline teadus.

Matemaatika on targa aine.“

٭٭٭

Miks on bakterid kahjulikud?

Õpilane: ,,Sest nad valmistavad haigusi.“

٭٭٭

Kus elavad bakterid?

Õpilane: ,,Soodsates elutingimustes.“

٭٭٭

Õpilane käib nagu kass ümber palava pudru ümber õpetaja: ,,Õpetaja, ma ei taha täna

guašidega joonistada, tahan värvipliiatsitega.“

Õpetaja: ,,Ei tohi, ainekavas on kirjas, et see töö on guašidega.“

Mõne aja pärast tuleb õpilane uuesti: ,,Õpetaja, vaata, ma panin need laualinikud ilusasti

korda, kas ma nüüd võin värvipliiatsitega…“

٭٭٭

Lõpeta lause

Kui avaldises on sulud, siis kõigepealt…

Õpilane: ,,loeme teksti läbi.“

٭٭٭

Õpilane toriseb omaette: ,,Ma panen ju kogu aeg need laualinikud ilusasti, aga mu käitumine

on ikka halb.“

٭٭٭

Kuidas pingviin oma muna haudub?

Õpilane: ,,Kõhuli.“

٭٭٭

34

Õpilane on enesega koridoris nii ametis, et ei kuule tundi tulla. Tund on alanud, kui ta lõpuks

uksest sisse tuleb.

Õpetaja: ,,Mida sa ütled, kui tundi tuled?“

Õpilane: ,,Kurat“

٭٭٭

Õpilane ja õpetaja on täiendaval õppetööl. Õpilane aeg-ajalt ei oska. Õpetaja toetab ühel

hetkel pea kätele ja mõtleb, mis hinnet panna.

,,Vilets seis.“ möönab õpetaja.

Õpilane küsib: ,,Õpetaja, kas sina ka ei oska?“

٭٭٭

Õpilane: ,,Hahahaa, milline kõuts!”

Teine õpilane: ,,Ära naera, õpetaja joonistas!”

٭٭٭

Õpilased kirjutavad etteütluse. Seejärel kontrollivad ise ja panevad kriteeriumide kohaselt

hinde. Õpetaja kontrollib asja üle. Õpilane on teinud väga tubli töö ja alla kirjutanud ,,5, ma

loodan“. Õpetaja kirjutab vastu: ,,Ongi 5“.

٭٭٭

Õpilane: ,,Kodulinnud on vares ja hallvares.“

٭٭٭

Kuidas valivad loomad elupaiga?

Õpilane: ,,Vaatavad, kas keegi seal ei ela.“

٭٭٭

Kirjuta lünka sobilik sõna ilmaütlevas käändes.

Õpilane: ,,Meie korter on ilma eriliste päikesepaneelideta.“

٭٭٭

Kirjuta tekstist küsimuse mida teen? juurde tegusõna.

Õpilane: ,,Vananen väärikalt.“

٭٭٭

Moodusta lause, kasutades antud sõnu: bakterid, väga, elusolendid, väikesed.

Õpilane: ,,Bakterid kipuvad väga väikestele elusolenditele kallale.“

٭٭٭

Nimeta teabeallikaid.

Õpilane: ,,Raamat, raadio, e-kool.“

٭٭٭

35

Mis on sulle õppimisel toeks?

Õpilane: ,,Mina ise ja raamat.“

٭٭٭

Missugust teavet saab raadio kaudu?

Õpilane: ,,Mis juhtus, külma ja sooja õhutemperatuuri, ilmavaatlusi ja kellel on muresid.“

٭٭٭

Mis on sulle õppimisel toeks?

Õpilane: ,,Isa, ema, vanaema ja mõistus.“

٭٭٭

,,Lemmikmagustoit on tarretis vahukoorega ja tiramiisu.“

٭٭٭

Miks ei tohi elektriseadmetest tekkinud tulekahju kustutamisel kasutada vett?

Õpilane: ,,Sest vesi ärritab elektrit“

٭٭٭

Missuguseid Henno Käo raamatuid tead nimetada?

Õpilane: ,,Praegu ei tule meelde, aga muidu tean küll.“

٭٭٭

Õpetaja: ,,Tänase tunni teema on küsimuste esitamine ja neile vastamine.“

Õpilane: ,,Õpetaja, ma tahaksin küsida, mis ei ole küll sellel teemal.“

Õpetaja: ,,Palun.“

Õpilane: ,,Õpetaja, kui vana sa oled?“

***

,,Kirjuta käsklause, mille täitmine hoiab hambad terved.“

Õpilane: ,,Ära kakle, muidu lendab hammas suust välja.“

***

Õpetaja: ,,Tallinna Ülikooli doktor pakub välja sõna eestikeellane – Kes see on?“

Õpilane: ,,Inimene, kes räägib eesti keeles.“…..

Tunni lõpus.

Õpetaja: ,,Mis jäi tunnist meelde?“

Õpilane: ,,Kui ma kunagi oma firmas millegi kohta sõna ei leia, siis võin ma selle sõna ise

välja mõelda.“

***

Õpetaja: ,,Kui võõras inimene kutsub autoga kaasa sõitma, siis –

Õpilane: ,,Vastan ,,Ma ei tule, saan jala ka“.“

36

7.5. Neljandast klassist

Õpilane: ,,Minu ema teeb ka samasugust tööd nagu sinagi, ainult natuke teises keeles.”

Õpilase ema on inglise keele õpetaja.

٭٭٭

Täida lünk. Direktori kabinetis oli ilus punane _________________ . Õpilane kirjutas:

Direktori kabinetis oli ilus punane daam. (ehk pidi diivan olema, kuigi daam pole vale)

٭٭٭

Õpilane: ,,Kui pika aja jooksul teeb Maa täispöörde ümber oma talje?”

٭٭٭

Loodusõpetuse töös: ,,Talvel on päevad lühikesed, ööd aga pikad, sest Päike tõuseb

taevavõlvile päikeseloojangu ajaks.”

٭٭٭

Inimeseõpetuse tööraamatus on küsimus: Mis võiks sinu arvates naabreid häirida?

Õpilane: ,,Kui ma kõvasti räägin või haigutan.”

٭٭٭

Inimeseõpetuse tööraamatus küsimus: milliste muredega oled kokku puutunud?

Õpilane: ,,võru murre, tartu murre”

٭٭٭

Loodusõpetus. Gloobusel on ekvaator tähistatud ringjoonega. Kas maakera pinnal on

niisugune joon? Õpilane: ,,Ma ei usu hästi.”

٭٭٭

Loodusõpetus. Päikese läbimõõt on Maa läbimõõdust 109 korda suurem. Arvuta kui suur

Päike tuleks joonistada kui tähistaksid maa 1 millimeetrise läbimõõduga täpina. Õpilane ,,Ma

ei oska matemaatikat.”

٭٭٭

Loodusõpetus. Lõpeta lause. Aasta on aeg _______________________

Õpilane: ,,mille jooksul Maa vahetab aastaaegu.”

٭٭٭

Inimeseõpetus. Jõgevamaa alevikud on Adavere, Siimusti, _________________

Õpilane: ,,Laiusti”. Peab olema Laiuse.

٭٭٭

37

Loodusõpetus. Miks on luud vajalikud? Õpilane: ,,Luud hoiavad siseelundeid koos, et nad ei

lopendaks igal pool kehas ringi.”

٭٭٭

Kirjuta, mida ütled, vastates kodus telefonile.

Õpilane: ,,Halloo, siin issi automaatvastaja. Kui tahate midagi edasi öelda, öelge pärast piiksu.

Piiks.”

٭٭٭

Kirjuta, mida ütled kui lähed sõbrale külla ja ukse avab keegi võõras.

Õpilane: ,,Ma vist sattusin valesse kohta.”

٭٭٭

Õpilane: ,,Kodanik on see, kellel on oma riigi viisavabadus.“

٭٭٭

Õpilane: ,,Kodanik on see, kes on kindlasti sisse kirjutatud.“

7.6. Viiendast klassist

Õpilane: ,,Minu isa töötab tuttavatele, minu ema töötab vabatahtlikult.”

٭٭٭

Õpetaja paneb õpilasele ,,5”. Õpilane: ,,Kuule, õpetaja, palun kontrolli ikka üle, ega sa mõnda

viga ei teinud. Mul ei ole varem eesti keeles viit olnud.”

٭٭٭

Õpilane kirjutab musta kirjutusvahendiga. Äkki on ta teinud vihiku äärele märkuse: ,,Nüüd

ma kirjutan ainult sinisega, sest mul sai must otsa.”

٭٭٭

Pildil koristab traktor põllult loomapeeti. Moodusta lause. Õpilane: ,,Vanaisa külvab

traktoriga kapsaid üles.”

٭٭٭

Õpilane: ,,Garderoobi seinad on kaetud parketiga.”

٭٭٭

Õpilane: ,,See auto ei sõida bensiini, vaid diivankütusega.”

٭٭٭

Eesti Vabariigi president on Toomas Hendrik Ilves. Kirjuta tulpa sobivaid sõnu. Õpilane:

mäger

koer

38

metssiga

Ilves

kass

٭٭٭

Käänamise töö. On lubatud kasutada õpikut, kuid pole soovitav. Õpilasel on tehtud töö all

kirjalik märge: ,,x = kasutasin õpikut”

Õpetaja kirjutab vastu: ,,+ võis kasutada”

٭٭٭

Selgita lühidalt, mida sõna tähendab: barett -

Õpilane: ,,vanadaamide peakate”

٭٭٭

Koristaja vaatab osavõtlikult õpilase poole, kes jookseb kärmelt ja hõikab möödaminnes:

,,Mul pole praegu aega lobiseda.“. Õpilane suundub tualetti.

7.7. Kuuendast klassist

Tee kokkuvõte teabetekstist ,,Jänes”.

,,...poegivad 2-3 korda aastas, pojad on hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas...“

Õpilane: ,,...poegivad 2-3 korda aastas, pojad on hästi arenenud, ema käib neid ainult

imetlemas...“

٭٭٭

Õpilane: Eile pesin ainult pooled oma kehaosad.

٭٭٭

Õpilane: ,,Kirjanik saab teksti muuta ilmekamaks, kui suur on tema sõnavarustus.”

٭٭٭

Nimeta allajoonitud sõna kääne. Kandlehääl on kuulda meie maal.

Õpilane: ,,pealütlev”

٭٭٭

Õpilane: ,,Sünonüümid on samatähendusega vastandsõnad.“

٭٭٭

Mis kõneviisi on allajoonitud sõnas kasutatud? Mikroskoop olevat kallis ja ilus asi.

Õpilane: ,,Kauget kõneviisi.“

٭٭٭

Õpetaja: ,,Martin, miks see leht nii kaua valge on?”

39

Õpilane: ,,OK, ma teen ta siis roheliseks.”

7.8. Kaheksandast klassist

Kuidas liigitatakse inimesi nägemise järgi. Vastusevariandid: normaalnägijad, lähinägijad,

kaugnägijad. Õpilane on lisanud – selgeltnägijad.

***

Õpetaja: ,,Mis on keemilise reaktsiooni tunnus?“

Õpilane: ,,Ehmumine, kui näiteks käib pauk.

7.9. Üheksandast klassist

Õpetaja ja õpilase vestlus. Õpetaja küsib muretsedes: ,,Kuidas küll parandada teie

õpipädevusi?“

Õpilane: ,,Ehk siis inimkeeli – Kuidas õpitust aru saada?“

***

Õpetaja: ,,Mis vahe on akul ja patareil?“

Õpilane: ,,Aku on tehislik ja patarei looduslik.“

7.10. Kaheteistkümnendast klassist

Õpilane küsib koolitädilt: ,,Palun WC paberit.” Koolitädil on korraga mitu asja teoksil ja ta

küsib: ,,Kas sa soovid õpetajale esitada või võib teine pool olla täis kirjutatud?”

29 tööaasta jooksul kogunud Hille Raja

40

8. Praeguses hetkes

8.1. I kooliastme õpilase mõtteid

Kui ma siia kooli tulin, oli mul siin mitu tuttavat last ja ma tundsin, et ma harjun selle

kooliga ruttu ära.

Mind teeb murelikuks see, kui minu klassikaaslane ütleb mõnele teisele lapsele

halvasti. Arvan, et minust jäävad Rõngu kooliellu mõned pildid, mis ma olen joonistanud,

või mõned meisterdused. Olen koolikaaslasi aidanud ja võib-olla jään sellega neile meelde.

Kui ma olin 2. klassis ja üks tüdruk 1. klassist ei saanud kodusest tööst aru, siis ma aitasin

teda.

Rõngu koolielus muudaksin ma seda, et siin oleks üks niisugune tund, kus õpitakse

voltima. Selles tunnis õpetataks erinevaid voltimisvõtteid ja me ainult voldiks.

Minu arvates on tore see, et Rõngu koolis ei ole ainult need lapsed, kes kõike hästi

teavad, vaid on ka neid, kes teevad mõnesid asju valesti ja siis õpivad. See teeb asja

põnevamaks.

Vahel mõtlen ma hommikul, et ei taha kooli minna ja õhtul mõtlen, et ei taha koolist

ära minna.

8.2. I kooliastme õpetaja mõtteid

Koolipäeva hommik leiab mu sooviga tulla ja lastega tegutseda. Tahan neile pakkuda

hakkamasaamist, teineteisega arvestamist ja põnevaid avastusi. Ma pean ise olema innustunud

huviline, et laste tegutsemislust püsiks. Olen tahtmist täis, et päev läheks korda, kuidas ja

mida saan mina omalt poolt teha, et laste päev läheks hästi ja oleks rõõmu.

Murelikuks teevad olukorrad, kus lapsed teevad teineteisele haiget. Uue tundmatu ja

arusaamatu asjana olen märganud, et laps rõõmustab selle üle, kui kellelgi läheb halvasti või

midagi ei õnnestu. Kui tal endal juhtub, on pahasti.

Loodan, et mind mäletatakse hea õpetajana. Soovin, et koolielu jääks minu õpilastele

meeldivaks mälestuseks. Kindlasti on igava 2+2 kõrval alati midagi muudki, ehk toetavat,

mõistvat, tegusat, uudset. Oleme praeguse klassiga kaks aastat koos olnud ja juba nad

meenutavad mida me koos tegime või muretsevad, et see õppeaasta jääb minuga

klassijuhataja rollis viimaseks või kas me ikka kooliööd peame. See jääb ju viimaseks, sest

nad kasvavad suureks.

41

Koolielus võiks muuta seda, et algklassid oleksid täiesti omaette. Vanemate õpilaste

koolitunnid ei peaks olema algklassidega samas koridoris.

Kui tulin esimest korda Rõngu kooli, tundus mitte ainult füüsiliselt, vaid ka

emotsionaalselt soe. Teadsin, et tahan siin olla. Rõngu kool on puhas ja siin on ideaalsed

töötingimused. Toetav ning sõbralik suhtlemine aitab muresid kergemalt kanda.

Kui Rõngu kooli viimati ehitati, tundus suisa ime, et lapsevanemad oma lapsi Rõngu

maadelt laiali ei tassi, sest tulevik oli väga kaua udune-umbmäärane. Ma ei kujuta ette kuidas

saab tundi anda ruumis, kus on vaid riidest vahesein. Just nii lapsed remondi ajal Rõngu

koolis õppisid. Need on väga tugevad isiksused, kes selle üle elasid. Neid toetas usk, et läheb

paremaks. Läkski.

Mulle meeldib Rõngu kooli elu.

8.3. II kooliastme õpilase mõtteid

Tahan ikka kooli tulla, sest siin on palju konkursse või üritusi, milles kaasa lüüa.

Muretsen selle pärast, kui keegi lööb või kiusab. Juhtub sedagi, et väiksemad kaklevad, lähen

vahele ja jään ise süüdlaseks. Ise võiksin tüli korral selle lihtsalt ära lõpetada.

Loodetavasti jään koolikaaslastele meelde, et 2014. aastal esinesin jõulupeol õhtu

juhina, emadepäeva kontserdil olen aidanud emadele lilli anda, 2015. aastal korraldasin

luuletuste võistlust. Seda kõike toredate õpetajate juhendamisel, keda tunnen ja tean. Halb

oleks, kui õpetajad kogu aeg vahetuksid.

Meie koolipere ütleb koolimajas võõrastele ,,Tere“ ja kindlasti jääb seetõttu meie

majast soe ja sõbralik tunne, mida me olemegi. Kui viimati koolimaja ehitati, siis tehti maja

meile väga ilusaks. Klassiruumid ühes majas ja mets ligidal on toredad asjad. Eelmises koolis,

kus käisin, oli koolimaja võimlast eraldi ja see oli päris paha.

Trimestrid mulle meeldivad, sest halva hinde korral saab ka vaheajal õppida kui vaja.

Veerandite korral lõppesid võimalused veerandi lõpuga ära.

Mind rõõmustab väga, et meie koolis on nii toredad õpilased ja õpetajad.

8.4. II kooliastme õpetaja mõtteid

Olen enamasti positiivsete mõtetega, sest lapsed on toredad ja vahetud, kuid vahel on

siiski mure mõne õpilase halva õppeedukuse pärast. Teel kooli rõõmustan praeguses hetkes

sügisvärvides allee hingematvat ilu.

42

Kurvastan, kui õpilasi kimbutab laiskus või madala võimekuse tõttu osutub sooritus

ebaõnnestunuks. Murelikuks teeb see, et järjest suurenevad laste vabadused, lugupidamatus

vanemate ja reeglite vastu ning õigus kõike soovitut teha, mis pähe tuleb. Kohustused

unustatakse täita ja distsipliin on suur probleem.

Keeletund võimaldab arutleda päevakohastel teemadel, seega loodan, et Rõngu

kooliellu lisan värvi keele- ja suhtlemisoskuse, laia silmaringi, teadmiste, analüüsioskuste,

seoste ja süstemaatika võrra. On kurb kui silmaring sulgub telefoni, reaalsusest mööda

vaadates.

Rõngu koolis võiks olla gümnasistidele rohkem tunnivälist tegevust soodustavaid

ruume, et vaikuses istuda, vestelda, mängida lauamänge või kuulata kõrvaklappidega

muusikat. Vaikuses puhkamine jääb algklasside tiivas kättesaamatuks. Töökeskkond on siin

hubane ja hooliv. Käin tööle Tartust, sest õhkkond ja seltskond sobivad mulle. Õpetajad

muretsevad esmajärjekorras õpilaste, siis enese kui ka kolleegi pärast, tunnevad muresid ja

jagavad rõõmu. Hea on teha koostööd ja mitte ainult omaette nokitseda. Kõle suur maja ja

tohutu õpilaste arv ei tekita head tunnetust. Olen seda kogenud. Esimene töönädal Rõngu

koolis oli väga raske, puudub kabinet, ukse kõrval on klaas sisse vaatamiseks, majas on tarvis

palju liikuda.

Toetan trimestrisüsteemi, sest kokkuvõtva aastahinde üle on lihtsam otsustada ja

õnnetud kiirustamised enne vaheaega jäävad ära.

Miks ma tahan olla õpetaja? Pingelisele tööle vaatamata on äärmiselt südantsoojendav

kui näiteks peale pikemat haige olemist jooksevad õpilased vastu, kallistavad ja rõõmustavad

mu terveks saamise üle ning julgevad öelda, et armastavad minu tundi. Siis on kõik mured ja

pinged peoga pühitud. Õpilase tänu ja rõõm on parim palk raske töö eest.

8.5. III kooliastme õpilase mõtteid

Mõnel hommikul tahan kooli tulla ja teisel jälle ei taha, sest tuleb ette keerulisi ja

raskeid tunde. Olen Rõngu koolis palju toredaid käsitöö ja kunsti töid teinud, saavutanud häid

tulemusi spordis. Ehk jõuan mõne rekordi välja pingutada.

Ei meeldi see, kui koolipäeval muudetakse ootamatult koolibussi väljumise aega ja

bussiga sõitjad lapsed peavad varem koju minema. Eks nad peavad siis koju kõndima või

kellegi töölt ära kutsuma.

Tunnid võiksid Rõngu koolis hiljem alata, sest hommikul on raske ärgata. Koridorides

võiks olla rohkem toole, sest paljud lapsed istuvad põrandal. Mõnes kohas võiks olla muusika,

43

mis on igal päeval erinev. Kooli ümbrus on väga kena, staadion on ilus. Natuke võiks

korrastada staadioni pinda, kruus libiseb jala alt ära. Staadioni kate võiks olla tartaani segu.

Siis oleks palju parem joosta ja tuleksid kiiremad ajad. Ilmselt teeksid lapsed siis ka rohkem

rekordeid. Puidust korvpalliplats võiks ka korras olla, sest on palju korvpalli mängijaid, kes

tahaksid seal korvpalli mängida. Rohkem tegevusi võiks olla õues.

Kui majja tuleb võõras inimene, siis enamasti jääb meist hea mulje. Vahel siiski

juhtub, et mõni õpilane võib selle ära rikkuda. Midagi tuleks teha nende õpilastega, kes tunnis

lärmavad. Nii tulevad ka minu halvad hinded. Vahetundides jooksevad algklasside õpilased

palju ja nad saavad haiget, kui ette ei vaata. Olen näinud, kui üks väike laps jooksis põsega

vastu ust. Tal oli pärast väga paha olla.

Meil on ilus kool vahvate õpilastega, kes on saavutanud häid tulemusi nii õppetöös kui

ka spordis. Palju käiakse ringides, ekskursioonidel, tehakse teemapäevi, milles kahjuks väga

aktiivselt ei osaleta. Tuleks teha näiteks telefonivaba päev.

Meeldib trimestrite süsteem, sest on võimalus kauem parandada hindeid ja käitumist.

On halb, kui vahel olen haige ja saan halbu hindeid. Meie õpilased tahavad nalja teha, aga

õpetajad ei saa alati aru ja siis võib pahandus tulla. Tegelikult ei mõelnud õpilane sugugi nii

nagu välja paistis. Meie klassi mureks on see, et me ei suuda leida ühist otsust, mida kinno

vaatama minna või mida koos teha. Õpetaja valib siis filmi ja kes tuleb, see tuleb. Tore on see,

et me saame oma klassiga väga hästi läbi, oleme vahel kooli võistlustel klassiga võidu

saavutanud, sest kõik tegid koostööd ja ergutasid. Oma omapära tuleks teistega jagada, meil

on mõned head loomingulised õpilased. Väga rõõmustav on koolielus sõpradega koos

olemine ja ringides käimine.

8.6. III kooliastme õpetaja mõtteid

Mõtted hommikul: millised väljakutsed ees ootavad, millega õpilased hakkama saavad

või ei saa, missuguseid toredaid tööalaseid ettepanekuid tehakse? Sean plaane tegutsemiseks.

Üldiselt olen alati väikeses ärevuses oma õpilaste pärast. Kas tuleb kellegagi piike murda või

kulgeb päev probleemideta. Kui vastutad kahe klassitäie õpilaste käekäigu eest, siis tavaliselt

üksi päev seiklusteta ei möödu.

Mind teeb kurvaks, kui õpilasel puudub kodune tugi või kodu ei paku turvatunnet.

Ilmselt tuleneb koduse turvatunde puudumisest ka õpilaste vastav käitumine koolis -

hoolimatus ja ükskõiksus kõige ja kõigi suhtes, solvatakse kaaslasi. Palju on vastastikust

lugupidamatust. Õpeajana ei ole õpilaste otsest lugupidamatust kogenud.

44

Imetlen algklasside õpetajaid. Nad on alati õpilase jaoks olemas. Õpetajad

reageerivad klassis kõikidele muredele, probleemidele, ebakõladele. Sageli tuleb just

algklassides ja põhikooli nooremas astmes tegeleda õpilaste omavaheliste probleemide

lahendamisega. Meie klassis on omavaheline läbisaamine väga hea. See on olnud järjepidev

suunamine ja pikaajaline protsess.

Teen oma tööd rõõmuga ning aja jooksul on olnud ka mitmeid õnnestumisi. Suurim

rõõm oli 2007. aasta õnnestunud jõuluballist. See oli minu arvates kõige toredam ball üldse.

Ilmselt seetõttu, et oli esimene. Õpilased olid sellel aastal üldse hästi aktiivsed ja viisime

koos palju projekte läbi. Meeldejäävam neist oli võib-olla tantsupäev. Õpilastel oli kogu aeg

mingeid ettepanekuid ja soove. Nemad olid algatajad. Seda ootaks õpilastelt ka praegu, et

oleks asjalikke ettepanekuid koolielu huvitavamaks muutmiseks. Praegu on paljudel huvid

väljaspool kooli, mõnedel ei olegi huvisid. Päevad mööduvad nutiseadmete seltsis.

Olen töötanud Rõngu koolis üheksa aastat. Selle aja jooksul on olnud nii rõõmsamaid

kui ka murelikemaid aegu. Eriti jäi meelde see periood, kui koolimajas oli remont. Olime sel

ajal väga ühtehoidev pere. Õppealajuhataja pani oma vaiksel moel viies erinevas majas

õppetöö probleemideta käima. Kõik toimis. Käisin sel ajal mitmes majas tunde andmas, aga

kõik sai tehtud. Vahel tekkis küll probleeme endale töötegemiseks nurgakese leidmisega, aga

kuidagi ikka saime hakkama.

Tore lugu meenub seoses õpilasesindusega aastaid tagasi. Teadsime paari kirglikku

suitsetajat. Aeg-ajalt tabati nad teolt, aga midagi ei muutunud. Ikka käidi koolimaja nurga

taga suitsetamas. Kutsusime siis suitsetajad õpilasesinduse ette „aru andma“. Vestlesime ja

selgitasime ning saime aru, et vabaneda sellest halvast harjumusest ei ole võimalik.

Saavutasime siiski kokkuleppe, et koolipäev jääb suitsuvabaks. Nii oligi. Õpilased hoidsid

antud lubadust. Õpilasesindus oli „väga õhku täis“, sest see oli nende saavutus, mis tugines

õpilasesinduse autoriteedile. Õpilasesinduse liikmed tundsid siiralt muret oma kaasõpilaste

käekäigu pärast. See oli meeldiv.

Milline on meie koolimaja? Sisseastujale paistab meie maja kena ja jätab rõõmsa

mulje. Ei arva, et meie koolil on mingi eriline nägu. Oleme tavaline maakool nagu

ümberkaudu teisedki koolid. Sellegipoolest on väga tore olla õpetaja just Rõngu koolis.

Tunnen oma õpilastest suurt rõõmu. Nad annavad mulle energiat. Mõnikord on küll

olnud pahandus pahanduse otsas, aga pärast on selle üle isegi natuke nalja visatud. Kunagi ei

tohi oma tegudes siiski üle piiri minna, seda peavad õpilased kindlasti meeles pidama.

Õpilased vajavad oma õpetaja positiivset ja innustavat tuge. Seda olen ma õpilastele alati

püüdnud pakkuda. Olen lähenenud probleemidele positiivselt ja mõistnud õpilast tema

45

mures…. Kui õpilasi koolimajas ei ole, siis on see üks imelik koht töötamiseks. Mulle

meeldib, kui koolielu käib täie hooga ja koolimaja on õpilastest tulvil.

8.7. Gümnaasiumiastme õpilase mõtteid

Ma tulen kooli hea tujuga ja mulle meeldib siin käia. Mul on head klassikaaslased ja

head õpetajad. Meil pole omavahel viha. Asjad on korras, nii õppimisega kui muidu ja kui

tarvis aitame teineteist.

Õpilastele võiks siiski anda kodus vähem õppida ja tunnis rohkem selgitada. Osad

õpetajad teevadki nii ja annavad väga huvitavaid tunde.

Rõngu kool on lahke ja viisakas, üldmulje on vaikne, sõbralik ja kokkuhoidev. Meie

kool on välimuselt väga ilus ja sisemiselt ka. Me saame osaleda väga paljudel võistlustel, mis

on hästi tore.

Trimestrid on tore värk, sest nii saab rohkem hindeid ja tuleb õigem lõpptulemus.

8.8. Gümnaasiumiastme õpetaja mõtteid

Üldjuhul sõidan Rõngu kooli hommikuti heatujuliselt ning mõtlen päeva etapiti läbi.

Uksest sisenedes annab naerusuise Aino tervitus ja garderoobis kohatud Silva positiivne ja

rõõmu täis olek lisakoguse head energiat. Ja kui siis koolitundides mõni õpilane kipubki

õpetamistööd võimatuks tegema, siis hommikune laeng aitab sellistest olukordadest üle olla.

Kui õpetaja hakkab laste ütlemisi liigselt hinge võtma, mõistmata, et igal lapsel on oma lugu

ja põhjus, siis niimoodi tervis (eriti vaimne) kaua vastu ei pea. Eesmärk on stressivaba

õpetaja, kelle läbi võidavad ka õpilased.

Õppekava suur maht teeb esitab ka õpetajale paraja väljakutse – kuidas kõik nõutud

teemad limiteeritud ajaga õpilastele selgeks teha. Usun, et õpetajatele tuleks anda riikliku

õppekavaga vabamad käed õppetöö alases tegevuses, mitte mõistete kaudu dikteerida peaaegu

kogu õppeaasta sisu. Hetkel on keeruline mõnel aktuaalsel ja lapsi huvitaval teemal pikemalt

peatuda, ilma et kannataks seaduse – riikliku õppekava – täitmine. Konkreetselt Rõngu koolis

teeb mind murelikuks mõne lapsevanema suhtumine, kes peavad õpetajat nagu isiklikuks

alluvaks, klienditeenindajaks. Kooli ja kodu vahel võiks ideaalis valitseda harmooniline

koostöö, mitte ärapanemine. Usun, et iga õpetaja sooviks on, et siit koolimajast väljuksid elus

hakkama saavad noored ägedad kujud, kes ühiskonnaelus aktiivselt kaasa löövad, on hoolivad

ja sõbralikud.

46

Murelikuks teeb ka praegu käimasolev haldusreform – ma ei ole kindel, et Rõngu valla

liitumine Elvaga tähendab siinsele gümnaasiumiosale midagi head.

Loodan, et olen aidanud õpilastel silmi avada nii õppeainete raames kui

karjäärikoordinaatorina. Eks see koolis käimine on nagu elu isegi üks eneseotsimise pikk

teekond, kus õigel ajal lausutud sõnad või väike julgustus võivad teha imet. Tundides püüan

õhutada esinemisjulgust, oma arvamuse avaldamist – anda mõista, et on õigused ja ka

võimalused, mida tuleb kasutada.

Kooli ajalehte Teritaja näen ilmumas veel aastaid.

Rõngu kool on meeldiv ja asju, mis on olnud minu võimuses, olen üritanud ka juba

muuta. Üks teema, millega võiks natuke tõsisemalt tegeleda, on õpilasesinduse töö. Ideaalis

võiks õpilasesindus ise koolis näiteks pidusid või väljasõite korraldada. Initsiatiiv peaks

tulema õpilastelt – selline muutus sõltub muidugi konkreetsetest isikutest, kes õpilasesindusse

kuuluvad. Lastele peaks kohale jõudma teadmine – kui on soov koolielu vingemaks muuta,

siis tuleb ise kätte võtta ja ära teha.

Oranž värv, mida on palju kasutatud kooli värvilahendusena, sümboliseerib hästi meie

kooli, mis vaatab tulevikku, on kaasaegne ja nooruslik. Usun, et võõrale ei jää märkamata, et

õpilased suhtlevad üksteisega vabalt, hoolimata klassi- või vanusevahest. See on väiksemate

koolide suur pluss, et kõik teavad kõiki.

Alates 2016. aasta sügisest on Rõngu koolil lisaks muudele välistele atribuutidele

olemas oma beežikasvalge põhiplaaniga ja sinise servaga tekkel – sellest saab aja jooksul

kindlasti meie koolipere üks peamisi väliseid tundemärke.

Kuna töötan siin koolis alles aastast 2014, siis ei oska võrrelda praegust koolihoonet

olnuga. Praegune hoone tundub olevat sellise õpilaste arvu kohta optimaalne. Hea on, et kooli

ees on täismõõtmetes staadion, spordihall on ühendatud koolimajaga ning maja taga on kohe

park, mis pakub nii sportimise kui vaba aja veetmise võimalusi. Isiklikult pean väga oluliseks

ka projektorite-arvutite-kõlarite olemasolu klassiruumis – see võimaldab ainetundi kerge

vaevaga mitmekesistada.

Trimestrite süsteem tundub nii õpilasi kui õpetajat vähem koormavat. Veerandite

puhul on väga keeruline saada õpilastele vähemalt 3 hinnet, eriti jõuluveerandil. Seetõttu tekib

tuim hinnete jaht. Ega õpilased rumalad pole, nad taipavad seda. Trimestrisüsteem jätab

ajaakna avaramaks ja hindeliste tööde arv väheneb.

Rõngu koolielu rõõmustavad heatujulised kolleegid, inimlik juhtkond, huvituvad

õpilased. Igal aastal on mul 2-3 õpilast, kes ka pärast tunni lõppu tulevad lisa küsima. See

teadmine, et oled lapses mingi teema vastu sügavama huvi tekitanud, annab endalegi

47

lisaenergiat oma ainet veel paremini õpetada. Sellel aastal tegi südame eriti soojaks ühe 5.

klassi tüdruku ütlus: „Õpetaja, mulle nii meeldib teie tund, et ma tulen vaheajal ka kooli!“

9. Kokkuvõte

Mõtted koolielu eilsest ja tänasest on väga erinevad. Soovides rääkida olnust, ei saa

seda alati kõrvutada käesolevaga. Olud, võimalused, oskused ja inimesed on muutunud ja

praeguses hetkes mõistetakse teisi väärtusi. Üldinimlikkus on siiski alati kilbil olnud. Tunnen

heameelt kui üht-teist vahvat, ilusat või head kellestki maha jääb ja kurvastan pahatahlikkuse

pärast. Kõik toimunu on toeks, et selekteerida väärtuslik, mida edasi kanda ja järgida.

Tänan: Marta Veber 3. klassist, algklasside õpetaja Anneli Sarnit, Andero Ojamets 5.

klassist, inglise keele õpetaja Mailis Viirmaa, Kadi Kertu Elias 8. klassist, huvijuht ja õpetaja

Eha Päiviste, Karl Markus Krillo 10. klassist, ühiskonnaõpetuse õpetaja Aleksander Tamm,

kunstiõpetuse õpetaja Raimond Lepiste, kehalise kasvatuse õpetaja Liia Seppa, Kairit Leesalu,

Taivar Kogri.

Aitäh Sulle Rõngu kool. Jätkugu ikka jätkusuutlikku meelt künda haridusvagusid

inimlikkuse põllul.

Hille Raja

48

Kasutatud allikad:

1) Elias, K. K. 2016.

2) Erik, H. Intervjuu kooli direktoriga. Rõngu Keskkooli ajaleht Teritaja 7. oktoober 2015.

3) Ernits, P. 2009. Rõngu vald sipleb valitsuse piiramisrõngas. Maaleht 15. oktoober 2009.

4) Ivask, S. 2010. Rõngu kooli saaga jätkub. Postimees 27. august 2010.

5) Kalling, A. 1956. Rõngus avatakse kohaliku kooli juures VIII klass. EKP Elva

rajoonikomitee ja Elva rajooni töörahva saadikute nõukogu häälekandja Uus Tee nr 93(854)

Teisipäev 7. august 1956

6) Kommisaar, A. 2009.

7) Kooli kroonika raamat I. Alustatud detsember 1962. Lõpetatud juuli 1978.

8) Kooli kroonika raamat II. Alustatud juuni 1978. Lõpetatud detsember 1995.

9) Kooli kroonika raamat III. Alustatud detsember 1995.

10) Krillo K. M. 2016

11) Kõrda, M. 2013.

12) Ojamets, A. 2016.

13) Pau, M. 2009. Riik ähvardab Rõngut hiidkärpega. Tartu Postimees 12. oktoober 2009.

14) Päiviste, E. 2016.

15) Rõngu 8-klassilise Kooli 1969/70. õppeaasta üldtööplaan

16) Rõngu Keskkooli fotoarhiiv.

17) Sarnit, A. 2016.

18) Seppa, L. 2017. Kooli spordikroonika ülevaade.

19) Tikk, Ü. 2001. 315 aastat hariduselu Rõngus. Õpetajate Leht 19. oktoober 2001.

20) Tuus, M. Rõngu kooliga jätke riigivõim rahule! Elva Postipoiss 25. september 2010

21) Veldi, S. 2006. Rõngu kool juubeldab. Elva Postipoiss 28. oktoober 2006.

22) Veber, M. 2016.

23) Viirmaa, M. 2016.