KOOLINOORTE VAIMNE TERVIS

Kokkuvõte – raport

Tallinn 2015

© Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), 2015

ERSI tänab kõiki SEYLE, WE-STAY ja SUPREME projektides osalenud koole, õpilasi, lapsevanemaid ning õpetajaid ja muud koolipersonali, samuti projektide meeskondadesse kuulunud inimesi, kelle pühendunud panust me kõrgelt väärtustame.

Kokkuvõtte – raporti koostajad:

Airi Värnik

Merike Sisask

Peeter Värnik

Lauraliisa Mark

Joosep Vaikma

Katariina Rebane

Airi Mitendorf

Administratiiv-tehniline abi:

Mare Raidla

Rita Pihl

Projektide rahastajad:Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm (Lepingud nr 223091 ja 241542)Euroopa Komisjon, Rahvatervise programm 2008-2013 (Leping nr 20091219)

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium

1

KOOLINOORTE VAIMNE TERVIS

1. Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud 2

1.1. SEYLE–SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope(Säästameja

võimestamenoorielusidEuroopas) 2

1.3. SUPREME–SuicidePreventionbyInternetandMediaBasedMental

HealthPromotion(Suitsiidideennetamineinternetiabiljameedial

põhinevvaimseterviseedendamine) 6

1.2. WE-STAY–WorkinginEuropetoStopTruancyAmongYouth

(KoolipuudumistevähendamineEuroopanoortehulgas) 10

1.4. Testidjaskaaladvaimseterviseseisundihindamiseks 15

2. Riskikäitumiseolemusningskriinimisejasekkumisevajalikkus 20

3. Suitsidaalsusjamittesuitsidaalsedtahtlikudenesevigastused(TEV) 42

4. Noortevaimnetervisjakäitumineperekonnakontekstis 54

5. Internetikasutusjasellesttulenevadohud 63

6. Koolistpuuduminejaselleseosvaimsetervisega 78

7. Vaimnetervisjaeluviis 83

8. Noortevabaajakasutusjahoiakud 91

9. Õpetajatevaimsetervisealanekirjaoskus 102

10. Sekkumisprogrammidvaimseterviseedendamiseksjakaitseks–

mõjuhindamine 109

Koostamiselkasutatudkirjandusallikad 120

2

1. PROjEKTIdE TuTVuSTuS jA KASuTATud MõõdIKud

1.1 SEYLE –

Saving and Empowering Young Lives in Europe

(Säästame ja võimestame noori elusid Euroopas)

Euroopa Komisjoni 7.raamprogrammi projekt

EC FP7, HEALTH-F2-2009; Grant Agreement No 223091

www.seyle.eu

Keskus: NASP, Karolinska Instituut, Stockholm (Rootsi); andmebaasi haldamine ja ma-nageerimine: ERSI

Superviisor: Prof dr danuta Wasserman

Projekti koordinaator Eestis: Prof dr Airi Värnik

Projektijuhid: Mari jushkin (sekkumine), Merike Sisask (administratiiv- ja finantsas-jad), Peeter Värnik (andmebaasi haldus)

Läbiviimise aeg: 2009-2011

Rahastajad: Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm (Leping nr 223091), Sotsiaalminis-teerium

Kokkuvõte

Projekti„SäästamejavõimestamenoorielusidEuroopas“(edaspidiSEYLE)onEuroopateis-melistekoolilastetervistedendavprogramm,milleüldeesmärgiksonteismelistetervisepa-randamine läbi riski- ja suitsidaalse käitumise vähendamise, erinevate preventsiooniprog-rammide tulemuslikkuse hindamine ning Euroopa riikides teismeliste tervist edendavateprogrammiderakendamisekskultuuriliseltkohandatudsoovitusteväljatöötamine.

SEYLEprojektikäigustestitavadpreventsiooniprogrammidehksekkumismudelidon:

1)Üldineterviseedendamineläbikooliõpilasteenditeadlikkusetõstmise(Awareness)

2)Õpetajatejmkoolipersonalikoolitamine(QPR:Question,Persuade&Refer)

3)Riskigruppikuuluvatelasteväljaselgitaminejavaimsetervisespetsialistijuurdekonsul-tatsioonilesuunamine(ProfScreen)

4)Infovoldikkontrollgrupile(Information)

3

Eesmärk

SEYLE(edaspidiSEYLE)põhieesmärgiksoliteismelistekooliõpilasteterviseedendamineningriski,vägivaldsejasuitsidaalsekäitumisevähendamine.SEYLEalaeesmärgidolid:

a)kogudaEuroopakooliõpilastekohtaanonüümseankeetküsitlusekauduandmeidne-ndevaimsetervisejaheaolukohta,moodustadaandmebaas,millessisalduksid:

–demograafilisednäitajadjapsühhosotsiaalsedandmed

–elustiiljaväärtushinnangud(ntalkoholijtuimastitekasutamine,vägivaldsusjariskivsõitmine)ningselleseostervisenäitajatega,mõõdetunaheaolu,depressiooni,suit-sidaalsusejtindikaatoritega

–tajujahoiakudterviseedendusejariskikäitumisevältimisesuhtes

–riskikäitumiseerinevadliigid

b)töötadaväljakolmsekkumismudelit:

1.õpetajate jmkoolipersonalikoolitaminesuunamakstähelepanuriskigruppikuulu-vateleõpilastele

2.õpilaseendatervistedendavateadlikkusetõstmine

3.õpilaste vaimse tervise skriinimine ja riskigruppi kuuluvatele õpilaste suunamineprofessionalaseabisaamiseks

4.minimaalsesekkumisegakontrollgrupp

c)keskendudariskijasuitsidaalsekäitumisevähendamiselejavaimseterviseedendamisele.

d)hinnatasekkumistetulemusitervisesuhtessotsiaalses,psühholoogilisesjamajandusli-kusperspektiivisvõrreldeskontrollgrupiga.

e)hinnatariskigrupimoodustanudõpilasteravijasotsiaalsetoetusetulemusi

f )Levitadatõenduspõhistkooliõpilastelesuunatudjakultuuriliseltadapteeritudpreven-tsiooniprogrammijatõstaantudalateadlikkustpoliitikute,spetsialistidejaelanikkon-nahulgaskasutadesinternetti,meediat,tervisedendusekonverentse,noorteüritusijne

uuringu disain ja valim

Koordineerivkeskus–KarolinskaInstituut,NASP,Rootsi–kutsusosalematöögrupid11Euroo-pariigiteadus-jaarendusasutustest:Austria,Eesti,Hispaania,Iirimaa,Israel,Itaalia,Prantsus-maa,Rumeenia,Saksamaa,SloveeniajaUngari.EestitesindasEesti-RootsiVaimseTervisejaSuitsidoloogiaInstituut(edaspidiERSI),EestiuurimispiirkondoliTallinn.EdaspidionTallinnakoolidestkogutudandmeidnimetatudEestiandmeteks.

SEYLE kestus oli 36 kuud (01.01.2009 kuni 31.12.2011). Kaasfinantseerimise Eestile tagasSotsiaalministeerium.

4

SEYLEsihtrühmasuuruseksigaluuringustosavõtvalmaaloliplaneeritud1000kooliõpilast,seegakogu uuringuks vähemalt 11 000 kooliõpilast.Igariigiuurimispiirkonnasvalitiüld-hariduslikudkoolidkindlatestreeglitestlähtuvalt.Keskuselesaadetipiirkonnakõikideüldha-riduslikeeestikeelsetekoolidenimistu,millesolideristatudsuuredjaväikesedkoolidsellejär-gi,kasõpilastearvkoolisoliväiksemvõisuurempiirkonnakoolideõpilastearvumediaanist.Igastkoolistvalitiklassid,millesenamus õpilasi oli 15-aastased (7-9klass) jamillessamasooesindajaideiolnudvähemkui40%.Uuringussevõetikoolidjuhuvalikualusel, õpilasedkaasatiklassidekaupa, Tallinnas osales 19 kooli 1038 õpilasega.Etteolidnähtudasendusereeglid,kuimõnikoolidesteinõustunuduuringusosalema.

Pedagoogidesthõlmatineedõpetajad,kelleõpilasiskriiniti,lapsevanematesthõlmatiskrii-nitudlastevanemad.Muukoolipersonalihulgastkaasatitervishoiu-jasotsiaaltöötajadnen-destkoolidest,misolidvalimis.

Edasi jaotati koolid juhuslikkuse alusel nelja gruppi selleks,et rakendada igasgrupisühtkolmestsekkumismudelist, lisakskoolid,missattusidkontrolligrupiks. Igassegruppioliettenähtudvähemalt250õpilast,igalekooligrupilemääratikoordinaator,kesoliväljaõpeta-tudkureerimaainultsellekooligrupisekkumismudelit.Kooligrupideiteadnud,etteistsugusesekkumismudeligaprojektidviiakseläbiteisteskoolides,etvältidainfoülekandumistjatule-musehägustumistnnnakkusetõttu.

Kõikideõpilastehulgasviidiläbibaasuuringstruktureeritudankeetküsitlusenaklassiruu-mis,sellelejärgnesidsamalaadsedküsitlusedkolmeja12kuupärast,etsedastadasekkumis-järgseidmuutusihoiakutes,elustiilis,käitumisesvaimsesseisundis jasuitsidaalsuses.Tule-muslikkust ja jätkusuutlikkust hinnati igasekkumismudelisuhteseraldijavõrreldikont-rollgrupiga.Lisaksanalüüsitisekkumisteprotsessi.ProjektitulemvõimaldasandasoovitusiEuroopariikidesteismelistetervistedendavateprogrammidekoostamiseksjarakendamisekskultuuriliseltkohandatudvormis.

UuringregistreeritikoodigaDRKS00000214SaksaKliinilisteKatseteRegistris(inglisekeelnenimetus:GermanClinicalTrialsRegister).ERSItaotlesjasaikohalikuloauuringuläbiviimiseksTallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt. Nii õpilase enda kui vanema nõusolek uurin-guksolivältimatu.Küsitlusolianonüümnejavastavusesisikuandmetekaitsenõueteganingeetilisteprintsiipidega.Igaõpilanesaipersonaalsekoodi,midateadisvaidERSIintervjueerijajamidasäilitatiAKInõuetelevastavaltERSIs.Kunaküsimusedpuudutasidkaõpilastevõima-likkesuitsidaalseidmõtteidningsuitsiidikatseid,misvõivadtekitadatugevaidtundeidnoor-tes,kesonsuitsiidiprobleemidegalähedaltkokkupuutunud,siisküsimustikutäitminetoimusisiku järelvalve all, kellel oli tervisealane kompetents, et vajadusel luua õpilastega kontakt,hinnatanendeseisunditjavajaduselabistada.Uurimusedonnäidanud,etküsitlusuuringudeikujutaohtusuitsidaalsekäitumiseesilekutsumises.

Saadud andmete registreerimine ja delikaatsete isikuandmete töötlemine toimus ERSIpoolt,misonAKIpooltregistreeritud(01.03.2007nr2.2-3/07/56r).KõikideprojektipartneriteandmedkoondatiERSIsse,kusteostatikvaliteedikontrollselleksväljatöötatudprotseduuridealuseljaarvutatikasutuselolnudtestidenumbrilisedväärtusedniiüksikuteuuritavatejariiki-delõikeskuikasummaarseltkoondandmebaasis.

5

SEYLE projekti ankeetküsimustik oli ulatuslik, selle alusel moodustati epidemioloogilineandmebaas,missisaldasandmeidkooliõpilastetervise-jariskikäitumise,vaimsetervisesei-sundi,elustiilivalikutejahoiakutekohta:narkootikumidejaalkoholitarvitamine,vägivaldnekäitumine, liikluskäitumine, suhete iseloom, toitumine, kehaline tegevus, jms. Küsimustikualuselsaimõõtaseoseidnimetatudindikaatoritejavaimsetervise(heaolu,depressioon,äre-vus, suitsidaalsus) vahel ning välja tuua muutusi sekkumiste järgselt. Instrumentidena ka-sututi:GlobalSchool-BasedStudentHealthSurvey(GSHS),WHOWell-beingscale(WHO-5),BeckDepressionInventory(BDI),PaykelSuicideScale(PSS)jaStrenghtsandDifficultiesQues-tionnaire(SDQ),ZungSelf-ratedAnxietyScale(Z-SAS),DeliberateSelf-harmInventory(DSHI).

Õpetajatehulgasviidisamutiläbiküsitlusuuring,etväljaselgitadanendehoiakudjateadmisedvaimsetervisesuhtes.

Erinevateskoolidesviidiläbijatestitierinevaidallpoolnimetatudsekkumismudeleid:

1.üldineterviseedendaminetõsteskooliõpilasteendateadlikkust(awareness,spetsiaalneinfomaterjaltervislikuelustiilijaabivõimalustekohta);

2.õpetajatejmkoolipersonalininglapsevanematekoolitamine(QPR:Question,Persuade&Refer,www.qprinstitute.com);

3. skriinimine ja riskigruppi kuuluvate teismeliste psühholoogilised või psühhiaatrilisedkonsultatsioonidningvajaduselravi(TeenScreen,www.teenscreen.com);

4.kontrollgrupp,kussekkumisiläbieiviidud,kuidõpilasedsaidasjakohasteinfovoldiku.

Lisakskooliõpilasteleolidsekkumistesihtrühmakslapsevanemad,õpetajadjamuukooli-personal.

6

Hinnag läbiviidud projektile

Oodatav tulemus, indikaatorid:

• Programmikaasatudteismeliste(14-15a)koolilastehulgasonvähenenudriski-jasuit-sidaalnekäitumineningonparanenudnendevaimseterviseseisundjapsühholoogilineheaolu

• Muutunudonprogrammikaasatudõpetajatejamuukoolipersonalininglastegatege-levatetervishoiuspetsialistideteadlikkusjahoiakudsuitsidaalsekäitumisejavaimseter-visesuhtes,küsitlusuuringennesekkumistning3kuudja12kuudpärastsekkumist

• Kaasatudõpetajate,koolipersonalijatervishoiuspetsialistidearv

• Väljaontöötatudefektiivne,teadus-põhinejakultuuriliseltadapteeritudvaimseterviseedendamisejariskikäitumiseennetamisemudelrakendamiseksEestis(jasamutiteistesEuroopamaades)

• Projektijaselletulemustekohtaonlevitatudteavetläbiprojektiveebilehe,meediasningkonverentsidel(shSEYLEkonverentsEestis)

• ProjektitulemusionpublitseeritudEestiteadusjmajakirjades/ajalehtedesningrahvus-vahelistesteadusajakirjades

1.2. SuPREME

Suicide Prevention by Internet and Media Based Mental Health Promotion (Suitsiidide ennetamine Interneti abil ja meedial põhinev vaimse tervise edendamine)

Euroopa Komisjoni Rahvatervise programmi projekt

Grant Agreement nr 20091219

www.supreme-project.org; sekkumisprogramm - Supremebook.org

Keskus: NASP, Karolinska Instituut, Stockholm (Rootsi)

Superviisor: Prof dr danuta Wasserman

Projekti koordinaator Eestis: Prof dr Airi Värnik

Projektijuhid: Airi Mitendorf (alates 2011), Lauraliisa Mark (2010-2011)

Läbiviimise aeg: 2010-2013

Rahastajad: Euroopa Komisjon, Rahvatervise programm 2008-2013 (), Sotsiaalminis-teerium

7

Kokkuvõte

SUPREMEüldineeesmärkonorganiseeridaekspert-organisatsioonidevahelistpartnerlustselleks,et arendada interneti- ja meediapõhist, mitmekeelset, kultuuriliselt kohandatud sekkumistege-vustvaimseterviseedendamiseksjasuitsiidideennetamiseks.Sekkuminehõlmabendasinterak-tiivsetveebilehtejameediakampaaniat,misonsuunatudteismelistelejanoortelevanuses14-24.Veebilehtelesuunamisekaheerinevavariandiefektiivsustmõõdetakse.Tulemustepõhjalantakseväljajuhisedparimapraktikakohtainternetijameediakasutamisestvaimseterviseedendamisesekkumistegevusteläbiviimisel.

Eesmärk

SUPREMEprojektonüle-EuroopaliseTerviseprogrammiprojekt,milleüldineeesmärkonväljatöötadainternetipõhine sekkumismudelvaimseterviseedendamiseksjasuitsiidideenne-tamiseksteismelistejanoortehulgas(vanuses14-24).Projektiteisekseesmärgiksonhinnatainternetikeskkonnakasutamistpropageerivakaheerinevasekkumismeetoditõhusust: ühel juhul suunavad õpilasi internetikeskkonda kasutama eakaaslased, teisel juhul vaimse tervise spetsialistid.

uuringu disain ja valimSUPREMEveebileheparemakskavandamiseksviidiläbi fookusgrupi intervjuudKarolinskaInstituudiskahegrupiteismelistega.Esimesegrupimoodustasid juhuvalmipõhimõttelva-litud kooliõpilased.Teise grupi moodustasid psühhiaatriakliiniku patsiendid. Grupiliikmetekeskminevanusoli17eluaastat.Fookusgrupiintervjuudviidimõlemasgrupisläbisamadelpõhimõtetelningsamadelteemadel.Fookusgrupiintervjuudestsaadudtulemusikasutatak-seprojektiveebileheväljatöötamisel.

SUPREMEveebilehe erinevad komponendidkeskenduvadjärgmisteleaspektidele:

• ebatervislikekäitumisviisidevähendamine,

• vaimseterviseteemadetutvustamine,

• vaimsetervisejasuitsiiditeemadegaseotudsuhtumistemuutminejastigmavähenda-mine,

• suitsidaalsekäitumisejavaimseterviseprobleemideennetaminejulgustadesosalejaidkasutamakohaseidtoimetulekustrateegiaid,

• vaimsetervisespetsialistidepooltpakutavtoetusreaalajas,

• vestlusgrupid.

Peamisedhüpoteesid,midauuringuraamestestitakseon:

1.Internetipõhisesekkumisetulemusenavähenebosalejatedepressiivsus,ärevusjasuitsi-daalsusvõrreldeskontrollgrupiga.Lisaksparanevadosalejateteadmisedvaimsesttervi-sestningabiotsimisevõimalustestvaimseterviseprobleemideilmnemisel.

8

2.Oluliselterinebeakaaslastejavaimsetervisespetsialistidepooltinternetikeskkondasuu-namisetõhusus.

Uuring viiakse läbi 7 Euroopa riigis: Eesti, Ungari, Itaalia, Hispaania, Inglismaa, Leedu jaRootsi.Mõlemahüpoteesikontrolliminetoimubkõikideprojektisosalevateriikidekontekstis.Materjalidtõlgitaksevastavariigikeeldeningkohandataksekultuuriliseltsobivaks(interneti-keskkond,seminaridematerjalid,küsimustikudjms).

Uuringusosalevatenoortekeskminevanuson15eluaastat.Juhuvalimipõhimõttelvalitudkoolides moodustatakse klastrid lähtuvalt õpilaste vanusest ning uuringu üldkogumiks onvalitudkoolideõpilasedvanuses14-16eluaastat.Uuringuvalimimoodustavadkõikõpilased,kesonandnudnõusolekuningkellevanemadonandnudinformeeritudnõusolekuuuringusosalemiseks.Uuringusosalevatenoortegaviiakseläbiniibaashindaminekuijärelhindamineennejapärastinternetipõhistsekkumist.

Sihtrühma kirjeldus ja suurus:

1.SUPREMEsihtrühmasuuruseksonminimaalselt300kooliõpilastvanuses14-16eluaastatkolmest

erinevastkoolist.

2.Koolidevaliktoimubjärgmistepõhimõtetealusel:

• Koolijuhtkondonandnudnõusolekuosalemiseks

• Tegemistonavalik-õiguslikekoolidega

• Koolisõpibvähemalt150lastvanuses14-16eluaastat

• Koolisonrohkemkuikaksõpetajat,kesõpetavadlapsivanuses15eluaastat

• Mitterohkemkui60%õpilastestonühestsoost

• Õpilasteltjanendevanemateltonsaadudinformeeritudnõusolek

ÕpilastebaasihindamisejajärelhindamisteläbiviimisekskasutataksekodeeritudSUPREMEküsimustikku,miskäsitlebandmeidõpilastedepressiooni,ärevuse,stressi,internetikasutami-se,abi-otsimiseoskusteningvaimsetervisealasteteadmistejahoiakutekohta.Küsimustikutäitminetoimubinternetis.SUPREMEprojektiraamestoimubõpilastehindaminekolmelkor-ral:baashindamineennesekkumist,järelhindaminesekkumisest2kuuja6kuumöödudes.

Sekkumiste protseduur:

1. KoolidevalikvastavaltSUPREMEprojektivalimimoodustamisepõhimõtetele

Pealekoolideväljaselgitamisttoimubkooliderandomiseeritudjaotuskontrollgrupiksjakahekssekkumisgrupiks.Valitudkoolidosalevadkolmesttegevusestühes:

a) Kontrollgrupp(minimaalnesekkumine),

b) Täielikosaluspealeedasisuunamisteakaaslastepoolt

c) Täielikosaluspealeedasisuunamistvaimsetervisespetsialistidepoolt

9

2. Kontrollgrupi jasekkumisgruppidebaashindamine (internetipõhineküsimustikõpi-lastele)enneinternetipõhistsekkumist.

3. Informatiivsedkohtumised,milleraameseakaaslasedvõivaimsetervisespetsialistidsuunavadõpilasisekkumisgruppidesSUPREMEveebilehekülgekasutama.

a) Eakaaslastepoolsetsuunamistviivadläbikakskooliõpilastvanuses15eluaastat.

b) Spetsialistidepoolsetsuunamistviivadläbivaimsetervisespetsialistidvanuses35eluaastatjarohkem.

Kooliõpilasi juhendavadmeeskonnaliikmedvalmistatakseetteprojektiSUPREMEraames.Informatiivsed kohtumised õpilastega viiakse läbi klassiruumis ning tutvustatakse lühidaltSUPREMEeesmärkening internetipõhisesekkumiseveebilehekülge. Igaõpilanesaabano-nüümseidentifitseerimisenumbri(IDnr),midakasutatakseinternetikeskkondasisenemiselningküsimustikutäitmisel.AnonüümseIDnrabilsaavadnooredturvaliseltsuheldaprojektimeeskonnaliikmetejateisteosalejategaSUPREMEveebilehel.

4. Noortevaimseheaolupõhjalikumanalüüsviiakseläbivaimseheaoluküsimustikukor-duvtäitmiseteel(2ja6kuumöödudessekkumisest)niikontrollgrupisjasekkumisgrup-pides.SekkumisteefektiivsustmõõdetakseDASSskaalal(Lovibond&Lovibond,1995)ningselgitatakseväljaosalejatedepressiooni,ärevusejastressiväheneminevõrreldeskontrollgrupiga. SUPREME spetsiifilise küsimustikuga mõõdetakse osalejate internetikasutamist,suitsidaalsetjariskikäitumist,abiotsimiseoskusi,hoiakuidjateadmisivaim-sesttervisest.

5. Psühhomeetrilisteinstrumentidekasutamine,noortenõustamineveebikeskkonnas.

6. Internetikasutamisesagedusejainternetilevabaligipääsuganoortearvuintegreeri-minesekkumisetulemustegaefektiivsusehindamiseks.

7. Veebilehekülastatavusejaveebilehelsooritatudtegevusteanalüüshindamakserine-vatesuunamiste(nooreltnoorele;vaimsetervisespetsialistiltnoorele)efektiivsust.

8. Baashindamise ja järelhindamiste läbiviimisel tagatakse õpilaste anonüümsus. Igaõpilane saab personaalse ID numbri, mida säilitatakse AKI nõuetele vastavalt ERSI-s.Käesolevauuringuläbiviimisekspalutaksenõusolekutlapsevanematelt.

10

SUPREMEprojektitegevusteraameskaardistasERSIolemasolevadeestikeelsedveebilehe-küljed,misavanesidsellistelemärksõnadelenagusuitsiid,enesetapp,stress,depressioonjaärevus. Märksõnad sisestati Google Chrome veebilehitsejale, mis on sagedamini kasutatavkeskkondinformatsiooniotsimisel.Andmedkogutiajavahemikul21-25märts2011.a.Otsin-gutulemusenatoodivälja30esimesenaavanenudveebilehekülge.Põhjalikumaltanalüüsitimärksõnadelesuitsiidjaenesetappavanenudlehekülgi.Analüüsitulemusenaselgus,etsa-gedaminiavanesidnendelemärksõnadeleleheküljed,missisaldasidstigmatiseerivatjasuit-siidideleõhutavatinformatsiooni.Väheoliväljatoodudprofessionaalseteabistajatekontaktejatelefoninumbreid.AnalüüsitulemustetutvustamiseksonERSI-lvalminudartikkel“Suitsii-diteemakajastamineinternetis:suitsiidimõtetegainimesteabistamine”,milleautoridonAiriMitendorf,MerikeSisask,LauraliisaMark jaAiriVärnik.Artikkelonavaldatudajakirjas„Sot-siaaltöö“.

1.3. WE-STAY

WE-STAY,EK7RPprojekt

„KoolipuudumistevähendamineEuroopanoortehulgas“

(WorkinginEuropetoStopTruancyAmongYouth–WE-STAY)

EuroopaKomisjoni7.raamprogrammiprojekt

ECFP7,HEALTH-2010;GrantAgreementNo241542

www.we-stay.eu

11

Keskus:NASP,KarolinskaInstituut,Stockholm(Rootsi)

Superviisor:ProfDrDanutaWasserman

ProjektikoordinaatorEestis:ProfDrAiriVärnik

Projektijuht:MariJushkin(sekkumine),MerikeSisask(administratiiv-jafinantsasjad),PeeterVärnik(andmebaasihaldus)

Läbiviimiseaeg:2010-2013

Rahastajad:EuroopaKomisjoni7.raamprogramm(Lepingnr241542),Sotsiaalministeerium

Kokkuvõte

uuring käsitleb ulatuslikult õpilaste õpilaste elustiili, pere- ja koolielu, tervislikku sei-sundit, suhteid, riskikäitumist, sh suitsidaalset käitumist ja lingib seda koolist puudu-misega. Baasandmete kogumise järgselt rakendatakse kolme erinevat sekkumismude-lit, analüüsitakse nende efektiivsust 1 kuu, 6 kuu ning kolme aasta pärast ning esitatak-se meetmed koolipuudumiste vähendamiseks.

Eesmärk

WE-STAYonEuroopateismelistevaimsettervistedendavprogramm,milleüldeesmärgiksonkoolistpõhjusetapuudumistevähendamineläbiriski-jasuitsidaalsekäitumisevähendami-ne, erinevate preventsiooniprogrammide tulemuslikkuse hindamine ning Euroopa riikidesteismelistevaimsettervistedendavateprogrammiderakendamiseksningpõhjusetapuudu-mistevähendamisekskultuuriliseltkohandatudsoovitusteväljatöötamine.

1. KogudainfotkoolipuudumistekohtaEuroopateismelistehulgas

2. Rakendada3erinevatkoolipõhistteismelistesekkumisprogrammieesmärgigavähenda-dakoolipuudumisijaparandadaõpilastevaimsettervist

3. Hinnata sekkumiste tulemuslikkust võrrelduna kontrollgrupiga multidistsiplinaarsesperspektiivis,shsotsiaalseid,psühholoogilisijamajanduslikkeaspekte

4. Soovitadaefektiivseidjakultuuriliseltkohandatudmudeleidkoolipuudumiseennetami-seksjavaimseterviseedendamiseksteismelistehulgaserinevatesEuroopamaades.

Alaeesmärgid:

1. KogudaandmeidEuroopateismelistekoolistpõhjusetapuudumistekohta,shmoodus-tadaepidemioloogilineandmebaas,missisaldab:

a) andmeidkooliõpilastekoolistpõhjusetapuudumistekohtajanendeseosedvaimsetervisegamõõdetudheaolu,depressiooni,suitsidaalsusejneindikaatoritega.

b) andmeidkoolijaperekonnahoiakutestkooliõpilastekoolistpõhjusetapuudumistekohta.

12

2. Rakendadasekkumisiteismelistevaimseterviseparandamiseksningkoolistpõhjusetapuudumisevähendamiseks.Kolmesekkumismudelivõrdlus:

a) üldineteadlikkusetõstmineläbiõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapseva-nematekoolitamise.

b) riskigruppikuuluvateteismelistegategeleminevaimsetervisespetsialistidepoolt.

c) kombineeritudsekkumine,mishõlmabniiüldistteadlikkusetõstmistkuiriskigruppikuuluvateteismelistegategelemistvaimsetervisespetsialistidepoolt.

3. Hinnatateismelistelesuunatudsekkumistetulemuslikkustmultidistiplinaarsesperspek-tiivis(sotsiaalne,psühholoogilinejamajanduslikaspekt)ningvõrreldunakontrollgrupi-ga

a) hinnatakolmetestitudsekkumismudelitulemuslikkust;

b) hinnata,millisedsekkumisekomponendidonkõigeefektiivsemad;

c) hinnatasekkumiseprotsessi;

d) hinnatasekkumisejätkusuutlikkust;

e) hinnatasekkumisekulu-efektiivsust.

4. Töötadaväljaefektiivsedkultuuriliseltkohandatudsekkumismudelidteismelistevaimsetervise edendamiseks ja koolist põhjuseta puudumiste vähendamiseks erinevates Eu-roopariikides:

a) anda infot tõenduspõhiste teismeliste koolist põhjuseta puudumistele suunatudpreventsiooni¬programmideväljatöötamisekserinevateskultuurides;

b) tõstapoliitikakujundajate,spetsialistidejalaiaavalikkuseteadlikkustkoolistpõhju-setapuudumiseningsellepsühholoogilistejasotsiaalsetemõjudekohta;

c) levitadaprojektitulemusiprojektikodulehe,meedia,terviseteemalistekonverentsi-dejateismelistelesuunatudüritustekaudu.

Sihtrühma kirjeldus ja suurus:

1. WE-STAYsihtrühmasuurusekson1600kooliõpilastvanuses13-16eluaastat(7.-9.klass)24erinevastkoolist.Nendepealtestitaksealljärgnevaidsekkumismudeleid:

a) üldinevaimseterviseedendaminetõsteskooliõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapsevanemateteadlikkust(400õpilast);

b) riskigruppi kuuluvate teismeliste väljaselgitamine ja nendega tegelemine vaimsetervisespetsialistidepoolt(400õpilast);

c) kombineeritudsekkumine–üldineteadlikkusetõstminekoosriskigruppikuuluvateteismelistega tegelemisega vaimse tervise spetsialistide poolt (400 õpilast, ca 10-20%nendestsaabtäiendavatpsühholoogilistja/võipsühhiaatrilistabi);

d) kontrollgrupp(400õpilast).

2. Lisakskooliõpilasteleonsihtrühmaks

13

a) lapsevanemad(vähemalt500inimest);

b) õpetajad(vähemalt300inimest);

c) muukoolipersonal(vähemalt200inimest).

3. Haridus-jatervisepoliitikakujundajad,teadlaskond.

4. Koolid,kellelelevitatakseprojektitulemustelpõhinevaidkoolitus-jainfomaterjale.

Värbamisviisi kirjeldus:

TeostataksejuhuvalikTallinna,HarjumaajaRaplamaaeestikeelsetekoolidehulgasselliselt,etkaasatudoleksidniisuuredkuiväikesedkoolid.Õpilasedkaasatakseklassidekaupa.Erine-vateskoolidesviiakseläbierinevaideelpoolnimetatudsekkumismooduleid:a)vaimsetervi-seedendamineõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapsevanemateteadlikkuseparan-damiseteel;b)riskigruppikuuluvateteismelistegategeleminevaimsetervisespetsialistidepoolt;c)üldineteadlikkusetõstminekoosriskigruppikuuluvateteismelistegategelemisegavaimsetervisespetsialistidepoolt;d)kontrollgrupp.

Pedagoogidesthõlmatakseuurimusesosalevatekoolideõpetajad,kesannavadtunde7.-9.klassidele.Lapsevanematesthõlmatakseuurimusesosalevatelastevanemad.Muukooliper-sonalihulgastkaasatakseselleksvalimisolevatekoolidetöötajad,keseioleõpetajad.

Õpilaseosalemiseksuurimusesküsitakseõpilaseltendaltjatemavanemaltinformeeritudkirjaliknõusolek.Lapsevanemaltküsitakseuuringusosalemisekssamutikirjaliknõusolek.

uurimismetoodika

Õpilasteskriinimisekskasutataksekodeeritudküsimustikku,miskäsitlebandmeidõpilasekoolistpõhjusetapuudumise,tervise-jariskikäitumise,elustiili,valikutekohta(narkootikumi-de,alkoholitarvitamine,vägivaldnejariskikäitumine)janendeseostvaimsetervisegamõõ-detunaheaolu,depressiooni,suitsidaalsusejneindikaatoritega.Küsimustikutäitminetoimubkoolitundideajal.Kunauurijadonhuvitatudõpilaseseisundistka1kuuja6kuuningaastapärast,soovitakseõpilaseltteadakorduvakontaktivõimalustjubaesimeselküsitlusel.

Sekkumismudelite testimine:

1. Baasihindamine:

a) kõigilkolmelsekkumismudeliljakontrollgrupilonküsitlusanonüümnejavastavusesisikuandmetekaitsenõueteganingeetilisteprintsiipidega;

b) instrumentidenaonkasutuselGlobalSchool-BasedPupilHealthSurvey(GSHS),WHOWell-being scale (WHO-5), Beck Depression Inventory (BDI), Paykel Suicide Scale(PSS),StrengthsandDifficultiesQuestionnaire(SDQ),EuropeanValuesStudyQues-tionnaire(EVS),DeliberateSelfHarmInventory(DSHI),Young’sDiagnosticQuestion-naire(YDQ),SchoolRefusalAssessmentScale-Revised(Children)(SRAS-R),AntisocialBeliefsandAttitudesScale(ABAS),Children’sPerceivedSelf-Efficacy(CPSE);

14

c) hinnatakseõpilasepuudumisikoolist,sellepõhjuseid,õpilasetegevusikoolistpõh-jusetapuudumiseajal,hoiakuidkooliskäimisesuhtes;

d) hinnatakseõpilastetoimetulekumehhanisme,midanadkasutavadprobleemidela-hendamiseks.

e) koolist küsitakse uurimuses osalevate õpilaste kohta andmed nende puudumistekohtaeelnevaaastajooksul,etsaadakaobjektiivsedandmed.

2. Esimenesekkumine(algab1nädalpärastbaasihindamist)

Testitavadsekkumismudelidon:

a) üldineterviseedendamineläbikooliõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapse-vanemateenditeadlikkusetõstmise(Truancy-Aware);

b) skriiniminejavaimsetervisespetsialistijuurderavilesuunamine(Truancy-Screen);

c) kombineeritudsekkumine:üldineterviseedendaminejaskriinimine(Truancy-Com-bined).

e) Enneteistsekkumistonkaardistatudolemasolevadpsühhiaatrilise,psühholoogilisejakriisiabivõimalused,kuhuriskigruppikuuluvadkooliõpilasedsuunata.

3. Teinesekkumine:

Esimesesekkumisekäigusväljaselgitatudriskigruppikuuluvadkooliõpilasedsuunataksekonsultatsioonileja/võiravilevaimsetervisespetsialistijuurde.

4. Tulemusehindamine(1ja6kuudning3aastatpärastesimestsekkumist):

Samametoodika(instrumendid,indikaatorid),misbaasihindamiseks.

uuringus järgitud eetilised printsiibid

UuringviiakseläbiarvestadesEuroopaLiiduskehtivatebaasilisteeetilisteprintsiipideganingjärgidesEuroopaLiiduningEestiVabariigivastavasisulisiõigusakte.

Skriinimiseljäävadõpilasedanonüümseks.Igaõpilanesaabpersonaalsekoodi,milleannabõpilaseleklassiruumismidateabvaidERSIintervjueerijaningmidahiljemonõigusnimegalinkidavaidprojektijuhil.ÕpilastenimedjakoodidjamidasäilitatakseAKInõuetelevastavaltERSIs.Käesolevauuringuläbiviimisekspalutakselapsevanematenõusolekut.Saadudandme-teregistreeriminejadelikaatseteisikuandmetetöötleminetoimubERSIpoolt.

Täielikuanonüümsusenõudestonuuringuläbiviijalõigustaganedaainultjuhul,kuiküsit-lusetulemusenaselgub,etskriinitudlapsonakuutseltsuitsidaalneningvõibiseendaeluleohtukujutada.Skriinitudriskigrupilapsieijäetatähelepanuta,vaidnadsuunataksespetsia-listi(psühhiaatri,psühholoogi)juurdeabisaamiseks.Selleksvärvatakseprojektiheakstöölevastavakvalifikatsiooniga(kooli)psühholoogidningsõlmitaksekoostöölepingTallinnaLaste-haiglaga,etoleksvajaduseltagatudriskilastekiirepsühhiaatrilineläbivaatus.Kontrollgruppikuuluvadlapsedsaavadinfovoldiku.

WE-STAYuuringkeskenduberinevatele teemadele:õpilasteelustiil,pere- jakoolielu, ter-vislik seisund (kehalised kaebused), omavaheline läbisaamine, koolist puudumine, riskikäi-

15

tumine. Lisaks puudutavad küsimused ka õpilaste võimalikke suitsidaalseid mõtteid ningsuitsiidikatseid,misvõivadtekitadatugevaidtundeidnoortes,kesonsuitsiidiprobleemidegalähedalt kokku puutunud. Küsimustiku täitmine toimub isiku järelvalve all, kes on otseseltseotudõpilastetervisealasetööga,etvajaduselluuaõpilastegakontaktninghinnatanendetervislikkuseisundit.Uuringonnäidanud,etküsitlusuuringudeikujutaohtusuitsidaalsekäi-tumiseesilekutsumises.

1.4. Testid ja skaalad vaimse tervise seisundi hindamiseks

Kolmeseelkirjeldatuduuringusonosalejatevaimsetervisejasellegapotentsiaalseltseotudasjaoludehindamisekskasutatudarvukaltrahvusvaheliselttunnustatudmõõdikuid.

Originaalkeelnenimetus:WHO-FiveWell-beingIndex(WHO-5)

Kasutataveestikeelnevaste:WHO-5heaoluindeks

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:WHO-5heaoluindeks(WHO-5)töötativäl-jaMaailmaTerviseorganisatsioonivaimsetervisekoostöökeskusesTaanis (asutusenimetusinglisekeeles:PsychiatricResearchUnit,MentalHealthCentreNorthZealand).Projektieest-vedajaoliprofessorPerBech.Praeguneversioonvalmis1998.aastal.www.who-5.org

Kasutamiseeesmärk:WHO-5mõõdabvaimsetheaoluningonseeläbidepressiooniskriini-misevahendiks.

Olemus:WHO-5koosnebviiest lihtsastpositiivseltsõnastatudküsimusest,milleleuuritavviimase2nädalaenesehinnangustlähtudesvastabkuuepalliselLikertskaalal(0–5).

Tulemustearvestamine:Kõikvastustenumbrilisedväärtusedliidetakse.Minimaalsekssum-makson0,misväljendabheaolu täielikkupuudumist, jamaksimaalseks25,misväljendabtäielikkuheaolu.

Tulemusteinterpreteerimine:Kuiarvutatudskooron12võivähem,siisontegemistväheseheaoluganingsoovitatakseläbiviiamõnikliinilistdepressioonimõõtevtest.Samasoovitusonjuhuks,kuiükskõikmillineküsimusonvastatudväärtusega0või1.Võimalikeheaolumuu-tusteväljaselgitamisekskasutatakse100punktiliseleskaalaleüleviidud (stneljagakorruta-tud)skoori.Üle10%muutusloetakseoluliseks.

Originaalkeelnenimetus:BeckDepressionInventoryII(BDI-II)

Kasutataveestikeelnevaste:Beckidepressiooniküsimustik

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:BDI-IItöötasväljaAaronBeckkooskollee-gidega1996.aastalningseebaseerubsamateadlasejuhtimisel1961.aastalväljapakutudBDIküsimustikul.

BeckAT,SteerRAandBrownGK(1996)"ManualfortheBeckDepressionInventory-II".SanAntonio,TX:PsychologicalCorporation

16

BeckAT,WardCH,MendelsonM,MockJ,ErbaughJ(June1961)."Aninventoryformeasuringdepression".Arch.Gen.Psychiatry4(6):561–71.

Kasutamiseeesmärk:BDI-IIkasutataksedepressioonidiagnoosimiseksjaselleraskusastmemõõtmiseks.

Olemus:BDI-IIkoosneb21küsimusest,millest igaüheleon4tekstilistvastust(söömisejamagamisegaseotudküsimustel7),millevaheltuuritavvalibviimasekahenädalapõhjaltemaseisukohaltkõigesobilikuma.Neilevastusteleonomistatudskooridvahemikus0–3.

Tulemustearvestamine:Kõikvastustenumbrilisedväärtusedliidetakse.Minimaalsekssum-makson0jamaksimaalseks63.

Tulemusteinterpreteerimine:Skoor14-19viitabkergeledepressiivsusele,20-28keskmiseledepressiivsuselejaüle29raskeledepressiivsusele.

Originaalkeelnenimetus:StrengthsandDifficultiesQuestionnaire(SDQ)

Kasutataveestikeelnevaste:Tugevustejaraskusteküsimustik

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:SDQtöötasväljaRobertGoodman1997.aastal.www.sdqinfo.org

GoodmanR(1997)TheStrengthsandDifficultiesQuestionnaire:AResearchNote.JournalofChildPsychologyandPsychiatry,38,581-586.

Kasutamiseeesmärk:SDQonkasutusellastekäitumisemõõtmiseks.

Olemus:SDQkoosneb25väitest,misontemaatiliseltjaotatavadviiderühma:emotsionaa-lsedprobleemid,käitumisprobleemid,hüperaktiivsus,eakaaslastegaseeotudprobleemidjaprosotsiaalsus,igaühes5väidet.Vastajasaabigalpuhulvalidakolmevastusevariandivahel:kindlasti,mõningalmääral jaüldsemitte.Küsimustikkukohaldatakse lastelevanuses4-17,kusjuuresküsimustikuvõibtäitaniilaps,vanemkuiõpetaja.

Tulemustearvestamine:Igavastuseväärtusekson0,1või2punkti.Skooreonvõimalikvaa-deldaniiteemadekaupakuitervikuna,üldskooriarvutamiselprosotsiaalsuseskooriarvesseeivõeta.Minimaalneskooronseega0jamaksimaalne40.

Tulemuste interpreteerimine: Sõltuvalt sellest, kas küsimustiku täitja on laps, vanem võiõpetaja,ontulemustetekstilisetõlgenduseskoorivahemikudmõnevõrraerinevad.Eneseko-hasevastamisepuhulonnormaalnevahemik0–15,piiripealne16–19jakõrgeüle20.

Originaalkeelnenimetus:PaykelSuicideScale(PSS)

Kasutataveestikeelnevaste:Paykelisuitsiidiskaala

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:PSStöötasväljaEugenePaykelkooskol-leegidega1974.aastal.

PaykelES,MayersJK,LindenthalJJ&TannerJ.(1974)Suicidalfeelingsinthegeneralpopu-lation:Aprevalencestudy.BritishJournalofPsychiatry,124,460-469.

17

Kasutamiseeesmärk:PSSeesmärkonhinnatauuritavasuitsiidimõtteid ja -kavatsusiningselleläbimääratasuitsiidirisk.

Olemus:PSSkoosnebviiestraskusastmepõhjaljärjestatudküsimusestsuitsiidimõteteole-masolustkunisuitsiidkatsesooritamiseniviimasekahenädalajooksul.Uuritavsaabesinemis-sagedusekohtavastataviiepalliselLikertskaalal(0–4).

Tulemusteinterpreteerimine:Eritähelepanutulebkohaldadanendele,keskaheleviimaseleküsimuselevastavadsuuremaväärtusegakui0.

Originaalkeelnenimetus:DeliberateSelfHarmInventory(DSHI)

Kasutataveestikeelnevaste:Tahtlikeenesevigastuste(TEV)küsimustik

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:DSHItöötasväljaKimGratz2001.aastal.

GratzKL(2001)Measurementofdeliberateself-harm:PreliminarydataontheDeliberateSelf-HarmInventory.JournalofPsychopathologyandBehavioralAssessment, 23,253-263.

Kasutamiseeesmärk:DSHIvõimaldabväga täpselt teadasaadauuritavaenesevigastustesagedusejaliikidekohta.

Olemus:Originaalversioonison17küsimustTEVliikidekaupa,millelesaabuuritavvastata,kastemapuhulsedaonesinenudvõiei.Täpsustadaonvõimaliksagedust,kestust,hospitali-seerimisevajadust.Lasteüldiseskriinimiseinstrumendiksonküsimustikliigamahukas,kuidkasutadaonvõimaliklühematversiooniDSHI-9võiveelgilühendatudvarianti.

Tulemusteinterpreteerimine:Saadudvastuseidvõibvaadeldainformatiivsena,kuidvõibkarakendadapiirmäära,milleületamiselontegemistenesevigastuslikukäitumisega,misvajaberalditähelepanu.Sõltuvaltküsimustikupikkusestonpiirmääraderinevad.Kuivigastustelii-gidonkoondatudviiderühma,siisloetaksepiirmääraületavaksenesevigastaminekahelvõienamalmoel.

Originaalkeelnenimetus:ZungSelf-ratingAnxietyScale(Z-SAS)

Kasutataveestikeelnevaste:Zungiärevuseskaala

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:Z-SAStöötasväljaWilliamZung1971.aastal

ZungWWK(1971)Aratinginstrumentforanxiety.Psychosomatics,12,371-379

Kasutamiseeesmärk:Z-SASvõimaldabkliiniliseltmõõtaärevusetaset(ärevushäireolemasolu)

Olemus:Z-SASkoosneb20väitestenesetundekohta,milleesinemissagedustviimasenäda-lavõikahenädalajooksuluuritavhindabneljapalliselLikertskaalal(1–4).

Tulemustearvestamine:Vastustenumbrilisedväärtusedliidetakse,kusjuurestulebtähelepanna,etviieküsimusepuhulonskaalaümberpööratud.Summaminimaalneväärtuson20jamaksimaalne80.

Tulemusteinterpreteerimine:Skoor20-44viitabnormaalseleärevustasemele,45-59kerge-lekunikeskmiseleärevustasemele,60-74raskeleärevustasemeleja75-80ekstreemseleäre-vustasemele.

18

Originaalkeelnenimetus:DepressionAnxietyStressScales(DASS)

Kasutataveestikeelnevaste:Depressiooni,ärevusejastressiskaala

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:DASStöötasidväljaSydneyjaPeterLovi-bond1995.aastal.http://www2.psy.unsw.edu.au/groups/dass/

LovibondSH&LovibondPF(1995)ManualfortheDepressionAnxietyStressScales.(2nd.Ed.)Sydney:PsychologyFoundation.

LovibondPF&LovibondSH(1995)Thestructureofnegativeemotionalstates:ComparisonoftheDepressionAnxietyStressScales(DASS)withtheBeckDepressionandAnxietyInven-tories.BehaviourResearchandTherapy,33,335-343.

Kasutamiseeesmärk:DASSvõimaldabmõõtakolmeomavahelseotudnegatiivsetemotsio-naalsetseisundit:depressioon,ärevusjastress.

Olemus:DASSküsimustikkoosneb42väitest,midavastajapeabhindamaendaarvamusestlähtuvalt4palliselLikertskaalal,kus0tähendab,etväideeikehtiüldse,ja3tähendab,etväidekehtibvägapaljuvõienamuseajastviimasenädalajooksul.Kolmalaskaalat,igaühekohta14väidet,mõõdavadvastavaltdepressiooni,ärevustjastressi.Küsimustikustonarendatudkapoolelühemversioon,missisaldab21väidet.Uuritavatesoovituslikvanuson12eluaastatjarohkem.

Tulemustearvestamine:Vastustenumbrilisedväärtusedliidetaksealaskaaladekaupa.Mi-nimaalneskooron0jamaksimaalne42.Lühemaskaalakasutamiselpeabvastusteväärtustesummadkorrutamakahega.

Tulemusteinterpreteerimine:Skooridetõlgendusedonalljärgnevastabelis.

Raskusaste Depressioon Ärevus Stress

Normaalne 0-9 0-7 0-14

Kerge 10-13 8-9 15-18

Keskmine 14-20 10-14 19-25

Raske 21-27 15-19 26-33

Vägaraske 28+ 20+ 34+

Olulineonkliiniliseltjälgidasamaaegseltkõrgeidalaskaaladeskoore.

Originaalkeelnenimetus:Young’sDiagnosticQuestionnaire(YDQ)forinternetdependence

Kasutataveestikeelnevaste:Young’iinternetisõltuvuseküsimustik

Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:YDQtöötasväljaKimberelyYoung1998.aastal.

YoungKS(1998)Internetaddiction:theemergenceofanewclinicaldisorder.CyberPsycho-logy&Behavior,1,237-244

Kasutamiseeesmärk:YDQvõimaldablihtsalviisilmõõtainternetisõltuvusetaset,shpato-loogilistinternetisõltuvust.Täpsemaksuurimiseksvõibpärastkasutadakomplitseeritumaidmõõtevahendeid.

19

Olemus:YDQkoostamiselolilähtekohakspatoloogilisemängurlusekohtavarasemaltvälja-töötatudtest.Uuritavvastabjaatavaltvõieitavaltkaheksaleküsimuseleendainternetikäitu-misekohtaviimasekuuekuujooksul.Samaautoronväljatöötanudkaküsimustiku20väite-ga,millelesaabvastataviiepalliselLikertskaalal–InternetAddictionTest(IAT)

Tulemustearvestamine:LoetaksekokkuJah-vastused.Minimaalneskooron0jamaksimaa-lne8.

Tulemusteinterpreteerimine:Skoor0–2tähendabinternetisõltuvusepuudumist,3–4mõ-ningastinternetisõltuvustningüle5patoloogilistinternetisõltuvust.

20

2. RISKIKäITuMISE OLEMuS NING SKRIINIMISE jA SEKKuMISE VAjALIKKuS

Noorukidvõivadühelhetkelollavägagitäiskasvanulikud,järgmiselhetkelagauskumatultebaküpsed.

Vastavaltprobleemkäitumiseteoorialevõibriskikäitumiseallmõistakäitumisviise,misohus-tavadnoorukifüüsilistvõipsühhosotsiaalsetarengut.Needonkäitumisviisid,miskutsuvadreeglinaesilemingijõulise(näiteksarest)võivähemjõulise(näitekshukkamõist)sotsiaalsekontrollireaktsiooni.Riskikäitumiseavaldumisviiseonvägaerinevaid:suitsetamine,alkoholitarvitamine,narkootikumidetarvitamine,varasedja/võikaitsmataseksuaalvahekorrad,koo-likohustusemittetäitmine,agressiivsus,erinevatesõiduvahenditegaohtlikliiklemisviisjms.

Probleemkäitumiseteooriakohaseltmääravadkäitumisekolmsüsteemi,misomaloomultjapoolusestsõltuvaltetendavadkasriskikäitumisekaitse-võiriskifaktorirolli.Tasakaalnendesüsteemidesiseseltjasüsteemidevahelmäärabäranoorepotentsiaaliriskivaltvõiprobleem-seltkäituda.Needsüsteemidon:

• keskkonnataju(sotsiaalnekontroll,rollimudelid,toetus)• isiksus(väärtused,ootused,uskumused,hoiakud,suhtumineiseendassejaühiskonda)• käitumine(sotsiaalseltaktsepteeritud/hukkamõistetudkäitumisviisid)

Probleemkäitumise teooria on kinnitust leidnud mitmetes ristläbilõikelistes ja longitudi-naalsetesuurimustes.Onleitud,etriskikäitumiseleoniseloomulikmuutuminenii-öeldariski-käitumisesündroomiks:erinevadriskikäitumiseviisidmitteainulteikipukumuleeruma,vaidonnegatiivseltseotudkaprosotsiaalsetekäitumistega(näitekstervislikulttoitumisega).

Põhjused,miksriskikäitumineonsedavõrdlevinudjustnoortehulgas,onpaelunudpalju-sidteadlasi.Stereotüüp,etnooredon irratsionaalsedegatajuadekvaatseltomakäitumisevõimalikketagajärgi,eioleenamjaoltteaduslikkukinnitustleidnud.Vastupidi–onleitud,etnoorteloogilinearutluskäikjariskitunnetusonsarnanetäiskasvanuteomale.Sellesttulene-valtonuurijad järeldanud,etnoorte teadlikkuserinevatekäitumisviiside riskidestonväik-sem,kuidparakueioleloodetudefektisaavutanudkasekkumised,millefookusesonolnudnoorteteadlikkuse,hoiakutejauskumustekorrigeerimine.

Riskikäitumisepõhjuseidonpüütudseletadaläbinoorepeaajuarengu,millekohaseltmää-rabriskikäitumisenooreloogilinearutluskäikjapsühholoogilisedfaktorid.Erinevaltloogili-sestarutluskäigust,mison15-aastaseltenamvähemsamaltasemelnagutäiskasvanutel,esi-nebnoorteljatäiskasvanutelolulisierinevusipsühholoogilistevõimeteosas(impulsikontroll,emotsioonidereguleerimine,naudingutundeedasilükkamine,vastuseiskaaslastesurvele).

Seetõttu võibki väita, et riskikäitumise põhjused peituvad aju sotsiaalemotsionaalse võr-gustiku (eriti tundliksotsiaalsetele jaemotsionaalsetelestiimulitele) jakognitiivsekontrollivõrgustiku(milleülesanneteksonplaneerimine,ettemõtlemine,eneseregulatsioon)inter-aktsioonis. Et sotsiaalemotsionaalne võrgustik modelleeritakse hormonaalsete muutuste

21

pooltjubavarajasesnoorukieas,kuidkognitiivsekontrollivõrgustikküpsebkuninooretäis-kasvanueani,nähakseriskikäitumistpaljuskivõitlusenanendekahevõrgustikuvahel.

Seejuuresonolulinesilmaspidada,etsotsiaalemotsionaalnevõrgustikeiolekoguaegkõr-gendatudaktiivsusega.Emotsionaalsemitteerutatusekorral(näiteksüksiolles)onkognitiiv-sekontrollivõrgustikpiisavalttugevkontrollimaksnooreimpulssejariskikäitumist.Sotsiaalsejaemotsionaalsestiimulitoimelaktiveeruvadnoortelagaajupiirkonnad,misonmuuhulgastundlikudtasule(näitekskaaslasteheakskiit).Seearvatakseseletavat,miksniipaljuriskikäitu-mistleiabasetjustgrupis–nooredveedavadpaljuaegakoossõpradega,kusjuuresainuüksisõpradekohalolekmuudabtasuletundlikuajupiirkonnaaktiivseks.

Noorukieariskikäitumineonotseseltseotudnoorteheaoluga,akadeemiliseedukuse,tervi-se,vanem-lapssuhtekvaliteedi,erinevateriskikäitumistesamaaegseesinemisega,vägivald-susejaelugarahulolugaüldiselt.Lisadessellelefakti,etriskikäitumisedkipuvadkumuleeru-ma,onvajadusnoorteriskikäitumisegategelemiseksilmselge.

Kuigi noorukiea riskikäitumine on„normaalne“ ja bioloogiliselt determineeritud nähtus,ei viita see kindlasti efektiivsete sekkumiste võimatusele ega asjaolule, justkui sekkuda eiolekskivaja.Lisakslaiemaavalikkuseteadlikkusetõstmiseletulekssenisestenamkeskendu-daebaküpsete jariskantseteotsustevastuvõtmisevõimalustepiiramisele,nooresotsiaalsekompetentsi tõstmisele ning vaimse tervise ja teiste nõustamisteenuste kergesti kättesaa-davuse tõhustamisele. Mõnuainete kõrged hinnad ja müügipiirangud, noore toetamine jatunnustamine (puudustele fokusseerituse asemel), enesekehtestamise ja –analüüsi oskusearendamine,asjakohanejakiireabivõibnoorteheaolumärkimisväärseltparandada.

Alkoholi tarvitamise mustrid

Alkoholitarvitamineonükstuntumaidjavägalevinudriskikäitumiseviise.Ühtlasionseekaüksolulisemaidrahvaterviseriske.MaailmaTerviseorganisatsiooniandmetelseondubliignealkoholitarvitaminerohkemkui200erinevahaigusejaebasoovitavaterviseseisundiganingvanusgrupis20-39onalkoholseotudumbes25%surmajuhtumitega.

Alkoholitarvitamisegaseonduvadkahjudsuurenevadjärsultvanuses12-20.Onleitud,etvarajasesnoorukieasalkoholitarvitaminemõjubebasoodsaltajuarengule,loobsoodsapin-nasehilisemaalkoholisõltuvusetekkeksjasuurendabvaegurluseriski.Keskmisesnoorukieas(vanuses15–17),milsagenebkorragasuurteskogustesalkoholitarvitamine,seostatakseal-koholitarvitamistkaitsmataseksuaalvahekordade,avalikukorrarikkumise(shkriminaalsedteod), vigastuste, enesetappude ja tahtlike enesevigastuste, joobes sõidukijuhtimise (võiteadlikultsõitmineautos,millejuhtonjoobes),alkoholimürgistustejaõnnetussurmadega.

Onleitud,etjoobesoldudkordadearvenne16.-ndateluaastatontäiskasvanueaalkoholi-probleemidetugevennustaja.MaailmaTerviseorganisatsiooniandmetelonEuroopakeskmi-nealkoholisõltuvusenäitajaon4,0%,kuidEestimeeste(vanuses15+)hulgasonalkoholisõlt-lasi9,9%ningnaistehulgas(vanuses15+)1,7%.SamutikuulubEestikümneriigihulka,kusesinebkõigerohkemalkoholigaseotudsurmajuhtumeid.

22

AlljärgnevalttutvustatakseSEYLEuurimuseandmetepõhjalEestijaEuroopanoortealkoho-litarvitamisemustreid.Tabelis1ontoodudEuroopakooliõpilastevastustejaotusküsimusele:„kuisageliSajoodmõnealkohoolsejoogi?Näiteks0,33lõluvõisiidri;pokaaliveinivõi4clkan-getalkoholi.“Andmetestselgub,etalkoholimittetarvitanudEestipoiste(29,0%)jatüdrukute(31,5%)osakaalonüsnatagasihoidlik.AlkoholitarvitanuteseasmoodustavadenamuseneedEestipoisid(35,9%)jatüdrukud(39,2%),kestarvitavadalkohoolseidjookekordkuusvõihar-vem.Seejuures21Eestipoissi(4,4%)ja4(0,7%)tüdrukutvastasid,ettarvitavadalkohoolseidjooke4kordanädalasvõisagedamini.Ontähelepanuväärne,etalkoholitarvitamisemusterEestipoisteljatüdrukutelonüsnasarnane.

Tabel 1. Alkoholi tarvitamise sagedus Euroopa noorete hulgas

Aus

tria

Eest

i

Pran

tsus

maa

Saks

a-m

aa

Ung

ari

Iirim

aa*

Iisra

el

Itaa

lia

Rum

eeni

a

Slov

eeni

a

His

paa

nia

POISS:

Mitte

kunagi

80

22,9%

138

29,0%

91

28,9%

180

26,2%

96

23,2%

421

72,1%

337

34,6%

88

23,3%

146

37,1%

75

21,7%

215

40,6%

Kordkuus/

harvem

91

26,1%

171

35,9%

114

36,2%

218

31,7%

178

42,9%

120

20,5%

300

30,8%

93

24,5%

143

36,3%

111

32,2%

127

24,0%

2-4korda

kuus

113

32,4%

117

24,6%

93

29,5%

201

29,4%

111

26,7%

33

5,7%

224

23,0%

119

31,4%

77

19,5%

99

28,7%

124

23,4%

2-3korda

nädalas

53

15,2%

29

6,1%

14

4,4%

75

10,9%

26

6,3%

3

0,5%

77

7,9%

48

12,7%

22

5,6%

42

12,2%

55

10,4%

Enamus

päevadel**

12

3,4%

21

4,4%

3

1,0%

13

1,8%

4

0,9%

7

1,2%

37

3,7%

31

8,1%

6

1,5%

18

5,2%

8

1,6%

TÜdRuK:

Mitte

kunagi

121

20,3%

176

31,5%

232

34,1%

227

30,2%

145

24,5%

372

75,5%

133

58,1%

302

37,4%

434

58,6%

209

25,5%

184

37,3%

Kordkuus/

harvem

173

29,0%

219

39,2%

329

48,4%

279

37,2%

272

45,9%

85

17,2%

47

20,5%

269

33,4%

227

30,7%

330

40,2%

142

28,8%

2-4korda

kuus

215

36,0%

128

22,9%

99

14,5%

201

26,8%

148

25,0%

28

5,7%%

35

15,3%

167

20,7%

61

8,3%

242

29,5%

128

26,0%

2-3korda

nädalas

83

13,9%

32

5,7%

17

2,5%

36

4,8%

26

4,3%

7

1,4%

9

3,9%

54

6,7%

17

2,3%

36

4,4%

36

7,3%

Enamus

päevadel**

5

0,8%

4

0,7%

4

0,5%

8

1,0%

2

0,3%

1

0,2%

5

2,2%

15

1,8%

1

0,1%

4

0,4%

3

0,6%

Keskmine

vanus

15,1

±0,77

14,2

±0,51

15,2

±0,76

14,7

±0,81

15,1

±0,79

13,7

±0,68

15,9

±0,76

15,3

±0,66

15,0

±0,37

15,2

±0,72

14,5

±0,70

*IirimaaluuritudnoortekeskminevanusonEuroopanoortekeskmisestvanusestoluliseltväiksem,miskajastubkaalko-holitarvitanudnoortearvus.

**Nädalas4kordavõirohkem

23

joonis 1. Alkohoolsete jookide tarvitamise kogus tavapärasel tarbimise korral Eesti kooliõpilaste hulgas

Joonisel1ontoodudalkohoolsetejookidetarvitamisekogustavapäraseltarbimisekorralEestipoistejatüdrukutehulgas(nendeõpilasteseas,keskinnitasidalkoholitarvitamist).Õpi-lasteltküsiti:„selpäeval,kuiSatarbidalkoholi,siismitualkohoolsetjookiSatavaliseltjood?Selgus, et kõige sagedamini tarbivad nii Eesti poisid (71,5%; N=236) kui tüdrukud (73,7%;N=283)1kuni2drinkikorraga(1drink=0,33lõluvõisiidrit,12clveinivõi4clkangetalkoho-li).Rohkemkui6dringitarbijaidoliEestipoistehulgas4,5%(N=15)jatüdrukutehulgas0,8%(N=3).

Joonisel2onkujutatudalkoholitarvitavateEestikooliõpilastepurjusolemisejapohmellikogemisekordadearvu.Purjusolemisthinnatiküsimuseabil:„mitukordaomaelu jooksuloledalkoholitarvitamisestpurjujäänud?“ningpohmellikogemistküsimusega:„mitukordaomaelujooksuloledalkoholitarvitamisetõttuolnudpohmellisvõitundnudennasthaigla-selt?“Selgus,etalkoholitarvitavatestEestipoistest17,8%(N=84)jatüdrukutest10,7%(N=60)onolnudelujooksulpurjus10kordavõirohkem.Pohmellion10kordavõirohkemkogenudvastavalt6,1%(N=29)poistestja3,2%(N=18)tüdrukutest.

17,6%

71,5%

POISId

6,4%4,5%

20,8%

73,7%

TÜdRuKud

4,7% 0,8%

1kuni2drinki

3kuni4drinki

5kuni6drinki

7võirohkemdrinki

eiolekogenud

Poisid

45,2

19,2 20,0

24,9 24,2

7,5

3,2

8,76,1

16,5

10,7

17,817,8

52,8

60,3

65,1

Purjusoldudkordadearv Pohmellikogemisekordadearv

PoisidTüdrukud Tüdrukud

1-2korda

3-9korda

≥10korda

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

joonis 2. Purjus olemise ja pohmelli kogemise kordade arv Eesti alkoholi tarvitanud kooliõpilaste hulgas

24

Tulemustestselgub,etEestikooliõpilastealkoholitarvitamisemusteronmurettekitav.Roh-kemkuikolmandikpoistest(35,1%;N=167)japeakolmandiktüdrukutest(29,3%;N=164)on14.eluaastaks(õpilastemediaanvanusuurimusehetkel)kujunenudregulaarseteksalkoholitarvitajateks(alkoholitarvitaminevähemalt2-4kordakuus).Kuigialkoholitarvitamistpee-taksepoistehulgasenamlevinuks,onalkoholitarvitamisesagedusEestipoistejatüdrukutehulgasüsnasarnaneningtüdrukudeijääpaljuallakatarbitudalkoholikoguse,purjujoomisejapohmellikogemisemõttes.VõrreldesteisteSEYLEuurimusesosalenudEuroopariikidega,onEestikooliõpilasedsagedastepurjujoomistepoolestselgelesikohal(joonis3).

joonis 3. Purju joomise sagedus end purju joonud poiste ja tüdrukute hulgas 11 Euroopa riigis

Purjujoominejapurjujoomisesagedusonomakordaselgeltseotudkavaimsetervisega(depressiivsusega). Tabelis 2 on esitatud multinominaalne regressioonanalüüs, kus purjujoomisesagedusepõhjalennustataksepoistejatüdrukutešanssedepressioonikogemiseks.Tabelistonnäha,etpurjujoomine10kordavõisagedaminiseondubpoistel3kordasuure-matešanssidegaraskejamõõdukadepressioonikogemiseks;tüdrukutelvastavaltligi5kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseksjaligi3kordasuurematešanssidegamõõdukadepressioonikogemiseks(võrreldesalkoholitarvitanudnoortega,keseiolnudendpurju joonud).Statistiliseltmitteolulineseos ilmnesniipoistel jatüdrukutelvaid1-2kordapurjujoomisejaraskedepressioonikogemisevahel,küllagasuurendas1-2kordapurjujoo-minešanssemõõdukajakergedepressioonikogemiseks.

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

15,0%

39,3%

45,7%

32,4%

39,3%

35,2%

9,4%

29,7%

60,9%

13,6%

33,2%

53,2%

5,0%

21,9%

73,1%

16,2%

20,3%

63,5%

22,1%

22,6%

55,3%

10,5%

25,9%

63,6%

14,1%

25,2%

60,7%

13,0%

30,5%

56,5%

10,8%

12,3%

76,9%

10,7%

29,1%

60,2%

22,7%

34,9%

42,4%

3,8%

25,4%

70,8%

11,1%

31,1%

57,8%

5,5%

20,9%

73,6%

8,5%

22,0%

69,5%

13,4%

23,9%

62,7%

5,9%

16,1%

78,0%

2,3%

19,5%

78,2%

6,2%

30,7%

63,1%

2,1%

17,6%

80,3% ≥103kuni91kuni2

25

Tabel 2. Purju joomise sagedus ja depressiooni kogemise šansid poiste ja tüdrukute hulgas

POISS TÜDRUK

OR 95%CI OR 95%CI

raskedepressioonA purjus≥10korda 3,00* 1,42-6,33 4,68* 2,72-8,05

vs purjus3-9korda 3,07* 1,70-5,55 3,16* 2,14-4,65

depressioonipuudumine purjus1-2korda - - - -

eioleolnudpurjus 1,00r 1,00r

mõõdukasdepressioonA purjus≥10korda 3,07* 1,92-4,90 2,91* 1,86-4,57

vs purjus3-9korda 1,80* 1,15-2,82 3,04* 2,32-3,97

depressioonipuudumine purjus1-2korda 1,65* 1,16-2,36 1,85* 1,49-2,30

eioleolnudpurjus 1,00r 1,00r

kergedepressioonA purjus≥10korda 2,64* 1,84-3,78 2,01* 1,35-2,99

vs purjus3-9korda 1,46* 1,03-2,07 1,68* 1,31-2,16

depressioonipuudumine purjus1-2korda 1,64* 1,27-2,12 1,48* 1,25-1,76

eioleolnudpurjus 1,00r 1,00r

*p<0,05;-näitabstatistiliseltmitteolulistseost;rviitabkategooriale,millesuhtesvõrreldakseAdepressiooniraskusastetonhinnatudBeckidepressiooniindeksi(BDI)abil

KuigiSEYLEuurimuseandmetepõhjaleiolevõimaliköelda,kasalkoholitarbimineondep-ressioonipõhjusvõitagajärg,onsagedanepurjujoominealarmeerivmärknoortepuudulikuvaimseheaoluningsekkumisvajadusekohta.

Eitamataeakaaslastetähtsust(grupisurve,rollimudelid),onnoortealkoholitarvitamisehar-jumustekujunemiselmääravakskalapsevanemateeeskujujajubalapseeastpäritalkoholi-gaseonduvadmälupildid.Midarohkemnäebnooromavanemaidalkoholitarvitamas/endpurjujoomasningmidapositiivsemadonalkoholigaseonduvadmälupildid,sedasuuremontõenäosus,etalkoholi(liig)tarvitamahakkabkanoor.Riigivõimusesonreguleeridaalkoho-likättesaadavustjavähendadaalkoholigaseonduvatemälupiltidetekkimist(reklaam),kuidriikeisaareguleeridaseda,midanäevadlapsedjanooredkoduseintevahel.Kuiperekondliktraditsioononigattähtpäevavõiolulistsündmustvastuvõttaalkoholiga,hakkabsuuretõe-näosusegaalkoholi(liig)tarvitamakanoor.

26

Tubaka tarvitamise mustrid

Sigarettidesuitsetamineonsamutiükslevinumaidriskikäitumiseviise,hoolimataseadusegakehtestatudpiirangutestkanoortehulgas.Rääkimatasuitsetamisegakaasnevatestfüüsiliseterviseriskidest,onsigarettidesuitsetamineseotudkapuudulikuvaimseheaoluga.Onlei-tud,etsigarettidesuitsetaminenoorukieasonseotuddepressiooni,häirunudsöömiskäitumi-se,alkoholitarvitamisejarohkesigarettidesuitsetamisegatäiskasvanueas.Ühtlasionleitud,etsigarettidesuitsemineonseotudkanepisuitsetamisega,mispaljudeljuhtudelleiabasetsamaaegseltningvõibedasiarenedateistenarkootilisteainetetarvitamiseks.

Joonisel4onkajastatudnendenoorteosakaal,kesonsuitsetanudsigarette(hinnatudküsi-musega:„kasSaoledsuitsetanudsigarette?“).Selgub,etEestipoisidon11Euroopariigivõrd-luseskõigesagedaminisigarettesuitsetanud(63,8%;N=301).Eestitüdrukutestonsigarettesuitsetanud 53,2% (N=298), mis on samuti väga kõrge näitaja, sest mõnevõrra rohkem onsigarettesuitsetanudtüdrukuidvaidAustrias(57,3%)jaSloveenias(55,1%).

joonis 4. Sigarette suitsetanud poiste ja tüdrukute osakaal Euroopas.

Joonisel5onesitatudkooliõpilastevastusedküsimusele:„kuivanaSaolid,kuiesimestkor-dasigaretteproovisid?“Selgub,etkõigesagedaminisuitsetavadEestipoisid(36,6%;N=109)jatüdrukud(44,0%;N=131)esimesesigaretivanuses12-13eluaastat.Ehmatavaltsageliagaka7-aastaseltvõivarem:11EuroopariigivõrdlusesonEestipoiste(14,4%;N=43)jatüdrukute(7,0%;N=21)hulgas7-aastaseltesimesesigaretisuitsetanuteosakaalkõigesuurem.

57,3

53,2

63,8

51,7 52,3

39,6

47,541,5

20,6

20,2

61,5

51,1

50,6

43,3

34,0

34,9

55,1

49,1

29,7

poiss

tüdruk

51,5

51,1

27

joonis 5. Sigarette suitsetanud Euroopa poiste ja tüdrukute vanus esimese sigareti suitsetamisel.

Ühtlasi uuriti küsimuse„mitu sigaretti Sa viimase 6 kuu jooksul päevas suitsetasid?“ abilseda,kuipaljusigarettenooredsuitsetavad.Selgus,etEestinoortestoliviimase6kuujooksulenamkuipoolpoistest(51,0%;N=243)jatüdrukutest(57,7%;N=323)suitsetanudvähemaltpoolpakkisigarettepäevas(joonis6).Vaid26,4%(N=126)sigarettesuitsetanudEestipoistestja19,6%(N=110)sigarettesuitsetanudEestitüdrukutesteiolnudviimase6kuujooksulregu-laarseltsigarettesuitsetanud.

joonis 6.Viimase 6 kuu jooksul päevas suitsetatud sigarettide arv Eesti noorte hulgas

Multinominaalneregressioonanalüüsnäitas,etregulaarnesigarettidesuitsetamineonseo-tuddepressiooniga(tabel3).Analüüsikäigusprognoositiviimase6kuujooksulsuitsetatudsigarettidearvupõhjalšanssekergekuniraskedepressioonikogemiseks.Tabelistonnäha,et10võienamasigaretisuitsetaminepäevasseondubpoistelligi7kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks(jaligi6kordasuurematešanssidegamõõdukadepressioonikogemiseks),tüdrukutelvastavaltligi5kordasuurematešanssidegaraskedepressiooniko-

14,4 15,1 25,2 36,6 8,7 7,013,8 21,8 36,6 13,4

26,4

13,8

8,8

19,6

13,8

8,9

28

gemiseksning2kordasuurematešanssidegamõõdukadepressioonikogemiseks(võrreldesnendesigarettesuitsetanudnoortega,keseiolnudviimase6kuujooksulregulaarseltsiga-rettesuitsetanud).Ka1-2sigareti igapäevanesuitsetamineseondustütarlastepuhul (ligi2korda)suurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks;poistelilmnesstatistiliseltolu-lineseosvaid1-2sigareti regulaarsesuitsetamise jakergedepressioonivahel (ligi2kordasuuremadšansidkergedepressioonikogemiseks).

Tabel 3. Suitsetatud sigarettide arv päevas ja šansid depressiooni kogemiseks Euroopa noorte hulgas

POISS TÜDRUK

OR 95%CI OR 95%CI

raskedepressioonA 10võirohkemsigarettipäevas 6,72* 2,26-20,26 4,82* 2,75-8,43

vs 3-9sigarettipäevas 3,78* 1,20-11,97 2,31* 1,33-4,01

depressiooni 1-2sigarettipäevas - - 1,83* 1,07-3,15

puudumine mitteühtegi 1,00r 1,00r

mõõdukasdepressioonA 10võirohkemsigarettipäevas 5,71* 2,78-11,71 2,16* 1,47-3,15

vs 3-9sigarettipäevas 3,85* 1,85-8,02 - -

depressiooni 1-2sigarettipäevas - - - -

puudumine mitteühtegi 1,00r 1,00r

kergedepressioonA 10võirohkemsigarettipäevas 1,77* 1,12-2,79 - -

vs 3-9sigarettipäevas 1,66* 1,06-2,58 - -

depressiooni 1-2sigarettipäevas 1,76* 1,15-2,70 - -

puudumine mitteühtegi 1,00r 1,00r

*p<0,05;-näitabstatistiliseltmitteolulistseost;rviitabkategooriale,millegavõrreldakseAdepressiooniraskusastetonhinnatudBeckidepressiooniindeksi(BDI)abil

Etsigarettidesuitsetamistonseostatudkaalkoholitarvitamisega,onjoonisel7omavahelseostatudsigarettidesuitsetaminejatarbitudalkoholikogustavapäraseltarvitamisekorral.Ilmnebselgetendents,etalkoholitarvitavatenoorteseasonrohkemkasigarettesuitsetanudnoori.Midasuuremondrinkidearvtavapäraselalkoholitarvitamisekorral,sedaväiksemakskahanebsigarettemittesuitsetanuteosakaal.Et7võienamadringitarvitajaidonsuhteliseltvähe,onjooniselkajastatudõpilasteabsoluutarvud.

Sigarettidesuitsetamisejamarihuaanatarvitamisevahelilmnebsarnanetendentsnagusi-garettidesuitsetamisejaalkoholitarvitamisevahel(joonis8).Marihuaanattarvitanudnoortehulgasonpeakõikkasigarettesuitsetanud.

29

joonis 7. Alkoholi kogus tavapärasel tarvitamisel ja sigarettide suitsetamine Eesti noorte hulgas

joonis 8.Marihuaana tarvitamine ja sigarettide suitsetamine Eesti noorte hulgas

Kuigisuitsetamineonsotsiaalseltükskõigeenamaktsepteeritudriskikäitumiseviise(midatehaksekavarjamatulttänaval),eioletegemistsuguginiisüütukäitumisviisiga.Sigarettidesuitsetamineonseotudteisteriskikäitumiseviisidega,puudulikuvaimseheaoluganingfüü-siliseterviseriskidega.

Kuigikäesolevastanalüüsisteiselgu,millineonpõhjus-tagajärgseosdepressioonijasiga-rettidesuitsetamisevahel,onvarasematesuurimustesleitudmõlemasuunalistseost.Üheltpooltennustavadnooredepressioonisümptomidpeatsetsuitsetamahakkamist,teiseltpooltagaennustabsuitsetaminedepressioonisümptomite ilmnemist.Seejuuresonleitud,etniidepressiooni sümptomid kui ka sigarettide suitsetamine prognoosib suitsetavate sõpradearvukasvu–seevõibollatingitudasjaolust,etdepressiivnenoorontulenevaltsuurenenudtunnustusvajadusestvähemsuutlikvastuseismasuitsetavateeakaaslastesurvele,kuikasel-lest, et sigarette suitsetavad noored valivad endale teadlikult kaaslasi, kellega samastuda(ningkoossuitsetamaskäia).

TÜDRUK

suitsetanud

eiolesuitsetanud

200

180

160

140

120

100

80

60

40

20

00 0

189

71

108

175

143

31

1-2drinki3-4drinki5-6drinki≥27drinkieitarvitaalkoholi

POISS

eitarvitaalkoholi

37

98

173200

180

160

140

120

100

80

60

40

20

0

6350

721

014

1

1-2drinki3-4drinki5-6drinki≥27drinki

250

200

150

100

50

0

300

250

200

150

100

50

0tarvitanudmarihuaanat tarvitanudmarihuaanateioletarvitanud

marihuaanateioletarvitanud

marihuaanat

suitsetanudsigarette

eiolesuitsetanudsigarette

58

1

233

163

29

254 253

1

30

Narkootikumide tarvitamise mustrid

Niinagulegaalseteuimastitekasutamine(alkohol,tubakas),seondubkaillegaalseteuimas-titeehknnnarkootikumidekasutaminemitmetevaimsejafüüsiliseterviseriskidega(Brook,Saar,Zhangetal.2009).Kõiknarkootikumidvõivadtekitadasõltuvust–enamkuipooledTal-linnajaKohtla-Järvesüstivatestnarkomaanidestalustasiduimastitetarvitamistmingilmuulviisilkuisüstimineningsuurosaneistalustasnarkootikumidetarvitamistjubaennetäisikkajõudmist.Seegaeisaakunagikindelolla,millenilihtsaltuudishimustkatsetaminevõibviia.

Uimastitemõjulvõibinimesekäituminemuutudaettearvamatuks.Enamuskuritegusidontoimepandudmõneuimastimõjuallningkapaljudõnnetusedonjuhtunudjustnarkootili-seainemõjuallolles.Narkootikumidetarvitaminenõuabpaljuaegajaraha,mistähendab,etnarkootikumidetarvitaminehakkabnegatiivseltmõjutamanoorekooli-võitööelu.Tekki-davõibhulganistiprobleeme–täitmatalubadusedjakohustused,võlad,masendusjavale-tamine, tõsisedtülid lähedastega,sekeldusedpolitseiga jne.Negatiivsete tagajärgederiskisuurendaboluliseltseegi,etmistahesillegaalseuimastitarbimisel(shkanep)eiteakunagi,midaseetegelikultsisaldabjakuidasselleleorganismreageerib.Uimasteidsegatakseteis-teaineteganiiklientuurikasvatamise(kiiresõltuvusetekitamiseks)kuikauimastiomahinnaalandamiseeesmärgil.

Tabelis4ontoodudEuroopakoolinoortevastusedküsimusele:„mitukordaomaelujook-suloledkasutanuduimasteid(amfetamiin,kanep,hašiš,LSD,heroiinjms)?“Vastustejaotu-sestselgub,etnarkootikumidekasutamineonEestinoortehulgasmuuEuroopagavõrreldesüsnalevinud.VaidSloveeniasjaPrantsusmaalonnarkootikumetarvitanudpoisserohkemkuiEestis;narkootikumetarvitanudtüdrukuidonEestigavõrreldesrohkemSloveenias,Prantsus-maal,IisraelisjaHispaanias.Elujooksul1-2kordanarkootikumetarvitanudpoisseonEestis10,2%,tüdrukuidvastavalt7,7%;10kordavõirohkemnarkootikumetarvitanuidEestipoisseon3,0%jatüdrukuid1,3%.

joonis 9. Kasutatud uimastid Eesti poiste ja tüdrukute hulgas.

31

A

ustr

iaEe

sti

Pran

tsus

maa

Saks

amaa

Ung

ari

Iirim

aaIis

rael

Itaa

liaRu

mee

nia

Slov

eeni

aH

isp

aani

a

POIS

S:

Mitt

e29

738

824

058

737

555

983

733

937

724

945

4

kuna

gi85

,6%

81,9

%76

,7%

85,1

%91

,1%

94,3

%87

,6%

89,1

%96

,1%

72,6

%85

,6%

1-2

kord

a32

4931

5221

2486

2013

4539

9,2%

10,2

%9,

9%7,

5%5,

1%4,

0%9,

0%5,

2%3,

3%13

,1%

7,4%

3-9

kord

a9

2321

258

412

101

2312

2,6%

4,9%

6,7%

3,6%

1,9%

0,7%

1,3%

2,6%

0,3%

6,7%

2,3%

10k

orda

või

rohk

em9

1421

258

620

121

2625

2,6%

3,0%

6,7%

3,6%

1,9%

1,0%

2,1%

3,1%

0,3%

7,6%

4,7%

TÜD

RUK:

Mitt

e54

049

956

569

953

147

819

575

772

966

443

2

kuna

gi90

,8%

89,2

%84

,5%

93,1

%89

,4%

97,0

%86

,3%

93,5

%98

,2%

82,3

%87

,3%

1-2

kord

a45

4359

3540

1122

2613

7541

7,6%

7,7%

8,8%

4,7%

6,7%

2,2%

9,7%

3,2%

1,7%

9,3%

8,3%

3-9

kord

a3

1020

1018

27

131

279

0,5%

1,8%

3,0%

1,3%

3,0%

0,4%

3,1%

1,6%

0,1%

3,3%

1,8%

10k

orda

või

rohk

em7

725

75

22

14.

4113

1,2%

1,3%

3,7%

0,9%

0,9%

0,4%

0,9%

1,7%

.5,

1%2,

6%

Kesk

min

eva

nus

15,1

14,2

15,2

14,7

15,1

13,7

15,9

15,3

1515

,214

,5

±0,

77±

0,51

±0,

76±

0,81

±0,

79±

0,68

±0,

76±

0,66

±0,

37±

0,72

±0,

70

Tab

el 4

. Nar

koo

tiku

mid

e ta

rvit

amis

e ko

rdad

e ar

v Eu

roo

pa

no

ort

e h

ulg

as

32

Noortelpalutikatäpsustada,milliseiduimasteidnadonkasutanud(küsimus:kuiSaoledtarvitanuduimasteid,siismilliseiduimasteidSakasutasid?“).Kuigipaljudeelistasidkasutatuduimastitäpsustamatajätta,onjoonisel9väljatoodudkasutatuduimastitenimedjanendenimetamisesagedusabsoluutarvudes.Jooniseltselgub,etkaneponkõigesagedaminika-sutatud uimasti (eriti poiste puhul). Mõnevõrra üllatava tulemusena selgus, et tütarlapsednimetasidsagedaminiLSDjaecstasykasutamistningtõidväljakaheroiinijapoppersikasu-tamise,midapoisideinimetanudkordagi.

Joonisel10onkajastatudhašiši/marihuaanatarvitamist(küsimus:„kasSaoledkunagitar-vitanudhašišitvõimarihuaanat?“)nendenoortehulgas,keskinnitasidnarkootikumideka-sutamist.Nagu jooniselnäha,onkanepi tarvitaminepoisteseasüldjuhulpopulaarsemkuitüdrukute seas. Ainsaks erandiks on uurimuses osalenud riikide hulgas Iisrael, kus kanepittarvitanudtüdrukuidolirohkemkuipoisse.

Jooniseltonnäha,et50-98%narkootikumetarvitanudnoortestonkasutanudkahašišit/marihuaanat. Narkootikume kasutanud poiste hulgas on hašišit/marihuaanat kasutanuidrohkemkuitüdrukutehulgas(v.a.Iisraelis),mistähendab,ettütarlapsedkasutavadvõialus-tavaduimastitekasutamistsagedaminimõnestteisestuimastist. Iseäranisväikeonhašišit/marihuaanatkasutanudnoorteosakaalEestitüdrukutehulgas.

joonis 10. Hašiši/marihuaana kasutamine Euroopa noorte hulgas, kes on tarvitanud narkootikume.

Tabelis5ontoodudmultinominaalseregressioonanalüüsitulemused,kusnarkootikumidekasutamisepõhjalprognoositaksešanssekergekuniraskedepressioonikogemiseks.Selgub,etnarkootikumidekasutamisekogemussuurendabpoistešansseraskedepressioonikoge-miseksligi4kordaningtütarlastelnatukeüle4korra(võrreldesnendega,kesnarkootikumekasutanudeiole).Narkootikumidekasutaminesuurendabpoistekuitüdrukutešanssemõõ-dukadepressioonikogemiseksligi3kordaningkergedepressioonikogemisekspoistelüle2korraningtütarlastelligi2korda(võrreldesnendega,kesnarkootikumekasutanudeiole).

98,0

94,581.7

50,0

61,5

71,2

91,2

97,394,1

97,693,3

91,586,8

76,2

71,4

82,779,4

93,3 90,3

69,5

81,1

91,6

33

Tabel 5. Narkootikumide kasutamise kogemus ja šansid depressiivsuse kogemiseks

POISS TÜDRUK

OR 95%CI OR 95%CI

raskedepressioonA jah 3,89* 2,38-6,34 4,34* 3,13-6,02

vsdepressioonipuudumine ei 1,00r 1,00r

mõõdukasdepressioonA jah 2,90* 2,09-4,03 2,74* 2,14-3,51

vsdepressioonipuudumine ei 1,00r 1,00r

kergedepressioonA jah 2,37* 1,83-3,07 1,70* 1,36-2,15

vsdepressioonipuudumine ei 1,00r 1,00r

*p<0,05;depressiooniraskusastetonhinnatudBackidepressiooniindeksi(BDI)abil

rviitabkategooriale,millesuhtesvõrreldakse.

Mitmeduurijadonpüüdnudseletada,kuidasnarkootikumide(kuri)tarvitamineninghilisemsõltuvusalgabjaareneb.Onleitudfaktoreid,miseristavadnarkootikumetõenäolisemaltku-ritarvitamahakkavatnoort:agressiivnekäitumine(shlapseeaagressiivsus),vähenevanemlikkontroll,teistenarkootilisteainetetarvitamine,narkootikumidekättesaadavus,vaesusjms.

Teadusuuringutelbaseeruvatesoovitustekohaselttulebnarkomaanialevikutõkestamiseksalustadaennetusprogrammidegavarakultningneedpeaksidennekõikekeskendumakait-sefaktorite (noore implusikontroll, vanemlik kontroll, akadeemiline vilumus, narkootikumi-devastasedpoliitikad,tugevkogukondliksidusus)tugevdamisele.Samutionolulinesilmaspidada seda, et sekkumine oleks eakohane. Lapseeas on suurimaks mõjutajaks perekond,teismeeas aga kaaslased. Ennetusprogrammid peaksid keskenduma kogu laiale uimastitespektrile: illegaalsete ja legaalseteuimastitele,ravimiteleningerinevatele inhaleeritavateleainetele.

Kiusamine

Kiusamineonagressiivnekäituminegrupivõiüksikindiviidipoolt,milleleoniseloomulikkor-duvus jaebavõrdnevõimujaotus.Kiusamineontahtlik tegevus,mille tulemusenakiusatavtunnebendhalvasti,väärtusetunavõihäbistatunaningseevõib lõppedavägakurvalt.Niitraditsioonilinekiusaminekuiküberkiusamine(kiusamineelektroonilisteseadmeteabil,misontänapäevalseosesinternetijanutitelefonidelaialdaselevikugaüharohkemlevinud)onseotudvaimseterviseprobleemidega,sealhulgaskõrgenenudenesetapuriskiga.Kiusamiseohvridvõivadkergeminilangedakaväärkohtlemiseohvriks.Sedapõhjusel,etvajakaolevatlähedust,mõistmistjatunnustustvõidakseotsidainternetist,mismuudabnoorepotentsiaa-lselekurjategijaleüsnakergekssaagiks.Kiusamiselevimustnoortehulgas(kiusatav,kiusaja,kiusatav-kiusaja roll) on hinnatud vahemikku 20-35%, mis tähendab, et tegemist on laialtlevinudprobleemiga.

34

Tabelis 6 on esitatud andmed selle kohta, kui suur osa SEYLE uurimuses osalenud kooli-noortestkinnitasviimase12kuujooksulerinevatekiusamiseviisidekogemist.EtkõrvutionesitatudEuroopa(kõikriigidkokku)jaEestiandmed,onselgeltnäha,etkiusamineonEestikoolidesoluliseltsuuremprobleemkuiEuroopaskeskmiselt.EestipoistejatüdrukutehulgasoliEuroopakeskmisegavõrreldes5kordarohkemneid,kesütlesid,etteisedonneidviima-se12kuujooksultihtisundinudkellegiteisetöödtegema.Rohkemkui2kordasagedaminikinnitasid Eesti poisid ja tüdrukud Euroopa poiste ja tüdrukutega võrreldes ka tõukamist/löömist/togimist,ühistesttegevustestväljajätmist,isiklikeesemeteäravõtmist,püüdumõju-tada/kontrollida,haigettegemist.

Tabel 6. Tihti kogetud kiusamise viisid viimase 12 kuu jooksul Euroopas ja Eestis.

Kas viimase 12 kuu jooksul on teisted tihti…Euroopa Eesti

poiss tüdruk poiss tüdruk

Sindtõuganud,löönudvõtoginudN 699 429 129 89

% 13,2 6,4 27,7 15,9

levitanudSinukohtakuulujutteN 845 1805 85 113

% 15,9 26,9 18,2 20,3

SindnarrinudN 1333 1444 79 78

% 25,1 21,5 17,0 14,0

SindühistesttegevustestteadlikultväljajätnudN 226 337 47 70

% 4,3 5,0 10,1 12,5

võtnudSinulekuuluvadesemeid(raha,toitujne)N 188 193 39 42

% 3,5 2,9 8,4 7,5

SindsõimanudN 1096 1200 126 120

% 20,6 17,9 27,0 21,5

SinuvälimusevõijutuülehalvustavaltnaernudN 656 928 81 129

% 12,3 13,8 17,4 23,1

sundinudSindkellegiteisetöödtegemaN 45 72 20 29

% 0,8 1,1 4,3 5,2

suhtunudsinusselugupidamatultN 698 964 96 105

% 13,1 14,4 20,6 18,8

SindpaksunahalisemaksmuutnudN 427 665 20 57

% 8,0 9,9 4,3 10,2

SindmingilviisilärakasutanudN 304 756 39 92

% 5,7 11,3 8,4 16,5

püüdnudSindkontrollida/mõjutadaN 233 537 79 118

% 4,4 8,0 17,0 21,1

teinudSullehaigetN 341 777 52 127

% 6,4 11,6 11,2 22,8

35

Ettegemistoliküsimusega,kusnoorsaivastatajaatavaltmitmeleküsimuselekorraga,loodikiusamiseindeks,kusvastavalt„ei“või„jah“vastusteletekkisidkategooriad:(1)kiusatud7-13erinevalviisil(N

Eesti=59;5,8%),kiusatud3-6erinevalviisil(N

Eesti=266;26,0%),kiusatud1-2eri-

nevalviisil(NEesti

=325;31,7%)jaeiolekiusatud(NEesti

=374;36,5%)(joonis11).Selgub,etnendeEestipoiste(38,4%)jatüdrukute(34,9%)osakaal,kedaeiolekiusatudühelginimetatudviisil,onüsnatagasihoidlik.Koguni5,2%poistestja6,3%tüdrukutestkinnitasviimase12kuujook-sul7-13erinevakiusamiseviisikogemist.

joonis 11. Kogetud kiusamisviiside kumulatiivsus Eesti kooliõpilaste hulgas

Tabelis7onesitatudmultinominaalseregressioonanalüüsitulemused,kuskiusamiskoge-musekumulatiivsusepõhjalprognoositaksešanssekergejamõõdukakuniraskedepressioo-nikogemiseks.Statistilisejaotuseparandamiseks(raskedepressioonisümptomitegaja7-13erinevalviisilkiusatudõpilasteväikeabsoluutarv)onBeckidepressiooniindeksist(BDI)loo-dud2kategooriat:kergedepressioonjamõõdukaskuniraskedepressioon.

Tabel 7. Kiusamisviiside kumulatiivsus ja depressiivsuse kogemise šansid Eesti kooliõpilaste

hulgas

POISS TÜDRUK

OR 95%CI OR 95%CI

mõõdukaskuniraskedep-

ressioonA

vsdepressiooni

puudmine

≥7erinevalviisil 10,12* 1,34-76,45 73,20* 14,98-357,81

3-6erinevalviisil 7,48* 1,56-35,95 19,03* 4,37-82,79

1-2erinevalviisil - - 9,02* 2,02-40,34

eiolekiusatud 1,00r 1,00r

kergedepressioonA

vsdepressiooni

puudumine

≥7erinevalviisil 10,12* 2,32-44,13 10,68* 3,40-33,47

3-6erinevalviisil 6,54* 2,09-20,45 5,89* 2,57-13,49

1-2erinevalviisil - - 3,38* 1,46-7,86

eiolekiusatud 1,00r 1,0r

*p<0,05; rviitabkategooriale,millegavõrreldakse; Adepressiooni raskusastetonhinnatudBeckidepressiooni

indeksi(BDI)abil;-statistiliseltmitteolulineseos.

5,2

24,9

31,5

kiusatud 7-13 erineval viisil

kiusatud 3-6 erineval viisil

kiusatud 1-2 erineval viisil

ei ole kiusatud

6,3

26,9

31,9

100%

80%

60%

40%

20%

0%poiss tüdruk

36

Multinominaalseregressioonanalüüsitulemusedonlausaehmatavad–tütarlastel,kedaonkiusatudeelnimetatudviisidest7-13erinevalmoel,on73kordasuuremadšansidraskekunimõõdukadepressioonikogemiseks,võrreldesnendetütarlastega,kedakiusatudeiole.Pois-tešansidonvastavalt10kordasuuremad.Kolmekunikuueerinevakiusamisviisikogemineseondubtütarlastel19kordasuurmatešanssidegajapoistel7,5kordasuurematešanssidegamõõdukakuniraskedepressioonikogemiseks.Viimase12kuujooksul1-2erinevakiusamis-viisikogeminepoistešanssemõõdukakuniraskedepressioonikogemiseksstatistiliseltoluli-selmääraleitõstnud,kuidtütarlastelonka1-2erinevakiusamisviisikogemineseotud9kordasuurematešanssidegamõõdukakuniraskedepressioonikogemiseks.

Kiusamisekogemussuurendabkakergedepressioonikogemisetõenäosust.Poistepuhulonkiusamiskogemusekorralšansidkergevõimõõdukakuniraksedepressioonikogemiseksüsnasarnased;tütarlastepuhultulebagaselgeltvälja,etkiusamiskogemusonseotudsuure-matešanssidegamõõdukakuniraskedepressioonikogemiseks(9-73kordasuuremadšansidsõltuvaltkiusamiseulatusest)kuikergedepressioonikogemiseks(3-11kordasuuremadšan-sidsõltuvaltkiusamiseulatusest).

Mitmeerinevakiusamisviisikumuleerumineonvägasuurrisknoorevaimseletervisele.Kiu-samisviisidekumuleeruminesuurendabpoistejatüdrukutešanssedepressioonikogemiseksmärkimisväärseltrohkemkuiüksikudkiusamiseviisideraldivaadatuna(Tabel8).Onäärmi-selttähtis,etsenisestjõulisemalttegeletakskoolikiusamiseennetamisejavähendamisega.

37

Tabel 8. Üksikud kKiusamisviisid ja depressiivsuse kogemise šansid Eesti kooliõpilaste hulgas

POISS TÜDRUK

OR 95%CI OR 95%CI

raskekuni

mõõdukas

depressioonA

vsdepressioon

puudub

Sindtõuganud,löönudvõitoginud 2,85* 1,04-7,78 2,49* 1,27-4,90

levitanudSinukohtakuulujutte 3,09* 1,09-8,79 3,72* 2,00-6,90

Sindnarrinud 3,52* 1,23-10,04 3,13* 1,58-6,21

Sindühistesttegevustestteadlikultvälja

jätnud5,22* 1,71-15,93 3,26* 1,61-6,60

võtnudSinulekuuluvaidesemeid - - 3,72* 1,56-8,87

Sindsõimanud 3,96* 1,44-10,90 5,00* 2,71-9,25

Sinuvälimusevõijutuülehalvustavalt

naernud3,32* 1,17-9,47 3,99* 2,17-7,36

sundinudSindkellegiteisetöödtegema - - 4,87* 1,98-11,96

suhtunudSinusselugupidamatult - - 3,08* 1,63-5,80

Sindpaksunahaliseksmuutnud - - 2,64* 1,23-5,70

Sindmingilviisilärakasutanud 4,57* 1,38-15,1 3,58* 1,87-6,86

püüdnudSindkontrollida/mõjutada - - 4,11* 2,22-7,61

teinudSullehaiget - - 3,41* 1,85-6,29

kerge

depressioonA

vsdepressioon

puudub

Sindtõuganud,löönudvõitoginud - - - -

levitanudSinukohtakuulujutte - - - -

Sindnarrinud 2,93* 1,31-6,57 2,08* 1,05-4,09

Sindühistesttegevustestteadlikultvälja

jätnud4,18* 1,73-10,11 2,39* 1,21-4,75

võtnudSinulekuuluvaidesemeid 4,17* 1,65-10,57 4,11* 1,88-8,96

Sindsõimanud 2,36* 1,11-5,02 3,52* 2,00-6,21

Sinuvälimusevõijutuülehalvustavalt

naernud3,21* 1,46-7,06 2,66* 1,51-4,70

sundinudSindkellegiteisetöödtegema - - - -

suhtunudSinusselugupidamatult 4,00* 1,87-8,55 - -

Sindpaksunahaliseksmuutnud - - - -

Sindmingilviisilärakasutanud 3,43* 1,30-9,08 2,55* 1,36-4,75

püüdnudSindkontrollida/mõjutada 2,72* 1,22-6,08 2,40* 1,33-4,33

teinudSullehaiget - - 1,85* 1,03-3,34

*p<0,05;AdepressiooniraskusastetonhinnatudBeckidepressiooniindeksi(BDI)abil;-statistiliseltmitteoluline

seos.

38

Näitajaid teiste riskikäitumiste kohta

Alljärgnevas tabelis (tabel 9) on toodud erinevate riskikäitumiste (seksuaalvahekorras ole-mine,koolistpõhjusetapuudumine,kaklustesosalemine,endatahtlikvigastamine,suitsiidi-katse)esinemiseosakaaludpoistejatüdrukuteningBeckidepressiooniindeksi(BDI)skoori(mõõdukaskuniraskedepressioon,kergedepressioon,eioledepressiooni)lõikes.Valdavaltosutusidniisootunnuselkuidepressiooniraskusastmelbaseeruvadgruppidevahelisederine-vusedstatistiliseltolulisteks(erandidonmärgitudtabeliallmärkustes).

Tabel 9. Erinevaid riskikäitumisi ja depressiooni raskusastme Eesti poiste ja tüdrukute lõikes.

p

oiss

tüdr

uk

kokk

u mõõdukas

kuniraske

depressioon

kerge

depressioon

eiole

depressiooni

olnudseksuaalvahekorras N 87 63 150 19 15 115

% 18,6 11,3 14,6 28,8 16,5 13,4viimase2nädalajooksulkoolist

põhjuseta

puudunud

N 135 112 247 27 36 179

% 28,5 20,0 23,9 40,9 39,1 20,8

viimase12kuujooksulosalenud

füüsiliseskakluses*

N 195 52 247 19 23 202

% 41,3 9,3 24,0 29,2 25,0 23,5

tahtlikultendvigastanud/torganud

teravateesemetega

N 45 130 175 34 32 106

% 9,5 23,4 17,0 53,1 34,8 12,3

tahtlikultkriimustanud,põhjusta-

desverejooksu/arme

N 59 119 178 32 24 119

% 12,4 21,4 17,2 49,2 26,1 13,8

tahtlikultendpõletanudpõleva

sigareti,tikuvms-ga**

N 31 22 53 14 10 28

% 6,5 4,0 5,1 21,9 10,9 3,3

tahtlikultlöönudomapead,

tekitadessinikaid**

N 50 64 114 20 23 70

% 10,5 11,5 11,1 31,7 25,0 8,1

tahtlikuvigastamisetagajärjelvaja-

nudmeditsiinilistabi**

N 6 11 17 6 1 9

% 1,3 2,0 1,7 9,7 1,1 1,0

teinudsuitsiidikatse N 4 29 33 14 7 12

% 0,9 5,2 3,2 21,5 7,6 1,4

*depressiooniraskusastmelpõhinevaderinevused(BDI)eiolestatistiliseltolulised(p>0,05)

**sootunnuselpõhinevaderinevusedeiolestatistiliseltolulised(p>0,05)

Tabelisonnäha,etdepressioonisümptomaatikaganoortehulgasesineberinevatriskikäi-tumist sagedamini kui nende noorte hulgas, kellel depressiooni sümptomaatika puudub.IseäranissuurederinevusedBDIskooristlähtuvaltilmnevadtahtlikeenesevigastustejaeel-nevasuitsiidikatsepuhul.Mõõdukakuniraskedepressiooniganoortehulgasonligi4-10kor-darohkemennasttahtlikultvigastavaidnoorikuinendenoortehulgas,kelleldepressioonisümptomaatika puudub. Varasemat suitsiidikatset kinnitasid mõõduka kuni raske depres-sioonisümptomaatikaganoored15kordasagedaminikuineednoored,kellelvastavaltBDIskooriledepressioonpuudus.

39

Soospetsiifilisteerisustenasaabväljatuua,ettahtlikultenesevigastamistningsuitsiidikat-seidesinebsagedaminitütarlastehulgas.Seksuaalvahekorrasolemist,koolistpõhjusetapuu-dumistningkaklustesosalemistagapoistehulgas.

Olulineonmeelespidada,etriskikäitumisedkipuvadkumuleeruma.Seoseidriskikäitumisekumuleerumiseningriskikäitumisejavaimseterviseprobleemidevahelonleitudmitmeid.Näiteksonleitud,etmidanooremaseaspoisidjatüdrukudseksuaalvahekordakogevad,sedarohkemesinebnendehulgaskasuitsetamist,alkoholitarvitamist,purjujoomist,füüsilisikak-lusi,teistekiusamist,halbaenesehinnangulisttervistningsuitsiidimõtteid.Jamidarohkemriskikäitumisinoorelesineb,sedasuuremonvaimseterviseprobleemiderisk.Kinnitustonleidnudseegi,etriskivaltkäituvatenoortesõpradelesinebsamutiriskikäitumistenam.

Kokkuvõte

RiskikäitumineonEestipoistejatüdrukutehulgasüsnalevinud.Alkoholioli14-aastaselttar-vitanud71%poistestja69%tüdrukutest,kusjuures29%alkoholitarvitanudpoistestja26%alkoholitarvitanudtüdrukutesttarvitasidtavapäraselalkoholitarvitamisekorralvähemalt3drinkikorraga.Suurosaalkoholi tarvitanudpoistest (55%) ja tüdrukutest (47%)olidolnudpurjusningkogenudpohmelli(vastavalt40%ja35%).

Sigaretteolisuitsetanud64%Eestipoistestja53%Eestitüdrukutest.Suurosasigarettesuit-setanudpoistest(54,7%)jatüdrukutest(42,6%)suitsetasidomaesimesesigareti11-aastaseltvõi varem. Sigarette suitsetanud poistest (51%) ja tüdrukutest (58%) veidi üle poole moo-dustasidneednoored,kesviimase6kuu jooksulregulaarseltvähemalt10sigarettipäevassuitsetasid.Sigarettidesuitsetamineseondusselgeltkaalkoholijamarihuaanatarvitamisega–sigarettesuitsetanutehulgasolialkoholijamarihuaana/hašišitarvitajaidoluliseltrohkemkuisigarettemittesuitsetanutehulgas.

Narkootikumeolitarvitanud18%Eestipoistestja11%Eestitüdrukutest.Kõigesagedaminikasutatudillegaalneuimastiolikanep,midaolitarvitanud50%narkootikumekasutanudtüd-rukutest ja82%narkootikumekasutanudpoistest.Tütarlapsedtõidagapoistegavõrreldessagedaminiväljaamfetamiini,LSD,ecstasy,heroiinijapoppersikasutamise.

Viimase12kuujooksulolikiusamistkogenud62%Eestipoistestja65%Eestitüdrukutest.Seejuuresolisuurosapoistestjatüdrukutestkiusamistkogenudmitmelerinevalviisil–30%poistestja33%tüdrukutestvähemalt3erinevalmoel.Euroopakeskmisegavõrreldesonkiu-samineEestiõpilastehulgassuurprobleem.Eestinoored kinnitavadEuroopakeskmisegavõrreldesmitukordasagedamini,etneidonsunnitudkellegiteisetöödtegema,neidontõu-gatud/löödud/togitud,ühistesttegevustestväljajäetud,äravõetudisiklikkeesemeid,püü-tudkontrollida/mõjutada,tehtudhaiget.

Nii alkoholi tarvitamine, sigarettide suitsetamine, narkootikumide kasutamine kui kiusa-mineseondusidsuurematešanssideganoorukieadepressioonikogemiseks.Nooreheaolu-lemõjuseritilaastavaltjustkiusamine–sõltuvaltkiusamiseintensiivsusestjaulatusestolidkiusatudtüdrukutešansidmõõduka/raskedepressioonikogemisekskuni73kordasuuremad(võrreldestüdrukutega,kedaeikiusatud).Kiusatudpoistelagamittekiusatudpoistegavõr-

40

reldeskuni10kordasuuremadšansidmõõduka/raskedepressioonikogemiseks.Narkooti-kumide tarvitamise kogemus seondus narkootikume mittetarvitanutega võrreldes poistelja tüdrukutel4kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks;10võienamasigareti suitsetaminepäevas (regulaarseltmittesuitsetajategavõrreldes)poistel7korda jatüdrukutel5kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseksningvähemalt10korraltõeliseltpurjusolemisekogemus(võrreldesnendealkoholitarbinudnoortega,kespur-jusolnudeiole)poistel3kordasuurematešanssideganingtüdrukutel5kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks.

Noorukieariskikäitumisejapsühholoogilisteprobleemidevahelistseostonesiletõstetudmitmetesvarasematesuurimustes.Onleitud,etnoorukieariskikäituminesillutabteedsuitsi-daalsekäitumisenijatäiskasvanueapsühhiaatrilistehäireteni.Seegaeipuudutanooreriski-käituminevaidtemapraegustheaolu,vaidmõjutabkoguedasistkäekäiku.

Et noor on bioloogiliselt riskikäitumisele altim, peab efektiivne ennetustöö algama vara,olemajärjepidev,eakohanejasoospetsiifilineninghõlmamakeskkondi,kusnoorsuuremaosaomaajastviibib.Potentsiaalsetesttagajärgedestteavitamisekõrvalonvägaolulinepiira-tariskikäitumisevõimalusi(mõnuainetekõrgedhinnad,müügipiirangud),tõstalastejanoor-teenesetõhusustningsotsiaalsetkompetentsi,tagadanõustamisteenustekergestikättesaa-davusningkorrigeeridanoortehoiakuid.Ethoiakudkujunevadsuurestisotsiaalseõppimiseteel,tähendabseeparatamatultkaläbimõeldudeeskujumeediapildis,linnatänavalningpe-rekonnas.

Riskikäitumiselesuunatudennetustööljasekkumistelonsuurpotentsiaalvähendadajär-jestsüvenevatsõltuvusteprobleemiühiskonnas.Samutionsellelpotentsiaalvähendadaala-ealistevastusuunatudkuritegusid,sestsõltuvusprobleemidejapaljuderiskikäitumisteühekskandvamaksjõuksonsoovendhästitunda.Seetõttuvõibkikergestijuhtuda,etnoor,kellelonprobleemidkoolis/kodus,võibhakatalohutustjaparematenesetunnetotsimaainetevõimõnetegevusekaudu.Sellegaomakordakaasnebagariskjäädapolitseihuviorbiiti,ollavä-heedukaskoolisvõi langedavõltsaustust, -lähedust ja -tunnustustpakkuvatekurjategijateküüsi(näiteksinternetivahendusel).

41

Mida me teada saime?• EestisonvõrreldesteisteEuroopariikidegaomalastegakooselavate•

Noorteriskikäitumineonsagelivaimseheaolupuudumiseindikaator

• Noorevaimseleheaolulemõjubiseäranislaastavaltkiusamine,eritisellepikaajalinejaerinevaidkiusamiseviisesisaldavvorm

• Riskikäitumiselonkalduvuskujunedanöriskikäitumisesündroomiks,kuserinevadriskikäitumisedkumuleeruvadjavõimendavadüksteisemõjuvaimseletervisele

Kuidas teadmist rakendada?• Noortevaimseheaoluedendamisekspeabriskikäitumiseennetamine

algamavarakultningolemajärjepidev

• Lisaksteavitustööletulebpiiratariskikäitumisevõimalusikeskkonnakujundamisekaudu,tõstanoorteenesetõhusustjasotsiaalsetkompetentsiningtagadanõustamisteenustekiirekättesaadavus

• Nooreeneseteostusetoetaminetervistedendavatelviisidelningadekvaatneeeskujumikro-jamakrotasandilonmääravatähtsusega

42

3. SuITSIdAALSuS jA MITTESuITSIdAALSEd TAHTLIKud ENESEVIGASTuSEd (TEV)

Kooliõpilaste suitsidaalsus

SEYLEuuringusspetsiaalseltsuitsidaalsusteiuuritud,suitsidaalsusseostusteisteteemadeganingkokkuvõtvaltoliesindatudjärgmisteküsimustegapsühhooloogilistetestideBDI,WHO5,ZUNGjaSDQskooridealusel(vtpt1.4.Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud-Testidjaskaaladvaimsetevriseseisundihindamiseks),kustvõetiväljajärgmisedküsimused:

- Minutuleviktundubmulletume

- Elueioleelamistväärt(viimase2nädalajooksul)

- Soovisin,etoleksidsurnud(viimase2nädalajooksul)

- Mõtlesinendalteluvõtmisele(viimase2nädalajooksul)

- Tõsiseltkaalusinendaelultvõtmist(viimase2nädalajooksul)

- Olenendaltproovinudeluvõtta

Tabel 1. Suitsidaalsusele viitavate vastuste osakaal psühholoogilistes testides

Tulevik

tundubtume

Elueiole

elamistväärt

Soovisin,et

oleksin

surnud

Mõtlesinenda

eluvõtmisele

Tõsiselt

kaalusinenda

eluvõtmist

Olenendalt

proovinudelu

võtta

Austria 3,6% 24,3% 14,6% 17,4% 6,3% 1,4%

Eesti 8,9% 21,8% 15,2% 12,2% 4,7% 3,2%

Prantsusmaa 17,6% 32,2% 21,2% 20,5% 11,4% 7,6%

Saksamaa 6,8% 35,5% 23,1% 24,4% 12,7% 6,6%

Ungari 5,8% 18,8% 12,3% 9,9% 2,7% 2,3%

Iirimaa 5,9% 19,1% 11,9% 12,6% 6,8% 3,4%

Israel 13,7% 30,0% 19,9% 14,2% 9,4% 9,2%

Itaalia 11,5% 23,3% 17,2% 18,8% 5,6% 1,3%

Rumeenia 6,4% 24,4% 14,5% 8,8% 4,3% 2,1%

Sloveenia 8,0% 28,3% 23,7% 18,9% 6,8% 3,2%

Hispaania 9,9% 28,1% 18,8% 15,8% 6,0% 2,9%

Kokku 8,9% 26,3% 17,7% 16,1% 7,2% 4,1%

Tabelist1nähtubriikidevahelineküllaltsuurerinevus,EestieieristudrastilisletEuroopakeskmisest,

kuidalarmeerivon,etviiendikõpilastesttunneb,etelueioleelamistväärtningtõsiseidsurmamõt-

teidonkokkuülekolmandikuõpilastehulgas.

43

Kooliõpilaste tahtlikud enesevigastused

Tahtlik mittesuitsidaalne EneseVigastus on vabatahtlikult oma keha kudede otsene vigas-tamine, moonutamine ja valu tekitamine ilma teadliku suitsiidi soovita. See on pikaajalisestressiäärmuslikväljund,emotsioonideväljendamise/ventileerimisemoodus,pingetemaa-ndamisevorm,seeonmeeleheitlikpüüdkontrollidaseesmisthirmu,segadust,ümbritsevastkeskkonnastpäritülejõukäivatprobleemi,misvõibtekitadatõsiseid,kaeluohtlikketagajärgijavõibkujunedasõltuvuseks.

Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid termineid ja definitsioone tähistamaks tahtlik-keenesevigastusi.Kõigeenamkasutatavneiston„Mitte-suitsidaalnetahtlikenesevigastus”(NSSI-Non-suicidalself-injury;AmericanPsychiatricAssociation,2013,DSM-5),misiseloo-mustub vigastuste tekitamisega oma keha pinnale.Teine sagedamini kasutatav termin on„Tahtlikenesevigastus”(DSH-Deliberateselh-harm),millessuitsiiditahtluseiolekindlaltpii-ritletud.Seeühtibkaenampraktikaga,sestpaljudel juhtudeloninimeneambivalentne,eioskaendalegiaruandaomatahtlusest,sedaenam,kuitegemistonnooreinimesega.Käes-olevasuuringusonuurimisobjektikstahtlikenesevigastus,edaspidiTEV.

Kehapinnavigastusitekitataksejustomarandmetelejakäsivartele,agakakõhulejamuu-delekehaosadele.Vigastusteliikideksonlõikamine,torkamineteravateesemetega(nõelad,kudumisvardad,kirjaklambridjne);põletaminesigareti,tulemasinavõitikuga;teravaeseme-ga sõnade või muude märkide kritseldamine kehale; kriimustamine/kratsimine nii, et selletagajärjeksonolnudarmidvõiverejooks;omahaavadeparanemisetakistamine;endaham-mustamineviisil,milletagajärjeksonverejooks;omapeavõimuukehaosalööminemillegivastunii,etseeonverevalumeidtekitanud.

Kõige üldisemal tasandil võib ennastvigastava või ennastkahjustava käitumisena mõistakõike,midasooritataksetahtlikultjateadmisega,etselletulemusekson/võibollateatudfüü-silinevõipsüühilinevigastusvõikahjustusendale.

Uuringutestselgub,etnoorteenesevigastused ilmnevadpeamiseltvanuses10-20aastatjaetsellistkäitumistonotstarbekasjaotadalühiajaliseksjajuhtumiteks,kusenesevigatami-nevõtabkroonilisekulu.Viimasedonseotudmitmesugustepsühholoogilistejasotsiaal-de-mograafilisteprobleemidega,kusjuuresperekonnafaktoridjanoorteomavahelisedsuhtedmängivadolulistrolli.Teadaonkasee,etenesevigastusitekitavadnooredonsamasaltidkateisteriskikäitumistesuhtes(suitsetamine,alkoholijateisteuimastitekasutamine)ningneilvõibollavaimsetervisehäireid(depressioon,ärevus,käitumishäired,suitsidaalsus).

Varasemaduuringudsiiskieiannavõrreldavatpilti,kunakasutatudontahtlikeenesevigas-tusteerinevaiddefinitsioone,kultuurilisederinevusedsegavad,uuritutehulkjageograafilinekaetusonväike.SEYLEuuringupositiivseksküljeksonsuurearvulinerepresentatiivnevalim11Euroopariigist,kusjuuresuuringumetoodikaolikõkjaltäpseltühesugune.SEYLEuuringuprotokollikirjeldusonäratoodudpt.1.

44

uuringu eesmärk

Uuringueesmärkoli(a)kaardistadaühtsemetoodikaalusel11EuroopariigiskokkujariigitivõrdlevaltelujooksulsooritatudTEVilevik(jaotatultjuhuslikuksTEV-ksjakorduvaksTEVks)jasellekskasutatudmeetodid(lõikumine,põletamine,hammustamine,löömine,nahamuulviisilkahjustamisejt)ning(b)leidaTEViseoseidreapsühhosotsiaalseteteguriteganagusugu,leibkonnastruktuur,peresuhtedjasuhetedeakaaslastega,kaasuvadriskikäitumisedjavaim-seterviseprobleemidning(c)võrreldaEestiandmeidteisteuuringusosalenudriikudega.

Instrument ja andmebaasid

Käesolevas uuringus oli ankeetküsimustiku ammendavalt täitnud 12,068 õpilast (N/M:6,717/5,351; keskmine vanus14.9).TEVi hinnati modifitseeritud 6 küsimusega ankeedi abil,mispõhinesvaremaltkasutatudsihilikuennastkahjustavakäitumiseküsimustikuversiooni-del.Lisakshinnatiarvukaiddemograafilisi,sotsiaalseidjapsühholoogilisitegureid.

SEYLEenesevigastusteküsimustik:

1. KasSaoledkunagitahtlikultvigastanudomarandmeid,käsivarsivõimuidkehaosi;taht-likult torganud ennast teravate esemetega (nõelte, kudumisvarraste, kirjaklambritegajne)(JÄTAARVESTAMATAtätoveeringud,kõrvadeningmuudekehaosadeaugustamine,uimastidesüstimine)?

2. KasSaoledkunagitahtlikultpõletanudendpõlevasigareti,tulemasinavõitikuga?

3. Kas Sa oled kunagi tahtlikult oma kehale terava esemega kritseldanud sõnu, pilte võimuidmärke;tahtlikultkriimustanud/kratsinudendviisil,milletagajärjeksonolnudar-midvõiverejooks?

4. KasSaoledkunagitahtlikulttakistanudomahaavadeparanemist;tahtlikultennastham-mustanudviisil,milletagajärjeksonolnudverejooks?

5. KasSaoledkunagitahtlikultomapeadlöönudmillegivastuvõiennastniikõvastilöö-nud,etseeonverevalumiedtekitanud?

6. Kas Sa oled kunagi tahtlikult ennast nii tõsiselt vigastanud (võttes arvesse ka eelpoolnimetatuid),etoledselletagajärjelsattunudhaiglassevõivajanudmeditsiinilistabi?

UuritavadonTEViesinemissagedusejärgijaotatudjuhuslikekselühiajalisekestusegaene-sevigastajateks(1-4episoodielujooksul)jakorduvateenesevigastusegajuhtumiteks(viisvõienamepisoodielujooksul).Sotsiaal-demograafilistenäitajategaküsimustealuselsaadudtu-lemusedonjaotatudkaheksvastavaltkonkreetsehindamisskaalalõikepunktijärgi.

45

Tulemused

Tabelist2onnäha,etuuringusosalenudriikideõpilastehulgasolielujooksulTEVesoorita-nud 3327 õpilast, so 27,6%, kõikudes riigiti vahemikus 17,1% kuni 38,6%. Eesti osakaal onEuroopa keskmisest suurem (32,9%), so kolmandik õpilasi on ennast tahtlikult vigastanud.SeenäitajaolisuuremvaidPrantsusmaaljaSaksamaal,Israeligaolemevõrdseltasandil.Elujooksul sooritatudTEVi levimus oli riigiti kõige madalam Ungaris (17.1%) ja kõige kõrgemPrantsusmaal38.6%.

JuhuslikuTEVilevimusEuroopaskeskmiseltoli19,7%(n=2,381)jakorduvaTEVilevimus7,8%(n=945),seegaesinebjuhuslikkuTEVikaksjapoolkordaenam,kuikorduvat.JuhuslikujakorduvaTEVisuhtarvoliEestissarnaneEuroopakeskmisega.Ülevaatlikkusemõttesonli-satudkaJoonis1.

Tabel 2. Tahtlike enesevigastuste (TEV) levik riigiti

Ei ole TEV juhuslik TEV Korduv TEV TEV kokku

Riik n % n % n % n %

Austria 687 73,1 188 20,0 65 6,9 253 26,9

Eesti 692 67,1 245 23,8 94 9,1 339 32,9

Hispaania 725 71,1 218 21,4 77 7,6 295 28,9

Iirimaa 837 79,6 160 15,2 55 5,2 215 20,4

Israel 785 67,4 262 22,5 117 10,1 379 32,6

Itaalia 942 79,1 193 16,2 56 4,7 249 20,9

Prantsusmaa 617 61,4 257 25,6 131 13,0 388 38,6

Rumeenia 887 79,4 200 17,9 30 2,7 230 20,6

Saksamaa 927 64,9 327 22,9 175 12,3 502 35,1

Sloveenia 815 72,7 206 18,4 100 8,9 306 27,3

Ungari 828 82,9 125 12,5 46 4,6 171 17,1

Kokku 8,742 72,6 2,381 19,73 946 7,84 3,327 27,57

Tabelist3nähtub,ettüdrukuteelujooksulsooritatudTEViülekaalesineskõikidesuuritudmaades,vaIirimaa,ItaaliajaRumeenia,olleseritisilmatorkavSaksamaal(1,8kordaenamkuipoistel)jaPrantsusmaal(1,5korda).SuhteliseltväheneolielujooksulsooritatudTEVniitüd-rukutekuipoistehulgasUngaris.EestisolielujooksulTEVisooritanud209tüdrukut(37,7%),poisseolivähem-27,4%,suhtarvvastavalt1,4.

46

joonis 1 näitab TEVi liikide levikut Eestis võrrelduna Euroopaga.

Tabel 3. Elu jooksul sooritatud TEV sugude lõikes

ElujooksulsooritatudTEVTüdrukud Poisid Kokku T/P

Riik n % n % n %

Austria 177 30,1 73 21,2 250 26,8 1,4

Eesti 209 37,7 130 27,4 339 32,9 1,4

Hispaania 160 32,7 134 25,7 294 29,1 1,3

Iirimaa 91 18,8 125 22,4 216 20,7 0,8

Israel 79 35,3 300 32,4 379 32,9 1,1

Itaalia 171 21,1 80 21,0 251 21,1 1,0

Prantsusmaa 295 43,1 90 28,5 385 38,5 1,5

Rumeenia 144 19,9 87 22,9 231 20,9 0,9

Saksamaa 333 44,7 170 25,1 503 35,4 1,8

Sloveenia 233 29,5 71 22,0 304 27,3 1,3

Ungari 112 19,0 61 15,0 173 17,4 1,3

Kokku 2004 30,0 1321 24,9 3325 27,7 1,2

Joonis 2 esitab ülevaatlikult elu jooksul sooritatudTEVid nii poistel kui tüdrukutel eraldivõetuna(riigidjärjestatudpoisteTEVide%aluselalanevalt).Samalpõhimõttelonkostatudjoonis3korduvateTEVidenäitlikustamiseks.

Tahtlikeenesevigastuste(TEV)levikEuroopakooliõpilastel

Euroopa keskmine (TEV) %Korduv

8%

Juhuslik20% Juhuslik

24%

Ei ole72%

Ei ole67%

Eesti (TEV) %Korduv

9%

47

ElujooksulsooritatudTEV,%,sooti

KorduvTEV,%,sooti

joonis 2.

joonis 3.

48

Nagu tabelist 4 nähtub on juhuslikkeTEVe esinenud tervelt viiendikul uuritud õpilastest,kõikudesriigitivahemikus12,5%kuni25.6%.Enamusesmaadestonülekaalusjusttüdruku-teTEV.JuhuslikeTEVideosakaalupoolestniipoistekuitüdrukutehulgaskuulubEestikõrgeTEVigamaadehulkanaguSaksamaa,PrantsusmaajaIsrael.KõigevähemolijuhuslikkeTEVeUngaripoistejatüdrukutehulgas.EuroopariikideskeskmisenaolijuhuslikuTEVisooritanudtüdrukutearv1,2kordapoistestsuurem.KõigesuuremtüdrukuteülekaaloliSaksamaaljaHis-paanias,suhtarvvastavalt1,6ja1,5;IirimaaljaRumeeniasoliTEVerohkemjustpoistehulgas.

Tabel 4. juhuslik TEV sugude lõikes

JuhuslikTEV

Tüdrukud Poisid KokkuT/P

Riik n % n % n %

Eesti 146 26,3 102 21,5 248 24,1 1,2

Hispaania 126 25,8 91 17,4 217 21,5 1,5

Iirimaa 68 14,0 96 17,2 164 15,8 0,8

Israel 59 26,3 211 22,8 270 23,5 1,2

Itaalia 142 17,6 55 14,4 197 16,6 1,2

Prantsusmaa 194 28,4 64 20,3 258 25,8 1,4

Rumeenia 128 17,7 76 20,0 204 18,5 0,9

Saksamaa 213 28,6 121 17,9 334 23,5 1,6

Sloveenia 158 20,0 52 16,1 210 18,9 1,2

Ungari 79 13,4 53 13,0 132 13,2 1,0

Kokku 1447 21,7 977 18,4 2424 20,2 1,2

KorduvadTEVidonerititõsineprobleem(tabel5).KorduvaidTEVeoliEuroopariikideõpi-lastehulgas8,7%tüdrukutestja6,8%poistest,kusjuureslevikusagedusmees-janaissoostõpilastevaheloliriigitivägaerinevkõikudestüdrukutepuhulvahemikus16,8%(Saksamaa)ja2,3%(Rumeenia).TüdrukuteosakaalEestisolisamutisuur–11,7%.PoistekorduvateTEVideosakaaloli suur Israelis,Prantsusmaal jaHispaanias.EestisolipoistekorduvaidTEVenapiltvähem,kuiEuroopaskeskmiselt.TüdrukutejapoistesuhtarvolisuurimUngarisjaSaksamaal,järgnesidEestijaPrantsusmaa.

49

Tabel 5. Korduv TEV sugude lõikes.

RiikTüdrukud Poisid Kokku T/P

N % n % n %

Austria 47 7,9 18 5,2 65 6,9 1,5

Eesti 65 11,7 29 6,1 94 9,1 1,9

Hispaania 34 6,9 43 8,1 77 7,6 0,9

Iirimaa 24 4,9 31 5,5 55 5,2 0,9

Israel 20 8,8 97 10,4 117 10,1 0,8

Itaalia 29 3,6 27 7,1 56 4,7 0,5

Prantsusmaa 104 15,2 26 8,2 130 13 1,9

Rumeenia 17 2,3 13 3,4 30 2,7 0,7

Saksamaa 126 16,8 49 7,2 175 12,3 2,3

Sloveenia 78 9,8 22 6,8 100 8,9 1,4

Ungari 37 6,3 9 2,2 46 4,6 2,9

Kokku 581 8,7 364 6,8 945 7,8 1,3

Soolisteerinevustepõhjusedeioleselged.Onväidetud,etsedavõibpõhjustadasuuremdepressioonijaärevuseesinemissagedustüdrukutehulgas,kuidmõlemasoopuhulonlei-tudseostemotsionaalsetejakäitumisprobleemidega.Nooremateleagruppidelonsamasu-gusehulgapsühhosotsiaalseteriskiteguritepuhulsuuremriskennastvigastada,vananedesTEViriskväheneb.

EnesevigastusteliikikajastabTabel6,millestnähtub,etsoolisierinevusileitikõikidemeeto-ditepuhul.Tüdrukudlõikasidennastpoistestsagedamini,kuidenesepõletamineja-löömineolivähemlevinud. Eestisoli seetendentseritiesindatud.Poistehulgasolienselõikamine,-lööminejapõletamineenam-vähemvõrdseltasemel.Mõlemasoopuhulolisagenahakah-justaminemitmesugusteerinevatemeetoditega.

Tabel.6. Tahtlike enesevigastuste meetodid

Meetodid*

Meetodisagedus(%)

Euroopariigid Eesti

Tüdrukud Poisid Kokku Tüdrukud Poisid Kokku

Lõikamine 54,5 34,2 46,4 61,9 34,6 51,5

Löömine 15,8 33,4 22,8 10,5 23,8 15,6

Põletamine 25,1 34 28,6 30,5 38,5 33,5

Nahakahjustamine** 68,8 59,1 65 65,7 56,2 62,1

*Märkidavõismitumeetodit

**Kraapimine,kujunditekritseldamine,hammustaminevõihaavadeparanemisetakistamine

50

TEVi psühhosotsiaalsed tegurid

Tugevamadtahtlikkuennastvigastavatkäitumistennustavadmuutujadolidjärgmised(jär-jestatud vastavalt mõju suurusele): suitsidaalsus, ärevuse ja depressiooni sümptomid, nar-kootikumide tarbimine, eakaaslaste poolt osaks saanud kiusamine, elamuste otsimine jaõigusrikkumised, suitsetamine, alkoholitarbimine,„vanemad ei mõista õpilase probleeme”,„vanemadeipööraõpilaseletähelepanu”javanematetöötus(tabel7).

Tabel 7. Ennastvigastavat käitumist ennustavad muutujad

Eiole Elujooksul Juhuslik Korduv Kokku

Keskminevanus(SD) 14.95(.891) 15.04(.901) 15.02(.889) 15.09(.933) 14.97(.895)

Naissugu;n(%) 4332(54.0) 1795(59.9) 1301(59.6) 494(60.8) 6127(55.6)

Religioossus;n(%) 3873(48.3) 1161(38.8) 901(41.3) 260(32.0) 5034(45.7)

Vanematetöötus;n(%) 622(7.8) 393(13.1) 258(11.8) 135(16.6) 1015(9.2)

Eielakoosbioloogilistevanematega;n(%) 119(1.5) 63(2.1) 41(1.9) 22(2.7) 182(1.7)

Vanemadeimõistalasteprobleeme;n(%) 3144(39.2) 1756(58.6) 1209(55.4) 547(67.3) 4900(44.5)

Vanemadeipööralasteletähelepanu;n(%) 2722(33.9) 1529(51.1) 1063(48.7) 466(57.3) 4251(38.6)

Üksindus/suhteprobleemid;n(%) 231(2.9) 348(11.6) 181(8.3) 167(20.5) 579(5.3)

Kiusatav;n(%) 500(6.2) 357(11.9) 208(9.5) 149(18.3) 857(7.8)

Depressioon;n(%) 860(10.7) 1110(37.1) 640(29.3) 470(57.8) 1970(17.9)

Ärevus;n(%) 285(3.6) 543(18.1) 267(12.2) 276(33.9) 828(7.5)

Suitsidaalsus;n(%) 724(9.0) 1030(34.4) 591(27.1) 439(54.0) 1754(15.9)

Sensatsioonijanujaõigusrikkumised;n(%) 329(4.1) 345(11.5) 212(9.7) 133(16.4) 674(6.1)

Tubakas;n(%) 1289(16.1) 1079(36.0) 721(33.0) 358(44.0) 2368(21.5)

Alkohol;n(%) 2072(25.8) 1284(42.9) 873(40.0) 411(50.6) 3356(30.5)

Uimastid;n(%) 211(2.6) 274(9.1) 145(6.6) 129(15.9) 485(4.4)

Põhjusetakoolistpuudumine;n(%) 212(2.6) 196(6.5) 125(5.7) 71(8.7) 408(3.7)

Kuivaadeldapsühhosotsiaalsetefaktoriteseoseideraldijuhuslikujakorduvaennastvigas-tavakäitumisepuhul,siiskorduvateTEVisepuhulolidseosedtugevamadjajuhuslikudTEVideiseostunudnarkootikumidetarbimisegajaüksilduse/omaealistegasuhtlemiseprobleemi-dega.ErinevaltjuhuslikustTEVisteileitudstatistiliseltolulistseostkorduvaennastvigastavakäitumisejasoovahel.

Enesevigastuste tekitamise psühholoogilist tausta on püütud lahti mõtestada mitmeti.Olulisedonisiksusejooned,peregaseotudteguridnaguvähenevanemliktähelepanuagasamuti vanemate töötus,inimestevaheliste suhete kvaliteet, soov vältida karitust või saadatähelepanu. Käesolevas uuringus olid seosed psühholoogiliste muutujate TEV vahel oluli-selt tugevamad korduvaTEV puhul võrreldes juhuslikuTEVga. Sellegipoolest näitasid kõikpsühholoogilisedmuutujadkaolulisiseoseidjuhuslikuTEVga.Arvestadessuurtvalimittuleb

51

statitilistolulisusttõlgendadaerititähelepanelikult.Kuikõrgejuhtuderiskisuhtegamuutu-jadnagusuitsidaalsus,ärevusjadepressioonisümptomid(kõigilOR>3)näivadomavatsuurtmõjujapaljudeljuhtudelkakliinilisijärelmeid,siisteised,madalamariskisuhtegamuutujad(näit vanemate töötus, vanemate tähelepanu) avaldavad vähest mõju, kuid võivad indivi-duaalsetejuhtumitepuhulollakliiniliseltolulised.

Käesolevas uuringus tuvastati soolist vastasmõju muutujatega, mis on seotud vanematekaasatusegajaalkoholiningmõnuainetetarvitamisega.TugevamseosvanematetähelepanupuudumisejaTEVvahelnaissoostosalejatepuhullaseboletadasoospetsiifilisthaavatavusthoolitsusepuudumisevõihalvaläbisaamisesuhtesvanematega.Samutinäibalkoholijamõ-nuainetetarvitaminetüdrukutepuhulkujutavatsuurematTEVriskivõrreldesmeessoostea-kaalsastega.Ollesasetanudkõikpsühhosotsiaalsedmuutujadmitmemõõtmelissemudelisse,jäimeessuguoluliseltnegatiivsemaksennustusväärtuseksTEVle.

Olulinepsühhosotsiaalseteteguritejasoovastasmõjuavastatijärgmistemuutujatepuhul:„vanemadeimõistaõpilaseprobleeme”,tubakatarbimine,alkoholitarbiminejanarkootiku-midetarbimine.NendepsühhosotsiaalseteteguritepuhuloliTEVirisknaisõpilasteseasoluli-seltkõrgemkuimeesõpilastehulgas.

Märkimisväärnepsühhosotsiaalseteteguritejariigiseosavastatimitmeteguripuhul(tabel5).„Õpilaneeielakoosbioloogilisevanemaga/sugulasega”,ärevus,suitsetamine,narkootiku-midetarbiminejakoolistpuudumineeinäidanudriigitiarvestatavaterinevust.

Käesolevuuringtoobväljaasjaolu,etmitmedTEVipsühhosotsiaalsedriskifaktoridomavadkõrgetkultuuridevahelistvariatiivsustjaonkohatiraskestitõlgendatavad,kuidmidapeaksarvestama preventatiivses tegevuses ja kliinilises sekkumises ennast vigastavate noorukitehulgas.NäiteksSaksamaalonperekondlikukeskkonnagaseotudmuutujatelTEVilvägasuurmõju,samaskuiIirimaalomasidsuurimatmõjuriskikäituminejapsühhopatoloogia.Rumee-nias oli psühhopatoloogial ja riskikäitumiselTEVile vaid marginaalne mõju ning Itaalias eiomanudvanemategaseotudmuutujadpeaaegumingitmõju.

Kooskõlaseelnevateuuringutegatuvastatiolulisiseoseiddepressioonisümptomitejaäre-vushäireteganoorukiteseas,kestegelesidTEVga.Sellisedtulemusednäitavad,etTEVosutabjapsühhiaatrilisteleprobleemidele,misnõuavadasjakohasttähelepanu.Käesolevuuringnäi-tastugevatseostTEVjasuitsidaalsusevahel(enesetapumõttedjakatsed),midaontuvasta-nudkavarasemaduuringud.Seeseosnõuabedasisiuuringuidkäimasolevadebatitaustal,kuspüütakseleidavastustküsimusele,kasTEVitulekspidadasuitsidaalsestkäitumisesteral-diseisvaks nähtuseks või enesekahjustamise kontiinumi osaks, kus otsene ennastkahjustavkäitumine on tihedas seoses tulevaste enesetapukatsetega. Lisaks sellele võibTEV viidatateistele riski- jaenesehävituslikukäitumise ilmingutele (mõnuainete tarvitamine,elamusteotsimine ja kuritegelikkäitumine). Järgnevateuuringute jaoks jääbülesküsimus,kas riski-käitumine täidab samu funktsioone kuiTEV (intensiivse negatiivse emotsionaalse seisundireguleerimine). Noorukite enesehävituslikkuse kontiinumi mudel on tõstatanud küsimuse,kasTEV(nteneselõikumine)jakaudneennastkahjustavkäitumine(ntuimastitetarvitamine)peaksidkuulumaenesekahjustamisekontiinumisse.

52

Tahtlike enesevigastuste järgne meditsiiniline ravi

Käesolevauuringutulemusedlubavadväita,etniikorduvkuijuhuslikTEVnõuabprofessio-naalsettähelepanu,kuidseeeitähenda,etkõikjuhuslikuTEVigategelevadnooredvajaksidtingimata psühholoogilist või psühhiaatrilist ravi ning ennastvigastav käitumine taandubsoodsatekeskkonnatingimustepuhullühikeseajajooksul.Siiski,ennastkahjustavakäitumi-se ajalugu on oluline kliiniline näitaja järgneva enesetapukatse või muu tervisekahjustusepuhul.SeegatulekskajuhuslikuTEViganootevaimseterviseseisunditjälgida.TEVionraskemärgata,kunaenesevigastajadvarjavadosavalttekitatudvigastusijaarme.Vajalikudoleksidedasisedlongituuduuringud,misaitaksidavastadariskikäitumiseganoori,kesvajaksidravivõiennetavatsekkumist.

Vaidvähesedmeieuuritavatestvastasid,etnadonsaanudTEVijärgsetmeditsiinilistravi,misonkooskõlasmitmetevarasematepopulatsioonipõhisteuuringutega(tabel7).Põhjuseksvõibollasee,etTEVkehalisedkahjustusedvõivadollaväikesedjamahavaikitud,kunaen-nastkahjustanudnoorleiablohutustteisteltennastkahjustavatelteakaaslastelt.Nimetatudasjaolu kujutab endast meditsiinisüsteemile suurt väljakutset selliste noorte tuvastamisel.Meieuuringusvaadeldudsoolisederinevusedlubavadarvata,etmeessoostuuritavadtekita-vadendaletõenäoliselttõsisemaidvigastusijasaavadseetõttukarohkemmeditsiinilistravi.Soospetsiifilinemuster,kusmeessoostenesevigastajatejuhtumidonharvemad,kuidtõsise-mad,onhästituntudilming,mispõhinebnoorukiteenesetapukatsetejuhtumitel.

Tabel 7. Meditsiinilist abi saanud õpilaste osakaal TEVi sooritanud uuritutest

Meditsiinilineabi(%)

Riik Tüdrukud Poisid Kokku

Austria 1,4 0,6 1,1

Eesti 1,8 1,1 1,5

Hispaania 1,5 0,6 1,2

Iirimaa 2,8 3,7 3,2

Israel 1,0 0,7 0,9

Itaalia 0,4 2,3 1,4

Prantsusmaa 4,0 6,1 5,7

Rumeenia 0,4 1,6 0,8

Saksamaa 0,7 1,0 0,8

Sloveenia 1,5 2,8 1,9

Ungari 0,8 3,8 2,4

Kokku 1,3 2,7 2,0

Tabel7toobväljaTEVjärgsetmeditsiinilistravisaanudõpilasteosakaalusootiTEVisoorita-nudõpilastehulgas.Variatiivsusriigitiongtaassuur.Valimistervikunaolidmeessoostõpila-sedsagedaminipealetahtlikkeenesevigastusiravisaanud.IsraelisoliTEVijärgneravikõigetavapärasem,Prantsusmaalkõigeharvaesinevam.EestisoliravisaanuteosakaalteisteEuroo-pariikidekeskmisestsuuremtüdrukute,kuidtunduvaltväiksempoistepuhul.

53

Mida me teada saime?• Viiendikõpilastesttunneb,etelueioleelamistväärtningtõsiseid

surmamõtteidonkokkuülekolmandikuõpilastehulgas.

• EestiolielujooksulsooritatudTEVidepoolestriikidelõikeskolmandalkohal(32,9%)

• Naisõpilastestkolmandikjameesõpilastestveerandolielujooksulennasttahtlikultvigastanud.TüdrukutelesinessuuremalmääraljuhuslikkuTEVi,kusjuureseelistatakseeneselõikamist.

• TEV-gaolitugevseossuitsidaalsusel,kamuudliikipsühhopatoloogiatel,riskikäitumistel,pereprobleemideljahooletussejätmiselningeakaaslastepooltosakssaanudtõrjumisel/kiusamisel.

• Ainultväikeosa(1,5%)õpilastestolisaanudravi.

Kuidas teadmist rakendada?• Abistamineonmitmemõõtmeline(pere,kooleakaaslased,keskkond,

eneseabi)

• Tõstaõpetajatejavanemateteadlikkustenesehävituslikukäitumisevarasemärkamisejaesmaabisuhtes

• SpetsialistiabiTEVijasuistiidikatsetepuhuleitohipiirdudavigastuseraviga,obligatoorneonpsüühilinekompleksravi

• RegistreeridajaravidameditsiiniasutustesrutiinseltsuitsiidikatseidjaTEVeningkohaldadaravimitteüksnesvigastuseliigi,vaidenesevigastamisepõhjusesuhtes

54

4. NOORTE VAIMNE TERVIS jA KäITuMINE PEREKONNA KONTEKSTIS

Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Ini-mene vajab perekonda, ehkki erinevatel eluperioodidel eri moodi. Perekonda võib pidadakesksekselamisevormiks–enamikinimesisünnibperekondajaloobmingileluperioodilomaperekonna.Perekondaonmõistetuderinevalt,agajustperekonnast,kuhuinimenesünnib,onoluliselmääralsõltunudsee,kellekstasaab,kestedaelustoetab,millisedontemakohus-tusedningõigused. Jasedamitteainult lapsena,vaidka täiseas. Igapäevaelu rutiinisvõibinimeneunustada,kuivõrdolulineperekondikkagion,midapakubjamidanõuab,etkodusvalitseksharmoonilineõhkkond.

Rääkideslastestmängivadvägaolulistrolliemajaisa.Vanemateperekonnaseis,haridusjategevusalamääravadsuuresosasperekonnaüldisesotsiaalsetaustaninglasteheaolu.SellespeatükispresenteerimeSEYLEprojektipõhjalperekonnastruktuurininglapsevaimsetervisejasotsiaalsekäitumiseandmeidEestikohtavõrdlusesülejäänudkümneuuringusosalenudEuroopariigikeskmisega(edaspidi:Euroopakeskmine).

Euroopajaläänekultuuridestontraditsiooniliseltmõistetudperekondakuiisikutekooslust,kedaühendabesmaltkasabieluvõipõlvnemine.Perekonnasiseseltjagatakseomavahelkodu,ressursse,ühiseidväärtusi,vastutustüksteisesuhtesjaeesmärke.Kunaelameperekonnasjasuhtlemeinimestega,kessamutikuuluvadperekondadesse,peaksimehästiteadma,misonperekond–ometiseeniipole.Perekonnamõistemääratlemineonäärmiseltraske,sedaerititänapäevamitmekesisesjamuutuvasmaailmas.Argipäevaseltkasutadessõnaperekondmõt-lemesellesttänapäevaEestikontekstis,kuidperekondonmuutuvajasjakultuuris.

Perekondonajaspidevasmuutusesningomaberinevatkujujatähendustigaskultuuris.Traditsioonilinearusaamperekonnastonaastakümnetejooksul(eritiEuroopasjateisteslää-nekultuurides)oluliseltlaialivalgunudjamitmekesistunudmitmetelpõhjustelnagusoolinejaealineiseseisvumine,väärtustejaeesmärkidepluralism,linnastumine,heaolujaindividua-lismitõus,infoajastuvõimalusedjne.

Pikkaaegaonargiteadvusesperekondkoosnenudabielusolevastheteroseksuaalsestme-hest ja naisest ning mõnest lapsest. Rahvastikuteaduses viitab perekonna struktuur erine-vateleperetüüpidele,näiteksabieluskahevanemagaperekondkooslastegavõiilmalaste-ta,kooselavadpered,üksikvanemad,kasuvanemategaperekonnadjne.Koosperevormidemitmekesisusesuurenemisegaonmitmekesistunudkakooseluvormid.Eelnevasajandilõpusvaadeldiregistreerimatakooselutavaliseltabieluettevalmistavafaasina.Nüüdseksontavali-ne,etsellinekooseluvormkestabaastaidningonõigemnimetadasedavabaabieluks.Ühis-konnahoiakkaheinimeseseadustamatakoosellujaväljaspoolabielusündinudlastesseonmuutunudsallivaks.Ennelapsesündisõlmitudabielueioleenamtähtis.Kuigienamiklastestsünnivadtänapäevalperre,kusvanemadeioleseaduslikultabielus,sünnibsuuremosaneistsiiskiperekonda,kusneilonniiemakuikaisa.

55

Tabel 1. Vanemate keskmine arv ning ema ja isa olemasolu peres

Mituvanematsulon? Kassaeladomaemaga? Kassaeladomaisaga?

Keskmine Jah% Jah%

Eesti 1.78 96.5% 62.2%

Euroopakeskmine 1.84 96.2% 81.3%

Eestisonolnudüksikvanemateosakaalühiskonnassuurjubaeelnevatepõlvkondadejook-sul,kusjuuresenamikEestiüksikvanematestonüksikemad.Alatestaasiseseisvumisestsuure-nesEestisvallassündidearv,kussündinudlapseemaeioleeivaba-egaseaduslikusabielus,9%-ilt kuni 17%-ini aastal 2000, kuid uuel sajandil on see number pidevalt langenud ningaastal2008oliseekoguni7%.Perekondasündinudlapsedvõivadkaotadaühevanemavane-matelahkuminekuvõisurmaläbi.Üksikvanemadeitarvitsejäädaüksikuks,kordusabieludjauuedkooseludmuudavadsamutiolukorda.

Edaspidise arutelu ja uurimise hõlbustamiseks defineerime järgnevad perekonna tüübid.Traditsiooniliseks pereksloemesellistperekonda,kuslapselabkoosemajaisagavõtmataarvessevanematekooseluvormi.Kasuvanemaga pereallmõtlemeedaspidiperet,kuslapselonvähemaltükskasuvanem,sinnaallakuuluvadkapered,kusjagatudhooldusõigusegakas-vatatakselastülesmitmesleibkonnas,kuidmitteneedpered,kuslastkasvatabkasuvanemüksi.Kolmandaksdefineerimeüksikvanemaga pere,loemeselleksperekonda,kuslapselonainultüksvanemningsiinmeeieristavanemaidkasuvanematest.SEYLEandmestikustnen-delekolmelekategoorialevastavaidlapsisaamekokku12154(Eestist1028),miserinebkoguandmestikust254(Eestis10)juhtumivõrra,millest157(Eestist8)onlapsedkesmärkisid,etnad ei ela koos vanemate ega kasuvanematega ning ülejäänud 97 (Eestist 2) noore kohtaandmedpuuduvad.

Tabel 2. Perestruktuur

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

n % n % n %

Eesti 609 59.2% 228 22.2% 191 18.6%

Euroopakeskmine 8868 79.7% 1571 14.1% 687 6.2%

Austria 766 80.1% 133 13.9% 57 6.0%

France 782 78.4% 110 11.0% 105 10.5%

Germany 1043 72.9% 257 18.0% 130 9.1%

Hungary 700 69.7% 184 18.3% 120 12.0%

Ireland 910 83.9% 133 12.3% 42 3.9%

Israel 888 74.4% 259 21.7% 47 3.9%

Italy 1092 92.1% 71 6.0% 23 1.9%

Romania 956 87.0% 103 9.4% 40 3.6%

Slovenia 968 83.2% 136 11.7% 59 5.1%

Spain 763 75.4% 185 18.3% 64 6.3%

Kõikkokku 9477 78.0% 1799 14.8% 878 7.2%

56

Tabelist2näeme,etEestisontraditsioonilisteperekondadeosakaaloluliseltmadalamkuiteistesEuroopariikides.Eestismoodustasidtraditsioonilisedperedkõigistperestruktuuridest59,2%,misonviiendikuvõrraväiksemkuiteistesriikides(79,2%).Sellesttulenevaltonoluli-seltsuuremosakaalkasuvanemagajaüksikvanemagaperedel,täpsemaltmoodustavadEes-tisjustsellisedperedkõigistperestruktuuridestühiskonnassuuremaosakuimistahesteisesküsitluselosalenudEuroopariigis.Tabelipõhjalvõiböelda,etküsitlusesosalenudriikidesterinebEestiperekonnastruktuuripõhjalteistestoluliselt.

Tabel 3. Ema ja isa olemasolu, asendamine kasuvanemaga või nende puudumine peres

Ema? Isa?

Ema Kasuema Poleema Isa Kasuisa Poleisa

% % % % % %

Eesti 96.5% 1.7% 1.8% 61.9% 15.9% 22.2%

Euroopakeskmine 96.2% 0.7% 3.0% 81.2% 5.1% 13.7%

Austria 98.1% 0.1% 1.8% 81.7% 5.2% 13.1%

Prantsusmaa 95.8% 1.8% 2.4% 82.1% 8.2% 9.8%

Saksamaa 95.9% 1.1% 3.0% 76.1% 7.2% 16.7%

Ungari 97.2% 0.7% 2.1% 72.6% 10.3% 17.1%

Iirimaa 96.3% 0.8% 2.8% 85.5% 3.0% 11.5%

Iisrael 92.7% 0.9% 6.4% 75.4% 3.6% 21.0%

Itaalia 98.2% 0.8% 1.0% 93.0% 1.0% 6.0%

Rumeenia 94.7% 0.2% 5.1% 85.1% 3.1% 11.7%

Sloveenia 97.3% 0.6% 2.1% 84.7% 4.2% 11.1%

Hispaania 96.4% 0.4% 3.2% 76.2% 5.6% 18.2%

Kõikkokku 96.2% 0.8% 2.9% 79.6% 6.0% 14.4%

Tabel3annabselgitusijavõrdlebvägahästiEestiolukordaEuroopataustal.Kuiteistesriiki-deselavadkoosisaga81,2%lastest,siisEestisonseenumberkõigest61,9%.TulenevaltsellestonEestiperemudeliskolmkordasuuremosakaalkasuisadel,täpsemalt15,9%Eestinoortestelavadkooskasuisaga,teistesriikideskeskmiseltonseenumber5,1%.Eestis22,2%ehkligiveerandjateistesriikides13,7%vastanutesteielakoosisaga.KuigiEestispuuduvadperedestisadoluliseltrohkemkuimujalEuroopas,siisemadepoolestolemepigemülekeskmise.Noo-ri,kesvastasid,etelavadkoosemaga,onEestispraktiliseltsamaprotsentkuimujalEuroopas,vastavalt96,5%ja96,2%.SamasEestis1,8%-iljaEuroopas3,0%-ilvastanuteperedestpuudusema.SelleerinevusevõrraoliEestisagarohkemkasuvanemaidkuiteistesriikideskeskmiselt,täpsemalt1,7%ja0,7%.Lapsed,keseielakoosühegivanemaga,eikajastusellestabelis.

Kassiis laps,kellelpoleemavõi isa,erinebteistest?Kuidasmõjutavaderinevadperetüü-bidpereskasvavatelastevaimsettervist?Kasonvõimalikleidaseoseidperekonnastruktuurijanoorevaimsetervisevahel?Lapsejatemavanemavahelinekiindumussuheonsotsiaalsearengualuseksningtundekasvatus jubaesimeseleluaastal.Usalduseväljakujunemiseks javastastikuselähedusetekkimiseksonvajalikperekonnasemotsionaalneheaolu,mistäidabperekonnaskaterapeutilistfunktsiooni.

57

Uuringudonnäidanud,etnoortel,keseikasvaülesomabioloogilistevanematega,esinebsuurematõenäosusegaemotsionaalseid,psühholoogilisijakäitumisprobleeme.Käitumusli-kejaemotsionaalsetekõrvalekalletehulkonmadalaimlastel,keselavadkoosomamõlemabioloogilisevanemaga.Kasuvanemategajaüksikvanemategalastekasvukeskkondoneba-soodsamnoorekognitiivse,emotsionaalsejakäitumuslikuarengusuhtes.

Perekondpoleolulineainultindiviidijaoks,vaidmängibvägaolulistrollikaühiskonnasei-sukohalt.Perekondonjustseeosaühiskonnast,misannabesmaseidväärtusiedasipõlvkon-nalt põlvkonnale ning laps saab perekonnas kogeda, kuidas ja mil viisil mees ja naine elunäevadningsündmustelereageerivad.Tänapäevaelukestvaltõppivaleühiskonnaleomaseltarenevadperekonnasniilapsedkuikalapsevanemadise.Vanemaidjälgidesjamatkides,nen-deheakskiitujapahameelttajudesomandablapseluksvajalikudväärtused.Lapssaabko-geda,millineonkellegirollniiperekonnasüksteisttoetadesjatäiendadeskuikaühiskonnaslaiemalt.Niikasvabkijustkodusarusaaminemehelikkusestjanaiselikkusest,harjutadeslastvastavateühiskonnatavadeganingvalmistadestedaettetulevastekskooseludeks.Lastümb-ritsevperetoimibkuifilter,vahendadeslapselemaailmastoimuvatningsedatalleselgitades.Sealjuuresonperekondtavaliseltkeskkond,kuslapsõpibarvestamajatajumaseksuaalsust.

Tabel 4. Noore lahkuminek poiss- või tüdruksõbrast ja seksuaalkogemused – seos perestruk-

tuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

Läksidlahkupoiss-/tüdruksõbrastvii-maseaastajooksul

Eesti 23.6% 26.8% 41.6%

Euroopakeskmine

32.0% 37.3% 39.5%

OledolnudseksuaalsesvahekorrasEesti 11.0% 16.7% 22.5%

Euroopakeskmine

20.7% 31.2% 31.8%

Tabel 4 kinnitab seda, et lapsed, kes elavad ema ja isaga, suudavad juba noores eas ollasuhetesstabiilsemad.ErinevusEestistraditsioonilisejakasuvanemagaperevahelonpeaka-hekordne,23,6%traditsiooniliseperegaja41,6%kasuvanemaganoortestonviimaseaastajooksulläinudlahkuomapoiss-võitüdruksõbrast.Samutitundub,ettraditsioonilisespere-konnasedasiantudseksuaalsedväärtusedmõjutavadlast,sellistesperedesonoluliseltvä-hemlapsiolnudseksuaalsesvahekorras(meenutagemsiinkohal,ettegemiston14-15-aas-tastenoortega).SiinonEestistraditsioonilisejakasuvanemagaerinevusveelsuurem,nimelttraditsioonilistesperedeston11,0%noortestolnudseksuaalsesvahekorras,üksikvanematekorral16,7%jakasuvanemategaperedes22,5%.Tabelistsaamejäreldada,etvõrreldesülejää-nudEuroopagaonEestisnoortesuhtedtagasihoidlikumad,esinebvähemseksuaalsuhteidjakavähemlõhenenudsuhtedkõikideperestruktuuridekorral.

Kuiginoorukieasvähenebemotsionaalneseotusvanemategajakasvabeakaaslasteheaks-kiidutähtsus,onsiiskileitud,etvanemadmõjutavadnoorearengutüldiseltjakaväärtushin-nangutearenemistkunitäiskasvanukssaamiseni.

58

Tabel 5. Koolipuudumised – seos perestruktuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

Koolistpõhjusetapuudunud

2nädalajooksul?

Eesti 21.9% 24.1% 30.4%Euroopa

keskmine14.7% 20.4% 16.0%

Perekond mängib väga olulist rolli ka hariduses. Hariduse tähtsuse väärtustamine ja selleedasiandmine järglastelemõjutabotseseltmeietulevastepõlvkondadeedukust.Tabelist5näeme,kuidaskoolistpõhjusetapuudumineonmadalaimjusttraditsioonilisesperekonnas.Huvitavonkatähelepanna,etkõigesuurempõhjusetapuudujateosakaalonEestiskasuva-nemategalasteseas,kuidteistesriikidesonseeüksikvanemategalasteseas.Nooreseasoman-datudkohusetunneendajaühiskonnaeesonvägaolulisedtööriistad,misaitavadnoortelusedaspidi.Uuringudnäitavad,etnölõhutudperekondadelastelonebasoodsamadvõimalusedharidusesjanadonsotsiaalselthalvemasolukorrasvõrreldesteistega.Sedavõibseletadasis-setulekuerinevustega,ajalistepiirangutegajalapseheaolulepühendumisemääraga.

Üleminekuetapis täiskasvanuikka kaasnevad noorukil bioloogilised, psühholoogilised jasotsiaalsedmuutusedelus.Osamuutustestontingitudümbritsevatetäiskasvanutekäitumi-se,emotsioonidejamõtteprotsessideimiteerimisest.Niiongitihtijustkodunekeskkondsee,misvoolibsuureosanoorukipsüühikastjakäitumisest.Perekonnastruktuurvõibhõlbustadavõipiirataviise,kuidasvanemadsaavadpositiivseltmõjutadaomalastetulevikuväljavaateid.

Tabel 6. Noorte alkoholi tarvitamine ja suitsetamine – seos perestruktuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

EiolealkoholitarvitanudEesti 34.3% 26.3% 22.5%

Euroopakeskmine 38.5% 29.3% 26.7%

KordkuusvõivähemEesti 39.7% 36.0% 33.5%

Euroopakeskmine 32.2% 34.0% 35.5%

2-4kordakuusEesti 19.3% 28.9% 31.9%

Euroopakeskmine 21.6% 26.4% 26.4%

RohkemEesti 6.8% 8.8% 12.0%

Euroopakeskmine 7.6% 10.4% 11.3%

SuitsetanudEesti 53.5% 59.5% 70.4%

Euroopakeskmine 42.3% 55.2% 58.3%

Keskmine Keskmine Keskmine

MitusuitsupäevasEesti 2.2 2.9 3.6

Euroopakeskmine 4.8 6.9 6.5

59

Kuigieelnevaltnägime,etEestisonnooredseksuaalselttagasihoidlikumadkuiEuroopas,siisniieioleseealkoholitarvitamisega.Suuremalkoholitarvitaminenoorteseasonseotudkasuurematarvitamisegatäiskasvanute(shlapsevanemate)seas.PerekonnaskasvadesnäebEestilapsrohkemalkoholitarvitamistkuikeskmineEuroopalaps.Olulistrollialkoholitarvita-miselmängibperekonnastruktuur.Näeme,ettraditsiooniliseperekonnalastekakssuurematgruppiolid„eiolealkoholitarvitanud“ja„kordkuusvõivähem“niiEestis(vastavalt34,3%ja39,7%) kuikaEuroopas (vastavalt38,5% ja32,2%).Üksikvanemaga jakasuvanemagaEestinoortelonalkoholitarvitamisesagedusejaotuserinevvõrreldestraditsioonilisestperestpäritnoortega.Euroopasmuutubkülltarvitamisesagedusekategooriatejärjekord,kuidesimesedkaksvastusevarianti jäävadsiiskidomineerima.ÜksikvanemaganoorteseasolidEestispo-pulaarsemadvastused„kordkuusvõivähem“(36,0%)ja„2-4kordakuus“(28,9%).Euroopasjäävadkahekssuuremaksgrupiks„eiolealkoholitarvitanud“(29,3%)ja„kordkuusvõivähem“(34,0%).Kõigerohkemalkoholitarvitavadkasuvanemategalapsed.Kolmandiknendestvas-tas„kordkuusvõivähem“(Eestis33,5%,Euroopas35,5%)ningrohkemkuineljandikmärkis„2-4kordakuus“(Eestis31,9%,Euroopas26,4%).

Sarnaselt alkoholi tarvitamisele suureneb ka suitsetamine perekonnastruktuuride lõikes.KuiEestis rohkemkuipooled(53,5%)traditsioonilisteperede lastest jaEuroopas42,3%onsuitsetanud,siisüksikvanemategalastestonneedmõlemadarvudülepoole(59,5%ja55,2%).Nagualkoholitarvitamisepuhul,onkasuitsetamistproovinudnoorteosakaalkõigesuuremjustkasuvanemategaperedes,Eestisküündibseearvlausa70,4%-inijaEuroopas58,3%-ini.Huvitavonagasee,etkuigiEestisonsuitsuteinudsuuremhulknoori,siisnendepoolttarvita-tavkeskminekogusonumbeskakskordaväiksemvõrreldesteisteEuroopariigikeskmistega.Näeme,etperekonnastruktuureimängirollimitteainultsuitsetamiseproovimises,vaidkaedaspidisesuitsetamiseharjumuseväljakujunemisel.

Perekondonnooreleelementaarsehoolitsuseallikas,siinarendatakseühtekuuluvustunnetjapereliikmedõpivadarvestamaüksteisearvamustega.Perekonnassaadaksekogemusteisteeesthoolitsemisestjahoolitsetudolemisestningvõetakseeeskujuvanemateomavahelisesthoolitsussuhtest.

Tabel 7. Vanemate hoolitsust väljendavad tegevused – seos perestruktuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

Vanemadeiaitasulotsuseid

teha

Eesti 11.4% 11.0% 17.8%

Euroopakeskmine 9.6% 16.1% 15.1%

Vanemadeivõtaaegasinuga

rääkimiseks

Eesti 10.9% 11.0% 12.1%

Euroopakeskmine 14.0% 17.4% 16.3%

Vanemadeikäisinuesinemisi

vaatamas

Eesti 18.5% 25.3% 26.5%

Euroopakeskmine 14.6% 22.9% 23.0%

Vanemadeikuulasinu

arvamust

Eesti 4.6% 5.7% 7.4%

Euroopakeskmine 6.2% 8.6% 8.8%

60

Tabel7näitabmeile,kuidasvanematevaimnejaajalineinvesteeringmuutubperekonnastruktuuridelõikes.Kuigisiinpoleerinevusedmitmekordsed,näemesiiskikindlattendentsi,etüksikvanemagajakasuvanemagaperedesonneidlapsirohkem,keseisaaomavanemateltvajalikkutähelepanu.Teisteriikidegavõrreldesnäeme,etkõigesuuremerinevusonüksikva-nemategalasteseas–reeglinasuudabEestisüksikvanemrohkemomalapsegategeledakuiteistesküsitlusesosalenudriikides.

Arvatavastiüksalgupäraseimperekonnaülesanneonkaitstaselleliikmeidvälismaailmaoh-tudeeest.Kuigivarasemadmetsinimeseohudonasendunuduutejamoodsamateohtudega,suhtutaksevälismaailmaikkagiohutundega.Seeonolulinekoduseturvatundeloomisel,sü-vendamiseljakindlustamisel.Turvatundegakäibkäsikäesstabiilsusningarenevlapsvajabkistabiilsetjaturvalistkeskkonda.Kuidlapsedpolealatikaomakoduskaitstud.Kodunevägi-valdõõnestabperekonnaühtsustjaturvatunnetningrikubstabiilsust.

Tabel 8. Noore kogemus rünnakuga lapsevanema poolt – seos perestruktuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

LapsevanemonsindrünnanudEesti 6.0% 14.3% 18.9%

Euroopakeskmine 10.9% 8.8% 16.9%

Tabelist8näeme,kuidaskasuvanemategaperedehulgaskodusevägivallaosakaalonkolmkordasuuremtraditsioonilisestperest,seetõusebnimelt6,0%pealt18,9%pealeEestis,teisteriikidekeskminemuutub10,9%pealt16,9%peale.Tabelist8tulebsamutiväljaEestiüksikva-nemateeripära.Teistesriikidesonkõigeväiksemkodusevägivallaosakaaljustüksikvanema-tegaperedes(8,8%), ligikakskordaväiksemkuikasuvanemategaperedes.Eestis langevadtraditsiooniliseperekonna lapsedkõigevähemkodusevägivallaohvriks,üksikvanemateganoortehulgasonosakaalkakskordakõrgem(14,3%)jakasuvanemategaperestruktuurislau-sakolmkorda.

Teoreetilisimehhanisme,misvõiksidseletadaperekonnastruktuurijalapsevaimseterviseomavahelistsuhet,onpalju,sestvanematemõjuomalasteleonmitmekülgnejakeeruline.Kindlatpõhjuslikkumehhanismi,millekauduperekonnastruktuurmõjutablast,eioleteada.Kuigi juhuslikud eksperimendid pakuvad parimaid tõendeid põhjuslikeks suheteks, ei sobineed aga perekonna struktuuri uurimiseks. Neli peamist kirjanduses arutatud põhjuslikkumehhanismion:majanduslikstaatus,vanematesotsialiseerumine,lapsepõlvestressjaemapsühholoogilineheaolu.Needmehhanismideiolekindlastieksklusiivsedegaammendavadningmitmederinevadmehhanismidvõivadtoimudaüheaegseltvõiinteraktiivselt.

61

Tabel 9. Enesevigastamine ja depressioon – seos perestruktuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

OledennastvigastanudEesti 30.1% 33.6% 41.4%

Euroopakeskmine 25.3% 33.6% 36.3%

DepressioonEesti 13.3% 18.1% 18.1%

Euroopakeskmine 16.5% 23.5% 26.5%

Teadmata, mis mehhanism ja kuidas täpselt selle seose puhul toimib, on tabelist 9 siiskiselgelt näha, kuidas perestruktuur mängib olulist rolli noore lapse vaimset tervise seisun-dipuhul.Tahtlikeenesevigastuse jadepressiooniosakaalutõusetendentsonperekondadestruktuuridelõikessilmnähtav–mittetraditsioonilisespereselavlapsonsuurematõenäosu-segaennastelujooksulvigastanudningsamutisuurematõenäosusegalangebtemaBeckidepressiooniindeksallakriitilisepiiri.KuivõrreldaEestitteisteEuroopariikidega,siisnäeme,etEestisonEuroopavõrdlusesrohkemennastvigastavaid,kuidvähemdepressiivseidnoori.

Tabel 10. Enesetapukatse sooritamine – seos perestruktuuriga

Perestruktuur

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem

% % %

Oledproovinudomaeluvõtta?

Eesti 2.2% 2.7% 6.9%

Euroopa

keskmine3.5% 7.5% 7.7%

Kuigi riigiti enesetapukatse teinud noorte osakaal on erinev, siis perekonnastruktuuridevahelisedsuhtedjäävad.KuiEestison3,2%noortestonteinudenesetapukatsejaEuroopaskeskmiselt4,4%,siistraditsioonilisteperedehulgasonneednumbridmadalamad,vastavalt2,2%ja3,5%.Kõikidestvastanutestkasvabmittetraditsiooniliseperestruktuuriganoortelrisktehaenesetapukatserohkemkuikakskorda.Kasuvanemagapereskasvavate lasteseasonEestisüritanudomaeluvõtta6,9%jaEuroopas7,7%.Erandinajärjekordselteristuvadülejää-nudEuroopaüksikvanemagaperedEestiomadest,nimeltonEestilapsed,kedakasvatavadülesüksikvanemad,oluliseltväiksemariskigagruppvõrreldesEuroopakeskmisega–enese-tapukatseidtegidüksikvanemateganoortestEestis2,7%jaEuroopaskeskmiselt7,5%.

Perekonnakontekstisavaldavadnoortevaimseleterviselejakäitumiselemõjusellisedpereomadusednagustruktuur,sotsiaalsedjamajanduslikudressursid.Seejuuresontähelepanu-väärne,etpelgaltperestruktuurontänapäevamuutuvasjamitmekesisesmaailmasniivõrdolulisemõjuga–traditsioonilineperestruktuur,kusnoorelabjakasvabkaheomaendavane-magaperes,onigatisoodneniikäitumisvalikute,sotsiaalseteressurssidekättesaadavusekuikavaimseterviseseisukohast.

62

OlukorraparandamiseksEestistuleksjätkuvaltsuunatatähelepanuvallassündidearvuvä-hendamisele.Samutitulekslõhutudperedenoortelepakkudaprofessionaalsetnõustamistjatuge.Stabiilseperekuiväärtusetähtsustaminepeaksalgamajubakoolipingistningsamutituleks rõhutada pereplaneerimise tähtsust, et oleks vähem katkiseid perekondi ja rohkemvaimseltterveidnoori.

Mida me teada saime?• EestisonvõrreldesteisteEuroopariikidegaomalastegakooselavate

lapsevanematearvmadalaim

• Traditsioonilinekahevanemagapereonvõrreldeskatkiseperega(üksikvanem,kasuvanemagapere)noorelesoodsaimkeskkond–noorelesinebvähemriskikäitumistjavaimseterviseprobleeme

• Katkistesperedesonvanemateltsaadavtähelepanuväiksemningkodusevägivallaohtsuurem

Kuidas teadmist rakendada?• Traditsiooniliseperejätkuvväärtustamine,isarollirõhutamine

• Teavitustöönoorte,lapsevanematejavaimsetervisespetsialistidehulgas–millesseisnebperestruktuurigaseonduvriskjakuidassedamaandada

63

5. INTERNETIKASuTuS jA SELLEST TuLENEVAd OHud

Internet – sõber või vaenlane

Internetisünnipäevaseioleülemaailmseltkokkuleppelejõutud,agaenamastiollakseühelmeelel,etinternetisündtoimusmillalgi80ndatealgusesvõikeskpaigas.Tänaseksoninternetomaca30eluaastajooksulinimesteelusolulisekohahaaranudningmuutunudigapäevaelupraktikaks. Internetikättesaadavusjasellegaseonduvaltkakasutusühakasvabningprae-guseksoninternetilmaailmasumbes2miljarditkasutajat.Suurosanendestkasutajatestonnoored,kesonüleskasvanuddigitaalselajastulningkellejaoksvirtuaalnereaalsusjareaalsuseiolekakserinevatentiteeti,vaidonomavahelpõimunud.Internetonparadoksaalnefeno-men: kuigi tehnoloogia liigtarvitamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed, ei saa eitada, etinternetavadabmaailmataju,onloovuse,hariduse,koos-loomejmpositiivsetevõimalustejaalgatusteallikaks.

Eisaamärkimatajätta,etinternetonolulisetähtsusegameediumjaressurssvaimsetervi-sealase info janõustamisteenustekättesaadavakstegemiselniiajaskui ruumispraktiliseltpiiramatult jasamaskulu-efektiivseltningsedaeritinooremate inimestepuhul.ERSIpooltEestis läbiviidudSUPREMEprojektisväitsidnoored,etmeelsaminiotsivadnadabi Interne-tistkuipöörduvadotsespetsialistipoole.Veebipõhisedlahendusedvaimseterviseheaksvä-hendavadkoormusttervishoiusüsteemileningparandavadeneseabioskusi.Onväidetud,etveebipõhistenõustamisteefektiivsusjainimesterahulolusellegaonleitudolevatvähemaltsamaväärnesilmast-silmanõustamisteenusegavõiisegiparem.

Kuigiinternetigaonseotudridaohtusidnaguveebisõltuvusetekkimine,reaalseelusotsiaa-lsetekontaktidenõrgenemine,suitsiidileõhutavateveebilehtedelesattumine

Üheltpooltkaasaegneeludikteeribjaväärtustabigapäevaseinternetikasutust,teisaltvõibinterneti liigkasutus mõjuda halvasti nii meie vaimsele kui ka kehalisele tervisele, noorteemotsionaalselejakäitumuslikulearengule.Näiteksonleitud,etlasteülekaalulisuseühekspõhjuseksvõibollasuurenenudmeediatarbimine.Internettivõibvõrreldaerinevatesõltu-vusttekitavateainetega(tubakas,alkohol,narkootikumid)võikategevustega(hasartmän-gud,seks),midainimesedkipuvadkuritarvitama.Vaatamatasellele,etinternetpakubsuht-lemisekspaljuerinevaidvõimalusi(sotsiaalvõrgustikud,jututoadjm)võibseeinimesthoopisüha enam isolatsiooni viia ning kärpida suhtlemisoskusi reaalses elus. On välja toodud, etülemäärane internetikasutusvõibmõjutadaerinevaidaspektenooretoimimisesnaguhin-netehalveneminekoolis, isegikoolistvälja langemine,eelnevatehobidehülgamine,psüh-holoogilisedprobleemidnagudepressioon,ärevus,madalenesehinnangjasellesttulenevaltisolatsioonningsuurenenudpingedperekonnas.

Sõltuvuslikulekäitumiselelisaksvõivadesinedainternetikasutamiselnegatiivsedsotsiaa-lsed interaktsioonid nagu küberkiusamine ja seksuaalsele kõlvatusele ahvatlemine, samutimateriaalsedkaotusedtulenevalthasartmängumängimisestvõimuulmoelpettasaamisest,agakalasteväärtustelejaarengulekahjulikuinformatsioonipealetungina.

64

Seoses ülaltoodud negatiivsete ilmingutega on läinud käibele termin internetisõltuvus,midaseostatikorduva,kompulssiivsejakontrollimatutehnoloogiakasutusega.Patoloogilineinternetisõltuvus(PathologicalInternetUse-PIU)eioletänapäevalveelametlikulthaigusteklassifikatsioonideskasutusejadefineeritud,mistõttumeeileiasedaRahvusvahelisehaigus-teklassifikatsioonipraegukehtivaskümnendasversioonis,kuidpeatseltvalmivaspeamiseltteadustöösjaAmeerikaÜhendriikideskasutuselolevasDiagnosticandStatisticalManualofMentalDisorders(DSM)viiendasväljaandesoninternetisõltuvustõenäoliseltomaettediag-noosinadefineeritudvõivähemaltlisassesisseviidudkuiuurimistvajavfenomeen.

Läbiviiduduuringudtuvastavad,etinternetiülemääraselkasutamiselvõivadväljaarenedasümptomid,misonomasedsõltuvushäiretele.Osateoreetikuidräägivadkiinternetisõltuvu-sest(ing:Internetaddiction),teisedinternetikäitumuslikustsõltuvusest(ing:Internetaddic-tivebehavior),kolmandadprobleemsest(ing:Problematicinternetaddiction)võipatoloogi-lisest(ing:Pathologicalinternetuse)internetikasutusest.Suurosauurijatestonarvamusel,etinternetisõltuvusonlähedanehasartmängusõltuvusele.

Patoloogiliselinternetikasutuselongisõltuvushäireteleiseloomulikkejooninagu(a)tugev,sagelivastupandamatutungvõilausasundmõteviibidaonline,(b)võimetuskontrollidaaja-kasutustvaatamatasellele,eteelnevaltonkavatsetudendvaoshoida,(c)internetisteemal-olekultekivad(intensiivne)pahurus,konfliktsusvõidepressioonisümptomid,miskaovad,kuitaasinternettinaastakse,(d)muudetegevusteringjareaalnesuhtlusjääbtahaplaanile,(e)arusaamomaseisunditkuihäirestenamastipuudub.

Samasonka leitud,etpatoloogiline internetikasutus (PIU)on laiemterminkui internetisõltuvusningeikõnetamitteainultkliinilisi juhtumeid,vaidkaerinevaidsituatsioone,kusinternetikasutustiseloomustabkontrollipuuduminejanegatiivsedtagajärjedkasutajatele.Hetkeleioletäitselgustantudsõltuvusepõhjustest:internetisõltuvusviitabüheltpooltsel-lele,etindiviididsatuvadsõltuvusseinternetistkuimeediumist,teisaltnäitavaduuringud,etsõltuvusttekitavadpigemkindladtegevused,midainternetistehakse.

SEYLE interneti-uuringu rakenduse lühiülevaade

Rahvusvaheliseprojekti„Noorukiteterviseedendamineläbiennasthävitavajariskikäitumiseennetamise”(„SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope-SEYLE)”uuringuinterneti-lõi-gu eesmärgiks oli teha kindlaks internetisõltuvuse ulatus 11 maa 15-aastaste kooliõpilasteseas, leidavõimalikkeseoseid,misannaksidvõimalusepreventsiooniksjavõrreldatulemu-siuuringusosalenudriikidevahel.Käesolevaspeatükis,niinaguteisteski,vaadeldakseEestiandmeideraldijavõrdlevaltteisteriikideandmetega.Siinon2alapeatükki,kusühesneist,mispuudutabpataloogiliseinternetikasutusedemograafilisijasotsiaalseidfaktoreid,onam-mendavaltvastavateleküsimustelevastanudõpilasiüldvalimis11956(Eestis???)jateine,kusteemaksonvaimsedhäireid–11357(Eestis???)õpilast.TäpsemaltprojektiSEYLEeesmärki-de,tegevusteninguuringumetodoloogia,kohtasaablugedaantudkogumikusissejuhatu-seslk???.

Projektikäigusläbiviiduduuringsellesosas,miskäsitlesinternetikasutust,jaotatiuurita-vadõpilaseddiagnostilise instrumendi„Noorte internetisõltuvuseküsimustik” (ing:Young’s

65

DiagnosticQuestionnaireforInternetAddiction;edaspidiYDQ)abilkolmegruppi:mõõdukadinternetikasutajad(adaptiveuse),ülemääraseltinternetikasutajad(maladaptiveinternetuse–MIU)japatoloogilisedinternetikasutajad(pathologicalIntenetuse–PIU).

Seoseseelpoolnimetatudsegadustelepatoloogiliseinternetikasutuse(PIU)piiritlemiselonerinevates uuringutes ilmnenud küllaltki suured tulemuste erinevused. SEYLE uuringus onkõikprojektipartneridkasutanudühtsetmetoodikat,mistõttusaadudandmedonprojektisosalenudriikidevahelvõrreldavad.

YDQ on struktureeritud küsimustik, mis on välja arendatud DSM-IV patoloogilise hasart-mängudiagnoosikriteeriumidest,seejuuresonskaalatmodifitseeritudvastavaltpatoloogili-seinternetikasutuse(PIU)olemusele.Skaalaoneelnevatesuuringutesvalideeritud.Diagnoosbaseerub viimase kuue kuu interneti kasutuse mustril, mis näitab kas ja millisel määral in-ternetonsekkunuduuritavaigapäevaellutekitadesprobleemevõikahjustusi.Antudkritee-riumimõõdetaksekaheksaleküsimusele“Ja”või“Ei”vastusekauduningpunktevõibsaadavahemikus0-8(vaataLisa1).Vastavaltpunktisummaletekivadkolmerinevaraskusastmegaalamkategooriat:mõõdukaskasutaja0-2punkti,ülemääranekasutaja(MIU)3-4punktijapa-toloogilinekasutaja(PIU)≥5punkti.

„Noorteinternetisõltuvuseküsimustik“(ing:Young’sDiagnosticQuestionnaireforInternetAddiction–YDQ)koosnebjärgmistestküsimustest:

1.KasSatunnedendpidevaltmõtetegainternetisolevat(mõtledvarasemaonlineaktiivsu-sepealevõiootadjärgmistonlinesessiooni)?

2.KasSatunnedvajadustkulutadarohkemaegainternetis,etsaavutadarahulolu?

3.KasSaoledkorduvaltteinudebaõnnestunudkatseidselleks,etkontrollida,vähendadavõilõpetadainternetikasutamist?

4.KasSaoledrahutu,tujukas,depressioonisvõiärritatudkuipüüadvähendadavõilõpeta-daomainternetikasutust?

5.KasSajäädinternettikauemaks,kuialgseltplaneerisid?

6.KasSaoledinternetitõttuohtuseadnudvõiriskinudtähtsainimsuhte,töövõihariduslikuvõimalusega?

7.KasSaoledvaletanudpereliikmetele,terapeudilevõikellelegiteiseleselleks,etvarjataomainternetikasutuseulatust?

8.KasSakasutadinternettiselleks,etpõgenedaprobleemideeestvõileevendadapahuratmeeleolu(näiteks:abitusetunne,süütunne,ärevusvõidepressioon)?

KahejärgmisealapeatükilõpulontoodudSEYLEinternettikäsitlevauuringutulemusedjalühidaltkokkuvõte(midameteadasaime?)jasoovitusedtegevuskavaks(kuidasteadmistra-kendada?)

66

Patoloogilise ja ülemäärase internetikasutuse levik ning seonduvad de-mograafilised ja sotsiaalsed aspektid

Uuringueesmärgiksolikaardistadakooliõpilasteinternetikasutusemustrid11Euroopariigiskeskmiselt jariigitiningotsidaseoseidvõimalikemõjuriteganaguinternetikättesaadavus,internetisviibitudaeg,suhtedvanemate jaeakaaslastega,vanematetöötus ja religioossusningsoolisederinevused.EraldionväljatoodudEestigaseonduv.Küsimusteleinternetika-sutamisestandisanketeerimiselammendavavastuse11956õpilast(N/M:6731/5225)ühe-teistkümneEuroopariigi juhuvalimigasaadudüldhariduslikustkoolist. Vastanuteprotsentoli88,kunaküsitluseläbiviimisepäevalpuuduskoolist1720õpilastning439vastajat jäetiväljapuudulikuinformatsioonitõttu.Uuritavatekeskminevanusoli15aastat(14.9±0.9).

Instrument ja andmebaasid

Nooredjagatisoojainternetikasutamiseharjumusepõhjalkolmegruppi:mõõdukadetava-kasutajad(ing:adaptiveusers),ülemäärasedkasutajad(ing:maladaptiveusers)japatoloogili-sedkasutajad(ing:pathologicalusers).AntudjaotusbaseerubNoortediagnostikaküsimus-tikule internetisõltuvusekohta (ing:Young’sDiagnosticQuestionnairefor InternetAddiction;edaspidiYDQ),midalaialdaseltkasutatakseinternetisõltuvuseuuringutes.

YDQ on struktureeritud küsimustik, mis on välja arendatud DSM-IV patoloogilise hasart-mängudiagnoosikriteeriumidest,seejuuresonskaalatmodifitseeritudvastavaltPIUolemu-sele.Skaalaoneelnevatesuuringutesvalideeritud.YDQdiagnoosbaseerubviimasekuuekuuinternetikasutusemustril,misviibkliinilisesümptomaatikahalvenemisevõiprobleemide/kahjustustetekkimiseni.Antudkriteeriumitmõõdetaksekaheksa“Ja”või“Ei”küsimusekauduningpunktevõibsaadavahemikus0-8.Vastavaltpunktisummaletekivadkolmerinevaras-kusastmegaalamkategooriat:mõõdukaskasutaja0-2punkti,ülemääranekasutaja3-4punktijapatoloogilinekasutaja≥5punkti.IDQküsimusedonäratoodudpeatükialguses.

Seoste leidmiseks koguti demograafilisi andmeid, andmeid leibkonna, sünnikoha, vane-matepoolse kaasatuse, sõprussuhete, vanemate tööstaatuse ja religiooni kohta kasutadesküsimusi Global School-Based Pupil Health Survey (GSHS) ja EuropeanValues Study (EVS)küsimustikest.AndmedinternetikättesaadavusekohtariigitisaadiEurostatiandmebaasist.Kogutudinformatsioonihulgasolikakeskminetundidearv,misinternetisveedetijamilliseidtegevusiharrastati.

PIu ja MIu levimus

Tabel1onülesehitatudnõnda,etsaaksimeülevaate11riigikeskmistesttulemustestkõigikolmeerinevainternetikasutusemustrigarühmakohta(KOKKU1).KuidkunameidhuvitabjustEestiasenduuritavateriikidehulgas,siisarvutusedontehtudka10riigipeale(Eestiväljaarvatud),etEestivõrdlusteisteriikidegaoleksarvutuslikultkorrektne(KOKKU2).uuringust nähtub, et 10 uuritava riigi peale kokku esines PIu 4,3% juhtudest, Eestis aga 5,3%, so tervelt 1% enam. Üheteistkümne riigi noortel on väljakujunenud PIu kõrgem poiste puhul (5.2% vs. 3.6%), kuid Eestis on poiste PIu madalam - 4,6% ja tüdrukutel kõrgem

67

- 5,9%.KõigekõrgemadnäitajadniipoistekuitüdrukuteseasolidIisraelis,kuspatoloogilisiinternetikasutajaidoli11,8%(M13,2%jaN6,1%)jakõigemadalamItaalias1,2%(M1,6%jaN1.0%).PealeEestiesinebsuuremPIUprotsenttüdrukutelveelneljasriigis:Austrias,Prant-susmaal,SloveeniasjaHispaanias.Saksamaalolipoistejatüdrukuteosakaalvõrdne.Seega,kuigiPIUkeskmine%uuritudmaadesonkõrgempoisteseas,siisriigitiesinebpooltesuuritudriikidessiiskikõrgeminternetisõltuvustüdrukuteseas.

Ülemäärastinternetikasutust(MIU)esines10riigiõpilastehulgas13,1%(tüdrukud13,7%japoisid12,4%), Eestis oli MIu osakaal suurem - 17,0%, eriti just tüdrukute puhul (20,6%). PoisteMIUlevimusolisarnane10riigikeskmisega(12,8%).MIUolipoistepuhulsuuremkuitüdrukutelainultkolmesriigis-Austria,IisraeljaRumeenianingvõrdneprotsentoliUngaris.

Mõõdukaid interneti kasutajaid on Eestis uuritud riikide keskmisest vähem (77,7% vs 82,6%),EestistväikemoliseenäitajavaidIisraelis-70,0.

ÜlevaatekolmesterinevastintenetikasutajategrupistsootiüheteistkümnesEuroopariigiskeskmiseltabsoluutarvudesYDQskaalaaluselannabjoonis1.

joonis 1. Kolm internetikasutuse gruppi poiste ja tüdrukute lõikes 11 Euroopa riigis keskmiselt absoluutaarvudes

Patoloogilinekasutaja

Ülemääranekasutaja

Mõõdukaskasutaja

6000

5000

4000

3000

2000

1000

01000

2000

3000

4000

5000

6000

MeesNaine

68

TABEL 1. Interneti kasutus 11 Euroopa riigi kooliõpilaste hulgas

Riik

Mõõdukas kasutamineÜlemäärane

kasutamine - MIuPatoloogiline kasutamine

M N Kokku M N Kokku M N Kokku

n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%)

Austria289

(82.8)495

(83.3)784

(83.1)50

(14.3)80

(13.5)130

(13.8)10

(2.9)19

(3.2)29

(3.1)

Hispaania452(85.4)

392(79.2)

844(82.4)

58(11.0)

78(15.8)

136(13.3)

19(3.6)

25(5.1)

44(4.3)

Iirimaa506

(87.2)417

(85.6)923

(86.5)47

(8.1)57

(11.7)104(9.7)

27(4.7)

13(2.7)

40(3.7)

Iisrael513

(67.9)153

(78.1)666

(70.0)142

(18.8)31

(15.8)173

(18.2)100

(13.2)12

(6.1)112

(11.8)

Itaalia341

(89.7)729

(90.2)1,070(90.1)

33(8.7)

71(8.8)

104(8.8)

6(1.6)

8(1.0)

14(1.2)

Prantsusmaa281

(88.4)558

(81.5)839

(83.6)30

(9.4)108

(15.8)138

(13.8)7

(2.2)19

(2.8)26

(2.6)

Rumeenia303

(77.3)629

(84.5)932

(82.0)69

(17.6)83

(11.2)152

(13.4)20

(5.1)32

(4.3)52

(4.6)

Saksamaa573

(83.4)588

(78.3)1,161(80.7)

81(11.8)

127(16.9)

208(14.5)

33(4.8)

36(4.8)

69(4.8)

Sloveenia288

(83.5)611

(74.6)899

(77.2)41

(11.9)156

(19.0)197

(16.9)16

(4.6)52

(6.3)68

(5.8)

Ungari369

(88.9)533

(89.9)902

(89.5)37

(8.9)53

(8.9)90

(8.9)9

(2.2)7

(1.2)16

(1.6)

Kokku 13,915(82.4)

5,105(82.7)

9,020(82.6)

588(12.4)

844(13.7)

1,432(13.1)

247(5.2)

223(3.6)

470(4.3)

Eesti392

(82.5)411

(73.5)803

(77.7)61

(12.8)115

(20.6)176

(17.0)22

(4.6)33

(5.9)55

(5.3)

Kokku 24269(82.4)

5488(81.9)

9793(82.1)

642(12.4)

954(14.2)

1610(13.5)

268(5.2)

256(3.8)

528(4.4)

Online-tegevused

Tabelis2ja3onnäha,etkõige populaarsemad online-tegevusedkõigeskolmesinternetikasutust iseloomustavas rühmas nii 10 Euroopa riigi keskmisena kui Eestis olid sarnased:videote vaatamine, sotsiaalvõrgustike külastamine ning muusika ja videote allalaadi-mine.Eesti õpilasederistusidpositiivsenasellepoolest,ethuvidolidteiseriikideõpilastegavõrreldesintellektuaalsemad,näitekskõrgmalpositsioonilolilugemine/postitamine/disku-teeriminejakodutöödetegemineinternetis.Jututubadekülastamine,misoliküllaltpopulaa-rneteistesriikides,jäiEestisviimaselekohale.Samutivõibväljatuua,etkui10riigilõikesvõismärgata,etmidasuuremaksläksinternetisõltuvussedaenamlangeskodutöödeosakaal,siisEestipuhulsellistseaduspäraeiolnud.Oluliseerinevusenasugudevahelilmnes,ettüdrukud veetsid enam aega sotsiaalvõrgustikes ja poisid mängisid enam arvutimänge, kusjuuresarvutimängudemängimineoliligikakskordasuurempatoloogilisekasutajapuhulvõrreldesmõõdukainternetikasutajaga.

69

TAB

EL 2

: Eu

roo

pa

10 r

iigi n

oo

rte

levi

nu

mad

onl

ine-

teg

evu

sed

Mõõ

duka

ska

suta

jaÜ

lem

äära

nek

asut

aja

Pato

loog

iline

kas

utaj

a

MN

Kokk

uM

NKo

kku

MN

Kokk

u

n%

N%

n%

n%

n%

n%

n%

n%

n%

Vide

ote

vaat

amin

e

(You

Tub

e,e

tc.)

2361

69,9

%33

4268

,0%

5703

68,8

%37

184

,9%

685

84,7

%10

5684

,8%

120

82,8

%18

487

,6%

304

85,6

%

Sots

iaal

võrg

ustik

ud

(Fac

eboo

k,e

tc.)

2173

63,9

%36

3373

,9%

5806

69,8

%31

370

,7%

718

88,4

%10

3182

,2%

104

71,2

%17

986

,1%

283

79,9

%

Muu

sika

jav

ideo

te

alla

laad

imin

e23

2560

,1%

2753

54,4

%50

7856

,9%

409

70,2

%57

768

,6%

986

69,2

%17

371

,5%

170

76,2

%34

373

,8%

Jutu

toad

1873

48,4

%24

5748

,7%

4330

48,6

%36

763

,4%

560

66,7

%92

765

,3%

165

67,9

%15

971

,9%

324

69,8

%

E-m

ail

1857

47,9

%27

1253

,6%

4569

51,2

%31

253

,7%

505

60,2

%81

757

,5%

134

54,9

%13

359

,6%

267

57,2

%

Kool

itööd

1112

28,6

%20

8040

,9%

3192

35,6

%14

524

,9%

290

34,4

%43

530

,5%

5422

,1%

7232

,3%

126

27,0

%

Luge

min

e/p

ostit

amin

e/

arut

amin

egr

upp

ides

973

25,1

%11

6523

,1%

2138

24,0

%17

630

,4%

255

30,3

%43

130

,3%

6727

,6%

8036

,2%

147

31,7

%

Ühe

kas

utaj

a

onlin

em

ängu

d12

0031

,0%

584

11,5

%17

8419

,9%

274

47,2

%11

814

,1%

392

27,7

%12

550

,8%

3616

,2%

161

34,4

%

Mitm

eka

suta

ja

onlin

em

ängu

d10

7131

,8%

244

5,0%

1315

15,9

%22

450

,6%

637,

8%28

722

,9%

8860

,7%

2512

,0%

113

31,9

%

70

Tab

el 3

. Ees

ti n

oo

rte

levi

nu

mad

onl

ine-

teg

evu

sed

Mõ

õd

uka

s ka

suta

jaÜ

lem

äära

ne

kasu

taja

Pato

loo

gili

ne

kasu

taja

MN

Ko

kku

MN

Ko

kku

MN

Ko

kku

n%

n%

n%

n%

n%

n%

n%

n%

n%

Vide

ote

vaat

amin

e(Y

ouTu

be,

etc

.)33

586

,3%

315

77,4

%65

081

,8%

5693

,3%

102

88,7

%15

890

,3%

2090

,9%

3310

0,0%

5396

,4%

Muu

sika

jav

ideo

tea

llala

adim

ine

287

73,4

%29

271

,7%

579

72,6

%49

80,3

%88

76,5

%13

777

,8%

1777

,3%

2784

,4%

4481

,5%

Sots

iaal

võrg

ustik

ud(F

aceb

ook,

etc

.)17

845

,6%

307

75,4

%48

560

,9%

2845

,9%

9986

,1%

127

72,2

%9

42,9

%27

81,8

%36

66,7

%

E-m

ail

188

48,1

%22

955

,7%

417

52,0

%32

52,5

%56

48,7

%88

50,0

%10

47,6

%20

60,6

%30

55,6

%

Luge

min

e/p

ostit

amin

e/ar

utam

ine

grup

pid

es19

750

,4%

175

42,7

%37

246

,4%

2845

,9%

4942

,6%

7743

,8%

1361

,9%

1545

,5%

2851

,9%

Kool

itööd

142

36,2

%15

237

,0%

294

36,6

%16

26,2

%41

36,0

%57

32,6

%5

23,8

%18

54,5

%23

42,6

%

Mitm

eka

suta

jao

nlin

em

ängu

d15

038

,5%

174,

1%16

720

,9%

2947

,5%

1210

,5%

4123

,4%

1466

,7%

26,

3%16

30,2

%

Ühe

kas

utaj

aon

line

män

gud

6416

,4%

5513

,5%

119

14,9

%20

32,8

%19

16,5

%39

22,2

%7

33,3

%9

27,3

%16

29,6

%

Jutu

toad

6416

,5%

4811

,7%

112

14,1

%15

24,6

%21

18,4

%36

20,6

%4

19,0

%6

18,2

%10

18,5

%

71

Internetis veedetud aeg

Tabelis4näeme,etkeskmiselt veetis ülemäärane interneti kasutaja igapäev internetis 2,9 tundi ning patoloogiline kasutaja 3,7 tundi.Mõõdukajapatoloogilisekasutajategrupivahelolipeaaegukahekordnevaheinternetisveedetudajas:mõõdukasgruppveetiskesk-miselt2,0tundionline-isjaPIUgrupp3,7tundi.Mõneljuhululatustundidearvpäevas11-ni.Need tulemusedviitavadsõltuvuseastme ja internetisveedetudajavaheliseleseosele.Samutionnäha,etpoisidveedavadonline rohkemaegakuitüdrukudningsellinesoolineerinevusesineskõigeskolmesinternetikasutusegrupis.

Tabel 4: Online-is veedetud aeg tundides, Eesti ja 10 Euroopa riigi keskmine

Eesti Teised10riiki Kokku

KeskmineMin-Max

Standard-hälve

KeskmineMin-Max

Standard-hälve

KeskmineStandard-

hälve

Internetimõõdukas

kasutamine

Mees 2.6 0-8 1.5 2.1 0-12 1.7 2.1 1.7

Naine 2.4 0-10 1.5 1.8 0-12 1.4 1.9 1.4

Kokku 2.5 0-10 1.5 1.9 0-12 1.5 2.0 1.5

Internetiülemääranekasutamine

Mees 3.8 1-10 2.0 3.2 0-12 2.5 3.3 2.4

Naine 3.5 1-10 1.9 2.8 0-12 1.8 2.8 1.8

Kokku 3.6 1-10 1.9 2.9 0-12 2.1 3.0 2.1

Patoloogilineinterneti

kasutamine

Mees 3.4 1-8 1.9 3.9 0-12 2.6 3.9 2.6

Naine 4.3 1-11 2.6 3.5 0-12 2.5 3.6 2.5

Kokku 3.9 1-11 2.3 3.7 0-12 2.6 3.8 2.6

Nagutabelis4esitatudandmetestvõibnähaveedavad Eesti noored võrreldes Euroopa kümne riigi keskmisega internetis rohkem aega. Seetendentsesinebkõigiinternetikasu-tajategruppidepuhul.KuiPIUgrupipuhuleioletegemistvägasuureerinevusega(Euroopariikidekeskmine3,7vsEestikeskmine3,9),siismõõduka jaülemäärase internetikasutajategrupipuhulontegemistsuuremaerinevusega.ÜlemääraneinternetikasutajaEestisveedabigapäevkeskmiselt3,6tundiinternetis,samalajalkuikümneEuroopariigikeskminenäitajaon2,9tundi.MõõdukagrupipuhuloliEestiõpilatseinternetisviibimiseaeg2,5tundivs1,9tunditeisteriikidekeskmine.

Internetisveedetavataegaonpeetudüheksoluliseksmäärajakssõltuvuseastmemõõtmi-selningnagukaantudtulemustestnäeme,veedabPIUgrupponlinesenamaegakuiteisedinternetikasutajad.Seearvamuseiolesiiskivaldav.Onolukordi,millekohaseltinternetisvii-bitudaegeioletingimata internetisõltuvusekriteeriumiksvaidonenesearendusemõtteskvaliteetaeg. Mängude mängimine virtuaalmaailmas või jututubades vestlemine on leitudolevatpotentsiaalsedsõltuvusttekitavadtegevused.

72

demograafilised ja sotsiaalsed tegurid

Uuringukäigustuvastati(Tabel5)MIUjaPIUriskiseoseidmõnededemograafilistejasotsiaal-seteteguritega.Üheksolulisemaksfaktorikspatoloogiliseinternetikasutuseväljakujunemiselonvanemate vähene osalus noorukite elus.Õpilased,keseielanudomabioloogilisteva-nemategakoos,kellevanemadeitegelenudnendegapiisvaltvõikellevanemadolitöötud,näitasidkõigekõrgematriskiniiMIUkuiPIUväljakujunemisel.Kõrgemriskolikaõpilastel,kesleidsidetnendevanemad„eimõistaneid”,“eitea,midanoorukteebomavabalajal”ja“eipööranoorukiletähelepanu“.

Tavaliseltesinebnoorteriskikäitumineväljaspoolkoduningonenamastivanemateletead-mata,samalajalkuiPIUkujunebväljajustkodusjavanemadonsellestteadlikud.Seegaarvtikui„lapsehoidja“võibollavanemateleküllmugav,kuidkätkebenadaohtulapsevaimselekuifüüsiliseletervisele.

Tabel 5. Valik demograafillisi ja sotsiaalseid faktoreid seoses PIu ja MIuga 11 Euroopa riigis.

Demograafilisedjasotsiaalsedfaktorid

Ülemääranekasutus(n=1,608)

Patoloogilinekasutus(n=525)

RRR* 95%CI** P*** RRR 95%CI P

Vanus 1,03 0.95-1.10 0,494 1,06 0.94-1.20 0,327

Meessugu 0,83 0.73-0.95 0,005 1,21 0.97-1.50 0,086

Juurdepääsinternetile

1,00 1.00-1.01 0,151 1,01 0.99-1.02 0,288

Elablinnas 1,20 1.04-1.37 0,010 1,29 1.03-1.63 0,030

Majapidamiskooslus

Õpilaneeielabioloogilisevanemavõisugulasejuures

1,98 1.28-3.06 0,002 2,60 1.42-4.74 0,002

Õpilaseleiolesugulasi 1,15 0.98-1.35 0,093 1,29 0.98-1.70 0,065

Sündinudvälisriigis

Õpilaseisaolisündinudmujalriigis 1,42 1.14-1.76 0,002 1,09 0.75-1.60 0,639

Õpilaseemaolisündinudmujalriigis 1,11 0.88-1.39 0,380 1,30 0.89-1.89 0,178

Õpilaneolisündinudmujalriigis 0,93 0.70-1.22 0,600 0,92 0.58-1.46 0,739

Vanematekaasatus

Vanemadeimõistaõpilaseprobleeme 1,64 1.42-1.89 <.001 2,36 1.82-3.05 <.001

Vanemadeitea,midaõpilaneteebvabalajal

1,92 1.68-2.20 <.001 1,98 1.57-2.49 <.001

Vanemadeipööraõpilaseletähelepanu 1,44 1.26-1.65 <.001 2,04 1.61-2.59 <.001

SõprussuhtedÕpilaselontüdruksõber/poiss-sõber 1,20 1.04-1.38 0,014 1,53 1.22-1.93 <.001

Õpilaseleiolelähedasisõpru 1,15 0.70-1.90 0,581 1,16 0.53-2.57 0,708

Vanematetöötus

Õpilasevanem/hooldajaontöötu 1,19 0.97-1.45 0,094 1,90 1.42-2.54 <.001

Religioon Õpilanepeabennastusklikuks 1,15 1.01-1.30 0,038 1,19 0.95-1.48 0,132

RRR*–relativeriskratioCI**-confidenceinterval

P***–rasvaseskirjasnäidatud,millisedseosedPIUjaMIUpuhulolidstatistiliselttõenäosed

73

Nooredsuhtlevadomavahelvägapaljujustarvutivahendusel.Siinilmneskakstendentsi.Üksildasejaisoleeritudlapse,kellesuhtlusmaailmagaujedusetõttupiirdubinternetiga,võibarvutiviiareaalsestsuhtlusestveelgikaugemalejaliialtsidudaintenetiga.Teiseltpooltilm-nes,etneed,kellelolipüsivnetisuhtluspartner,olidkasuuremaMIUvõiPIUriskiga.

NiiMIUkuiPIU levimuseseiolnudolulisteks faktoriteksreligioon, juurdepääs internetile,sünnikohtjavanematepäritolu.

Mida me teada saime?• NoorteinternetikasutusEestisonproblemaatiline.EestisoliPIUleviku

poolest(5,3%õpilastest)kolmandalkohal,MIUsuhtesteiselkohal(17,3%).VastupidiseltEuroopanoorteleoliniiPIUkuiMIUEestistüdrukutelkõrgem.

• Eestiõpilastevalikudinternetisonintellektuaalsemad(lugemine/postitamine/diskuteeriminejakodutöödetegemine).PoistePIUpuhulkulusaegjustarvutimängudele.

• PIUjaMIUolidenamväljaarenenudnendellastel,keseielanudkoosbioloogilistevanematega,kuivanemateleiolnudpiisavalthuvilastetegevustesuhtesjakuivanemadolidtöötud.

Kuidas teadmist rakendada?• Hoidatähelepanualllasteinternetikasutusekestustjategevusi.

• Tõstavanematejaõpetajateteadmisiinternetiohtudest

• Toetadajaväärtustadaperekonda

• Sõltuvuskahtluseilmnemiselpöördudaspetsialistipoole.

74

Vaimsed häired patoloogilise internetikasutuse puhul

Viimastel aastatel on uurijate tähelepnu pälvinud üksikud lõigud noorte internetikasutuseningpsühhopatoloogiashennasthävitavakäitumiseseostest,samutipatoloogiliseinterneti-kasutusejaerinevateriskikäitumiseseostest.EuroopaKomisjoniprojektiSEYLE(„SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope“)uuringhõlmabnimetatudteemalaiaspektri(Tabel1).Uuringustvõttisosaesinduslikvalim11Euroopamaast -11,356õpilast (M/N:4,856/6,500;keskminevanus:14.9).Käesolevasalapeatükisonkirjeldatudtulemusikolmesõpilastegrupislähtudesinternetikasutusemustrist(analoogiliselteelnevaalapeatükiga):PIU–patoloogili-neinternetikasutus(ing:pathologicalinternetuse),MIU–ülemääraneinternetikasutus(ing:maladaptiveinternetuse)jamõõdukasinternetikasutus(ing:adaptiveinternetuse-AIU).

Mõõdikutena kasutati järgmisi skaalasid: interneti kasutuse intensiivsust mõõdeti Noor-tediagnostiliseskaalaga(Young’sDiagnosticQuestionnaire–YDQ),vaimsetseisunditBeck’idepressiooniskaalaga(BeckDepressionInventory-II),Zungienesehinnanguliseärevuseskaa-laga(ZungSelf-RatingAnxietyScale)jaTugevusteStrengthsandDifficultiesQuestionnaire.Suitsidaalsust mõõdeti Deliberate Self-Harm Inventory ja Paykeli suitsiidiskaalaga (PaykelSuicideScale)(lähemaltpt.Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud)

Kuivaadatakümneriigikoondtulemusi,siisMIUgrupiõpilstehulgas(n=1342)esineskergetdepressiooni 19,0 %, mõõdukat 12,7% ning rasket 4,8%. PIU grupis tuvastati depressioonikõikiraskusastnmeidenam(Tabel6).Tabelitedasijälgidesveendume,etsamamusteronkaärevuse,emotsionaalsetesümptomite,hüperaktiivsuse/tähelepanuhäirejakäitumisproblee-midepuhulniiEuroopariikideskuiEestis–psühhopatoloogiaosakaalsuureneblineaarseltmõõdukateinternetikasutajategrupistpatoloogiliseinternetikasutajatesuunas.

Tabelis6toodudandmetestnähtub,etteistemaadekeskmisednäitajadjaEestiandmedonküllaltkisarnased.PIUgrupisonligemale60%lastestdepressioonileviitavaidsümptomeid(erinevaddepressiooniraskusastmedliidetult)ningpeaaegupooltelonkashüperaktiivsus/tähelepanuhäirevõikäitumisprobeemid.Kõigevähemonesindatudärevusjasuhteproblee-mid.Siiski,justmõõdukatärevustonleitudEurooopariikideõpilastelPIUgrupisküllaltsageli(23,1%),Eestisvähem(15,%).AlarmeerivEestiandmeteston11,3%rasketdepressiooniPIUgrupis,21,8%raskeidemotsionaalseidhäireid,25,5%rasket

Tabel 6. Psühhopatoloogia ja interneti kasutamise seos Eesti ja 10 Euroopa riigi kooliõpilastel

JaotusYDQskaalaalusel

mõõdukadkasutajad ülemääraseltkasutajadPatoloogilisedinternetikasu-

tajad

n % n % n %

Depression

Eest

i

Puudub 717 90.5% 122 70.9% 23 43.4%

Kerge 46 5.8% 30 17.4% 13 24.5%

Mõõdukas 24 3.0% 15 8.7% 11 20.8%

Raske 5 .6% 5 2.9% 6 11.3%

75

Kõik

Puudub 8464 87.1% 1014 63.5% 247 48.0%

Kerge 763 7.8% 304 19.0% 100 19.4%

Mõõdukas 361 3.7% 202 12.7% 106 20.6%

Raske 133 1.4% 76 4.8% 62 12.0%

Ärevus

Eest

i Puudub 778 98.0% 151 88.3% 43 81.1%

Mõõdukas 15 1.9% 19 11.1% 8 15.1%

Raske 1 .1% 1 .6% 2 3.8%

Kõik

Puudub 9062 95.0% 1299 83.3% 366 72.8%

Mõõdukas 458 4.8% 245 15.7% 116 23.1%

Raske 23 .2% 16 1.0% 21 4.2%

Emotsionaalsedsümptomid

Eest

i Normaalne 742 92.8% 148 84.1% 35 63.6%

Piiripealne 32 4.0% 12 6.8% 8 14.5%

Raske 26 3.3% 16 9.1% 12 21.8%

Kõik

Normaalne 8717 89.1% 1228 76.5% 364 69.7%

Piiripealne 478 4.9% 163 10.2% 58 11.1%

Raske 584 6.0% 214 13.3% 100 19.2%

Hüperaktiivsuse/tähelepanuhäire

Eest

i Normaalne 690 86.3% 129 73.3% 31 56.4%

Piiripealne 62 7.8% 23 13.1% 10 18.2%

Raske 48 6.0% 24 13.6% 14 25.5%

Kõik

Normaalne 8311 85.0% 1142 71.2% 330 63.0%

Piiripealne 727 7.4% 201 12.5% 81 15.5%

Raske 744 7.6% 261 16.3% 113 21.6%

Käitumisprobleemid

Eest

i Normaalne 653 81.6% 119 67.6% 31 56.4%

Piiripealne 90 11.3% 27 15.3% 11 20.0%

Raske 57 7.1% 30 17.0% 13 23.6%

Kõik

Normaalne 8060 82.4% 1088 67.8% 304 58.2%

Piiripealne 960 9.8% 226 14.1% 86 16.5%

Raske 758 7.8% 291 18.1% 132 25.3%

Suhteprobleemid

Eest

i Normaalne 707 88.4% 141 80.1% 44 80.0%

Piiripealne 78 9.8% 24 13.6% 6 10.9%

Raske 15 1.9% 11 6.3% 5 9.1%

Kõik

Normaalne 8532 87.3% 1248 77.8% 356 68.1%

Piiripealne 1003 10.3% 261 16.3% 118 22.6%

Raske 242 2.5% 95 5.9% 49 9.4%

Pro-sotsiaalnekäitumine

Eest

i Normaalne 628 78.5% 138 78.4% 40 72.7%

Piiripealne 107 13.4% 22 12.5% 8 14.5%

Raske 65 8.1% 16 9.1% 7 12.7%

Kõik

Normaalne 8366 85.5% 1312 81.7% 388 74.5%

Piiripealne 824 8.4% 148 9.2% 61 11.7%

Raske 590 6.0% 145 9.0% 72 13.8%

76

Tahtlikku enesevigastamist esines peaaegu kolm korda enam MIUde puhul ja viis kordaenammPIUdepuhulvõrreldesmõõduka internetikasutajaga.Tabelis2esitatudtulemusednäitavad,et32,0%EuroopaPIUgrupija41,5%MIUgrupiõpilastestväljendasidmingisvormissuitsiidistmõtlemist,EestisPIUhulgasisegi49,1%.Suitsiidikatseidolisooritanud3,6%Eestiõpilastestja3,4%Euroopaskeskmiselt.PIUdeseasolisuurhulknoori(Euroopas17,5%jaEes-tis17,0%),kesolidennastvarasemalttahtlikultvigastanud.Täpsemaltpeatükis’Suitsidaalsusjamittesuitsidaalsedtahtlikudenesevigastused(TEV)’

Tabel 7. Ennastkahjustava käitumise ja interneti kasutamise seos Eesti ja 10 Euroopa riigi koo-

liõpilastel

JaotusYDQskaalaalusel

mõõdukadkasutajad ülemääraseltkasutajadPatoloogilisedinternetikasu-

tajad

n % n % n %

Tahtlikenesevigastamine

Eest

i Ei 777 97.6% 158 91.3% 44 83.0%

Jah 19 2.4% 15 8.7% 9 17.0%

Kõik Ei 9403 97.5% 1449 92.1% 415 82.5%

Jah 238 2.5% 125 7.9% 88 17.5%

Suitsidaalsus

Eest

i Eiesine 738 92.3% 134 76.1% 26 47.3%

Suitsiidistmõtlemine 60 7.5% 41 23.3% 27 49.1%

Suitsiidikatsed 2 .3% 1 .6% 2 3.6%

Kõik

Eiesine 8528 87.1% 1076 66.8% 291 55.1%

Suitsiidistmõtlemine 1238 12.6% 515 32.0% 219 41.5%

Suitsiidikatsed 27 .3% 19 1.2% 18 3.4%

Kokkuvõtvalt,käesolevonesimesemahukamüleeuroopaline(11Euroopariiki)uuring,misvõttisvaatluseallajatuvastaspsühhopatoloogiajaenesehävituslikukäitumiseningMIUjaPIUvahelisedseosed.Noortel,keskuulusidMIUsseesinesvõrreldesmõõdukateinternetika-sutajategasuurenenudriskkomorbiidselepsühhopatoloogiale.Kuidkõigeraskemakujulisemkomorbiidnepsühhopatoloogiaesinespatoloogilisteinternetikasutajatehulgas.SeeviitabvõimaluselevarajaseksennetuseksjasekkumiseksennekuiPIUeioleveelväljakujunenud.Niinaguuuringutesüldse,niikasiinonrasketehajäreldust,misonpõhjus,mistagajärg,sokasvaimsedhäiredoneeltingimuseks,etlapssatubinternetisõltuvussevõitekitabülemääraneinternetikasutusvaimseidhäireid.Onvõimalik,etõpilased,kellelilmnebpsühhopatoloogiajasuitsidiaalsekäitumisesümptomeidkasutavadinternettiselleksetpõgenedaomapsühho-loogilisevalujaprobleemideeest.Internetikasutaminevõibseljuhulollahakkamasaamisestrateegia.Kuidseeeioleainusvõimalus.Samutivõiboletada,etõpilastelvõivadilmnedaägedadpsühhopatoloogiasümptomidja/võisuitsidaalnekäituminevirtuaalsestmaailmastsaadudkogemusetõttu.Näiteksnoorukidvõivad langedaküberkiusamiseohvriks.Proble-maatilinekäitumineteisteseluvaldkondadesjamadalperekondlikfunktsioneerimine–neidnähakse samuti interneti sõltuvuse ennustajateks. Risk suureneb online mängurite puhul.NäiteksIda-Aasiariikidestonteada,etpoisidonsuuremariskialltõenäoliseltonlinemängu-

77

desuurepopulaarsusetõõtunendesriikides,misreeglinaonatraktiivsedpigempoistelekuitüdrukutele.

Sugudevahelist erinevust näitab ka see, et meessoost õpilased, kes kogesid depressiooni,ärevustjaprobleemesõpradega,langesidenamPIUkategooriassekuitüdrukud.Meieuurin-gutulemustejärgiontüdrukud,kellelesinevadkäitumisprobleemidvõihüperaktiivsus/tähe-lepanematus,tõenäolisemaltpatoloogilisteinternetikasutajategrupiskuipoisid.Tavapäraseltesinevad hüperaktiivsus/tähelepanematus ja käitumisprobleemid sagedamini poiste seas,seegavõiboletada,etomasoolemittetüüpilisteprobleemideallkannatamineseostubPIUga.

Noorukid,kellelonkäitumisprobleemidjahüperaktiivsus/tähelepanematusontihtiimpul-siivsedningimpulsiivsustomakordaseostataksesuitsidaalsekäitumisega.Patoloogilistinter-netikasutustpeetakseimpulsikontrollihäireks,seegaeeldatakse,etseisundid,midaseosta-takseimpulsiivsusega,ilmnevadkaPIUpuhulningantudoletusttoetavadkameieuuringutulemused.PIUsümptomaatikasarnanebnoorteriskikäitumisega,näiteksainetekuritarvita-misega,midaseostataksesamutitugevaltpsühhopatoloogia,suitsidaalsekäitumisejaimpul-siivsusega.Kunaimpulsiivsustseostatakseomakordatemperamendijaisiklikuarenguga,siisvõivadneedomadusedollaolulisedfaktoridPIUkujunemisel.Seevõibollaüheksseletuseksleitudseosteleimpulsiivsusegaseotudemotsionaalsetejakäitumuslikeprobleemide,suitsi-daalsekäitumisejaPIUvahel.Edasisedisikuomadusteuuringuidoleksid

Mida me teada saime?• Psühhopatoloogialjaennasthävitavalkäitumiselontugevlineaarne

seosinternetikasutusemustriga

• KõigesagedaminionPIUgrupisväljendatuddepressiivsetsümptomaatikat.Seoskäitumisprobleemide,hüperaktiivsuse/tähelepanuprobleemidejaPIUvahelolitugevaimnaissoohulgas;seosedPIUjadepressiooni,ärevusejasuhteprobleemidevahelolitugevammeessoopuhul

• Suitsidaalsuselonvägatugevseospatoloogiliseinternetikasutusega

Kuidas teadmist rakendada?• Hoidatähelepanualllasteinternetikasutusekestustjategevusi.

• Tõstavanemate,õpetajatejaõpilasteteadmisivaimsesttervisestjainternetiohtudest

• Märgatasõltuvuseriskivarakultjaleidalastelealternatiivsettegevust

• Sõltuvuskahtluseilmnemiselpöördudaspetsialistipoole.

78

6. KOOLIST PuuduMINE jA SELLE SEOS VAIMSE TERVISEGA

WE-STAYprojektikeskseosanaviidiläbiuuringõpilastekoolistpuudumisekohtaningselleseostestvaimsetervise,riskikäitumise,hoiakutega.

Eestisosales1636õpilast,sealhulgas790poissija837tüdrukut.Üheksaosalejateiavalda-nudküsimustikusomasugu.Osalejatekeskminevanusbaasuuringuajaloli14,4aastat.

Koguprojektibaasküsitlusesosales11186õpilastkuuestriigistningnendekeskminevanusoli15,1aastat.EdaspidionesitatudEestitpuudutavadandmed,kuieiolemärgitudteisiti.

joonis 1. WE-STAY uuringus osalenud õpilaste arv soo ja vanuse lõikes.

Koolistpuudumisekohtaoliõpilastelvõimalusvastatakolmeleküsimusele.

A)Kuukeskmisena,möödunudõppeaastal,mitmelpäevalpuudusidsakoolistvanema-tevõiõpetajanõusolekuta?

B)Kuukeskmisena,möödunudõppeaastal,mitmesttunnistpuudusidsakoolistvane-matevõiõpetajanõusolekuta?

C)Kuukeskmisena,möödunudõppeaastal,mitmelpäevalpuudusidsakoolistvanema-tevõiõpetajanõusolekul(haigus,esineminespordi-võikultuurivallas)?

Põhjusegapuudumineühekuujooksulolisedavõrdulatuslik,etmittepuudunuidolivaid7%.

joonis 2. Põhjusega koolist puu-

dunud õpilaste osakaal puudutud

päevade lõikes ühe kuu jooksul.

79

PõhjustakoolistpuudumisekohtaonkõikõpilastepooltavaldatudenesekohasedandmedkoondatudTabelisse1.27osalejatneidandmeideiavaldanud.

Tabel 1. Põhjuseta koolist puudunud õpilaste osakaal päevade ja üksikute tundide lõikes ühe

kuu jooksul.

Päevadearv,milonpuudutudüksikuidtunde

0 1 2 3-4 5-6 7-10 11+ Kokku

Puudutudpäevadearv

0 40.8% 6.3% 3.7% 2.1% .6% .2% .4% 54.1%

1 4.6% 4.0% 1.4% 1.7% .4% .1% .1% 12.3%

2 3.2% 2.1% 2.5% 1.4% 1.0% .3% .1% 10.7%

3-4 2.8% 1.5% 1.7% 2.2% 1.0% .3% .3% 9.9%

5-6 1.0% .4% .9% .9% .7% .5% .2% 4.7%

7-10 .8% .3% .6% .4% .6% .2% .4% 3.4%

11+ .7% .5% .3% .8% .3% .4% 2.0% 5.0%

Kokku 53.9% 15.2% 11.2% 9.6% 4.6% 1.9% 3.6% 100.0%

Tabelistnähtub,eterinevusedkahelviisilmõõdetudpõhjusetapuudumisevahelonväi-kesed. Edasiselt on aluseks võetud põhjuseta puudutud tervikpäevad kui tõsisem normistkõrvalekaldeilming.KuiEestisolineidõpilasi,kespõhjusetaeipuudunud54,1%,siiskõikidesuuringusosalnudriikidesoliselliseidõpilasi59,8%.

joonis 3. Põhjuseta koolist puudunud õpilaste osakaal puudutud päevade lõikes ning dihhoto-

miseerituna ühe kuu jooksul.

Õpilastel oli küsitluses toodud valikvastuseid märkides võimalik kirjeldada oma tegevusikoolistpuudumiseajal.Igavastajavõistehaniipaljuvalikuidkuiõigekspidas.Silmatorkavaltvastasligi2/3Eestiõpilastest,etmagavadkoolistpuudumiseajal.Teiseksjakolmandaksplat-seerunudtegevused– internetikasutamine jaüksindakodusolemine–polesamutiselts-kondlikuiseloomuga.Kõikideuuringusosalenudriikidehulgasonesikohalsõpradegahän-gimine.

80

joonis 4. Tegevused koolist puudumise ajal, järjestatud Eesti sageduse alusel (sinised tulbad),

võrrelduna kõigi uurigus osalenud riikidega (punased tulbad).

Kokkuvõtvaltasemelonkõikvaimsetervisenäitajadkoolistpõhjusetapuudunutelhalve-madkuimittepuudunutel.Jätku-uuringuandmetestnähtub,etsekkumistejärelkõikvaimsetervisenäitajadparanesid.

Tabel 2. õpilaste vaimse tervise indikaatorite keskmised väärtused koolist põhjuseta puudumi-

se lõikes baasuuringu ja jätku-uuringu andmetel.

UuringulaineNõusolekutapuudumine

Vaimseterviseindikaator

WHO-5 SDQ BDI-II DSHI PSS YDQ(internet)

BaasuuringEipuudunud 16.5 11.1 7.8 0.5 0.8 1.9

Puudusid 15.8 12.5 9.7 1.0 1.4 2.5

JätkuuuringEipuudunud 16.9 10.4 7.1 0.5 0.7 1.8

Puudusid 16.3 11.8 8.0 0.8 1.1 2.1

*Indikaatoritekohtatäpsemaltvtpeatükis1.4.Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud.

Sarnasedtulemusedonkateistesuuringusosalenudriikides.Eestinäitajadonpisutkehve-madkõigiindikaatoriteosasväljaarvatudWHO-5heaoluindeks.

Tabel 3. Kõigi uuringus osalenud riikide õpilaste vaimse tervise indikaatorite keskmised väär-

tused koolist põhjuseta puudumise lõikes baasuuringu ja jätku-uuringu andmetel.

UuringulaineNõusolekutapuudumine

Vaimseterviseindikaator

WHO-5 SDQ BDI-II DSHI PSS YDQ(internet)

BaasuuringEipuudunud 15.5 10.0 6.0 0.4 0.7 1.4

Puudusid 15.0 12.0 8.7 0.9 1.3 2.1

JätkuuuringEipuudunud 15.9 9.5 5.4 0.3 0.6 1.4

Puudusid 15.6 11.2 7.1 0.6 1.0 1.8

81

TeistestriikidestmõnevõrrarohkemeristuvadEestisdepressiivsusjainternetisõltuvus.

Depressiivsust on koolist põhjusta puudujate hulgas rohkem, eriti rasket depressiivsust,midaonligipoolerohkemkuimittepuudujatehulgas(2,4%ja4,2%vastavateõpilasteseast).

joonis 5. depressivsuse esinemine ja raskusaste lähtuvalt BdI-II mõõtetulemustest koolist põh-

justa puudumise lõikes.

Internetisõltuvus on koolist põhjuseta puudujatel oluliselt rohkem esindatud. YDQ abilmõõdetudpatoloogilistsõltuvustonneilkakskordarohkem(7,8%ja15,7%vastavateõpilas-teseast).

joonis 6. Internetisõltuvuse es esinemine ja raskusaste lähtuvalt YdQ mõõtetulemustest koo-

list põhjusta puudumise lõikes.

Alkoholitarvitamineonoluliseltsagedasemkoolistpõhjustapuudujatehulgas.Nädalas2-3kordavõirohkemjoovad(4,5%ja10,8%vastavateõpilasteseast).Samutitarvitavadkoolistpõhjusetapuudujadrohkemnarkootikumejasuitsetavadsigarette.

82

joonis 7. Alkoholi tarvitamise sagedus koolist põhjusta puudumise lõikes

joonis 8. Narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine elu jooksul koolist põhjusta puudumise

lõikes.

Mida me teada saime?• KoolistnõusolekutapuudumineonEestispõhjendamatultkõrge–

46%õpilastestpuudubvähemaltühepäevakuus

• Koolistnõusolekutapuudumineonseotudkehvematevaimsetervisenäitajatega

• Koolistnõusolekutapuudumineonveelgirohkemseotudriskikäitumisega

Kuidas teadmist rakendada?• Tegeleminekoolistnõusolekutapuudumisevähendamisegavõib

positiivseltmõjutadaõpilastevaimsettervist

83

7. VAIMNE TERVIS jA ELuVIIS

Väsimus ja ebapiisav uni on koolinoortel seotud mitmete psühho-sotsiaalsete ja tervise-probleemidega nagu näiteks meeleolu langus, tähelepanu ja mälu nõrgenemine, kontrollivähenemineomakäitumiseüle,elukvaliteedilangus.Seetõttuonolulineväljaselgitadaneedpotentsiaalselt muudetavad tegurid, mis suurendavad koolinoorte võimalust olla päevaselajal puhanum ja värskem ning seeläbi parema funktsioneerimisvõimega ja akadeemiliseltedukam.

Adekvaatneunionhädavajalikheaterviseningoptimaalsefüüsilisejakognitiivsetoimimi-sejaoks.Ebapiisavunieimõjutamitteainultelukvaliteetijaüldistheaolu,vaidseevõibohus-tadainimesetervist.Väheneunivõibmõjutadanegatiivseltmeeleolujakrooniliselthäiritudunivõibsuurendadameeleoluhäiretetekkimiseriski.Eritiselgeltonilmnenudseosärevusejauneprobleemidevaheljasedamõlematpidi–kehvunisuurendabärevushäiretetekkimiseriskiningüldineärevuspõhjustabunetust.Unegaseotudkaebusedonsagedasemadsuitsi-daalsetepatsientidehulgas,kuidkadepressioonijamuudepsühhopatoloogilisteseisunditepuhul,misonseotudsuuremasuitsiidiriskiga.

Kalasteljanoortelonuneprobleemidküllaltkisagedased.Uuringudonnäidanudteismeeasolulisimuutusiunestruktuuris,sealhulgasvajadustpikemaunejärgi.Muutusedtulevadsissekaööpäevarütmis,teismelisedeelistavadmagamaminnaningsamutiärgatasuhteliselthil-ja.Vaatamatafüsioloogiliselevajaduselemagadavähemalt8-9tundiigalööl,magavadteis-melisedööjooksulkeskmiselt7tundi.Seejuuresenamastieikorvaargipäevastestvähestestunetundidest tekkinud kahjusid ei järgi magamine nädalavahetusel ega lõunauinak. Kuidolulisemtäpsest tundidearvuston lihtne fakt,etnoor inimenemagabvähem,kui tasedavajab.Kooliõpilastepuhulkujutabväsimusjakroonilineunepuudustõsistohtunendeaka-deemiliseleedukusele.

Varasematesuuringutesteismelisteunemustritekohtaonväljatoodudterveridategureid,miskõiksoodustavadkroonilistunepuudust–elektroonilisemeediakasutamine(eritiõhtu-seljaöiselajalningmitmeseadmekasutamineüheaegselt),onlinevalmisoleksuheldasot-siaalvõrgustikes,kofeiinisisaldavatejookidetarvitamine,vähenevanemlikkontrolljareeglitepuudumine õhtuse magamamineku suhtes jne.Vajalikust lühema une põhjusena on väljatoodudkateismelistepäevaplaanipooltesitatavaidväljakutseid,millessepeavadmahtumaniiõppimine,hobid,osaliseajagatöötaminekuikaperekondjasõbrad.

Koolipäeva algust pisut hilisemal ajal peetakse ülemaailmselt üheks universaalsemaks jalihtsaminimuudetavakskeskkonnateguriksteismelisteunisusevähendamisel.Seejuuresonleitud, et koolipäeva alguse nihutamine näiteks 1 tunni võrra hilisemaks ei tingi enamastisamavõrrahilisematmagamaminekut,vaidnooredreaalseltsaavadkimagadaargipäevadelühelisatunnirohkem.Seeparandaboluliseltnendeakadeemilistedukust(niikooliskäimistüldiseltkuikaõppeedukust).

84

Igapäevane väsimustunne ja sellega seonduvad tegurid SEYLE uuringu põhjal

KuiSEYLEuuringusüvaintervjuudeläbiviijadpeegeldasidomavahetuidmuljeidsellest,misonriskikäitumisekünniseületanudjaseetõttuintervjuulekutsutudkoolilastepeamineprob-leem,siisesimesenanimetati–koolilapsedkurdavadväsimust.SEYLEuuringusesitatikoo-liõpilasteleküsimus„Kui sageli tunnedhommikutiennekooliminekutväsimust?”.Vastusednäitasidtõepoolest,et38,4%oliväsinudigalhommikul,27,1%sageli(3-4hommikulnädalas)ning 24,8% mõnikord (1-2 hommikul nädalas). Ainult 9,7% vastanutest olid vaid harva võimittekunagihommikutikooliminnesväsinud.

Hommikune väsimus enne kooli minekut on oluliselt seotud öiste unetundide keskmisearvugaargipäevadel(esmaspäevastreedeni).KuikeskmiseltmagasEestiteismelinekoolilapsöösel7,36(±1,18)tundi(poisid7,46tundi,tüdrukud7,27tundi),siisennekooliigalhommi-kulväsinudolnudõpilasedmagasid7,00(±1,27)tundi,sageliväsinudmagasid7,40(±1,11)tundi,harvaväsinud7,69(±1,01)tundiningväsimustmittekurtnud7,81(±1,05)tundi(vtjoonis1).

joonis 1. Kooliõpilaste hommikuse väsimustunde (%) ja öiste unetundide keskmise arvu seos

VäsimushommikulennekooliminekutoliEestiteismelistelkooliõpilastelseotudenamikuvaimsettervistiseloomustavatetunnustega–depressiivsus,ärevus,tahtlikudenesevigastu-sed,suitsidaalsus.

VäsimusesuurlevimustorkassilmakasubjektiivseheaoluskaalalWHO-5üksikkomponen-tidevõrdlemisel(vtjoonis2).Vastusedheaoluskaalaneljaleväitele(„Matunnenendrõõm-sajaheatujulisena“,Matunnenendrahulikunajapingevabana“,„Matunnenendaktiivsejaenergilisena“,„Mu igapäevaelu on täidetud mind huvitavate asjadega”) andsid suhteliseltsarnasetulemuse–valdavenamusõpilastest(39,3–58,2%)valisvastusevariandi„enamuseajast”ninggraafikontugevastikaldukõrgemaskooripoole.Vastusedagaväitele„Maärkanvärske ja puhanuna” andsid hoopis teistsuguse tulemuse –„enamuse ajast” vastusevarian-di valis 23,7% õpilastest, kõige suurem osa vastajatest valis variandi„enam kui pool ajast“(28,0%),kuidpaljudvastasidka„mittekunagi“(5,0%),„vahete-vahel“(15,0%)ja„vähemkui

45

40

35

30

25

20

10

5

0

8,0

7,8

7,6

7,4

7,2

7,0

6,8

6,6

une

pik

kus

ühel

ööl

(tun

di)

%

Igalhommikul Sageli Mõnikord Harvamittekunagi

Tunnenhommikulväsimust

85

pooleajast”(22,2%)ningselleväitevastustepõhjalkujundatudgraafikonsuhteliseltühtlanenormaaljaotusekõver.

joonis 2. Subjektiivse heaolu skaala (WHO-5) üksikkomponentide keskmiste skooride jaotus

(0=mitte kunagi; 1=vahete-vahel; 2=vähem kui poole ajast; 3=enam kui pool ajast; 4= enamuse

ajast; 5=kogu aeg)

Tähelepanuväärivonkaunetundidekeskmisearvujasubjektiivseheaoluindeksikogus-kooriomavahelineseos.Nagunähajooniselt3,onkõigekõrgemheaoluskoor(18<)nendelõpilastel, kes magavad öösel keskmiselt 8-10 tundi. Alla kriitilise piiri (<13) langeb heaoluskoornendelõpilastel,kesmagavadööselkeskmiseltvaid4tundiningkriitilisepiirilähedalonskoornendel,kesmagavad5-6ja12tundi.

joonis 3. Öiste unetundide arvu seos subjektiivse heaolu skaala (WHO-5) keskmise skooriga

60

50

40

30

20

10

0

%

0 1 2 3 4 5

Rõõmusjaheatujuline

Rahulikjapingevaba

Aktiivnejaenergiline

Värskejapuhand

Päevtäishuvitavat

12

11

10

9

8

7

6

5

4

Unetundeöö kohta

WHO-5 keskmine skoor

10 12 14 16 18 20

15,517,0

18,918,7

18,116,9

15,514,2

12,3

86

Väsimustunde seos eluviisi valikute ja vaimse tervise seisundiga

SEYLEuuringuandmeteletuginedestestitikoguEuroopakooliõpilastevalimipealseda,mil-liselmääraligapäevaneenesehinnangulineväsimustunneonseotudnendeeluviisivalikutejavaimseterviseseisundiga.Sellekskoostatikõigilekäesolevaanalüüsijaoksvaimseterviseseisundit jaeluviisivalikuid iseloomustavateleküsimustelevastanudEuroopakooliõpilaste(n=10010)andmetepõhjallogistiliseregressioonimudel.Mudelisolivaatluseall,kuidasonmõjutatudsubjektiivseheaoluskaalaWHO-5väsimustpuudutavväide(„Maärkanvärskejapuhanuna“)niisugustenäitajatepooltnagualkoholitarvitamine,üldinehinnangomatervi-seseisundile, stressis olemise sagedus, hommikueine söömine enne kooli, unetundide arv,kehalineaktiivsus,depressiivsus(BDIskoor).Heaoluskaalaväsimustpuudutavaleväitelean-tud vastused jaotati kaheks – enam kui pool ajast (vastusevariandid„kogu aeg”,„enamuseajast”,„enamkuipoolajast”)ningvähemkuipoolajast(vastusevariandid„vähemkuipooleajast”,„vahete-vahel”,„mittekunagi”).

Pooled(50%)kooliõpilastesteiärkahommikutivärskejapuhanuna.Kuidmissiismõjutabseda,kui sagelikooliõpilaneendvärske japuhanuna tunneb?Ühte logistilise regressioonimudelissepandianalüüsikskõikeelpoolnimetatudeluviisivalikuidjavaimseterviseseisun-ditiseloomustavadtunnused.Niisuguneanalüüsvõtabarvessekõigitunnustemõjukorraga,mitteeivaataseoseidpaarikaupa.Arvutatakseväljakonkreetsesttunnusesttulenevadšansidollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud,võttessamalajalarvessekõigiteistemudelissekaasatud tunnuste mõju. Näiteks on hästi teada varasematest uuringutest, et väsimusel jadepressioonilontugevseosningsagelivõibkiväsimusollamitteomaetteseisund,vaiddep-ressioonitunnus.Seegaonkindlastiolulinedepressioonitunnusekaasaminemudelisseningkuivaatamatadepressioonimõjuarvessevõtmiseleonväsimuseseosnendemuudetervistjaeluviisikirjeldavatetunnustegaoluline,siisvõibjäreldada,etainultdepressioonigaeisaaväsimustäraseletada.

Ootuspäraseltsuurendasdepressioonstatistiliseltoluliseltšansseollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud(OR=1.07).Kuiõpilasedhindasidomaterviseseisunditviimastelpäeva-delhalvaks(vastusevariandid„rahuldav”,„vilets”,„vägavilets”),suurenesidšansidollaväsinudülekahekorra(OR=2.19)ningkuiõpilasedvastasid,ettunnevadstressisageli(vähemaltkordnädalas),suurenesidsamutišansidollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud(OR=1,73).Kaalkoholitarvitamineolioluliseltunemustrigaseotud–tarvitadesalkoholi2võienamkor-danädalassuurenesidšansidolla rohkemkuipooltelhommikutestväsinud (OR=1.69).Sa-mutitulivälja,etkuihommikusöökieisöödavõisüüakseharva,siisolidšansidväsimusekssuuremad(OR=1.23).

Kaitseteguritenajäiolulisetulemusenasõelalesee,etükstundlisaundargipäevitiööselvä-hendabšansseollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud(OR=0.78).Kehaliselaktiivsuselolisamutipositiivneefekt.Näiteksolleskehaliseltaktiivne6päevalviimase2nädalajooksul(misolivalimikeskmine),vähenesidšansidollaväsinud(OR=0.98).

87

Halb unemuster ning selle seos vaimse tervise probleemide ja suitsidaal-susega

SEYLEuuringuükseesmärkidestoliuuridaunetundidearvumõjuemotsionaalsetelejakäi-tumuslikeleprobleemideleteismelistehulgas.UnetundidearvumõõtmisekskasutatiSEYLEküsimustikusjärgmistküsimust:Keskmiseltvõttes,mitutundiSaüheööjooksulmagad(es-maspäev-reede,vastatundides)?.Analüüsisvaadatiunetundidearvuseosterinevatepsüh-holoogilisteskaaladeskooridega:Zungiärevuseskaala (Z-SAS),Paykelisuitsiidiskaala (PSS)ningtugevustejaraskusteskaalal(SDQ).

Kokkuvastasküsimuseleunetundidekohta11788Euroopakooliõpilast.ÕpilasedmagasidEuroopaskeskmiselt7,7±1,3tundiöö jooksul (esmaspäev-reede).Erinevusedmaadevahelolidmõõdukad,EestikoolilapsedmagavadööjooksulpisutvähemkuiEuroopariikideskesk-miselt.Unetundidearvööselnäitasvanusekasvadeskergetvähenemisetendentsiningtüd-rukudmagasidkeskmiseltvähemkuipoisid.

UnetundidearvolinegatiivseskorrelatsioonisSDQtugevustejaraskustealaskaaladeskoo-ridega–midavähemunetundeööjooksul,sedakõrgemskooremotsionaalsetesümptomite,käitumisprobleemidejaeakaaslastegaprobleemidealaskaalal.KaüldineSDQskoorolikesk-miseltkõrgem,kuiunetundeööjooksulolivähem.Lisakskorreleerusväiksemaunetundidearvugakõrgemärevus(Z-SASskoor)jasuitsidaalsus(PSSskoor).Kuikõikeelpoolnimetatudomavahelkorreleeruvadtunnusedpandiühteregressioonimudelisse,misvõttisarvessekanendekoosmõju,jäiunetundidearvoluliseltseotuksjärgmistetunnustega–vanus,emotsio-naalsedsümptomidjaprobleemideakaaslastega,suitsidaalnemõtlemine.

SEYLEuuringustunemustri javaimsetervisenäitajateseostekohta jäikõlamatulemus–väiksem unetundide arv öö jooksul argipäeviti on teismeliste kooliõpilaste puhul seotudemotsionaalseteprobleemideningsuurenenudsuitsidaalsemõtlemiseriskiga.Vähenenudunetunnid olid teismelistel seotud ka käitumisprobleemidega ning eakaaslaste vahelistesuhteprobleemidega.Kunategemistoliristläbilõikeliseuuringuga,siiseisaamidagikindlaltväitaseosesuunakohta–kasvähenenudunetundidearvpõhjustabemotsionaalseidhäireidvõitulenebvähenenudunetundidearvemotsionaalsetesthäiretest,jääbmeilselleuuringuraamesväljaselgitamata.Varasematestuuringutestonteada,etseeseosvõibkiollamõlema-suunaline–kehvunisuurendabtulevikusemotsionaalsetehäireteriskiningväljakujunenudemotsionaalsedprobleemidsuurendavadtulevikusunetuseriski.

Muidugivõibväita,etväiksematunetundidearvuvõibseletadakaigasugustemuudepõh-justega nagu näiteks unetus, tervisehäiretest tulenevad unehäired, perekonna ja indiviidieluviis,normaalneerinevusunevajaduseosas.Neidtunnuseidkäesolevasuuringuspolnudvõimalikarvessevõtta.Siiskionalustarvata,etniisuurevalimipõhjalüldistustteheseiomakstäiendavadtunnusedsaadudtulemuseleolulistmõju.

Kunaprobleemidunegaonsellesvanusestavalised,siispeaksidniilapsevanemadkuiteis-melistegategelevadspetsialistidkäsitlemauneprobleemekuivägaolulistvaimsettervistjaheaolumõjutavatteguritningelluviimasekkumisi,misaitavadteismelistelkujundadatervis-likkeharjumusiningtehatervislikkeeluviisivalikuid.Seejuureseitohiunustadasedalihtsattõsiasja,etpelgaltadekvaatneunetundidearvööselonäärmiseltolulisemõjuga.

88

Tervislike ja ebatervislike käitumisviiside pingerida – koolinoorte teadmi-sed ja hoiakud

SEYLEuuringusantiosalejateleetteloetelutervislikestkäitumisviisidestningebatervislikestkäitumisviisidest.Needkäitumisviisidpalutireastadaalateskõigetervislikumast(võivasta-valtebatervislikumast)ninglõpetadesõpilasejaoksvähemtervisliku(võiebatervisliku)käitu-misviisiga.Kõigetervislikum(võiebatervislikum)käitumisviistähistatinumbriga„1”jakõigevähemtervislik(võiebatervislik)käitumisviisnumbriga„10”.Eestikooliõpilastepooltantudvastustetulemusedonantudjoonistes4ja5.

Eesti lastele tundub olevat hästi tehtud tervisekasvatuse tööd selles osas, mis puudutabhammastejakätepesemist,regulaarseliikumise,kehaliseaktiivsusejaspordigategelemiseolulisust,vajadustkorralikuunejärele(8tundivõirohkem)ningerinevatestsõltuvusainetesthoidumist(tubakas,alkohol,uimastid).Vähemtähtsakstervislikekäitumisviisidehulgaspee-taksetervislikkutoitumist(puu-jajuurviljadesöömist5kordapäevasvõienam)ningriskikäi-tumiseennetusmeetmeid (turvavöö jakiivrikasutamistningrasestumisvastastevahenditekasutamist)(vtjoonis4).

joonis 4. Loetelu tervislikest käitumisviisidest, mis paluti kooliõpilastel reastada alates kõige

tervislikumast (koht 1 üleval) kuni kõige vähemtervislikumani (koht 10 all)

Eestilastekeskmistepõhjalkoostatudebatervislikekäitumisviisidepingereasonkõrgeima-telkohtadelerinevadainetetarvitamisegaseotudkäitumisviisidnaguuimastitekasutamine,alkoholitarvitamine,joomatuuridjaalkoholijoobesjuhtiminevõisellisejuhigakaasasõitmi-ne, suitsetamine. Vähem ebatervislikeks peetakse seksuaalvahekorra ajal kaitsevahenditemittekasutamistningkehakaalu langetamisevõisäilitamiseeesmärgilkõhnumistablettide,-pulbrite või -vedelike kasutamist ning oksendamist või lahtistite kasutamist. Ebatervislike

Kohtpingereaskeskmiselt

Hammastejakätepesu

Regulaarneliikumine

Eiuimastitele

Korralikuni8+tundi

Sportimine

Eisuitsetamisele

Eialkoholile

Puu-jajuurviljadesöömine

Turvavöö,kiivrikasutamine

Rasestumisvastasedvahendid

012345678910

89

käitumisviisidepingereasveelgitahapoolepaigutasidõpilasedrelvakaasaskandmisejakak-lustesosalemise.Erilistebatervislikkusteinäinudteismelisedteleviisorivaatamisesja/võiar-vutikasutamisesüle3tunnipäevas(vtjoonis5).Viimatimainitudtulemusnäitaberitiselgeltteadlikkusetõstmisevajadust,kunamitmetesteisteskäeolevakogumikupeatükkidestulebväljajustnimeltliigseekraanieesistumisenegatiivnemõju.

joonis 5. Loetelu ebatervislikest käitumisviisidest, mis paluti kooliõpilastel reastada alates kõi-

ge ebatervislikumast (koht 1 üleval) kuni kõige vähem ebatervislikumani (koht 10 all)

Kokkuvõtteksvõiböelda,etvaldavväsimustunnejamadalpsühholoogilineheaolukooli-noortehulgasonseotudööselargipäevitimagatudunetundidevähesearvuganingebater-vislike eluviisi valikutega, mis mõlemad on kõrgema teadlikkuse, häid valikuid soodustavakeskkonnajatugevasisemisemotivatsioonikorralmuudetavadsuhteliseltkergesti,nõudma-taseejuuresolulisilisaressursse.

Kohtpingereaskeskmiselt

Uimastitetarvitamine

Alkoholijoobesjuhtimine

Alkoholitarvitamine

Seksilmakaitsevahendita

Kõhnumistsoodustavadained

Suitsetamine

Oksendaminejalahtistid

Relvakaasaskandmine

Kaklustesosalemine

TVjaarvuti3+tundi

012345678910

90

Mida me teada saime?• Õpilastest2/3onkoolipäevitiväsinudkasigalhommikulvõisageli

ningvaid1/10poleüldseväsinudvõionsedaharva

• Unetundidearvjaväsimustunneonseotudvaimsettervistiseloomustavatetunnustega

• Hommikustväsimustunnetmõjutavadoluliseltniiunetundidearv,üldineterviseseisund,stressikogemisesageduskuikaeluviislaiemalt

Kuidas teadmist rakendada?• Vajalikonnoorteenditeadlikkusetõstmineerinevateeluviisivalikute

mõjustnende(vaimsele)terviselejaakadeemiliseleedukuseleningmotivatsioonisuurendamineomakäitumisvalikutemuutmiseks

• Vajalikonvanemlikkontrolljakaspetsialistidetähelepanuteismeliste„unehügieeni“suhtes(näiteksmagamaminekuaeg,ekraanieesistumine)

• Keskkondakujundavategurinavõikskaaludakoolipäevaalgusenihutamisthilisemaks

91

8. NOORTE VABA AjA KASuTuS jA HOIAKud

Lühendid:SEYLE–EuroopaKomisjonijaSotsiaalministeeriumikaasfinantseeritudprojekt„Sa-vingandEmpoweringYoungLivesinEurope“;KMI–Kehamassiindeks–BodyMassIndex;M–poisid,N–tüdrukud;

Nooredkirjeldavadjamääratlevadennasttihtijustläbivabaajategevuste–olensee,mille-gategelen.Kuigimeieuuringutulemusedeiannavõimalustmääratledauuritudnoorteiden-titeeti, saame siiski veidike piiluda nende sisemaailma.Võimalus vaba aega meelepäraseltveetajasedasisustadaennastarendavatejalõõgastavatetegevustegaonolulineosanoorteelust.Vägapaljuskipannaksenooreseasalusomaedasiseleelule,mismuidugieitähenda,etmõtlemis–jakäitumismustridhilisemaselusenameimuutuks.Hobidestjaharrastustestvõibväljakasvadateadmine,midahiljemedasiõppidaningmillistelukutsethilisemaselusomandada.Noortevabaajaveetmiseviispeegeldabüheltpooltnoorteväärtushinnanguid,teiseltpooltagaolemasolevaidvõimalusi.Seegaontaoliseduuringudjaülevaatedolulisederinevateteenustepakkujatejaarendajatejaokskuikaüldisemaülevaatesaamiseksnoortesuhtumistestjaelufilosoofiast.

Vabaaegeioleüheseltmõistetav,kuidüldiseltonseekohustuslikesttegevustestülejäävaeg,midainimenesaabsisustadaendalemeelepärastetegevustega.Valdavaksvabaajade-finitsiooniks kooliõpilaste seas on kas kodus olles või sõpradega koos veedetud aeg, miseihõlmaorganiseeritudja juhendatudtegevusi.Seeonaeg,milnoorsaabisevalidamidajakuidastateeb,miltasaabollavabaltselline,millinetaon.Paljuonhakatudrääkimannmagamistoakultuurist,kunaühaenamomavabastajastveedavadnooredomatoastarbi-deserinevatsortimeediat.Nendetubaonnendeprivaatsfäärningkuivarasemaltkogunesperekondõhtulpealetöödjakoolikoosteleviisoriette,siistänapäevalonsedaühavähem.Noored,kellelonomatoasarvutijamuudmeediatarbimisevahendideelistavadmeediattar-bidaomaettevõisõpradega.

Antuduuringuskäsitletinoortemeediatarbimist,sportlikkeeluviise,kultuuritarbimistningsuhtumisi/hoiakuid.Andmedkogutipool-struktureeritudanonüümseküsimustikuabil.Tööpõhineb rahvusvahelise projekti„Saving and EmpoweringYoung Lives in Europe (SEYLE)”raamesläbiviiduduuringuandmetel.Täpsemaltprojektieesmärkide,tegevusteninguuringumetodoloogiakohtasaablugedaantudkogumikuesimesespeatükis.

Televiisori ja arvuti kasutus

Meieuuringutulemusednäitavad,etarvutikasutaminekasmängimiseksvõinetissurfami-seksningteleviisorivaatamineontüüpilinenoortevabaajaveetmiseviis.Küsitlusespalutinoortel hinnata, kui palju tunde nad veedavad päevas kas televiisorit vaadetes või arvutismängides/surfates.Tabelist1nähtub,etsuuremosaEuroopanoorijäiomameediakasutuselt1-2tunni(41,6%)või2-3tunnijuurde(32,2%)päevas.Marginaalseksjäidnoored,keskasu-tasidarvutitvõivaatasidteleviisoritenamkui8tundipäevas(1,4%)janeed,kestegidsedavähemkuitunnipäevas(15,7%).KuivaadataeraldiEestinoori,siis32,2%vaatasidteleviisorit/kasutasidarvutit1-2tundipäevasja45%vaatasteleviisorit/kasutasarvutit3-4tundiigapäev.

92

KeskmiseltkasutasidEestinooredinternettipäevas2,8tundi,11riigikeskmineoli2,2tundipäevas. Selgub, et 79,5% Eesti noortest kasutavad internetti igapäevaselt, Euroopa noortekeskmineoli61,4%.Vaidmõnedkorradnädalaskasutasinternetti25,4%kõigiuuritudriikidenoortestja18%Eestinoortest.Neid,kesüldseinternettieikasutanudolialla1%.

Tabel1: Televiisori/arvuti kasutamine Euroopa noorte seas

Riik

Aegakulunudteleviisorivaatamiskes,arvutismängimiseksvõinetissurfamiskespäevas

Vähemkui1

tund1-2tundi 3–4tundi 5-6tundi 7-8tundi

Rohekmkui8

tundiKokku

n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n

Austria 158(16.6%) 477(50.2%) 273(28.7%) 36(3.8%) 4(.4%) 3(.3%) 951

Eesti 57(5.5%) 332(32.2%) 464(45.0%) 140(13.6%) 28(2.7%) 11(1.1%) 1032

Prantsusmaa 235(23.8%) 480(48.6%) 219(22.2%) 41(4.1%) 7(.7%) 6(.6%) 988

Saksamaa 135(9.4%) 537(37.2%) 543(37.6%) 151(10.5%) 39(2.7%) 38(2.6%) 1443

Ungaru 173(17.3%) 433(43.2%) 328(32.7%) 56(5.6%) 9(.9%) 3(.3%) 1002

Iirimaa 294(27.2%) 521(48.2%) 217(20.1%) 38(3.5%) 6(.6%) 6(.6%) 1082

Iisrael 165(16.8%) 295(29.9%) 307(31.2%) 102(10.4%) 41(4.2%) 75(7.6%) 985

Itaalia 166(13.9%) 515(43.2%) 405(33.9%) 88(7.4%) 13(1.1%) 6(.5%) 1193

Rumeenia 151(13.3%) 393(34.7%) 442(39.0%) 118(10.4%) 25(2.2%) 5(.4%) 1134

Sloveenia 174(14.9%) 519(44.5%) 391(33.5%) 69(5.9%) 6(.5%) 7(.6%) 1166

Hispaania 181(17.6%) 487(47.5%) 280(27.3%) 61(5.9%) 10(1.0%) 7(.7%) 1026

Kokku 1889(15.7%) 4989(41.6%) 3869(32.2%) 900(7.5%) 188(1.6%) 167(1.4%) 12002

Seegavõiböelda,etkuigiEestinoortemeediatarbimineonkõrgemteisteuuritudriikidekeskmisest, ei ole erinevus väga suur. Noorte tegevustest internetis saab lähemalt lugedapeatükist„Internetikasutusjasellesttulenevadohud“.Siinvõikslisada,etniiarvutitkuiinter-nettikasutataksekafilmidejaseriaalidevaatamiseksningkasõpradegasuhtlemiseks.See-gaeipruugikajastudakogusõpradegaveedetudaegnönäost-näkkukohtumisteall,vaidsuhtleminetoimubkavirtuaalseskeskkonnas.Niisiis,noortevabaajategevusonmuutunudprivaatsemaks, enameipruugikülastadavõi istudakoosperega televiisoriees. Internet jaarvuti/tahvelarvuti/nutitelefon on vähemalt osaliselt asendanud raamatukogu, kino, väljasmängimise(arvutimängud!),vahetusuhtlemisejaveelpaljuteisifunktsiooneinimelus.

SEYLEuuriskapatoloogilistinternetikasutust(loelähemaltpeatükist„Internetikasutusjasellesttulenevadohud“)ningantuduuringutulemustepõhjalvõiböelda,etuuritudüheteist-kümnesriigiskuulubinternetisõltuvuseriskirühma(ülemääraneinternetikasutus)13,4%uu-ritudnoortestningsõltuvusonjubaväljakujunenud4,4%noortest.VaadateseraldiEestitonantudnäitajadkõrgemad:riskirühmakuulub17%noortestningsõltuvusonväljakujunenud5,3%noortest.Seegakuigiarvutijainternetikasutuselonpaljupositiivseidomadusienese-arendamisejmnäol,tulebvanematelsiiskikaenamtähelepanupööratainternetivõimalikelekahjulikelemõjudelenoortevaimsetervisesuhtes.

93

Samauuringukohaseltonkõigepopulaarsematekstegevusteksinternetisvideotevaatami-ne(youtube,vimeojms),sotsiaalmeedia(Facebook)jamuusikaningvideoteallalaadimine,miskinnitabeelnevaltväidetut,etnooredkasutavadinternettiomavahelisesuhtluskanalinakuikannkinoaseainena.Siinvõibühepõhjusenanähakaelukallidust.Filmiallalaadimineonpõhimõtteliselttasuta,samalajalkuikinopileton3-8eurot,samakäibkontsertide,CD-dejmskohta

Kehaline aktiivsus

SEYLEuuringselgitas,kuipaljuoliviimasekahenädalajooksulonolnudpäevi,milnooredtegidsportivähemaltühetunnijooksul.Keskminetulemus11riigipealeoli6,5,Eestinoortekeskmineaga7,8tundi,mistähendab,etnooredteevadsportikeskmiseltülepäeva.KõigesagedaminitegelesidspordigaSloveenianoored–kahenädalajooksulkeskmiselt8,4päevaningkõigevähemItaalianoored–3,8päeva.

Viimasekuuekuujooksuloliregulaarseltsportiteinud69,5%uuritudriikidenoortest.Eestisoliantudnäitaja75,3%.Kõigemadalamregulaarsesportimiseprotsent-52,4%oliRumeeniasningkõigekõrgemIirimaal-86,2%.Eestiolidteiselkohal.Üldiseltvõiböelda,etkõigisriikidesolid tulemusedküllaltkihead–ülepooltenoortest tegeleb regulaarselt spordiga.LemmikspordialadeksEestinoorteseasolidtantsimine,jalgpall,kergejõustik,tennis,korvpall,ujumi-ne,jooksminejajõusaaliskäimine.Mitmednooredtegelesidkabädmintoni,jalgrattaspordijavõrkpalliga.

Kuivaadatasoolisierinevusi,siistüdrukudteevadvähemsportikuipoisid.SEYLEandmetepõhjal näeme, et keskmiselt on tüdrukud kahe nädala jooksul teinud vähemalt ühe tunnitrenni5,9päevaljaposid7,2päeval.

Kehamassiindeks

Kehamassiindeks(KMI-BodyMassIndex)ontihedasseosesinimesekehaliseaktiivsusegajanäitabinimesekaalujapikkusesuhet.Sedakasutatakserasvumisemääramiseksningsüda-me-veresoonkonnahaigustessehaigestumiseriskihindamiseks.KMImääradtöötas1985aväljaMaailmaTerviseorganisatsioon(Kehamassiindeks.com)jasedaarvutataksejagadesini-mesekehakaalukilogrammidespikkuse(märgitunameetris,mittesentimeetrites)ruuduga.Normaalkaaluvahemikon19-24,9.

KehamassindeksijärgiolienamuselEuroopanoortestnormaalnekehakaal,kuidülekaaluli-susontänapäevalnoortehulgassuuremprobleemkuialakaalulisus.Ülekaalulisioliuuringuskeskmiselt17,5%(M-23,1%,N-13,0%),Eestisülekaalulisiisegi11,9%(15,4%poisseja9%tüdrukud). Alakaalulisi oli uuringus keskmiselt 1,8% (2,5% poisse ja 1,3% tüdrukud), Eestisolidvastavalt2%(2,2%poisse ja1,8%tüdrukud).Nendeleandmeteletoetudeseioleano-reksia,dieedipidaminejmsõnneksnoorteseaseritisuure levikuga,samasonülekaalulisushilisemsüdamejaveresoonkonnahaiguseningdiabeedirisk.

KuiseostadaKMIjafüüsiliseaktiivsusetasetsiisnäeme,etalakaalulisedtüdrukudtreeni-vad kõige enam, mida kõrgem on KMI seda vähem trenni tehakse. Kõige enam spordivadnormaalkaaluspoisid,seejäreltulevadalakaalulisedningkõigevähemtreenivadülekaaluli-sedpoisid.Lisakskäivadalakaalulisedtüdrukudkõigerohkeminternetisningneilonkõige

94

rohkemseksuaalpartnereid,poistelagavastupidi– justülekaalulisedkäivadkõigerohkeminternetisningneilonkõigeaktiivsemseksuaalelu.Lisakstorkassilma,etalakaalulisedtüdru-kudkaklevadvõrreldesteistegarohkem.Stressinäitajadonsuurimadekstreemsematekeha-kaaludepuhul:tüdrukutestressinäitajadonsuurimadülekaalulistetüdrukutepuhul,poistelvastupidi–alakaalulistepuhul.

joonis 1. Becki depressiooni skaala seos kehamassi indeksiga

ÕpilastekehamassiindeksijadepressiivsesümptomaatikaseosmõõdetunaBeckidepres-siooniskaalaganäitab,etnormaalkaalusõpilastelleitivähemdepressioonisümptomaatikat.Ekstreemseülekaalugatüdrukutelondepressiivnesümtomaatikakõigekõrgem(Joonis1).

14.0

12.0

10.0

8.0

6.0

4.0

2.0

0.0Ekstreemne

alakaalEkstreemne

ülekaal

Tüdrukud Poisid

Alakaal Normaalkaal Ülekaal

95

Lugemus, filmid ja muusika

SEYLEuuringuraamesküsitinoortekäestnendeviimatiloetudraamatute,vaadatudfilmideningmuusikapaladekohta.Tabelis2onväljatoodudtopkümmeEuroopajaEestinoortevii-matiloetudraamatut.

Tabel 2. Viimased loetud raamatud.

Euroopa TOPLugejate

arvEesti TOP

Lugejate

arv

1 Videvik 901 KolmMusketäri 201

2 HarryPotter 563 VäikePrints 103

3 Noorkuu 500 Videvik 96

4 Päikesevarjutus 348 Päikesevarjutus 86

5 Mara 243 Noorkuu 81

6 Koidukuma 157 OliverTwistiSeiklused 55

7 Kolmmusketäri 209 KõrbojaPeremees 54

8 Amore14 130 Libahunt 52

9 VäikePrints 108 KärbesteJumal 49

10 Poisstriibulisespidžaamas 104 Kalevipoeg 40

Antudülevaatestselgub,etnoorteraamatutevalikudtulenevadsuurelmääralpopkultuu-ristningonseotudsamanimelistefilmihittideganaguVidevikusaagajaHarryPotterijärjefil-mid(Tabel3).Koidukuma(2008),Päikesevarjutus(2007),Noorkuu(2006)jaVidevik(2005)onkõikteismelisteromantilisedseiklusdraamad,millestkõigistonkakinosjooksnudfilmid.An-tudküsitlusonläbiviidudaastal2009-2010,samaskõigepopulaarsemraamatnoorteseasoli2005.aastalilmunud„Videvik“,miseiolnudtoonaenamuudiskirjandus.Kuiagaarvessevõtta,etfilmantudraamatupõhjaltuliväljaaastal2008võibarvata,etnooredjõudsidantudraa-matuniallespealefilmivaatamist.Samatendentsivõibnähateistepopulaarseteraamatutepuhul:HarryPotterisarjast,JohnBoyne„Poisstriibulisespidžaamas“ningkaItaalianovellist„Amore14“oliküsitluseleeelnenudja/võisamalaastalfilmkinnojõudnud.„KolmMusketäri“ja„VäikePrints“onilmseltkoolikohustuslikukirjanduseraamesläbiloetud.Siitvõibjäreldada,etnooredloevadraamatuid,misonolnudaluseksneilemeeldinudfilmidelevõikohustuslikukirjandusenaläbiloetud.Seegafilmtundubolevatesimenemeedium,mitteraamat,millestjäreldame,etvisuaalnekultuuronnoortehulgasolulisem.

Tabel 3. Viimased vaadatud filmid

96

Euroopa TOP Vaatajate arv Eesti TOP Vaatajate arv

1 Avatar(2009) 1211 Videvik(2005) 115

2 Videvik(2008) 942 Orb(2009) 92

3 Noorkuu(2009) 646 InetuTõde(2009) 86

4 Pohmakas(2009) 507 Pohmakas(2009) 82

5 2012(2009) 462 TereTulemastZombimaale(2009) 73

6 HarryPotter(2009,2010) 388 Transformerid(2007) 63

7 Titanic(1997) 348 Lõpp-Punkt4(2009) 57

8 Kuumpirukas(1999) 245 Riskikuller(2008) 47

9 Üles(2009) 228 Hr.JaPr.Smith(2005) 44

10 SherlockHolmes(2009) 181 Ettepanek(2009) 34

Sarnaseltraamatutevalikugafigureerivadfilmidenimekirjassamadnimed:taaskordnäemeVidevikujaHarryPotterisaagasid,misküsitlusekorraldatudajalolidjustfilmidegaväljatul-nud(Tabelid3ja4).KõigepopulaarsemadehkTOPkümnessejõudnudfilmidonilmselgelthiljutisedkinohitid,vaidkaksfilmitopkümneseioleäsjakinosjooksnud:„Titanic“(1997)ja„Kuumpirukas“(1999).Tegemistonpeaasjalikultameerikakinoga,seetunduberinevaterii-kidenoorteühinemaitseehksee,midaigalpoolvaadatakse.Siineioleagategemistainultnoorte sihtrühmaga, 1970nendatest alates on USA filmid hõivanud umbes 50% eetriajasttänu väga heale turundusele , samal ajal kui nende filmitoodang jääb maailmamastaabisvaidligi5%juurde.Antudsituatsiooneioletänasekssuurestimuutunud.NooredmainivadkaEuroopakinojaomariigifilme,kuidnendevaatajaskondvõrreldesAmeerikakinogaonmärkimisväärseltväiksem.

KuivaadataainultEestinoortefilmieelistusi,siisnäeme,etsarnaseltteisteriikidenoortegaonkõigepopulaarsemadHollywoodikinohitidningraamatuvalikpeegeldabennistkirjelda-tut – menukad onVideviku saaga filmist raamatuni või kohustusliku kirjanduse raamatud.KogunimekirjaulatusessattusnendesekkaväheselmääralkaEuroopakinoshEestifilme.Eestifilmidestmainisidnoored:„Minaolinsiin“(2008;režissöörReneVilbre),„Kevade“(1969;režissöörArveKruusement),„Klass“ (2007;režissöör IlmarRaag),„KuhuPõgenevadhinged“(2007,režissöörRainerSarnet),„Ruudi“(2006,režissöörKatrinLaur),„JanUuspõldlähebTar-tusse“(2007,režissööridAndresMaimikjaRainTolk),„Kuldrannake“(2006,režissöörJüriSil-lart),„PühaTõnukiusamine“(2009,režissöörVeikoÕunpuu),„Kunksmoor“(1977,1978režis-söörHeinoPars),„Diskojatuumasõda“(2009,režissöörJaakKlimi)ningUSAjaEestiühisfilm„Laulevrevolutsioon“(2006,režissööridJamesTusty,MaureenCastleTusty).Kuianalüüsidaantudfilmidevalikut,siissiinleidubniinoorteleomasematjateemakohasematvalikutnagu„Klass“,„Kuhupõgenevadhinged“või„JanUuspõldlähebTartusse“,kuikafilmiklassikat,misvõibollaseotudkaskoolikohustuslikukirjandusevmkoolinõuetega,agakasoovigaEestifilmiajaloogatutvusttehanagu„Kevade“,„Kunksmoor“võikadokumentaalfilmLaulvastre-

97

volutsioonist.Teisalttorkabsilmanäiteks„PühaTõnukiusamine“,misomaolemuseltonraske-minimõistetav,eksistentsiaalneningkindlastimittepeavoolumeelelahutus.

VaadatesEestinoortefilmieelistusižanritejärginäeme(Joonis1),etkõigepopulaarsemadolidpoisteseaskomöödiad,märulidjaseiklusfilmid,tüdrukutetopkolmeksolidkomöödia,draamajaseiklusfilmid.Tüdrukudvaatasidmärkimisväärseltenamromantilisifilme,fantaasiafilmejathrillereid.Poisidvaatasidtüdrukutegavõrreldespaljuenammäruleidjakrimifilme.Õudusfilmid(horrorkategooria)olidüpristasavägiseltesindatudmõlemasoopuhul.Ootus-päraseltolivähemainituddokumentaalfilme,muusikafilmejmspetsiifilisemaidžanre,kuidreaalsuseslinastubantudfilmekakinodesvähemningsamutieinäidataneidniipaljutele-viisorist.Teisalt,tänapäevalonomalemmikžanrejafilmenoortelvägalihtneleidajahankida,seegatulebarvata,etsiinnetulemuspeegeldabnoortetegelikkefilmieelistusi.

joonis 2. Eesti noorte lemmikžanrid

Noorte poolt väljatoodud filmide hulgas oli ka mõningaid huvitavaid pärleid. NimekirjasleidsidmainimistnäiteksTaanivastuolulisesuurmeistriLarsvonTrieri„Tantsijapimeduses“(2000),misräägibüheüksikemaunistustestjakurvastsaatusestja„Antikristus“(2009).VäljavõibtuuaveelautismiteematpuudutavaAustraaliafilmi„BlackBalloon“,filmiklassika„Break-fastatTiffanies“(1961)ja„Birds“(1963),Geijalesbiteemalise„Transameerika“(2005)ja„Thelastyear“(2002),Prantsuseajaloolisefilmi„Moliere“(2007),Soomeajaloolisedraama„Talvesõ-da“(1989),Hispaaniamüstilisehorror-draama„TheNameless“(2000),RomanPolanski„NinthGate“(1999)võinäiteksJimJarmouschi„Kohvijasigaretid“(2003).Valikusseolidsattunudka mõned dokumentaalfilmid näiteks 70-80ndate psühhedeelsest rokkbändist Pink Floyd(2004),Lätisvändatud„Nõukogudelugu“(2008)ningfilm20nendasajandiesimeselpoolelelanudprantsusekuulsastlauljannastEdithPiafist(2007).

Kunakõikmeidümbritsevavaldabparatamatultmeilemingilmääralmõju,siisarvatakse,etvägivaldsetefilmide,mängudejmsülemääranetarbiminegenereeribnoortesagressiivsust.

800

700

600

500

400

300

200

100

0

Tüdrukud

Komöödia/P

erefilm

id

Draama

Seiklus

Märul

Fantaasia

/Ulm

e

Horror

Krimi/M

üsteeria

Triller

Romantik

a

Animatsi

oon

Muusika/M

uusikalid

Dokumentaal/A

jalugu

Poisid

98

Antudmatejalialuselstatistiliselttõenäolistkinnitustmeselleleväiteleeisaanud,kunauu-ritavadrühmadjäidvägaväikesearvulisteks.Samutionraskeotsustada,kassuitsidaalsekal-duvudegavõiagressiivsednooredeelistavadvägivallasugemetegafilmevõisellisedfilmidgenereerivadnoortesvägivaldsust.

Muusikaosasvõiböelda,ettopkümnessejõudsidsarnaseltfilmidegapopkultuurijaklubihitidnagu„SexyBitch“või„StereoLove“ningjällegiUSAmuusikamaastikusuurnimednaguLadyGaga,Rihanne,LinkinPark,Beyoncejpt(Tabel4).

Tabel 4: Eesti noorte enim kuulatud muusikapalad

Nr Muusikapala Kuulajate arv

1 DAVIDGUETTAFTAKON-SEXYBITCH 71

2 EDWARDMAYA-STEREOLOVE 37

3 BLACKEYEDPEAS-IGOTTAFEELING 19

4 LINKINPARK-NEWDIVIDE 18

5 LADYGAGA-BADROMANCE 17

6 BEYONCE-SWEETDREAMS 16

7 PITBULL-HOTELROOMSERVICE 16

8 BLACKEYEDPEAS-MEETMEHALFWAY 14

9 RIHANNA-RUSSIANROULETTE 14

10 SIDNEYSAMSON-RIVERSIDE 14

Noortemuusikamaitseolimõnetilaiahaardelisemfilmidevalikust.Mainitiigihaljaidmuusi-kapaluEltonJohnilt,BobMarlylt,LedZepplinilt,biitlitelt,MichealJacksonilt,ABBAltkuikavä-heselmääralklassikalistmuusikatChopin,Beethovenilt,Debussy´lt.Popjapop-rokkmuusikaseasesinesüprispaljukaraksemakoelisematmuusikatniilegendaarseltMaetaalicalt,AC/DC-lt,JudasPreist´ltkuikatänapäevasemaidlugusidKornilt,Rammsteinilt,Slipknotilt,RiseAga-instilt,Nightwishiltjateistelt.LisakskuulavadEestinooredEestimuusikatpaljuenamkuinadvaatavadEestifilme–Noorkuu,Kreisiraadio,OttLepland,Ruja,MeieMees,Smilers,Metsatöll,VaikoEplik jaEliit,LiisiKoikson,Kruuv,JaanTätte,Terminaator,Mari-Liis,UrbanSymphony,JaakJoala,Dagö,Nexus,IvoLinna,JMKE,Vennaskondningveelpaljuteisileidusnoorukiteviimatikuulatudlugudeseas.NagunähaontegemistniiEestivanategijatekuiuutetulijateganingmuusikažanridonsamakirjudkuivälismaisemuusikapuhul.Seegavõiböelda,etkuifil-mideeelistustundusnoorukitelolevatüksluisemaltHollywoodikeskneningraamatunimekirisuuresosaskoolikohutuslikukirjandusesttulenev,siismuusikavalikolikõigemitmekülgsem.

99

Hoiakud: gruppi kuulumine, pere, sõbrad, töö, religioon, poliitika

Noortekäestküsitikuivõrdnadtunnevad,etkuuluvadmingissegruppi:kaspeaaegumitteüldse,vahetevahelvõitihti.Ühtekuulumistunneonenamusenoortejaoksvägaoluline,seetagabteatudturvatundeningväldibisolatsioonijatõrjutust.Muidugiolenevaltinimtüübiston kuulumine mõne jaoks oluline, mõni aga eelistab olla väljaspool kindlaid gruppe ningtunnevadennastpareminimaailmaüksindaavastades.Teatudühtekuuluvustningomaeluteistegajagamistpeetakseagaenamastioluliseksjustiseendatundmaõppimiseseisukohalt.

Tabelist5näeme,etuuritudriikides63,7%noortesttundis,etnadkuuluvadkoguaegvõitihtigruppi;26,2%tundissedavahetevahelning10,1%leidis,etnadeikuulupeaaeguüldsemingissegruppi.Gruppikuulumise tunneolikõigekõrgemSloveenianoorteseas -84,3%ningkõigemadalamPrantsusmaanoortepuhul,kusainult42,6%noortestleidis,etnadkuu-luvadgruppikoguaeg.Prantsusmaalolikakõigesuuremprotsentvastanuist,kesleidsid,etnadpeaaegukunagigruppieikuulu–19,2%.Eestinoortestleidis63,7%ehksamamis11riigikeskmine,etnadkuuluvadgruppikoguaegvõitihti;29,5%leidis,etnadkuuluvadgruppivahetevahelning6,8%vastas,etnadeitunnegruppikuuluvustpeaaegukunagi.

Tabel 5. Noorte hinnang enda gruppikuuluvusele

Kassatunned,etsakuuludgruppi?

Harvavõimitteüldse Vahetevahel Tihtivõikoguaeg

Arv % Arv % Arv %

Austria 95 10,1% 208 22,2% 633 67,6%

Eesti 70 6,8% 304 29,5% 657 63,7%

Prantsusmaa 192 19,2% 381 38,1% 426 42,6%

Saksamaa 149 10,4% 406 28,3% 882 61,4%

Ungari 58 5,9% 176 17,8% 756 76,4%

Iirimaa 57 5,6% 248 24,5% 707 69,9%

Israel 134 11,5% 347 29,8% 685 58,7%

Itaalia 120 10,1% 317 26,7% 749 63,2%

Rumeenia 129 11,4% 336 29,6% 671 59,1%

Sloveenia 30 2,6% 153 13,1% 984 84,3%

Hispaania 185 18,0% 287 28,0% 553 54,0%

Kokku 1219 10,1% 3163 26,2% 7703 63,7%

100

joonis 3. Gruppi kuuluvuse tunne

Uuritud Euroopa riikide noorte käest küsiti ka nende hoiakuid: kui oluliseks peavad nadomaelusperekonda,sõpru/tuttavaid, tööd, religiooni japoliitikat.Kõigeolulisemakspeetiperekonda(79,5%),millelejärgnessõpruskond(72%).Töödpidasvägaoluliseks42%noor-test,religiooni15,2%japoliitikat5,2%(Joonis4).

joonis 4. Euroopa ja Eesti õpilaste hoiakuid

64% 64%

26% 29%

7%10%

Euroopa Eesti

Kuulunvahetevahelgruppi

Eikuulukunagigruppi

Kuulungruppikoguaeg/tihti

Euroopa

80%75% 72% 71%

42% 44%

15%

5%4% 3%

Perekond Sõbrad Töö Religioon Poliitika

Eesti

101

Eestinoortepuhulolidnäitajadsarnased:74,5%leidis,etperekondonvägatähtis,71,2%etsõbradonvägaolulised,töödhindasvägaoluliseks44,1%ja2,9%poliitikatja4,1%religiooni.Kuivaadatariikeeraldi,siistöödhindasidkõigekõrgemaltIsraelijaItaalianoored,samalajalkuiIirimaalleidiskoguni5,4%noortest,ettööeioleüldseoluline.PerehindasidkõigeenamRumeenianoored(92%)ningkõigeenamnoorioli Iisraelis,kesleidsid,et perekondeioleüldseoluline (2,6%).Sõprussuhteidhindasidkõigeenam Iirinoored (80,9%),13,6% Iisraelinoortestagaleidis,etsõbradjatuttavadeioleüldseolulised.

Iisraelinooredhindasidsilmatorkavaltpaljuolulisekspoliitikat.Koguni27,4%noortestlei-dis,etpoliitikaonvägaoluline,samalajalkui11riigikeskmineoli5,2%ningnäiteksEestinäitajaoli2,9%.VaadatesagaIsraelikeerulistpoliitilistajalugujahetkeolukordatundubseeloogiline.42,7%Rumeenianoortestleidis,etreligioononnendeelusvägaoluliselkohal,sa-malajalkuikõigeenamnoorioliPrantsusmaal,kesleidsid,etreligiooneioleüldseoluline-56,9%.Eestiolisiinteiselkohal55,3%nooripidasreligioonimitteoluliseks.Jällegitulebar-vessevõttariikideerinevaidkontekste.Eestieioleparakueritireligioosneriikningseegaonkaantudtulemusarusaadav.

Mida me teada saime?• Nooredfüüsiliseltaktiivsed–sportendiseltpopulaarnevabaaja

veetmisvorm

• Midaenamveedetakseaegaerinevateekraanidetaga,sedakõrgemondepressioonitase

• Füüsilineaktiivsusjakehakaalonstressigaseotud.Stressinäitajadonsuurimadekstreemsetekehakaaludepuhul:poistelalakaalupuhuljatüdrukutelülekaalupuhul

• Nooredtarbivadenamastiameerikapopkultuuri,sedaeritifilmidepuhul.Muusikamaitseonmitmekesisem

• Suuremosanooritunnebgrupikuuluvust.Kõigeenamväärtustavadnooredperekonda,seejärelsõpruningtööd

Kuidas teadmist rakendada?• Lapsevanemadjaõpetajadpeaksidrohkemhuvitumanoortevabaaja

tegevustest,etnendegaseeläbiparematkontaktisaavutada

• Lapsevanemadpeaksidjälgimanoorteliigsetekraanieesviibimistningvajaduselsuunamaalternatiivtegevustejuurde

• Ekstreemsekehakaaluganooredonriskirühm,kesvajablapsevanematejaõpetajatetähelepanu

102

9. õPETAjATE VAIMSE TERVISE ALANE KIRjAOSKuS

Kuna noorte vaimse tervise probleemid on aktuaalsed nii meil kui mujal Euroopas, siis ontungivvajadusotsidajaleidateidolukorraparandamiseks.Koolonkindlastiüksinstitutsioo-nidest,kusonvõimalikjavajalikteadmistejagamisekõrvaltähelepanupööratakaõpilastetervisele,niivaimselekuikehaliseleterviseleningmuidugiheaseistakaselleeest,etõpeta-jaidendidstresseimurraks.

Euroopa Komisjoni projektis SEYLE („Saving and Empowering Young Lives in Europe“ –„SäästamejavõimestamenoorielusidEuroopas”,täpsemaltpt1.„Projektidetutvustusjaka-sutatudmõõdikud”)olifookuses14-15aastasteüldhariduslikekoolideõpilastetervisjaris-kikäitumine11Euroopamaal,sealhulgaskaEestis.Koolidvalitikõikideleuurimiskeskusteleühisespetsiaalsemetoodikaga,Eestissattusvalimisse19kooliningväikeosaprojektistoliseotudkanendekoolide8.ja9.klassideõpetajatega.ProjektiEesti-poolnepartneroliEesti-RootsivaimsetervisejasuitsidoloogiaInstituut(ERSI).

Õpetajatelpalutielektrooniliselttäitaküsimustik,millespuudutatiõpetajateteadmisi,hoia-kuidjaoskusivaimsetervisealalkuikanendeendivaimsettervist.Võlgnemetänu325õpe-tajale,kesnendelesaadetudküsimustikulevastasid.Uuringusosalenudõpetajatestoli271nais-ja54meessoost,vanusvahemik21-78(keskmine44,7).Kõigistprojektigaseotudmaa-desttulivastuseidkokkuüle3000.

AlltoodudülevaadetulemustestlubabEestisuhtesvaidorienteeruvaidjäreldusiteha,kunametoodikaeivõimaldanudrepresentatiivsetvalimit.LühidusemõttesonsiinnimetatudEu-roopa keskmiseks 11 maa tulemust, mis tegelikult ei ole ju Euroopa keskmine kõikide Eu-roopariikideulatusesningpartnermaadeskioliuuringuvalimvaidteatudpiirkonnast,EestisosalesiduuringusTallinnaeestikeelsedüldhariduslikudkoolid.

joonis 1. Kas see on väga tõsine probleem?

Tahtlikenesevigastamine

Sageliõnnetu,muserdatudvõinutune

Tunne,ettahakssurra

KergestiärrituvningvägavihaneEsinebsagelipea-võikõhuvalu,

millepõhjuseksonhirm,murevõikurbus

Pidevaltkaklustessesattumine

Keskendumisraskused

Esinebmitmeidhirme,kergeonhirmutada

Asjadenägeminevõikuulmine,midateisedinimesedeinäevõieikuule

Halbadesündmustemeenutaminevõinendelepidevaltmõtlemine

Õudusunenäodhalbadestsündmustest,misonasetleidnud

Pidevrahutus,eisuudaühekohapealpüsida

0102030405060708090100

EuroopaEesti%

103

Õpetajatelesaadetudankeedisoli32küsimusedjavastusedonalljärgnevad.Joonis1ka-jastabvastuseidküsimustele,kusonnimetatudvaimseterviseprobleemidvõisümptomidonraskedhäired.Vastusedonkokkuvõtvaltesitatudprotsendina,somitu%vastanudõpeta-jatestpidasnimetatudhäirettõsiseksvaimseterviseprobleemiks.ParalleelseltonkujutatudEesti jaEuroopaandmeid.Erinevaidankeedis loetletudhäireidtõsisekshäireksnimetanudõpetajateprotsentjääbEestisEuroopakeskmisestallaenamusesümptomitepuhul.Vaidkes-kendumisraskused(easilydistracted)onteistemaadegavõrreldessilmatorkavaltpaljudeTal-linnaõpetajatepoolttõsiseksvaimseterviseprobleemiksarvatud.Hämmastamapaneb,etüle15%eestiõpetajatesteipeatahtlikkeenesevigastusijasurmasooviraskeksvaimsetervisehäireksjanadeiarva,etsellistesümptomitegaõpilasineilon(joonis2).Prantsusmaal,His-paaniasjaSaksamaallähenebtõeseltvastanutearv100%-le.

Edasiküsitiõpetajatelt,kasnendeõpilasteseasonankeedisnimetatudvaimsetehäiretegaõpilasi (joonis2).Euroopakeskmisegavõrreldesarvassuhteliseltväikeosaküsitluselevas-tanudõpetajatestEestis,samutikaHispaanias,SloveeniasjaRumeenias,etnendeõpilastelonnimetatudvaimsetervisehäiretesümptomeid.VastupidiselteelnevaleoliAustriastähele-panuväärseltpaljuneidõpetajaid,kesleidsid,etnendeõpilastelesinebniivõiteistsuguseidankeedisloetletudvaimsetervisehäireid.

Järgmises küsimuste blokis paluti anda hinnang oma oskustele abi andmise suhtes, sotoimetulekuksõpilastevaimseterviseprobleemidega(joonis3).Eestiõpetajatest82%tun-nistas,etnadeioleteemagapiisavaltkursis ja86%,etnadsooviksidteadarohkem.Kõigekriitilisemad enese suhtes olid Iirimaa ja Hispaania õpetajad, kõige enesekindlamad IsraelijaSaksamaaõpetajad.SamasvastasveeranduuringusosalenudTallinnaõpetajatest,etnadsuudavadkenastitoimetullaõpilastekriisiseisunditega.Saksamaaolisellessuhteskadesta-misväärseltheaspositsioonis(71%).PooledEestiõpetajatestvastasid,etneileiolekogemustkriisiseisundissesekkumisegajanadeiteeseda.

joonis 2 Kas paljudel lastel esineb seda probleemi?

Keskendumisraskused

Pidevrahutus,eisuudaühekohapealpüsida

Kergestiärrituvningvägavihane

Esinebsagelipea-võikõhuvalu,millepõhjuseksonhirm,murevõikurbus

Esinebmitmeidhirme,kergeonhirmutada

Pidevaltkaklustessesattumine

Sageliõnnetu,muserdatudvõinutune

Halbadesündmustemeenutaminevõinendelepidevaltmõtlemine

Õudusunenäodhalbadestsündmustest,misonasetleidnud

Tunne,ettahakssurra

Asjadenägeminevõikuulmine,midateisedinimesedeinäevõieikuule

Tahtlikenesevigastamine

01020304050607080

EuroopaEesti%

104

Joonisel4toodudküsimuspüüabväljaselgitada,kuidasõpetajadinterpreteerivadvaimsetevrisehäireid.HaigekskvalifitseerituidonkahetsusväärseltväheniiEestiskuiEuroopas.

joonis 3 Kui lapsel on “vaimse tervise probleemid”, siis mida see Teie arvates tähendab?

joonis 4. Mis on Teie arvates kõige tõenäolisem põhjus, kui laps on pidevalt vihane, õnnetu või muretsev või ei suuda teistega läbi saada?

Takannatabningvajababi

Talonprobleemeomatunnetega

Talonkäitumisprobleemid

Talonprobleememõtlemisega

Tateesklebhaigettähelepanusaavutamiseks

Talonajuhaigus

Taonhull

Taonnõrk

Taonlaisk

Eioskaöelda/puudubarvamus

01020304050607080

EuroopaEesti%

Temagaonmidagihalbajuhtunud

Taonhaige

Eioskaöelda/puudubarvamus

Taonpärithalvastperekonnast

Taonhalbinimene

020406080100

EuroopaEesti%

105

Joonise5küsmuselevastavadõpetajadgradatsioonisspetsialist,vanemjaõpetaja,misonpõhimõttteöiseöttõige,kuidõpetaja5%niiEuroopaskuiEestisjutustabvõib-oollasellest,etvajakajääbniipädevusestkuiajast.

joonis 5. Kui lapsel on probleeme, siis mis oleks Teie arvates kõige parem lahendus problee-mist vabanemiseks?

Rääkidaprobleemistspetsialistile,nagunäitekspsühholoogile,sotsiaaltöötajalevõiarstile

Rääkidaprobleemistvanematele

Rääkidaprobleemistõpetajale

Rääkidaprobleemistsõbrale

Rääkidaprobleemistkellegileteisele(näitekspolitseile,naabrilejne)

Mitteliigseltmuretseda;probleemlahenebiseenesest

Rääkidaprobleemistvaimulikule

Probleemistmitterääkida;onparem,kuikeegieiteasellestmidagi

01020304050607080

EuroopaEesti%

joonis 6. õpetajate hinnang oma teamistele ja oskustele seoses vaimse tervisega

KasTeilhetkelonõpilasi,kellelonvaimseterviseprobleemid?

KasTeõpetajanaoletekunagirääkinudõpilastegadepressioonist,suitsiidistja/

võivaimsesttervisehäiretest?

KasTeiearvate,etteatepiisavalt“lapsevaimsesttervisest”?

KasTesooviksiterohkemteada“lapsevaimsesttervisest”?

0102030405060708090100

EuroopaEesti%

Küsimuselejoonisel6onrõõmustavadvastused,eritiEestisuhhttes.Õpetajadtunnetavad,etonvaimsetervisehäiregalapsi,etdepressioonistjasuitsiidistonräägitudningkõõigeolu-lisem–mõistetakse,etonvajaenamteadmisi.

Joonis7jutustabsellest,etomavõimekuselekriisiseisundisnoortegatoimetullaondiame-traalseltvastupidiseidarvamusi,negatiivsevarjundigakogemuusionsiiskitunduvaltrohkem.

106

Joonisest8ilmneb,etEestisoneritisuuruskvanematerolli.Samakinnnitavadkalastevas-tused,kusnadväärtustavadkõrgeltsuhteidvanematega(vtpt9„Noortevabaajakasutusjahoiakud”).5%vastustest–hoiakisnendateadaviitabilmseltläbipõlemisle.

Õpilasevanematepoole

Koolitervishoiutöötajapoole

Midagimuud

Psühhiaatripoole

Kolleegipoole

Hoiaksinendateada

Täiskasvanudinimesepooleväljaspooltkooli

Eioskaöelda

Eikommenteeri

010203040506070

EuroopaEesti%

joonis 7. Kuidas Te hindate oma võimeid aitamaks/ravimaks kriisis olevaid noori?

joonis 8. Kui õpilane räägib Teile, et ta ei tunne ennast vaimselt hästi, kuhu/kelle poole Te pöörduksite?

Mulonolnudmõningaidkogemusi

Maeioleharjunudsellegategelema

Mulpuuduvadsellesvallaskogemused

Masuudansellisteolukordadegaüsnahästitoimetulla

Masaansellistesolukordadesvägahästihakkama

Eikommenteeri

Mulonsellesvallaspaljukogemusi

Maeisuudasellisteolukordadegaüldsetoimetulla

0102030405060

EuroopaEesti%

Küsimusele,kaskoolilonolemasplaan,midapealehakatasuitsiidijuhtumipuhul, ilmnesvastustest,et9%õpetajatestteabselliseplaaniolemasoluja80%eitea,kassellineplaanonkoolilolemas.Teistemaadeõpetajatevastusedvastavategutsemisjuhiseolemasolusuhteskõiguvad28%(Iirimaa)ja88%(Prantsusmaa)vahel.

Rida küsimusi andis vastuse sellele, kuidas õpetajad ise enda seisundit hindavad. Instru-mendinaolikasutusel lühike ja informatiivneWHO-5HeaoluKüsimustik,kusvastustevari-andidvõivadkõikuda0 ja25vahel.Kuiskooronallapoolevõimalikestpunktidest, siisonpõhjustedasiminnatäpsemauuringuga,ettäpsustatadavõimalikdepressioon.

107

WHO-5 heaolu indeks:

Palunmärkigeäraigajärgnevaväitejuures,millineneistonlähimTeieenesetundelekahe vii-mase nädala jooksul.Tehkeainultüksmärgeigaväitekohta.Pangetähele,etsuuremadnumb-ridtähendavadparematheaolu.

5=Koguaeg;4=Enamuseajast;3=Enamkuipoolajast;2=Vähemkuipoolajast;1=Va-hete-vahel;0=Mittekunagi

Matunnenendrõõmsajaheatujulisena 5 4 3 2 1 0

Matunnenendrahulikunajapingevabana 5 4 3 2 1 0

Matunnenendaktiivsejaenergilisena 5 4 3 2 1 0

Matunnenendvärskenajapuhanuna 5 4 3 2 1 0

Muigapäevaeluonpakubmullehuvi 5 4 3 2 1 0

Kahetsusväärseltoli16%Eestiõpetajatehulgasneid,kellesuhtesvõisjäädakahtlus,etnen-devaimneterviseiküüniheaolutasemeni,etnadvajaksidkonsultatsioonijavõib-ollaisegiterapeutilistsekkumist.VaidAustriasolivastavprotsent18jaItaalias15,kõigisteistesmaa-destunduvaltmadalam,sokõrgemheaolutunne.KolmandikõpetajatestEestishindasomaseisunditkõrgeheaolutasemelolevaks,misoliEuroopakeskmisegapeaaeguvõrdne.

Kokkuvõttekstasubrõhutadatõdemust,etõpetajadtunnetavad,etneilonvajakavaimsetervisekohtakäivatestteadmistest,nadsoovivadvastavaidteadmisiomandada,nadmärka-vadvaimsetervisehäiretegalapsijateavad,etneidlapsitulebabistada.Õpetajatesubjektiiv-nehinnangomavaimseheaolutundeletekitabmõningastmurelikkust,sestaidatasaabsee,kesiseonheasvormis.TallinnaÕpetajaterahulolukoolikeskkonnagaonenam-vähemsamaltasemelEuroopakeskmisega.

108

Mida me teada saime?• Õpetajatevaimsetervisealanekirjaoskuseirahulda

• Õpetajadteavadsedajasoovivadvõimalusiomateadmisisuurendada

• Õpetajateendiheaolutunnekogusummasvõiksollaparem

Kuidas teadmist rakendada?• Vaimsetervisealaseidteadmisionvajakoguda

• Vaimsetervisealasedõppusedvõiksidollarutiinsed

• Rakendadateadmisiiseeneseheaolutundeparandamiseks,õpilasteprobleemidevaraseksmärkamiseksjaabistamiseksningproaktiivseltvaimseterviseedendamiseks

• Koolilpeaksolemavaimsetervisetemaatikatvaldavspetsialistjasuitsiidijuhtumikstegevuskava

109

10. SEKKuMISPROGRAMMId VAIMSE TERVISE EdENdAMISEKS jA KAITSEKS – Mõju HINdAMINENoorteloneluskolmpeamisttugisammast–kodu,kooljasõbrad.Kuigikodujaperekonnatoetusetähtsusteitohisugugialahinnata,peetakseteismelistevaimseterviseedendamiseloluliseksjustkoolipõhiseidsekkumisprogramme.Miks?Koolonkindelkoht,kuserinevatessesekkumistegevustessesaabkorragakaasatapaljunoori.Koolonkeskkond–niifüüsilinekuipsühho-sotsiaalnekeskkond–kusnoorveedabsuuremaosaomapäevast,misontäisõppi-mistjasuhtlemist.Koolipõhistesekkumisprogrammidepuudusenaonväljatoodud,etnadjätavadkõrvaletõeliseltkõrgeriskiganoored–need,kesonjubakoolistväljalangenudvõikespuuduvadpaljukasilmapõhjusetavõihaigusetõttu.Niisugustenoortenijõudminevajabhoopisteistsugustlähenemist.Siiskionseniseduuringudnäidanud,etkoolipõhiseidsekku-misprogrammidvaimseterviseheaksonpaljulubavadningrõhutatudonjätkuvatvajadustneidrakendadajahinnataselleks,etselgitadaväljatõenduspõhisedkomponendid.

Koolipõhiseidsekkumisprogrammeon rakendatuderinevaid.Needvõivadolla suunatudõpilasteenditeadlikkusetõstmiselejaoskustearendamisele,tugevdadesseeläbinendetoi-metulekuvõimetjavaimsettervist.Needvõivadollakaskriiningprogrammid,etselgitadaväl-jahaavatavadõpilased(indikaatoriteksnäitekserinevadriskikäitumisedvõidepressioon)jategeledaaktiivseltneileabipakkumisejaedasisuunamisega.Lisaksselleleonolulinetreeni-daõpetajaidjamuudkoolipersonaliriskirühmakuuluvaidõpilasimärkama,nendegavaimseterviseteemadelvestlema(arendadavaimsetervisealast„kirjaoskust“)ningvajaduselpsüh-holoogilisevõipsühhiaatriliseabi juurdeedasisuunama.SEYLE,WE-STAYjaSUPREMEpro-jektide käigus testiti erinevaid sekkumisprogramme, mille sisu ja tulemusi on alljärgnevalttutvustatud.

SEYLE sekkumisprogrammi kirjeldus ja tulemused

SEYLEprojektisekkumisprogrammirakendamisepeamisekseesmärgiksolikoolinoortevaim-se tervise parandamine läbi riski- ja suitsidaalse käitumise vähendamise. SEYLE sekkumis-programmoli juht-kontrolluuring,millekäigus rakendatikontrollgrupiga (CONTROL)võrd-luseskolmeerinevatsekkumismudelit–QPR,AWARENESS jaProfScreen.Sekkumisperioodalgaspealebaasuuringuküsitlusuuringulõppemistjakestiskokku4nädalat.Baasuuringugasarnaseidandmeidkogutipärastsekkumistegevusteläbiviimistkahejäreluuringukäigus–3kuuja12kuumöödudes(vtjoonis1).

MudEL I – QPR.EsimenesekkumismudelpärinebAmeerikaÜhendriikidestjaonmaailmaslaialt levinudningtunnustustleidnud.Seekannabnime„QPR–Question,Persuade,Refer“(eestikeeles:„KVS–küsi,veena,suuna“).Sekkumudelolisuunatudõpetajatejamuukooliper-sonaliteadlikkusesuurendamisele.Kogemustegakoolitajapooltviidiläbiloengjakogukoo-lipersonalsaiendalebrošüüri,missisaldasjärgmisiteemasid:misonKVS,keson„väravavaht“,ohumärgidjavihjedsuitsiidile,kuidasküsidainimeseltsuitsiidimõtetekohta,kuidasveendainimestabiotsima,kuidasjakuhusuunatainimestabisaama.

110

MudEL II – AWARENESS.Teinesekkumismudelolisuunatudüldiseletervisedenduseleläbikooliõpilasteenditeadlikkusetõstmise.SeeolispetsiaalseltkomponeeritudSEYLEprogram-mijaoksningseekestiskokkunelinädalatningkandispealkirja„Sasaadmõjutadajaparan-dadaomaenesetunnet“.Õpilasteleviidikogemustegasuhtlemistreeneritepooltläbi:

• Avaloeng(kognitiivseteprotsessidestimuleerimiseks)

• Kolmeerinevasisugarollimängud(emotsionaalseksõppimiseks)

• Teadlikkusvalikutestigapäevaelusningsellemotiividest

• Teadlikkusomatunnetestningkuidastoimetullastressijakriisidega

• Teadlikkusdepressioonistjasuitsidaalsetestmõtetest

• Lõpuloeng(positiivnekokkuvõtejaõpitureflekteerimine)

Loengudtoimusidkoguklassile,rollimängudviidiläbiväikestesgruppides(kuni12õpilast).Lisaksjagatikooliõpilastelebrošüür,missisaldasjärgmisiteemasid:vaimnetervis,eneseabinõuanded, stress ja kriis, depressioon ja suitsidaalsed mõtted, hädasoleva sõbra aitamine,nõuandesaamineehkkellegakontakteeruda.Needsamadteemadolidkajastatudkaloengu-tejarollimängudeajalklassiruumisülesriputatudplakatitel.

MudEL III – ProfSceen.Kolmassekkumismudeloliriskisnoorteskriiniminejavaimsetervi-sespetsialistijuurdesuunamine.Töötativäljametoodika,millekohaseltselgitatibaasuuringuandmetepõhjalväljariskisnoored,kesseejärelskriiningintervjuulekutsuti.Tunnused,midariskisnooreväljaselgitamiselarvessevõeti,olidjärgmised:depressioon,ärevus,suitsidaalnetendents, mittesuitsidaalsed enesevigastused, kehamassiindeks, sensatsiooni otsimine jadelikventnekäitumine,ainetekuritarvitamine,meediamõju,sotsiaalsedsuhted,kiusamine,koolipuudumine.Vaimsetervisespetsialistviisväljaskriinitudnoortegaläbisüvaintervjuud.Kuiintervjuukäigusselgus,etolulisiriskitegureidnooreleiole,antitallevaidtervislikueluviisisoovitusi.Kuiagaintervjuukäigusselgus,etnoorelonolulisiriskitegureidjatavajababi,siis

joonis 1. SEYLE sekkumismudel

Baasuuring

Mudel IV: Minimaalne sekkumineCOnTROl

N=250

Mudel III: Riskikäitumise skriiningProfScreen

N=250

SEYlEkoolide juhuvalim

(40-48 klassi)

Mudel II: Õpilaste teadlikkusAWAREnESS

N=250

Mudel I: Koolipersonali koolitusQPR

N=250

Sekkumine (4 nädalat) Jareluuring: 3 kuud

Nmaa=1000

Nkokku=11000

12 kuud

111

suunatitaedasipsühhiaatrikonsultatsioonile.Eelnevaltoli raviasutusegakokkulepitud,etSEYLEprojektisosalenudnooredpääsevadpsühhiaatrikonsultatsioonile5tööpäevajooksul.

MudEL IV – CONTROL. Neljas sekkumismudel oli kontrollgrupp, mis eetilistel kaalutlus-telsiiskieitohtinudolla„puhas“kontrollgrupp,vaidneilerakendatiminimaalsetsekkumist–kõiksellesosalenudõpilasedsaidinfovoldiku,millelolilühidaltkäsitletudneidsamuteema-sid,misAWARENESSsekkumismudelibrožüürisjaplakatitel,ningkusolidkirjaskontaktand-med,kuhunadvõivadsoovikorralabisaamisekspöörduda.Siiskieitoimunudsellesgrupisaktiivsetteavitustöödegaedasisuunamist.

SEYLEsekkumisprogrammitulemustemõõdikutenakasutatikolmeindikaatorit–depres-siivsus, suitsiidikatsed ja subjektiivne psühholoogiline heaolu. Et tulemustel oleks rohkemusaldusväärsust javõrreldavadgrupidei jääks liigaväikeseks,kasutatianalüüsikskoguEu-roopaühendatudandmebaasi.

Üle-Euroopalisevalimitulemused(vtjoonis2)näitasid,etdepressioonisümptomidmõõ-detunaBeckidepressiooniskaalal(BDI-II)vähenesidoluliseltkõigissekkumismudelites3kuujäreluuringusjaveelsellelejärgnevolulinelangusolijälgitavka12kuujäreluuringus.Depres-sioonivähenemineoliolulineniipoistelkuitüdrukutel,kuidmärgatavamtüdrukutehulgas.Väiksem,kuidstatistiliseltsiiskiolulinelangusolimõõdetavkakontrollgrupis,miseiolnud„puhas“kontrollgrupp,vaidsisaldaseetilistelkaalutlustelminimaalsetsekkumistteadlikkusetõstmisekomponentidega.

joonis 2. SEYLE sekkumismudeli efektiivsus mõõdetuna depressiooni vähenemisega

Järeluuringus, kus hindamine toimus 12 kuu möödudes, oli sekkumismudelites (AWARE-NESS,QPR,ProfScreen)märgataolulinelangusnendekooliõpilastearvus,kesolidteinudsuit-siidikatseviimasekahenädalajooksul(vtjoonis3).Kontrollgrupisolulistlangusteiolnud.Jä-reluuringus,misviidiläbi3kuumöödudes,oliolulinelangussuitsiidikatsesooritanutearvusainultAWARENESSsekkumismudelis,kuidmitteteistessekkumismudelites(QPR,ProfScreen)egakontollgrupis.

Baasuuring 3 kuud

Depressioon (BDI-II)

12 kuud

QPR

Awareness

ProfScreen

Control

29,5

29

28,5

28

27,5

27

26,5

26

25,5

25

112

joonis 3. SEYLE sekkumismudeli efektiivsus mõõdetuna suitsiidikatsete vähenemisega

SubjektiivnepsühholoogilineheaolumõõdetunaWHO-5skaalalolioluliseltkõrgemvõr-reldesbaasuuringutulemustegaAWARENESS jaProfScreensekkumismudelitesnii3kuika12kuumöödudespärastsekkumisteläbiviimist(vtjoonis4).QPRsekkumismudelisjakont-rollgrupisolisubjektiivsepsühholoogiliseheaolustatistiliseltoluliseltkõrgemtasevõrreldesbaasuuringugamõõdetav3kuujäreluuringus,kuidmitte12kuujäreluuringus.

joonis 4. SEYLE sekkumismudeli efektiivsus mõõdetuna subjektiivse psühholoogilise heaolu

suurenemisega

Baasuuring 3 kuud

Suitsiidikatsed

12 kuud

30

25

20

15

10

5

0

16,6

16,4

16,2

16

15,8

15,6

15,4

15,2

15

QPR

Awareness

ProfScreen

Control group

QPR

Awareness

ProfScreen

Control group

Baasuuring 3 kuud

Heaolu (WHO-5)

12 kuud

113

WE-STAY sekkumisprogrammi kirjeldus ja tulemused

WE-STAYprojektisekkumisprogrammirakendamisepeamisekseesmärgiksolikoolistpõhju-setapuudumistevähendamineläbiriski- jasuitsidaalsekäitumiseennetamiseningvaimsetervise edendamise.WE-STAY sekkumisprogrammil oli mitmeid sarnasusi SEYLE sekkumis-programmiga.Seeolisamutijuht-kontrolluuring,millekäigusrakendatikontrollgrupigavõrd-luseskolmesekkumisprogrammi,kuidWE-STAYsekkumismudeliterakendamiselsaiarvessevõttajubaSEYLEprojektikäigussaadudõppetundeningpõhifookusolikoolipuudumistel.WE-STAYprojektistestiti järgmisisekkumismudeleid–TRUANCY-AWARE,TRUANCY-SCREENjaTRUANCY-COMBINED.Sekkumistegevustetulemustehindamisekskogutinoorteküsitluseandmedbaasuuringuning12kuujäreluuringukäigus(vtjoonis5).

joonis 5. WE-STAY sekkumismudel

MudEL I – TRuANCY CONTROL.Kontrollgrupp,misnaguSEYLEprojektiskieitohtinudee-tilistel kaalutlustel olla„puhas“ kontrollgrupp. Neile rakendatud minimaalne sekkumine si-saldasvaimsetervisealaseteabegainfovoldikut,millelolidkirjaskakontaktandmed,kuhuvajaduselabisaamisekspöörduda.

MudEL II – TRuANCY-AWARE.Üldinevaimsetervisealaseteadlikkusetõstmineõpilastel,õpetajateljmkoolipersonalilninglapsevanematel.SekkumismudeliüldinekompositsioonolisamamisAWARENESSsekkumismudelilSEYLEprojektis,kuidtemaatikatolilaiendatudkoo-lipuudumistele.Lisaksolidsekkumissekaasatudkogukoolipersonaljalapsevanemad–neilesaadetielektroonilineversioonbrošüürist„Sasaadmõjutadajaparandadaomaenesetunnet“ühessoovituseganendelteemadelnoortegarääkida.

MudEL III – TRuANCY-SCREEN. Riskiga noortega tegelemine vaimse tervise spetsialistipoolt.WE-STAYprojektisoliriskiganooredefineerimisejasüvaintervjuulekutsumisekritee-riumiks ülemäärane põhjuseta puudumiste hulk. Süvaintervjuule järgnevad protseduuridolidsarnasedSEYLEprojektiProfScreensekkumismudeliga.

Baasuuring

WE-STAY sekkumine

Järeluuring (12 kuud)

Mudel IV: Kombineeritud sekkumineTRUAnCY-COMBInED

N=400

Mudel III: Puudumiste skriiningTRUAnCY-SCREEn

N=400

Mudel II: Üldine sekkumineTRUAnCY-AWARE

N=400

Mudel I: Minimaalne sekkumineTRUAnCY-COnTROl

N=400

Nmaa=1600

Nkokku=9600

114

MudEL IV – TRuANCY-COMBINEd. Kahe eelneva sekkumismudeli (TRUANCY-AWARE jaTRUANCY-SCREEN)samaaegnerakendamine.

WE-STAYsekkumisprogrammidemõjuhindamiseindikaatoriksoli ilmamõjuvapõhjusetavõiõpetaja/vanemanõusolekutapuudumistehulkkeskmiseltüheskuusviimasekooliaastavältel.Tegemistolinoorteendihinnangugaküsitlustulemustepõhjal.Joonisel6onkujutatudnendenoorteosakaal,kesväitsid,etnadeioleilmamõjuvapõhjusetapuudunud.Vasakpool-selgraafikulneed,kespolepuudunudmitteühtegitundiilmamõjuvapõhjusetajaparem-poolselneed,kespolepuudunudmitteühtegipäevailmamõjuvapõhjuseta.Nagunäha,onkõigesuuremmuutusehkpõhjusetapuudumistevähenemine(üle10protsendipunkti)toi-munudsekkumismudelisTRUANCY-SCREEN,kusülemäärapaljupõhjusetapuudunudnoo-redväljaskriinitiningvestluselekutsutijavajaduseltäiendavaabisaamiseksedasisuunati.Sellestvõibjäreldada,etpõhjusetapuudumisteennetamiselonüksolulisemaidkomponentekontrolljaprobleemiletähelepanupööramine.

joonis 6. WE-STAY sekkumismudelite efektiivsus puudumiste ennetamisel (puudunud ilma

põhjuseta)

SuPREME sekkumisprogrammi kirjeldus ja tulemused

SUPREMEprojektikäigustöötativäljaveebipõhinesekkumismudelvaimseterviseedendami-seksjasuitsiidideennetamiseksteismelistejanoortehulgas(sihtrühmvanuses14-24).Pro-jektitulemuslikkusthinnatikooliõpilastehulgaslähtuvaltkahestpeamisestaspektist:

• Hinnatiinternetikeskkonnakasutamistpropageerivakaheerinevasekkumismeetoditõhu-sustvõrdluseskontrollgrupiga–üheljuhulsuunasidõpilasiveebikeskkondakasutamaea-kaaslased(noorelt-noorele),teiseljuhultäiskasvanud(vaimsetervisespetsialistilt-noorele)

• Hinnativeebipõhisessekkumisesosalenudõpilastedepressiivsust,ärevust,stressijasuit-sidaalsustvõrreldeskontrollgrupiga(keseetilistestkaalutlustestlähtuvaltsaisiiskimini-maalset informatsioonivaimsetervisekohta,kuidkedaeisuunatudaktiivseltedasiSU-PREMEveebikeskkonda)

60%

55%

50%

45%

40%

60%

55%

50%

45%

40%

Kokku

Truancy-Screen

Truancy-Aware

Truancy-Combined

Truancy-Control

Kokku

Truancy-Screen

Truancy-Aware

Truancy-Combined

Truancy-Control

Baasuuring JäreluuringBaasuuring Järeluuring

Keskmiselt ma ei puudunud ühes kuus mitte ühtegi TUnDI mõjuva põhjuseta

Keskmiselt ma ei puudunud ühes kuus mitte ühtegi PÃEVA mõjuva põhjuseta

115

Sekkumisperioodijooksuloliveebilehtavatudvaidsekkumismudelissekaasatudnoortele,kuidmittekontrollgrupileegaavalikkusele.Tulemuslikkuseindikaatoreidhinnatiküsitlusuu-ringugakolmelerinevalajahetkel–ennesekkumistealgustning2kuuja4kuumöödudessekkumistealgusest(vtjoonis7).

joonis 7. SuPREME sekkumismudel

SUPREME sekkumistegevusi ehk aktiivset suunamist veebipõhise sekkumismudeli juurdeviisidläbinnSUPREMEsaadikud.Eestisolivärvatudkaks„noorelt-noorele“sekkumismudelisaadikut(noormeesjaneiu)ningüks„spetsialistilt-noorele“sekkumismudelisaadik.Saadiku-televiidiläbieelnevtreeningjasaadikuteprofiiloliuuringuprotokolligarangeltmääratletud:

• „Noorelt-noorele“saadik–vanuses18-24,„noortepärase“välimusega,käitumis-jasuhtle-misviisiltatraktiivnenoorteauditooriumile.Nendeülesandeksolitekitadanoorestunne,ettaon„üksomadeseast“ning„kunataonminumoodijatemalemeeldibseeveebikesk-kond,siisküllapmeeldibseekaminule“

• „Spetsialistilt-noorele“saadik–vaimsetervisespetsialistvanusesumbes40eluaastat,kesonniivälimuseltkuikakäitumis-jasuhtlemisviisiltformaalne.Temaülesandeksolimõju-daomateadmistejaautoriteediganingtekitadanoorestunne,et„taonükstarkinimene,kesteabneidasju,temasoovitusonoluline,mapeaksilmseltsedaveebikeskkondakülas-tama“

• Kontrollgrupisminimaalseinfoedastamiseleiolnudsaadikuprofiiltähtis,kunaveebilehtekülastamaneideisuunatud

SUPREME uuringu üldine ülesehitus

Koolidevalik

Kontrollgrupp

N=700 N=700

N=700

N=700

N=1400

Baashindamine Randomiseeritudjaotuskontrolljasekkumisgrupp

Randomiseeritudjaotuseakaaslastejaspetsialistidepoolseksedasisuunamiseks

Järelhindamine Järelhindamine6kuumöödudes

Sekkumine

Minimaalnesekkumine

Internetipõhinesekkuminepealeedasisuunamist

eakaaslastepoolt

Internetipõhinesekkuminepealeedasisuunamist

spetsialistidepoolt

116

SUPREME sekkumismudel põhines veebilehel (www.supremebook.org), mille peamisekseesmärgiksontõsta teadlikkustvaimsest tervisest.Veebilehtsisaldabnii staatilisi (teks-tilisi)kui interaktiivseidkomponente.Veebileheinformatiivneosaoli (jaonpraeguseni)avatudkõigilekülastajatele,kuidinteraktiivsedmoodulidolidaktiivsedvaidprojektisek-kumisperioodi jooksulningnendekasutamisekspidi loomaanonüümsekasutajakonto.Veebileheerinevadkomponendidkeskendusidjärgmisteleteemadele:

• ebatervislikekäitumisviisidevähendamine

• vaimseterviseteemadetutvustamine

• vaimsetervisejasuitsiiditeemadegaseotudsuhtumistemuutminejamärgistatussevä-hendamine

• suitsidaalsekäitumise javaimseterviseprobleemideennetamine, julgustadesosalejaidkasutamakohaseidtoimetulekustrateegiaid

• vaimsetervisespetsialistidepooltpakutavtoetusreaalajas

• vestlusgrupid(foorum)

• ideelaegas(positiivsetemõtetekogu)

Internetikeskkonnakasutamistpropageerivakaheerinevasekkumismeetodimõjuhinnatilongituudandmeteanalüüsitulemustepõhjal:„noorelt-noorele“võrdluses„spetsialistiltnoo-rele“suunamismeetodiganingveebikeskkonna(onlinesekkumise)kasutajadvõrdlusesmit-tekasutajatega.Analüüsiolikaasatudkokku830Euroopakooliõpilast.

Tulemusednäitasid,et18,2%kooliõpilastestsekkumismudelis„noorelt-noorele“ ja21,6%sekkumismudelis„spetsialistilt-noorele“külastasidveebilehte(kokku19,9%).Seeerinevusolistatistiliseltmitteoluline.

Peaminehuvihindamiselolisekkumisemõjuhindaminemitmesugustevaimsetervisein-dikaatoritealusel(depressiivsus,ärevus,stressjasuitsidaalsus).Pärastsekkumisteläbiviimisttoimusolulinelanguskõigisvaimsettervistiseloomustavateindikaatoriteskoorides,stvaim-setervisenäitajadparanesid(vtjoonis8).Langusjätkuskaesimesejateisejäreluuringuvahel.Langus näis olevat märgatavam nendes gruppides, kellele rakendati sekkumisprogramme,kuidkakontrollgrupistoimuslangus,tõenäoliseltseetõttu,etsealsiiskirakendatiminimaal-setsekkumist.

117

joonis 8. SuPREME valimi hulgas vaimse tervise näitajate muutus (Eesti andmete põhjal)

Veebipõhiste sekkumisprogrammide kavandamisel ja rakendamisel SUPREME projektikäigussaadimitmeidvajalikkeõppetundeedaspidiseks.Õpilasedonvalmisveebipõhiseidvaimseterviseinfoallikaidjaabivahendeidkasutamasõltumatasoovitajastjuhulkui:

• Veebikeskkondasiseneminejakasutajakontoloomineontehtudnoorelevõimalikultmu-gavaks

• Õpilanesaabjäädaveebikeskkonnateenuseidkasutadesanonüümseks

• Informatsioonveebilehelonnoorejaoksarusaadavaskeelekasutuses,kuidsamalajalpro-fessionaalne

• Veebipõhisedvaimseterviseteenused(näitekse-nõustamine)onkättesaadavadööpäe-varingselt

Alarmjuhtumite käsitlemine

Kõigiskolmesprojektis–SEYLE,WE-STAY,SUPREME–olivägaolulineväljaselgitadaalarm-juhtumidehkneedõpilased,kellelolikõrgenenudrisktoimepannasuitsiidikatse.Kunakõigikolmeprojektiküsimustikudsisaldasidküsimusisensitiivsetevaimseterviseteemadekohta(näiteksvõimalikudsuitsidaalsedmõttedjasuitsiidikatsed),siistuliarvestadavõimalusega,etneedvõivadhaavatavatesjateemagalähedaltkokkupuutunudnoortestekitadatugevaidtundeid,millegaonrasketoimetullaningmisvõivadkäivitadasenipeidusolnudprotsessid.Ehkkivarasemaduuringudonnäidanud,etküsitlusuuringudotseselteikutsuesilesuitsidaa-lsetkäitumistegatekitasuitsiidimõtteid,eitohiselliseidriskiganoorijättatähelepanuta,vaidneidpeabaktiivseltedasisuunamavaimsetervisespetsialisti(psühhiaatri,psühholoogi)juur-deabisaamiseks.

AlarmjuhtumeidehkkõrgenenudsuitsiidiriskiganoorioliSEYLEbaasuuringuküsimustikuandmetepõhjal2.2% (ehk23õpilast1038hulgast;vt joonis9).WE-STAY jaSUPREMEpro-jektidesoliseeproportsioonsarnane.Kõikalarmjuhtumidkutsutivaimsetervisespetsialisti

Baasuuring

10

9

8

7

6

5

41. järeluuring 2. järeluuring

DASSärevus

DASSdepressioon

DASSstress

Paykelsuitsiidiskaala

9.408.99

8.63

7.516.96

6.517.316.81

6.53

5.84 5.705.33

118

pooltsüvaintervjuule,etvestlusekäiguskogudatäiendavaidandmeidjaselgitadavälja,kuisuuronnendesuitsiidirisktegelikult.Vestlustekäigusselgus,et9õpilast23-stolidvale„posi-tiivsed“ehknadtegelikultakuutseltsuitsidaaalsedeiolnud.Neileantitervislikueluviisisoo-vitusiningkontaktandmed,kuhunadvajadusetekkimiselsaavadabisaamisekspöörduda.Tõelisialarmjuhtumeidolikokku14(1.4%kõigistuuringussekaasatudnoortest)ningnemadsuunatiedasipsühhiaatrilisekonsultatsioonisaamiseks.Kahjukspeabtõdema,etkõikalarm-juhtumidpsühhiaatrikonsultatsioonileeisoostunudminema(võieisoovinudsedalapseva-nemad),ehkkiseeolineilevägalihtsaksjakättesaadavakstehtud:vastuvõtuajaleppiskokkusüvaintervjuuteinudvaimsetervisespetsialistningeelnevakokkuleppealuselraviasutuse-gaolivõimaluspääsedavastuvõtule5tööpäevajooksul.Sedavastupanutingibtõenäoliseltvaimsetervisetemaatikaliignemärgistatuses.

Nagu eelpool kirjeldatud tulemustest näha, oli SEYLE jaWE-STAY projekti sekkumisprog-rammiderakendamiselpositiivnemõjuvaimseleterviselejapõhjusetapuudumistevähenda-misele.SUPREMEprojektisekkumisprogrammimõjukohtalõplikkejäreldusitehaeisaa,kuidarvestadeskaasaegseidsuundumusionveebipõhisedsekkumisprogrammidvaimsetervisevaldkonnasmuutunudvägaoluliseksjaneileesitataksesuuriootusi.SeetõttuonSUPREMEkäigussaadudõppetunnidväärtuslikudedaspidisteveebipõhistesekkumistegevustekavan-damisel.

Koolipõhistesekkumisprogrammidepuhultulebmeelespidadaseda,ettegemisteiolela-borieksperimendiga,millekäigusonvõimaliksegavadasjaoludmiinimuminiviia.Koolidesviiakseprogrammeläbiloomulikuskeskkonnas,mistõttutulebarvessetuleksvõttakamuidvõimalikke„segavaid“tegureid,näitekslasteloomulikuarenguprotsessi(vanemakssaamise)mõju,peresuhetejalapsevanematemõju,üldisekoolikeskkonnamõjuningkoolistoimuvatemuudeprojektidejasekkumistekaasmõju.

joonis 9. SEYLE uuringu akuutselt suitsidaalsed alarmjuhtumid

Vale„positiivne” Alarmjuhtum

Absoluutarv

9 14

0510152025

119

Mida me teada saime?• Psühho-sotsiaalsetlaadikoolipõhisedsekkumisprogrammidmõjuvad

vaimseleterviselepositiivselt–paranebsubjektiivnepsühholoogilineheaolu,vähenebdepressiivsusjasuitsidaalsus

• Lootustandvaimonkoolinoorteleendilesuunatudmitmekesinesekkumisprogrammteadlikkusetõstmiseksvaimsesttervisest(AWARENESS)

• Mõjuvapõhjusetakoolistpuudumisiaitaskõigetulemuslikumaltennetadasekkumismudel,kuspõhjusetapuudumistehulgapõhjaltoimusidriskisnoortegaskriining-intervjuudjavajaduseledasisuunamine

• Veebipõhiseidsekkumisprogrammeonvajatäiendavalttestidajahinnata

Kuidas teadmist rakendada?• EestikoolidesvõiksrutiinseltrakendadaAWARENESSprogrammi,mis

sisaldabintensiivseidrollimängenoortele,kuidkainfomaterjalejateavitusüritusinoorteleendile,koolipersonalilejalapsevanematele

• AWARENESSprogrammilaiaulatuslikuksrakendamiseksonvajalikkoolitajatevõrgustikuloomineningkoolitajate-koolitajatesüsteemisisseviimine,etõpetajadjatugipersonalsaaksidkoolidesisesedasekkumisprogrammirakendada

120

Koostamisel kasutatud kirjandusallikad

1. AfifiTO,CoxBJ,KatzLY(2007).Theassociationsbetweenhealthriskbehavioursandsuicidalideationandattemptsinanationallyrepresentativesampleofyoungadolescents.CanJPsychiatry,52,666-674.

2. Audrain-McGovernJ,RodriguezD,KasselJD(2009).Adolescentsmokinganddepression:evidenceforself-medicationandpeersmokingmediation.Addiction,104,1743-1756.

3. Balazs,J.;Miklósi,M.;Keresztény,A.;Hoven,CW.;Carli,V.;Wasserman,C.;Apter,A.;Bobes,J.;Brunner,R.;Cos-man,D.;Cotter,P.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Marusic,D.;Postuvan,V.;Resch,F.;Saiz,PA.;Sisask,M.;Snir,A.;Tubiana,A.;Värnik,A.;Sarchiapone,M.;Wasserman,D.(2013).Adolescentsubthres-hold-depressionandanxiety:psychopathology,functionalimpairmentandincreasedsuiciderisk.JournalofChildPsychologyandPsychiatry,54(6),670-677.

4. BanninkR,BroerenS,vandeLooijPM,etal.(2014).CyberandTraditonalBullyingVictimizationasaRiskFac-torforMentalHealthProbemsandSuicidalIdeationinAdolescents.Plosone,9(4),e94026.

5. Berger,Wagnerjt2005Eichenberg2008

6. BrenerND,GrunbaumJA,KannL,etal.(2004).AssessingHealthRiskBehaviorsamongAdolescents:Theef-fectofquestionwordingandAppealsforHonesty.JournalofAdolescentHealth,35,91-100.

7. Brook,JS,SaarN,ZhangC,etal.(2009).Psychosocialantecedentsandadversehealthconsequencesrelatedofsubstanceuse.AmericanJournalofPublicHealth,99,563-568.

8. Brunner,Romuald;Kaess,Michael;Parzer,Peter;Fischer,Gloria;Carli,Vladimir;Hoven,ChristinaW;Wasser-man,Camilla;Sarchiapone,Marco;Resch,Franz;Apter,Alan;Balazs,Judith;Barzilay,Shira;Bobes,Julio;Corco-ran,Paul;Cosmanm,Doina;Haring,Christian; Iosuec,Miriam;Kahn, Jean-Pierre;Keeley,Helen;Meszaros,Gergely;Nemes,Bogdan;Podlogar,Tina;Postuvan,Vita;Saiz,PilarA;Sisask,Merike;Tubiana,Alexandra;Vär-nik,Airi;Wasserman,Danuta.(2014).Life-timeprevalenceandpsychosocialcorrelatesofadolescentdirectself-injuriousbehavior:Acomparativestudyoffindingsin11Europeancountries.JournalofChildPsycholo-gyandPsychiatry,55(4),337-348.

9. BrunsteinKlomekA,SouranderA,GouldM(2010).Theassociationofsuicideandbullyinginchildhoodtoyoungadulthood:areviewofcross-sectionalandlongitudinalresearchfindings.CanJPsychiatry55:282–288.

10.BuksteinO,KaminerY(1994).Thenosologyofadolescentsubstance-abuse.AmericanJournalofAddiction,3,1-13.

11.Carli,V.;Hoven,C.W.;Wasserman,C.;Chiesa,F.;Guffanti,G.;Sarchiapone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,J.P.;Keeley,H.;Postuvan,V;Saiz,P.;Värnik,A.;Wasserman,D.(2014).Anewlyidentifiedgroupofadolescentsat"invisible"riskforpsychopathologyandsuicidalbehavior:findingsfromtheSEYLEstudy.WorldPsychiatry,13(1),78-86.

12.Carli,V.;Wasserman,C.;Wasserman,D.;Sarchiapone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Guillemin,F.;Haring,C.;Kaess,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Keresztény,A.;Iosue,M.;Mars,U.;Musa,G.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Reiter-Theil,S.;Saiz,P.;Varnik,P.;Varnik,A.;Hoven,CW. (2013).Thesavingandempoweringyoung lives inEurope (SEYLE) randomizedcontrolledtrial (RCT):methodological issuesandparticipantcharacteristics.BMCPublicHealth,13(1),479

13.Carlson,M.J.,&Corcoran,M.E.(2001).Familystructureandchildren'sbehavioralandcognitiveoutcomes.JournalofMarriageandFamily,63(3),779-792.

14.ClapperRL,BukaSL,GoldfieldEC,etal.(1995).AdolescentProblemBehaviorsasPredictorsofAdultAlcoholDiagnoses.SubstanceUseMisuse,30,507-523.

121

15.ColemanC,WileytoEP,LenhartCM,etal.(2014).MultipleHealthRiskBehaviorsinAdolescents:AnExamina-tionofYouthRiskBehaviorSurveyData.AmericanJournalofHealthEducation,45(5),271-278.

16.Cotter,P.;Kaess,M.;Corcoran,P.;Parzer,P.;Brunner,R.;Keeley,H.;Carli,V.;Wasserman,C.;Hoven,C.;Sarchia-pone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Cosman,D.;Haring,C.;Kahn,J-P.;Resch,F.;Postuvan,V.;Värnik,A.;Was-serman,D.(2015).Help-seekingbehaviourfollowingschool-basedscreeningforcurrentsuicidalityamongEuropeanadolescents.SocialPsychiatryandPsychiatricEpidemiology,50(6),973-982.

17.Crawford,S.;Caltabiano,N.J.Theschoolprofessionals'roleinidentificationofyouthatriskofsuicide.Aust-ralianJournalofTeacherEducation2009,34,28-39.

18.DawsonDA,GoldsteinRB,ChouSP,etal.(2008).Ageatfirstdrinkandthefirstincidenceofadult-onsetDSM-IValcoholusedisorders.Alcoholism:ClinicalandExperimentalResearch,32,2149-60.

19.DicksteinDP,PuziaME,CushmanGK,WeissmanAB,WegbreitE,KimKL,NockMK,SpiritoASelf-injuriousimp-licitattitudesamongadolescentsuicideattemptersversusthoseengagedinnonsuicidalself-injury.JChildPsycholPsychiatry.2015Feb11.doi:10.1111/jcpp.12385.[Epubaheadofprint]

20.Dreier,Metal(2013)ThedevelopmentofadaptiveandmaladaptivepatternsofInternetuseamongEuro-peanadolescentsatriskforInternetAddictiveBehaviours:AGroundedTheoryinquiry.https://www.unime-dizin-mainz.de/fileadmin/kliniken/verhalten/Dokumente/EU_NET_ADB_Qualitative_Report_final.

21.DrevetsWC, Raichle ME (1998). Reciprocal suppression of regional cerebral blood flow during emotionalversushighercognitiveprocesses:Implicationsforinteractionsbetweenemotionandcognition.CognitionandEmotion,12,353–385.

22.Durkee,T.;Kaess,M.;Carli,V.;Parzer,P.;Wasserman,C.;Floderus,B.;Apter,A.;Balazs,J.;Barzilay,S.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Cotter,P.;Despalins,R.;Graber,N.;Guillemin,F.;Haring,C.;Kahn,J.P.;Mandelli,L.;Marusic,D.;Mész?ros,G.;Musa,G.J.;Postuvan,V.;Resch,F.;Saiz,PA.;Sisask,M.;Varnik,A.;Sarchia-pone,M.;Hoven,C.W.;Wasserman,D.(2012).PrevalenceofpathologicalInternetuseamongadolescentsinEurope:demographicandsocialfactors.Addiction,107(12),2210-22.

23.GalvanA,HareT,DavidsonM,etal.(2005).Theroleofventralfrontostriatalcircuitryinreward-basedlearninginhumans.JournalofNeuroscience,25,8650–8656.

24.Gatekeepersofadolescentsindistress?SuicideLife-Threat.Behav.2002,32,67-79.

25.GreggoJ,JonesSE,KannL(2005).PopulationDensityandAlcohol-RelatedRiskBehaviorsamongUSHighSchoolStudents.JournalofHealthEducation,36:148-154.

26.HawtonK,JamesA.Suicideanddeliberateselfharminyoungpeople.BMJ.2005Apr16;330(7496):891-4.Review.

27.HeidmetsL,SammA,SisaskM,etal.(2010).Sexualbehavior,depressivefeelings,andsuicidalityamongEs-tonianschoolchildrenaged13to15years.Crisis:TheJournalofCrisisInterventionandSuicidePrevention,31(3),128-136.

28.HibbellB,GuttormssonU,AhlstromS,etal.(2007).The2007ESPADReport:SubstanceUseamongStudentsin35EuropeanCountries.Stockholm:EuropeanSchoolsSurveyProjectonAlcoholandOtherDrugs.

29.HibellB,GuttormssonU,AhlstromS,etal.(2011).SubstanceUseAmongStudentsin36Europeancountries.Stockholm:EuropeanSchoolsSurveyProjectonAlcoholandOtherDrugs.

30.http://www.colorado.edu/ibs/jessor/pb_theory.html

31.Iacovou,M.,&Skew,A.(2010).HouseholdStructureintheEU

32.JessorR(2007).Problembehaviourtheory:abriefoverview.

33.Jorm,A.F.Mentalhealthliteracypublicknowledgeandbeliefsaboutmentaldisorders.Br.J.Psychiatry2000,177,396-401.

122

34.Kaess,M.;Brunner,R.;Parzer,P.;Carli,V.;Apter,A.;Balazs,JA.;Bobes,J.;Coman,HG.;Cosman,D.;Cotter,P.;Durkee,T.;Farkas,L.;Feldman,D.;Haring,C.;Iosue,M.;Kahn,J-P.;Keeley,H.;Podlogar,T.;Postuvan,V.;Resch,F.; S?iz, PA.; Sisask, M.;Tubiana, A.;Värnik, P.; Sarchiapone, M.; Hoven, CW.;Wasserman, D. (2014). Risk-be-haviourscreeningforidentifyingadolescentswithmentalhealthproblemsinEurope.EuropeanChildandAdolescentPsychiatry,23(7),611-620.

35.Kaess,M.;Durkee,T.;Brunner,R.;Carli,V.;Parzer,P.;Wasserman,C.;Sarchiapone,M.;Hoven,C.;Apte,A.;Balazs,J.;Balint,M.;Bobes,J.;Cohen,R.;Cosman,D.;Cotter,P.;Fischer,G.;Floderus,B.;Iosue,M.;Haring,C.;Kahn,J-P.;Musa,G.J.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Resch,F.;Saiz,P.A.;Sisask,M.;Snir,A.;Varnik,A.;Žiberna,J.;Wasserman,D.(2014).PathologicalInternetuseamongEuropeanadolescents:psychopathologyandself-destructivebeha-viours.EuropeanChildandAdolescentPsychiatry,23,1093-1102.

36.KaiserFamilyFoundation.(2004).Theroleofmediainchildhoodobesity.http://www.netzwerk-gesundheits-kommunikation.de/texte/The-Role-Of-Media-in-Childhood-Obesity.pdf.

37.KatonW,RichardsonL,RussoJ,etal.(2010).Depressivesymptomsinadolescence:theassociationwithmul-tiplehealthriskbehaviours.GeneralHospitalPsychiatry,32,233–239.

38.Kidger, J.;Gunnell,D.;Biddle,L.;Campbell,R.;Donovan, J.Partandparcelof teaching?Secondaryschoolstaff'sviewsonsupportingstudentemotionalhealthandwellbeing.BritEducResJ2010,36,919-935.

39.King,K.A.;Smith,J.ProjectSOAR:Atrainingprogramtoincreaseschoolcounselors'knowledgeandconfi-denceregardingsuicidepreventionandintervention.JSchHealth2000,70,402-407.

40.LevyN,CortesiS,CrowleyE,etal.(2012)BullyinginaNetworkedEra:ALiteratureReview.HarvardUniversity:BerkmanCenterResearchPublication.

41.LõhmusL,RüütelK,Abel-OlloK,etal.(2008).HIV-nakkuseningteisteinfektsioonidejariskikäitumiselevimussüstivatenarkomaanideseasTallinnasjaKohtla-Järvel.Uurimusekokkuvõte.TerviseArenguInstituut,TartuÜlikoolitervishoiuinstituut:Tallinn.

42.MacDonaldJM,PiqueroAR,ValoisRF,etal. (2005).TheRelationshipbetweenLifeSatisfaction,Risk-TakingBehaviors,andYouthViolence.JournalofInterpersonalViolence,20(11),1495-1518.

43.Maloney,J.;Pfuhlmann,B.;Arensman,E.;Coffey,C.;Gusm?o,R.;Poštuvan,V;Scheerder,G.;Sisask,M;VanderFeltz-Cornelis,C.M.;Hegerl,U.&Schmidtke,A.(2014).HowtoAdjustMediaRecommendationsonReportingSuicidalBehaviortoNewMediaDevelopments.ArchivesofSuicideResearch,18(2),156-169.

44.MarkL,SammA,ToodingL.-M,etal.(2013).Suicidalideation,riskfactors,andcommunicationwithparents:AnHBSCstudyonschoolchildreninEstonia,Lithuania,andLuxembourg.Crisis:TheJournalofCrisisInter-ventionandSuicidePrevention,34(1),3-12.

45.McCloudA,BarnabyB,OmuN,etal.(2004).Relationshipbetweenalcoholusedisordersandsuicidalityinapsychiatricpopulation—in-patientprevalencestudy.BritishJournalofPsychiatry,184,439-45.

46.McGueM,IaconoWG,KrugerR(2006).Theassociatioonofearlyadolescentproblembehaviourandadultpsychopathology:amultivariatebehaviouralgeneticperspective.BehavGenet,36,591-602.

47.MichaelKaess„PathologicalInternetuseamongEuropeanadolescents:psychopathologyandself-destruc-tivebehaviors“

48.Mitendorf,Airi;Sisask,Merike;Mark,Lauraliisa;Värnik,Airi(2012).Suitsiiditeemakajastamineinternetis:ene-setapumõtetegainimestemärkaminejaabistamine.Sotsiaaltöö,2,19-24.

49.NationalInstituteonDrugAbuse(2003).PreventingDrugUseamongChildrenandAdolescents:Aresearch-basedguideforparents,educators,andcommunityleaders.U.S.DepartmentofHealthandHumanServices:Maryland.

50.NelsonE,LeibenluftE,McClureE,etal.(2005).Thesocialre-orientationofadolescence:Aneurosciencepers-pectiveontheprocessanditsrelationtopsychopathology.PsychologicalMedicine,35,163–174.

123

51.Nelson,F.L.Evaluationofayouthsuicidepreventionschoolprogram.Adolescence1987,22,813-825.

52.NHSInformationCentre.(2008).StatisticsonAlcohol:England:London

53.Noorteseireaastaraamat2009:Noortemonitor

54.Ofori-AdjeiD,CasswellS,DrummondDC(2007).WorldHealthOrganisationExpertCommitteeonProblemsRelatedtoAlcoholConsumption,SecondReport:Geneva.

55.OlweusD(1993)Bullyingatschool:Whatweknowandwhatwecando.Cambridge,MA:Wiley-Blackwell.

56.OrlandoM,TuckerJS,EllicksonPL,etal.(2005).Concurrentuseofalcoholandcigarettesfromadolescencetoyoungadulthood:anexaminationofdevelopmentaltrajectoriesandoutcomes.SubstanceUseandMisuse,40,1051-1069.

57.Owens,J.,Au,R.,Carskadon,M.,Millman,R.,Wolfson,A.,Braverman,P.K.,...O'Brien,R.F.(2014).Insufficientsleep inadolescentsandyoungadults:Anupdateoncausesandconsequences.Pediatrics,134(3),e921-e932.doi:10.1542/peds.2014-1696

58.PisetskyEM,ChaoY,DierkerLC,etal.(2008).Disorderedeatingandsubstanceuseinhighschoolstudents:resultsfromtheyouthriskbehaviorsurveillancesystem.InternationalJournalofEatingDisorders,41,464-470.

59.RehmJ,RoomR,MonteiroM,etal.(2003).Alcoholasariskfactorforglobalburdenofdisease.EuropeanAddictionResearch,9,157-64.

60.ReynaV,FarleyF(2006).Riskandrationalityinadolescentdecision-making:Implicationsfortheory,practice,andpublicpolicy.PsychologicalScienceinthePublicInterest,7,1–44.

61.Riskandprotectivefactorsthatdistinguishadolescentswhoattemptsuicidefromthosewhoonlyconsidersuicideinthepastyear.SuicideLifeThreatBehav.2014Feb;44(1):6-22.doi:10.1111/sltb.12046.Epub2013Jul15

62.Rothi,D.M.;Leavey,G.;Best,R.Onthefront-line:Teachersasactiveobserversofpupils'mentalhealth.TeachTeachEduc2008,24,1217-1231.

63.RüütelE,SisaskM,VärnikP,etal.(2014).Alcoholconsumptionpatternsamongadolescentsarerelatedtofa-milystructureandexposuretodrunkennesswithinthefamily:ResultsfromtheSEYLEproject.Int.J.Environ.Res.PublicHealth2014,11,12700-12715;doi:10.3390/ijerph111212700

64.Rüütel, E.; Sisask, M.;Värnik, A.;Värnik, P.; Carli,V.;Wasserman, C.; Hoven, C.W.; Sarchiapone, M.; Apter, A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,J-P.;Poštuvan,V.;S?iz,P.A.;Wasserman,D.(2014).AlcoholConsumptionPatternsamongAdolescentsareRelatedtoFamilyStructureandExposuretoDrunkennesswithintheFamily:ResultsfromtheSEYLEProject.InternationalJour-nalofEnvironmentalResearchandPublicHealth,11,12700-12715.

65.Sarchiapone,M.;Mandelli,L.;Carli,V.;Iosue,M.;Wasserman,C.;Hadlaczky,G.;Hoven,C.W.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Haring,C.;Kaess,M.;Keeley,H.;Keresztény,A.;Kahn,J-P.;Postuvan,V.;Mars,U.;Saiz,P.A.;Varnik,P.;Sisask,M.;Wasserman,D.(2014).Hoursofsleepinadolescentsanditsassociationwithanxiety,emotionalconcerns,andsuicidalideation.SleepMedicine,15(2),248-254.

66.Schneider,B.,Atteberry,A.,&Owens,A.(2005).Familymatters:FamilystructureandchildoutcomesAlabamaPolicyInstitute

67.Scouller,K.M.;Smith,D.I.Preventionofyouthsuicide:HowwellinformedarethepotentialgWHOPreven-tingSuicide:AResourceforTeachers&OtherSchoolStaff.;Geneva:WorldHealthOrganization(http://www.who.int/mental_health/media/en/62.pdf ),2000.

68.SidorchukA,HemmingssonT,RomelsjoA,etal.(2012).Alcoholuseinadolescenceandriskofdisabilitypen-sion:a39yearfollow-upofapopulation-basedconscriptionsurvey.PLOSOne,7,e42083.

124

69.Sisask,M.;Värnik,P.;Värnik,A.;Apter,A.;Balazs,J.;Balint,M.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Feldman,D.;Haring,C.;Kahn,J.-P.;Poštuvan,V.;Tubiana,A.;Sarchiapone,M.;Wasserman,C.;Carli,V.;Hoven,C.V.;Wasserman,D.(2014).Teachersatisfactionwithschoolandpsychologicalwell-beingaffectstheirreadi-nesstohelpchildrenwithmentalhealthproblems.HealthEducationJournal,73(4),382-393.

70.SnellS.(2014,4.dets).Ettekannekonverentsil„kuilapssaabkodushaiget“http://116000.ee/et/konverents

71.SongE-Y,SmilerAP,ChampionH,etal.(2012).Everyonesaysit’sOK:Adolescents’perceptionsofpeer,parent,andcommunitynorms,alcoholconsequences,andalcoholrelatedconsequences.SubstanceUse&Misuse,47,86–98.

72.SteaTH,KnutsenT,TorstveitMK(2014).Associationbetweenshortbedtimeinbed,health-riskbehaviorsandpooracademicachievementamongNorwegianadolescents,SleepMedicine,15(6),666-672.

73.Steele,M.M.,&Doey,T.(2007).Suicidalbehaviourinchildrenandadolescentspart1:Etiologyandriskfac-tors.CanadianJournalofPsychiatry,52(6),21S.

74.SteinbergL(2004).Risk-takinginadolescence:Whatchanges,andwhy?AnnalsoftheNewYorkAcademyofSciences,1021,51–58.

75.SteinbergL(2007).RiskTakinginAdolscence:NewPerspectivesFromBrainandBehavioralScience,CurrentDirectionsinPsychologicalSciecne,16(2),55-59.

76.Suicideanddeliberateselfharminyoungpeople.

77.SuzukiK,AsagaR,SouranderA,etal.(2012).Cyberbullyingandadolescentmentalhealth.IntJAdolescMedHealth24:27–35.

78.ZeiglerDW,WangCC,YoastRA,etal.(2005).Theneurocognitiveeffectsofalcoholonadolescentsandcollegestudents.PreventiveMedicine,40,23-32

79.TaliaferroLA,MuehlenkampJJ.

80.TerviseArenguInstituut.Kasutamisekuupäev:08.12.2014,allikasnarko.ee:http://www.narko.ee/

81.ThunstromM(1988).Thealcoholintoxicatedchildanditsprognosis.ActaPaediatricaScandinavica77,3-9.

82.TimberlakeDS,HaberstickBC,HopferCJ,etal.(2007).ProgressionfrommarijuanausetodailysmokingandnicotinedependenceinanationalsampleofUSadolescents.DrugandAlcoholDependence,88,272-281.

83.TuckerJS,EllicksonPL,OrlandoM,etal.(2005).Substanceusetrajectoriesfromearlyadolescencetoemer-gingadulthood:acomparisonofsmoking,bingedrinking,andmarijuanause.JournalofDrugIssues,35,307-332.

84.VanDerVorstH,KrankM,EngelsR,etal.(2012).Themediatingroleofalcohol-relatedmemoryassociationsontherelationbetweenperceivedparentaldrinkingandtheonsetofadolescents´alcoholuse.Addiction,108,526-533.

85.VanSpijkerBA,vanStratenA,KerkhofAJ.Effectivenessofonlineself-helpforsuicidalthoughts:resultsofarandomisedcontrolledtrial.PLoSOne.2014Feb27;9(2):e90118.doi:10.1371/journal.pone.0090118.eCol-lection2014.

86.Wasserman,C.;Hoven,C.;Wasserman,D.;Carli,V.;Al-Halabi,S.;Apter,A.;Bobes,J.;Balazs,J.;Cosman,D.;Far-kas,L.;Feldman,L.;Fischer,G.;Graber,N.;Haring,C.;Herta,D.;Iosue,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Klug,K.;McCart-hy,J.;Värnik,A.;Värnik,P.;Tubiana,A.;Ziberna,J.;Sarchiapone,M.;Postuvan,V.(2012).Suicidepreventionforyouth-amentalhealthawarenessprogram:lessonslearnedfromtheSavingandEmpoweringYoungLivesinEurope(SEYLE)interventionstudy.BMCPublicHealth,12(1),776

87.Wasserman,D.;Carli,V.;Wasserman,C.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brakale,R.;Brunner,R.;Bursztein-Lipsicas,C.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Durkee,T.;Feldman,D.;Gadoros,J.;Guillemin,F.;Haring,C.;Kahn,J.P.;Kaess,M.;Keeley,H.;Marusic,D.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Reiter-Theil,S.;Resch,F.;Saiz,P.;Sarchiapone,M.;Sisask,M.;

125

Varnik,A.;Hoven,C.W.(2010).SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope(SEYLE):arandomizedcontrol-ledtrial.BMCPublicHealth,10(1),192

88.Wasserman,D.;Hoven,CW.;Wasserman,C.;Wall,M.;Eisenberg,R.;Hadlaczky,G.;Kelleher,I.;Sarchiapone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Guillemin,F.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Musa,GJ.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Saiz,P.;Reiter-Theil,S.;Värnik,A.;Värnik,P.;Carli,V.(2015).School-basedsuicidepreventionprogrammes:theSEYLEcluster-randomised,controlledtrial.Lancet,385,1536-1544.

89.VeronikaKalmus,etal. (2014). InternetandChildWell-Being. InF.C.AsherBen-Arieh,HandbookofChildWell-Being.Theories,MethodsandPoliciesinGlobalPerspective.(lk.2093-2133).Springer

90.WHO(2014).Globalstatusreportonalcoholandhealth2014.Kasutamisekuupäev10.12.2014,allikashttp://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/en/

91.WilsonCJ,DeaneFP.Briefreport:Needforautonomyandotherperceivedbarriersrelatingtoadolescents'intentions to seek professional mental health care. J Adolesc. 2012 Feb;35(1):233-7. doi: 10.1016/j.adolescence.2010.06.011.Epub2010Jul21.

92.WorldLifeExpectancy(2011).AlcoholDeathRatePer100000.Kasutamisekuupäev10.12.2014,allikashttp://www.worldlifeexpectancy.com/cause-of-death/alcohol/by-country/

93.Wu,Z.,Hou,F.,&Schimmele,C.M.(2008).Familystructureandchildren'spsychosocialoutcomes.JournalofFamilyIssues

94.Wyman,P.A.;Brown,C.H.;Inman,J.;Cross,W.;Schmeelk-Cone,K.;Guo,J.;Pena,J.B.Randomizedtrialofagatekeeperprogramforsuicideprevention:1-yearimpactonsecondaryschoolstaff.JConsultClinPsychol2008,76,104-115.

© Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), 2015

ERSI tänab kõiki SEYLE, WE-STAY ja SUPREME projektides osalenud koole, õpilasi, lapsevanemaid ning õpetajaid ja muud koolipersonali, samuti projektide meeskondadesse kuulunud inimesi, kelle pühendunud panust me kõrgelt väärtustame.

Kokkuvõtte – raporti koostajad:

Airi Värnik

Merike Sisask

Peeter Värnik

Lauraliisa Mark

Joosep Vaikma

Katariina Rebane

Airi Mitendorf

Administratiiv-tehniline abi:

Mare Raidla

Rita Pihl

Projektide rahastajad:Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm (Lepingud nr 223091 ja 241542)Euroopa Komisjon, Rahvatervise programm 2008-2013 (Leping nr 20091219)

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium

KOOLINOORTE VAIMNE TERVIS

Kokkuvõte – raport

Tallinn 2015