KÕRVALMAANTEE NR 22103 TARTU- ILMATSALU-RÕHU KM 4,253 7,372 … · 2016. 5. 24. · Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise

Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6474907 Y 650813

TARTU 2013

Objekti asukoht: TARTUMAA TÄHTVERE VALD

Tellija: TEEDE TEHNOKESKUS AS

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja/ekspert: URMAS URI

Eksperdid: KADI KUKK

GERLI KULL

Kontrollis: ENE KÕND

KÕRVALMAANTEE NR 22103 TARTU-

ILMATSALU-RÕHU KM 4,253 – 7,372

ASUVA LÕIGU REKONSTRUEERIMISE

TEHNILISE PROJEKTI JA TÜKI SILLA

TÖÖPROJEKTIGA KAVANDATUD

TEGEVUSTE

KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel.: 730 0310

faks: 730 0315

[email protected]

TÖÖ NR 2013-135

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang

Kobras AS töö nr 2013-135 Objekti aadress: Tartumaa Tähtvere vald

2

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:


OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa Tähtvere vald

TÖÖ EESMÄRK:

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojektiga kavandatud tegevustele keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10 ja lõigetest 3-4. Tehnilise projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 teekatte seisukorra parandamine ning liiklusohutuse taseme tõstmine.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Teede Tehnokeskus AS Väike-Männiku 26 11216 Tallinn

Kontaktisik: Tarmo Jõe tel 679 1365 [email protected]

OTSUSTAJA: Maanteeameti lõuna regioon Veski 23 51005 Tartu tel 740 8100

SEISUKOHA ANDJA: Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri 14 51004, Tartu tel 730 2240 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu tel 730 0310, faks 730 0315 www.kobras.ee

Eksperdid: Kadi Kukk – keskkonnaekspert (litsents KMH0126) tel 730 0310, [email protected] Urmas Uri – keskkonnaekspert (litsents KMH0046) tel 730 0310, [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert tel 730 0310, [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija

mailto:[email protected]


http://www.kobras.ee/






3

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0047 Anne Rooma;

KMH0126 Kadi Kukk.

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 329.

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud:

Ehitusjuhtimine EEJ002734;

Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001;

Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001;

Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

Projekteerimine EP10171636-0001;

Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002;

Kaevandamine KKA000152;

Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005.

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):

Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi

nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste

koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel)

maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10.



4

SISUKORD

1 TÖÖ EESMÄRK .................................................................................................................................. 5

2 REMONDITAVA MAANTEELÕIGU KIRJELDUS................................................................................ 8

3 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ................................................................................................. 12

3.1 TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED .............................. 12

3.1.1 Maakasutus.......................................................................................................................... 12 3.1.2 Asustus ................................................................................................................................ 13 3.1.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna

vastupanuvõime ................................................................................................................... 13 3.1.4 Maastik, sh roheline võrgustik ja väärtuslik maastik ............................................................ 14 3.1.5 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................................. 15 3.1.6 Hüdroloogilised tingimused.................................................................................................. 15 3.1.7 Looduskaitsealused alad, looduskaitsealused üksikobjektid, kaitsealused liigid ................ 17 3.1.8 Kultuurimälestised ............................................................................................................... 18

3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................ 18

3.2.1 Loodusvarade kasutamine................................................................................................... 20 3.2.2 Jäätme- ja energiamahukus ................................................................................................ 21

3.3 LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED ................................................................................... 21

3.4 KAVANDATUD TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED .................................................. 22

3.4.1 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele .................................................................................. 22 3.4.2 Mõju õhukvaliteedile ............................................................................................................ 23 3.4.3 Jäätmeteke .......................................................................................................................... 23 3.4.4 Müra ..................................................................................................................................... 23 3.4.5 Vibratsioon ........................................................................................................................... 23 3.4.6 Valgus .................................................................................................................................. 24 3.4.7 Soojus .................................................................................................................................. 24 3.4.8 Kiirgus .................................................................................................................................. 24 3.4.9 Lõhn 24

3.5 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............. 24

3.6 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE JA TEISTELE KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE JA –ALADELE .................................... 24

3.7 TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ........................................ 25

3.8 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE KONTROLLTABEL.......................................................................................... 26

4 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 34

5 KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA MUUD MATERJALID ..................................................................... 36

6 LISAD ................................................................................................................................................ 38

LISA 1 KESKKONNAAMETI JÕGEVA-TARTU REGIOONI 15.11.2013 KIRI NR JT 6-7/13/24261-2 ............................................................................................................................... 39



5

1 Töö eesmärk

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMH eelhindamine) on koostatud Teede

Tehnokeskuse AS ja Kobras AS vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu alusel. Töö eesmärk on

kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise

tehnilise projekti (edaspidi tehniline projekt) ja Tüki silla tööprojektiga (edaspidi tööprojekt)

kavandatud tegevuse keskkonnamõju eelhindamise läbiviimine. Tehnilises projektis käsitletav teelõik

jääb Tartu maakonna Tähtvere valla Rahinge ja Tüki küla ning Ilmatsalu aleviku territooriumile (joonis

1).

Joonis 1. Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu asukoht (Maa-ameti maanteeameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja poolt

06.03.2013 kinnitatud kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu

rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojekti koostamise nõuetest. Vastavalt nõuete

punktile 4.6 tuleb keskkonnamõju eelhinnangu kohta võtta seisukoht kohalikult Keskkonnaametilt.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt 15.11.2013 esitatud arvamus (kiri nr JT 6-7/13/24261-

2) Tartu-Ilmatsalu-Rõhu rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojektiga kavandatud

tegevuste eelhinnangu kohta on esitatud lisas 1.

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis



6

Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste

keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise

algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks tee ehitusloa andja.

Käesoleval juhul on loa väljastajaks Maanteeamet.

Kavandatav tegevus ei kuulu Euroopa Nõukogu direktiivi 97/11/EÜ (03.03.1997), millega

muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta,

lisas I nimetatud tegevuste hulka, st et automaatset keskkonnamõju hindamise kohustust ei ole.

Kavandatav tegevus on toodud Nõukogu Direktiivi (97/11/EÜ) lisas 2 (artikli 4 lõike 2 kohased tööd –

infrastruktuuritööd: teede ehitamine). Vastavalt artiklile 4 hinnatakse selliseid projekte artiklite 5–10

kohaselt, kui Liikmesriigid leiavad, et see on vajalik.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja vastavalt KeHJS § 6 lg 2 andma eelhinnangu

selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” täpsustab keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu,

mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Määruse § 13 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või

remondil, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a

liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi

remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 lg 1 p 13 nimetatud juhuks on kiirtee,

2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja

sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga

teeks.

Antud juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 13 nimetatud juhtude hulka.

Tegemist on maantee remondi tehnilise projektiga. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr

224 § 13 kohaselt on tegemist tee ehitamise ja remondiga, mille käigus toimub tee koosseisus

olevate rajatiste lisandumine.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 3 tuleb

eelhindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:



7

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest

loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest.

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,

pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade,

alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses

tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme-

ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;

3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;

41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile;

5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,

kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju

ilmnemise tõenäosusest.

KMH eelhindamine, mille käigus selgitati KMH vajalikkus, viidi läbi vastavalt Euroopa Komisjoni

2005. aasta juhendile “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend”, lähtudes seejuures Eesti

Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Samuti kasutati juhendmaterjali „Natura 2000 alasid oluliselt

mõjutavate kavade ja projektide hindamine“ ja lähtuti Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

„Looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta“ artikli 6 lõikest 3.

Vastavalt teeseaduse § 17 on tee ehitamise eesmärk muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee

läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada

piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutumine, uus ristmik või

lisarada. Tee remontimise eesmärk on kõrvaldada tee-elementide kulumise ja kahjustuste

tagajärjed. Remondi tulemus on tee-elementide esialgne tehniline seisund.

Vastavalt Maanteeameti Riiklikule Teeregistrile on kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km

4,253 – 7,372 IV klassi maantee. Vastavalt tööprojekti koostamise nõuetele on projekteerimise

lähtetasemeks IV klassi maantee. Antud juhul tee klass remondi tulemusena ei muutu ja seega

on teeseaduse mõistes tegemist tee remondiga.



8

2 Remonditava maanteelõigu kirjeldus

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ühendab omavahel põhimaanteed nr 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa ning põhimaanteed nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme. Kõrvalmaantee nr 22103

ristub remonditaval lõigul 4,262 km kõrvalmaanteega nr 22104 Rähni-Rahinge ja 5,678 km

kõrvalmaanteega nr 22106 Kardla-Tüki. 5,897 km ületab remonditav maantee Ilmatsalu jõel Tüki

silla. Kõrvalmaantee nr 22103 km 4,253 – 7,372 asub tervenisti Tähtvere vallas ning remonditav

teelõik kulgeb Tüki sillast kuni lõpuni (km 7,372) tiheda asustusega Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla

territooriumil. Remonditav teelõik ristub 5,897 km Ilmatsalu jõega, mis on riigi poolt hooldatav

eesvool. Teelõik piirneb Tüki sillast lääne suunas peamiselt elamumaa ja põllumaaga, ida suunas

peamiselt põllumaaga (maatulundusmaa 100%).

Tehnilise projektiga nähakse ette kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu remont alates km

4,253 kuni km 7,372 ja Tüki silla ümberehitus. Projekteerimisnõuete kohaselt projekteeritakse

maantee IV klassi teele esitatavate parameetrite järgi. Projekteerimisnormide kohaselt on IV klassi

tee katte laius 8,00 m, muldkeha laius 9,00 m ja sõidutee laius 6,00 m (sõiduraja laius 3,00 m).

Remonditava kõrvalmaantee katte, sõidutee ja mulde laiused, samuti teekatte liik ja ehitamise aasta

on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Remonditava teelõigu katte, sõidutee ja mulde laiused (m) ning ehitamise aasta (Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee)

Algus km Lõpp km Katte liik Katte ehitamise

kuupäev Katte

laius (m) Sõidutee laius (m)

Mulde laius (m)

4,253 4,300 mustkate, bituumenstabil. kate 1.09.1965 8,4 6 10,65








6,858 6,889 tihe asfaltbetoon 15.06.2010 8,2 6 10,2

6,889

6,900

mustkate, bituumenstabil. kate 1.09.1965 12,3 6 14,3





7,000 7,031 mustkate, 1.09.1965 9,6 6 12,6

http://teeregister.riik.ee/



9

Algus km Lõpp km Katte liik Katte ehitamise

kuupäev Katte

laius (m) Sõidutee laius (m)

Mulde laius (m)

bituumenstabil. kate

7,031 7,032 mustkate, bituumenstabil. kate 1.09.1965 9 6 12





Nagu tabelist näha, on nõutav sõidutee laius ka praegu kogu remonditava maantee ulatuses tagatud

ja vastab IV klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Vastavalt maanteede projekteerimisnormidele

on IV klassi maanteel projektkiirusel 80 km/h juures nõutav katte laius 8 m ja mulde laius 9 m, millele

remonditav teelõik täies ulatuses ei vasta.

Remonditava maantee aasta keskmine liiklussagedus on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Remonditava maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee)

Tee nr

Tee nimetus

Algus km

Lopp km

Sõiduautod ja

pakiautod (%)

Veoautod ja

autobussid (%)

Autorongid (%)

Aasta keskmine ööp. liiklus

Loenduse aasta

22103

Tartu - Ilmatsalu - Rõhu

4,253 5,681 96 2 2 1260 2009

5,681 6,966 95 2 3 1064 2011

6,966 7,372 86 4 10 199 2011

Remonditaval teelõigul on toimunud mitmeid liiklusõnnetusi, millest annab ülevaate tabel 3.

Tabel 3. Remonditaval teelõigul toimunud liiklusõnnetused (al 2000. a) (Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee)

Algus km Kuupäev Tüüp

Osalenud sõidukite arv Hukkunuid Vigastatuid

4,4 26.04.2007 kokkupõrge ees liikuva sõidukiga 2 0 1

4,5 4.09.2006 kokkupõrge vastutuleva

sõidukiga 2 0 1

4,9 5.05.2000 sõiduki teelt väljasõit 1 0 1

5,0 4.02.2012 kokkupõrge vastutuleva

sõidukiga 2 0 0

5,9 18.04.2003 sõiduki teelt väljasõit 1 2 1





10

Km 5,897 ületab kõrvalmaantee 1965. aastal rajatud Tüki silla (nr 556). Sild on 14,8 m pikk ja 9,1 m

lai. Remonditav teelõik ületab 2 truupi: 6,529 km asuva ühe avaga (läbimõõt 0,4 m) 25 m pika ja

6,676 km asuva samuti ühe avaga (läbimõõt 0,75 m) 16,5 m pika truubi. Mõlemad truubid on rajatud

1969. aastal. Maanteeameti Teeregistri andmetel on mõlemad truubid halvas seisukorras.

Kõrvalmaanteel nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asub 3 bussipeatust: Tüki

(parempoolne), Tüki (vasakpoolne) ja Ilmatsalu (parempoolne). Peatustel puuduvad ooteplatvormid,

laiendused, kõrvalesõidud, vaid Ilmatsalu peatusel on ootekoda.

Tähtvere valla üldplaneeringuga (juuni 2006) (edaspidi ka üldplaneering) on aastaringseks

kasutamiseks planeeritud jalgratta- ja jalgtee kogu rekonstrueeritava teelõigu ulatuses. Jalgratta- ja

jalgtee on üldplaneeringu järgi Ojaääre teeosal (renoveeritava lõigu km 4,253 – 6,96) maanteest

paremal pool ja Kooli teel (renoveeritava lõigu km 6,98 – 7,372) vasakul pool.

Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel on arvestatud AS Teede Tehnokeskuse poolt koostatud

kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 5,7 – 7,0 jalg- ja jalgrattatee tehnilise projektiga.

Tartu-Ilmatsalu-Rõhu (kõrvalmaantee nr 22103) km 5,897 asub Tüki sild (Tartu maakonnas,

Tähtvere vallas üle Ilmatsalu jõe). Tüki sild on ehitatud 30-ndatel, viimane kapitaalremont teostati

1965. aastal. Üheavaline raudbetoonist plaatsild on praeguseks hetkeks amortiseerunud. Silde

puhas ava on 5,88 m, sõidutee gabariit 7,1 m ja silla kogulaius 8,75 m. Liiklusintensiivsus sillal 2011.

aastal oli 1064 autot/ööpäevas.

Tüki sillaga külgneb Tüki paisjärve veeregulaator, mis ei ole Põllumajandusameti

Maaparandussüsteemide registris arvel.

Tüki paisjärve pindala on ligikaudu 1 hektar ja kaldajoone pikkus pool kilomeetrit. Tüki paisjärv asub

vahetult enne Rahinge oja suuet ja mõnisada meetrit ülevalpool Ilmatsalu paisjärve algust.

Loodushoiu Ühing Lutra on 2006. aastal koostanud keskkonnamõju hindamise aruande Ilmatsalu jõe

ja Haage paisjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks kavandatud tegevustele ja sellega

kaasnevatele keskkonnamõjudele. Aruandes järeldub, et Tüki paisjärv on puhvriks Ilmatsalu

paisjärvele – setitab suure osa raskemaid setteid ja päästab sellega Ilmatsalu paisjärve suuremast

koormusest ning lisaks on Tüki paisjärv maaliline veesilm piirkonna maastikus. Teetammina toimiv

pais ja sellesse ehitatud veetaseme regulaator on ka otstarbekas vee gaasilise režiimi tagamisel ning

paisust alla jääv süvik ja lühike kärestik on olulised talvel vee hapnikuga rikastamisel. 2006. aastal

koostatud keskkonnamõju hindamise aruande põhjal hinnati Tüki paisjärve ökoloogiline seisund

halvaks, sest paisjärv on setteid täis uhutud.

Vastavalt OÜ Rakendusgeoloogia poolt augustis 2013. a koostatud ehitusgeoloogilise uuringu

aruandele „Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ja Tüki silla km 4,253...7,372

rekonstrueerimine, Tartu maakond“ on mudakiht Tüki silla alal 0,5...1,4 m paksune ning järvepoolses

ehk siis parempoolses servas 1,05...1,15 m paksune.



11

Tüki paisul puudub omanik/hooldaja ja vee erikasutusluba. Paisjärve hea seisundi tagamisel on vee

erikasutusloas oluline osa. AS Maves koostas 2013. aastal Tüki paisul kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju eelhinnangu (töö nr 12002), mille käigus on soovitus, et kui lähiajal ei leidu Tüki

paisjärve vastutuse võtjat (vee erikasutusloa taotlejat) on siiski soovitatav pais ohutuse eesmärgil

likvideerida.



12

3 Keskkonnamõju eelhinnang

3.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

3.1.1 Maakasutus

Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 lõik piirneb tiheasustusega alaga (elamumaa) ja

põllumajanduslikult haritava maaga. Remonditava maantee äärde jääb põllumajanduslikus kasutuses

olev maa, millest enamik on kuivendatud maaparandussüsteemidega.

Tulenevalt Tähtvere valla üldplaneeringust ja arengusuundadest Rahinge-Ilmatsalu piirkonnale on

tarvis säilitada suurpõllunduslik maakasutus ja maastikustruktuur. Piirkond on hinnatud just peamiselt

hooldatud põllumajandusmaastiku tõttu. Ala ilmestavad olulist esteetilist ja puhkemajanduslikku

väärtust omavad paisjärved. Remonditava maanteelõigu vahetuslähedusse jäävaid põllumassiive on

kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. PRIA põllumassiivid remonditava Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee läheduses (Maa-ameti erametsakeskuse kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)




13

Lisaks maanteega piirnevale maaparandussüsteemile, mida käsitletakse peatükis 3.1.6, on

olulisemad piiranguid põhjustavad rajatised maanteed ületavad ja sellega külgnevad elektriliinid

(suurim nendest, ILMATSALU:TAR elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin), ristub Tartu-Ilmatsalu-Rõhu

maanteega ca 6,430 km) ja nende kaitsevööndid ning veekaitselised piirangud (Ilmatsalu paisjärve,

Ilmatsalu jõe ja Rahinge oja kalda piiranguvööndid).

3.1.2 Asustus

Kõrvalmaantee 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 jääb Tähtvere vallas Rahinge ja Tüki

küla ning Ilmatsalu aleviku territooriumile. Tähtvere valla andmetel elas 31.12.2012 seisuga Ilmatsalu

alevikus 348, Tüki külas 235 ja Rahinge külas 357 elanikku. Kuna Tähtvere vald külgneb Tartu

linnaga, on Tartu-Ilmatsalu-Rõhu remonditava maantee ümbrus suhteliselt tihedalt asustatud.

Remonditava maanteelõigu lõppu ca 50 m kaugusele teest jääb Ilmatsalu Põhikool (Kooli tee 5).

3.1.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja

tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained)

ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.

Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja

pinnast.

Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee km 4,253 – 7,372 lõik piirneb tiheasustusega alaga (elamumaa)

ja põllumajanduslikult haritava maaga. Kogu piirkond on inimtegevusest suuresti mõjutatud.

Põllumajanduslikus kasutuses olev maa ja tiheasustusalad ei paku võimalusi looduslike elupaikade

välja kujunemiseks, mistõttu on nendel aladel suhteliselt madal looduslik väärtus. Samuti on

kohalikud veekogud inimese poolt tugevasti mõjutatud. Soodsamaid tingimusi erinevate liikide ja

koosluste arenguks pakuvad ümbruskonna metsad, mis jäävad remonditavast maanteelõigust põhja

suunas.

Maa-ameti Geoportaali andmetel on põhjavesi remonditava maantee lõigul nõrgalt kaitstud (vaata

joonis 3). Tähtvere valla üldplaneeringu kaardi „Üldplaneeringu piirangud ja keskkonnategurid“ järgi

on remonditava maanteelõigu ristmiku (Kooli tee, Ojaääre tee ja Järve tee) piirkonnas kaitsmata

põhjavee ala.

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu remonditava teelõigule lähim puurkaev asub ca 100

m kaugusel maantee telgjoonest Tüki külas (vaata joonis 3). Puurkaevu katastri numbriga 7181

sügavus on 35 m ja see saab oma vee Kesk-Devoni põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala

on 50 m, mis ei ulatu teetööde eeldatavasse mõjualasse. Teised ümbruskonna puurkaevud jäävad

enam kui 200 m kaugusele.



14

Joonis 3. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi reostuskaitstus (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Tähtvere valla üldplaneeringu põhjal levivad piirkonnas kõrge viljakusega põllumaad (Maa-ameti

viljakustsoonide andmetele tuginedes üle 50 punkti).

3.1.4 Maastik, sh roheline võrgustik ja väärtuslik maastik

Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee km 4,253 – 7,372 jäävad peamiselt olemasolevad

maatulundusmaad ja Tüki küla ja Ilmatsalu aleviku tiheasustusalad.

Remonditav maanteelõik piirneb Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt Rahinge-Ilmatsalu kohaliku

tasandi väärtusliku maastikuga ja väärtuslike põllumaadega. Piirkonda ilmestab hooldatud

põllumajandusmaastik ja olulist esteetilist ja puhkemajanduslikku väärtust omavad paisjärved.

Efektse maastikulise koosluse loovad Ilmatsalu kalatiigid, hinnatud on Ilmatsalu mõisapark.

Remonditav maantee ei läbi rohevõrgustiku tugialasid ega koridore.

Remonditööde piirkond




15

3.1.5 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

Rakendusgeoloogia OÜ poolt on koostatud 2013.a ehitusgeoloogilise uuringu aruanne

„Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ja Tüki silla km 4,253...7,372 rekonstrueerimine,

Tartu maakond“ töö nr 10-050 (edaspidi ehitusgeoloogiline uuring). Uuritav maantee jääb

maastikulise liigituse järgi ugandi lavamaale, lainjale jääjärvelise ning liustikujäälise tekkega

tasandikule. Absoluutsed kõrgused remonditaval maanteelõigul on 36,80-48,55 m. Aluspõhjaliseks

kivimiks alal on Devoni ladestu Aruküla lademe liivakivi, mille ülemine osa on murenenud/porsunud.

Põhjavee tase jäi (ajavahemikul 26.06.2012-16.07.2012) uuringualal 1,1-4,30 m sügavusele

teepinnast, abs kõrgustele 34,45-44,70 m.

Niiskuspaikkonna tüübilt on tegemist niiske alaga. Pinnakattes on vesi vabapinnaline ning

uuringusügavuses ei esinenud survelist põhjavett.

3.1.6 Hüdroloogilised tingimused

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ristub km 5,897 Ilmatsalu jõega. Üle Ilmatsalu jõe

viib Tüki sild. Ilmatsalu jõgi on vahetult enne maanteed paisutatud ning Tüki sillaga külgneb Tüki

paisjärve veeregulaator. Paisu ülaveetase on 38,65 m abs, alaveetase 37,25 m abs - veetasemete

vahe 1,4 m. Maves AS poolt on 2013. a juulis koostatud “Tüki paisul kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju eelhinnang”. Tüki pais on kaladele ületamatu rändetõke. Rändetee avamine ei taga

Ilmatsalu jõe hea seisundiklassi saavutamist, sest jõel on mitmeid probleeme, mida tuleb käsitleda

komplekselt. Töös on jõutud järeldusele, et paisu likvideerimine ei ole vajalik, kuna ülesvoolu jääva

jõeosa väärtus kalade elu- ja sigimispaigana on madal. Tüki paisjärvel on miljööväärtuslik funktsioon

ja seetõttu pole paisu ja paisjärve likvideerimine sotsiaalsetel põhjustel tõenäoliselt võimalik. Lisaks

on Tüki paisjärv omalaadne puhverala enne Ilmatsalu paisjärve.

Tüki paisjärv ei ole Keskkonnaregistris veekoguna arvel.

Kobras AS koostas 2013. a töö nr 2013-144 „Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tüki külas asuva

Tüki silla läbilaskevõime arvutus“, kus uuriti osaliselt Ilmatsalu jõge, teostati geodeetilised

mõõdistustööd Tüki paisu juures ning arvutati Ilmatsalu jõe valgalalt tulev vooluhulk ning vana silla

läbilaskevõime. Arvutuste käigus saadi Ilmatsalu jõe valgalaks Tüki silla juures ca 73,0 km2..

Määrati ära metsade, soode ja lagedate mineraalmaade protsent valgalast ning arvutati Ilmatsalu jõe

3% ületustõenäosusega äravoolumoodul. Hüdroloogiliste arvutuste tulemuste põhjal leiti, et Ilmatsalu

jõe 3% ületustõenäosusega äravoolumoodul Tüki silla juures on 358,9 l/s km² ning vooluhulk 26,20

m³/s. Olemasoleva liigveelasu läbilaskevõime saamiseks tehti hüdraulilised arvutused ja saadi

tulemuseks, et Tüki paisjärve liigveelasu maksimaalseks läbilaskevõimeks on ca 19,8 m³/s.

Liigveelasu varjapaaside eemaldamise võimaluse korral on läbilaskevõime ca 38.3 m³/s. Seetõttu on

töö soovitus uue silla rajamisel projekteerida liigveelase eemaldatavate varjapaasidega, sel juhul on

tagatud arvutatud 3% ületustõenäosusega vooluhulga läbivool Tüki paisust.



16

Remonditava maanteelõigu alguses ca 70 m põhja pool lookleb Rahinge oja, mis suubub Ilmatsalu

jõkke vahetult pärast Tüki silda. Remonditava maantee km 6,45 – 6,78 jääb tee paremale küljele

Ilmatsalu paisjärv.

Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee remonditava teelõigu ümbrusesse jäävad kuivendatud

põllumaad. Renoveeritava maanteelõigu ümbruses on riigi poolt korrashoitavateks ühiseesvooludeks

Ilmatsalu jõgi (MPS kood: 2103900020000), millega remonditav maantee ristub, ja teest ligikaudu 70

m põhja poole jääv Rahinge oja. Joonisel 4 on näidatud maaparandussüsteemid ja riigi poolt

korrashoitavad ühiseesvoolud.

Joonis 4. Maaparandussüsteemide reguleeriv võrk ja eesvoolud kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 ümbruses (Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Ilmatsalu jõele on kehtestatud piirangu- ja ehituskeeluvöönd vastavalt 100 ja 50 m. Antud projektiga

kavandatud tegevustele ehituskeeluvööndi piirangud ei rakendu, kuna looduskaitseseaduse § 38 lg 5

p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele ja tänavale.




17

Vastavalt Tähtvere valla üldplaneeringule tuleb sademevesi juhtida läbi kraavide või väljaehitatud

sademeveekanalisatsiooni avatud veekogudesse või maaparandussüsteemidesse. Sademevett ei

tohi juhtida reoveekanalisatsiooni.

3.1.7 Looduskaitsealused alad, looduskaitsealused üksikobjektid, kaitsealused liigid

Kõrvalmaantee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 500 m raadiuses remonditavast maanteest

jäävad looduskaitseliselt olulised objektid. Ca 200 m loode suunas asub kaitsealune Ilmatsalu park

(joonis 5), teisi kaitsealasid remonditava teelõigu vahetus läheduses ei ole. Ca 60 m lääne poole,

Ilmatsalu aleviku territooriumile, jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus

nilssonii) elupaik. Enam kui 300 m kaugusele loode suunas jääb II kaitsekategooriasse kuuluvate

põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik, samuti on Ilmatsalu

järv oluline nahkhiirlaste toitumisala.

Joonis 5. Kaitsealad ja kultuurimälestised remonditava Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee ümbruses (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Remonditavast maanteest ca 100 m kaugusele põhja suunas jääb III kaitsekategooriasse kuuluva

valge toonekure (Ciconia ciconia) pesapaik. Remonditava maanteelõigu vahetus läheduses Natura

2000 võrgustiku alad puuduvad. Lähimad Natura 2000 alad: ca 2 km kaugusel remonditavast

Remonditav teelõik

Ilmatsalu park




18

teelõigust on Kärevere linnuala ja 4 km kaugusel Alam-Pedja linnuala. Kavandatav tegevus ei avalda

mõju Natura 2000 aladele.

3.1.8 Kultuurimälestised

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 6,84 – 7,06 asuva lõiguga külgneb kaitsealune

asulakoha arheoloogiamälestis (reg nr 13013). Remonditavast teest enam kui 250 m kaugusel loode

suunas asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4289). Kaitsealuse arheoloogilise

kultuurkihiga ala ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud on näidatud joonisel 5. Vastavalt

Muinsuskaitseameti 25.01.2013 kirjale nr 15.01.2013 1.1-7/50-1 tuleb asulakoha reg nr 13013 alale

kaevetöid kavandades arvestada arheoloogiliste eeluuringute teostamise vajadusega ja

projektlahenduse koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, esitades maakonna

vaneminspektorile eskiislahendus või eelprojekt trassi osades, mis asuvad mälestisel ja/või mälestise

kaitsevööndis.

Remonditava teelõigu vahetus läheduses asuvad ka mitmed pärandkultuuri objektid, millel otsene

õiguslik kaitse puudub, kuid mis on siiski teatava kultuurilise väärtusega. Nende hulka kuuluvad Tüki

karjamõis, Tüki vesiveski, Ilmatsalu kõrtsi asupaik ja Ilmatsalu tuuleveski.

3.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise

tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojekti eesmärk on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme

tõstmine. Maantee renoveeritakse IV klassi maanteele esitatavate nõuete kohaselt ja on

projekteeritud lähtetasemega „hea“. Tüki silla projekteerimisel arvestatakse elueaga 100 aastat.

Vastavalt teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusele nr 55 „Tee projekteerimise normid“ loovad

lähtetaseme „hea“ korral maantee-elementide parameetrid eelduse sujuvaks ja ohutuks liikluseks.

Lähteülesande kohaselt projekteeriti jalgratta– ja jalgtee paremale poole maanteed Mesila teest

kuni Ilmatsalu koolini. Jalgratta- ja jalgtee asukoha valikul lähtuti liiklejate ohutusest, st suuremal osal

Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee äärsetest elanikest ei tule jalgratta- ja jalgtee kasutamiseks ületada

maanteed. Jalgratta– ja jalgtee on projekteeritud 1,5% ühepoolse põikkaldega. Põikkalle on vastavalt

lahendusele, kas sõiduteest eemale või sõidutee poole, et juhtida vesi haljasaladele ja kraavidesse.

Muldkeha nõlvuseks on projekteeritud üldjuhul 1:2, kuid PK 0+00 – PK 1+67 (Mesila teest

kõrvalmaanteelt nr 22106 kuni kõrvalmaanteeni nr 22103) on nõlvus projekteeritud 1:1,5, et

vähendada mullatööde mahtu. Täpsemalt on jalgratta- ja jalgtee paiknemine ära näidatud tehnilises

projektis.

Teeületuskohad on kavandatud kõigile ristuvatele teedele ja tänavatele. Eramaadest on kavandatud

minimaalsed äralõiked, kasutades minimaalset eraldusriba laiust. Kõik maa võõrandamised

lahendatakse maaomanikega läbirääkimiste teel.



19

Olulisemad ristmikud, sillad, mahasõidud ja neil kavandatavad tegevused (km, ristuv tee, sild või

mahasõit, tegevuse kirjeldus):

4,787 – 5,007 km asuv vasakkurv on plaanis muuta laugemaks ja seepärast väljutakse

olemasoleva teemaa piirest. Sellest tulenevalt on tarvis võõrandada Lõunapõllu

(83101:004:0094) katastriüksuse maad 2500 m2 ulatuses.

5,675 km ristumine paremal Ändi teega (kõrvalmaantee nr 22106, Kardla-Tüki). Ändi tee

paremale servale on vahetult tee äärde planeeritud jalgratta- ja jalgtee, mis algab Ändi tee

ristumiskohast Mesila teega ja kulgeb edasi mööda Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaantee

paremat serva Ilmatsalu suunal.

5,897 km - Tüki silla ületamine. Projektlahenduse kohaselt nähakse ette uue raamsilla

ehitus. Silla paremasse serva on projekteeritud 2,5 meetri laiune jalgratta- ja jalgtee. Uue

tee ja silla ehituse käigus nihutatakse tee telge ca 4,5 m võrra Tüki paisjärve poole. Sellega

kaasneb vajadus laiendada tee muldkeha paisjärve arvelt ja nihutada veeregulaatorit. Silla

servaprusside külge paigaldatakse põrkepiirded. Sõidutee eraldatakse jalg-ja jalgrattateest

15 cm kõrguse äärekiviga.

5,925 km ristumine vasakul Õngu teega (8310015). Mahasõidul uuendatakse asfaltkate.

6,435 km ristumine paremal Tüki-Üleoja teega. Mahasõidul uuendatakse asfaltkate.

Km 6,525 ja 6,725 ületab rajatav jalgratta- ja jalgtee kaks Ilmatsalu järvega ühenduses

olevat kraavi. Kraavide ületamisel paigaldatakse kraavi põhja 80 cm diameetriga plasttruup.

Km 6,9 kolmeharuline ristumine Järve tee (kõrvalmaantee nr 22103), Kooli tee

(kõrvalmaantee nr 22103) ja Ojaääre teega (kõrvalmaantee nr 22103). Ristumine on

lahendatud T-kujulise ristumisena. Bussipeatus, mis varem paiknes sisuliselt ristmikul, on

viidud ohutumasse asukohta. Diagonaalteelõik on sõiduliiklusele suletud ja kavandatud

ainult ühistranspordile liiklemiseks ning bussipeatuses peatumiseks. Bussipeatused on

ühendatud projekteeritud jalgratta- ja jalgteega. Sõidutee gabariidid on viidud vastavusse

normidega ja kavandatud on ülekäigukohad. Ristmiku piirkonnas on maanteele ja

ühistranspordi teele ette nähtud osaliselt katte vahetus või katteremont.

Uue Tüki silla projekteerimise eesmärk on asendada vana kehvas seisukorras olev sild, muutes

silda ületava tee gabariidid nõuetele vastavaks, võimaldada jalgratta- ja jalgtee ületus, parandada

esteetilist väljanägemist ja tagada silla nõuetele vastav kandevõime.

Tüki silla ümberehituse tööprojekti kohaselt nähakse ette uue monoliitse põhjaplaadiga raamsilla

ehitus vana silla asukohta. Uus sild on projekteeritud 6 m sildeavaga (12 cm suurem kui vana sild).

Vana silla avaehitus, sambad, vundament ja alusplaat lammutatakse. Uus raamsild asub plaaniliselt

sirgel lõigul ja on projekteeritud vastavalt IV klassi tee parameetritele, sõidutee laius 2x3 meetrit,



20

ohutusribad 2x1,5 meetrit. Lisaks on silla paremasse serva projekteeritud 2,5 meetri laiune jalgratta-

ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud 15 cm kõrguse äärekiviga. Uue tee ja silla ehituse käigus

nihutatakse tee telge ca 4,5 m võrra Tüki paisjärve poole. Sellega kaasneb vajadus laiendada tee

muldkeha paisjärve arvelt ja nihutada veeregulaatorit.

Tüki silla ümberehituse tööprojekt näeb ette, et uus raamsilla kandekonstruktsioon koosneb

monoliitsest raudbetoonplaadist ja raudbetoontugiseintest. Sillale on projekteeritud külgtiivad ja

kaldakindlustused. Sademevesi juhitakse sillalt ära põik- ja pikikalletega. Sillale ehitatakse ka

kuivendaja ja paigaldatakse 3 tilktoru. Kuivendaja rajatakse tilktorudesse vee juhtimiseks

Silla ümberehituse tööde teostamise ajaks tuleb veetase Tüki paisjärves alla lasta. Tööprojekt näeb

ette, et lubatud veetaseme alandamise kiirus on 10 cm ööpäevas. See on vajalik, et vältida

settekoormust Ilmatsalu paisjärvele. Regulaatori tase on enamasti seatud kõrgusele, mis tagab ca

1,5 meetrise veetaseme, seega tuleb paisjärve tühjaks laskmise ajaks arvestada umbes 15 ööpäeva.

Tööd tuleb planeerida madalvee perioodiks.

Tööprojekti kohaselt tuleb peale paisjärve tühjaks laskmist paisjärve põhja rajada pinnasvall

kõrgusega ~0,8 meetrit, et tagada ehituse ajaks paisjärves veetase 0,5 meetrit, kuid samas hoida

silla ehituseks vajalik töömaa kuiv. Pinnasvall ehitatakse juurdeveetavast halvasti vett juhtivast

materjalist, osaliselt võib kasutada ka olemasolevat järve põhja muda, mille võib eemaldada tee

muldkeha laienduse alalt.

Tööprojekt näeb ette, et läbi pinnasvalli paigaldatakse toru läbimõõduga 600 mm, et tagada jõevee

läbivool ehitusalast. Rõhutatakse, et tuleb olla ettevaatlik suviste suurte hoovihmade suhtes ja

veenduda läbilasketoru töökindluses ja piisava vooluhulga läbilaskvuses. Tööprojekt soovitab

paigaldada kaks toru. Esimene toru tuleks paigaldada läbi olemasoleva silla ava ja juhtida jõe vesi

läbi selle, kuni silla kaldasammaste lahtikaevamiseni. Peale kaldasammaste taguste kaevetööde

lõppu tuleks paigalda teine toru kaldasamba tagant. Lastes vee läbi teise toru, saab esimese toru

sulgeda ja osaliselt eemaldada, et toru ei segaks lammutus ja ehitustöid. Hoovihmade tõttu

suurenenud vee vooluhulkade puhul säilib võimalus võtta vajadusel uuesti kasutusele ka esimene

toru, et tagada ajutine piisav läbilaskevõime ja vältida ehitusplatsi üleujutamist. Täiendavalt tuleb

tööprojekti kohaselt rajada „kaev“ pinnasvalli ja teetammi vahele. Kaev tuleks rajada piisavalt madal,

et pinnasvallist ja selle alt läbi imbuv vesi sinna koguneks. Kaevust tuleks kogunev vesi jooksvalt ära

pumbata. Kuna ehituspiirkonna aluspinnaseks on liivsavi, tuleb tagada piisavalt kuiv keskkond

ehitusplatsi ulatuses, kus veega kokkupuutes võib savi muutuda pehmeks. Ehitusplatsi kuivendamise

järel on võimalik alustada olemasoleva silla lammutustöid.

Enne Tüki silla ehitustöödega alustamist koostatakse vee erikasutusluba.

3.2.1 Loodusvarade kasutamine

Tee remondiks ja silla ehituseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik jt). Ehitusmaavarade

olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ja silla ehitamiseks vajalikke



21

maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Arvestades seda, et

teetrassi asukohta ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes uue tee

rajamisega.

3.2.2 Jäätme- ja energiamahukus

Olemasoleva teekatte eemaldamisel saadav freespuru ja pinnasejäägid võimaluse korral

taaskasutatakse Maanteeameti lõuna regiooniga kooskõlastatud teelõikudel ehitustöödeks. Muud

ehitusjäägid utiliseeritakse ehitustöövõtja poolt vastavalt kehtivatele nõuetele.

Tee remontimisel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate

tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee

kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja

libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu).

Silla lammutamisest tekkiv materjal veetakse objekti piiridest välja ning utiliseeritakse ja ehituse

käigus eemaldatav pinnas ja mullakiht hoitakse alles ning kasutatakse pärast ehituse lõpetamist

rekultiveerimiseks. Pärast silla ehituse lõpetamist puhastatakse jõesäng ehitusprahist, mis viiakse

ära.

Ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.

3.3 Lähipiirkonna teised tegevused

Remonditava kõrvalmaantee nr 22103 lähiala tegevused on otseselt seotud maakasutusega, millest

on antud ülevaade peatükis 3.1.1.

Remonditav maantee piirneb Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt asulavälisel alal

detailplaneeringu kohustusega alaga. Jalgtee projektis on arvestatud järgmiste

detailplaneeringutega: Tüki külas Anna maaüksuse detailplaneering; Tüki külas Perve maaüksuse

detailplaneering; Saare-Laane maaüksuse detailplaneering.

Ilmatsalu jõgi, mis on tihedalt kavandatava tegevusega seotud (voolab läbi Tüki paisu Tüki silla alt,

kulgeb kuni Ilmatsalu paisjärveni paralleelselt renoveeritava teelõiguga), toidab allavoolu ka Ilmatsalu

kalakasvanduse kalatiike.



22

3.4 Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed

3.4.1 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu puhul on mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva

maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsikaise struktuuri muutmise

teel. Maantee rekonstrueerimisel avaldub mõju pinnasele vahetult maanteega piirneval alal (nn

tehnoloogilises vööndis) raskete tee-ehitusmasinate poolt olemasoleva pinnase pindmise struktuuri

rikkumises, sh kraavide rajamisel. Projektiga määratav teemaa väljub seoses jalgratta- ja jalgtee

ehitamisega olemasoleva teemaa piiridest, kuid teemaa laiendamine ei toimu looduslähedase

pinnase arvel. Kõrvalmaantee piirneb põhiliselt maatulundusmaa ja tiheasustusalaga, mistõttu ei saa

projektiga kavandatud tegevuse mõju pinnasele pidada oluliseks.

Võimaliku mõju vältimiseks maade, sh põllu- ja metsamaade, niiskusrežiimile ei tohi maantee

rekonstrueerimise ja sellega kaasnevate tööde raames tõsta truupe kõrgemale nende praegustest

asukohtadest.

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu rekonstrueerimise tehnilise projektiga ettenähtud tööd

ei kujuta otsest ohtu põhjaveele: planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega

selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Tüki

paisjärve veetaseme alandamisega (tühjaks laskmisega) võib kaasneda mõningane põhjavee

taseme alanemine lähiümbruses, mistõttu võib ehitusaegselt alaneda veetase kaevudes.

Ilmatsalu jõe vee kvaliteeti võib negatiivselt mõjutada Tüki silla remont. Ilmatsalu jõgi ei ole lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olev veekogu ja Ilmatsalu jõgi ei kuulu lõheliste

ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Antud jõelõigus puuduvad ka

kaitstavad looma-, taime-, linnuliigid, keda tegevus võiks otseselt mõjutada. Kui silla ehitustöödel

peetakse kinni eelhinnangus toodud leevendusmeetmetest ja arvestades, et mõju vee kvaliteedile on

lühiajaline, võib silla rekonstrueerimistööde mõjusid lugeda väheoluliseks.

Tüki silla remondil ja paisjärve alandamisel tuleb arvestada leevendavaid meetmeid Ilmatsalu jõele ja

paisjärvele (settekoormus):

töid teostada madalvee perioodil

veetaseme alandamise kiirus on 10 cm ööpäevas

Ilmatsalu jões (allpool paisjärve) peab kogu ehitusperioodi ajal olema tagatud ökoloogiline

vooluhulk.

Teedelt kraavidesse juhitavat sademevett ei saa pidada oluliseks reostusallikaks pinnasele, pinna- ja

põhjaveele, lisaks lahjenevad saasteained kraavivees sellise tasemeni, mis tagab loodusliku

isepuhastumisvõime. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teevõrgul toimuvate

liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada

tee seisukorra parandamine.



23

3.4.2 Mõju õhukvaliteedile

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad

maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul

ka lakibensiini ja HCl aurud.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, kuid selle mõjuraadius ei ole suur.

Renoveeritava maantee äärde jäävad mitmed Ilmatsalu alevikus ja Tüki külas paiknevad elamud.

Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu

kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb

ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt

maantee niisutamine).

Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole

keskkonna seisukohalt olulised. Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse

ajal. Rekonstrueeritavat maanteelõiku kasutab ca 1300 autot ööpäevas (2011. a andmed). Siinjuures

tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid olemasoleva maantee

rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga õhusaaste suurenemist ette

näha.

Eelnevat arvestades on kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372

rekonstrueerimise mõju õhukvaliteedile ebaoluline.

3.4.3 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasnev jäätmeteke on seotud ehitustöödega. Olemasoleva teekatte

eemaldamisel saadav freespuru ja pinnasejäägid võimalusel taaskasutatakse ära ehitustöödeks

teistel teelõikudel. Muud ehitusjäägid utiliseeritakse ehitustöövõtja poolt vastavalt kehtivatele

nõuetele. Seega ei avalda jäätmeteke olulist mõju keskkonnale.

3.4.4 Müra

Ehitusperioodil on müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub

peale remonditööde teostamist. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel

praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb.

3.4.5 Vibratsioon

Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõningane vibratsioon maantee remonditööde käigus.

Mõju on lühiajaline ja ebaoluline.



24

3.4.6 Valgus

Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatavate teelõikude ja ristmike

valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde teostamiseks). Projekteeritaval teelõigul ei ole

kavandatud uut teevalgustust. Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled.

Võrreldes olemasoleva olukorraga on projektiga ettenähtud tegevuste mõju ebaoluline.

3.4.7 Soojus

Kavandatava tegevusega ei eraldu olulisel määral soojust.

3.4.8 Kiirgus Kavandatava tegevusega ei eraldu kiirgust.

3.4.9 Lõhn

Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja

seega ka ebaoluline.

3.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski

maandamiseks on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju.

Remonditava teelõigu kasutusajal on avariiolukordade – peamiselt liiklusõnnetuste toimumise risk

võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase

külg-, möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Jalakäijate

ja jalgratturite jaoks suureneb ohutus seoses jalgratta- ja jalgtee rajamisega. Seega vähendatakse

oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

3.6 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele

kaitstavatele loodusobjektidele ja –aladele

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 vahetus läheduses Natura 2000

võrgustiku alad puuduvad, mistõttu mõju Natura 2000 aladele puudub.

Looduskaitsealused alad, looduskaitsealused üksikobjektid ja kaitsealused liigid on käsitletud

peatükis 3.1.7 ja kultuurimälestised peatükis 3.1.8. Kavandatava tegevuse alaline mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ja –aladele puudub, sest tegemist ei ole uue maantee rajamise vaid olemasoleva

rekonstrueerimisega. Ehitusaegne ajutine mõju võib põhjustada häiringuid, selle vähendamiseks

tuleb kasutada eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid.



25

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste uuringute vajadusega ja kooskõlastada tegevus

kaitsevööndis Muinsuskaitseametiga.

3.7 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 remondi projektiga kavandatud

tegevusel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuse ja teiste

ala planeeringute elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.



26

3.8 Kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku keskkonnamõju eelhindamise kontrolltabel

Küsimus, mida tuleb arvestada Lühikirjeldus Jah/Ei?

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? – Miks?

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsikalisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)?

Jah. Tegemist ei ole uue maantee rajamisega, vaid olemasoleva ohutumaks muutmisega. Maantee rekonstrueerimise käigus ei muudeta olemasoleva maantee trassi. Maantee kõrvale kavatsetakse ehitada km 5,7 – 7,0 jalgratta- ja jalgtee, millega väljutakse kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu rekonstrueerimisega olemasoleva teemaa piiridest.

Silla ümberehitustööde tegemise ajaks lastakse Tüki paisjärves veetase alla.

Ei. Seoses teemaa laiendamise vajadusega on vajalik naaberkinnistutelt minimaalselt kinnistute võõrandamist. Kõik maa võõrandamised lahendatakse maaomanikega läbirääkimiste teel, tehes vajadusel projektis väiksemaid muudatusi (nt põrkepiirete kasutamine, mis võimaldab vähendada teemaaks vajalikku laiust).

Kõrvalmaantee nr 22103 piirneb põhiliselt maatulundus- ja elamumaadega. See tähendab, et teemaa laiendamine ei toimud looduslähedase pinnase arvel, mistõttu ei saa projektiga kavandatud tegevuse mõju pinnasele oluliseks pidada.

Võimaliku mõju vältimiseks maade, sh põllu- ja metsamaade, niiskusrežiimile ei tohi maantee rekonstrueerimise ja sellega kaasnevate tööde raames truupe tõsta kõrgemale nende praegustest asukohtadest.

Paisjärve veetaseme alandamine on ajutine, ehituse lõppedes taastatakse järves endine veetase.

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist?

Jah. Tee ja Tüki silla renoveerimistöödeks on vajalikud looduslikud ressursid – kruus, liiv, killustik jt ehitusmaterjalid. Ehitustööde käigus kasutavad tee-ehitusmasinad taastumatute fossiilsete kütuste baasil toodetud energiat.

Ei. Looduslikke ressursse ei kasutata sellisel viisil ja mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport?

Jah. Uue asfaltkatte rajamiseks bituumensegudel põhinevate ainete transport ja kasutamine võib teatud tingimustel ohustada tervist või keskkonda. Teisi tee remonditööde käigus kasutatavaid, ladustatavaid ja transporditavaid ained (nt killustik,

Ei. Uue asfaltkatte rajamisel peetakse kinni asfaldisegu ja bituumensegude kasutamise, ladustamise ja transpordi nõuetest.



27



kruus, liiv jms) võib pidada inertseks. Paigaldatavad uued põrkepiirded, liiklusmärgid, truubid jms ei sisalda tervist või keskkonda ohustavaid aineid.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?

Jah. Vana asfaltkatte eemaldamisel tekib freespuru; jalgratta- ja jalgtee rajamisel jääb järele pinnast ja tekib raie- ja võsaeemaldustööde käigus teatavas koguses puitmaterjali; vanade liikluskorraldusvahendite eemaldamisel jääb järele peamiselt metallijäätmeid (taaskasutatakse). Silla lammutamisel tekib jäätmeid.

Ei. Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed ei kujuta ohtu keskkonnale ja võimalusel need taaskasutatakse või realiseeritakse materjalina. Ülejäänud ehituspraht viiakse objektilt ära ja utiliseeritakse vastavalt kehtivale korrale.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid?

Jah. Uue asfaltkatte paigaldamisel lendub õhku mitmesuguseid süsivesinikke.

Maantee rekonstrueerimise järgselt liiklusest tulenev õhusaaste koormus oluliselt ei muutu, kuna tegemist on olemasoleva teega.

Ei. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt.) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud, kuid emiteeritud kogused ei ole ohtlikud keskkonnale.

Tee ehitusega seotud saasteainete emiteerimine on lühiajaline ning nende mõjuraadius ei ulatu kuigi kaugele.

6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid?

Jah. Tee ehitusmasinad tekitavad müra ja võivad tekitada mõningal määral ka vibratsiooni. Ehitustöödel võidakse vajadusel kasutada lisavalgusallikaid. Peamised müra tekitavad tegevused on vana teekatte eemaldamine, muldkeha ettevalmistamine, uue teekatte paigaldamine ja silla ümberehitustöööd.

Ei. Tööde tegemisel kasutatakse tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Töid ei teostata öisel ajal (23.00-07.00), nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Ehitusperiood on lühiajaline, põhjustamata olulist keskkonnamõju.

Kavandatava tegevuse käigus paigaldatakse uus asfaltkate, mistõttu liiklusmüra on tulevikus praegusega võrreldes mõnevõrra madalam ja seetõttu vähem häiriv.

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee

Jah. Reostumise risk on seotud kemikaalide ja kütuste käitlemisega ehitusperioodil ning võimalike avariide esinemisega ekspluatatsiooniperioodil. Teatav mõju võib olla ka sademe- ja

Ei. Kütuste, õlide või muude kemikaalide käitlemisnõuetest kinni pidamisel remonditööde käigus on pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisrisk minimaalne ja



28



reostumise riski? lumesulamisvee (sh libedusetõrjeks kasutatavad soolad) juhtimisel looduslikesse veekogudesse ja eesvooludesse.

seega ei ole negatiivse mõju avaldumine tõenäoline.

Tee remontimisega minimeeritakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust ning seega reostuse tekkimist ja levikut maapinda ning vette.

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste tõttu risk inimese tervisele või keskkonnale?

Jah. Tööõnnetuste risk on alati olemas. Ehitamise ajal on risk kemikaalide ja kütuste sattumisel ümbritsevasse keskkonda ning ekspluatatsiooniperioodil liiklusõnnetuste toimumise risk.

Ei. Ehitustööde ajal järgitakse ohutusnõudeid ja kehtivaid eeskirju. Ekspluatatsiooniperioodil on võrreldes praegusega liiklusõnnetuste toimumise risk ning seega ka risk inimese tervisele ja keskkonnale väiksem.

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives?

Ei. Ei.

10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele?

Ei. Tegevus lähtub Tähtvere valla üldistest arengusuundadest ja on mõeldud võimalikult ohutu ja mugava liikluse tagamiseks.

Ei.

11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Teemaa läheduses ei asu kaitsealasid ega liike. Tüki küla territooriumile jääb asulakoha arheoloogiamälestis, mis piirneb remonditava teelõiguga. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste uuringute vajadusega ja kooskõlastada tegevus kaitsevööndis Muinsuskaitseametiga.

Ei. Arvestades kaitsealuste liikide kaugust ja asjaolu, et tegemist on olemasoleva teega, mille rekonstrueerimisel ei muudeta olemasoleva maantee põhitrassi ning jalgratta- ja jalgtee ei laiene arheoloogiamälestise alale, ei ole kavandatava tegevuse mõju nendele aladele oluline.

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on

Jah. Remonditav maanteelõik piirneb mitmete maaparandussüsteemidega ja ületab Ilmatsalu jõe,

Ei. Tegemist ei ole uue maantee ehitamise vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole



29



ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

mis on riiklikult korrashoitav ühiseesvool. ka kavandatava tegevuse mõju võrreldav uue tee ehitamisega.

Ilmatsalu jõe ületamisel rekonstrueeritakse Tüki sild mahutamaks jalgratta- ja jalgteed. Ilmatsalu järve suubuvatele kahele kraavile rajatakse uued truubid. Võrreldes olemasoleva olukorraga truupide kõrguseid ei muudeta, st vee äravoolutingimused jäävad samaks või paranevad. Tüki silla truupi on plaanis pikendada jalgratta- ja jalgtee laiuse võrra.

13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Kõrvalmaantee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 500 m raadiusesse remonditavast maanteest jääb kaitsealune Ilmatsalu park, III kaitsekategooriasse kuuluva valge toonekure (Ciconia ciconia) ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik. Ilmatsalu järv on oluline nahkhiirlaste toitumisala.

Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega, mille käigus ei muudeta olemasoleva maantee põhitrassi asukohta, ning võib eeldada, et pikaajaline mõju kaitsealustele liikidele on tühine. Rekonstrueerimisega seotud ehitusaegsed mõjud on lühiajalised.

14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada.

Jah. Remonditav teelõik ületab Ilmatsalu jõe, millele on kehtestatud piirangu- ja ehituskeelu- vöönd vastavalt 100 ja 50 m.

Silla ümberehitustööde käigus alandatakse Tüki paisjärve veetaset, mistõttu võib ajutiselt langeda lähipiirkonnas põhjaveetase mõjutades sellega puurkaevude veetaset.

Kõrvalmaantee nr 22103 km 4,253 – 7,372 kulgeb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Ei. Ehitustöödel järgitakse kütuste ja muude kemikaalide käitlemise ohutusnõudeid, mistõttu põhjavee reostumise risk on minimaalne ning negatiivse mõju avaldumine ei ole tõenäoline.

Olemasolevad teetruubid asendatakse uutega, mistõttu mõju maanteega ristuvatele vooluveekogude äravoolutingimustele on positiivne. Seejuures ei muudeta truupide äravoolu kõrgusi. Tüki silda laiendatakse jalgratta- ja jalgtee võrra. Tüki paisjärve veetaseme alandamise kohta taotletakse vee erikasutusluba. Mõju on ajutine – ehitusaegne, peale ehitust taastatakse endine veetase.

Tee remontimisega vähendatakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust ning seega ka potentsiaalse



30



reostuse tekkimise ning leviku võimalusi.

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Rekonstrueeritav teelõik jääb kohaliku tasandi Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikule maastikule.

Ei. Tee renoveerimine ja jalgratta- ja jalgtee rajamine on valla üldplaneeringu ja üldiste arengusuundadega kooskõlas.

16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke- või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu asub Tähtvere valla territooriumil, piirnedes Ilmatsalu aleviku ja Tüki ja Rahinge külaga. Tegemist on avalikult kasutatava riigimaanteega.

Maantees ääres ca 50 m kaugusel asub Ilmatsalu Põhikool.

Jah. Kavandatav tegevus rajab jalgratta- ja jalgtee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu lõigul Mesila teest kuni Ilmatsalu koolini, mis muudab jalakäijate ja jalgratturite liikumise mugavamaks ja ohutumaks. Kõrvalmaantee rekonstrueerimine tagab sellega piirnevate asulate vahel ohutuma ja sujuvama ühenduse.

17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Ei.

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele?

Jah. Remonditav teelõik piirneb ja selle lähedusse jäävad mitmed elamud. Maanteed kasutab ööpäevas kuni 1260 autot.

Ei. Ehitustööde visuaalne mõju avaldub üksnes teega piirnevatele ja selle vahetus läheduses elavatele inimestele. Ehitusega seotud visuaalselt häiriv mõju on lühiajaline.

19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Kõrvalmaantee nr 22103 remonditava lõigu mõjualasse jääb kaitsealune asulakoha arheoloogiamälestis (reg nr 13013) ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4289).

Ei. Käesoleva tegevusega ei laiene kaevamistööd kaitsealuse asulakoha arheoloogiamälestise (reg nr 13013) territooriumile. II maailmasõjas hukkunute ühishaud jääb remonditavast teest enam kui 250 m kaugusele loode suunas.

20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust

Ei. Tegemist ei ole uue maantee rajamise, vaid olemasoleva rekonstrueerimisega.

Ei. Tegemist ei ole uue maantee rajamise, vaid olemasoleva rekonstrueerimisega, mille käigus väljutakse küll osaliselt olemasoleva teemaa piiridest, kuid seda ei



31



toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?

tehta looduslähedase pinnase arvelt. Seoses teemaa laiendamisega on vajalik kohati eemaldada maantee ääres kasvavad puud, teemaa puhastamine võsast, kuid tööde ulatuse tõttu võib mõju pidada ebaoluliseks. Ehitustööde lõpujärgus planeeritakse ja vajadusel haljastatakse tee maa-ala ning taastatakse haljastus töödega rikutud aladel.

21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Kavandatava tegevuse maakasutus on kirjeldatud ptk-s 3.1.1.

Ei. Olemasoleva maantee remonditööd ei mõjuta oluliselt olemasolevat projektiala ja lähiala maakasutust. Suletakse kolmest kohast üks mahasõit nii, et kahest olemasolevast mahasõidust jääb üks alles, seda tehakse eelkõige liiklusohutuse tagamiseks. Likvideeritavad mahasõidud haljastatakse.

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada?

Ei. Jah. Remonditud maantee mõju kõrvalmaanteega piirnevale ja sellest sõltuvale maakasutusele on positiivne, kuna tagab sujuva ja ohutu liiklemise soovitud sihtkohta jõudmisel.

Remondi projekt arvestab teiste alal paiknevate planeeringutega.

23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada?

Jah. Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla tiheasustusalad piirnevad remonditava kõrvalmaanteega.

Jah. Remonditud maantee mõju ümbritsevale tiheasustusalale on positiivne, kuna tagab sujuva ja ohutu liiklemise soovitud sihtkohta jõudmisel. Rajatav jalgratta- ja jalgtee tagab inimestele ohutuma liiklemise.

Maantee rekonstrueerimine ja sõiduteest eraldiseisvate jalgratta- ja jalgtee rajamine suurendab liiklejate ohutust ja loob täiendavad võimalused tervisespordiga tegelemiseks.

24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on

Jah. Tee on oluliseks Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla ühenduseks Tartu linnaga. Tegevuse piirkonnas

Jah. Kavandatav tegevus hõlbustab projektialaga piirneva ja lähialale jäävate tundliku kasutusaladega hoonete



32



tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada?

asub Ilmatsalu Põhikool, postkontor. kasutamist nendeni viiva tee ohutuma ja sujuvama kasutuse kaudu.

25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Remonditav teelõik ületab vooluveekogudest Ilmatsalu jõe. Teelõiguga piirnevale alale ja lähiümbrusesse jäävad valdavalt põllumassiivid ja elamumaad (vt ptk 3.1.1). Maavarade kasutamist olemasoleva tee rekonstrueerimine oluliselt ei mõjuta.

Silla ümberehitustööde käigus alandatakse Tüki paisjärve veetaset, mistõttu võib ajutiselt langeda lähipiirkonnas põhjaveetase mõjutades sellega puurkaevude veetaset.

Ei. Tee rekonstrueerimisega ei ole ette näha olulist mõju põhja- või pinnaveele, kui järgitakse eelhinnangus toodud soovitusi ja head ehitustava.

Tee remontimine kõrvalasuvate põllumaade jätkuvat kasutamist ei mõjuta. kui tagatakse kuivendussüsteemide toimimine.

Veetaseme alandamise mõju on ajutine – ehitusaegne, peale ehitust taastatakse endine veetase.

26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Teadaolevalt remonditava maanteelõigu läheduses alad, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, puuduvad.

Ei.

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maalihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud keskkonnatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

Ei. Ekstreemsete ning vaenulike keskkonnatingimuste esinemist, mis võiksid põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus, ette näha ei ole.

Ei.



33

Ülaltoodud tabelist nähtub, et kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist negatiivset mõju

keskkonnale, sh kaitsealustele loodusobjektidele ja aladele ega inimese tervisele ja heaolule ning on

põhiosas kooskõlas Tähtvere valla üldplaneeringuga. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob

aluse kohalikule arengule ja valla elanike heaolule.

Projektiga kavandatud tegevustel puudub oluline keskkonnamõju, kui ei muudeta

maaparandussüsteemide toimimist (ei muudeta olemasolevate truupide kõrguseid). Suurim konflikt

kavandatud tegevuse elluviimisel on seotud sotsiaalse keskkonnaga ja puudutab inimesi, kelle

kinnistutest tuleb projekti elluviimiseks maad võõrandada. Samas loovad kavandatavad

tegevused (tee remont, uue silla, jalgratta– ja jalgtee ehitus) eeldused ohutumaks liiklemiseks,

millest võidavad suuresti just maanteega piirnevate kinnistute omanikud.

Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu läbiviija, et kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km

4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojektiga kavandatud

tegevustele ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik, kui remondi tehnilise projekti

elluviimisel arvestatakse eelhindamises esitatud soovitusi.



34

4 Kokkuvõte

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km

4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise tehnilisele projektile ja Tüki silla tööprojektile, eesmärgiga

anda informatsiooni otsustajale (antud juhul Maanteeameti lõuna regioon) keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse kohta.

Tehnilise projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372

teekatte seisukorra parandamine ning liiklusohutuse taseme tõstmine. Uue Tüki silla projekteerimise

eesmärk on asendada vana kehvas seisukorras olev sild, muutes silda ületava tee gabariidid nõuetele

vastavaks, võimaldada jalgratta- ja jalgtee ületus, parandada esteetilist väljanägemist, tagada silla

nõuetele vastav kandevõime ning piisav läbilaskevõime. Uus sild on ette nähtud rajada vana silla

asemele.

Kavandatav tegevus ei klassifitseeru keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka, st ei kuulu tegevuste hulka, mille puhul on

keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste

valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

...

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

….

Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2, mille kohaselt peab andma eelhinnangu selle kohta, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224

“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu1”.

Eelhindamise koostamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne

olulist negatiivset mõju projektiala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh

Natura 2000 aladele. Ehitusetapil avaldavad mõju: praegusest suurem müratase ning võimaliku

vibratsioonitaseme suurenemine, samuti visuaalsed häiringud Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee ääres

elavatele inimestele on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale ehitustööde teostamist.

Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse sujuvamaks ja turvalisemaks

muutmisega, lihtsustades maanteega piirnevate alade omavahelist ühendust piki Tartu-Ilmatsalu-Rõhu

kõrvalmaanteed.

Võimalikud konfliktialad on seotud:

Ilmatsalu jõe, Tüki silla ja Tüki paisuga jõel



35

projektiga kavandatud jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vajaliku maa võõrandamisega.

Tüki paisule on AS Maves koostanud 2013. aastal töö nr 12002 „Tüki paisul kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju eelhinnang“ ja lisaks on Loodushoiu Ühing LUTRA 2006. aastal koostanud

keskkonnamõju hindamise aruande „Ilmatsalu jõe ja Haage paisjärve ökoloogilise seisundi

parandamiseks kavandatud tegevustele ja sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele“, mis samuti

käsitleb ka Tüki paisjärve. Mõlemas aruandes on jõutud järeldusele, et paisu likvideerimine ei ole

vajalik kui järgitakse etteantud soovitusi.

Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojekti

elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist.

Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele

aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.

Töid ei või teostata öisel ajal (23.00-07.00), nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele

ning lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende

käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-

ja põhjavette tugevatel sajuperioodidel.

Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee

rekonstrueerimisel.

Võimaliku mõju vältimiseks maade, sh põllu- ja metsamaade, niiskusrežiimile ei tohi maantee

rekonstrueerimise ja sellega kaasnevate tööde raames truupe tõsta kõrgemale nende

praegustest asukohtadest. Ilmatsalu jõe Tüki silla rekonstrueerimine teha madalvee perioodil.

Tüki silla ehitustööde teostamise ajaks tuleb lasta alla veetase Tüki paisjärves, seda tuleb

teha võimalikult madala veeseisu ajal. Lubatud veetaseme alandamise kiirus on 10 cm

ööpäevas.



36

5 KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA MUUD MATERJALID

ÕIGUSAKTID ja JUHENDID

1. „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend“ Euroopa Komisjon, 2005.

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87).

3. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007 (RT I 2007, 62, 39).

4. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004 (RT I 2004, 38, 258).

5. „Looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta“, Euroopa Nõukogu Direktiiv 92/43/EMÜ 21.05.1992 (Loodusdirektiiv).

6. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“, Keskkonnaministri määrus nr 73, vastu võetud 15.06.2004 (RTL 2004, 87, 1362).

7. „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad

1“, Keskkonnaministri määrus nr 58, vastu võetud 09.10.2002 (RTL

2002, 118, 1714).

8. „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine“, Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Keskkonnaministeerium, 2005.

9. Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ, 03.03.1997, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta.

10. „Tee projekteerimise normid”, Teede- ja sideministri määrus nr 55, vastu võetud 28.09.1999 (RTL 2000, 23, 303).

11. Teeseadus, vastu võetud 17.02.1999 (RT I 1999, 26, 377).

12. “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu

1”, Vabariigi Valitsuse määrus nr 224, vastu võetud

29.08.2005 (RT I, 08.05.2012, 12).

INTERNETI ALLIKAD

13. Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee

14. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

15. Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee.

16. Maaparandussüsteemide register, http://msr.agri.ee.

MUUD MATERJALID

17. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne „Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu ja Tüki silla km 4,253...7,372 rekonstrueerimine, Tartu maakond“, Rakendusgeoloogia OÜ töö nr 13-050, 2013.

http://register.keskkonnainfo.ee/


http://msr.agri.ee/



37

18. Keskkonnamõju hindamise aruanne Ilmatsalu jõe ja Haage paisjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks kavandatud tegevustele ja sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele, Loodushoiu Ühing LUTRA, 2006.

19. „Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla tööprojekti koostamise nõuded Maanteeamet 2013.

20. „Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253-7,372 asuva lõigu tööprojekt“ Teede Tehnokeskus AS 2013, eelhinnangu koostajale esitatud 08.10.2013.

21. „Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 5,897 asuva Tüki silla ümberehituse tööprojekt“, Teede Tehnokeskus AS 2013, eelhinnangu koostajale esitatud 08.10.2013.

22. Muinsuskaitseameti 25.01.2013 kiri nr 15.01.2013 1.1-7/50-1.

23. „Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tüki külas asuva Tüki silla läbilastevõime arvutus“, töö nr 2013-144, Kobras AS, 2013.

24. „Tähtvere valla üldplaneering“, Tähtvere Vallavalitsus 2006.

25. “Tüki paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang”, töö nr 12002, Maves AS 2013.



38

6 Lisad



39

Lisa 1

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 15.11.2013 kiri nr JT 6-7/13/24261-2

Keskkonnaamet

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658

Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected]

www.keskkonnaamet.ee

Jõgevamaa

Aia 2, 48306 Jõgeva

Tel 776 2410, faks 776 2411

[email protected]

Tartumaa

Aleksandri 14, 51004 Tartu

Tel 730 2240, faks 730 2241

[email protected]

Kobras AS

[email protected]

Teie 17.10.2013 nr 1-2/787

Meie 15.11.2013 nr JT 6-7/13/24261-2

Arvamuse esitamine Tartu-Ilmatsalu-Rõhu lõigu

rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki silla

tööprojektiga kavandatud tegevuste eelhinnangule

Küsisite Keskkonnaameti seisukohta eelhinnangule, seoses kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-

Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise tehnilise projekti ja Tüki

silla tööprojektiga kavandatud tegevustele. Keskkonnaamet on tutvunud nimetatud

eelhinnanguga (töö nr 2013-135).

Eelhinnang on koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõikest 3 ning Euroopa Komisjoni eelhindamise juhendist ning lisatud on

eelhindamise kontroll-loend. Eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et tegevusega ei

kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldusega, et KMH pole vajalik lähtudes hetkel

saadaolevast informatsioonist. Eeldatavalt ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju kui

arvestatakse eelhinnangu kokkuvõttes toodud leevendavate meetmetega. Tööde tegemiseks

tuleb taotleda vee erikasutusluba, mille menetlus võib kesta kuni 3 kuud, millega tööde

planeerimisel tuleks arvestada. Vee erikasutusloa taotlemisel paisutamiseks on vajalik saada

paisu mõjualasse jäävate maaomanike nõusolek.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Rainis Uiga

Juhataja

Ivo Ojamäe 730 2252

[email protected]



DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT

ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

Ilmatsalu_Tyki_tee_seisukoht_eelhinnangule.rtf 266 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Rainis Uiga1 37501092758 15.11.2013 11:13:14 +02:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

85161702589268865744069140339920035781

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND

ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76

KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND

F2 AE DE DB 27 6D 4F 7A 0B 05 FE D8 C2 50 72 E8 C8 D0 B5 37

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

Documents

KÕRVALMAANTEE NR 22103 TARTU- ILMATSALU-RÕHU KM 4,253 7,372 … · 2016. 5. 24. · Kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu km 4,253 – 7,372 asuva lõigu rekonstrueerimise