Selektor Projekt OÜ tööga nr P15019 Kõrvalmaantee 25150 ......üle üliõp. Suik; sõled (hoburaud, rõngas), mündid, rist (AI 2568) AK Urv, Urgart 1923: Osula veski ligidal,

1 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ

Selektor Projekt OÜ tööga nr P15019 „Kõrvalmaantee 25150 Raiste – Osula – Varese

km 7,359-10,553 asuva Osula – Varese lõigu ümberehituse tehnilise projektiga“ kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

Projekteeritava objekti asukoht: Kõrvalmaantee 25150 Raiste – Osula – Varese km 7,359-10,553

Osula – Varese maantee lõik km 7,359-10,553 asub Sõmerpalu vallas, Võru maakonnas.

Skeem 1. Kõrvalmaantee nr 25150 Raiste-Osula-Varese km 7,359 kuni 10,553

Projektlahenduse eesmärk oli riigimaantee 25150 Raiste – Osula – Varese km 7,359-10,553 asuva

Osula - Varese lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine sh. km 9,446 asuva uue

Prassi silla ehitus, jalgratta- ja jalgtee projekteerimine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.


Projektiga kavandatavad tegevused:

• riigimaantee teekatte uuendamine ning muldkeha remont,

• teelõigu lõpuosas asuva kitsa ja kurvilise teelõigu õgvendamine,

• Võhandu jõge ületava silla lammutamine ning uue ehitamine,

• Osula alevikus bussitasku väljaehitamine,

• Osula alevikus jalgtee ehitamine,

• liiklusohutuse parandamiseks riigimaanteede nr 25150 ja 69 ristmiku ümberehitamine.

Alljärgnevalt on toodud väljavõte projekteerimistingimustest:

Km 9,6-10,2 projekteerida maanteele õgvendus. Õgvenduse kohas näha ette olemasoleva

maantee likvideerimine.

Näha projektiga ette km 10,553 asuva Varese ristmiku (teede nr 69 ja 25150 ristmik)

kanaliseerimine ja liiklussaarte rajamine.

Näha projektiga ette km 9,070 asuva Osula bussipeatuse ümberehitus suletud taskuga

bussipeatuseks.

Osula keskuse ristmiku piirkonda projekteerida liiklussaarega valgustatud jalakäijate

teeületuskoht.

Projekteeritava jalgratta- ja jalgteega ühendada Osula küla keskus riigimaantee 2 Tallinn -

Tartu - Võru – Luhamaa km 241,613 asuva bussipeatusega ning riigimaantee 69 Võru –

Kuigatsi – Tõrva km 9,38 asuva bussipeatusega. Osula asulasisesele lõigule projekteerida

valgustus. Osula asulasisesest teeületuskohast kuni Osula kaupluseni projekteerida

riigimaantee 23140 Sihva – Vidrike – Kärgula – Järvere äärde valgustusega jalgratta- ja

jalgtee.

Keskkonnamõju hindamise vajalikkus

Vastavalt Ehitusseadustiku § 2 lõikele 6 ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele

kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätteid. Tee

projekteerimise käigus on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustajaks tee-ehitusloa andja.

Käesoleval juhul on ehitusloa väljastajaks Maanteeameti lõuna regioon.

Keskkonnamõju hindamine KeHJSs mõistes tuleb alati algatada, kui kavandatava tegevusega võib

kaasneda oluline keskkonnamõju. KeHJSs § 6 lg 1 loetleb sellised tegevused, mille kavandamisel on

vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine ja selle algatamine toimub vajadust põhjendamata.

Maantee rekonstrueerimise ja ehitamise puhul ning käitamisel on selliseks kriteeriumiks, mille puhul

tuleb alati KMH algatada § 6 lg 1 punkt 13: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema

peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või


ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Tehnilise projektiga kavandatavad tegevused ehk kõrvalmaantee nr 25150 Raiste-Osula-Varese km

7,359 kuni 10,553 kattetaastusremont ja jalgtee ehitamine ei kuulu KeHJSs §6 lg 1 p 13 mõistes

olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka, mistõttu peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta,

kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning on vaja algatada KMH.

Kui tegevus ei ole KeHJSs § 6 lg 1 märgitud, tuleb kavandatavat tegevust analüüsida § 6 lg 2 toodud

tegevuste ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”

toodud künniskoguste alusel. Mõjude olulisust tuleb hinnata KeHJSs § 6 lg 3 toodud

kriteeriumide alusel. Maantee rekonstrueerimise ja ehitamise puhul ning käitamisel on

sellisteks tegevusteks, mille puhul tuleb KMH vajalikkust hinnata VV määruse §13 lg 8:

- tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a

liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont

olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul, kuulub rakendamisele

maanteedega seoses.

Alljärgnevalt antakse hinnang KMH algatamise vajaduse kohta KeHJSs § 6 lg 3 toodud kriteeriumide

alusel.

Hinnang:

1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

1.1. Maakasutus

Projekteeritud sõidutee on kavandatud suures ulatuses olemasoleva maantee teemaale. Projekteeritud

õgvendus ja jalgtee on kavandatud osaliselt reformimata riigimaale ja osaliselt teega külgnevatele

kinnistutele, mis on kavas määrata transpordimaaks. Kokku on kavandatud äralõige 31 kinnistust,

millest 6 on reformimata riigimaad, 12 maatulundusmaa ja 7 elamumaa, 1 tootmismaa, 1

transpordimaa (vana tee trass), 1 ärimaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa. Kõikide kinnistute peale kokku,

millest võõrandamine tehakse, moodustavad äralõiked 3% kinnistute pindalast. Äralõigete

kogupindala on 34 653 m2.

Kavandatud tegevusega paraneb kergliiklejate ligipääs teeäärsetelt maaüksustelt bussipeatustesse,

samuti muutub turvalisemaks tõmbepunktide vaheline ühendus ehk elurajooni ja kooli ning kaupluse

vaheline ühendus.


Kavandatud sõidutee õgvendus vastab Sõmerpalu valla üldplaneeringule1 (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Sõmerpalu valla üldplaneeringust2

1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Vähest negatiivset mõju avaldab jalgtee, õgvenduse ja Prassi silla ehitamine, millega kaasneb

loodusliku pinnase funktsioonide hävimine (filtreerimisvõime, taimede kasvupinnas ja

mikrobioloogiline tegevus jne) teede muldkeha alla jääval pinnal. Positiivne püsiv mõju on

õnnetusriskide vähenemine ja eeldatavasti autokasutuse vähenemine, kuna omavahel ühendatakse

tõmbepunktid, samuti bussipeatused tõmbepunktidega, mis peaks suurendama ühistranspordi

kasutamist, mis on keskkonna mõttes säästvam liikumisviis.

Tööpiirkonna lähistele jääb neli Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistusse kuuluvat puurkaevu

väliste tunnustega: PRK0010797; PRK0010786; PRK0050053; PRK0016560.

1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=32

2 http://www.somerpalu.ee/dokumendid/osula_5t.pdf

http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=32

http://www.somerpalu.ee/dokumendid/osula_5t.pdf


Skeem 3. puurkaevude asukohad

Projektiga ei ole ettenähtud uute kraavide rajamist ega olemasolevate kraavide süvendamist. Mis

tähendab, et negatiivne mõju puurkaevudele puudub.

Kavandatav ehitustegevus jääb suures ulatuses olemasoleva teemaa piiridesse, v.a rajatav õgvendus,

mis jääb RMK Sõmerpalu metskonna kinnistule, kus praegu kasvab mets. Projektiga on ettenähtud

metsa raadamine. Vana tee trassi alla jääva transpordimaa sihtotstarve on projektiga ettenähtud muuta

maatulundusmaaks. Vana tee trassi katend on kavas täies ulatuses rekultiveerida seega puudub


kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju loodusvaradele, nende omadustele ja

taastumisvõimele.

1.3. Keskkonna vastupanuvõime

Kuna keskkonnakaitse aspektist tee kasutusaegsete mõjude suurenemist ette näha ei ole ja tee

ehitusaegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine, siis keskkonna

vastupanuvõimet võib lugeda heaks.

1.3.1. Märgalad

Projektiga hõlmatud alal ei esine märgalasid, negatiivsed mõjud puuduvad.

1.3.2. Rand ja kallas

Rekonstrueeritav maanteesild ületab Võhandu jõge, mis antud lõigus on kantud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr

73). Looduskaitseseaduse § 51 alusel on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana

kinnitatud veekogul keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine, uute paisude

rajamine ning olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset.

Vastavalt Keskkonnaameti projekteerimistingimustele, tuleb enne ehitamist või ehitamise ajal täita

järgmisi nõudeid:

1. veekogusse tahkete ainete uputamiseks (kivide paigutamine jõkke), veekogu süvendamiseks,

paisutamiseks või veekogu põhja pinnase paigaldamiseks tuleb Keskkonnaametist taotleda vee

erikasutusluba;

2. veeseaduse § 29 lg 4 p 2 kohaselt tuleb veekogude veekaitsevööndist puu- ja põõsasrinde

raieks taotleda Keskkonnameti nõusolekut. Võhandu jõe veekaitsevöönd on 10 meetrit veepiirist;

3. Võhandu jõe morfoloogiat või vee keemilis-füüsikalisi omadusi muutvaid tegevusi tohib

teostada väljaspool kalade kevadist kudeaega (kevad-varasuvi) ja enne lõheliste sügist kudeaega.

Kalastiku seisukohast on parim tööde teostamise periood juuli september;

4. tööde kavandamisel arvestada, et tagatud peab olema vee-elustiku pidev vaba läbipääs;

5. vajadusel kaasata projekti koostamisse kalastikku tundev ekspert;

6. silla rekonstrueerimisel tuleks vältida astangute tekitamist jõepõhja, et oleks tagatud vee-

elustiku vaba läbipääs ka pärast ehitustööde lõppu;

7. peab olema tagatud vee vaba läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine;


8. vältida sette kandumist allavoolu;

9. tegevusel tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist ning veekogu looduslikku kaldajoont

muuta ei ole lubatud;

10. juhul kui vees olevaid sillakonstruktsiooni osi värvitakse või töödeldakse muul moel, peab

kasutama keskkonnale ohutuid kemikaale.

Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse

organisatsioonide volitatud esindajate nõudeid.

Ehituse käigus tuleb töövõtjal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest.

Kõik ehitusprotsessi jäägid ja praht tuleb sorteerida ja koguda ettevalmistatud platsile või

konteineritesse ja ära vedada Inseneri poolt määratud ja keskkonnainspektoriga kooskõlastatud

prügimäele, või tellida see teenus jäätmekäitlusfirmalt. Jääkide põletamine või maa sisse kaevamine

ehitusplatsil on keelatud. Ohtlikud jäätmed käidelda eraldi vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Nende üleandmine saab toimuda ainult firmale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemise litsents.

Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema

projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd.

Projektiga kavandatav tegevus kaitstava Võhandu jõe piirkonnas teostatakse vastavalt

Keskkonnaameti loale ja ettekirjutustele (vt p. 1.3.5), seega negatiivne mõju puudub.

1.3.3. Pinnavormid

Rekonstrueeritav sõidutee ja projekteeritav jalgtee on projekteeritud suures osas olemasoleva teega

samas tasapinnas. Õgvenduse lõigus PK 96+50 kuni PK 101+00 on tee projekteeritud süvendisse,

kuna tegemist on endise liiva maardlaga, kus liiv on otse maapinnal (vt geoloogiliste uuringute

aruanne) ning väljakaevatavat liiva pinnast saab kasutada sama projekti raames teistes lõikude

muldekeha ehitamiseks. Samuti on tee projekteeritud süvendisse vahemikus PK 102+75 kuni PK

105+00, et parandatud pikiprofiili ja suurendada liiklusohutust. Analoogselt eelmisele lõigule saab

väljakaevata liivpinnast kasutada samal objektil. Seega, oluline negatiivne mõju olemasolevatele

pinnavormidele puudub.

1.3.4. Metsad ja kõrghaljastus

Sõidutee õgenvuse lõigus kasvab täna mets (Sõmerpalu metskond), mis kuulub Riigimetsa

Majandamise Keskusele. Kasvavate puude raie vajadusel Sõmerpalu metskond 41 maaüksusel tuleb

pöörduda RMK Võrumaa metskonna poole raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja

raietööde korraldamiseks.

Muus osas on ette nähtud teemaa puhastamine võsast, puude langetamine, mis ei oma dendroloogilist


väärtust ning mille oksad võivad vanuse tõttu muutuda mõne aasta möödudes varisemisohtlikuks,

kändude juurimine ja maa-ala planeerimine teemaa laiuses. Arvestatud on, et säilitatakse võimalikult

palju suuri ja väärtuslikke puid. Võsaks on loetud alla 8 cm rinnasdiameetriga puu. Võsa

likvideeritakse teemaa piires. Säilitatavad puud ei tohi halvendada külgnähtavust sõiduteel.

Tiheasustusalal puude langetamisel lähtutakse looduskaitse seaduse § 45-st, mis tähendab, et vajalik

on kohaliku omavalitsuse vastav luba.

Vastavalt Ehitusseadustiku § 72 lg (2) on kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama

kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise.

1.3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

KMH eelhinnangu lisana on toodud Keskkonnaameti 06.02.2015 kiri nr PVV 6-6/15/2697-2, milles

antud soovitused ja nõuded on projekti sisse viidud, mis tähendab, et projektiga kavandatav tegevus

kaitstava Võhandu jõe piirkonnas teostatakse vastavalt Keskkonnaameti loale ja ettekirjutustele,

seega oluline negatiivne mõju puudub.

Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad ja seega negatiivne mõju puudub.

1.3.6. Tiheasustusalad

Tiheasustusaladest puudutab projekt eelkõige Osula küla, aga jalgtee läbib ka Varese küla ja

Sõmerpalu küla.

Projekteeritud jalgteede ja teeületuskohtade ehitamisega ühendatakse elurajoon kooli ja kauplusega,

samuti neli bussipeatust jalgteede võrguga, mis puudutavad Sõmerpalu valla elanikke ja nende

ühistranspordi kättesaadavust; samuti rajatakse elanikele ohutumad teeületusvõimalused. Seega on

projektiga ette nähtud tegevusel positiivne mõju piirkonna elanikele.

1.3.7. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Osula-Varese jalgtee lõigule PK 30+75 kuni 31+50 jääb mälestis: kalmistu reg nr 13666 ja

riigimaantee nr 23140 (Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere) äärde projekteeritud jalgteele lõigus PK 3+25

kuni 4+75 jääb kalmistu reg nr 13663. Tuginedes muinsuskaitseseadusele (§ 24, 25, 35 lg 7, § 40 lg

1, 2, 5) tuleb ehituseks vajalikel kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Uuring

viiakse läbi tööde tellija kulul. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastava

tegevusloaga (arheoloogia) ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36).


Muinsuskaitseamet soovitab esmalt tellida arheoloogilised eeluuringuid, et välja selgitada inimluude

ja arheoloogilise kultuurkihi olemus, infomahukus jms. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata

edasiste uuringute mahtu ja kavandada metoodikat.

Alljärgnevalt on toodud Muinsuskaitseameti poolt väljastatud lisainfo:

Kalmistuga seotud leiuteated arheoloogia arhiivides:

TLÜ AI arheoloogiakogu pearaamat: koolimaja ja Osula talu piirilt, liiva võtmisel 1925; koha vaatas

üle üliõp. Suik; sõled (hoburaud, rõngas), mündid, rist (AI 2568)

AK Urv, Urgart 1923: Osula veski ligidal, Papi talu maal maantee ääres; kruusane küngas, mida 1923.

enam ei künta; luud, asjad (väikesed, "hilisemast ajast");

AK Urv, Suik 1925: valla kooli krundi ja Osola talu piiril; Võhandu jõe ida kaldal, veski järve kohal

kõrgel künkal, Urgarti KK juures; kaks NS-suunalist luustike rida teineteisest 5 m kaugusel;

orientatsioon W, matmissügavus kuni 1 m; maetud selili, osa ka külili ja istuvas asendis; asjad olla

politsei ära korjanud ja edasi saatnud; luustikud, söed, mündid, noad, rist (pronks), sõled, puit

(kirstujäänused)

AK Urv, Laurson 1927: varem olnud kääpad, maetud väga madalalt, leitud kivirist; 1925 Prassi

koolimaja ehitusel luid ja rahasid; Rootsi sõjaaegne matusepaik. Teisalt teatakse seletada, nagu oleks

Osula kalmetemägi olnud katoliku usuliste tavaline kalmistu, mitte sõjaaegne matusepaik, kuna selle

läheduses olnud ka katoliku kirik, mis põhja sõjaga hävinud; luud, pealuud, mündid, nuga

H. Valk 1984: Osula koolimaja krundis, ulatub välja kolhoosi uute elamuteni, loodepoolseima

kahekordse maja ehitamisel 1970ndatel mäenõlva auku kaevates tuli välja inimluid; rääkija Kivi talus

elav Hilda Iher, sünd 1914.

Projektiga kavandatav tegevus mälestiste piirkonnas tuleb teostada vastavalt muinsuskaitseameti

loale ja ettekirjutustele, seega negatiivne mõju puudub.


Skeem 4. Kultuurimälestised

2. Tegevuse iseloom ja selle tehnoloogiline tase

2.1. Loodusvarade kasutus

Sõidutee, bussipeatuste, teeületuskohtade ning jalgtee ehitusel kasutatakse looduslikke ressursse ja

nende baasil valmistatud ehitusmaterjale ning – tooteid.

Kruus- ja jämeliiv ning lubjakivikillustik tee muldkehas ja aluses.

Asfaltbetoon sõidutee ja jalgteede katteks. Teede trassilt eemaldatav kasvumuld taaskasutatakse

mulde nõlvade haljastamisel.

Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on hinnatud.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ja läbiviidud ehitusgeoloogilisele uuringule, jääb suur osa

ehitustöödega hõlmatud alast liiva ja kruusa levialasse, mis tähendab, et projekteeritud süvenditest

välja kaevatud liivpinnast saab kasutada samal objektil tee muldekeha täiteks vms. Projekteeritud

teetrasside pikiprofiilid on kavandatud selliselt, et juurdeveetava ja minemaveetava pinnase hulk

oleks minimaalne.

Ohverdamiskoht

ja hiietamm

"Pühaliistu

tamm"

Kalmistu reg nr

13663

Kalmistu reg nr

13666

II maailmasõjas

hukkunute ühishaud

Ohverdamiskoht

"Juuda pedastik"


Skeem 5. maardlate kaart

Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse sellisel moel ja koguses, mis ei

põhjusta negatiivset mõju.

2.2. Jäätme- ja energiamahukus

Projektiga on ettenähtud olemasoleva Prassi silla lammutamine, millest saadud purustatud betooni on

võimalik kasutada jalgtee ehitamiseks. Arvestades maastiku profiili puudub vajadus suuremahuliste

pinnase kaeve- või täitetööde järele. Kavandatav tegevus ei ole jäätme- ja energiamahukas.

2.3. Lähipiirkonna teised tegevused

Nagu eelnevalt mainitud, siis vastab kogu projektiga kavandatud tegevus Sõmerpallu valla

üldplaneeringule. Kuna projekteeritaval lõigul liigub arvestatav hulk raskeveokeid, mis on seotud

kohaliku puidutööstusega, siis on liiklusohutuse seisukohast äärmiselt oluline, et tee parameetrid

vastaksid liikumisnõudlusele ning et kergliiklejad oleksid tavaliiklusest eraldatud. Seda enam, et

piirkonnas on kool, mis tähendab, et kergliiklejatest arvestatava osa moodustavad lapsed.

3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed

3.1. Vee, pinnase ja õhusaastus

Ehituse käigus kasutatavate mehhanismide töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhusaaste on

ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate

saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”.


Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida

suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või

vältimaks nende lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmust tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks

kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast.

Pinnase saastumist lekkivate kütte- ja määrdeainetega saab vältida, kui kasutatakse korras

mehhanisme.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele ning lähemale kui

50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende käitamine peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Tee rajamine süvendisse ei mõjuta lähiümbruse põhjavee taset, kuna maha võetakse nö künkad, mis

on ümbritsevast teest ja maapinnast kõrgemal.

3.2. Jäätmeteke

Maantee remondi ja jalgtee ehitusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatud pinnased

on taaskasutatavad samal objektil ehk antud juhul on uue katte konstruktsioonis ettenähtud

kompleksstabiliseerimine, mis tähendab, et kasutatakse ära ülesfreesitud asfalt. Samuti on võimalik

jalgtee katte konstruktsioonis ära kasutada Prassi silla lammutamisel saadud purustatud betoon. Seega,

oluline mõju puudub.

3.3. Müra

Ehituse käigus võib lühiajaliselt suureneda mehhanismide töötamisest tingitud müra. Ehitamisel tuleb

lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

Tiheasustusalal on üldine kiiruspiirang 50 km/h. Jalgtee valmimine ei suurenda paikkonna mürataset.

3.4. Vibratsioon

Ehituse käigus võib lühiajaliselt suureneda mehhanismide töötamisest tingitud vibratsioon. Ehitamisel

tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

3.5.Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ehituse käigus ei kaasne tavapärasest suuremat võimalust valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna

eraldumiseks ning levikuks.

Projekteeritaval alal asuvad olemasolevad tänavavalgustuse mastid. Tänavavalgustuse haldaja on

Sõmerpalu vald.


4. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Sõidutee, jalgtee, teeületuskohtade ja bussipeatuse ehituse ja hoolduse käigus ei kaasne tavalisest

suuremat võimalust avariiolukordade tekkeks. Samuti ei ole ette näha, et taolisi olukordi võiksid esile

kutsuda kavandatava tegevuse asupaiga iseärasused.

5. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile

Kuna Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas, siis ei ole

ka negatiivset mõju nimetatud võrgustikule.

Lõppjäreldus:

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelhindamisel on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei

kvalifitseeru KeHJSs § 6 lg 1 punkt 13:

- kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne

kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee

ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

KeHJSs §6 lg 2 p 10 ja VV määruse nr 224 §13 lg 8 tegevuste osas:

- tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a

liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi

remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul,

kuulub rakendamisele maanteedega seoses;

kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju puudub.

Võttes aluseks, et projektiga kavandatav tegevus jääb täies ulatuses olemasolevale teemaale, võib

lugeda sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähe olulisteks. Vajalik on:

teeprojekti ehitusfaasis järgida üldiseid keskkonnanõuded;

teeprojekti ehitusfaasis tuleb järgida Keskkonnaameti ettekirjutisi:

1) veekogusse tahkete ainete uputamiseks (kivide paigutamine jõkke), veekogu

süvendamiseks, paisutamiseks või veekogu põhja pinnase paigaldamiseks tuleb

Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba;


2) veeseaduse § 29 lg 4 p 2 kohaselt tuleb veekogude veekaitsevööndist puu- ja

põõsasrinde raieks taotleda Keskkonnameti nõusolekut. Võhandu jõe

veekaitsevöönd on 10 meetrit veepiirist;

3) Võhandu jõe morfoloogiat või vee keemilis-füüsikalisi omadusi muutvaid tegevusi

tohib teostada väljaspool kalade kevadist kudeaega (kevad-varasuvi) ja enne lõheliste

sügist kudeaega. Kalastiku seisukohast on parim tööde teostamise periood juuli

september;

4) tööde kavandamisel arvestada, et tagatud peab olema vee-elustiku pidev vaba

läbipääs;

5) vajadusel kaasata projekti koostamisse kalastikku tundev ekspert;

6) silla rekonstrueerimisel tuleks vältida astangute tekitamist jõepõhja, et oleks tagatud

vee-elustiku vaba läbipääs ka pärast ehitustööde lõppu;

7) peab olema tagatud vee vaba läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine;

8) vältida sette kandumist allavoolu;

9) tegevusel tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist ning veekogu looduslikku

kaldajoont muuta ei ole lubatud;

10) juhul kui vees olevaid sillakonstruktsiooni osi värvitakse või töödeldakse muul

moel, peab kasutama keskkonnale ohutuid kemikaale.

säilitada olemasolev kõrghaljastus võimalikult maksimaalses mahus, üksikpuude raiel

tiheasustusalal lähtuda loodukaitseseaduse § 45 nõuetest;

ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele

ning lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende

käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-

ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Eelhindamise lõppjäreldus, kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse üldiseid

keskkonnanõudeid ning käesoleva eelhinnangu soovitusi, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.

Koostas: Roland Mäe

[email protected]

5172182

mailto:[email protected]

Documents

Selektor Projekt OÜ tööga nr P15019 Kõrvalmaantee 25150 ......üle üliõp. Suik; sõled (hoburaud, rõngas), mündid, rist (AI 2568) AK Urv, Urgart 1923: Osula veski ligidal,