KülakiriL i i k u m i s e k o d u k a n t a j a k i r i

Avatud külaväravate eri

Avatud külaväravad – 30 avatud küla • Eesti külad 2013

Ühtetulemine • Kodukandi Koolituskeskus soovitab

Juuni2012

2

Sisukord4 Avatud külaväravad

12 Rae valla alevike ja

külavanematel on oma

esindusorganisatsioon

13 Avinurme Külavanemate

Koja lugu

14 Ühtetulemine

15 Kodukandi Koolitus-

keskus soovitab

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTÜ Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli VollmerKorrektuur: Lea Arme Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogudKujundus: Sven PuuseppTrükk: Paar OÜTiraaž: 2500, ilmub 5 korda aastas

Talgupäeval peeti kõikjal üle Eesti 1241 talgut, osales üle 32 000 inimese. Tänu kõigile osalejatele oleme 2012. aasta Maailmakoristuse kaardil.

FO

TO: E

NN

SA

RV

3

Hea eestimaalane!Kätte on jõudnud suvi, puhkuste ja reisimise aeg. Suure kevadise Teeme Ära talgupäeva raa-mes toimusid enam kui 1200 paigas üle Eesti erinevad talgud. Ligilähedaselt samapalju on Eestimaal külasid, kus on kogukonna asju kor-raldamas külavanem. Aktiivne kogukonna lii-der ja teda toetav kogukond on eelduseks, et küla ühised töised ja pidused tegemised sünni-vad sundimata ja suurema rahalise toeta. Kui-das nad seda jaksavad? “On ju maal inimestel omalgi suured majapidamised hooldada. Kui-das jõutakse veel külasündmusi korraldada ja mujal ringi käia?”

Just nii küsis minult üks murelik külaelanik, kui olime temaga ühe tee hooldamise pärast kirja-vahetust pidanud. Ega ma osanudki sellele kü-simusele kohe vastata. Igal eestvedajal on kind-lasti oma motivatsioon. Minule on väga oluline pere ja külaelanike toetus. Ühiselt otsustamine, koostöö ning igale inimesele võimetekohase tegevuse leidmine võimaldab teha asju lihtsa-malt ja aegasäästvamalt.

Kogemuste jagamiseks, üksteise toetamiseks ja ühistegevuse korraldamiseks luuakse külades ja valdades erinevaid ühendusi. Selliste koos-töövormide uurimisega tegeleb ka selle-aas-tane Kodukandi külakultuuri valdkonna poolt algatatud eestkosteprojekt “Eesti külad 2013”. Lisaks kogukondade kaardistamisele tahame veelgi aktiivsemalt jagada toimivaid kogukon-na ühistegevuse mudeleid kõigiga, kus veel ak-tiivset ühistegevust pole käivitunud. Kindlasti aitab kogukonna kasvamisele kaasa õppimine. Selleks on lisaks toetavale võrgustikule oma abi pakkumas Kodukandi Koolituskeskus.

Seekordsest Külakirjast saad lugeda Avatud külaväravate projektist, mille raames avab 30 küla üle Eesti kahel südasuvisel laupäeval kõi-gile huvilistele oma sümboolsed väravad, et ja-gada ühise tegemise rõõmu ja kogemust. Need 30 küla on liitunud ametlikult projektiga, kuid usun, et Eestimaal on oluliselt rohkem kogu-kondi, kes on valmis ja tahavad oma külavära-vaid avada. Olgem aktiivsed neist väravaist sis-se piiluma ja uurima, kuidas meie küla elab. Kas

oleme valmis kõigile huvilistele oma kodukohta tutvustama ja teenuseid pakkuma?

Mõnusat sooja suve ja ergutavat puhkust Eesti-maa ilusates paikades, et tulla siis juba energiast pakatavana sügisel kokku ja tähistada Eestimaa südames Külaliikumise Kodukant 15. aastapäeva!

Margus VainLiikumine Kodukant juhatuse liigeKodukant Harjumaa juhatuse esimeesRae valla alevike ja külavanemate seltsi juhatuse liigePatika külavanem

4

külli VollmerAvatud külaväravate projektijuht

Kassari saare küladkäina vald, Hiiumaa, elanikke 335

Kuksema külajärva-jaani vald, järvamaa, elanikke 89

Kassari on suuruselt viies saar Eestis ja seda eraldab Hiiumaast Käina laht. Saared on ühendatud tammi-dega, millele on ehitatud maantee, sageli ei märga-tagi ülesõitu ühelt saarelt teisele. Saarel on neli küla: Esiküla, Taguküla, Kassari ja Orjaku. Sääretirp on see koht, kust Leiger Saaremaale silda hakkas ehitama. Tirbi kõige kõrgemas kohas on vaatlustorn, selle ot-sast on näha kogu ümbrus ning silmapiiril ka Saare- ja Muhumaa. Orjaku 1,5 km pikkune loodusrada lõpeb linnuvaatlustorniga, roorada viib aga otse Käina lahte Tõllu kivi juurde. Avatud külaväravate päeval on saarel Hiiu Folgi päevad, külaliste ootel on terve meie saar.

kontakt: anna Lipp, 5563 1632, anna.lipp@mail.ee

Küla südameks on vana mõisapark, kus asus parun Schillingile kuuluv mõisakompleks. Mõisa elumaja hävitati Järva-Jaani kolhoosi poolt 90-ndatel ning praeguseks on näha vaid mõningaid mõisale kuulu-nud abihooneid. Säilinud on eraomandis olev Kuk-sema viinaköök, korrastatud on kabel ja hooldatud kabeliümbruse plats. Mõisast kabelini kulges puude allee. Avatud külaväravate päeval on Kuksema mõi-sapargis Järvamaa külade päev, mis seekord saanud inspiratsiooni Eesti filmi 100-ndast aastapäevast. Kõik tegevused on seotud filmiga. Tule filmiklassi- kast osa saama!

kontakt: Priit seire, 503 2024, priidu33@hot.ee

Eestis on 2012. a seisuga 4437 küla, 185 ale-vikku, 14 vallasisest linna ja 12 alevit. Kuidas elavad Eestimaa külad, mis on nii erinevad oma asukoha, elanike arvu ja vanuse poolest?

Mis paneb inimesi koos tegutsema, mis tekitab meie küla tunde?Eesti Külaliikumine Kodukant pakub sel suvel kõigile võimalust kiigata sisse avatud külavära-vatest. 30 küla üle Eesti on valmis külalisi vastu võtma. Tutvustame seekordses Külakirjas neid, kes on ootel 21. ja 28. juulil. Igas maakonnas on Avatud külaväravate projektis osalemas kaks te-gusamat küla. Tegevusi pakutakse päeva jook-

sul kogu perele! Küladest saad lähemalt lugeda www.külad.ee või Facebooki Avatud külavära-vad lehelt. Igal külal on oma programm vasta-valt võimalustele ja sealsete inimeste oskustele. Mitmes külas on päev ühitatud oma traditsioo-nilise suvesündmusega. Tule külale külla!Küla saad toetada oksjonil osalemisega, kü-lakosti viimisega või annetustega. Kuidas on sulle ja külale parim toetamise viis, loe meie kodulehelt.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapi-tal, toetab Põllumajandusministeerium

Avatud külaväravad –30 avatud küla

5

Käesla külakärla vald, saaremaa, elanikke 41saaremaa aasta küla 2009

Metsanurme külasaku vald, Harjumaa, 466 elanikkuHarjumaa aasta küla 2011

Käesla (saksa k Kaesel) Rüütlimõisa ajastu (1459–1918) kuulsamad mõisaomanikud on olnud parun von T. W. Dellingshausen, Üxküll ja G. V. Schmidt. 1920. a paigutati mõisahoonesse kool, mis tegutses 1963-nda aastani. Hiljem hoone lagunes, territoorium võ-sastus ja varemed lükati kokku. Kui moodustati MTÜ Käesla Arenguselts, hakati küla üldilmet korrastama. Nüüd tunneme kõik seda kohta Käesla külaväljakuna. Külaväljakule on ehitatud kõlakoda, püstkoda, puu-kuur, tualetid, korrastatud on mõisaaegne kelder ja salvkaev. Teeme Ära talgupäeval valmisid uhked vä-ravad – tule kae, millised! Meil on palju muudki, tule avastama!

kontakt: maive Õispuu, 5343 0631, maive.oispuu001@gmail.com

Ajalooliselt paikneb küla endistel Üksnurme mõisa maadel, sellest ajast pärinevad ka üksikud põlistalud. Metsanurmes on täna esindatud kõik majatüübid, välja arvatud korruselamud, töödes-tegemistes on esindatud kõik põlvkonnad. Vanast rehehoonest on taastatud külakeskus suure kaminasaali, muuseumi-toa, ehtsa reheahju ja seminariruumiga. Õuealal on eksponeeritud vanad põllutööriistad, külakiik, laste mänguväljak, vihmasabina või lõõskava päikese eest varju andev välilava. Külakeskusest algab ja siin lõ-peb 8,5 km loodus- ja ajalooline matkarada, mis pei-dab endas toredaid paiku ja põnevaid lugusid. Kõike seda saate näha, kui meile külla tulete. Üht-teist jäta-me tulijale kohapeal avastamiseks...

kontakt: anneli kana, 5306 5503, metsanurme@gmail.com

Piirsalu külaristi vald, Läänemaa, elanikke 201Läänemaa aasta küla 2007

Piirsalu sai alguse pärisorjusest pagenud talupoega-dest, kelle hütid kerkisid soosaartele ning metsasel-jandikele, kuhu viisid salarajad läbi soo. Vanades kroo-nikates esineb nimekuju Piersall – piiriala. Piirsalu küla on esmamainitud aastal 1518. Täna asub Piirsalu külas kirik, kogudusemaja, rahvamaja, külade mälestuski-videga park, 2 kalmistut, endine Piirsalu raketibaas, Liiva talumuuseum, Piirsalu mõisa varemed. Piirsalu Küla Selts pakub tegevusi näiteringile, kirjandus-, rah-vatantsu- ja kokandusklubile. Piirsalu küla ümbritseb rikkalik loodus, mille pärast tasub siin elada ja mei-le külla tulla! Avatud külaväravate päeval loodame kohtuda paljude siitkandist tuule tiiba saanud laste ja nende peredega. Lasteaial on samal päeval kokkutu-lek Piirsalu pargis. Avasta oma juured!

kontakt: Lea Lai, 5691 7271, lea@kklm.ee

Soometsa külaHäädemeeste vald, Pärnumaa, elanikke 115Pärnumaa aasta küla 2007

Soometsa küla asub vanas merepõhjas, mistõttu ümbritsevad meid lääne poolt Tolkuse ja ida poolt Soometsa raba. Meie küla on tüüpiline hajaküla, kus talud asetsevad teineteisest päris kaugel. Esmapil-gul 7 km pikkusest külast läbisõitjale tundub, et siin ei elagi kedagi, sest tee peal sõitjale majad kätte ei paista. Ometi on meil tänasel päeval omad talupida-jad, kellel on nii piimalehmad kui lihalambad, omad hobused, kitsed ja küülikud. Külas tegutseb MTÜ Soometsa Külaselts, kelle algatusel ehitasime omale külakeskuse. Selleks et kõike huvitavat oma silmaga näha, oma kõrvaga kuulda ja oma käega katsuda, tul-ge meile lihtsalt külla.

kontakt: krista Habakukk, 5553 3990krista@narnia.ee

6

Miila külarägavere vald, Lääne-Virumaa, elanikke 45

Miila küla sai 771. aastaseks. Küla nimi tuleneb sõnast miilimine/miilamine ehk männi- ja kuusepakkude põ-letamine puusöe saamiseks, mida kasutasid sepiko-jad. Küla keskel olnud mahajäetud talukohast tegime külarahvaga kauni kooskäimiskoha. Vana maja vun-damendile ehitasime katusealuse, maakivist kõrval-hoone (endine hobusetall) on rekonstrueeritud selt-simajaks. Kütteks vajamineva energia saame kahelt 5 kW tuulegeneraatorilt. Miila külal on motokrossirada, seltsimaja juures ka tiik ja mänguväljak. Külavärava-te päeval saavad huvilised tutvuda põllutöömasina-tega, osaleda vaibakudumise, puutöö,  sepatöö või saunaviha  valmistamise töötoas, osta või vahetada laadakaupa, sõita ATV-ga. Tegevusi jätkub kogu pe-rele terveks päevaks.

kontakt: raigo rebane, 529 3945 raigorebane@hotmail.com

Pilistvere külakõo vald, Viljandimaa, elanikke 130Viljandimaa aasta küla 2011

Pilistvere on vabariigis tuntud oma Kivikangru poo-lest. Seda tullakse vaatama ning oma murekivi too-ma. Küla kuulub Viljandimaa väärtuslike maastike kõrgemasse klassi, sest siin on hästi säilinud 20. saj alguse külailme. Suvel muutub küla aktiivseks “kuu-rordiks”: toimuvad mitmed rahvusvahelised noorte-laagrid, avatud on noorte suvekohvik “Ingel”, ranna-alal on puhkajaid ja järvel kanuutajaid. Külaväravate programmis toimetame nii nooruslikus kui tradit-sioonilises rütmis: suveköögis toimuvad moositalgud ja tarnapunumise koolitus, järverannas viiakse läbi rannavolleturniir. Päeva jooksul tehakse giidituur kü-las ning õhtu tõmbab kokku beach-party. Külastajad saavad kaasa osta Pilistvere meeneid, et talvel mee-nutada üht ilusat suvepäeva Kesk-Eestis.

kontakt: Hermann kalmus, 553 2789hermann.kalmus@eelk.ee

Ohekatku külade piirkondkehtna vald, raplamaa, elanikke kokku 172raplamaa aasta küla 2011

Ohekatku mõis on küll ammuilma lagunenud, aga park on aja jooksul kujunenud meie piirkonna kes-kuseks. Ühiselt tegutsevad siin kuus Ohekatku mõi-sapargiga piirnevat küla: Ohekatku, Kehtna-Nurme, Rõue, Nadalama, Hiie ja Koogimäe. Võsasse kasva-nud pargist on saanud heakorrastatud plats põlis-puude all. Mõisa vundament on osaliselt üles laotud ja sinna on rajatud varikatus suvisteks koosviibimis-teks. Oskame koos tööd teha, aga oskame ka pidut-seda. Ja rahvast on alati palju. On kooskäimise ja koostegemise tahet! See ongi meie küla! Meile külla tulles saate osa mõisastiilis korraldatud päevast.

kontakt: mary Hermann, 5346 0899moisapark@gmail.com

Lääniste külaVõnnu vald, tartumaa, elanikke 202

Lääniste oli inimeste kodupaigaks juba muinasajal. Sellest annavad tunnistust muistsed matmiskohad ja Ahja jõe kaldal asuv Lääniste linnamägi. Ahja jõgi oli selle piirkonna ühendusteeks muu maailmaga. Jõe alamjooksul on Ahja aastaringselt laevatatav. Meil on mitmekesine ja külluslik loodus ning Lääniste on jätkuvalt meeldiv kodupaik. Siia asuvad taas elama noored pered, et pakkuda oma lastele parimat kas-vukeskkonda. Lääniste inimesed armastavad oma küla ja tundub, et küla armastab neid. Lääniste, see on heade inimeste kant. Meile külla tulles võid selles ise veenduda.

kontakt: kertu rünkorg, 5391 9440, kertu.runkorg@ut.ee

7

Oonurme külatudulinna vald, ida-Virumaa,elanikke 74 ida-Virumaa aasta küla 2011

Küla on esmakordselt mainitud 1501. a Hogenurme nime all. Oonurme paistab silma laululembuse ja ak-tiivse eluhoiaku poolest. Esimene külapäev korralda-ti juba 1988. a. Külaseltsi eestvedamisel on endine koolimaja ehitatud ümber külamajaks. Seal asuvad raamatukogu, kohalikku loodust tutvustav loodustu-ba, hubased ruumid kontsertide, pidude, seminaride jm koosviibimiste korraldamiseks. Külaplats laulula-va ja lõkkekohaga sobib suuremate vabaõhuürituste, laagrite ja kokkutulekute korraldamiseks, samuti tel-kimiseks. Meil saad nautida metsade rahu ja vaikust.

kontakt: mare rennel, 5347 5705mare.rennel@gmail.com

Rahinge külatähtvere vald, tartumaa, elanikke 352tartumaa aasta küla 2011

Oma asukoha tõttu on Rahinge linnalähiküla. Küla keskel on 7 kahekordset kortermaja, mida ümbritseb hajaküla. Aktiivselt arendavad ja ilmestavad külaelu Rahinge külaselts ja Spordiklubi AK Rahinge. Küla-seltsi eestvedamisel on endisest katlamajast reno-veeritud ühiskasutuseks Rahinge Külakatel. Spordi-klubi AK Rahinge on rajanud kohaliku paisjärve äärde Rahinge ekstreempargi, mis koondab endas lume-laua ja suusa vettehüppeid, rannajalgpalli ja -võrk-palli platsi ning O’Neill Rahinge kaabliparki. Avatud külaväravate päeval toimub Rahingel Tartumaa küla-de päev ning tähistatakse küla 430-ndat aastapäeva. Olete oodatud neist sündmustest osa saama. Juba varem saab osaleda fotokonkursil Küla väravad! Jälgi reklaami!

kontakt: külli Pann, 5646 2692, kustma@gmail.com

Lindi külade piirkondaudru vald, Pärnumaa, elanikke 309

Lindi piirkonnana tuntakse ajalooliselt väljakujunenud ala, mis hõlmab kuut küla: Kõima, Saulepa, Kabriste, Lindi, Marksa ja Liu. Rannaäärsed on traditsioonilised kalurikülad. MTÜ Lindi külaseltsi eestvedamisel on korrastatud Lindi jaanituleplats, ehitatud kõlakoda, külakiik, tantsuplats ja valgustatud parkla. Käesoleval aastal peetakse kooli kokkutulekut ja vana koolimaja 85. sünnipäevapidu koos Avatud külaväravate päe-vaga. Pakume tegevusi kogu perele ning uudistamist jätkub ka neile, kes meie koolis pole käinud.

kontakt: marge massa, anneli aasmaa, 5452 6833, 5698 6242, massamarge@gmail.com, lindirahvamaja@gmail.com

Voose külaanija vald, Harjumaa, elanikke 74

Voose küla on kaunis oma mägise maastiku ja liigi-rikka taimestiku poolest. Huvilised saavad tellida põ-neva külastuse Kakerdaja raba müstilistele radadele, ujuda laukajärves ja maitsta tervislikku samblateed raba servas. Vooset läbival Jägala jõel pakutakse ka-nuusõitu, loomadest huvitatud saavad ratsutada ja vaadata, kuidas karjakoer Laika karjatööd teeb. Kü-las tegutseb unikaalne Jalgrattamuuseum, mille kõiki eksponaate saab kasutada. Kellel huvi käsitöö vastu, peaks sammud seadma rahvamajja, kus on võimalik kangastelgedel harjutada vaibakudumist, õppida sii-dile maalimist, meisterdada vitstest punutisi või voo-lida savist meeneid. Külaväravate päeval on avasta-misrõõmu kõigil. Tutvu meie kavaga kodulehel, sest kõike pole võimalik siia kirja panna.

kontakt: tanel talve, 512 3392, tanel.talve@wmg.ee

8

Tsolgo külaLasva vald, Võrumaa, elanikke 74 Võrumaa aasta küla 2011

Vanasti oli Tsolgo koht, kus teed olid alati vesised. Hobune astus mööda mudast teed ikka tsolga, tsol-ga. Sellest olevat tulnud küla nimi Tsolgo. Piirkonna omapäraks on suur järvede rohkus. Kauneim järv on Paidra, sügavaim aga keset küla paiknev 6 ha suuru-ne Tsolgo Mustjärv, olles sügavuselt Eesti neljas järv. Lisaks järvedele käänleb Tsolgo piirkonna maadel Eesti pikimaid jõgesid Võhandu. Tsolgo küla võib jär-vede rohkuse poolest lugeda järverikkamaiks külaks Eestis. MTÜ Tsolgo Arendusühing koondab piirkon-na aktiivseid elanikke. Tsolgos on rahvamaja, vanas koolimajas tegutseb külamaja ja raamatukogu. Koos käib lauluansambel Toomõpuukõ ja ansambel Omad poisid. Külaväravate päeval saate proovida tünnisõi-tu, ujuda ja nautida ilusat Eestimaa suve meie külas.

kontakt: anneli Viitkin, 502 6632, anneli@lasva.ee

Tuhalaane külakarksi vald, Viljandimaa, elanikke 124Viljandimaa aasta küla 2009

Tuhalaane eraldus Karksist XVIII sajandi esimesel poolel. Tuhalaane oli riigimõis, kuhu kuulusid ka Ani-katsi ja Jõksi karjamõis.Tänases külas tegutseb ak-tiivselt MTÜ Tuhalaane. On korrastatud küla üldilme ning ehitatud laste mänguväljak, külamajja on mu-retsetud infotehnoloogiavahendid ning käsitööringi-le savipõletusahi. Kadunud on mahajäetud hoonete varemed, korrastatud lõkkeplats, spordiväljak ja uju-miskoht. Külamajas asub raamatukogu ja interneti-punkt. Ruume saab rentida pereüritusteks. Valminud on Suvekursuste Keskus, mis asub Loisu järve kaldal. Keskust on võimalik kasutada sünnipäevade, kokku-tulekute, laagrite ja õppepäevade paigana. Külavära-vate päeval saate osa Tuhalaane endiste ja praeguste muusikute kontserdist.

kontakt: enn sarv, 514 8840ennsarv50@gmail.com

Venevere piirkonna küladLaekvere vald, Lääne-Virumaa, elanikke 205 Lääne-Virumaa aasta küla 2007

Venevere Haridus- ja Kultuuriselts loodi 2003. a ja täna viiakse ellu juba teist pikaajalist arengukava. Seltsi tegevustesse on kaasatud ka naaberkülad Kaa-siksaare, Arukse, Ilistvere ja Luusika. Külamajas (en-dine koolimaja) on remonditud saal, köök, II korrus, kõik klassiruumid ja koridorid. Seltsimajja on rajatud uus jõusaal, saun, helikindel muusikatuba. Ehitatud on puukuur ja laululava, taastatud veskitiigid ja sin-na äärde rajatud telkimisala. Seltsimajas on võimalik korraldada sünnipäevi, pidusid, koolitusi, seminare. Saab ööbida, kasutada on köök ja saun. Kokkuleppel valmistame peolaua. Soovi korral Veneveret tutvus-tav ekskursioon. Võimalik jalutada matkarajal, sõita kanuuga Avijõel, tellida etendus meie näiteringilt. Tulge külaväravate päevale uudistama!

kontakt: eerik Lumiste, 511 3595eerik.lumiste@mail.ee

Viitina külarõuge vald, Võrumaa, elanikke 166Liikumine kodukant aasta küla 2009

Viitina küla on kahe pisikese järve ümbrusesse jaotu-nud ning vana mõisahoone taga asuvalt suplusran-nalt avaneb vaade Meegomäele. 1542. a andis Tartu piiskop Johann Viitina mõisa Jürgen Holdschnerile, mille tema poeg Cremon Bertram müüs Otto von Vietinghoffile. Arvatavasti on siit pärit ka kohanimi Viitina. Vietinghoffide tütre kaasavarana läks mõis von Kruedenerile (Krüdenerile). Aasta Viitinas algab talvise autokrossiga, Järvesaarel on suviti palju sündmusi, populaarsemad neist Rõu-ge valla laulu- ja tantsupidu ning jaanituli. “Viitina Kuurits” rõõmustab juba 15 aastat kalapüügihuvilisi kõikjalt Eestist. Seekord saavad sellest osa kõik, kes Avatud külaväravate päeval Viitinale satuvad.

kontakt: martin kirk, 521 5062martin.kirk.projekt@gmail.com, alari kirk, 5381 5915, alari@viitina.ee

9

Kamari alevik ja külaPõltsamaa vald, jõgevamaa, elanikke 387Liikumine kodukant aasta küla 2005

Voki piirkonna küladVastseliina, Võrumaa, elanikke 120

Voki küla piirkond koosneb kolmest külast: Voki, Pa-loveere ja Holsta. Traditsiooniliseks on saanud ühised rahvakalendriürituste tähistamised ning õppereisid teistesse maakondadesse. Koostöös Võrumaa Talu-pidajate Liiduga toimus meil Võrumaa põllumeeste päev – Voki küla rahva esimene kogemus maakondli-ku ürituse korraldamisel. Avatud külaväravate päeval tahame tutvustada ka teiste Vastseliina valla külade ettevõtmisi, külla on lubanud tulla ka sõbrad naaber-valdadest. Tulge teiegi külla!

kontakt: eva Vodi, 528 6734, eva.vodi@gmail.com

Kamaris tegutsevad puiduettevõtted, talunikud, põllumajandusühistu, lasteaed ja Esku-Kamari koo-li klass. Hariduse andmist praeguses seltsimajas tä-histab skulptuur “Meie kiisul kriimud silmad”. Küla-elu eesvedajaks on Kamari Haridusselts, kes osutab kogukonnateenuseid: pesu pesemine ja kuivatamine, vaipade kudumine, paljundamine, skaneerimine, tea-betuba. Selts on rajanud ja hooldab tenniseväljakut, tervise- ja suusaradasid, liuvälja, küla haljasalasid, seltsimaja, laste mänguväljakut. Tegutseb aktiivne noorte kotkaste ja kodutütarde rühm. Külaväravate päeval saab osaleda matkamängus, sõita vesijalgrat-taga, hüpata batuudil. Kamari Karaoke rändkarikas antakse välja juba teist aastat. Tegemist ja vaatamist jätkub kogu perele!

kontakt: Liia Lust, 523 5115, liia@kamari.ee

Kõpu poolsaare küladkõrgessaare vald, Hiiumaa, elanikke 200Hiiumaa aasta küla 2011

Kõige enne, umbes 10 000 aastat tagasi tõusis me-rest Kõpu poolsaar ehk Kõpu mäed. Alles sadu aas-taid hiljem pistis nina vee alt välja see paik, kuhu Kärdla tekkis. Kõpu poolsaarel elab kaks hiidlaste seltsi: sakastest tõrva ajanud tõrvakõplased ja me-rehätta sattunud laevade “päästjad” ehk vandiraiu-jad. Siin asub Euroopa vanuselt teine toimiv tuletorn – Kõpu majakas (1531). Avatud külaväravate päeval toimub poolsaarel asuvas Suureranna külas juba üheteistkümnes Kõpu poolsaare külade päev, mis ta-vakohaselt külast külla rändab. Peoks saabub saarele palju kodukohast lahkunud inimesi. Seekord avavad Kõpu külad oma väravad Suurerannas, et tutvustada oma tegemisi kõigile, kel huvi.

kontakt: svetlana reinmets, 5650 2573svetlanareinmets@gmail.com

Maaritsa külaValgjärve vald, Põlvamaa, elanikke 164Põlvamaa aasta küla 2011

Meie külaplats asub kohe bussijaama taga. Sponsorite abiga oleme külaplatsile ehitanud tantsupõranda ja ka-tusealused esinejatele ning pikniku pidajatele. Lastele valmis mänguväljak. Väikesest veesilmast on saanud armastatud ujumiskoht, seal on purded, kust hea vette sulpsata. Kultuurimaja ruume kasutatakse ka külakes-kusena. Seal saab kangastelgedel kududa, tegutsevad spordiringid. Avatud külaväravate päeval toimub meie külaplatsil Maaritsa piirkonna kümnes külade päev. Olete oodatud sellest sündmusest osa saama!

kontakt: astra kittus, 5554 4592, asti12@hot.ee

10

Kõrtsialuse külaaseri vald, ida-Virumaa, elanikke 38

Küla on välja kasvanud vanast muinaskülast Rannust (Randu) põlise muinastee (nüüd Tallinn-Narva mnt) ääres. Kõrtsialuse küla Seltsi tegevusest võtavad osa ka Kõrkküla ja osa Rannu küla elanikest. Oleme avatud kogu valla 8 küla ja Aseri aleviku inimestele. Kõrtsialuse külastuskeskuses asuvad endine Rannu koolihoone, külamaja, külalistemaja, valla ajalootuba, Veeru puhkemaja, püramiid ja Jäägri Grill. Külastus-keskuse parklasse ehitatakse elektriautode laadi-mispunkt. Oma energiat saate laadida püramiidis. Külalistemaja pakub ruume nii nõupidamiseks kui majutuseks. Jäägri Grill pakub toitlustust, sh ulukili-hast toite. Võimalik osta ulukite nahku. Külaväravate päeval on avatud kogu külastuskeskus, tegutsevad savi, näputöö, kohaliku toidu, luisu valmistamise ja niitmise õpikojad. Kohtumiseni!

kontakt: ott Penek, 5340 3296, ottpenek@hot.ee

Metsküla külaLeisi vald, saaremaa, elanikke 124 saaremaa aasta küla 2011

Kirjasõnas on Metsküla (Metzküll) esimest korda mai-nitud 1645. a. Muinsuskaitse mälestisena on külas 1914. aastal ehitatud puukirik – Metsküla Õigeusu Is-sanda Templisseviimise kirik. Meite mere Tuhkana ran-da peetakse looduslike olude tõttu üheks kenamaks ja puhtamaks Saaremaal. Tuhkana järve ümber on kujundatud väike terviserada. Metsküla endises kooli-majas on laste päevahoid ja raamatukogu. Saab män-gida lauatennist ja koroonat. Korraldatakse talviseid spordipäevi, hooldatakse 10 km suusarada. Sügisel on ümber Tuhkana järve jooks, suvel pentangiturniir ja Metsküla triatlon. Külaplatsil on kõlakoda tantsup-latsiga, korv- ja võrkpalliplatsid ning mänguväljak. 28. juulil toimub Metskülas Leisi valla külade päev. Mida külad üheskoos teevad, milles omavahel mõõtu võta-vad, kuidas vald külasid toetab, seda kõike saate oma silmaga kaeda Avatud külaväravate päeval.

kontakt: tiina olesk, 506 6803, tiina@parmeron.ee

Palupera külade piirkondPalupera vald, Valgamaa, elanikke 276Valgamaa aasta küla 2011

Küla tekkis ajalooliselt ümber Palupera mõisa. Es-makordselt on mõisa mainitud 1582. aastal Paliuper nime all. Esimese Eesti Wabariigi ajal oli Paluperas väga mitmekülgne seltsitegevus, aktiivselt tegutses Palupera Pritsu Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Seltsi hoone on renoveeritud MTÜ P-Rühma poolt külama-jaks, mis on avatud külalistele ka Avatud külavära-vate ajal. Külaelanike abiga valmis staadion, valgus-tatud kergliiklustee, teeäärne puhkekoht külamaja juures. Külaelanikud osalevad iga aasta aktiivselt ka Tartu maratoni Palu ja Hellenurme teeninduspunkti-de töös. Avatud külaväravate raames saavad külasta-jad näha kohalike käsitöömeistrite tööd, maitsta ko-halikku toitu, mängida rahvalikke mänge ja tantsida õhtusel simmanil.

kontakt: evelyn uuemaa, 522 7830evelyn.uuemaa@ut.ee

Sadala piirkonna küladtorma vald, jõgevamaa, elanikke 317

Sadala Külade Selts hõlmab Sadala alevikku ja selle ümbruse külasid: Leedi, Reastvere, Tähkvere, Tuimõi-sa, Ookatku ja Kodismaa. Sadala mängu-lauluseltsi esimene seltsimaja ehitati 1909. aastal, see hävines hiljem tulekahjus. 1931. a valmis praegune rahvamaja, kus külaselts ka täna tegutseb. Sadala Rahvamajas on korda tehtud 150 inimest mahutav suur saal, väike saal, õppeklass ja fuajee. Renoveerimistööd lõpetati II korrusel ja lavaalustes ringiruumides, paigaldami-sel on lavakardinad, heli- ja valgustehnika. Meil on põhimõte: ühine tegevus seob, meelepärane tegevus tõmbab, antud ülesanne kohustab ja kõik see kokku tekitab meie-tunde. Seltsis peetakse oluliseks iga ini-mese arvamust. Külaväravate päeval toimuvad õpi-toad, arutelu-mõttering-Ideeturg külaelust, esinevad tantsu- ja laulukollektiivid, simmanil mängib ansam-bel Untsakad.

kontakt: Pille tutt, 521 1967, pille@jogevamv.ee

11

Rälby külaVormsi vald, Läänemaa, elanikke 30 Läänemaa aasta küla 2011

Prandi küla koigi vald, järvamaa, elanikke 47Liikumine kodukant aasta küla 2011

Küla asub looduslikult kaunis kohas, Prandi loodus-kaitsealal ja Prandi allikate ääres. Tänane külakeskuse koht on olnud ajalooliselt külainimeste meelispaigaks ja noorte kohtumiskohaks. Oleme sinna ehitanud lava koos tantsupõrandaga, pingid 250 inimesele, paadi-silla, parve, parkla, lõkkeplatsi, grillhoone, külaplatsi-le on toodud elekter. Paigaldatud on kaks lipumasti. Rajatud on 1,7 km pikkune loodusrada. Valminud on kahekorruseline külamaja. Külal on oma laul, logo, müüdid, maskott „Hall memmekene“. Olete kõik oo-datud Avatud külaväravate üritusele, kus päev on täis põnevaid tegutsemisi nii maal, vees kui õhus.

kontakt: Õnne Põllumets, 5625 0100onnepollumets@hot.ee

Rälby, mida peeti kunagi Vormsi üheks uhkemaks, on üks neljateistkümnest saarel säilinud külast Ma-japidamisi on külas üle 20, suvel elanike arv mitme-kordistub. 1999. a pandi Rälby külas üles Vormsile tüüpiline tuuleveski. Suvel on veski külalistele avatud ja seal on kohaliku käsitöö näitusmüük. Taastatud on küla keskel olnud hädakell ja paigaldatud taludele ni-mesildid. Ehitati külamaja, valmimas on saun ja ma-jandushoone. Tulles meile avatud külaväravate päe-vale, ärge kiirustage lahkumisega. Järgmisel päeval on saarel traditsiooniline Olavi päev.

kontakt: eha salus, 5393 6359ehasalus@gmail.com

Sulu–Velise piirkonna küladmärjamaa vald, raplamaa, elanikke 42raplamaa aasta küla 2009

Sulu küla on esimest korda mainitud 1390. aastal. Mõisate ajastul asus Sulul Haimre mõisa karjamõis, millest on säilinud karjalauda hoone, renoveeritud on mõisavalitseja maja ja rehehoone. Alles on Töngi tel-lisetehase põletusahju varemed. Velisel näeme Eesti Apostliku Õigeusu Velise Ristija Johannese kirikut, preestrimaja, kihelkonnakoolimaja. Paari kilomeetri kaugusel on Sillaotsa Talumuuseum. Kaunis loodus pole jätnud siia ühtegi mahajäetud paika. Küla üldil-me on uute ehitiste tõttu oluliselt muutunud. Sulus ehitati karjamõisa rehehoonest külakeskus, lisaks veel saun ja ANAGAMA-tüüpi keraamikapõletusahi. Kevadest sügiseni toimuvad keraamikakoolitused ja -põletamised, milleks sobib edukalt ka kohalik savi. Külas tegutseb oma muusikakollektiiv. Velise Seltsi-majas korraldab MTÜ Iida Kursused käsitööteemalisi suvekoole. Kohtume külaväravate päeval!

kontakt: aile Pajula (sulu), eva-Liisa kriis (Velise), 5342 4236, aile@velise.ee, eva@iidadesign.eu

Ruusa piirkonna küladräpina vald, Põlvamaa, elanikke kokku 357

Ruusa, Võuküla, Võiardi, Pindi ja Pääsna külad moo-dustavad Räpina vallas ühtse piirkonna. Ruusas on aastasadu olnud mõis, naaberkülad on olnud iidsed asulakohad. Pääsna küla on esmakordselt nimetatud 1558. a. Siit on pärit ka esimene liiklusinspektor Ees-tis. Pindi külas avati Seltsiait, Võiardis käivad tööd endise karjamõisa peahoone taastamiseks. Võukü-la asub maalilise Võhandu, Voo ehk Võu jõe ürgoru veergudel. Ruusa ja selle lähiümbruse elust annavad ülevaate kodulookogumikud “Ruusa küla lood”. Ava-tud külaväravate päeval liigume pärast mõttetalguid, filmi vaatamist ja õpitubasid teatejooksuga Pindi külasse, kus jätkame spordivõistluste, meelelahutus- ja kultuuriprogrammiga. Simmanil mängib Leevaku küla bänd.

kontakt: marge trumsi, 517 6288marge.trumsi@mail.ee

12

Tallinna naabruses asuvas Rae vallas on 26 küla ning 5 alevikku. 15 aastat tagasi valiti esime-sed külavanemad ning alustati külaliikumise arendamist vallas. Tänasel päeval on Rae valla küla- ja alevikuvanemad koondunud MTÜ Rae valla alevike ja külavanemate seltsi (RVAKS). Seltsi eesmärkideks on külade ja alevike majan-dusliku, sotsiaalse ja kultuurilise jätkusuutliku arengu toetamine; elanike huvide ja vajaduste kaitsmine; oma liikmete esindamine, koolitami-ne, nõustamine ja informeerituse tagamine ning osalemine külaliikumist toetavates projektides. Oluline on huvi tekitamine kogukondliku tege-vuse vastu ja selle huvi hoidmine kõigis Rae val-las asuvates külades ja alevikes. Et tunnustada ja teha märgatavaks eestvedajaid, antakse igale valitud külavanemale auraha, mida saab kanda külas ja vallas toimuvatel pidulikel sündmustel. Vanemat ei ole täna valitud vaid ühel alevikul!Rae valla põhimääruses on eraldi külavanema statuuti (külavanema valimise kord, õigused ja kohustused, volituse lõppemine) puudutav peatükk. Vald on leidnud iga-aastaselt võima-lused oma eelarvest eraldada RVAKS-ile raha külaliikumise hoidmiseks ja arendamiseks. Toe-tussummade jagamiseks on seltsi poolt määrat-letud kindlad kuluartiklid ja rahastamise kord. Külavanema ameti väärtustamiseks kompen-seeritakse vanema igakuised telefoni- ja arvu-tiside kulud. Külades toimuvate sündmuste ra-hastamiseks on välja töötatud pearahasüsteem külasse/alevikku registreeritud elanike arvu alu-sel. Seltsi poolt kureeritakse abiprogrammide rahastamise omaosaluse tasumist. Iga kuu korraldab selts külavanemate infotunni, kus volikogu esimees annab ülevaate volikogu istungite teemadest. Kui mõni teema on seotud vallaelu puudutava uue korra kehtestamisega,

arutatakse see infotunnil külavanematega läbi ning vajadusel edastatakse õigusakti projektile täiendused ja parandused. Koosolekul on alati “külavanema minut“, kus vanem annab ülevaade toimunud ja toimuvatest sündmustest ning mu-rekohtadest. Infotundidesse kutsutakse rääkima oma tegevustest külaelu puudutavate valdkon-dade (rahastusprojektid, naabrivalve, heakord, suuremad ehitusobejektid) esindajaid. Külaelu kui ühe parima elustiili propageerimi-seks korraldatakse igal suvel Rae valla külade päev. Sellel aastal toimub juba IX küladepäev – 28. juulil Vaidas. Olete kõik oodatud!Rae valla alevike ja külavanemate seltsi on ku-jundanud meie liikmed – külavanemad, kes on ära teeninud suure tunnustuse, kes on suutnud ja tahtnud oma isikliku elu kõrvalt toetada ka teisi kogukonna liikmeid. Ülevaate nende ja seltsi tegevuste kohta leiate Rae valla kodule-helt www.rae.ee külaliikumise rubriigist ning seltsi kodulehelt www.raekoda.ee

Küla- ja alevikuvanemad kannavad väga olulist rolli oma piirkonna kogukonnatöös ja kogukon-dade kujundamisel – aga ka valla näo kujunda-misel. Rae valla tegemised ei ole koondunud keskusesse, vaid toimuvad igas alevikus ja kü-las. On välja kujunenud hulk traditsioone ning vanemate eestvedamisel tuleb neid aina juurde. Valla küla- ja alevikuvanemate selts on hakanud enda ümber koondama ka teisi valla kodaniku-ühendusi, mille tulemusel on käivitunud valla vabaühenduste ümarlaud. Nii edeneb osalusel põhinev valla asjade ajamine ja otsustamine veel rohkemate inimesteni.Agu LaiusRae Vallavolikogu esimees

Projekti Eesti külad 2013 raames avame rubriigi, kus tutvustame külade ja valla koostöö kogemusi ja nende edulugusid. Veebruarikuu Külakirjast saite lugeda Võrumaal tegutseva MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse tegemistest. Seekord on juttu Harjumaal Rae vallas ja Ida-Virumaal Avinurme vallas tegutsevatest ühendustest. Rohkem infot leiate www.kodukant.ee

ardi mittAruvalla külavanem

Rae valla alevike ja külavanemate seltsi juhatuse liige

Rae valla alevike ja külavanematel on oma esindusorganisatsioon

13

Esimene valla külade koostööidu tärkas 1999. aastal, kui valla 5 küla soovisid tähista-da oma külade kirjatähtedes esmamainimisest 400 aasta möödumist. Vahvate külapidude jä-rel tekkis spontaanselt nn 400-ste klubi, kes koos käis küll paar korda, kuid magus koostöö-maitse jäi meeltesse. Selgeks sai, et iseenesest koostöö ei teki, vaja on liidreid, kes mõtteid ja tegusid koos hoia-vad ning külavanemaid virgutavad. Asutasime seltsingu, mis mõningase aktiivse tegutsemi-se järel uuesti suikuma kippus. Lembit Tõnise idee oli korraldada Ida-Virumaal külade päev ja Avinurme Külavanemate Seltsing oli valmis tõrvikukandja olema. Korraldasimegi külade päeva, küll ainult oma regioonis, nn Peipsi-Alu-taguse piirkonna 7 vallale, mis tänavu juba oma 4. numbrit kannab ja mille korraldamise au val-last valda liigub. Seltsing sai tuule tiibadesse ja ärkas ning see-kord põhjalikult. Tsiteerides Ivi Proosi: “Ega ini-mene kogu aeg ka haige ole, enamjaolt on ta ikka terve!” Kogusime kokku külavanemad, pi-dasime nõu ja kavandasime tegevusi, mis suu-daksid kaasata eelkõige külavanemaid. Oma nõupidamistele kutsusime vallavanema ja valla võtmeametnikke, istusime koos seltsidega. Kõi-kide nõupidamiste otsustest ja kokkulepetest koostasime memod ja saatsime need e-postiga külavanematele. Üks esimesi tähtsaid Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetatud projekte seltsingu jaoks oli “Avinurme valla külade lood”, kus said sõna kü-lavanemad ja külade esindajad. Nad uurisid oma küla ajalugu ja kogusid fotosid ning me ei jätnud tähelepanuta ühtegi küla. Järgmise projektiga soetasime 4 kergesti monteeritavat kompaktset peotelki külade suveürituste tarbeks ja väljalae-nutamiseks ning mõned sporditarbed.Töö käigus said selgemaks seltsingu ja selt-si erinevused ja võimalused ning 2008. aastal lõpetasime seltsingulepingu ja asutasime Avi-nurme Külavanemate Koja mittetulundusühen-dusena. Esimese asjana koostasime kaasaegse

Avinurme valla külavanema statuudi. Paljude kärarikaste vaidluste ja selgituste järel saime statuudi valmis ja valla volikogu kinnitas selle. Nüüd oli vaja juba uue statuudi järgi külavane-mate valimine läbi viia. Täna on Avinurme vallas 17-liikmeline Külavanemate koda 3 juhatuse liik-mega, vallas on 10 külavanemat ja nendel kõigil on ka vastavalt statuudile külavanema abi. Selle aasta märksõnad on küla arengukava koos-tamise koolitus, õppereis Prandi külla, Märjamaa ja Ridala valla maile. Meie külavanematel on nüüd oma tunnusmärk ja kõigil küladel on koos-tamisel uus arengukava. Eesmärgiks on esitleda oma arengukavad volikogus enne 1. oktoobrit.Meie senised tõsiteemad külade eestkostena on olnud talvine lumi külateedel, sotsiaalsed küsimused, ebaseaduslikud ehitised külas. Kaks meie külavanemate koja juhatuse liiget kuulu-vad valla volikokku, nii on meil oma “jope” ja värske info ka volikogu otsustest.2013. on valimiste aasta, seetõttu on parim aeg teha valikuid, tuua “pildile” Eestimaa ime-kü-laelaniku, esitleda oma tulevikukavu ja sellega osaleda aktiivselt otsustusprotsessides.

Nii me mõtleme. Ja toimetame.

Avinurme Külavanemate Koja lugu

krista PedakAdraku külavanem

Avinurme Külavanemate Koja juhatuse liige

Avinurme valla külade esindajad III Peipsi-Alutaguse külade päeval Tammispää külas

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodaniku- ühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

14

Liikumine Kodukant sammub oma 15. versta-posti poole ja meie liikmed on soovinud ava-likkusele teada anda, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaas-ta, kuulda rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisat-sioonide arengus ja tunnustada oma parimaid tegijad. Ühisel meelel leppisime kokku, et kor-raldame Eestimaa südames Paides 27. oktoobril juubelikonverentsi „Ühtetulemine“.Konverentsi ettevalmistamiseks oleme käivita-nud Kodukandi Nõukoja, kuhu kuuluvad Liiku-mise Kodukant liikmete esindajad. Arupidamis-tele kaasatakse koostööpartnereid LEADER tegevusgruppidest, omavalitsusliitudest, aren-duskeskustest. Nõukoja kokkusaamistel ana-lüüsime, kuidas on organisatsioon ellu viinud oma strateegiat, millised suunad võtta perioo-

diks 2014–2020, kuidas koostööpartneritega ühiste eesmärkideni jõuda. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud pal-jud huvitavad inimesed, kes on panustanud or-ganisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juha- tuse liikmetena, projektijuhtidena, koostöö-partneritena. Meeskonna idee on hõigata kok-ku Kodukandi Sõprade Klubi. Kutsume klubi kokku, et kuulda sõprade häält, pidada plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.Sügiseks valmivad videoklipid ühisnimetajaga „Kodukandi kulgemine“, millega plaanime jääd-vustada inimesed, kes oma pühendumuse ja töö-ga on andnud külaliikumisse olulise panuse ning toonud avalikkuse ette Eesti Külade hääle.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemis-ala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium

„Ühtetulemine“

kaie toobalProjekti „Ühtetulemine“ juht

Kodukandi I Nõukoda Kehtnas, jutuhoos on ettevõtlikkuse ja ettevõtluse juht Eha Paas, Pärnumaa Kodukandi esindaja Krista Habakukk, tegevjuht Kaie Toobal ja Ühendus Kodukant Viljandimaa juhatuse liige Romeo Mukk

FO

TO: E

NN

SA

RV

15

Uudista ka teisi teemasid http://koolitus.kodukant.ee või võta ühendust koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (heleriin@kodukant.ee/53 414 905)

Kodukandi Koolituskeskus

soovitab ...

Üldvastutajad: Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fond, 53411020; tarmo@elfond.ee Külli Vollmer, Eesti Külaliikumine Kodukant; 5114027; kylli@kodukant.ee