LK 2Liia Hänni erakonnalähiminevikust

LK 3Kogu info suvepäeva-dest

LK 6Meie inimesed meedias

LK 8Liina Tõnisson: eurot tastub tahta

LK 4PES peasekretär Philip Corday sotsidetulevikust

LK5Noorsotside uued juhid

Kuidas kommenteerite SDE sisetüli? Valimised lähenevad ja see tekitab kõi-gis poliitikutes alati rahutust. Võimuera-konnad vaatavad praegu suure rahuldus-tundega pealt, kuidas sotsid sisetülidele energiat kulutavad. Erinevad arvamused tähendavad nii tugevust kui ka riske. Dis-kussioon ja eriarvamused on paljudele meie valijatele tõestuseks, et Eesti sotsid on euroopalik demokraatlik jõud, keda võib usaldada.

Vaidluste ja konfliktide tulemus peab olema konstruktiivne. Iga suure vaidluse tagajärjel peab mingi küsimus selgemaks saama. Vaidlustest teemal „kas Päts või Laidoner” on palju olulisem, milline on meie majanduspoliitika pakett, ning kas meie platvormis on see olulisem või vähe-molulisem kui sotsiaalpoliitilised ettepa-nekud.

Kuidas hindate Rahvaliiduga liitumise ebaõnnestumist?Liitumise pluss olnuks maapiirkondade inimeste parem kaasatus SDE-sse. Kuigi ühinemine jäi toimumata, on palju ERL liikmeid, kes ühinemist toetasid. Nüüd on erakonna ülesanne sotsiaaldemokraat-liku mõtteviisiga inimesed meie piirkon-dade töösse kaasata ja SDE piirkondlikku tegevust intensiivsemaks muuta. Paraku on mõistetav, et kui sotsid avalikult tülit-sevad, ei usalda paljud senised rahvaliit-lased erakonda vahetada, sest milleks astuda parteisse, mis samuti sisetülide tõttu pildilt kaduda võib.

Kuidas teie SDE tulevikku näete?Majanduskriis on meid pilvedest tagasi toonud ning meenutanud, et võrdselt olulised on nii majandus- kui ka sot-siaalküsimused. Edukatel poliitjõudu-del on olemas tugev programm mõlemas valdkonnas. Inimesed ei taha olla abiva-

Jüri Pihl: Esimene, mitte kolmas jõudViimastel nädalatel meedias ja siselistides kirgi kütnud küsimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tulevikust on tekitanud palju küsimusi ning erinevaid spekulatsioone. Sotsiaaldemokraat uuris Jüri Pihlilt, milline on tema nägemus erakonna tulevikust.

jajad, nad tahavad ise hakkama saada. Meil tuleb seda tunnistada ning oma

programmis näidata, kuidas tekivad uued töökohad ning kuidas meie teised poliitikad majanduse ja heaolu arengut toetavad.

Seisukohtade loomisel ja viimistlemi-

sel peame mõtlema nagu oleksime esimene jõud. Hirm kompromisside või konkuren-tide ees ei tohi saada komistuskiviks. Rää-kides endast kui kolmandast jõust paigu-tame end ise nõrgemasse liigasse. Kingime teistele juba ette valimisvõidu.

Poliitilise jõuna võiksime olla era-

Sven Mikser, mida peavad suutma erakonna juhtfiguurid?Erakonna juhid, eelkõige esimees, peavad selgelt ja usutavalt esitama meie sõnumeid. Usutavamalt kui Ansip ja Savisaar oma sõnumeid.

Esimees peab sõnastama probleemi. Mitte seda kunstlikult tekitama, vaid ühiskonna tegelikud valupunktid arusaadavalt inimeste ette laotama. Ja esi-mees peab pakkuma lahendusi, mille ümber tekib mõttevahetus, mida ei saa ignoreerida. Esimees peab olema meeskonnamängija, mitte ülemus.

Peame sotsidena ütlema, et taotleme ühiskonna sidusust ja inimeste solidaarsust, aga oleme konstruktiivsed. Et meie sotsiaalsed meetmed on suunatud ühiskonna pikaajalisele arengule, inimeste võimete ja tootlik-kuse, ühiskonna stabiilsuse ja jõukuse arendamisele. Et me oleme vastu-tustundlikud ega kavatse elada üle võimete. Me usume ju, et see on see, mida Eesti vajab.

Kui otsime juhte, kes meid edukalt valimis-tele viiksid, siis peame igat kandidaati kaaluma nende kõrgete nõudmiste taustal.

Ootan põnevusega elavat erakonnasisest mõttevahetust, kuidas sotsiaaldemokraat-likku sõnumit lähenevate valimiste eel nii kõlama panna, et see inimestel ka valimis-kasti juures kõrvus heliseks.

Kaalul on väga palju, sest järgmises parlamendis on eeldatavasti vaid neli erakonda ja kehv esinemine mõistaks meid neljaks aastaks opositsiooni. Aga Eesti vajab sotse valitsusse.

Indrek Saar, millised on ootused SDE tuleviku ja erakonna juhi osas?Jüri Pihlilt kui jõuliselt ja edukalt siseministrilt ootasid nii meie erakonna liikmed kui ka paljud püsivalijad senisest jõu-lisemat poliitikat oma väärtuste eest seismisel. Täna on küsi-mus selles, mis on seis ühiskonnas, mis on meie erakonna peamised ülesanded ja kas juht suudab neid esindada.

Inimestes on kasvav ootus muutuse järele. Järjest valje-malt kostab nende hääl, kes ütlevad, et nad on väsinud vali-mast Ansipi ja Savisaare vahel. Tõestati seda juba euro-parlamendi valimistel Indrek Tarandit valides. Sama ootust näitas ka NO99 „Ühtse Eesti suurkogu“ projekt.

Sotside juht peab olema usutav selle muutuse toojana ja suutma erakonna ühtseks liita. Esindama erakonna põhi-väärtusi ja andma võimaluse, et peale edu-kaid valimisi pöördub Eesti poliitika taas avatud, kaasaegse demokraatia teele.

Kindlasti peab sotside juht olema hästi arenenud empaati-avõimega ja kompromissialdis. Karismaatiline, intelligentne tüüp, kes suudab nii ise luua visiooni kui ühendada küllus-likku ajupotentsiaali, mis era-konnas olemas.

Eiki Nestor, mida teha, et sotsid järgmistelvalimistel korraliku tulemuse teeksid? Sotsiaaldemokraatide toetus tõusis jõudsalt eelmise valitsusliidu viimase poole aasta jooksul. Tõusis tänu sellele, et erakonna poolt pakutud lahen-dused raskel ajal olid valijatele arusaadavad. Küsimust, mille eest sotsid seisavad, ei olnud. See oli ehtne meeskonnatöö.

Tänaseks on olukord muutunud. Aastaid meid valinud inimesed, väga paljud inimesed, on pettunud. Kahjuks kostub ka erakonna seest arut-lusi, et kas selle üle tasubki eriti kurvastada. Nii saab arutleda ainult ini-mene, kes pole ise kunagi hääli kogunud ja oma sõnade eest valija ees vastutanud.

Ma ei tunne mingit rõõmu, kui ajalehes ilmu-nud arvamusloo vastukajana saan sõnumi “sinu poolt ma hääletaks alati, aga sotside poolt mitte kunagi”. Midagi on väga valesti.

Meis pettunud valijad tuleb tagasi tuua ja võita uusi. Eestis on palju inimesi, kel-lele ei meeldi ansiplik enesekiitus, savi-saarlik rahvahulkade lollitamine ja res-publikaanlik rahvuspopulism. Nad taha-vad teada, kelle poolt hääletada. Ja neile tuleb vastata, et sotsiaaldemokraatide poolt.

kond number üks. Kanda valitsemis-vastutust ning teostada oma nägemust ja valijate soovi. Kui usume ise endasse, siis hakkavad ka teised meisse uskuma. Ja kui usk sotsiaaldemokraatiasse taas-tub, olemegi taas esimene jõud Eesti poliitikas.

Kolm küsimust

Igal juhul on selge, et juhtfiguurid peavad suutma töötada ühise eesmärgi nimel. Meenutuseks meeleolukas hetk enne kohalikke valimisi 2009 sügisel.

Sotsiaaldemokraatlik Era-kond peab sügisel oma 20ndat sünnipäeva. Järg-mises kolmes numbris teeme selle puhul väikese tagasivaate lähiminevikku. Uurime, millised mälestu-sed on meie endistel tipp-tegijatel erakonna ees seisnud mitmetest välja-kutsetest.

Liia Hänni, Mõõdukate ajal olite erakonnas olulisemate liidrite hulgas. Millised olid teile isiklikult olulisemad tee-mad ja täidetud eesmärgid, mida reformiministrina ning riigikogu liikmena ellu viisite?Tagasivaadet tahaksin alustada veidi varasemast ajast – aastast 1990, kui Rahvarinde Tõravere tugirühma eestvedajana valiti mind nii Ülemnõukogu kui Eesti Kongressi saadikuks selge man-daadiga võidelda Eesti iseseis-vuse taastamise eest. Poliitilise enesemääramise käigus ühinesin 1990. a. kevadel Eesti Maa-Kesk-erakonna algatusrühmaga.Järjest tihenev koostöö sotsiaaldemo-kraatidega andis tulemuseks kahe erakonna ühise valimisliidu Mõõ-dukate nime all 1992. a. sügisel toimunud esimestel taasiseseis-vumise järgsetel Riigikogu vali-mistel.

Tõepoolest, mõõdukate otsus võtta vastutus Eesti arengu eest valitsusliidus tähendas mulle portfellita reformiministri ülikee-rukat ametit. Nõustusin sellega, sest teadsin, et omandireform kuulub paratamatult demokraat-liku ühiskonna ja riigi rajamise juurde. Minu kõige olulisemaks ülesandeks oli suuresti takerdu-nud reform käima lükata, muut-mata seejuures põhilisi kokkulep-peid, mis sisaldusid 1991. a. suvel Ülemnõukogu poolt vastu võetud omandireformi aluste seaduses.

Viimased kaheksa aastat pole te poliitikas enam aktiivselt osale-nud. Millega olete peale poliiti-kast lahkumist tegelenud?Minu jaoks ei tähenda polii-tika pelgalt tegutsemist Toom-peal või valdade ja linnade juhti-misel. Poliitikaks võib lugeda ka minu praegust tegevust, mille ees-märgiks on uue tehnoloogia või-maluste kasutamine demokraa-tia tugevdamiseks. Olen ametis e-Riigi Akadeemias, valitsusvä-lises sihtasutuses, mille missioo-niks on toetada demokraatliku infoühiskonna arengut Eestis ja mujal maailmas. Naljaga poo-leks võib öelda, et püüan endiselt õigustada kunagi fraktsioonikaas-laste pandud hüüdnime „demo-kraat“.

Kõrvaltvaatajana näete sot-siaaldemokraate ilmselt pisut

Omandireform kuulub paratama-tult demokraatliku ühiskonna ja riigi rajamise juurde.

Sotsiaaldemokraatid kakskümmend

teise nurga alt, kui erakonnas aktiivselt tegutsejad. Kuidas paistame?Vaevalt küll, et erakonna lihtliik-mel ja juhtkonnal saab põhiküsi-mustes erinev arusaam olla. Endi-selt on selleks põhiküsimuseks erakonna kandepind ühiskonnas ja selle laiendamise võimalused. Mulje on selline, et ei erakond ise ega ühiskond tervikuna saa täp-selt aru, mida sotsiaaldemokraatia tänapäeval tähendab. Aga igatsus ja ilmselt ka vajadus selle järel on olemas.

Kui oleksite hetkel erakonna juhtimise juures, siis millele eel-kõige tähelepanu pööraksite?Praeguses keerukas maailmas peab poliitika tuginema teadmis-tele, mitte õõnsatele populistlikele loosungitele. Seepärast on vaja kasvatada erakonna analüüsivõi-

mekust ja tõhustada koostööd eri-nevate mõttekeskustega. Sisede-mokraatias pean väga oluliseks kõigi erakonna liikmete võrdset kohtlemist ja nn tagatoa sünd-roomi vältimist poliitiliste otsuste langetamisel.

Ehk meenutate mõnd enda jaoks eredamat hetke, mida vahel meenutate seoses ministri või riigikoguliikme tööga?Minu poliitilise mineviku ere-damad hetked jäävad aega kui Eesti iseseisvus oli alles ees-märk. Kindlasti on üheks neist 20. august 1991 kui Ülemnõukogu ja Eesti Komitee ühistöö viljana sün-dis otsus Eesti riiklikust iseseis-vusest. Olen uhke, et selle otsuse tekst Riigiarhiivis on minu käega kirjutatud.

Liia Hänni: olen uhke, et sain osaleda meie iseseisvuse taastamisel

Kõrvalseisjana olen mär-ganud, et Sotsiaaldemo-kraatlikul Erakonnal on puudunud aeg-ajalt „oma nägu“.

Seda eriti perioodidel, mil on koa-litsioonis oldud endast suurema-tega ning tehtud vahel valulikke kompromisse. Siiski on omad tugevad näojooned olemas – meie liidrite näol.

Silmapaistvad liidrid

Positiivsena on meelde jäänud

Andres Tarand „jõulurahuvalit-suse“ peaministrina, kes ütles sõnaselgelt välja, et Eestil ei ole Venemaale territoriaalseid preten-soone, avades nii tee piiriläbirää-kimiste lõpule viimiseks. Marju Lauristini ühiskonnakriiti-lised sõnavõtud on alati naudita-vad. Samas kardan, et nende puhul unub lugejal autori isiklik ilma-vaade ja erakonnalisus. Selle var-jutavad teaduslik analüüs ja sõna-seadmise oskus. Mullu suvel tööle-pinguseaduse vaidlustes saavutas SDE tugeva „võitleva töölisklassi“ eest seisja kuvandi, eriti tänu Eiki

Nestori jõulistele esinemistele.Tallinna koalitsioonil Keskera-

konnaga on juba praegu müügi- ja paadimaksu näol oma hind. Kui aga Jüri Pihl lühikese ajaga suu-dab oma haldusala süsteemselt korrastada, siis on see hind maks-tud ning usaldus võidetud.

Kuidas kuvandit luua?

Hiljuti kirjutas sotsioloog Juhan Kivirähk Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur: “Valija ootab eelkõige vastust küsimu-sele, kuidas saada üle võõrandu-

Erakonna nägu otsimasmisest ning jõuda senisest tar-gema ja usaldusväärsema poliiti-kani.” Ta pidas seda isegi tähtsa-maks kui töötust. Meil on arves-tatav kodanikuühiskonna võrgus-tik, mis ainult ootabki poliitilist jõudu, kes nendega reaalselt, mitte ainult sõnades või valimiseelsetes lubadustes arvestaks. Enne vali-misi tuleb kodanikeühendustelt kindlasti nõu küsida. See annaks sotsiaaldemokraatide kuvandile juurde veel ühe ilusa joone.

Tiit Tambivärske sotsiaaldemokraat

EAL asutas 2009. aastal koostöös Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Rahva Muuseu-mi ja Eesti Kultuurkapitali-ga Juhan Peegli stipen-diumi, et toetada ajakirja-nike loomingulisi projekte, mida ei toeta ajakirjandus-tööstus ega turg.

Stipendium 100 000 EEK an-takse üheks aastaks kogenud ajakirjanikule konkreetse pro-jekti teostamiseks ja seda taot-leda võivad kõik, kes peavad ennast ajakirjanikuks. 19. mail sai Peegli stipendiumi perioo-diks 2010-2011 ajakirjanik Tar-mo Vahter dokumentaaljutus-tuse kirjutamiseks Eesti taas-iseseisvumisest, eelmisel aas-tal oli stipendiaat majandusaja-kirjanik Peeter Raidla Eesti majanduse lähiajaloo talletami-seks.

Taotlusi stipendiumi saami-seks laekus sel aastal koguni 25, vaatamata väga lühikeseks jäänud taotlemise ajale (kaks nädalat alates väljakuulutami-sest, mis sõltus rahastuse sel-gumisest). Teise vooru jõud-sid peale Vahteri veel palju tu-gevaid ja läbi mõeldud taotlu-si: Ene Hion, Ilja Nikiforov, Maarja Lõhmus, Õnne Pärl, Margit Adorf, Irina Stelmach, Pavel Ozerov, Maksim Kan-gur, Jüri Pino, Enn Anupõld, Raivo Suni.

Loomingupotentsiaalile napib rahastustStipendiumi komisjon koossei-sus Epp Lauk (Tartu Ülikool), Ülo Tuulik (Eesti Kirjanike Liit), Krista Aru (Eesti Rahva Muuseum), Ilona Martson (Ees-ti Kultuurkapital), Annika Kop-pel (Eesti Filmi Sihtasutus), Barbi Pilvre (Eesti Ajakirjanike Liit) arutas taotlusi läbi lugedes taas ka selle üle, et ajakirjanike hulgas on loomingupotentsiaa-li, mida paraku ei ole ühestki al-

likast võimalik rahastada.Kultuurkapitali juures eelmi-

se Eesti Vabariigi ajal eksistee-rinud ajakirjanduse sihtkapita-li taastamise mõtet on EAL püüdnud kultuuriministeeriu-mile kaalumiseks pakkuda ka mõned aastad tagasi, kui EAL juhatuses ajas asja kultuuriaja-kirjanik Karin Paulus. Tollal, veel majanduse tõusuajal põr-kus see arusaamaga, et kuna ajakirjandus on tööstus, mis toodab kasumit ja ajakirjanikud on enamasti toimetustes palgal, pole kapitali jaoks vajadust. (Samas pole keegi vaidlusta-nud arhitektuuri- ja disaini kui tööstusega tihedalt seotud ka-pitali vajalikkust.)

Ajakirjanduse sihtkapital – luua või mitte?Ajakirjanike tööandjast sõltu-matute loominguliste projekti-de toetamine ei äratanud mõ-ned aastad tagasi samuti otsus-tajate huvi. Nüüdseks on aja-kirjanduse kui ärivaldkonna positsioon hoopis teine ja pal-ju võimekaid ajakirjanikke va-bakutselise staatuses.

Peale piiratud ressursside (kultuurkapitali raha tuleb suures osas hasartmängu mak-sust) on ajakirjanduse sihtka-pitali loomise vastuargumen-diks siiski kartus, et kui võtta jutuks uue sihtkapitali loomi-ne, tuleks arutluse alla kogu kultuurkapitali seadus praegu-sel kujul ja pole kindel, kas kultuurkapitali suhtelist sõltu-matust suudetakse säilitada. Ehkki kultuurkapitali juhib kultuuriminister, koosnevad sihtkapitalide nõukogud loo-meinimestest ja oma ala eks-pertidest ja seda sõltumatust poliitkast tasub säilitada.

Barbi Pilvre, Eesti Ajakirjanike Liidujuhatuse liige

Ajakirjanikudvajaksidoma sihtkapitali

Ajakirjanduse kui ärivaldkonna positsioon on muutunud

16.-18. juuli 2010

16. JUULI

15.00 VÄRAVAD AVATUD

16.00 JUHATUSE KOOSOLEK

17.00 VOLIKOGU ISTUNG

19.00 ERAKONNA LIPU HEISKAMINE

19.15 – 20.30 ÕHTUSÖÖK

20.00 VSD VABA MIKROFON: KUIDAS EDASI,

VANEMAD SOTSID? (Maja nr 1, korrus II koosolekute ruum)

20.30 MINA PEAN STAARIGA LAULDA SAAMA!

(PIIRKONDADE KARAOKEVÕISTLUS, kus KOHUSTUSLI-

KULT peab kaasa laulma mõni STAAR)

00.00 KESKÖÖDISKO

Seekordsed suvepäevad toimuvad 16. – 18. juulil Peipsi põhjakaldal Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Peipsi järve vesi on meie suvepäevadeks kenasti soojaks saanud (Peep Taimla lubas!) ning sealne puhas ja pehme liivarand teeb suvepäeva-dest tõelise puhkuse.

Suvepäevade programm pakub nagu alati kõigi jaoks midagi meeldivat. On spor-divõistlusi, proovile saab panna oma lauluoskuse, ning loomulikult on kõik ooda-tud tantsuõhtule.

ÖÖBIMINESel suvel ootab meid läbi aegade üks luksuslikumaid suvepäevi, kus peaaegu kõik soovijad saavad majutuse tubades. Meie käsutuses on neli maja – ruumi on pea kolmesajale suvepäevalisele. Igas majas on pesemisvõimalus ning voodilinad on kohapeal olemas. Loomulikult on võimalus telkimiseks!

Igas ööbimismajas on koosoleku pidamiseks saal, kus on võimalus piirkondadele või sõsarorganisatsioonidele oma koosolekute pidamiseks.

SPORT JA ESMAABITraditsiooniliselt on meie suvepäevad sportlikud. Tuliste võrkpallilahingute pida-miseks on lausa kolm väljakut! Nendest ühe on korraldanud jätnud meie laste käsu-tusse. Sel korral on meil võimalus ka korvpalli mängida. Selleks on puitpõrandaga korvpalliplats.

Sotsiaaldemokraatide suvepäevadel on loomulikult kavas Eestimaa ja Liiwimaa vaheline jalgpallimatš. Kuidas siis muidu?!

Korraldajad on mõelnud ka suvepäevaliste tervisele – esmaabi on olemas! Üht-lasi on korraldajatel palve – palun hoolitsege enda eest ja võtke kaasa sääsetõrjeva-hendid ning vahendid päikesepõletuse ennetamiseks ja leevendamiseks. Kreemid, salvid varakult kotti!

KUIDAS SAAB KOHALE?Kust iganes sa ka ei tuleks, jõua kõigepealt Jõhvi-Tartu maanteele Iisakusse. Põhja poolt tulles sõida Iisakust läbi ja keera vasakule vahetult pärast bensiinijaama. Lõuna poolt tulles keera paremale enne bensiinijaama (Olerex). Sõida 11 km Ala-jõe suunas. Enne alevikku jõudmist pööra vasakule, sest alevist seest üle jõe ei saa. Kui oled selle ringtee läbinud (ca 1,5 km), siis pööra jälle vasakule. Ja nüüd sõida ca 7 km Remnikuni. Suunav märgistus algab tanklast. (vt. kaart)

TRANSPORDI EEST TULEB OSALISTEL ISE HOOLITSEDA. Piirkondadel tuleb ise otsustada, kas tulla autodega või tellida ühine buss. Palume kõikidel piirkonnajuhtidel selles asjas initsiatiiv haarata ja uurida, kas ja kuidas piirkonna sotsid suvepäevadele saavad

Osalustasu saad maksta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pangaarvele SEB ÜHISPANGAS 10502018067002, selgitusse kirjuta kindlasti oma nimi ningmitme täiskasvanu ning lapse eest tasud.

Ööbimine täiskasvanud 300.-

7-18. aastased 100.-

3-7. aastased 50.-

Telk/karavan täiskasvanud 250.-

7-18. aastased 70.-

3-7. aastased

Ühepäevasedpiletid

50.-

17. JUULI

08.00 HOMMIKUVÕIMLEMINE

09.00 – 11.00 HOMMIKUSÖÖK

10.00 LASTE MÄNGUD

11.00 SPORT: VÕRKPALL, MEESKONDLIK TEATEVÕISTLUS,

JÜRI TAMME NIMELINE TEATEVÕISTLUS

11.00-13.00 NAISKOGU KADRI KOGUNEMINE

(Maja nr 1, korrus II koosolekute ruum)

13.00 – 15.00 LÕUNA

14.00 LAAT – Kõike võib müüa, osta, vahetada

16.00 MÄLUMÄNG

17.00 – 17.50 KORVPALL: FRAKTSIOON vs PARTEI

18.30 EESTIMAA – LIIWIMAA JALGPALL

19.00 – 20.30 ÕHTUSÖÖK

20.30 – Ida-Virumaa taidlejad

21.00 BÄND - PIHLAPOJAD

22.00 AUTASUSTAMINE

01.00 ÖÖDISKO

18. JUULI

08.00 – 10.00 HOMMIKUSÖÖK

10.00 SUVEPÄEVADE LÕPETAMINE, LIPU LANGETAMINE

www.remniku.ee

Sotsiaaldemokraatide suvepäevad Remnikul

Sotsiaaldemokraatide suvepäevad – igal aastal üha paremad!

NB. Hinna sees on viis toidukorda ja programm!Päevapileti ostjatel ainult programm.

Philip Corday: sotsiaaldemokraatial on raske aegMai lõpus Eestit külastanud Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei (PES) peasekretär Philip Corday märkis kohtumisel Eesti sotsidega, et hoolimata sotside keerulisest olukorrast mitmetes Euroopa riikides, on oluline seada tulevikuks selged sihid.

Sotsiaaldemokraadid kao-tavad pea kõikjal Euroopas positsioone. Miks?Sotsiaaldemokraatial on tõepoo-lest raske aeg, kui vaadata vali-mistulemusi Euroopa parlamendi valimistel ning siseriiklikel vali-mistel.

Kriis, millega silmitsi seisame, on raskeim peale 1930. aastaid ning sotsiaalsed tagajärjed on kur-vad. Inimesed tunnevad end riigi poolt mahajäetuna ning seepärast loobuvad nad valimast või valivad pigem ekstreemsemaid ja popu-listlikumaid jõude. Nad on kao-tanud usu, et sotsiaaldemokraa-did suudavad nende elu mõjutada. Parempoolsed aga mängivad väga ohtlikku mängu demokraatiaga, muutudes üha populistlikumaks.

Samas pole meie ideed olnud valed: väärtused nagu solidaarsus ja võrdsus on tegelikult head vas-tused nendele raskustele, millega inimesed hetkel silmitsi seisavad. Kuid meie sõnumid pole kohale jõudnud. Peame palju töötama, et kohandada oma ettepanekud vas-tavalt praegustele vajadustele. Briti leiboristid saavuta-sid 1990ndate lõpul edu, kui programmi aluseks võeti Ant-hony Giddensi Kolmanda Tee ideoloogia. Kas sotsiaalde-mokraatlik programm vajab uuendamist? Meie jaoks pole küsimus „kol-mandas tees”, tuleb uuendada meie enda sotsiaaldemokraatliku teed. On ju meie väärtused jätku-valt väga asjakohased. Seepärast on Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei algatanud väga põhjaliku programmi uuendamise, mille eesmärk on leida ühine visioon „progressiivsest ühiskonnast 21. sajandil”.

Soovime tõelist alterna-tiivi neoliberaalsele paradig-male. Meie eesmärk on luua uus makroökonoomiline mudel, mis põhineb õiglasemal ja laiapõhja-lisem ühiskonnal ning garantee-rib jätkusuutlikuma keskkonna. Samal ajal peab see suutma ehi-tada uut üleilmset majandus-ruumi ning poliitilist keskkonda, mis pakub ühtlasemat ja õiglase-mat arengut. Kas tänapäeval üldse omab poliitiline platvorm täht-sust? Või on marketing haara-nud juhtohjad ning edukamad on need poliitilised jõud, kes on paremad PR-disainerid?Loomulikult on oluline oma sõnu-miga inimesteni jõuda, „müüa” meie poliitilist platvormi, selgi-

tada seda ning näidata, kuidas see meie elu mõjutab. Selles valguses on kommunikatsioonil tähtis roll. Muidugi, et olla usutav, tuleb meil pakkuda tõepoolest alternatiiv-seid poliitikaid, mis annavad ini-mestele tagasi usu ja lootuse. Ilma selleta pole ka kommunikatsioo-nist mingisugust kasu. Keda näete lähiaastatelEuroopas PES’i säraivamate liidritena? Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Par-tei on väga huvitatud, et sotsiaal-demokraatlike parteide juhtkon-nad uueneksid. See on tähtis, sest uued liidrid toovad endaga kaasa uudseid ideid. Meil on juba kerki-mas esile uuem põlvkond. Martine Aubry Prantsusmaalt, Mona Sah-

lin Rootsist, Sigmar Gabriel Saksa-maalt ja Jutta Urpilainen Soomest on näited uue põlvkonna poliitiku-test, kellel on võtmeroll meie polii-tika uuendamisel.

Ehk soovitate midagi Eesti nooremale sotsiaaldemokraa-tide põlvkonnale? Millised on poliitikavaldkonnad, mis män-givad lähikümnenditel võtme-rolli?Peate tõsiselt töötama selle nimel, et muuta sotsiaaldemo-kraatlik poliitika tänapäevase maailma tingimustele vastavaks. Tänased noored on üles kas-vanud üpris vaenulikus maail-mas, kus on üha keerukam leida endale töökoht, kus heaolusüs-teem ei paku enam nii suurt tur-

valisust ja stabiilsust, kus on kasvamas keskkonnaproblee-mid. Kuid meil on vastutus teki-tada noortes inspiratsioon leida sotsiaaldemokraatlikud lahen-dused uutele väljakutsetele.

Eestis sotsidega kohtudes mär-kisite, et PESi jaoks on oluline sooline võrdõiguslikkus, mitte-diskrimineerimine jne. Samas pole meie valimisprogrammis need küsimused ülemäära ava-tult välja toodud. Kuidas jul-gustada meie juhtfiguure neid küsimusi tõstatama?Need teemad on äärmiselt olu-lised modernsele sotsiaaldemo-kraatiale. Euroopa Sotsiaaldemo-kraatlik Partei on aktiivselt või-delnud ning võitleb ka edaspidi-

selt igasuguse diskrimineerimise vastu.

Meie naisorganisatsioon on Zita Gurmai juhtimisel teinud suure-pärast tööd. 2010. aastal on nende prioriteetideks tugevdada riiklike jõupingutusi emade tervise nimel ning võitlus naistevastase vägi-valla vastu.

Sugupoolte ja soolise võrd-õiguslikkuse küsimust püüame integreerida kõikidesse meie poliitikatesse.

Meie väärtus – võrdsus – illustreerib meie võitlusi salli-matuse vastu ja kutsub üles aus-tama vähemuste õigusi. Polii-tikat teeme ju nimelt kodanike jaoks, ja siin peame silmas kõiki inimesi, mitte ainult teatud osa neist.

Nad on kaotanud usu, et sotsiaalde-mokraadid suuda-vad nende elu mõjutada.

Soovime tõelist alter-natiivi neoliberaalsele paradigmale

SDE välissekretär Joörgen Siil ja Sotsiaaldemokraatliku Partei PES peasekretär Philip Corday

8.mail valisid Noored Sotsiaaldemokraadid uue juhatuse. Saagem tuttavaks!

Noorsotsid tulevad uue hooga

Heiki töötab sotside nõunik-abina Tallinna linnavolikogus ja li-

saks sellele on ka Viljandi volikogu liige. Erakonnas täidab ta Viljan-dimaa piirkonna sekretäri ameti-posti ja juhib ka noori. Tööd tal jätkub.

Heiki ülesanne on anda organisat-sioonile suund ning juhtida seda vali-tud teel. Põhikirjaliselt on noorsotside kõneisik ehk maskott, aga hetkel peab oluli-semaks tööd, mis suunatud liikmetele - noorte koolita-mist, kaasamist, neile tingimuste loomist, et nad tun-neksid end organisatsioonis hästi ja vajalikuna.

Vabal ajal meeldib Heikile tegeleda raamatute lu-gemise ja rahvatantsuga. Lisaks ka kolada- mõni-kord on mõnus tunde sihitult ringi jalutada ja avasta-da uut ja huvitavat. Lisaks huvitavad teda poliitika, noorsootöö ja rahvatants – need on meeskonnamän-gud, kus tuleb teistega arvestada.

Oma üheks suurimaks saavutuseks peab ta pääse-mist Viljandi linnavolikokku väikese linna kohta suhteliselt soliidse häältesaagiga. Tegemist on siiski pigem teenitud palgada – inimeste usaldus ja toetus, see on pigem saavutus.

Villu õpib Tallinna Ülikoolis tei-sel kursusel riigiteadusi ja

rahvusvahelisi suhteid. Noorsotsi-des on tema peamiseks ülesan-deks tegeleda organisatsiooni välissuhtlusega ja presidendi äraolekul juhtida organisatsioo-ni. Ka tema peamine huviala on seotud tema õpingutega ja rolliga organisatsioonis – selleks on välispo-liitika.

Oma vaba aja tegevuste kohta ütles Villu, et talle meeldib joosta, mõtelda ja leiutada. Tema suurimad saavutused on tema sõnul alles veel ees.

Maris töötab Lastekaitse Lii-dus koolirahu projektiju-

hina. Noorsotsides on tema pea-miseks ülesandeks tagada or-ganisatsiooni sujuv toimimine - paberimajandus, aruanded, igapäevane asjaajamine ja suhtlus. Lisaks sellele kuulub Maris Tallinnas Kristiine linnaosa halduskokku ja lööb kaasa ka linna-volikogu tarbijakaitsekomisjoni töös.

Lisaks tegevusele noorteorganisatsioonis kuulub Maris ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse. Ta on kaasa löönud ka Tallinna noortevolikogu tege-vuses.

Vabal ajal meeldib Marisele raamatuid lugeda, looduses olla ja kui aega üle jääb, siis ka aiatöid te-ha. Seda vaba aega kipub aga alati liiga vähe olema, mistõttu oma huvialade- ajaloo, õiguse ja joonista-misega, jääb üsna vähe aega tegeleda.

Hetkel töötab Martin AS Klick Eestis klienditeenindajana.

Noortes Sotsiaaldemokraatides on ta lisaks juhatuse liikmele ka Tallinna ja Vene klubi re-vident. Ta on lõpetanud Tal-linna Tehnikagümnaasiumi tehnilis-majandusliku õppe-suuna ja hetkel omandab Tallin-na Tehnikaülikoolis bakalaureuse-kraadi avaliku halduse erialal.

Martini huvialadeks on poliitgeograafia, lähiaja-lugu, autondus, jooksmine, jalgpall, mäesuusatami-ne, reisimine, filmid ja telesarjad.

Tema peamised ülesanded noorsotsides on tegele-da eesti keelt emakeelena mittekõnelevate liikmete koolitamisega ja vene klubi arendamine, koostöö arendamine vähemusrahvuste organisatsioonidega, venekeelse meedia jälgimine ja seal ühenduse seisu-kohtade avaldamine.

Lisaks noorsotsidele on Martin ka Eesti Punase Risti ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Ena-masti on aga väga keeruline leida aega kooli, töö ja noorsotside kõrvalt muudeks tegevusteks.

Finantsvaldkonna juht Kätlin Org õpib hetkel Tallinna

Ülikoolis 2. kursusel riigitea-duseid. Noorsotside liige on ta olnud aastast 2006, seejuu-res juhatuse liige juba kol-mandat aastat. Töökohaks on tal hetkel Tallinna linnavalit-sus ja Tallinna linnavolikogu, kus ta täidab nõuniku ülesandeid.

Noorsotside finantsvaldkonna juhi-na näeb ta suurimat väljakutset erinevate projekti-de kaudu lisarahastuse leidmist ürituste korralda-miseks ning ühtlasi liikmemaksude aktiivsemat kogumist.

Elo on lõpetanud Tallina Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja hetkel

omandab teadmisi Tartu Ülikoo-lis ajaloo erialal. Samal ajal töötab ta ka avalikus sektoris. Elo on mitmeid aastaid tegele-nud ilurulluisutamisega ja täien-danud ennast mitmes kunstistuu-dios. Viimasel ajal on ta enda jaoks avastanud matkamise ja keeglimän-gu. Lisaks noorsotsidele on ta tegev ka mitmes Tartu Ülikooli juurde kuuluvas organisat-sioonis.

Noorsotsidega liitus ta kaks aastat tagasi ja on sel-lest ajast peale kohe aktiivselt lülitunud nende tege-mistesse. Alustas Elo tavaliikmest, olnud Tallinna klubi sekretär ja nüüdseks jõudnud Tallinna klubi esimeheks ja noorsotside volikogu juhtajaks.

Volikogu juhatajana on tema peamiseks ülesan-deks koostöös asejuhataja, volikogu liikmetega ja juhatusega poliitiliste otsuste vastuvõtmine ühingu nimel ja poliitika planeerimine.

Rami töötab Autoliisingu äriklien-di haldurina ja omandab Tal-

linna Tehnikaülikooli majandus-teaduskonnas turndusalast hari-dust. Tema huvialadeks on ra-handus, majanduspoliitika, mat-kamine, turundus, rulluisutami-ne, jalgrattasport, suusatamine ja reisimine.

Rami peamisteks ülesanneteks vo-likogu asejuhatajana on suhtlus piirkond-like klubide esindajatega ja aruannetega tegelemine.

Lisaks noorsotsidele kuulub Rami ka erakonda, tegeleb investeerimisega ja laulab Pelgulinna güm-naasiumi segakooris. Oma suurimateks saavutusteks peab ta tööalast ja poliitilist arengud ja nendega seoses huvide ning sil-maringi laienemist. Noorsotside liikmelisus on and-nud talle erakordse võimaluse saada tuttavaid ja sõp-ru üle terve Eesti ja näha elu ka pealinnast väljas-pool. Samuti on noorsotside liikmeks olemine avar-danud teadmisi, süvendanud argumenteerimis- ja analüüsioskust ning arendanud ka esinemisjulgust.

Merili õpib hetkel Tartu Ülikoo-lis esimesel kursusel sot-

siaaltööd ja sotsiaalpoliitikat. Li-saks sellele käib ta Maarjamõisa haiglas ka sotsiaaltöö praktikal. Tema huvialadeks on peamiselt noorsootöö ja noored. Sellega seoses tõi ta eelmisel aastal ühise laua taha Värska valla noorsootöö-ga tegelevad isikud, et paika panna tulevikuplaane.

Lisaks tegevusele noorsotsides meeldib Merilile võrkpalli mängida, rattaga sõita ja õppimise kõrvalt ka ühiskondlikult võimalikult aktiivne olla. Ta osa-leb ka Põlvamaa noortekogu tegevuses.

Oma peamisteks ülesanneteks liikmetevaldkonna juhina peab Merili uute liikmete kaasamise süstee-mi väljatöötamist ja atraktiivsemaid uute liikmete koolitusi. Seejuures on üheks oluliseks asjaks ka mentorlusprogrammi väljatöötamine. Kindlasti tu-leb tegutseda ka selle nimel, et uuemad ja vanemad klubid saavutaksid enam-vähem võrdse arengutase-me ning sealsed juhatused oleksid motiveeritud. Ka toimuvate noortemessidel osalemisel tuleb Merilil rakendada koordineerija rolli.

Gerd tegutseb lisaks noorsotsidele MTÜ Emerging Media Al-

liance juhatuse esimehena ja smartAD reklaamivõrgustiku kliendihaldurina. Lisaks sellele on ta Tallinna Mustamäe linna-osa halduskogu aseesimees ja keskkonnakomisjoni esimees. Hetkel omandab Gerd Tallinna Tehnikaülikoolis Rahvusvaheliste su-hete bakalaureusekraadi. Gerdi huviala-deks on turundus, sotsiaalmeedia, poliitika, noorte-poliitika ja bowling.

Peamisteks ülesanneteks noorsotsides on tal koos-töös volikogu ja juhatusega organisatsiooni poliiti-liste seisukohtade väl jakujundamine, meedia jälgi-mine ja seal ühenduste seisukohtades esitamine. Li-saks arendab ta koostööd teiste organisatsioonidega.

Üheks oma suurimaks saavutuseks peab ta paar aastat tagasi noorsotsidest lahkumist ja hiljutist taga-situlekut. Suuremad ja suurimad saavutused on tal aga kindlasti veel ees. Oluline on see, et kui ta mida-gi arvab või teeb, oleks inimesi, kes kaasa tulevad. Oluline on teadmine, et kui me lihtsalt suu kinni hoiame, oleme argpüksid ja kaassüüdlased. Gerd ka-jastab oma tegemisi ja toimetamisi aktiivselt blogis: www.gerdtarand.eu ja Twitteris:www.twitter.com/gerdtarand

Villu Viidul – asepresident

Heiki Järveveer - president

Maris Sild – peasekretär

Martin Kirs – integratsioonivaldkonna juht

Kätlin Org – finantsvaldkonna juht

Elo Tambur – volikogu juhatajat

Rami Morel – volikogu asejuhataja

Merili Kõivo – liikmetevald

konna juht

Maris Sild – peasekretär

Sotsiaaldemokraat soovib noorsotsidele julgust, enesekindlust ja jõudu tööle!

Kunagi kümmekond aastat tagasi studeerisin kaugel Ameerikas FBI Akadeemias õiguskaitse juhtimist. Paljude ja sealjuures ka mi-nu, üheks lemmikaineks oli ülekuulamise kunst. Ei mitte see, mis te kohe mõtlete sahtlitest ja näppudest, vaid puhas psühholoogia. Hindad keha-, kõne- ja kirjakeelt ning paned enda jaoks kokku pil-di, kas valetab, kus valetab, millal valetab, kuidas valetab jne.

See õpitu tekitas esimese mure, kui lugesin meie poliitikute seisu-kohavõtte Villu Reiljani kohtuasja suhtes. Osad kinnitasid, et see on pauk poliitikale, poliitikutele, Riigikogule, teised arvasid vastupidi, et see tõstab mainet. Mind üllatas aga see, et kõik poliitikud rääkisid ühest suust süüdimõistvast otsusest – mitte aga Reiljani teost. Nagu

oleks need kaks asja teineteisest lahutatud, elaksid erinevat elu. Minu jaoks osutab see poliitikute erakonnavahelisele korporatiivsusele ja sügavale eetilisele probleemile – an-

takse märku, et ollakse kursis sellise poliitilise korrupt-siooni toimimise mehhanismiga, nähakse mingit süüd ka endal, vähemalt kaudselt. Kui nii, siis teeb see mu-relikuks küll.

Ja siit jõuamegi teise mure juurde – see on kahtlemine Riigikoh-tu otsuses ja meie kohtusüsteemis. Kui seda teeb tädi Maali Kük-ametsast või onu Jüri Kalamajast, siis on see „vox populi“ , mis võibki endale lubada kõike – tema õigus ongi kritiseerida riiki ja kahtlustada kogu riigisüsteemi kallutatuses, korruptsioonis ja kõi-ges selles, milles ta näeb peituvat oma igapäevamurede põhjusi.

Põhiseaduse kohaselt on kohtuvõim sõltumatu ning ainuke õigu-semõistja Eesti riigis. Kui Riigikogu liige kahtleb selle kohtumõist-ja pädevuses, sõltumatuses ja otsuste õiguses, siis kahtleb see liige kõiges selles, mida ta on kutsutud üles edasi viima.

Meie inimesed meediasJaan Kaplinski:soorollid on konstrueeritud või kaasaantud Ilmunud Eesti Päevalehes 25.mail Eestis on naisi peetud ja peetakse nüüdki meestest alamateks, nende tööd hinnatakse madalamalt ja nende staatus ja palk on meeste omast kehvemad.

On midagi viltu ühiskonnas, kus inimestele, kelle kätte usalda-me oma auto ja kompuutri, makstakse mitu korda paremini kui inimestele, kes hoolitsevad meie laste kasvatamise ja meie tervi-se eest. See tähendab, et meeste-naiste võrdõiguslikkus on meil tõsine probleem.

Seaduspärad on statistilised

On mehi, keda mitmel põhjusel köidab rohkem moekunst, ja väi-keste lastega tegelemine ja naisi, kellel on nii kutsumus kui ka võimed saada lenduriks või peenmehaanikuks. Vabas ühiskonnas on loomulik, et nii tüüpilised kui ka erandlikud inimesed leiavad oma koha, vastaku see siis stereotüüpidele või ei.

On ka loomulik, et iga mees oskaks enda sokke nõeluda, nööpe ette õmmelda ja süüa teha ega peaks laste mähkmete vahetamist ja titaga jalutamas käimist alandavaks. Ning et iga naine oskaks kasutada kruvikeerajat ja näpitstange ning teaks midagi sellest, mis on auto kapoti all. See on lihtsalt meie aja nõue. Ent aja nõuetega tuleb arvestada mõistlikult ja teadlikult.

Andres Anvelt: Kaks muret Kodumaa pärast! Ilmunud Eesti Ekspressis 31.mail Andres Anvelti pani imestama, et poliitikud rääkisid küll Villu Reiljani suhtes tehtud kohtuotsusest, kuid mitte Reiljani teost, mis väärib hukkamõistu.

Katrin Saks: Gümnaasiumid lõimumisvankri etteIlmunud Delfis 17.mail Kuigi Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõus enam kohus-tuslikku koolide lahutamist pole, on suund suurgümnaasiumide-le siiski võetud.

See omakorda tekitanud hulgaliselt halvakspanu. Kõlama jääb, et paha suur ja hea väike. Kas ikka on? Tegelikult on ju „mammutid“ ka need üliihaldatud eliitkoolid, kuhu äsja väga kõ-va konkurss oli. Niisiis pole maineka kooli puhul suurus kindlas-ti midagi, mis segaks.

Head õpetajad — üle või puudu?

Narva linnas on täna kümme gümnaasiumit. Sageli kostab kurt-mist, et Eesti riik ei suuda anda piisavalt tasemel õpetajaid. Selle kinnituseks on ka riigikeele eksami tulemused eelmisest aastast, mil riigi keskmisest kõrgema punktiarvu said vaid ühe kooli — Narva Humanitaargümnaasiumi — õpilased. Enamus jäi sellele kõvasti alla.

Probleemi poleks, kui need õpilased koondada ühte-kahte gümnaasiumisse ja anda võimalus õppida Narva parimate õpeta-jate käe all.

Gümnaasium integratsioonivankri ees

Omaette gümnaasiumi mudelit tuleks kindlasti kaaluda ka Tallinnas. Minu arvates võiks see päris hästi tasa-kaalustada Tallinna liigelitaarset koolisüstemi ning avardada nende põhikoolide õpilaste võimalusi, kes on väljas kesklinna eliitkoolide kuldsest rin-gist.

Üks taoline gümnaasium võiks kasvõi eksperimendi korras ühendada pealinna eesti- ja venekeelseid õppurid ning aidata sel-lega kaasa erinevate kogukondade ühendamisele. Paraku on just senine — kahe erineva kooli süsteem tootnud kahte kogukonda, kellel kokkupuutepunkte üsna vähe. Mujal maailmas toimub in-tegratsioon just haridusasutustes.

Jüri Tamm: Sport on juhitud ummikusseIlmunud Õhtulehes 09.juunil Spordiseaduse kinnitamine riigikogus lõppes kurvalt. Spordiregis-ter sai seadustatud, kuid kahjuks ei midagi enamat.

Tagasi lükati ettepanekud, mis oleksid algatanud spordivaldkonna riikliku strateegia koostamise, fikseerinud treenerite palgapoliitika alused ja noorsportlaste tervisejärelevalve korraldamise, loonud kindluse Eestisse meelitatud rahvusvaheliste suurvõitluste korralda-mise rahastamisel ning määratlenud Eesti Spordi Nõukogu rolli.

Tagasilükkamise põhjendus oli väga lihtne – teemasid pole piisa-valt arutatud. Võin kinnitada, et see pole tõsi, ja kui olekski, kus siis veel, kui mitte Toompeal, ja kes siis veel, kui mitte riigikogu peaks seda tegema?

Riik ja sport

Olgem avameelsed, spordile ei jätku ei raha ega ka soodsat kesk-konda. Argument, et kõigil on raske, ei tööta. Seadusruumi ajako-hastamine ei nõua kulutusi, vaid tahtmist. Spordi rahastamise alus-te ülevaatamise eelduseks on aga siiras soov leida lahendusi. Kul-

tuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil on veendu-nud, et haldusalasse tekkinud 50 miljoni kroonise augu

lappimine lahendaks kõik spordi ees seisvad mured. Võib-olla küll, kuid selline arvestus välistaks muu-datused paremuse suunas.

Visioonitus tähendab, et praegune, meie kõigi silmis ajutine olukord muutub alatiseks. Eesti sport ei ole konkurentsivõimeline, kui ta otsib konkurentsieeliseid XX sajandist: petliku taustaga “vabatahtlikust” amatöörspordist, väikesepalgaliste treenerite tööst, stipendiumide ja ta-longide maagiast ning erialase hariduseta spordijuhtidest.

Aja nõuetega tuleb arvestada mõistlikult ja teadlikult.

Seadusruumi ajakohas-tamine ei nõua kulutusi, vaid tahtmist.

Antakse märku, et ollakse kursis sellise poliitilise korruptsi-ooni toimimise meh-hanismiga.

Mujal maailmas toi-mub integratsioon just haridusasutustes.

Hannes Rumm rääkis Rakveres võlakaitsest

31. mail toimus Lääne-Virumaal Rakveres arutelu “Kes on hädas - võlgnik või pank?”, kus esinesid Riigikogu võlgade ümberkujundamise töörühma liige sotsiaaldemokraat Hannes Rumm ja Rakvere linnapea Rannar Vassiljev.

Tegemist oli Riigikogus praegu ettevalmistatava võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse tutvustamisega, mis tahab aidata neid kümneid tuhandeid peresid, kes on hätta jäänud laenude tasumisega.

Sven Mikser kohtus viljandlastega

25. mail osales Sven Mikser külalisena valimisliit „Kodune Viljandi” koosolekul. Viljandlaste huvi riigis toimuva vastu on suur. Pooleteise tunni jooksul küsiti Svenilt töötuse, Eesti majanduse, laste vaesuse, peagi saabuva euro ja välispoliitika kohta.

Valimisliidu liige Mart Salumäe tunnustas Sveni, sest vali-jatega kohtumine on riigikogu liikme püha kohus, et selgitada suures poliitikas toimuvat ning samas hoida end kursis väljas-pool Tallinna toimuvaga.

Haapsalus toimus seminar kaasamise teemal

18. mail korraldasid Haapsalu sotsiaaldemokraadid seminari eesmärgiga tutvuda mittetulundusühingute kaasamise võima-lustega omavalitsuse juhtimise juures.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) juhataja Urmo Kübar rääkis koostööst avaliku sektori ja kodanikeühenduste vahel. Tallinna linnavolikogu aseesimees Katrin Saks tutvustas, kuidas mittetulundusühinguid kaasa-takse Tallinnas - igas volikogu komisjonis üks mittetulundus-ühingute esindaja.

Kodukant Läänemaa tegevjuht Ene Sarapuu tõi näiteid kodanikeühenduste koostööst Läänemaa omavalitsustega. Seminaril osalesid mitmete Haapsalu mittetulundusühenduste esindajad. Ürituse läbiviimist toetas Friedrich Eberti Fond.

Põlvamaa sotsiaaldemokraadidkohtusid tulekojas

26. mail said Põlvamaa Sotsiaaldemokraadid ja toetajad kokku Taevaskoja tulekojas. Võimalus oli pärida Ivari Padari tegemiste kohta. Kalvi Kõva rääkis erakonna arenguga seon-duvast. Euroopa ühisraha teemal rääkis lisaks Ivarile ka Rein Järvelill.

Laheda vallavanem Sirje Tobrelutsu sõnul on kohtumised erakonna liidirtega ja omavahelised arutelud väga tähtsad: „Mulle kohati tundub, et meil ei tunneta regionaalselt erine-vate piirkondade tegemisi ja vajadusi. Kagu-eestlane on nii ettevõtjana kui palgatöölisena saanud alati kuni kolmandiku vähem palka, aga tööd peab tegema võrdväärselt tallinlastega. Siin peaksid sotsiaaldemokraadid ikka julgemalt kaasa rää-kima.”

Mercedes Merimaa

Projektijuhist taimetark ja sotsiaaldemokraat Merce-des Merimaa soovitab oma tervisest hoolivatel inimes-tel süüa enam taimi, mis aga nõuab süvenemist tai-mede maailma. Hiljuti jõudis poelettidele Teie raamat “Minu tee taimede väe-ni.” Kes võiksid seda raamatut ennekõike lugeda?Eelkõike mõtlevad inimesed. Arvan, et ta sobib kõigile ini-mestele, sest taimi oleme me kõik söönud ja ilmselt sööme ka lähitulevikus. See raamat pole mitte ainult retseptiraamat, en-nekõike aitab ta mõista taimede olemuse seost inimese vajadus-tega ja seeläbi taimemaailma lä-hemalt tundma õppida. Taimed on orgaanilise aine loojad. Ini-mene ei suuda fotosünteesida, kuid inimene jätkab fotosüntee-si oma hingamisprotsessi ja see-dimise kaudu, kasutades taimi nii toiduks, raviks kui ka töös-tuses Praegusel paljudele keerulisel ajal leiab ilmselt tänulikku vas-

tukaja raamatu üks leitmotiive, et looduses leidub toitu küllalt, tuleb vaid silmad avada?Jah, raamatu vastuvõtt on olnud üllatavalt hea - esimene tiraaž on juba läbi müüdud. Aga huvi taimemaailma vastu ei ole seo-tud mitte ainult raskete aegade ja masuga. Inimühiskond oma arengulistes otsustes jõud-nud tagasi looduse ja ökoloogia juurde. „Back to Nature“ on lau-sa moes ning loodetavasti ka teadvustatud sisulise ja tervise vajaduse aspektist. Olen öelnud, et kui maa roheliseks läheb, olen mina söönud. See teadmi-ne ja oskus annab mulle turva-tunde.

Öelge palun Sotsiaaldemo-kraadi lugejale mõni lihtne soovitus või retsept, mis suvel ära kulub?Jaanipäeval ja üldse pühade ajal armastavad eestlased väga tuge-valt süüa. On oluline teada, et loomse toidu omastamisele ai-tab kaasa taimne toidulisand. Liha kõrvale sobib süüa kas värsket salatit, hautatud või rös-titud juurvilju või juua taime-

Mercedes Merimaa:õppigem tundma taimede maailma

jooke. Ainult lihatoitude söömi-ne tähendab inimkonna piinari-kast väljasuremist - seda on ku-jukalt näidanud skorbuut, mis on just Põhjamaades levinud taimemaailma lühikese vegetat-siooniperioodi tõttu. Inimese maitsemeelt on võimalik kujun-dada ja arendada. Mõistlik on koolitada maitsemeelt suunas, mis toob kasu inimese tervisele. Tervel inimesel on vabadus ela-da täisrinnal ja elu koos teistega nautida.

Millistele taimedele kuulub Teie eriline sümpaatia?Taimed on mind, minu peret ja sõpru aidanud. Mul on ka väike taimeaed. Minult on küsitud, et mitu ravimtaime teil aias on. Olen siis vastanud, et kas tohib ka umbrohud sisse lugeda. Pean lugu kõikidest taimedest. Loo-dus koos aastaaegade vaheldu-misega pakub võib meile taime-de näol pakkuda igal aastaajal lauale tõelist gurmeetoitu.

Tänavuse hiliskevade suureks nuhtluseks on sääsed. Kas nen-de vastu on rohtu?

Sääskede vastu aitab hästi sire-lilehtedest-ja õitest saadav mahl, mida tasub hõõruda käte-le ja jalgadele. Heaks tõrjeva-hendiks on ka sootaim porss, mida ei ole küll kerge leida. Abiks on ka kõik eeterlikke õli-sid sisaldavad taimed nagu leesputk, majoraan ja aedliiva-tee. Hõõru neid oma nahale ja veendu, et sa ei ole allergiline taime suhtes.

Kui lubate, siis pisut lustlikum küsimus: mida soovitada neile, kes kaunitel suveõhtutel pidus-temisega liiga teevad ja seepä-rast end hommikul kehvasti tunnevad?Taimede väekad joogid nagu al-koholgi on mõeldud tugevatele inimestele, kes suudavad enda eest vastutada. Loodetavasti on meil soojadel suveõhtutel palju muid imelisi ja inimlikke suht-lemise võimalusi, mida ei sega meie vastutustundetu suhtumi-ne. „Paha südame“ ja kõhuhä-dade korral soovitan apteegitil-li, harilikku punet või vägevat kalmuse juurt.

Liina Tõnisson: koidula on ju ilus raha, aga see on nostalgia„Mis siis, et euro on nõrgenenud, ikka tasub tahta“, ütleb hiljuti oma 70 sünnipäeva tähistanud Liina Tõnnisson.

Toimetus: Lisette Kampus Vastutav väljaandja: Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Ahtri 10A, Tallinn e-post: ajaleht@sotsdem.ee

Istume temaga mõnusas õhtupäikeses Vana-Viru tänaval, otse Tallinna Volikogu vastas, kuhu on siginenud üks uus Tai sõõgikoht. Aasia tungib peale. Aga meie räägime kroonist ja eurost. Liina kodumaja on siit kiviga visata ja jalutuskäigu kau-gusel ka Eesti Pank, mille nõukogus Liina siia-maani tegev. See on praegu tema ainus ühiskond-lik tegevus. Ja see tegevus on talle meele järgi.

„Eesti majandus on euro ära teeninud,“ kinni-tab Liina ja selles väljaütlemises on eht liinatõ-nissonlikku enesekindlust, mida olen ikka imet-lenud.

„See on majanduslikult soodne, sest avab kõik teed ekspordile“. Ja kuigi hinnad võivad natuke tõusta, siis Liina arvates pole see märkimis-väärne.

“Kahju on vanadest asjadest üldse”Kui küsin, et kas tal kroonist kahju pole, kostab

Liina, et kahju on vanadest asjadest üldse ja koi-dula on ju ilus raha, aga see on nostalgia. „ Praegu on paras paras aeg kroonis loobuda, on Liina kin-del usk ja ta lisab, et: „Meie oma raha ei peaks aastate kaupa enam vastu.“

Krooni tulekut aastal 1992 peab Liina Tõnisson kõige tähtsamaks sündmuseks meie riikluse taas-tamise ajaloos: „ Kõik edasine tulenes juba sellest – NATO, Euroopa Liit ja nüüd ka euro.“

Küsin Liinalt, et kas ta ka mäletab, mis oli tema esimene ost kroonide eest ja saan väga naiseliku vastuse - sukad. Jätan küsimata, et mida ta kavat-seb osta esimeste päris oma eurode eest ja uurin hoopiski, kuidas ta hindab eurole ülemineku ette-valmistustöid? Liina usub, et ettevalmistused on kulgenud hästi.

Viimane lonks kohvi ja juba ta läheb. Väike kuts on kodus üksi ja ootab.

Katrin Saks

NO99 kõne, mida ei peetudAvaldame väljavõtte 8.05 Postimehes ilmunud artiklist

Me loodame, et “Ühtne Eesti” on andnud juurde julgust ja tahet. Me loodame, et “Ühtne Eesti” on üks samm selles suunas, et inimene oleks poliitiku jaoks taas kodanik ja mitte enam klient. Me loodame, et “Ühtne Eesti” aitab tuua lähemale arusaama, et praeguse Eesti eest ei vastuta Reiljan, Ansip, Savisaar, Pihl või Laar, vaid kõik me ise.

Loomulikult ei suutnud me Eesti poliitikat hetkega muuta. Esmaspäeval lehte avades näete seal ilmselt taas mõnda uudist erakonnastatud ametnike, Savisaare julmuse või Ansipi ülbuse kohta, mis teid närvi ajab. Paari päevaga ei juhtu midagi. Sest muutused ei sünni ühe päevaga – need sünnivad iga päev. Ja seetõttu me loodame, et kui sa ülehomme ajalehe käest paned, et sa siis ei vihasta, ei muutu tuimaks ja ükskõikseks, sest “midagi ei muutunud”. Me loodame, et sa helistad oma sõbrale ning te ehitate laste jaoks parki kiige. Te panete pead kokku ja nuputate, kas oleks võimalusi kodukant ilusamaks muuta või kas saaksite liituda mõne mittetulundusühinguga.

Ja kui soovite, siis ärge liituge mitte kellegagi, ärge rebestage end Eesti riigi nimel, aga kui teile läheb korda ka miski muu peale teie enda, siis uskuge: teile läheb korda ka Eesti. Mitte see rahvuslik Eesti, millest räägitakse, vaid see Eesti, mis on normaalne väike riik, kus me kõik koos elame.

Sotsiaaldemokraatide Har-jumaa piirkonnas käib vil-gas töö. Olulised märksõ-nad on avatus, järjepidevus ja sõprus.

Kõige selle parendamiseks otsus-tasid Harjumaa sotsid minna 15. mail ühisele sõpruspäevale nõiakaevu lähedale Oru mõisa.

Päeva alguses tõdesime ühes-koos, et meid on õnnistatud era-kordselt ilusa ilmaga. Sooja-kraade oli pealt 20 ning kohale-tulnute arv näitas, et tulemas on tore päev. Sotside Harjumaa piir-konna juht Urve Palo oli kohale kutsunud ka ettevõtte OÜ 360◦ kelle põhilisteks märksõnadeks on kõikvõimalikud selstkonna-mängud. Meie eesmärk oli maha pidada üks tõsine jaht: fotojaht.

Kuidas pidada fotojahti

Inimesed jagati viieliikmelis-tesse gruppidesse ja soovitav oli, et grupi siseselt inimesed üks-teist võimalikult vähe teaks – olu-line oli ju siiski erinevate inimeste parem tundmaõppimine ja seda

just eesmärgiga, et tulevikus piir-konna sisene koostöö erinevate osakondade vahel võiks paremini toimima saada.

Kui fotoaparaadid ja mängu juurde käivad juhtnöörid kätte olid antud, läksid kõik grupid erinevates suundades, et asjale pihta saada, mida täpselt tegema peab. Mängu idee oli kätte jaga-tud fotode kaudu leida ümbrus-konnast kohad, mida piltidel kuju-tatud oli ning sinna juurde kuulus ka ülesanne, millega grupp maha pidi saama.

Harjumaa sotside sõbralik väljasõit

Harjumaa sotside fotojaht

Näiteks oli pildistatud Oru kooli peaust ja all oli märksõna “Pilt seltskonna-ajakirja esikaanelt” või oli pilt tehtud Oru poeesisest parklast ja märksõnaks oli “Kolm kerjust tööhoos”.

Kokku oli igal grupil tarvis teha 20 temaatilist pilti, et need peale lõpetamist züriile ülevaatamiseks anda. Žüriiks olime me ise ning tulemused selgusid peale kõigi gruppide piltide vaatamist, sala-jase hääletamise tulemusena.

Suurepärane võimalus

üksteist pareminitundma õppida

Hea oli näha, et inimestel on fan-taasiat ning nii nagu arvata ka oli, sai igaühe leidlikkuse üle naerda ja rõõmustada rohkem kui küll. Huvitav oli vaadata erinevaid ini-mesi seatud olukordadesse, kus neid tavaliselt ei näe – eesmärk oli ennast vabalt tunda ja mis põhi-line, gruppides koos toimetades tutvusid grupiliikmed paremini ka üksteisega ja hea oli kuulda tihti lauseid nagu “kuidas sina

sotsidesse sattusid?” või et “ja millega muidu igapäevaselt tege-lete?” jne.

Niipea kui pildid tehtud, olid kohalikud perenaised (eesot-sas sotside Harjumaa piirkonna ühe aseesimehe Astrid Ojasoo-niga) valmistanud meile tõeliselt maitsva ja koduse lõunasöögi. Kõik said veel kord ühiselt laua taha istuda, mõtiskleda ja arut-leda võimalike päevapoliitiliste küsimuste üle ja teha tulevikuks plaane. Head tervitused ja soovid saadame ka Raplamaa piirkon-

nale, mille esimees Alger Tam-miste oli samuti meiega vahvat päeva veetmas – muide võitjate grupis.

Urve Palo ütles ürituse lõpus rõõmsa naeratusega, et “teiega läheks jahile juba küll”. Head mõtted tekivad ikka üheskoos – Harjumaa sotsiaaldemokraadid hoiavad kokku ja mõtlevad koos.

Lauri LigiSotsiaaldemokraatideHarjumaa piirkonna sekretär