Upload
nasnan
View
43
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Missuguseid üllatusi võib endaga kaasa tuua euro 2012 aastal? Andres Arrak Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor [email protected]. Kui Eesti euroliitu jõudis … olid tunnid juba lõppenud!. Pulm või matus?. Miks üldse majanduskriisid tekivad? Vastus: valede majandusotsuste akumulatsioon! - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
1
Missuguseid üllatusi võib endaga kaasa Missuguseid üllatusi võib endaga kaasa tuua euro 2012 aastal?tuua euro 2012 aastal?
Andres ArrakAndres Arrak
Eesti Ettevõtluskõrgkool MainorEesti Ettevõtluskõrgkool [email protected]
2
Kui Eesti euroliitu jõudis … olid tunnid juba lõppenud!Kui Eesti euroliitu jõudis … olid tunnid juba lõppenud!
Pulm või matus?Pulm või matus?
3
Miks üldse majanduskriisid tekivad?Miks üldse majanduskriisid tekivad?
Vastus: valede majandusotsuste akumulatsioon!Vastus: valede majandusotsuste akumulatsioon!
Mille eest majandusteadlased palka saavad?Mille eest majandusteadlased palka saavad?
Turumajanduslikust ostuhullusestTurumajanduslikust ostuhullusesthttp://uudised.err.ee/index.php?06239037http://uudised.err.ee/index.php?06239037
4
Mis kriis see on?Mis kriis see on?
Eesti peaminister Andrus Ansip:Eesti peaminister Andrus Ansip:
““See ei ole eurokriis, see on mõne üksikuSee ei ole eurokriis, see on mõne üksikuEuroopa riigi kriis!”Euroopa riigi kriis!”
Andres Arrak:Andres Arrak:
See ei ole See ei ole kinnisvarakriiskinnisvarakriisSee ei ole See ei ole finantskriisfinantskriis
See ei ole See ei ole majanduskriismajanduskriisSee on See on väärtuste kriisväärtuste kriis
5
Mis ootab eurot aastal 2012?Mis ootab eurot aastal 2012?
On see tsükliline kriis ….. On see tsükliline kriis ….. või pikaajaline ja olemuslik?või pikaajaline ja olemuslik?
On see kapitalismi kriis (Davos)On see kapitalismi kriis (Davos)või sotsialismi (hoolekanderiigi) kriis?või sotsialismi (hoolekanderiigi) kriis?
6
7
Neoclassical school of economicsNeoclassical school of economicsAlfred Marshall (1842–1924) Alfred Marshall (1842–1924)
Principles of Economics 1890Principles of Economics 1890
8
Kolm põlvkonda reaalset tarbimispiduKolm põlvkonda reaalset tarbimispidu
Q = ALαKβ
QQ = total production (the monetary value of all goods produced in a year) = total production (the monetary value of all goods produced in a year)LL = = labor labor input inputKK = = capital capital input inputAA = = total factor productivity total factor productivity
9
Laenatud tarbimisel baseeruv ühiskonnamudelLaenatud tarbimisel baseeruv ühiskonnamudelon igaveseks läbi!on igaveseks läbi!
10
Laenatud tarbimisel baseeruv ühiskonnamudelLaenatud tarbimisel baseeruv ühiskonnamudelon igaveseks läbi! … kasvõi selle päraston igaveseks läbi! … kasvõi selle pärast
The Major European Economies (UK, France, Germany, Italy)USJapanIndiaChina
0
10
20
30
40
50
60
70
1820 1870 1913 1950 1973 2001 2015 2050
Riikide osakaal maailma SKP’sRiikide osakaal maailma SKP’s
11
12
8080
6600
4400
2200
00
8080
6600
4400
2200
0019501950 20002000 505025257575 19501950 20002000 505025257575
Average of developed worldAverage of developed world
EuropeEurope
JapanJapan
USAUSA
OtherOther
Average of developing worldAverage of developing world
Central, Eastern EuropeCentral, Eastern Europe
Latin AmericaLatin America
Middle East, Central AsiaMiddle East, Central Asia
AfricaAfrica
Euroopa on vana: 65+ osakaal tööealisest el’st, %Euroopa on vana: 65+ osakaal tööealisest el’st, %
13
Euroopa on vana: hõivatuid 1 pensionäri kohta (üle 55a)Euroopa on vana: hõivatuid 1 pensionäri kohta (üle 55a)
13 USA USA UK UK Germ.Germ. FranceFrance ItalyItaly
3,53,5
3,03,0
2,52,5
2,02,0
1,51,5
1,01,0
0,50,5
20002000
20302030
14
15-74 aastased hõiveseisundi järgi, 15-74 aastased hõiveseisundi järgi, III kvartal 2011 (tuhat):III kvartal 2011 (tuhat):
1 029,81 029,8
MajanduslikultMajanduslikultaktiivneaktiivne rahvastikrahvastik
(tööjõud)(tööjõud)704 900704 900
Majanduslikult Majanduslikult mitte-mitte-aktiivneaktiivne
rahvastikrahvastik324 900324 900
(kokku pensionäre 394 000,(kokku pensionäre 394 000,incl 295 000 vanaduspensionäri)incl 295 000 vanaduspensionäri)HõivatudHõivatud
627 800627 800
TöötudTöötud
77 00077 000
ILO 15-64ILO 15-64
Allikkas: Eesti StatistikaametAllikkas: Eesti Statistikaamet
15
16
Sündimuse määr:Sündimuse määr: Italy – 1,32Italy – 1,32 USA – 1,9 USA – 1,9 Naiste hõivatuse määr:Naiste hõivatuse määr:
Italy – 55%Italy – 55% USA – 74%USA – 74%Naiste pensionile mineku iga:Naiste pensionile mineku iga:
Italy – 54,8Italy – 54,8 USA – 64,2USA – 64,2
Mehed 25-34 kes elavad koos vanematega, 2008 (%):Mehed 25-34 kes elavad koos vanematega, 2008 (%):Greece – 55, Italy, Portugal – 48, Spain – 41, Finland – 8 Greece – 55, Italy, Portugal – 48, Spain – 41, Finland – 8
Lapsed ei ole Lapsed ei ole lihtsalt passiva!lihtsalt passiva!Nad on ka aktiva! Nad on ka aktiva! On ka erandeid - IIRIMAAOn ka erandeid - IIRIMAA
17
2010 2020 2030Italy 1,41 14 14 15France 2 12,9 13,7 14,3Austria 1,44 12,8 12,8 14Portugal 1,36 11,9 14,1 16Poland 1,38 11,3 9,7 9,2Finland 1,87 11,2 12,9 14Hungary 1,25 11,1 12,5 13,5Slovenia 1,57 11,1 12,3 14,4Germany 1,39 10,5 11 12,3Belgium 1,84 10,4 12,1 14,7Denmark 1,87 10,1 11,3 12Sweden 1,98 10,1 10,4 11,1Spain 1,39 8,9 9,3 11,8Malta 1,38 8,8 10,2 9,1Tšehhi V 1,49 8,2 8,4 9,6Cyprus 1,51 8 9,9 12,2Netherlands 1,79 7,6 9 10,7ESTONIA 1,63 6,8 5,4 4,7
Total fertility rate, number of children per woman, 2010
Riiklike pensio-nifondide kulud,% SKP’st
18
19
Aastas töötatud nädalaid Aastas töötatud nädalaid (hõivatu kohta):(hõivatu kohta):USA – 46,2USA – 46,2 Sweden – 36,0Sweden – 36,0Pühad ja puhkused:Pühad ja puhkused:Italy – 7,9Italy – 7,9 USA – 3,9USA – 3,9Haige:Haige:Sweden – 3,7Sweden – 3,7 USA – 0,96USA – 0,96
Keskmine hõivatud sakslane töötab 400 tundi vähemKeskmine hõivatud sakslane töötab 400 tundi vähemvõrreldes ameeriklasega võrreldes ameeriklasega
eestlane – 1950 tundieestlane – 1950 tundi
Et mitte mainida tootlikkust!Et mitte mainida tootlikkust!
Euroopa on laisk
20
Muutus töötundides elaniku kohta 1970-2002, %Muutus töötundides elaniku kohta 1970-2002, %F
ran
ceF
ran
ce
Fin
lan
dF
inla
nd
Ger
man
yG
erm
any
Jap
anJa
pan
Sp
ain
Sp
ain
Bel
giu
mB
elg
ium
EU
15E
U15
De
De nn
mar
km
ark
Ital
yIt
aly
Ho
llan
dH
oll
and
UK
UK
No
rway
No
rway
Sw
eden
Sw
eden
OE
CD
OE
CD
Irel
and
Irel
and
Sw
iS
wi tt
zerl
and
zerl
and
Au
stra
lia
Au
stra
lia
Icel
and
Icel
and
Can
ada
Can
ada
N-Z
eala
nd
N-Z
eala
nd
US
AU
SA
30
20
10
0
-10
-20
-30
21
22
SKP hõivatu kohta, 2008 (USA 2008 OVP $)SKP hõivatu kohta, 2008 (USA 2008 OVP $)
23
SKP töötunni kohta, 2008 (USA 2008 OVP $)SKP töötunni kohta, 2008 (USA 2008 OVP $)
24
25
140140
120120
100100
8080
6060
4040
2020
Debt limit
Allikas: Eurostat, Euroopa KomisjonAllikas: Eurostat, Euroopa Komisjon
Avaliku sektori võlg 2010, % SKP’stAvaliku sektori võlg 2010, % SKP’st
26
Probleem:Probleem:puudub “aus”puudub “aus”
tee väljatee väljaklubistklubist
““rikkad ja ilusad”rikkad ja ilusad”
27http://www.e24.ee/690526/suurriigid-vajavad-tanavu-ule-kaheksa-triljoni-dollari-laenuraha/http://www.e24.ee/690526/suurriigid-vajavad-tanavu-ule-kaheksa-triljoni-dollari-laenuraha/
28
Võlg on ja sõda ei ole!Võlg on ja sõda ei ole!
29
Järeldus:Järeldus:
Variant 1: Variant 1: Hädapätakad visatakse välja (puudub protseduur)Hädapätakad visatakse välja (puudub protseduur)
Variant 2:Variant 2:Kulusid õnnestub oluliselt kärpida Kulusid õnnestub oluliselt kärpida (vt Kreeka üldstreik)(vt Kreeka üldstreik)
See = tõeline ime, järgneks dekaad stagnatsiooniSee = tõeline ime, järgneks dekaad stagnatsiooniAmetiühingud?Ametiühingud?
Variant 3:Variant 3:INFLATSIOON! Kasvanud kulud ja vanad võlad INFLATSIOON! Kasvanud kulud ja vanad võlad kaetakse juurdetrükitud rahagakaetakse juurdetrükitud rahaga
NB! € ≠ $NB! € ≠ $
30
On meil lootust?On meil lootust?
Me teeme veel tööd (keskmiselt 1900+ tundi aastas)Me teeme veel tööd (keskmiselt 1900+ tundi aastas)
Me oleme veel odav:Me oleme veel odav:Keskm sakslane – 30 eur per hour, eestlane – 7 eurKeskm sakslane – 30 eur per hour, eestlane – 7 eur
Meie tööturud on veel paindlikud:Meie tööturud on veel paindlikud:
31
On meil lootust?On meil lootust?
32
Meil on veel kapitalism alles!Meil on veel kapitalism alles!
See ei ole kapitalismi vaid sotsialismi kriis.See ei ole kapitalismi vaid sotsialismi kriis...
Riik peab olema hooliv aga mitte hoolekande- …Riik peab olema hooliv aga mitte hoolekande- …
33
Andres ArrakAndres [email protected]@gmail.com