Kuidas konfliktsituatsioone ennetada ja keerulises ... · Konflikti vahendamise ehk lepitamise juhend. Daniel Shapiro • Valmista ette ümbrus, tervita kõiki ja lase igaüht ennast

Kuidas konfliktsituatsioone ennetada

ja keerulises olukorras positiivne

lahendus leida?

Ülo Vihma

www.meeskonnakoolitus.ee

Tänased teemad

• Millest konfliktid tekivad?

• Kuidas konflikte liigitada?

• Millised on konfliktide ja motivatsiooni

seosed?

• Millised on kolleegidevahelised tüüpilised

konfliktid ja kuidas neid ennetada,

mahendada või lahendada?

• Kuidas konflikti puhul osapooli lepitada?


Konflikt on kahe või enama isiku vaheline

vastuolu, mis takistab osalistel oma vajaduste

ja/või huvide rahuldamist, tekitades

emotsionaalselt traumeeriva olukorra.

(Saksakulm)

Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib

emotsionaalne pinge, mis ajendab osapooli

üksteise vastu tegutsema.

KONFLIKT


• Konflikt on võitlus vähemalt kahe

üksteisest sõltuva osapoole vahel, kes

tunnetavad vastastikku sobimatuid

eesmärke ja seda, et teine pool takistab

oma eesmärke saavutamast.


• Kõige rohkem on „üksteisest sõltuv“

ehk “omavahel seotud pooled”

inimene ise oma erinevates

polaarsustes. Seega esmatasandi

konflikt on sisekonflikt.

• Enese tundmine ja mõistmine

aitavad nii sisekonfliktidega kui

avalike konfliktidega konstruktiivselt

toime tulla.

• Erineva enesehinnanguga inimesed

käsitlevad konflikte erinevalt.


Konfliktid on psühholoogiliseks arenguks ja

isiksuse kasvuks hädavajalikud. Inimese

konfliktide käsitlemise viis on tähtis osa

tema isiksusest.

Konfliktid on möödapääsmatud igasuguste

muutuste puhul. Sestap pole põhjust otsida

võimalusi nende vältimiseks.


Konflikti aluseks on

lahendamata probleem

• Probleem on rahulolematus hetkeolukorraga.

• Lahendamata probleem tekitab inimeses pingeseisundi (sisekonflikti).

• Sisekonflikt kasvab avalikuks konfliktiks siis, kui inimene

näeb probleemi põhjust või selle lahenduse takistust

teises inimeses ja hakkab teda selles süüdistama.

• Konflikti võimendavad tugevad negatiivsed sõnumid, nt. käskimine, hirmutamine ja absoluudile viitavad määrsõnad alati, jälle, mitte kunagi, niikuinii, kogu aeg...


Kuidas probleem kasvab üle

konfliktiks

Probleem

Näen probleemi põhjustajana või selle lahenduse

takistajana teist - sildistan, süüdistan

Konflikt


Konflikti liigitusi

• VÄÄRTUSKONFLIKTID

• EESMÄRGIKONFLIKTID

• ISELOOMUKONFLIKTID

• FAKTIDEKONFLIKTID

• VAJADUSTEKONFLIKTID

• PSEUDOKONFLIKTID

Konflikt kui tunnetuslik vastuolu www.meeskonnakoolitus.ee

Mis toimub konfliktiolukorras?

Võimalikud reaktsioonid.

• Jalg hakkab õõtsuma vm,

sundliigutused

• Huulte või pliiatsi närimine

• Higistamine

• Süda hakkab pekslema

• Kõrvalestad, kael punetavad

• Krõpsutatakse pastakat vm.

• Pupillid ahenevad

• Näolihased lähevad pingesse

• Käed värisevad

• Hääletämber muutub

• Suletud, kaitsev või tõrjuv

poos

• Vesised silmad

• Sundliigutused

• Käed tõmbuvad rusikasse

• Puhkimine

• Pearinglus

• Lapilisus

• Nutmine

• Järsud liigutused

• Öeldakse solvanguid

• Silme ees läheb mustaks

• Füüsiline rünnak

Konfliktide käsitlemise

3 võimalust

• Konfliktiga toimetulek (sisekonflikti lahendamine,

avaliku konflikti ennetamine)

• Konflikti lahendamine

• Konflikti vahendamine ehk lepitamine


Konflikti ja motivatsiooni seos. Motivatsioonilised seisundid Dr. Eero Vasar

• Motivatsioonilisi seisundeid iseloomustab pinge ja ebamugavustunne.

• Motivatsioonilise seisundi rahuldamisega kaasneb vabanemine sisemisest pingest ja ebamugavusest

• Motivatsiooniliste pingete leevendamiseks käivitub mõnikord asenduskäitumine, eriti olukorras, kus antud ajet ei ole võimalik rahuldada (sisekonflikt; avalik konflikt ilma koostööhuvita või selge ülekaaluta)

Konflikti ja motivatsiooni seos

• Konflikt = pingeseisund

• Motivatsioon = soov pingeseisundist vabaneda

Seega kui pingeseisund ei ole paralüseeriv ja

inimese turvalisus ei ole otseselt või tunnetuslikult

ohus, siis konflikt tõukab inimese tegutsema,

paneb ta liikuma (ld. movere), pingutama, probleemi

lahendama, oma huvide eest seisma, eesmärki

saavutama.


Kuidas konflikte ennetada või

mahendada ? • Otsustamine. Kaalutletud otsustamine ehk loogiline tuletamine või vaistlik

otsustamine ehk „Gordioni sõlme“ läbiraiumine

• Hoiatavate reaktsioonide märkamine enda ja teiste käitumises

• Ärevuse või mure vähedamine tuleviku pärast

• Tunnete varjamine, „allaneelamine“

• Tundetus

• Teemavahetus

• Hoiaku, eesmärgi, uskumuse muutmine

• Vaidluse edasilükkamine

• Teema vältimine

• Kontakti vältimine

• Õigustamine

• Vabandamine

• Eitamine


Kas konfliktide ennetamine

on kasulik või kahjulik?

• Kasulik, sest

– Ei riku suhteid ega ohusta enesehinnangut

– Säästab närve, tagab rahuliku une

– Säästab tervist

• Kahjulik, sest

– Lõikab ära uued vaatenurgad ja võimalused

– Pärsib loovust

– Teeb inimesest emotsionaalselt tuima olevuse

– Rikub tervist


Passiivne agressiivsus

• See on käitumine, mis väliselt on alistuv,

kohanduv ja sisemiselt agressiivne, võitluslik;

kaudselt vaenulik

• Passiivne agressiivsus avaldub nt.

viivitamises, mittetegemises, hilinemises

tahtlikus unustamises

tahtlikus ebaefektiivsuses; ootuspäraste

ülesannete mittetäitmises;

kokkulepete eiramises

Jmt.


Mida tähendab

positiivne lahendus?

• Kasulik mulle

– Mure kadumine

– Oma vajaduste rahuldamine

– Oma või oma inimeste (perekonna, firma,

klanni, hõimu...) huvide rahuldamine

• Kasulik mõlemale/kõigile

– Mõlema/kõigi mure või probleemi kadumine

– Mõlema/kõigi vajaduste rahuldamine

– Mõlema/kõigi osapoolte huvide rahuldamine www.meeskonnakoolitus.ee

Vastandlike huvide mudel.

Käitumisstrateegiad.

Koostöö Kohandumine

Või(s)tlus

Vältimine

Kompromiss

Jah

Ei

Suhete olulisus

Jah Ei

Peamise tulemuse olulisus

Kuidas konflikte lahendada? Vägivallatu suhtlemine Marshall Rosenberg

Negatiivsele sõnumile vastamiseks on 4

põhimõttelist võimalust

• Enesesüüdistus

• Teiste süüdistus

• Oma tunnete ja vajaduste teadvustamine

• Teiste tunnete ja vajaduste teadvustamine

(empaatia)


Vägivallatu suhtlemine Marshall Rosenberg

• Vaatlus, tähelepanekud

• Tunded

• Vajadused

• Soovid, palved


Konfliktide lahendamise

5-astmeline tee Daniel Shapiro

1. Konflikti tajumine (äratundmine)

2. Oma tunnete teadvustamine (äratundmine). Teise

tunnete teadvustamine.

3. Oma vajaduste (huvide, tahtmiste, eesmärgi)

teadvustamine. Teise vajaduste (huvide, tahtiste,

eesmärgi) teadvustamine. Ühiseesmärgi sõnastamine.

4. Oma võimalustes (mõtetes ) selgusele jõudmine. Teise

võimalustes (mõtetes ) selgusele jõudmine. Ühiste

võimaluste koondamine.

5. Parima ühise lahenduse - tegevusplaani koostamine.



Loome

tegevusplaani

leiame ühised

lahendused

Otsime

mõtteid ja

ideid, mis

aitavad

meid

konfliktist

välja

Mida ma

tahan?

Mida tema

tahab? Mis

on meie

eesmärgid?

Mida ma

tunnen?

Mida tema

tunneb?

Tunne

konflikt-

situatsioon

ära

Konflikti vahendamise

ehk lepitamise juhend. Daniel Shapiro

• Valmista ette ümbrus, tervita kõiki ja lase igaüht ennast tutvustada.

• Selgita reeglid. Kontrolli reeglitest kinnipidamise kokkulepet.

• Kuula järgemööda ära konflikti osapooled.

• Püüdke leida ühised huvid.

• Mõelge võimalike lahenduste peale

• Loetle saadud lahendusi, hinnake neid pos/neg tagajärje suhtes

• Lase valida üks lahendus, millega mõlemad/kõik on nõus.

• Fikseeri tulemus, vajadusel kirjuta üles koos osapoolte allkirjadega

• Õnnitle osalejaid

• Õnnitle ennast

• Võta supervisiooni


Konflikt kui arenguvõimalus

• Igas konfliktis on oma positiivne potentsiaal.

• Isegi kui konflikti ei lahendata, on olemas alus teise

inimese vajaduste ja huvide äratundmiseks ja

mõistmiseks.

• Selle pinnalt saab suhteid hoida või parandada.

• Konflikte ei saa konstruktiivselt lahendada ilma

osapoolte mõistva suhtumise ja tahteta.

• Väljateooria järgi (K. Lewin) on konflikt lõplikult lahenenud

siis, kui ta on lahenenud kõigi osapoolte jaoks.


Edu suhtlemisel!


Documents

Kuidas konfliktsituatsioone ennetada ja keerulises ... · Konflikti vahendamise ehk lepitamise juhend. Daniel Shapiro • Valmista ette ümbrus, tervita kõiki ja lase igaüht ennast