9Nädaline 10. veebruar 2007 HARIDUSELU

Ülle Laasner,terviseedenduse peaspet-sialist

Aastast 1995 – seega

juba 12 aastat - eksistee-

rib igas maavalitsuses

terviseedenduse spetsia-

list, kelle ülesanne on

korraldada maakonnas

terviseedenduslikku

tegevust ja tegelda

tervisepoliitikaga koha-

likul tasandil. Tervist ei

saa edendada üksinda

kabinetis laua taga.

Selleks on tarvis

meeskonda – erinevate

eluvaldkondade inimesi.

Tervis ei ole ainult tervishoiu-süsteemi (meditsiini) vald-kond, mida ka järjest enamon teadvustatud. Sotsiaalse,vaimse ja füüsilise terviseedendamisse annavad vägapaljud inimesed eri sektori-test oma panuse. Nii on Rap-la maakonna traumanõuko-gus 17 inimest, tervisenõuko-gus 11 ja uimastiennetusnõu-kogus 12 inimest. TurvaliseMaakonna koostöövõrgusti-kus on lisaks eespool nimeta-tutele veel psühhosotsiaalsekeskkonna, hädaabi (ehk ope-ratiivabi) ja kriminaalpre-ventsiooni nõukogu/töörühm.Kõik need inimesed on ter-viseedendaja koostööpartne-rid ja terviseprogrammideelluviijad. Vald on maakonna väike osa,kus tegelikult kõik peaks toi-muma analoogselt maakonnastruktuurgia. Ka vallaspeaks ühe inimese ülesannetehulka kuuluma rahvaterviseteema. Ja tööriistaks ter-visenõukogu, sest mitu peadon mitu pead. Vanasti oli seeinimene, kes muuhulgas katerviseteemaga tegeles, val-laarst. Praegu on see integ-reeritud kujul, kuid otseseltja sihipäraselt tervise-teemaga ei tegelda. Rahvatervise seadus ütleb:kohaliku omavalitsuse ülesan-

ded on tervisekaitsealaste õigu-

saktide täitmise korraldamine

ja nende järgimise kontrollimine

kohaliku omavalitsuse maa-alal

ning elanikkonna haiguste

ennetamisele ja tervise eden-

damisele suunatud tegevuse

korraldamine kohaliku omava-

litsuse maa-alal.

Küllap seda on ka tehtud,ent kellegi vastutusvaldkondei ole terviseteema kindlastiolnud. 2004. aastal hakkasimeRaplamaal omavalitsusteterviseedenduse aktiive kooli-tama. Eesmärgiks on ikkagiselline olukord, et igas oma-valitsuses hakkaks tööle ter-visenõukogu. 2006. aasta sü-

gisel toimus uus hingamine -asi läks juba konkreetseks jaloodi esimesed tervisenõu-kogud: Kaius, Kehtnas, Kärusja Juurus. Hakkamist täis onka Rapla vald. 8.-9. veebruaril said kõikidevaldade tervisemeeskonnaliikmed/esindajad kokku Toi-la sanatooriumis, kus arutletiüksipulgi, millised on needülesanded, millega tuleb koha-peal tegelda. Maakonna ter-visenõukogude liikmed pak-kusid omapoolseid koostöövõi-malusi. Esimene ülesanne onaga analüüsida rahvaterviseolukorda oma valla tasandilja paika panna arengulisedsuunad ning seejärel jubategevuskava. Suuremaks ürituseks on ap-rillis südamenädal, mis kõi-kides valdades saab toimumajuba kolmandat aastat. Eel-misel aastal osales südame-nädala ettevalmistamisel jaläbiviimisel umbes 100 ini-mest maakonnas (10 mees-konda), kes sisuliselt ongi val-dade terviseaktiiv. Lisakskampaaniate korraldamiseleja info levitamisele on olulineka kohalikus tervisepoliitikaskaasa rääkimine ja selle ku-jundamine. Otsest koostöödtehakse maakondlike projek-tidega, sealhulgas ka trau-made ennetamise projektiga. Tervist ei toodeta kuskil Tal-linnas ministeeriumis võiRapla maavalitsuse majas.See toimub ikka seal, kus ini-mesed elavad. Loodetavastijõuavad seadused ka vaja-dustele järele. Eeskätt uusrahvatervise seadus, mis täp-sustab omavalitsuste üles-anded. Sel aastal võetaksevastu rahvastiku tervisepolii-tika rakenduskava ning see-järel hakatakse ka seadustmuutma.

Tervisenõukogu (südame- ja veresoonkonnahaigusteennetamise programm)Liis-Mail Moora, maakonnaarst (esimees)Ülle Laasner, terviseedenduse peaspetsialistEva Riisalu, sporditöö peaspetsialistMari Põld, arstAili Laasner, maakonnahaigla ravijuhtMilda Möldre, tööinspektsiooni juhatajaLiidia Joasaare, tervisekaitsetalituse juhatajaAare Heinvee, vallavanemSirje Vaher, uimastiennetusnõukogu liigeErik Horn, spordiliidu tegevdirektorHannes Vald, Juuru valla volikogu esimeesMaret Tamme, perearstPilvi Pregel, pedagoog, TEK võrgustiku mentor

Uimastiennetusnõukogu (HIV/aidsi jauimastiennetusprogramm)Ülle Laasner, terviseedenduse peaspetsialist (esimees)Liis-Mail Moora, maakonnaarstEneken Allikmäe, psühhiaaterTiia Hansar, terviseõpetajate ainesektsiooni juhatajaPille Kuldkepp, psühholoogLiivia Vacht, logopeedSirje Vaher, „Majakas” projektijuhtMaris Lääts, põhikooli direktorAndres Muddi, kriminaalhooldusosakonna juhatajaMargus Kaldmaa, politseijaoskonna korrakaitsetalituse komissarEve Sirel, politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabelRauno Lett, kriminaaltalituse politseivaneminspektorKarin Ratas, noorsootöö peaspetsialistSirve Laineste, lastekaitsespetsialist

Traumanõukogu (vigastuste ennetamise programm)Ülle Laasner, terviseedenduse peaspetsialist (esimees)Aili Laasner, maakonnahaigla ravijuhtTalvi Ainsar, kodundusõpetajaTarmo Peterson, ettevõtjaAare Heinvee, vallavanemMargut Jõgisoo, politsei juhtivspetsialistValdo Jänes, liiklusohutuse spetsialistAune Kähär, lasteaia juhatajaMilda Möldre, tööinspektsiooni juhatajaSilvi Ojamuru, Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektorAavo Pruus, kiirabiosakonna juhatajaTõnis Ristmägi, päästeteenistuse juhtivinspektorAndres Tina, hooldekeskuse juhatajaKalle Toomet, omavalitsuste liidu juhatuse esimees, vallavanemToomas Tõnisson, MTÜ Kodanikekaitse Selts, juhatuse liigeHelle Nikonov, Punase Risti sekretärTiina Roosalu, naabrivalve koordinaator

Kuidas käsitleda terviseteematomavalitsuse tasandil?

Vigastuste ennetamise leht on traumaprogrammi osa ja seda rahastab Eesti Haigekassa

Tõnis Blank,maavanem

Maakonna arengukava üks eesmärke on suurendada siinelavate inimeste turvalisust. Turvalisus võiks olla meiekaubamärk, mille tulemusena suureneks kokkuvõttes kaelanike arv. Et inimesed tahaksid siin elada, siia jääda jajuurde tulla mujalt, et siin endale kodu rajada. Inimeste elu on turvaline siis, kui nad suudavad ohte kont-rollida. Turvalisus on inimese ja elukeskkonna vahelisteseoste ahel, mille käigus inimesed loovad ohutuks eluksoptimaalse keskkonna. Turvalisuse korral on füüsilisedohud ja moraalsed surved inimese kontrolli all. Turvalise keskkonna loomisega - algselt põhiliselt hai-guste ja vigastuste ennetamise alal - on Raplamaaltegeldud juba aastaid. Ja tunnustuseks meie inimesteheale tööle on maakonnale omistatud rahvusvaheline tur-valise kodukandi tiitel – Safe Community. Ainus Eestis jakogu Ida-Euroopa maades. Kogu maailmas on tänasekssellist tiitlit kandvaid paikkondi vaid saja ringis! Sellinetunnustus on aga samas ka kohustus, kohustus jätkata jalaiendada hoolivust inimeste suhtes. Rapla maakond on ka ainus Eestis, kus on valminud jaraamatuks köidetud ülevaade meie inimeste tervisest jaseda mõjutavatest teguritest – nn terviseprofiil. Turvalisuse võtmesõnaks on meil koostöö. Selleks on trau-manõukogu ja projekti „Majakas” eestvedamisel käivi-tatud Turvalise Maakonna programm. Selle koostamiselosaleb kuus töörühma. Teada-tuntud on terviseedendus-likud nõukogud oma programmidega, lisaks aga veel kolmuut üksust: psühhosotsiaalse keskkonna, kriminaalpre-ventsiooni ja kriisiabi nõukogu. Võiks ju arvata, et milleks nii palju jututubasid vaja on.Neis aga sünnivadki koostöösuhted, saadakse teada, mil-lega tegeldakse partnerorganisatsioonis, avanevad või-malused ühitada ressursid - nii rahalised kui ka inimres-sursid. Kaasatud on kaitseliit, vabatahtlikud tuletõrjeko-mandod, kirik, ohvriabi, haigla, külavanemad, sotsiaal-pedagoogid, psühholoogid, logopeedid, kohalik meedia,politsei, päästeteenistus, prokuratuur, naabrivalve japaljud teised. Kokkuvõttes valmib meil sel aastal turvalisuse prog-ramm, mis peaks hõlmama kõiki organisatsioone ja insti-tutsioone, kes vähegi inimeste turvalisuse eest vastuta-vad. Ja loomulikult on kesksel kohal inimene. Soovimeseda, et turvaline oleks nii külas kui ka kesklinnas. Tänan kõiki inimesi, kes oma aega, mõttetööd ja koge-musi on pannud sellesse ühistöösse!

Turvaline Raplamaa

RAPLA MAAKONNA VIGASTUSTE

ENNETAMISE PROGRAMM 2007

Panustades sel aastal suure ressursi valdade tervisenõu-kogude arendamisse, võib vigastuste ennetamise programm2007 saada otsese koostööpartneri rohujuure tasandil. EestiHaigekassa vastava projekti maksumus tänavu on 230000 kr. Tegevusi on nii otsesele sihtrühmale (lapsed, kogu elanik-kond) kui sidusrühmadele (valdade ja koolide tervisenõu-kogud, spordiinimesed- treenerid, kehalise kasvatuse õpe-tajad)

• Interaktiivsed näidendid lasteaedadele ja algklassidele “Õpintänaval liiklema” ja „112” (vt kuuluts lk 2-3)• XII terviseedenduslik konverents septembris (sport ja spor-diarmastus, ohutus sportides)• Kohalike omavalitsuste tervisenõukogude koolitused - 3 etap-pi: 8.-9.veebruar Toila sanatooriumis; 30.-31.august Toosikan-nul; oktoobris Raplas.• Kohalike omavalitsuste nõustamine turvalisuse küsimustes• Tervist Edendavate Koolide suveseminar Toosikannul 24.-25.august• Info Nädalises 2 x aastas (veebruar ja oktoober) ja vallaleh-tedes• Väikeprojektikonkurss lasteaedadele ja koolidele – märts 2007,oktoober• Oti nädal mai keskel Raplas, Järvakandis, Kohilas ja Mär-jamaal• Oti õpetajatekoolitus (vt artikkel lk 3)•Konkurss „Märka ohuallikaid!” õpilastele märtsis; laiemale ela-nikkonnale oktoobris.

Riiklikul tasandil on toodetud materjale, mida jaotab perearst -küsi!• Kõik lastevanemad saavad perearstilt brošüüri “Imikute javäikelaste vigastuste vältimine”

Töine hetk turvalisuse programmi protsessil. ÜLLE LAASNERI foto

10 10. veebruar 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA

Margut Jõgisoo

Oleme kõik kuulnud lauset“Meil puudub liikluskultuur”.Liikluskultuur algab liiklus-kasvatusest. Liikluskasvatussaab alguse kodunt. Sellealuseks on tähelepanu pöö-ramine ohutusele meie iga-päevases liiklemises.

Liikleja ei ole ainult auto-juht, vaid ka lapsevankris olevbeebi, aga samuti ka jalgrat-tur või mopeedijuht jt. Korra-lik käitumine liikluskeerisespeab kujunema harjumuseksigale liiklejale. Õiget harju-must aitab kujundada posi-tiivne eeskuju ja õpetamine.

Peame jälgima, et jalakäi-jatena oleksime liiklusesnähtavad - kandma helkuritja erksamate värvidega rõi-vaid, mis paistaksid auto-juhtidele silma. Lastele tulebselgitada, et mängimiseks jakelgutamiseks on vaja validakohad, kus oleks ohutu.

Et laps tunneks end liiklu-ses kindlana mitte ainulttäiskasvanu kõrval, on igalapsevanema ülesanne õpeta-da last kartusest üle saama.Tuleb näidata neile, kus jakuidas on ohutu teed ületada,kuidas liikuda kõnniteel võisõidutee ääres. Laps peab os-kama ohutult liigelda eelkõigekooli-, lasteaia- ja koduümb-ruses.

Vajalik on lapse õpetami-sega tegelda järjepidevalt!Õpetades peame arvestamalapse arengu ja kohaliku liik-

luskeskkonnaga. Tavaliseltkaob hirm liikuvate sõidukiteja tänaval liiklemise ees alles10aastastel lastel.

Alates 10. eluaastast või-vad lapsed jalgrattaga sõit-ma hakata sõiduteel. Sellekspeab aga Liikluseeskirja (LE)§ 230 järgi 10-15aastasel jalg-ratturil ja 14-15aastasel mo-peedijuhil olema kaasas ohu-tu sõidu võtete tundmist tõen-dav tunnistus ehk juhiluba.

Tähelepanu, mopeedijuhid!Mopeedi all mõistetaksekahe- või kolmerattalistsõidukit, mille sisepõlemis-mootori töömaht ei ületa 50m³ ja valmistajakiirus eiületa 45 km/h. Mopeedijuhilja tema sõidukil sõitjal peabolema peas kaitsekiiver. Sel-leks võib olla ka jalgratturi-kiiver. Mopeedi tehnoseisundpeab vastama valmistajanõuetele. Mopeedil peab eespõlema valge tuli.

16aastaselt ja vanemaltmopeedijuhilt juhiluba einõuta. Juhiloa saamiseks ke-vadel tuleks õpinguid alusta-da juba praegu. Jalgratturijuhiluba ei anna õigust sõitamopeediga. Jalgratta juhilu-be väljastavad koolid ja mo-peedi juhiluba autoregistri-keskus. Mopeedijuhiloa saa-miseks tuleb sooritada te-ooriaeksam ja sõidueksamisiku kooli asukohajärgses võiisiku elukohajärgses auto-registrikeskuse büroos. Kuimopeedijuhiloa taotlejal on

eelnevalt jalgratturi juhilu-ba, siis tuleb tal sooritadaainult sõidueksam. Juhti-misõiguse taotleja peab esi-tama eksamikomisjonile järg-mised dokumendid:1) avalduse;2) õpilaspileti, sünnitunnis-tuse või passi;3) kaks identset värvifototsuurusega 35×45 mm;4) lapsevanema (seaduslikueestkostja) kirjaliku nõusole-ku juhiloa saamiseks.

Teooriaeksami eest tulebtasuda riigilõivu 20 krooni.

Sõidueksami eest tulebtasuda riigilõivu 30 krooni.

Mopeedijuhiloa väljasta-mise eest tuleb tasuda riigi-lõivu 30 krooni.

Oleme kuulnud vanasõna”Rege rauta suvel, vankritparanda talvel”. Sellepärastvaatame juba praegu üle omatalvekorterisse paigutatudjalgratta ja mopeedi. Kasjalgrattal on töökorras pidu-rid ja signaalkell, vähemaltühe ratta mõlemal küljel kol-lane helkur, ees valge ja tagapunane tuli?

Jalgrattaga sõites on soovi-tatav peas kanda jalgratturi-kiivrit. Kiiver peab olemaparaja suurusega, kerge, mu-gav, reguleeritav ja erksavär-viline. Õige suurusega on kii-ver siis, kui see ei kuku kailma rihmata peast ära.

Austagem liikluses üks-teist. Ohutut liiklemist!

LIIKLUS

Liikluskultuur algabliikluskasvatusest

* Rapla linna ringristmikudon kenasti ümmargused jategelikult väga mõistlikke la-hendusi pakkuvad. Aga kessiis mäletab, et suunda tulebnäidata ringilt maha minnes,ja seda, et märk “Anna teed”kohustab ringilolija eesõigustaustama!?

* Kõige valulisem koht onminu jaoks Karmani-tagune.Seda eriti hommikutel, kuilapsed lähevad kooli. Olenseisnud edasi-tagasi või-malusi otsivate laste eestsuurte kaubaautode vaat-evälja ja püüdnud kätega ve-hkides autojuhtidele lasteolemasolust märku anda. Kaolen ise pidanud paaril kor-ral paluma mõnel kiirelt alg-klassimaja ette kihutanudisalt seletust, kuidas ta saabkindel olla, et tema teekondaei takista mõni etteastuv või-jooksev laps. Kas te usute, etongi nii - viin oma lapse majatreppi ja maailm on turva-

line!? Aga - kas see, kellel poleautot, usub seda samamoo-di… või peab värisema hir-mus, et äkki täna hommikuljuhtub mu lapsega midagitema kooliteel?

* Ka Märjamaal on oma kit-saskohad. Alevi peatänaval,Pärnu maanteel (see on Rap-la-Koluvere maantee lõik) onbussijaama ja kalmistu vahellõik, kus puudub kõnnitee jalõunapoolsete kruntide võrk-aiad ulatuvad sõiduteele niilähedale, et talvel pole ruumilumevallilegi, rääkimata jala-käijatele käiguraja jätmi-sest.

* Märjamaal palistavadKasti teed kenad kased, võ-rad üle tee liitunud. Ka siinpuuduvad kõnniteed ja talvelpeab jalakäija lumevalli ot-sas ronima, kui aina kõrge-maks muutuvad kiirbussidsama „metsarada” pidi ViaBaltica poole poevad või sealt

bussijaama tulevad. Kas tões-ti on see normikohane?

* Kasti ehk Valgu maanteeületab alevi serval üsna kõrgeendise Rapla-Virtsu raudteetammi. Miks seda „küngast”pole ära kasutatud täitema-terjalina sama tee ja Via Bal-tica ristmikul, kus Valgupoole suunduvad autod pea-vad vaba ülesõitu oodatesseisma (talvel sageli lume-pudrusel) tõusul ja siis vae-valiselt üle peatee ronima.Pealegi ei näe madalate masi-nate juhid pealinna poolt lähe-nevate sõidukite tulesid –need jäävad parajasti põrke-piiride varju, mis mullu pai-galdati. Aeg-ajalt on sellelristmikul kokkupõrkeid, kasurma on saadud. Olukordsoosib seda.

* Valgus, Märjamaa jaPäärdu tee nurgas on märjalajal mitmeruutmeetrine sü-gavapoolne veeloik. Külmagauhutakse vesi ja jäätükidpoolele ristmikule laiali.Järk-järgult see külmub, ko-bardub ja kogub lund. Ke-vadeks paras kühm valmis,mis sulab kaua. Kas leidubinseneri, kes mõistaks selleliustiku tekkimise ära hoida?

2006. aasta lõpus korraldas Rapla maakonna traumanõu-kogu konkursi „Märka ohuallikaid”, et aktiveerida inimesiebakohti ja ohuolukordi tähele panema ja sellest märkuandma. Seekord tulid kõik konkursitööd liiklusteemalised.Tänuks olid Tamrex Ohutuse poolt välja pandud auhinnad jaSportlandi kinkekaart. Konkursil osalejad, kelle töödestnoppeid on tehtud, soovisid siinkohal jääda anonüümseteks.

Noppeid konkursitöödest„Märka ohuallikaid!”

Valdo Jänes, liiklusohutusepeaspetsialist

Möödunud 365 päevast, miskandsid aastanumbrit 2006,olid Rapla maakonna teedel-tänavatel täis masendust jakurbust 62. Täpselt nii palju-del kordadel fikseeriti liik-lusõnnetusi, kus hukkus 12 jasai kannatada 85 inimest.

Tahan küsida: ”Miks needõnnetused juhtusid? Kasneed pidid juhtuma?”

Vaevalt keegi oskabki vas-tata kõikide juhtumite puhulüheselt, miks nii läks.

Kui aga vaadelda juhtumeideraldi, siis iga õnnetuse kohtaon selgituski olemas. Alati onolemas keegi, kes eiras min-git liiklusreeglit ja tagajär-jeks on traagika.

Kas oleme neid eksimusivõimelised vältima? Kindlas-ti oleme, aga kas ka tahame?

Põhiliseks põhjuseks onsaanud liigne kiirustamine,alati ei ole sel juhul tegemistpiirkiiruse ületamisega. Piis-ab, kui mitte arvestada il-mastikuolusid ja mõelda, etminuga ei juhtu mitte kunagihalba, saan iga olukorragahakkama...

39% juhtudel sõideti teeltvälja ja seda mitte talviste

teeoludega, vaid ka südasuv-el (graafikul tähisega K) –tagajärjeks 3 hukkunut ja 40vigastatut. Oleks tore, kui ki-iruskatsed jääksid ikka ral-liradadele, kus sõidukid on kakonstruktsioonilt turvalise-mad.

Vähemkaitstud liiklejad –jalakäijad, jalgratturid ja mo-peedijuhid – võtavad hullju-lgeid riske, kui pimedal ajal

lähevad teedele-tänavatelehelkuriteta ja valgustamata.Kahjuks ka mitte kõik moo-torsõidukijuhid ei taha neidvõtta kui võrdseid liikluspart-nereid ja tagajärjeks

(J, D, E) on 24% õnnetusi,hukkus 7 ja sai vigastada 15inimest.

Väärtustagem seda, mis onkordumatu ja habras – ELU!

Järelehüüd liiklusaastale 20062006. aastal juhtunudliiklusõnnetustevõrdlustüüpide järgi

Liiklusõnnetuste tüüpide tähised: A – vastassuunalised moo-

torsõidukid; B – mootorsõidukid külgedelt; C – mootorsõidukid

samast suunast; D – jalgrattaõnnetused; E – mopeediõnne-

tused; I – metsloomaga õnnetused; J – jalakäijaga õnnetused;

K – ühe sõiduki õnnetused, teelt väljasõit; L – ümberpaisku-

mine teel

Näidendit saavad tellida lasteaiad ja algkoolid tel 484 1124

11Nädaline 10. veebruar 2007 TERVISE EDENDAJA

TULEOHUTUS

OTSI OTTI

Tõnis Ristmägi,Raplamaa päästeteenistusejuhtivspetsialisttonis.ristmagi@rescue.ee

Uudse projekti “TULE-

OHUTU KODU 2007“ alga-tamisel sai otsustavaks kurbstatistiline tõdemus - igalaastal hukkub Eestis tuleõn-netuste tõttu keskmiselt 140inimest. 2006. aastal hukkustuleõnnetustes 160 inimest. Peamisteks põhjusteks onhooletus lahtise tule kasuta-misel ja hooletu suitsetami-ne, küttekollete nõuetele mit-tevastav kasutamine või valepaigaldus, aga samuti kat-kised elektriseadmed. Uut laadi probleemidele lä-henemine on päästeala

töötajate tehtavad kodukü-

lastused. Kodukülastusteeesmärgiks on nõustada ini-mesi nende kodus just nendeindividuaalsetest vajadustestlähtuvalt. Soovitakse juhtidainimeste, kohalike omavalit-suste ja avalikkuse tähelepa-nu peamistele probleemideleja otsida võimalusi lahen-duste leidmiseks. NB! Kodukülastuste käi-

gus kedagi ei trahvita. Pääs-teala töötajate tegevus oninformatiivne. Nõustatakse,kuidas elanik ise saaks omakodu tuleohutumaks muuta.Tutvustatakse eluruumidestoimunud tulekahjude enam-levinud põhjuseid. Projektiüldine eesmärk on teavitadainimesi, kohalikke omavalit-susi ja avalikkust kodudesaset leidvate tuleõnnetustepõhjustest ja potentsiaal-setest ohuallikatest ninganda nõu tuleohutuse taga-misel kodudes. Selle aasta algusest toetabennetustööd ka päästeala

infotelefon 1524. Infotele-foni kaudu on võimalik saadateavet tuleohutusejärelevalveinspektorite kontaktandmeteja vastuvõtuaegade kohta.

Samuti saab teavet ennetus-alaste ürituste, ennetustöökorraldajate ja kohalike pääs-tekomandode kohta. Kõikide kavandatavate tege-vuste läbiv sõnum on see, etkahjutuli saab alguse pisias-jast ning õnnetusi võib juhtu-da igaühega. Turvalisuse ta-gab see, kui oled ette valmis-tatud. Ettevalmistus tähen-dab siinjuures nii teadmisi,

oskusi kui ka vahendeid. Kodukülastuste planeeri-mine koostöös kohalike oma-valitsustega on juba alanud.Kodukülastusi koos sotsiaal-töötajatega planeeritakseveebruaris ja märtsis. Märtsi lõpus toimub mee-diakampaania suitsuanduripropageerimiseks. Suvepe-rioodi mahub tuleohutus-alaste infopäevade kor-

raldamine omavalitsustekaudu, ka hakkame suvel in-imeste endi sooviavaldustealusel kodukülastusi tegema.Projekti lõppemisel tehaksekokkuvõtted sellest, millistmõju see elanikkonnale aval-das. Tagasisidet projekti tule-muslikkusest antakse koos-tööpartneritele ja meediakaudu ka avalikkusele.

Väikesed lapsed

Kas telefoni lähedal on hädaabi number?

- üldine hädaabinumber (112)

- politsei (110)

Mürgitused

- kas kodus on lukustatav esmaabikapp,

ravimikapp (-sahtel)

- kas kodukemikaalid on lukustatavas kapis või

piisavalt kõrgel

- kas kemikaalid on originaalpakendis

(mitte limonaadipudelis vms)

- kas alkohoolsed joogid on lastele

mittekättesaadavad

- kas toataimed on mittemürgised

- kas kodus on meditsiinilist sütt

Tule- ja elektriõnnetused

- kas korteris (majas) on suitsuandur

- kas see on õigesti paigaldatud

- kas pliidil on lastekaitse

- kas kraanid on segistiga (kuumaveepõletused!)

- kas sauna keris on kaitsega

- kas seinakontaktid on turvapistikuga või muul

moel kaitstud

- kas elektrijuhtmed on kinnitatud ja jalust ära

- kas juhtmed on terved

- kas tuletikud on lastele kättesaamatus kohas

Kukkumised

- kas akendel on piiravad kinnitid

- kas rõduuksel on kinniti

- kas WC ja vannitoa uksel on väljast avamise

võimalus

- kas vannitoas on libisemist takistavad matid

- kas treppidel on käsipuud

- lastetrepp

- libisemistakistus trepil

- kas põrand on mittelibe

- kas mööbli teravad nurgad on kaetud

- kas ohtlikud esemed (noad, käärid, tööriistad)

on ohutus kauguses

Liiklusõnnetused

- kas autos on turvaiste

- kas laps kasutab rattaga sõites kiivrit

- kas lapsed kasutavad helkurit

- kas mänguväljak on kaitstud autoliikluse eest

- kas elamurajooni sees on piisav kiirusepiirang

Esmaabi

- kas kodune esmaabikapp on piisavalt varustatud

Uued tuuled päästealal:“Tuleohutu Kodu 2007“

Koduõnnetuste vähendamise

kontrollküsimustik

Kokkuvõte: Kui kõik vastused ei ole JAH märkega, tuleb

turvalisuse nimel veel tegutseda. Kui aga kõik vastused olidjaatavad, on väga vähe tõenäoline, et teie laps saab vigas-

tada.

Toomas Tõnisson

Igapäevases elus tulevadlapsed endaga hästi toime.Kui külm hakkab või nälgnäpistab, on võimalik saadakaitset ja lohutust lähedalolevalt täiskasvanult. Enteksinu situatsioon tundubuus ja hirmuäratav. Lastelpuuduvad varasemad koge-mused.

Juba aastaid korraldameOtipäevi. Milleks need? Usu-me, et lasteaedade lastele jaka õpetajatele on selline tee-mapäev parim moodus meel-de tuletada metsatarkusi jaleia-mind-kiiremini nippe.

Me eeldame, et laps käitubähmiolukorras ratsionaalseltja kasutab olukorrast väljatulemiseks mõistust.Kahjuks on see aga harva nii.Otipäevadel õpitu võib ek-sinud lapsele suureks abiksolla.

Otipäevast võtavad osa kõikasjaomased inimesed, kestulevad meile appi, kui meoleme hätta sattunud. Eriva-rustust näitab politsei ja se-letab, kuidas saab neid kii-resti appi kutsuda. Pääste-teenistus demonstreeribpäästeautot. Kaitseliidu eri-organisatsiooni naiskodu-kaitsjad aitavad toitlusta-

misega ning kaitseliitlasedseletavad, mil moel nad hä-dasolijaid aitavad.

On selge, et need lapsed, keson kursis Otsi Otti kuldsetereeglitega ja Otsi Otti kursu-sel õpitu omandanud ja sealräägitu meelde jätnud, saa-vad looduses eksides ja hättasattudes paremini hakkama.

Ka käesoleva aasta maistoimuvad Otipäevad mitmesmaakonna asulas. Annameneist enne lehes teada, et kakodused lapsed saaksid ko-hale tulla.

Lisaks on algklasside õpi-lastele mõeldud Otsi Ottiviktoriin, mille peavõiduks on

osalus Otsi Otti suvises laag-ris.

Plaanides on ka seeniorideOtipäevad. Meie maakonnasja mujal on viimastel aasta-tel mitmed eakamad inime-sed metsa eksinud. Eakatelemõeldud seenioride Otipäe-vad korraldame koostöös val-lavalitsustega.

Sel aastal korraldame Rap-lamaa traumanõukogu, JaanTõnissoni Instituudi ja Koda-nikukaitse Seltsi koostöönaOtsi Otti õpetajate koolituse.Koolituse eesmärk on, et igaslasteaias ja algkoolis oleksoma nn otiõpetaja.

Õppige Otti otsima

JAH EI

12 10. veebruar 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA

NAABRIVALVE

Tiina Roosalu,Eesti Naabrivalve Raplamaaprojektijuht

Heameel on tõdeda, et kurite-gevus on maakonnas üldiseltvähenenud ja tõusnud on kuri-tegude avastamise protsent.Siiski kuuleme iga nädaluudistest sissemurdmistestja vargustest korteritessening eramutesse.

Samas on inimestel endillihtsate ja väheste vahendite-ga võimalik oma kodu turvali-sust suurendada. Vargustevastu kahjuks mingit saja-protsendiliselt toimivat rohtumeil kahjuks pakkuda pole.Aga varaste elu on võimalikpalju raskemaks ja vargusetoimepanekut neile märksariskantsemaks teha küll. Siin-kohal toomegi välja mõnednõuanded ja näpunäited, misaitavad nii enda kui ka naab-ri kodu kaitsta.

* Lukusta alati (korter)ma-ja välisuks - ka juhul, kui kee-gi teine on selle lahti jätnud.

* Kui (korter)majal ei olelukustatavat välisust, siisoleks viimane aeg elanikudkokku kutsuda ja luku pai-galdamist arutada.

* Lukustatud uksed teevadvõõrale majja sisenemise ras-kemaks ja aeganõudva-maks.Võimalusel varustageuksed kahe hea turvalukuga.

EESTI PUNASE RISTI RAPLAMAA SELTS

* korraldab asutuste, ettevõtete, seltside ja ühin-

gute tellimusel tunnustatud õpetajate ja õppe-

materjalidega esmaabi põhikursuseid kestusega

16 tundi ja esmaabi lühikursuseid kestusega 8

tundi.

Kursused on tasulised ja osalejad saavad pärast

testi sooritamist tunnistuse, põhikursuse lõpeta-

jad ka eurosertifikaadi. Kursused viiakse läbi

gruppidele suurusega 10-16 inimest

* alustab eelregistreerimist märtsis 2007 toimu-

vale ettevõtte esmaabiandjate põhikursusele

kestusega 16 tundi ja täiendkursusele kes-

tusega 8 tundi

* võtab vastu

lasteprojekte koolivaheaegade sisustamiseks

päevatäitelaagritena

* võtab vastu avaldusi

õnnetuseks valmisoleku rühma

vähemalt 21 a vanustelt seiklushimulistelt soo-

vijatelt.

Hädaabi, kiirabi, gaasiavarii 11224 h tasuta!

Päästeala infoteenistus 1524Päästealaga seotud informatsioon24 h ööpäevas. Tavakõne tariif.www.rescue.ee

Politsei 11024 h tasuta!www.pol.ee

Perearsti nõuandekeskus 1220Üleriigiline telefon, meditsiinilinenõu 24 h ööpäevas eesti ja vene keeleslauatelefonilt 5 min helistajale tasuta,mobiililt paketipõhine minutihind 1. minutist.www.haigekassa.ee/raviasutusele/1220/

Keskkonnainspektsioon 1313Ebaseaduslik metsaraie, jäätmed,massiliselt surnud loomad-linnud,julm loomade kohtlemine, keskkonna-reostus jms 24 h, tasutawww.kki.ee

Mida paremad on lukud, sedaraskem, aeganõudvam ja mü-rarikkam on selle avamine.Samas ei ole uhketest ja tuge-vatest lukkudest kasu, kuiuks ise on kergesti lõhutavastmaterjalist.

* Sulge alati aknad, kui ko-dust lahkud! Aknad ja uksedon vargale põhilised sisse-pääsu võimalused. Jättes var-gale võimaluse hõlpsalt maj-ja või korterisse tungida, eijäta ta seda kindlasti kasu-tamata.

Väga palju aitab turvali-suse parandamisele kaasa kanaabrite omavaheline suht-lemine. Ühine tegutsemine,

naabri varal silma peal hoid-mine ja kahtluse korral otsus-tavalt reageerimine on see,mida propageerib ka EestiNaabrivalve.

Lisaks kuritegevuse enne-tusele tegeleme ka heakorra,tänavavalgustuse, liikluskor-ralduse ja teiste terviklikkuelukeskkonda puudutavateteemadega. Tänaseks on ühin-gu abiga loodud üle 332 naab-rivalve sektori, kus iga päevnende valdkondadega tege-leme.

Ühing pakub sektori liik-metele nõustamist ja tuge,koolitusi ja infopäevi. Samu-ti on võimalus naabrivalveümarlaudades õppida ükstei-

se kogemustest. Naabrivalveon kogukonna ühistegevuseüks vorme, kus tegeldaksekogukonna heaolu igakülgseparandamisega. Turvalisusesuurenemine on selle üks lisa-väärtusi!

Kui kellelgi tekkis suuremhuvi naabrivalve liikumisevastu, siis tuleks võtta ühen-dust Eesti Naabrivalve ühin-gu telefonil 652 2522 või 5023852 ning e-mailigainfo@naabrivalve.ee

Meie koduleheltwww.naabrivalve.ee saatelugeda ka täiendavalt soovi-tusi ja nõuandeid enda ja omakodu turvalisuse suurenda-miseks.

Hoidke oma varal silm peal!

Eesti Energia rikketelefon 1343Kõneminut vastavalt kõneoperaatori hinnakirjale (ei ole tasuta!)www.energia.ee

UsaldustelefonEesti keeles (16.00-02.00) 126Vene keeles (19.00-23.00) 127Tavakõne tariifwww.usaldus.ee

Maanteeinfokeskus 151024 h, tasuta teave sõidutingimuste,teeremontidega seotud liiklustakistusteja võimalike sõidumarsruutide kohtawww.mnt.ee

Autoabi (tasuline!) 188824 hwww.autoabi.ee

Noorte nõustamiskeskus 485 6263Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus 489 4310Ohvriabi 489 0455Rapla haigla registratuur 489 0710

489 0711Kriisikomisjoni telefonKäivitatakse ainult hädaolukorra puhul!

Helista, kui vajad abi!

Tänaseks on ühingu abiga loodud üle 332 naabrivalve sektori. Pildil maja Mahlamäel, milleelanikud on ühinenud naabrivalvega. ARVO KULDKEPI foto

Koduõnnetuste vähendamise

kontrollküsimustik Vanurid

Kas telefoni juures on nähtaval hädaabinumbrid?

- üldine hädaabinumber 112

- politsei 110

Mürgitused

- kas kasutad ravimiandjat

Elektri- ja tuleoht

- kas hoones on suitsuandur

- kas suitsuandur on õigesti asetatud

- kas hoones on kustutusvahendid

- kas sauna keris on kaitstud

- kas kerise ülekuumenemise ohtu on arvestatud

- kas elektriseadmed ja -juhtmed on korras

- kas suitsetatakse voodis

Kukkumised

Koduabi:

- kas igapäevased esemed on lihtsalt kättesaadavad

- kas kodus on tugev ja püsiv majapidamisredel

Põrand:

- kas põrand on libisemiskindel

- kas vaipade all on libisemistakistus

Pesuruum ja saun:

- kas põrandal ja vannis on libisemistakistus

- kas on tugi või kaitsekäepidemed või piirded

Sisemised koridorid:

- kas kõndimistee on vaba

- kas elektrijuhtmed on kinnitatud ja tee pealt ära

- kas uste lävepakud on piisavalt madalad

Trepid:

- kas on käsipuud

- kas trepid on korras (lauad kinni, vaibad kinnitatud,

servaliistud)

Valgustus:

- kas valgustus on piisav

- kas trepikojas on piisavalt valge

- kas lüliteid on piisava tihedusega

- kas on olemas öövalgus

Jalanõud:

- kas sussid on sobivad

- kas välisjalanõud on turvalised (mittelibedad)

ja korras

Koduõu:

- kas õuetrepp on vaba

- kas trepp on talvel piisavalt liivatatud

Liiklusohutus:

- kas autos kasutad turvavööd

- kas jalgrattal kasutad kiivrit

JAH EI

Kokkuvõte: Kui kõik vastused ei ole JAH märkega, saab

ohutuse nimel veel tegutseda.

�