Antony MasonToimetaja John T. Spike

LÄÄNE KUNSTI

AJALUGU

Eelajaloost 21. sajandini

Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann

5 Sissejuhatus

ALGUPÄRA

6–7 Eelajalooline kunst

ANTIIKMAAILM

8–9 Antiikaja Lähis-Ida 10–11 Egiptuse arhitektuur ja maalikunst 12–13 Egiptuse skulptuur 14–15 Egeuse kunst 16–17 Kreeka arhitektuur 18–19 Kreeka skulptuur 20–21 Kreeka keraamika 22–23 Rooma skulptuur 24–25 Rooma arhitektuur 26–27 Rooma maal ja mosaiik

KESKAEG

28–29 Varakristlik ja bütsantsi kunst 30–31 Romaani arhitektuur 32–33 Varakeskaegne kunst 34–35 Gooti arhitektuur 36–37 Gooti kunst 38–39 Cimabue, Duccio ja Giotto 40–41 Rahvusvaheline gootika

RENESSANSS

42–43 Vararenessanss. Itaalia arhitektuur 44–45 Vararenessanss. Firenze skulptuur 46–47 Vararenessanss. Itaalia maalikunst 48–49 Vararenessanss Alpidest põhja pool 50–51 Michelangelo ja kõrgrenessansi skulptuur 52–53 Kõrgrenessanss. Itaalia maalikunst 54–55 Kõrgrenessanss. Põhjapoolne maalikunst

BAROKIST VALGUSTUSAJANI

56–57 Caravaggio ja realistlik kunst 58–59 Suurejoonelised dekoratsioonid 60–61 Velazquez ja hispaania maalikunsti

kuldaeg 62–63 Vermeer ja igapäevaelu kujutavad

hollandi maalikunstnikud

64–65 Rembrandt ja hollandi portreed kuldajal 66–67 Poussin ja 17. sajandi

prantsuse kunstnikud 68–69 Bernini ja 17. sajandi

euroopa skulptuur 70–71 Barokk- ja rokokooarhitektuur 72–73 18. sajandi skulptuur rokokoost

valgustusajastuni 74–75 Watteau ja rokokooajastu 76–77 Postkaardid Itaalia-reisilt 78–79 Valgustusajastu maal ja graafika

TRADITSIOON JA UUENDUSLIKKUS

80–81 Uusklassitsistlik maal ja skulptuur 82–83 Romantism 84–85 Romantiline maastikumaal 86–87 Realism 88–89 Realistlik maastikumaal 90–91 19. sajandi maalikunst 92–93 Impressionism 94–95 Hilisimpressionism 96–97 Postimpressionism 98–99 19. sajandi skulptuur

KAASAEGNE MAAILM

100–101 Sümbolistid 102–103 Nabiid ja foovid 104–105 Picasso 106–107 Ekspressionism 108–109 Esimesed abstraktsionistid 110–111 Seitse kaasaegse arhitektuuri maailmaimet 112–113 Sürrealism 114–115 Figuur 20. sajandi maalikunstis 116–117 20. sajandi skulptuur 118–119 Abstraktne ekspressionism.

Sõjajärgne abstraktne maalikunst 120–121 Pop- ja op-kunst 122–123 Uued kunstialad – uued suunad

124–128 Register

Sisukord

Sissejuhatus

Pilt hauakambri seinalt, ligikaudu aastast 1350 eKr, lk 11

Leonardo joonistus Inimkeha proportsioonid (Vitruviuse järgi) lk 52

Lääne kunstil on 30 000 aasta pikkune ajalugu. Veel enne põgusamaidki tsivilisatsioonimärke andsid inimolendid kuju miniatuursetele skulptuurikestele ja maalisid ebatavalise osavusega koopaseinale loomakujutisi. Sajandeid arvati, et kunstniku eesmärgiks on ümbritseva maailma võimalikult täpne kujutamine – marmorist tahutud või lamedale pinnale maalitud illusioonid reaalsusest. Ent kunst oli ikka ja alati midagi enamat kui üksnes imitatsioon. Kunst oli võimalus maailma defineerida, inimeksistentsi olemust kommenteerida ja väga sügavaid emotsioone väljendada. Kunstiajaloo viimased sada viiskümmend aastat toovad järjest kiiremas tempos ilmsiks, et selleks leidub õige mitmeid võimalusi, ja kõik need võimalused on kunstniku ees valla.

Pollock tilgutas, nõristas, pritsis ja plärtsas värvi otse purgist (lk 119)

110 KAASAEGNE MAAILM: SEITSE KAASAEGSE ARHITEKTUURI MAAILMAIMET 1880–1930

Ülal: Londoni kuulus kellatorn Big Ben kõrgub Westminsteripalee ja Parlamendihoone kohal.

All: Sydney Ooperimajal on erilineasukoht Sydney sadamas, otse sillakõrval.

Sagrada FamiliaSagrada Familia (Püha perekonna)kirik Hispaanias Barcelonas onmaailma ebaharilikumaid hooneid.Alustatud aastal 1879, on seearhitekt Antonio Gaudí (1852–1926)kõige kuulsam töö. Gaudí töötasstiilis, mis kannab nimetust artnouveau (uus kunst), mis oliEuroopas 1890–1914 tõeliseksmoehulluseks. Art nouveau’ ees -märgiks oli rajada kujunduslikusmõttes täiesti uus lähenemisviis, milpoleks mineviku stiilidega midagiühist. Nii ka Sagrada Familia puhul –ent kiriku valmisehitamine osutus niikõvaks pähkliks, et pühakoda onsenini pooleli.

Ligikaudu viimased 200 aastat on muutused arhitektuuristiilidestoimunud käsikäes uute ehitusmaterjalide väljaarendamisega.Terase-, betooni- ja klaasitootmise edusammud on lubanudarhitektidel mitte üksnes kõrgemaid hooneid kavandada, vaidmaterjale ka märksa skulptuursemal viisil kasutada. 19. sajandijooksul kujunes arhitektidel tunne, et minevikule omasteststiilidest oleks parem vabaneda, ja nad eemaldusid algupärasestvanade kreeklaste poolt kehtestatud mudelist, ehkki täielikult poleseda senini hüljatud. 20. sajandil oldi juba nii enesekindlad, etehitati ükskõik millise meelepärase kuju ja vormigakonstruktsioone. Siiski säilivad praktikas alati teatavad piirangud.

arhitektuuri imetSeitse kaasaegse

Paremal: Sagrada Familia betoon -fassaad sai inspiratsiooni puisteliivastning tornid maisitõlvikutest.

Sydney OoperimajaIga linn sooviks endale sümbolit, mille järgiülejäänud maailma silmis eristuda. Austraalia suurimlinn Sydney saavutas selle soovi täitumise tänuOoperimajale. Hiigelsuuri merikarpe meenutavatekatuste omapärase kobara projekteeris taaniarhitekt Jørn Utzon (sünd. 1918), kes esitas omavõistlustöö aastal 1955. Ehitus osutus oodatustraskemaks ja kallimaks ning 1966. aastal ütlesUtzon projektist lahti. Viimaks leidsidinsenertehnilised probleemidsiiski lahenduse ja SydneyOoperimaja avas 1973. aastalkülastajatele uksed.

Vasakul: 80-korruselise maja

kõrguseni küündivaainulaadse Eiffeli

torni kumeraltahenev kuju on

jäänud täna -päevani Pariisi

sümboliks.

Eiffeli tornEiffeli torni püstitamist alustatiaastal 1887 ning kõigest kaheaasta pärast kõrgus see jubaPariisi kesklinna tänavate kohalkui moodne imetegu ja tollanemaailma kõrgeim ehitis. Eiffelitorn oli Prantsuse revolut sioonisajanda aastapäeva aukskorraldatud Pariisi 1889. aastamaailmanäituse keskneekspositsioon. Torn sai nimearhitekti, suurepäraseprantsuse inseneriAlexandre-Gustave Eiffeli(1832–1923) järgi.

Parlamendihoone1834. aastal hävis Londoni endine parlamendihoonetulekahjus (vt lk 85). Hoone ehitati uuesti üles keskaegsestgooti stiilist (vt lk 34–35) tuletatud uusgootikas – vägagierinevas stiilis, võrreldes uusklassitsistliku stiiliga, millesteostati selle ajajärgu teisi üldkasutatavaid hooneid. Valikpolnud juhuslik, sest uusklassitsistlikus stiilis olid AmeerikaÜhendriikide Valge Maja ja Kongressihoone ning Britannialeoli Ameerika iseseisvumine pinnuks silmas. Arhitekt CharlesBarry (1795–1860) uusgootikas kavand valiti välja 97võistlus töö hulgast; parlamendihoone ehitus algas 1840. ja lõppes 1852. aastal.

PilvelõhkujaTerminit pilvelõhkuja kasutati hoone kohtaesmakordselt Ameerika Ühendriikides1890. aastatel. Kümne viimase aastajooksul venisid kontorihooned ühakõrgemaks ja kõrgemaks. Võimalikuks saisee tänu raudkarkasstehnoloogiaarengule – rauast „skelett” võttis hooneraskuse enda kanda ning seintele jäiüksnes eesriide roll. Kui raskust oleksidpidanud kandma seinad, oleks hoonesaanud ehitada ainult ligikaudu viiekorruse kõrguseks. Teiseks pöördelisetähtsusega teguriks oli liftileiutamine – esimese lifti leiutasElisha Otis New Yorgis 1857. a.Ilma liftita puudunuks kõrghoonelpraktiline väärtus. Kuna paljudsuurfirmad hakkasid üksteist ületrumbates peakorteri jaoks ainakõrgemaid ja toretsevamaidtornmaju ehitama, sai NewYorgist pilvelõhkujate linn.Chrysleri autofirma valispeakorteri jaoks moeka artdeco stiili, arhitektiks oliWilliam van Alen(1883–1953).

111KAASAEGNE MAAILM: SEITSE KAASAEGSE ARHITEKTUURI MAAILMAIMET 1880–1930

All vasakul: 1929.aastal valminud

Chrysler Buildingedestas kõrguselt

seni maailmakõrgeima hoone

tiitlit kandnudEiffeli torni, aga

juba 1930. aastaltrumpas EmpireState Buildingmõlemad üle.

All: Notre Dame du Haut on paksude välisseintega, mida augustavadnäiliselt juhusliku paigutusega pisikesed aknaavad, mille tavalisestja värvilisest klaasist ruutudest immitseb hämarasse ja rahulikkuinterjööri loomulikku valgust.

Maale eksponeeritaksekaldteede äärsetelseintel ja nendegakülgnevates ruumides.Püsikollektsioonihulka kuulub teistehulgas näiteks kaPicasso, Braque’i,Kandinsky, Mondrianija Modigliani töid.

Vaateaken: FRANK LLOYD WRIGHT, GUGGENHEIMI MUUSEUM NEW YORGIS

Notre Dame du HautŠveitsi päritolu prantsuse maalikunstnikku Charles-Édouard Jeanneret-Gris’d(1887–1965) tuntakse rohkem kunstnikunime Le Corbusier all. Rahvusvahelisetuntuse saavutas ta tänu Pariisi 1925. a kaasaegse dekoratiiv- ja tööstuslikukunsti rahvusvahelisele näitusele, mille jaoks ta kavandas ultramodernse ülenivalge kuubikujulise elamu. See oli hilisema modernismi eelmaik. Le Corbusierkogus kuulsust radikaalselt funktsionaalse disainiga, ta kasutas betooni jatahvelklaasi ning jättis kindlakäeliselt kõrvale kõik ehisasjakesed. Notre Damedu Haut on siiski erand. 1955. aastal valminud Notre Dame du Haut onmäetipus asuv palverännukabel Kagu-Prantsusmaal Ronchamp’is. Hoone, millejuures ei tähelda naljalt ühtki täisnurka ning mille valatud betoonist katusetugevalt kaarduv kuju on inspireeritud vähi koorikkestast, on Le Corbusier’ülejäänud töödest märksa skulpturaalsem ning selle ülimalt spirituaalneüldmulje pälvib rohkesti imetlust.

Hoone seeskulgeb kaldteekatkematuspiraalina läbikõikide korruste.Hoonet onvõrreldud valgeteokojaga.

Eksterjöör näeb välja nagu valgete betoon -paelte koonusjalt allapoole ahenev kogum.1959. aastal oli selline kuju hoone jaoksrevolutsiooniliselt uuelaadne.

Ameerika andekamaid kaasaegseid arhitekte Frank Lloyd Wright (1867–1959) töötasnoorpõlves koos pilvelõhkujate pioneeri Louis Henry Sullivaniga (1856–1924), kes uskuskindlalt, et hoone välimuse peab dikteerima funktsioon. Funktsioon on Wrighti kõikideshoonetes määrava tähtsusega, nagu ka loodus, millel ta uskus olevat põhilise ravivõime. Solomon R. Guggenheimi Muuseum – kaasaegse kunsti muuseum New Yorgis – oli Wrighti üksviimaseid projekte ja valmis aastal 1959.

Loomulik valgus tulvabhoonesse läbi keskset aatriumi

katva klaaskatuse.

114 KAASAEGNE MAAILM: FIGUUR 20. SAJANDI MAALIKUNSTIS 1930–1950

Ülal: Andrew Wyethi kuulus maal Christina maailm(1948) kujutab Ameerika maaidülli, mille rahulikustilust aimub üksindust ja masendust. Tegelikult onmaalil kujutatud naisel alakeha halvatud.

Figuur

Edward HopperEdward Hopperi (1882–1967) maalid on otsekui 20. sajandi esimese poole Ameerika suurlinnaelukajastus. Enamik stseene leiab aset veidravõitutugeva külgvalgustusega hämarates ruumides;võimalik, et käimas on koosolek või mingi muuüritus – Hopperi maal on pigem nagu kaader 1930.aastate põnevusfilmist. Mõne maali meeleolus ontunda pinget või ähvardust, teised kujutavadtüdimust või üksildust. Hopperi stiil on ülejäänutestselgelt eristuv ja torkab kohe silma: ta kasutabsuuri ühetoonilisi värvipindu, figuurid aga onmaalitud osavalt, kiirete pintslilöökidega. Värvidevalik on piiratud ja tonaalsus sünk. Hopper esindaburbanistlikku realismi, mille märksõnaks on visadus– unikaalselt ameerikalikku realismi, mis pärinebjust Hopperi-aegsest Ameerikast.

Maa-AmeerikaTuginedes selliste ameerika kunstnike nagu Thomas Eakins (vt lk 86) rajatud kõrgetasemeliserealismi traditsioonidele, andsid Ühendriigid maailmale hulgaliselt silmapaistvaid 20. sajandifiguratiivseid maalikunstnikke. Peamiselt Iowas töötanud maalikunstnik Grant Wood(1891–1942) leidis mõjutusi flaami kunstnikelt nagu Jan van Eyck (vt lk 49). Maastikke japortreesid maalis ta sihilikult soliidses, veidi naiivses laadis. Woodi kuulsaim teos on farmerija ta naise portree nimetusega Ameerika gootika (1930). Andrew Wyeth on 20. sajandiAmeerika tuntumaid ja populaarsemaid realistlikke maalikunstnikke. Ta kujutab Pennsylvaniasasuva kodulinna Chadds Fordi ümbrust ja asukaid ning oma suvekodu Maine’i osariigisCushingis. Tihtipeale valitsevad tema töödes inimeste ja maastiku vahel ebaharilikud, vahelrahutukstegevad suhted; pildil on alltekst, mis lisab maalile killukese intrigeerivat salapära.

Võib-olla trügisid kubism ja abstraktne kunst traditsioonilisefiguratiivse maali moodsate kunstivoolude seas esiplaanilt veidikõrvale, kuid uus mood ei vallutanud kaugeltki kõiki kunstnikke. Jategelikult ka mitte kogu üldsust, kelle kunstimaitse jäi ikkatraditsiooniliseks – ja üldsuse hulgas oli palju neid, kes ostsid pilteja võimaldasid kunstnikel elatist teenida. Seega säilis figuratiivsemaali viljelejatel alati kindel koht. Mõned kunstnikud eksperimen -teerisid figuratiivse laadiga, kaasates sinna kaasaegse kunstimoevooludest pärit elemente – nagu oli lugu näiteks Francis Baconija ekspressionismiga. Teised jätkasid maalimist traditsioonilises,tehniliselt viimistletud laadis. Nende hulgas oli ka ameerikakunstnik Andrew Wyeth (sünd. 1917). Figuratiivse maali pikaleajaloole vaatamata demonstreerisid sellised kunstnikud naguAmedeo Modigliani ja Edward Hopper, et maailma kujutamiseks läbiisikupärase vaatenurga leidub endiselt järjest uusi võimalusi.

20. sajandi maalikunstis

Ülal: Hopperi maal Öökullid (1942) rõhutab suurlinnaüksildust – tühjal tänavalasuvas baaris mõlgutavad mõtteid kolm hilisõhtust klienti.

Ülal: Pietro Annigoni (1910–1988) oli rahvusvahelisetunnustuse võitnud itaalia portretist, seda suuresti tänukuulsale kuninganna Elizabeth II portreele (valmisaastatel 1954–1955). Annigoni portreteeris ka presidentJohn F. Kennedyt ja paavst Johannes XXIII. Juuresolevmaal on 1946. a valminud autoportree.

115KAASAEGNE MAAILM: FIGUUR 20. SAJANDI MAALIKUNSTIS 1930–1950

Poisi kujutis ei puutuüheski punktis emakujutisega kokku,otsekui rõhutades nendelahusolekut.

Vasakul: Sellejahmatamapanevakuvandi, millepealkiri on lihtsaltMaal, lõi FrancisBacon aastal 1946,kohe pärast Teisemaailmasõja lõppu.Maal kujutab mingitvalitsevast kihistpärit tegelast, keson küll pooleldivihmavarju allapeitunud, agapaistab toimepandudlihunikutöö eestsiiski vastutustkandvat.

Gorky perekond olitürgi-armeeniapäritolu, sedaväljendab emariietus. Arshile Gorkytuli Ühendriikidesse1920. aastal.

Vaateaken: GORKY, KUNSTNIK JA TEMA EMA

Paljud kunstnikud töötasid elu jooksul mitmes laadis, nii figura -tiivses kui ka abstraktses, ja vahel mõlemas korraga. Ameerikakunstnik Arshile Gorky (1904–1948) maalis pilti Kunstnik ja temaema ligemale kümme aastat (1926–1936). Nende aastate jooksuluuris ta ka abstraktset kubismi. Hiljem sai ta tuntuks Miró stiiligasarnanevate (vt lk 113) sürrealistlike maalidega ning abstraktseekspressionismi teerajajana (vt lk 118–119).

Maali aluseks oli Armeenia genotsiidis(1915–1918) hukkunud emast veidiaega enne surma Armeenias tehtudfoto; Gorky oli pildistamise ajal allespoisike.

Francis BaconBriti kunstnik Francis Bacon (1909–1992) sai kuulsaks maalikunstitemaatikasse toodud ebatavaliste metsikuste ja piinadega. Taust ontema piltidel tihti ühetooniline ja lihtsustatud, aga esiplaanilmäratsevad ja kriiskavad Baconi figuurid. Tilkunud värvi ja hoogsatepintslitõmmete põhjal võib aimata, et Bacon tunnetas oma maalidemetsiku loomuse ka ise üsna sügavalt läbi. 1950. aastate algulVelázqueze Paavst Innocentius X portree põhjal tehtud maaliseeriakujutab röökivat, võimust ja korruptsioonist otsekui viimsearunatukese kaotanud tegelast. Mõnel maalil liigendab Bacon inimesenäo kubistlikus laadis värvusplokkideks, kujutades otsekui sisemist,piinatud tegelaskuju. Bacon maalis ka võõrikuid hübriidolendeid,pooleldi inimesi, pooleldi loomi. Peaagu kogu tema loomingkeskendus inimelu valule, jõhkrusele ja inetusele... ning avaldasüldsusele alati šokeerivat mõju.

ModiglianiItaallane Amedeo Modigliani (1884–1920) sai tuntuks omanäolistenaisfiguuridega. Kujundid on tarmukad, kontuurid tihti küllaltkitugevad, värvid mahedad ja teralised. Kõige eriskummalisemad onsiiski näod – ovaalsed, lihtsustatud ja tihti maskilikud (silmad onsageli üleni mustad, otsekui maski silmaavad). 1906. aastal kolisModigliani Pariisi ja elas seal enamiku oma töisest elust. Aastatel1909–1914 pühendus ta Constantin Brancusi (vt lk 117) töödestinspireeritult skulptuurile. Lihtsustatud vorm, mida Modiglianiskulptuuris kasutas, on äratuntav ka maalidel, millest enamik valmistema lühikesevõitu elu viiel viimasel aastal – ta suri 35-aastaselttuberkuloosi. Modigliani kuulus Esimese maailmasõja lõpus Pariisis

töötavate välis -maalastest figuratiivsemaali viljelejate hulka,kes said tuntuks kuiPariisi koolkond. LisaksModiglianile kuulusidsinna ka Valgevenestpärit juut Marc Chagall(1887–1985),Jaapanist päritTsuguharu Foujita(1886–1968) ningLeedust pärit ChaïmSoutine (1893–1943).

Vasakul: Modiglianimaskitaoliste näo -ovaalidega portreed, niinagu ka Mustlasnainelapsega (1919), onpigem vormikatsetusedkui püüd kujutatavaolemust edasi anda.

Tume aken raamistab emapead ja aitab vaatajatähelepanu temalekoondada. Poiss seisabväljaspool raami.

Varjutamataühetoonilised aladmeenutavad nabiidemaale (vt lk 102).

116 KAASAEGNE MAAILM: 20. SAJANDI SKULPTUUR 1900–1970

Ülal: Alexander Calder’i Punased liiliatupsud (1956) koosnebmetallritvadele hoolega tasakaalu seatud kolmeteistkümnestvärvitud lehtmetallist kettast... mis ripuvad New YorgiGuggenheimi Muuseumi (vt lk 111) aatriumi kohal.

Paremal: Täring(1962) on teras -kuup serva pikkusega1,8 m; autoriksameerikaminimalistlikskulptor Tony Smith(1912–1980).

Minimalism20. sajandi vältel kogus hoogu moesuund kahandada kunstipäraneväljendusviis võimalikult minimaalseks. Minimalismi võib märgata niiarhitektuuris, muusikas kui ka maalikunstis, eriti aga skulptuuris.Ameeriklane Carl Andre (sünd. 1935) tootis 1966. aastal kuulsaskulptuuriseeria Ekvivalendid, mis polnud midagi muud kui nelinurksedseaded tööstuslikult toodetud tellistest.

RippleludAmeerika kunstnik Alexander Calder (1898–1976) elas 1930. aastatel Pariisisning juhtus seal nägema Picasso eksperimentaal seid metallskulptuure jaJoan Miró (vt lk 113) sürrealistlikke maale. Sealt sai ta inspiratsiooniliikuvate metallskulptuuride valmistamiseks. 1920. aastate Venemaalvalmistas rühm abstraktseid skulptoreid, kes nimetasid end konstruk -tivis tideks, kellamehhanismiga skulptuure, Calder aga otsustas, et temaskulptuuri liikumapanekuks peab piisama ainult kergest tuulepuhangust.Ta valmistas peene metallridva külge kinnitatud napilt tasakaalustatudtaieseid, mis koosnesid lehtmetallist lõigatud kujunditest, mis olidvärvitud kolme põhivärvusega või valgeks ja mustaks. Marcel Duchamp (vt lk 109) kasutas neist skulptuuridest kõneldes terminit mobiil –tänapäeval kasutatakse seda sõna enamjaolt ripplelude puhul, midavõib tihtipeale leida väikelaste voodi kohal heljumas.

20. sajandiskulptuur

Henry MooreBriti skulptor Henry Moore (1898–1986) sai tuntuks üldsusele mõeldudpronks- ja kiviskulptuuridega, mis mõjuvad tohutult soliidselt javäärikalt. Mõned taiesed võivad paista abstraktsed, kuid peaaegu alation kuju aluseks tegelikust elust pärit teema. Näiteks võttis Moorelamava figuuri, lahutas osadeks ja paigutas osad üksteisest eemale,saades viimaks kompositsiooni, mis väljendas esialgset kujundit ainultväga üldises mõttes. Skulptori pidevaks inspiratsiooniallikaks oli inimenekui vorm; inimsus ja õrnus säilisid Moore’i isegi väga suuremõõtmelisteskujudes. Reeglit kinnitavaks erandiks võiks olla küll teos Aatomienergia(1967), suur pronkskuju, mis koosneb rahnusarnasele kolmjalalepaigutatud massiivsest kuulist, ent autori sõnutsi oli seegi teosinspireeritud kiivriga päid kujutavast antiikskulptuurist.

Vasakul:Perekond

(1945) oli HenryMoore’i esimene

suurtellimuskohe pärast Teise

maailmasõjalõppu. Moore’i

tendentskehavorme

lihtsustatultja liialdatultkujutada sai

hilisematelaastatel

veelgi hoogujuurde.

Kubistliku Pariisi kunstielukeerises tegelesid mitmedskulptorid usinalt kolmemõõtmelise kunsti ümber hindamisevõimaluste uurimisega. Märkimisväärselt oluliseks inspirat -siooniallikaks oli aafrika skulptuur, mida leidus terveEuroopa muuseumides ja näitustel. Nende taieste autorid,aafrika skulptorid, ei ilmutanud tegelikkuse kopeerimisevastu vähimatki huvi – seega siis otse vastupidiselt lääneskulptuurile, mille peamiseks eesmärgiks oli Vana-Kreekastsaati jäljendamine. Sellele vaatamata lõid aafrikakunstnikud tohutult jõulisi ja fantaasiarikkaid vorme. Neidaluseks võtnud lääne kujurid lähenesid nüüd enda töödeleuutlaadi vabadusega, mis lubas rohkem kujutlusvõimetrakendada. Üheks võtteks oli kujundite lihtsustamine, teinevõte oli skulptuuris täiesti uute materjalide kasutuselevõtt.

117KAASAEGNE MAAILM: 20. SAJANDI SKULPTUUR 1900–1970

Itaalia maalikunstnik Umberto Boccioni(1882–1916) oli koos Giacomo Ballaga (vt lk 109)

juhtivaid futuriste. Lisaks oli ta futuristliku kunstiteoreetik ning futuristide rühmituse ainus skulptor.

Paljuski väljendab tema skulptuurilooming futurismivõtmekaanoneid: dünaamilisust, energiat, lihaselisust,

masinate jõul kulgevat kaasaega ning teatavat südametutjõhkrust. Boccioni pronksfiguur Järjepidevuse unikaalsed vormid

kosmoses on tema kuulsaim taies. 1913. aastal oli see näituselväljas savimudeli kujul, hiljem valati pronksi. Futuristid tervitasidsõja puhkemist, kuid Boccioni sai 33-aastaselt Itaalia sõjaväeteenistuses ratsaõnnetusel surma.

Paremal: Osutav mees (1947) onGiacomettile tüüpiline ülikõhn pronksfiguur.Et kuju kõrgus on 1,78 m, on see siiski üsnasuuremõõtmeline. Sageli on Giacomettifiguurid palju väiksemad.

Constantin BrancusiMoodsa skulptuuri ehk kõige silmapaistvampioneer Constantin Brancusi (1876–1957)sündis vaeses rumeenia talupojaperes ja läks1904. aastal jalgsi Pariisi. Kaasasündinudkujuriandega Brancusist oleks võinud saadaAuguste Rodin’i (vt lk 99) assistent, kuid taütles tööpakkumisest ära, kartes end liigseltmõjutada lasta. Brancusi valis ainulaadseltradikaalse suuna ja hakkas looduses leiduvaltkihte maha koorima, et leida üles „asjaolemus”. Sel kombel saavutas ta lõpuks suisaabstraktsed ümarvormid, mis olid eelkäijateksminimalismile. Brancusi skulptuur Lindkosmoses (1923) koosneb pikast,ümarast, teravatipulisest ja siledastmetallitükist... ja teadaolevalt ei tahtnudUSA tolliametnikud lubada seda NewYorgis maale tuua, väites, et tegu polemitte kunsti, vaid hariliku metallikämbuga,mille eest tuleb sisseveomaksu maksta.

Kubismi mõju onmärgata servapidiühendatudlamepindadejuures.

Järel lehvivad flanšidloovad mulje tuulest jakiirusest – sarnast võtetkasutas ka Bernini (vt lk 69).

Alberto GiacomettiItaalia skulptor Alberto Giacometti (1901–1966) sai tuntuks ülimalt väljendusrikastesooniliste inimfiguuridega, mida ta hakkasvalmistama 1947. aastal Pariisis töötades.Tema skulptuurid võivad meenutada aafrikapuuskulptuuri mõningaid väljasirutatud japikendatud figuure, kuid sileda pealispinnaasemel on Giacometti pronksfiguuridel käsitsikokku patsutatud kipsi konarlik tekstuur jaesialgsete mudelite traatjas kuju. Temafiguurid meenutavad natside koondus -laagritest 1945. aastal eluga pääsenud kõhnuinimvaresid. Nii räägivad Giacometti figuuridinimkonna haprusest ja kaitsetusest... jakannatustest ja väärikusest.

Boccioni uskus, et kõigel on omajõujooned, mis määravad füüsilisekuju ja oleku. Siin näitab tainimese lihastest välja ulatuvaidjõujooni.

Sile pronkspind vastab futuristidepoolt vägagi imetletud säravatelemasinaosadele.

Ristkülikukujulisedplokid kuju taldadeall rõhutavadlihaste dünaamilisikurve.Ülal: Brancusi pronksskulptuur Magav muusa

(u 1906–1910) kujutab üht paljudest kunstnikkeinspireerinud kreeka jumalannadest. Teoses onsilmanähtavaid märke aafrika skulptuuri mõjust.

Vaateaken: BOCCIONI, JÄRJEPIDEVUSEUNIKAALSED VORMID KOSMOSES

118 KAASAEGNE MAAILM: ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM 1945–1970

Mark RothkoLäti päritolu ameeriklane Mark Rothko (1903–1970) oli värvivälja nimetuse all tuntuks saanudabstraktse ekspressionismi juhtkuju. Enamjaolt koosnevad tema maalid taustale maalitudsuurtest värviplokkidest. Nende plokkide servad on tihti ähmased, pintslijäljed annavad märkukunstilisest väljenduslaadist, enamjaolt aga jääb ainuüksi vaataja otsustada, kuidas ta pildivärvuste ja kujundite vastastikuse koostoime enda jaoks lahti mõtestab. Üldiselt ei andnudRothko oma maalide tähenduse kohta vähimatki vihjet, enamasti tähistas taieseid sedalaadimääratlus nagu Oranž, Pruun või Nimetu. Ometi uskus Rothko, et tema maalid väljendavadsügavaid inimlikke tundeid ja suurt vaimsust ning mõjuvad oma lummava kiirgusegapilkupüüdvalt ja sisendavalt.

Franz KlineNähtavasti sai Franz Kline (1910–1962) oma joonistusi diaprojektoris suurendatud kujulnähes inspiratsiooni selliste maalide loomiseks, mis ta 1950. ja 1960. aastatel kuulsaks tegi.Harilike maalrivärvide ja vahel ka laia maalripintsli abil maalitud taiesed näevad väljaotsekui möödaminnes lõuendile visatud spontaansed mäkerdised, aga tegelikult mõtleskunstnik need enne hoolega läbi. Kline töötas peamiselt musta ja valgega – võib-olla oli seePennsylvania söekaevanduspiirkonnas elatud lapsepõlve järelkaja. Elu lõpupoole hakkas tamaalides siiski erksamaid värve kasutama.

Ligikaudu 200 aasta vältel oli Lääne maailma kunstikeskuseks Pariis. KuidTeise maailmasõja järel nihkus kese Ameerikasse, iseäranis New Yorki.Nimelt sealt said nüüd alguse uued moesuunad kunstis – osaliselt tänusellele, et Ühendriigid väljusid sõjast võitjana ning ikka veel õitsval järjel,osalt aga ka tänu sellele, et ajavahemikul 1930–1940 Euroopast pagenudmitmed tunnustatud kunstnikud asusid Ameerikasse elama. Ameerikastlähtunud esimene suurem uus kunstivool oli abstraktne ekspressionism.Teerajajate hulgas oli juhtival kohal ameeriklane Jackson Pollock. Ta võttislihtsalt värvi ja loopis suurtele lõuenditele laiali, luues abstraktseid maale,mis väljendasid kõige otsesemal kujul nimelt neid emotsioone, mida taparajasti läbi elas. Osaliselt mõjutas teda sürrealism – Pollock tahtis luuakunsti, mis oleks teadvustamatuse vahetu saavutus.

Paremal: EleegiaHispaania

Vabariigile, #131(1974) on üks

rohkem kui sajaviiekümnestüksteisegasarnasestHispaaniakodusõjale

viitavast maalist,autoriks Robert

Motherwell(1915–1991),Ameerika teine

juhtiv abstraktneekspressionist.

Ülal: 1968. aastast pärit nimetu maal – akrüülvärvpaberil – on Rothko kohta suhteliselt väikese -mõõtmeline, laius ainult 45 cm.

Ülal: Hiina hieroglüüfkirja meenutav Valged vormid (1955)on üks Kline’i paljudest mustvalgetest maalidest. Klinevalmistas suuremõõtmelisi taieseid – sellegi lõuendi laius on1,89 m.

Sõjajärgne abstraktne maalikunstAbstraktne ekspressionism

119KAASAEGNE MAAILM: ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM 1945–1970

Ülal: Naine 1 (1950–1952) on de Kooningikuulsaim teos. Nii nagupealkirigi ütleb, ontegu ühe osagajõulisest pool -abstraktsest maali -seeriast, mis kujutabnaisi.

Pollock tilgutas, nõristas, pritsis japlärtsas värvi otse purgist. Juhuseloli tema loomingus väga suur osa.

Pollock loobus käsitsisooritatud pintslitõmmetest jalõi särtsuvaid elektrilaenguidmeenutava joonterägu.

Abstraktsed värvijooned ja -laigud on jäljedmaalimisest kui protsessist, mida Pollockpidas vähemalt sama tähtsaks kui valmistaiest. Hiljem sai sellisele kunstiliigile osaksmääratlus action painting – tegevusmaal.

Willem de KooningHollandi päritolu ameeriklaneWillem de Kooning (1904–1907)saabus Ühendriikidesse 1926.aastal jänesena Briti kaubalaevalja töötas algul maalrina, värvidesmaju. Ta haaras abstraktseekspressionismi kujunemisesjuhtiva rolli ning pärast Teistmaailmasõda seati teda ühelepulgale Jackson Pollockiga –parimad teosed lõi de Kooningaastatel 1950–1963. Alati tulvilelustavaid energiavõnkeid jaemotsioone, samas peenevärvitunnetusega, balansseerivadde Kooningi maalid figuratiivse jaabstraktse kunsti piiril.

Frank StellaVastupidiselt abstraktseteleekspressionistidele, soovisameerika maalikunstnikFrank Stella (sünd. 1936)viia isikliku väljenduslaadimõju miinimumini, nii etpildist saaks – tema endasõnutsi – lihtsalt „lamepind, värv peal”. Stella1959. aasta peenetriibulisemusta seeria maalid polegimitte midagi muud kuimust lõuend ja paljuparalleeljooni. Pärastpoolehakkas ta tegemaerksavärvilisteksgeomeetrilistekssegmentideks jaotatudkujundimaale. Stellahilisemad tööd on paljuvärviküllasemad javäljendusrikkamad.

Jackson Pollock (1912–1956) valmistas oma hiigelmaale niimoodi, et laotaslõuendid lihtsalt põrandale laiali. Tema looming läks kehtivate arusaamadegasuuresti vastuollu – arvustajad kurtsid, et selliste maalide puhul nagu Number1 (1948) pole andekusel mingit tähtsust, niimoodi võiks igaüks maalida. Entnimelt selles asja mõte oligi – abstraktne ekspressionism andis kunstnikuletohutu loomevabaduse. Pollock läks koguni niikaugele, et kasutas spetsiaalseteja kallihinnaliste kunstnikuvärvide asemel lihtsalt maalrivärvi. Ent tema tähe -lend jäi üürikeseks – 44. eluaastal, aastal 1956, sai ta autoõnnetuses surma.

Vaateaken: JACKSON, POLLOCK NUMBER 1

Ülal: Stella peenetriibuline maal Mõistuse ja riivatuseabielu II (1959) on tehtud majapidamistarvete poestostetud emailvärvi ja maalripintsliga. Pealkiri lisabsiiski pisut salapära.

120 KAASAEGNE MAAILM: POP- JA OPKUNST 1960–1990

Andy WarholKõige kuulsam popkunstnik oli AndyWarhol (1928–1987), Pittsburghistšehhi perekonnas sündinud ameerik -lane. Tööd alustas ta edukakommerts kunstnikuna, tehesreklaame, aga 1960. aastate algulpõhjustasid tema üksühesed kuvandidühtäkki kunsti seisusesse tõstetudtarbekaupadest tõelist sensatsiooni.Warhol pani siiditrüki tehnikastõmmiste tootmiseks käima „vabriku”ning temast sai ülikuulus, lausakultusliku tähendu sega kunstnik.Warholile endale tegi omajagu nalja,et kommertskunsti sai nii hõlpsaltkauniks kunstiks pöörata ja sedavõrdglamuurseks muuta.

Roy LichtensteinAmeerika maalikunstnik Roy Lichten -stein (1923–1997) muutis koomiksidkunstiks. Lastele või täiskasvanutelemõeldud koomiksites leiduvate piltidepõhjal valmistas ta jahmatama -panevaid maale, millelt ei puudunud katekstimullid – aga Lichtenstein maaliskõik väga suuremõõtmelisena. 1960.aastate alguses, kui ta alles hakkasselles laadis maalima, mõjusid temataiesed väga provokatiivselt – koomik -seid ei osatud kaunite kunstidegaseostada. Ent Lichtensteini käe all sai

koomiksi stiilist tõepoolest midagikaalukamat ja huviäratavamat.Lichtensteini maal tõstis jutustusepaljudest harilikest pildikestest üheesile ja muutis eriliselt teravdatuks,saladuslikuks, lõbusaks, vapustavaksvõi lihtsalt kummaliseks. Tohutu hulksegamata toonidest täpikesi, millesttrükitud pilt koosneb, muutuvadsuurendatud kujutisel ülimalt silma -torkavaks, andes sellele vägagiintrigeeriva tekstuuri. Lichtensteinimaalid saavutasid silmapaistva oma -pära ning neid saatis tohutu menu.

Vasakul: Andy Warholi üks kuulsamaidseeriaid kujutas Campbelli konserv -supi purke, mida ta siiditrükiskorduvalt reprodutseeris.

All: Värvilised numbrid (1958) on tõesti värvilised numbrid, nii nagupealkiri ütleb, kuid Jasper Johns oskab neid igapäevaseid sümboleidkujutada peaaegu äratundmatutena.

Paremal: Maalil Uppuv tüdruk (1963) ilmutab Lichtensteinpildiseeriast pärit kriisihetke kujutamisel absurdihuumorit.

Mõnede kunstnike arvates oli abstraktne ekspressionism enese -hellituslikult nautlev – kõik keerles ülemäära tõsi meelselt selleümber, kuidas kunstnik oma emotsioone väljendab. Niisiisvalisid nemad hoopis teise suuna, väites poolnaljatades, etnäevad kunsti kaubanduslikes toodetes – reklaamides, kuulu -tustes ja tootesiltidel, mis ei püüagi kaunite kunstide hulkapürgida ja evivad üksnes minimaalsel määral personaalseidväljendusvõimalusi. Kunsti, ütlesid nad, võib teha ka nii, etvalitakse toodete hulgast midagi välja ja reprodutseeritakse.Nimetatud liikumine sai nimeks popkunst, kuna põhines pop -kultuuril ja tarbekaupadel. Ehkki vahel avaldatakse arvamust,et popkunsti esimesed ilmingud avaldusid Inglismaal, onpopkunst siiski juba olemuslikult ameerikalik kunstivool.

Pop- ja opkunst Jasper Johns

Ameerika kunstnik Jasper Johns (sünd. 1930) valmistas kaubandusliketoodete ja ameerika kultuuri populaarsete kuvandite temaatikaga maalejuba 1950. aastatel, enne popkunsti ajajärgu tegelikku algust. Ta maalisõlivärvidega lõuendile, traditsioonilises laadis ja tavapärase pintsli -käsitsu sega, aga tema loomingus torkasid silma väga ebakonvent sio -naalsed kujutusobjektid, näiteks märklauad (1955) või Ameerika lipp(1957). Nii Johns kui ka tema kaasmaalane, teine ameerika kunstnikRobert Rauschenberg (sünd. 1925), suhtusid kunsti vähimagi aukartu -seta, ja vahetevahel nimetati neid neo- ehk uusdadaistideks (vt lk 112).Rauschenbergi kurikuulsaim taies oli skulptuur, mis kandis nime Mono -gramm (1959) – värvi täis pritsitud pikakarvalise kitse kaavik, autokummümber kere. Popkunsti eesmärgiks oli kunsti ebaisikustada. Sellegavõrreldes on Johnsi ja Rauschenbergi kunst märksa inividualistlikum.

121KAASAEGNE MAAILM: POP- JA OPKUNST 1960–1990

Selgepiirilised jooned paiknevad väga täpselt.Nende korrapärasusel on rahustav mõju.

Joontevahemikud aina kahanevad, luues tunnelisarnase mulje. Maal näibkolmemõõtmeline.

Kolm pikka ja kitsast kollase tooni ribakiirgavad valgust – ja seda lausa üleloomulikulmoel, millele vihjab ka maali pealkiri.

OpkunstInimesi on alati lummanud silmapetted ehk optilisedillusioonid, ja trompe l’oleil on juba roomlastest saatimaalikunstis olulisel kohal. 1930. aastatel hakkas ungaripäritolu kunstnik Victor Vasarely (1908–1997) tegemaabstraktseid maale, mille toonid justkui põrkuvad omavahelja joonte kulgemine ajab vaataja silma segadusse. 1960.aastateks oli ta tänu oma loomingule juba kuulus ningteised noored kunstnikud hakkasid temast eeskuju võtma.Nende hulgas oli ka briti kunstnik Bridget Riley (sünd.1931). Et parajasti oli popkunsti ajajärk, omistati optilisesstiilis kunstile naljapärast nimetus opkunst. Samassarnanesid opmaalid popmaalidele lausa mehhaaniliseltmõjuva veatuse poolest, mis oli määratud vaataja pilkuvõimalikult suurel määral segadusse ajama. Nii mõnigisuuremõõtmeline opkunsti teos loob mulje tukslevast võivibreerivast liikumisest ja paneb vaatajal pea ringi käima,aga mõni teine opmaal mõjub samas hoopis rahustavalt.

Ülal: James Rosenquisti F-111 (1964–1965) on 23 jaotusest koosnev hiigelmaal, miskavandati eesmärgiga katta toa neli seina. Otsekui pildajakirjast pärit kujutiste hulgas on(veidi pommisarnase) fööni all istuv naerunäoga tüdrukuke, taustaks Ameerika pommitus -lennuk F-111.

Vaateaken: ANUSZKIEWICZ, KIIRGUVA KOLLASE TEMPEL

Richard Anuszkiewicz (sünd. 1930) on opkunstis olulisetähendusega loomejõud. Ta sündis Pennsylvanias ja temaõpetajaks oli saksa päritolu kunstnik Josef Albers (1888–1926), kes sai kuulsaks pika seeria abstraktsete maalidega, mis kujutasid nelinurki. Anuszkiewiczi loomingule on omasedristkülikulaadsed kujundid, nii nagu ka maalil Kiirguva kollasetempel (1985). Esmakordselt kerkis Anuszkiewicz esile 1965.aastal, osaledes New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis näitusel„Reageeriv silm”, mille kaudu opkunst pääses laia maailma.

Maali igast küljest ümbritsev helesinine äärisloob kontrastse jahedatoonilise tausta, misaitab eristada maali pinnal kuumavaidkollaseid toone.

All: Viis, kuidas täpid Bridget Riley’ maalil Lõhustumine (1963)keskpaiga pool kuju muudavad, jätab ehk mulje kahestrullikust, kerge niverdus keskel aga komplitseerib kujutist veelgi.

TarbijakunstAmeerika popkunsti edestas briti kunstnik Richard Hamilton (sünd. 1922), kes üllitas1956. aastal teose, mis võinuks olla popkunsti esimene taies – amüsantse kollaažitarbekaupade väljalõigatud kujutistest, pealkirjaks No mis see ometi on, mis teebtänapäeva kodud nii eriliseks, nii toredaks? Öeldes, et tahab toota kunsti, mis oleks„populaarne, üürike, säilitusväärtuseta, odav, masstoode, noor, vaimukas, seksikas,nutikas, glamuurne ja hea äriidee,” võttis Hamilton tegelikult kokku popkunstipõhiolemuse. 1950. aastatel kuulutustevalmistajana alustanud ameerika popkunstnikJames Rosenquist (sünd. 1933) hakkas tegema ülisuuri plakatilaadseid maale, miskujutasid tihti jahmatamapanevates kombinatsioonides üksteise otsa hunnikussepaigutatud tarbekaupu.

122 KAASAEGNE MAAILM: UUED KUNSTILIIGID 1950–TÄNAPÄEV

VideoKunst tegeleb kuvandite ja ideedega, ja kaasaegne ülim kuvandilooja onvideokaamera. Eriti kasulik on videokaamera kunstnikule – suhteliselt odava,kergekaalulise ja kaasaskantava aparaadiga on vastavalt kunstnikuindividuaal sele nägemusele võimalik teha intiimseid ja isiklikke salvestisi.Videokunsti abil on võimalik maailma uurida ja kujutlusvõimet rakendadakino- või telefilmist hoopis erineval viisil, sest videokunsti ülesanne ei oletarbijaskonna tähelepanu võita. Ameerika videokunstnik Bill Viola (sünd.1951) on loonud õige mitmesuguseid videokunsti taieseid, mis käsitlevadinimliku eksistentsi olulisemaid aspekte: tugevaid tundeid, sündi, surma jasüdamevalu.

HüperrealismLisaks realismile on olemas ka hüperrealism – realism, millel ontegeliku eluga sama palju ühist kui maalil fotoga või skulptuurilelava inimesega. Efekt võib olla kõhedusttekitav. Ameerikamaalikunstnik Chuck Close (sünd. 1940) on meister maalimaülemõõdulisi hüperrealistlikke portreid, mille viimne kui ripsme -karvake või muu detail on maalitud fotograafilise täpsusega.Kolmemõõtmelisena võib selline täpsusjäljendus isegi veel häiriva -malt mõjuda. Animafilmide nukukunstnikuks õppinud austraaliaskulptor Ron Mueck (sünd. 1958) loob inimolenditest pealtnähaehtsaid (fiiberklaasist, silikoonist ja vaigust) jäljendeid, kust eipuudu ka inimliku ebatäiuse ilmingud, ent kõik kujud on valesmõõtkavas – tegelikust kas märksa suuremad või pisemad. Hüper -realistliku loominguga on tuntuks saanud ka mitmed ameerikaskulptorid, nende hulgas Duane Hanson (1925–1996), kes võttisjäljendeid otse elavalt modellilt, ja Carole Feuerman (sünd. 1945).

FotograafiaFotograafia kui kunstivormi potentsiaal selgus üsna peatseltpärast selle leiutamist 1830. aastatel, aga galeriikunstipeavooluga liitus fotograafia siiski suhteliselt hiljuti. Hulkkaasaegseid kunstnikke on valinud enda peamiseks kunstiliseksväljendusvahendiks fotograafia. Ameerika kunstnik Cindy Sherman(sünd. 1954) valmistab endast portreid ning toob nende juurdekuuluvas tekstis ära mõruvõitu kommentaari naiste stereo -tüüpsetest rollidest ühiskonnas. Briti duo Gilbert ja George(Gilbert Proesch, sünd. 1943, ja George Passmore, sünd. 1942)loob (tihti endast tehtud) fotodest suuri ja provokatiivse mõjugataieseid, mis meenutavad klaasmaalinguid.

Ülal: Grande Catalina (2005) on üks arvukatest hüperrealistlikestvärvitud vaigust naisujujakujudest, mille autoriks on Carole Feuerman.

Ülal: Aastatel 1977–1980 tegi Cindy Sherman 69 autoportreest koosneva seeriaPealkirjata filmi kaadrid, jäljendades Ameerika teisejärgulistest ja Euroopakunstilistest filmidest pärit kuvandeid.

Uued kunstiliigidUued suunadSada aastat tagasi tehti kunsti nii, et lõuendile kantiõlivärvi, marmorist raiuti välja skulptuur või pronksistvalati kuju. Oli ka teisi võimalusi, aga mitte just eritipalju. Siis aga – ligikaudu aastatel 1911–1913 – ilmusidPicasso ja Marcel Duchamp oma valmisesemetest või leid -objektidest koostatud taiestega, ja ühtäkki avardusid või-malused määramatult. Sestsaati on lääne kunst tohutultmuutunud. 1950. aastatel korraldasid mõned kunstnikud,näiteks sakslane Joseph Beuys (1921–1986), kunstiliseeneseväljenduse ühe vormina performance’eid. 1960. aasta-tel püstitas ameerika minimalistlik kunstnik Dan Flavin(1933–1996) neoonvalgusribadest installatsioone. 1990.aastatel valmistas briti kunstnik Damien Hirst (sünd. 1965)klaaspaakidesse paigutatud tõeliste loomakorjustega vitriine. Ühesõnaga – tänapäeval võib kunsti väljendadapeaaegu ükskõik milliste sobilikuks peetavate vahenditega.

All: Korea päritolu ameeriklane Nam June Paik (1932–2006) oli üksvideokunsti rajaleidjaid. 1977. aastal New Yorgi Moodsa KunstiMuuseumis toimunud näitusel eksponeeritud installatsioonilsilmitseb Buddha kuju ainitisel pilgul enda projitseeritud kujutist.

123

Maakunst„Galeriiväline” kunst – taiesed, mida ei saa galeriis välja panna – sai omaseks20. sajandi lõpu kunstiloomele. Maakunst (earth art ehk land art) on selleäärmuslikumaid näiteid – see tähendab, et kunstnik kujundab maastiku ümber,vahel üsna suurejooneliselt. Ameerika kunstnik ja helilooja Walter de Maria(sünd. 1935) valmistas 1977. aastal hiigeltaiese Välguväli, mis koosnes NewMexicos umbes 1x1,6 km suurusele alale võrgukujuliselt paigutatud neljasajastterasridvast. Briti kunstnik Richard Long (sünd. 1945) salvestab, kaardistab jafotografeerib jalutuskäike ning loob teekonna kestel leitud kividest skulptuure.

InstallatsioonidKirjeldamaks seda kolme -mõõtmelist ja mitmeliigilistkunsti, mida kunstnikud juba1950. aastatest peale viljelevad,ei piisa enam määratlusestskulptuur. Esialgu nimetatiselliseid taieseid assamblaaži -deks, nüüd kasutatakse terminitinstallatsioon. Installatsiooni -kunst on lõputult mitmekesine –mõned hiigelinstallatsioonidtäidavad terveid maastikke,teised on tibatillukesed. Britikunstnik Cornelia Parker (sünd.1956) laskis taiese Külm tumemateeria: plahvatanud vaade(1991) valmistamiseks õhkumajapidamisesemeid täis puustabihoone ning kinnitas siislõhkirebitud jäänused ruudus -tiku kujulise plokina galerii lakkerippuma. Ameerika kunstnik JeffKoons (sünd. 1955) valmistabpopkunstitaieseid täiesti suvalis -test vahenditest – HispaaniasBilbaos Guggenheimi Muuseumiette paigaldatud hiiglaslikkuinstallatsiooni Kutsikas (1997)kaunistasid 70 000 õistaime.

Ülal: Ameerika kunstnikud Christo ja Jeanne-Claude (mõlemadsünd. 1935) paigutavad maastikule kangaid; taies Väravad, NewYorgi Keskpark, 1979–2005. Foto: Wolfgang Volz. © Christo jaJeanne-Claude, 2005.

Ülal: Ameeriklane Robert Smithson (1938–1973) oli pinnasekunsti teerajaja.1970. aastal tegi ta Utah’ osariigi Suurele Soolajärvele taiese Spiraalmuul,milleks kulus 6550 tonni kive ja mulda.

Üksteise peale asetatud fotodevarieeruvad värvivarjundid loovadmaaliga sarnaneva mulje, mis on eritimärgatav näiteks taeva kujutamisel.

Tääkliiliad meenutavad kedervarre -kujuliselt pikki ja peenikesi palmipuid,mida Hockney kujutas oma kuulsatelCalifornia-maalidel, nii näiteks maalilSuurem sulps (1967).

Kõrbestseeni pealkirjas Pirniõie kiirteeaimub irooniat. Nimi on pärit teelejäävast Pearblossomi (Pirniõie) linnast.

Briti kunstnik David Hockney (sünd.1937) on tuntumaid kaasaegseidmaalikunstnikke, kelle kuulsuspõhineb omapärasel nägemuslikku -sel, sihipäraselt stiliseeritud võinaiivsel kujundlikkusel ningpastelselt mahedal toonivalikul. Ent 1980. aastatel hakkas Hockneyvalmistama kollaaže, mis koosnevadteatud paigast kiirpolaroid -aparaadiga tehtud fotodest. Pirniõiekiirtee, 11. –18. aprill 1986, #1 onüks kahest sarnasest kollaažist, misvalmisid mööda California osariigi138. kiirteed sõites. Kollaažkoosneb ligikaudu 750 värvifotost.

Vaateaken: HOCKNEY, PIRNIÕIE KIIRTEE, 11.–18. APRILL 1986, #1

Hockney sõnutsi on kollaaži maastikul kaks vaatepunkti:paremal asuvad liiklusmärgid tähistavad autojuhi perspektiivi,sõitjal on aga võimalus vaadelda vasakule jäävat maastikku.

Tee ääres vedelev rämps viitab kõrbeaukartustäratavale ilule, mida rüvetabinimtegevus, sealhulgas kiirtee koosliiklusmärkidega.

Kergelt nihkes tekst aitab vaatajale meeldetuletada, et tegu pole täpse fotograafilisekujutise, vaid kunstilise tõlgendusega.

KAASAEGNE MAAILM: UUED KUNSTILIIGID 1950–TÄNAPÄEV