Piret Pihu

8. klassi ajalugu

• Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik.

• Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele.

• Galilei tegeles muu hulgas teleskoopidega, näiteks valmistas Galileiteleskoobi

• Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi.

• Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623 kuulsa "Il Saggiatore ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja oma üldisema lähenemise tõttu Galileiteadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat, et Galileioponendid (s.o jesuiidid) peavad loodusfilosoofiat ilukirjanduseks, aga Universumi raamatut "saab mõista ainult siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust, milleta oldaks kui hulgus pimedas labürindis."

• Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta möirates naernud Galilei jesuiite torkavate väite peale.

• Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks.

• Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.". Kuigi raamatu ilmumiseks oli olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt. Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsiooni kohtu ette tulla. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll muutus kohe koduarestiks.

• 1597 leiutas Galilei termoskoobi.

• 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass.

• 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore").

• 1624 Mikroskoop.

• 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi delmondo").

• 1638"Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest”.

• Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.

• Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle.

• Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud.

• Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.

• Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud.

F = − F

Newton formuleeris neli optika põhiseadust:• 1. Valgus levib sirgjooneliselt.• 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis

nii, nagu poleks teisi olemas.• 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev

kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.

• 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast.

Rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegseelusorganismidesüstemaatika ja taksonoomia rajaja.

jagas taimed ja loomad seltsidesse ja sugukondadesse

Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias.

Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus.

Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks.

Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks.

• Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna(1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus.

• Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest.

• Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid.

• Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid.

• Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast.

Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss .

Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.

• Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised žestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat.

• Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke.

• Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka ahitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini(1598-1680).

• Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju “Püha Theresa ekstaas” ühes Rooma kirikus.

• Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.

Barokkmaal tekkis Itaalias. 17. sajandi jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognastöötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usuteemalised või antiikainelised seinamaalid.

• Omapärase laadi arendas välja MichelangeloCaravaggio (1573—1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus.

• Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme.

• Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel(Peter Paul) Rubens (1577-1640).

• Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe.

• Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega.

• Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi.

• Anthonis van Dyck'i (1599-1641), teise kuulsa flaamlase loomingutee sai alguse Rubensi ateljeest. Siiski ei omandanud van Dyck oma õpetaja jõulisust; pigem oli ta mahe ja peenetundeline. Van Dycki tuntakse peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana ning kus tähtsat osa etendab kaunis, peenelt edasiantud rõivastus.

• Oma parimad tööd maalis ta Inglise kuninga Charles I õukonnakunstnikuna töötades.

Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, Seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele.

• Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime ElGreco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 1541-1614) järgi.

• Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel.

• Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (1599-1660) - tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor.

• Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust; tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed.

Seevastu Prantsusmaal, ka Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline selgus ja harmoonia sobis hästi kindla ja korrastatud riigi sümboliks. Samalaadset kunsti harrastati ka Inglismaal.

Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud, suursugused.

• Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole.Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks.

Rangem, klassitsistlikum suund valitses ka Inglismaal. Sealsetest ehitusmälestistest peetakse tähtsaimaks Londoni Püha Pauli katedraali, mille autoriks on Christopher Wren(1632-1723).

• Barokk hõlmas kogu inimese eluümbruse, mitte ühtegi varasemat stiili ei rakendatud nii sihiteadlikult kui barokki. Nii nagu ehituses ja kujutavas kunstis, avaldus baroki laiajoonelisus ka kunstkäsitöös, mööblis, moodides, kogu elulaadis. Nüüd leiutati mitmed kauaks püsima jäänud mööbliesemed: kirjutuslauad, kummutid, kõrgete kumerate viiludega riidekapid, hakati polsterdama istmeid. Esemed olid kogukad, kõhukad ning lopsakalt kaunistatud. Mustrites eelistati akantuselehti ning suureõielisi lilli, näiteks päevalille, roose ja tulpe. Väga hinnatuks on saanud just prantsuse mööblimeistrite, eriti Andre Boulle’i (1642-1732) looming.

• Klassitsistlik on ka prantsuse maalikunst. Selle peaesindaja Nicolas Poussin (1594-1665) .Ülla suurejoonelisusega kujutab ta sündmusi antiikmütoloogiast või -ajaloost.

• Ka on suur osa Poussinimaalidest antud täisvalguses, mis iseenesest on võõras 17. sajandile.

• Poussin lõi ka nn. heroilise maastikumaali. Selles elustavad ülevaid lõunamaiseid maastikke tegelased antiikajaloost või -kirjandusest. Siin ei järginud kunstnik otseselt loodust, vaid lõi ise oma suva järgi nn. ideaalmaastikke.

• Tuntuimaks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain (1600-1682). Tema ideaalmaastikes laiuvad kaugusse avarad, valgusse uppuvad vaated, mida esiplaanil raamivad tumedad puudegrupid, sambad, varemed vms. Selline laad leidis järgneva paarisaja aasta jooksul jäljendajaid kogu Euroopas.

Hollandis kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist tunduvalt erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Ilmselt kujunes see välja põhiliste tellijate - kaupmeeste ja töösturite maiseid rõõme ja kindla, külluslikku elu rõõme armastava maitse tõttu.

• Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama “väikesteks hollandlasteks”, ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati žanri-ehk olustikumaali. Pieter deHooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.

• Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi-paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua-täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal.

• Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682).

• Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt(1606—1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Sellises pöördes kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lähedaste inimeste, ka abikaasa -palju kordi maalitud Saskiasurm, tellijate tüdinemine ta kunstist ning vaesumine. Peab aga ütlema, et Rembrandtikannatused muutsid ta tööd üha sügavamaks, läbielatu oli teinud kunstniku eriti mõistvaks ka teiste inimeste suhtes.

• Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal.

• Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane NiccoloMichetti.

• 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalisse kultuuriringi ka seni kunstis omaette arenenud Venemaa. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt arhitekte ja kunstnikke, saatis vene meistreid välismaale õppima. Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk.

• Neeva jõe aarde uut pealinna Sankt-Peterburgi (lühidalt Peterbur) rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (1700-1771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaažist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist.

• Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga.

• Rokokoo sündis baroki edasiarendusena 18. sajandi algupoolel Prantsusmaal. See stiil on õhuline, õrn, mänglev ja intiimne, kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Vahel on seda nimetatud ka Louis XV stiiliks, Prantsuse kuninga järgi, kelle valitsusajal ja soosingul see tekkis.

• Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enamSaksamaal.

• Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses.

• Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused.

• Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised.

• Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast.

• Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci(tõlkes “muretu”) lossis Potsdamis Berliini lähedal.

• Heleda riidega käetud kõverjalgsed istmed, kerged kummutikesed, sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju. Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi.

Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud. Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud.

Kenitlevad ja magusad on Francois Boucher’ (1703-1770) enamasti antiikmütoloogia kergemeelsemat poolt kujutavad seinamaalid

• Hoopis elulähedasem oli Jean Baptiste SimeonChardin (1699-1779). Tema leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad on ta natüürmordid; erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida

• Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Nende loomingut oleks aga raske rokokooga seostada, kuigi see on kohati rokokooliku kergusega maalitud; see on sisult tõsisem ja elulähedasem. Väga palju loodi Inglismaal portreid. Kõige meisterlikumad portreemaalijad olid Joshua Reynolds (1723- 1792) ja Thomas Gainsborough (1727-1788).

• Omapäraseima ala 18. sajandi itaalia kunstis moodustasid nn. veduudid. Neid täpseid maastiku- ja linnavaateid võiks võrrelda tänapäeva postkaartidega, sest need olid samuti määratud turistidele mälestuseks nähtud paikadest.

• Edukaimad veduutide looja oli veneetslane Canaletto . Ta kasutas rokokoolikult heledaid värve ning oskasid suurepäraselt edasi anda hõbekaid peegeldusi kanalite vees.

• Ka tema õepoeg maalis linnavaateid. Ta töötas õuekunstnikuna Dresdenis ja Varssavis ning just tänu tema tehtud väga detailitruudele veduutidelesaadi pärast Teise maailmasõja purustusi hakata neid linnu endisel kujul üles ehitama.

Falconet Houdon