LastelehtTalv 2012Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS

teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv,

heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus. Minisun on väike ksülitooli maitsega tablett, mida on kerge närida, imeda või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendu-mine on hästi uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti sisaldavas perepakendis.

Saadaval hästivarustatud apteekides.

www.minisun.fi

KAirE TALViSTE

P äkapiku sussi mahub täp-selt üks väike šokolaad, kommi toob päkapikk ka

lasteaeda, koolilaps saadetakse jõuluvaheajale kotitäie kommide-ga. Jõulude lahutamatuks osaks on piparkookide ja muu magusa küpsetamine. Soov seeläbi oma lastele ilus jõuluaeg kinkida võib päädida aga sellega, et lapsel on halb tuju, ta on närviline ja kulu-tab muudkui kapiuksi, et pidevalt üles-alla kõikuvat veresuhkruta-set turgutada.

Toitumisnõustaja Ene Mägi leiab, et ka jõulumaiustusteta on meie laste toidulaual liiga palju

TOIDUSOOVITUS

Jõulukuu algus tõi lastega peredes kaasa magusaral-li. Vanemad võiksid sel ajal teadlikult jälgida, mida teeb liigne magus lapsega.

suhkrut, sest paljud jaekaubandu-ses müüdavad toidud sisaldavad seda ohtralt. Lapse päevane ma-gusa hulk on Eesti toitumissoovi-tuste järgi poole (3 a) kuni nelja portsjoni (18 a) vahel. Üks ports-jon on umbes kaks teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, üks küpsis, paar kommi. Kui laps paneb juba hommikul pudru peale kaks teelu-sikatäit moosi, on ta ühe portsjoni

kätte saanud. Kõik, mis päeva jook-sul veel lisandub (kakao, limonaad, mahlajook, jäätis, komm, saiake-sed, kohukesed jne) löövad lapse magusavajaduse korralikult lõhki.

Miks peaks suhkrut piirama?Mägi soovitab vanematel oma lapsi jälgida ning märgata, kuidas nad käituvad, kui on saanud palju ma-gusat. ilmselt avaneb järgmine pilt: magus teeb olemise heaks ja lapsel tekib tunne, et kus nüüd toimetaks ja teeks. Ent veresuhkur langeb sama kiiresti kui ta tõuseb ja juba järgmisel hetkel on laps rahutu, väsinud ja otsib taas midagi hamba alla. Kui kättesaadav asi on jällegi midagi magusat, algab veresuhkru kõikumisest tingitud protsess ke-has uuesti. Lisaks kannatab ham-baemail, mis lutsukommide ime-misest tekkivas suhkruvees ujub või mida sagedase limonaadijoomi-sega korduvalt proovile pannakse. Mägi välistaks lapse toidulaualt täiesti limonaadid, karastusjoogid,

lutsukommid, krõpsud (kõrge soo-lasisalduse pärast), samuti küpsi-sed, kommid, jäätised, saiakesed ning keeksid.

Magus võtab lapselt söögiisu, mis tähendab omakorda seda, et tema keha jääb ilma vajalikest toit-ainetest. Veresuhkru kõikumisest on tingitud diabeet, samuti kaas-neb väära toitumisega ülekaal, häi-ritud on südame- ja ajufunktsioon, seeläbi lapse keskendumis- ning õppimisvõime. Paljud õpetajad kur-davad, et lapsed on agressiivsed, hüperaktiivsed ja neid on raske maandada.

Sageli arvatakse ekslikult, et laps vajab ju energiat, seepärast ei saa maiustusi talle keelata. Tegeli-kult on süsivesikuterikkad maka-ronitooted, riis, kartulid, kaerahel-bed, samuti leib ja sai. Looduslikke süsivesikuid on ohtralt puuviljas ja marjades ning neid ta soovitabki lastele kommide asemel pakkuda. Magusaisu aitavad peletada ka juurviljad, samuti on asendamatud kõik kaunviljad. »

Fotod: Shutterstock

Jõulud ähvardavad lapsi magusa üledoosiga

www.oppemangud.eeE-post: info@oppemangud.ee | Tel: 5662 4105

Õpime mängides

NÜÜD AVATUD RELAXMOM esinduspood Tallinna kesklinnas

Liivalaia 28/ 60 (sissepääs Hospidali tn poolt)

E-R 10-17

Rasedate riided Imetuspesud Bandaažid

Kohapeal TASUTA professionaalne nõustamine meditsiiniliste toodete ostmisel

E-pood: www.relaxmom.ee

Lihtne tellida,kaup kiirelt kätte

Lasteleht 3

Lapsel on vaja päevas kolme toi-dukorda, samuti on olulised vahepa-lad, mis aitavad veresuhkrut stabiil-sena hoida. Kui vanem teab, et lapsel tekib koolilõuna ja kojutuleku vahele pikem paus, oleks tark talle kaasa pakkida juur- või puuvilja.

Üks samm korragaiga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, ent muutuste juurutamine ei saa olema lihtne, kui seatakse en-dale eesmärgiks kiiresti kõike ümber teha. Ene Mägi meenutab aega, kui ta ise viis oma peres sisse toitumis-harjumuste muudatusi ja tõdeb, et toonased emotsioonid on tal siiani selgelt meeles. Seepärast soovitab ta teha üks samm korraga ja alustada näiteks hommikupudru traditsiooni sisseviimisest, sest sellest saab laps kätte vajaliku süsivesikute hulga. „Emad kurdavad, et neil pole selleks aega, sest hommikul on ju nii kiire. Tu-leb aga meeles pidada, et see on start lapse päevale ja selle nimel võib veidi varem üles tõusta,” arvab Mägi.

Suhkrut läheb aga majapidamises ikka vaja. Selleks soovitab Mägi osta vähem rafineeritud ja looduslikumaid

variante: toorroosuhkrut, Demera suhkrut, Stevia lehtedest tehtud pulb-rit või tilkasid, agaavisiirupit ja mett. Kõikide loetletud suhkruliikide puhul tuleb siiski meeles pidada, et ka nen-dega ei või liiale minna. ilmselt on las-tel kohe raske loobuda kommidest. Siinkohal soovitab Mägi osta lahtisi komme ja arvestada igale pereliik-mele nt kaks kommi. Siis ei meelita ahvatlus kogu aeg kätt kommide jär-gi sirutama. Ühtlasi soovitab Mägi ka lastega arutada ja nõu pidada, mida süüa teha, sest vaid sel moel on nad nõus asju kaasa tegema.

Mägi tõdeb, et jaekaubandus ei toeta tervislikke valikuid. Muudatuste tegemiseks peavad vanemad näita-ma üles leidlikkust ja tahet, leidma tervislikemaid asendusi ja uusi ret-septe. „Mulle andis jõudu teadmine, et kui ma oma harjumusi ei muuda, ei hakka keha kunagi tegema seda, mida temalt ootan, vaid on hoopis vä-sinud, ülekaalus ja haige,” tahab Mägi ka kõiki teisi julgustada.Jõuludeks soovitab valmistada koos lastega tervislikku ja maitsvat tatra-šokolaadi, mille retsepti leiad kodule-helt www.toitumisnoustaja.com.

Toitumisnõustaja Ene Mägi soovitab hommikuks süüa putru – see on start päevale.

HABA on tunnustatud Saksamaa puidust mänguasjade tootja, kes valmistab kõrge kvaliteediga imikute ja laste mänguasju, lauamänge ja palju muud

HABA põhimõte on: lapsed ei mängi, et õppida, nad õpivad mängides.

Tooted aitavad arendada last igakülgselt, nii värvitaju, kõnearengut, peenmotoorikat kui ka arvutamisoskust.

Detsembris kõik HABA laua-mängud www.pooki.ee e-poes -10% ja palju teisi soodustusi

Edasimüüjad Keilas: Sassu lastekauplus (Jaama 11 D), Tallinnas: Lauamängudepood (Luha 19), Roheline Vihmavari ökopood (Pärnu mnt 82, Tallinn)

Maaletooja OÜ DeOre

Lasteleht4

isla aitab!

Kaire Vilgats soovitab köhaärrituse ja hääle käheduse korral:

Isla imemistabletid sisaldavad Islandi käokõrva ekstrakti, mis on valmistatud karmis põhjamaises kliimas karastunud samblikust. Rahvameditsiinis tuntakse seda tervistavat taime ka põdrasambliku ja islandi sambliku nime all.Saadaval apteegis.

Isla imemistabletid sobivad ka lastele ja rasedatele!

Tootja: Engelhard Arzneimittel GmbH & Co, KG, 61138 Niederdorfelden, SaksamaaTurustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2c, Tallinn 11612, Tel 683 0700, isla@sirowa.ee

Isla Ginger loodusliku ingveriõli

ja meega

Proovi uut maitset!

Lasteleht6

TerVIS

Tallinna lastehaigla pe-diaatriakliiniku juhataja, gastroenteroloog Katrin Luts ütleb, et igasugustes-se lapse kõhukaebustesse tuleb suhtuda tõsiselt.

Lapse kõhuvalul on väga palju põhjuseid

ViLVE Torn

•• Millised on koolilaste sageda-semad kõhuvalu põhjused?

Kõige sagedasemad on nn funktsionaalsed kõhuvalud. See tähendab seda, et lapsel ei ole analüüside või uuringutega tuvas-tatud ühtegi konkreetset haigust, põletikku või haavandit. 90–95% kõhuvaludest on funktsionaalsed.

•• Mis on funktsionaalne kõhuvalu?See on valu, mille aluseks ei

ole orgaaniline haigus, vaid regu-latsioonihäire. inimese sisemisel närvisüsteemil on kaks poolt ja kui tasakaal paigast ära läheb, saabki rääkida regulatsioonihäirest. neid tegureid, mis sisemise tasakaalu paigast ära võivad nihutada, on väga palju. Mõnel lapsel on tasa-kaal geneetiliselt kindlalt paigas, teisel lapsel piisab vähesest, et see kõikuma lööks. Jõulude-eel-ne aeg on näiteks mõnele lapsele väga stressirohke.

•• Kas stress on siis üks kõhuvalu põhjuseid?

Paljud lapsed reageerivad keskkonnale ja ümbritsevale elule kõhu kaudu ja stress on kindlasti üks funktsionaalsete kõhuvalude teguritest. Miks ühel lapsel tekitab stress kõhuvalu, aga teisel mitte? oluline on see, et kõhuvalu puhul ei pea stress alati olema ilmtingima-

ta negatiivne. Ka positiivne stress võib soodustada kõ-huvalu. Laps on koos vanematega küll soo-jamaareisil rõõmus ja rahulik, aga kannatab samas kõhukinnisuse all, tulemuseks on kõ-huvalu. Samamoodi võib ühel lapsel kõhu-valu tekkida tähele-panu puudumisest, kuid teisel lapsel soodustab kõhuva-lu tekkimist asjaolu, et ta on pere ringis tähelepanu kesk-punktis. oluline on neid tegureid teadvustada. See ker-g e n d a b l a p s e

Õhtuööunelaulud lastele ja lapsemeelsetele.

Uuel plaadil astuvad üles armastatud eesti lauljad Ott Lepland, Anne Veski, Birgit Varjun, Siiri Sisask, Getter Jaani, Pearu Paulus, Kelli Uustani, Kait Tamra, Liisi Koikson, Jalmar Vabarna, Margus Vaher, Riho Sibul, Mari Pokinen, Evelin

Samuel, Luisa Värk, Uku Suviste, Nele-Liis Vaiksoo, Dave Benton, Triinu Taul.

Laulude vahel esitavad Nukuteatri näitlejad Liivika Hanstin, Taavi Tõnisson,

Anti Kobin ja Mihkel Tikerpalu loomakaraktereid, kes räägivad

sellest, kuidas neile meeldib magada.

K Õ I K O N VO O D I SVENNO LOOSAARE ÕHTUÖÖUNELAULUD

vennomõnusat kuulamist ja ilusaid unenägusid!

vennovenno

uus plaat!loosaare

Lasteleht 7

tähtsam on lapsevanemaga ühele lainele saada ja talle selgeks teha, et keskenduma ja tegelema ei pea mitte lapse kõhuvaluga, vaid hoo-pis lapsega.

•• Kas arstil on kerge vanemaid oma paati meelitada?

Õnneks on väga paljud lapseva-nemad vastuvõtlikud ja koostööal-tid. Kui mõni lapsevanem võtabki esmalt sisse kaitsva või ründava positsiooni, jõuab arst enamasti juba teise visiidi ajal ikka temaga üksmeelele. neid, kes keelduvad igasugusest koostööst, on vähe.

•• Kas kõhuvalu kaebav laps võib ka lihtsalt simuleerida?

Simulante on nende laste seas väga vähe. Tihti aitab lapsevane-matel probleemi mõista arsti kin-nitus, et laps polegi kõhuvalu välja mõelnud. Valu on ju alarmeeriv sümptom ja see on väga õige, et valu puhul abi otsitakse. Märksa halvem on see, kui kõhuvaluga kimpus olev laps aastaid kannatab, sest vanemad ei märka teda arsti

juurde tuua. Enamasti on nad väga tublid lapsed, kellel läheb koolis hästi. Pigem on siin küsimus selles, et ema-isa ei oska alati ise lapse kõhuvalu suhtes seisukohta võtta. Sageli ei oska seda ka muidugi õpe-tajad või kooliõed. Kui laps koolis kõhuvalu kurtma hakkab, ei tasu teda alati kohe koju saata, seda eriti siis, kui on teada, et lapsel neid probleeme sageli ette tuleb. Las ta lamab esiotsa veerand tundi rahuli-kult ja kui kõhuvalu üle läheb, saab ta tragilt oma koolipäevaga edasi minna. Sage koolist puudumine võib ajapikku ise kujuneda oluli-seks kõhuvalu tekitavaks teguriks. Ka funktsionaalsete kõhuvaludega kimpus oleval lapsel võib ühel het-kel kõhuvalu taga olla tõsisem hai-gus, mis vajab sekkumist. Millisel juhul on siis vaja arstile pöörduda, tuleb selgeks rääkida varem, kui funktsionaalse kõhuvalu diagnoos püstitatakse. Siin ongi hästi oluline roll emal-isal, et nad oskaks tead-vustada, millal on tegemist möö-duva ja lihtsa kõhuvaluga ja millal ohtliku tervisehäirega.

lapsele räägitakse näiteks nor-maalse toitumise olulisusest. Aga kellegi elu ette kirjutada arstid ei saa. Et nõuannet ka praktikas juu-rutataks, on oluline, et esmalt akt-septeeriks seda lapsevanemad, sest on ju nemad need, kes lapse elu iga päev mõjutada saavad.

•• Funktsionaalne kõhuvalu eel-dab väga suurt selgitustööd nii arsti, lapse kui ka lapsevanemate vahel?

Jah. Selgitustöö on peamine. Kõige olulisem on rääkida, rääkida ja rääkida. Tõsi, et see patsientuur on arsti jaoks väga ajamahukas. Ei tasu arvata, et arst leiab lapse kõhuvalule lahenduse pelgalt otsa-vaatamisega. Õige diagnoosi taga on suur töö. Kui laps esimest kor-da vanematega vastuvõtule tuleb, kulub veerand tundi või enamgi probleemide kuulamiseks ja suu-navate küsimuste abil probleemi olemuse väljaselgitamiseks. See-järel hakkab arst seda keerulist n-ö puslet alles kokku laduma ja see võib väga palju aega võtta. Kõige

kaebustest arusaamist ja aitab va-nemaid nendega paremini toime tulla.

•• Kas ka rämpstoit võib tasakaa-lu paigast lüüa?

Võib, aga ma ei saa arstina ku-nagi väita, et rämpstoit on lapse kõhuvalu põhjus nr 1. See võib jällegi olla soodustav tegur. Kuld-

reegel on see, et seedetraktiga seonduvate kaebuste korral on esmaseks tegevuseks ea-kohase toidurežiimi ja toidu-valiku tagamine.

•• Arst ei saa ju teatud toidu-ainete söömist ära keelata?

Ei. igapäevaelus ootabki lapsevanem tihti arstidelt, et nood võtaks selle keelava ja käskiva rolli enda peale ja paneks lapse rangele dieedile või keelaks tal kartulikrõp-sude-hamburgerite söömise sootuks ära. Lapse elu ei tohi pahupidi pöörata, kuid teatud tegureid saab arst koostöös

lapsevanematega mõjutada:

Foto: Shutterstock

KIRJASTUSE EGMONT ESTONIA LAIAST VALIKUSTLEIAB LUGEMISRÕÕMU PAKKUVA JÕULUKINGI

IGALE POISILE JA TÜDRUKULE!

Hull kogumik “Top Geari” fännile! Äärmuslikud autod kogu maailmast!

“Top Geari” fännile!

80 uut ja vana lemmikut suures ja imekaunis

muinasjuturaamatus!

80 uut ja vana lemmikut 80 uut ja vana lemmikut 80 uut ja vana lemmikut Suur karbitäis lugemist ja mängulusti

12 automudeliga!www.egmont.ee

nõUanne

Lõbusad ja lumised talveil-mad rõõmustavad nii lapsi kui ka nende vanemaid, ent kõige rohkem rõõmu tunne-vad sellest siiski lapsed, kes iga kätte sattunud võima-lust lumes möllamiseks ära kasutavad. Kuidas aga riie-tada laps selliselt, et tal ka külmemal talvepäeval õues viibides liiga kiirelt külm ei hakkaks?

Looduslikud materjalid ja kihiline riietumine lubavad talve nautida

PriiT LiiViSTE

Enamasti soovitatakse lapsele selga panna üks kiht rohkem kui

iseendale. See teadmine aitab juba sammukese edasi.

Üheks peamiseks võtmesõnaks lapse tervisliku riietamise juures on kolme lapse ema ja väikelaste rõivaste müügiga tegeleva iti Pällini hinnangul rõivaste materjal – need ei tohi sisaldada sünteetilisi kiude. Lisaks muudele asjaoludele võib tundliku nahaga lastel tekkida riie-test allergia. näiteks on tema sõnul enamus tavapoodides müüdava-test rõivastest tugevate kemikaa-lidega töödeldud ning tööstuslikust tootmisest pärinev pestitsiidide abil kasvatud puuvill võib lapsel te-kitada allergiat.

Lapse jaoks on parim naturaal-ne materjal ning selles osas on lapsevanematel mitmeid valiku-

võimalusi. Lasterõivaid valmista-takse näiteks siidi- ja villasegust, orgaanilisest puuvillast, täisvillast ja isegi bambusest. Mida täpselt valida, oleneb õues olevast ilmast ja toatemperatuurist.

Paljud lapsevanemad muretse-vad lapse üleriietamise pärast või kardavad lapsele liiga vähe riideid selga panna, ent õigest materjalist rõivaste valimine aitab seda muret vältida – soe ja hästi hingav mater-jal tagab lapsele meeldiva olemise ka siis, kui ümbritsev temperatuur muutub.

Ka alariietamise vältimiseks võiks alati lastel vastu ihu olla siidi-villa segust pesu.

„isegi, kui mingil põhjusel sai lapsele vähem riideid selga ja väl-

Lasteleht8

Rõivaid ostes tasub olla tähelepanelik ja kontrollida mater-jali – kõik mis paistab vill, ei ole seda mitte.

jas on ootamatult jahe, siis villane vastu ihu aitab pikalt sooja kehas hoida ja teeb seda märgatavalt edukamalt kui näiteks polüestrist magamiskott,” selgitab iti Pällin.

Seega oleks soovitav beebi-del kasutada ökoloogilisest ma-terjalidest riideid: orgaanilisest puuvillast, bambusest, siidi-villast, siidi ja puuvillast. Mõnel lapsel on ka villaallergia, sellisel juhul peaks Pällini sõnul siidivil-la riideid asendama puuvillast, bambuskangast või siidi-puuvil-lasegust rõivastega.

Kihiline riietumineKülma ilma jaoks last riietades võiks esimene kiht vastu ihu olla siidi-villane aluspesu, sest see mis hingab, on soe, imab niis-kust ning hoiab märjaks saanud koha soojana. Kui näiteks väike-laps mänguväljakul end märjaks jookseb, aga hiljem rahulikumat

mängu alustab, on oluline, et särk tema seljas kuiv oleks.

Ka kõik järgnevad kihid võiksid olla võimalikult hingavad: puu-villased dressipluusid ja polod, täisvillast vestid ja kampsunid. rõivaid ostes tasub olla tähelepa-nelik ja kontrollida materjali – kõik mis paistab vill, ei ole seda mitte, ning kõik, mis paistab puuvill ei ole ka puuvill. Kohe, kui riietes on sünteetilisi kiude, väheneb nende hingavus.

„Hästi levinud riietusese fliis on enamasti suhteliselt umbne ning koosneb tavaliselt 100% po-lüestrist,” toob Pällin näite.

Kuigi üldiselt on sünteetilisi materjale lasterõivaste puhul mõistlik vältida, on iti Pällini sõ-nul loomulik, õuekombinesoon on sünteetilisest materjalist. Enamasti on need tehtud ka hin-gavaks, kuid niisugust efekti kui looduslikest kiududest rõivad, ei saavuta need kunagi. Seega on väga oluline, et sellise õueriietuse all oleks hästi hingavad ja ihusõb-ralikest materjalidest riided. Siis on kindel, et pealmine kiht peab tuult ja vett ning alumine kiht ei lase lapsel külmetada, higiseks saada ning on ka ihusõbralik.

Sünteetilise pealisriide all peaks olema hästi hingavad ja ihusõbralikest materjalidest riided.

Foto: Shutterstock

Lasteleht 9

Turvahoidik FEST•• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele•• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse•• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool

Saadaval kõigis Olerexi tanklates Fixuse Autokaupades.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvavarustust. Juulis laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Hoidikuga on lubatud kinnitada 15-36 kg kaaluvaid lapsi. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi.

FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi.

Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ja vastab rangematele Euroopa Liidu nõetele, mida tõendab sellekohane sertifi kaat. Seda on lihtne paigaldada ja võtta kaasa ka nt välisreisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapeal turvavarustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida fi rma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abil kiirelt tellijani.

Auto turvatoolidele lisandusväiksem ja mugavam leiutisKohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid.

Fest Baltic pakub nüüd KÕIKI oma tooteid soodushinnaga 20€

Suusad-uisud jalga juba lapseeasSpOrT

KriSTiinA Viiron

„Lastele võib suusad jalga panna kohe, kui laps saab kõndimise ja jooksmisega hakkama. Mida varem ta harjutama hakkab, seda kiiremi-ni ta õpib,” tõdeb Aravete keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ning Ambla spordiklubi murdmaasuusa-tamise treener raido rohi.

Parim innustaja suusatamise juures – nagu tegelikult iga teisegi spordi- või tegevusala puhul – on vanemate eeskuju. „Laps ju õpib jäljendades,” tõdeb rohi. „Kui ta näeb, et vanemad sellega tegele-vad, tahab ta ka ise suusatada.”

rohi hoiatab, et last vastutaht-

si suusatama sundida ei tohi. „Kui lapsel kaob tahtmine suusatada ära, tuleks kohe suusad jalast ära võtta – talle peab jääma sellest meeldiv kogemus,” osutab ta.

Ta soovitab lapsele suusata-mist õpetama hakata väikeste nn kuuridena ja suusatada temaga siis, kui laps ise selleks soovi aval-dab.

Alustada tuleks kindlasti klassi-kajäljes suusatamisega, lapsele on see lihtsam, sest suusad püsivad rajas.

Esimesed harjutused, mida lap-sel suuskadel teha lasta, kuuluvad suusatamise algõpetuse klassi-kavaramusse. näiteks pöörded paigal (lehvikpöörded jne). „Teha lapsele see huvitavaks – näiteks

Foto: Shutterstock

Alustada tuleks klassikajäljes suusatamisega, lapsele on see lihtsam, sest suusad püsivad rajas.

Lasteleht10

Premia Jäähall teeb koolidele soodustust tööpäevadel enne lõunat. Informatsioon tel. 66 00 500 või kodulehelt.

Peagi käes koolivaheaeg!

Fotod: Ramuel Tafenau, Merje Sosi

Premia Jäähall teeb koolidele soodustust tööpäevadel enne lõunat. Informatsioon tel. 66 00 500 või kodulehelt.

Hea võimalus veeta aega pere või sõpradega uisutades!

Peredele soodustusNäiteks 2 täiskasvanut + 2 last koos

uiskudega 22 eur (tavahind 28.-)

Vaba jää ajad ja teised peresoodustused meie kodulehelt

www.icearena.ee

suusad kogu aeg jalast ära tulevad või jalg ei püsi kindlalt suusal,” põhjendab ta. Samuti võiks lapsel olla eelkoolieas n.ö piduriga suu-sad – suuskade keskel on sakid, et suusk poleks liiga libe. niisuguse suusaga on lapsel lihtsam suusa-tada.

Suusatamine on spordiala, millega võiks kindlasti tegeleda, arvestades kasvõi seda, et põhja-maise riigina on meil lausa privi-leeg suusatada ega ole tarvis lume otsinguil võõrsile sõita.

Pealegi on suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on töösse kaasatud kõik suuremad lihasgrupid. „Suusatamise abil pa-ranevad samuti koordinatsioon, tasakaal jne. Lisaks veel liikumine värskes õhus. Lapsed püsivad ter-vemad ning arenevad harmoonili-semalt,” loetleb suusatreener selle talvise spordiala plusse.

Aravete keskkoolis algavad suusatunnid esimeses klassis. Enamikel lastel on rohi sõnul va-rustus olemas, kel seda ei ole, saab kooli suusabaasist laenutada.

Kui vanematel vähegi võimalik,

soovitab ta lastele suusavarustuse hankida. Peljata ei maksa ka kasu-tatud varustust. „Lapsed kasvavad kiiresti ja kindlasti on ühe lapse kasutatud varustus kasutuskõlblik veel ka pärast sellest väljakasva-mist,” täheldab ta. „näiteks meil on ühed suusad erinevate laste kasu-tuses olnud juba kümme aastat ja suusad on väga korralikud.”

Tahaplaanile ei maksa jätta teistki talvist (uisuhallide olemas-olul enam isegi mitte nii talvist) spordiala – uisutamist.

Uisutamisegagi võiks alusta-da juba mudilase eas. Õpetamist alustatakse ilma uiskudeta. Harju-tatakse keharaskuse ülekandmist ühelt jalalt jalale, tasakaaluharju-tusi ühel jalal, kükkimisi, käte hoo-liigutusi ja sõiduasendit.

Ülo Kurig õpetab põhikooli-õpetajatele suunatud väljaandes „Kehaline kasvatus”, kuidas oman-dada kehaasend, kuidas saada selgeks edaspidi sõit ja ülejala sõit ehk sõit kurvis, kuidas aeglustada ja pidurdada.

Samast väljaandest leiab ka ju-hiseid suusatama õppimiseks.

teeme päikese,” soovitab rohi ka-sutada mängulisi võtteid. „Tõsta-me näiteks ainult suusanina, kand peab maha jääma. Proovida pärast vastupidi – suusanina jääb maha ja tõstame ainult suusakanda. Jälgida tuleks, kuidas suusk maha pannakse jne.”

Harjutused on vajalikud, et laps õpiks kohapeal suuski valitsema. neile lastevanematele, kes suu-satamise algõppes väga „kodus” ei ole soovitab raido rohi näpu-näiteid hankida Kaarel Zilmeri raa-matust „Juku Suusakool”, kus sees head ja lastepärased harjutused.

Õige tehnika omandamine on suusatamise juures väga oluline, sissejuurdunud vigadest on tree-neri sõnul väga raske lahti saada.

Saapaga suuskSuusavarustuse poole pealt oleks rohi sõnul hea, kui suusk ei käi jalga rihmadega, vaid suusasaapa-ga ja sellele vastava kinnitusega, kuna nii püsivad suusad kindlalt jalas. „rihmadega suuskadega on raske suusatamist õppida ja lap-sele pole meeldiv kogemus, kui

Foto: Shutterstock

Lasteleht 11

JÕULUVANA KINGIKOTTI!

Müügil raamatukauplustes üle Eesti!

Hariv lauamäng kogu perele. Purjetamislegend Ahto Valter, „Lennuki“ meeskond, „Veerevad eestlased“ ja mitmed teised vahvad seiklejad – veereta täringut ja sammu tuntud ümbermaailma reisijate jälgedes!

Eestlaste ümberilmareisid

Puslelt leiab kõikide laste lemmikkohad nagu Iloni Imedemaa, Pokumaa, Vembu-Tembumaa ja palju teisi põnevaid paiku.

Suurus A3.

Eestimaa piltkaardi pusle

elUSTIIl

Maalähedane lastekasva-tus ja eluviis on taas au sisse tõusnud: üha enam emasid kasutab jälle mar-limähkmeid ja keedab ise püreed.

Ökobeebi sirgub ema mõttelaadi toel

SignE KALbErg

M uidugi ei tähenda ökobee-bi üksnes seda, et lapsel on pampersite asemel

sipukate sees marlimähkmed. Ökosugemetega emad tahavad, et nende lastest kasvaksid tugevad ja terved inimesed, selle nimel ei pel-ga nad ka oma mõtlemist muuta.

nelja lapse ema, Kalamajas elav Elery Tammemägi tunnistab, et nende pere on n-ö heleroheline, mitte tumeroheline. „See tähendab, et meil ei ole savikrohviga elamist ja toortoitu. Kaks last on sündinud haiglas, kaks siin Kalamaja kodus,” ütleb ta.

Kõik suved elab Elery koos pe-rega Võrumaal oma maakodus ja tegeleb seal potipõllundusega, nii palju kui suudab. Elery sõnul pole nad taimetoitlased, aga kasuta-vad siiski vähe liha. „Eelistame lammast või eesti siga, ühesõnaga eestimaist toitu. Meie pere peame-nüü on lihtne, põhineb juurviljadel. Kasutame ainult loodusravimeid, ostame vähe uusi riideid, kasuta-me peamiselt taaskasutus- ja öko-riideid ning eelistatud on loodus-materjalid,” pajatab Elery. Kuna ta töökoht on kodule väga lähedal, on ka vähe autoga vaja sõita.

Elery kinnitab, et neil on rõõm-sad ja toredad terved lapsed. noorim laps hakkas potil käima esimesest elukuust. „Varajane po-titamine algab esimesest elupäe-vast. Laps omandab selle kergesti, kui paned ta pärast sööki pissile ja õpid esimestel nädalatel tema näo- ja kehakeelest, kuidas ja millise il-mega väljendab ta end enne häda,” selgitab ta.

Kuidas aga on lood haiguste-ga? „Lapsed on ikka vahel nohus või köhas, aga me ei kasuta kuna-gi muud kui vaid loodusravimeid, biolatte piimhappebaktereid ja

boulardiid, homöopaatiat siis, kui on tugevam viirus. See toimib ala-ti,” kinnitab Elery. Kooliviirused on kerged ja üle ühe päeva pole lap-sed kodus haiguse pärast olnud. „Vahel on nad mõned päevad veidi nohused koolis, aga siis palume mitte magusat ja piimatooteid tar-bida ja nii see lima kaob. Kergesti põevad haigusi sellised lapsed, kes on titast peale ise haigustega toime tulnud ja pole saanud tuge-vamaid ravimeid, mis immuunsust on seganud välja arenemast,” üt-leb Elery. Ta lisab, et pere on palju kodus. Jõulude ja sünnipäevade asemel toimuvad kvaliteetkülas-käigud korraga ühte peresse või tuleb külla üks pere korraga, et ei oleks ajaraiskamist ja ebakva-liteetset müra. „Selline on meie ülevaatlik elu, sest beebi saab oma elujõu perelt,” ütleb Elery.

Oma mittetulundusühingEt ühendada sarnase mõtte-

viisiga inimesi, on Eestis ka MTÜ Ökobeebi, mille asutas Piret Laasik koos reet Posti ja Aili Vagaga ja mis on rasedate, beebide ja väikelas-te harmoonilise arenguga tegelev ühing.

„Kui 2010. aasta suvel Öko-beebi mõte tekkis, polnud meil tegelikult aimugi, kuhu me selle ideega jõuame. Samuti tuli suureks üllatuseks see, kui paljud inimesed toetavad meie ettevõtmist,” ütleb Piret. Ta tunnistab, et enne oma poja Karl Danieli sündi polnud tal absoluutselt mingit soovi ennast siduda teemadega, mis puudutasid lapsi, rääkimata väikelastest. Kuid eks huvid muutuvad ikka vastavalt elus päevakohaseks saanud tee-madele.

„Huvi tekkiski peamiselt vaja-dusest info järele, mis puudutas looduslähedasemat ja n-ö teist-sugust lastekasvatamist. Minu õpetajaks sel teel on olnud reet Post, kelle juurde sattusin juhuse tahtel oma kahekuuse pojaga uju-ma. Soov jagada reeda ja ka teiste sama suunda viljelevate inimeste teadmisi, on viinud mind antud võrgustiku loomiseni,” pajatab Piret.

Ka Aili Vaga tunnistab, et kuigi ökosugemed on temas kasvanud

juba mõnda aega, puutus ta beebi-de ja väikelaste teemaga kokku al-les siis, kui sündis tütar Sille. „Soov kasvatada oma last võimalikult na-turaalsel ja looduslähedasel viisil tuli sügavalt minu seest ning see lihtsalt tundus õige ja ainuvõimalik variant,” meenutab Aili. Kuna laste kasvatamise ja arendamise teemal on nii palju erinevaid ja vastakaid seisukohti, siis tundsid noored emad, kuidas Eestis on puudu ühin-gust, kust leiaksid nõu kõik need, kes tahaksid oma last teistmoodi kasvatada.

MTÜ Ökobeebi juhatuse liige reet Post ütleb, et Ökobeebi loodi lapse- ja loodussõbraliku maail-mavaate tutvustamiseks. „Meie missioon on olla vanematele toeks laste harmoonilisel kasvatamisel. Loodud koostöövõrgustik ehk klas-ter koondab kogu Eestist erinevaid koolitajaid, terapeute, tootjaid, ühinguid, teenusepakkujaid ja kau-bandusega tegelejaid,” selgitab ta.

Klastri liikmed lähtuvad laste vajadustest ja seda nii füüsilistest kui ka vaimsetest aspektidest läh-tuvalt. Kõik pooldavad harmoonilist

ning maalähedast lastekasvatust ja eluviisi. Võrgustik aitab emadel-isadel kergemini üles leida lapse-sõbralikke tooteid või teenuseid pakkuvad inimesed ja ühingud.

„Selleks et kasvatada last „öko-beebina”, on vaja harmoonilisust ja tasakaalu otsivat lapsevanemat. iga ema soov on pakkuda oma lap-sele parimat. Sageli on aga profes-sionaalsetest ja usaldusväärsetest nõuandjatest-toetajatest puudus,” ütleb reet. Lapsevanemaks kas-vatakse alati koos lapsega. „Öko-beebi” vanemad investeerivad nii aega kui raha, et arendada loovat, mõtlevat, rõõmsameelset ja tervet last, pakkudes talle selleks parimat sobivat keskkonda. reet nime-tab oluliste märksõnadena lapse baasturvalisust, tundekasvatust, looduslähedust ja jätkusuutlikkust.

„See võiks alata teadlikust rase-dusest, pikast imetamisest, vara-jasest potitamisest, mahetoidust ja paljust muust seesugusest. olu-liseks tuleks pidada ka väikelapse füüsise arendamist. Selleks sobi-vad näiteks võimlemine ja ujutami-

Piret Laasik ujutab poeg Karl Danieli ja Aili-Kadri Vaga tütar Sillet.

Lasteleht12

Foto: erakogu

Ökobeebi sirgub ema mõttelaadi toel

ne, millega võib alustada juba vara-ses beebieas,” selgitab reet.

Paljud emad jõuavad kõige selleni vähehaaval koos lapsega kasvades, mitte alati kohe rasedu-se alguses. „Meie jaoks on oluline teekond sellise mõtteviisi poole. Toetame vanemaid nii loengute, nõustajate kui ka terapeutide prak-tiliste nõuannetega ning vähenda-me lapsevanemate aega ja vaeva loodustoodete kohta info hankimi-sel,” lisab reet.

Beebid ei erineKlastris on inimesi, kes tegelevad ämmaemandusega, imetamis-nõustamisega, beebide kandmis-nõustamisega, toitumise ja toidu-talumatuse küsimustega, erinevate loodusteraapiatega, refleksoloogia ja homöopaatiaga, laste füüsilise arendamisega: lastejooga, ujutami-se, võimlemisega. on ka naturaal-sete toodete – riiete, mänguasjade ja mahekosmeetika – valmistajaid.

„Õnneks on olnud kogu aeg vanemaid, kes kasutavad marli-mähkmeid ja keedavad oma lapse-le ise püreed. Tänu neile ei ole see

oskus Eestimaalt kaduma läinud ja tõepoolest on seda nüüd ha-katud üha enam väärtustama,” ütleb reet. Vaatamata beebitoidu purkide all lookas olevatele poe-lettidele, hakatakse järjest enam mõistma koduse puhta toidu oluli-sust. Sama lugu on mähkmetega. Teades beebide varajase potita-mise võimalikkusest ja mõeldes, millist koormat loodusele kujutab endast üks tavaline mähe, hakka-vad vanemad tegema alternatiiv-seid otsuseid.

Tavaline beebi ei erine öko-beebist, kinnitab reet. Erinevad nende vanemad. Ökobeebi vane-mad mõtlevad veidi laiemalt ühis-konna jätkusuutlikkuse peale. Teadlikud vanemad loovad oma lastele arenemiseks maksimaal-sed võimalused. need lapsed on tervemad, rõõmsamad, aktiivse-mad ja kasutavad oma arengu-potentsiaali maksimaalselt. MTÜ Ökobeebi pole loodud ainult nn roheliste inimeste jaoks. „Soovi-me toetada kõiki vanemaid, kes otsivad oma laste jaoks parimat,” ütleb reet.

Piret Laasik ujutab poeg Karl Danieli ja Aili-Kadri Vaga tütar Sillet.

Lasteleht 13

KAirE TALViSTE

M änguterapeut Sirli Kivi-saar selgitab, et väikelap-sed õpivad mängu kaudu

maailma mõistma. „Sarnaselt mänguga toimib ka muinasjuttu-de ettelugemine. Laps saab sealt teadmisi maailma toimimise koh-ta,” selgitab ta.

Paljude laste jaoks on mängi-mine loomulik: nad võivad istuda tunde omaette nokitsedes või pappkastist lennukis maailma avastades. Ent on ka lapsi, kes eelistavad selle asemel sikutada vanema püksisäärt, et endast mär-ku anda, sest nad tahavad pigem vanemaga koos olla. Või on hoo-pis vanem see, kes arvab, et laps ei tule üksi toime, ja saadab kõiki tema tegevusi, laskmata lapsel en-dal maailma avastada.

Laps ei taha üksi mängidaVäikelapsele on omane nn har-jutamismäng. Laps räägib oma mänguasjadega, mängib üksi või täiskasvanuga. Kaheaastane on al-les väike ja võib mängu alustades vajada juhendamist. Pange tähe-le, milliseid tegevusi laps armas-tab: kas klotse laduda, kujundeid kuhugi sisse toppida või midagi muud. Vanem võikski lapse selle tegevuse juurde suunata ja otsida mänguasju, mis tema tähelepanu köidavad. Paariaastased lapsed hakkavad mängima kõrvuti ja veidi ka koos. Kõrvuti- ja koosmängus on lapsed üksteisest teadlikud, ent igaüks mängib oma mängu.

Selles, kui väikelaps ei taha üksi mängida, ei pruugi Sirli Kivi-saare sõnul olla midagi kummalist: „Kes meist ikka tahaks üksi olla? Kaaslase otsimine pole midagi ne-

mäng

Mäng on lapse oskuste aren-gus asendamatu. Mängus käsitleb laps oma sügavaid tundeelamusi, see toob lee-vendust tema hirmudele ja üleelamistele. Mõnikord on vaja vanema tuge, et laps mängu juurde juhatada.

gatiivset,” aitab ta vanematel last mõista. „Kui pole õde ega venda, kellega mängida, siis jääbki alles vanem.”

Lapse mänguoskused sõltuvad sellest, kas on tegemist üksiku lapsega, kas tema ümber on veel teisigi lapsi, kas ta on saanud pii-savalt ema-isaga olla jne. Vanem

võiks oma päevakava läbi mõelda, sest mängima kutsumine võib olla märk sellest, et laps tahab lihtsalt vanematega koos olla. „Kui isa ja ema tulevad õhtul töölt ja kohe on vaja hakata õhtusööki tegema ja tulevad muud toimetused, siis pole lapse tähelepanunõudmine liiast,” on ta veendunud. Kui laps on saa-nud vanemaga olla, võib ta rahuli-ku südamega mängima minna ja ka vanem saab aega omaette olla.

Kujutlusmänge hakatakse mängima siis, kui lapsed on poo-leteise–kahe aasta vanused. nad söövad nähtamatut sööki, kujut-levad end mõne tegelasena jne. Siis ilmuvad ka väljamõeldud te-gelased. Kolme–nelja- aastaste laste mängudest on suurem osa kujutlusmängud. nelja-aastased suudavad juba teha koostööd, nad mängivad rolle ja suhtlevad oma-vahel rollitasandil.

Koolieelikud mängivad suu-resti koostööl põhinevaid mänge: üheskoos mõeldakse, mida män-gida, sobitatakse rolle, reegleid jne. reeglitega mängud ja võist-lusmängud sagenevad ja kujutlus-mängud taanduvad.

Vanemate hirmudPaljud lapsed tüdinevad kiiresti ühest tegevusest. See tähendab vanematele automaatselt suure-mat koormust. Tänapäeval rää-gitakse palju hüperaktiivsusest ja lapsevanemad võivad kergesti

ka oma lapsel seda kahtlustada. Kivisaar soovitab vanematel mee-nutada oma lapsepõlve. Võib mee-nuda, et sai ka ise palju tehtud, toimetatud ja kokku keeratud. „See võib olla lihtsalt temperamendi küsimus,” nimetab Kivisaar ühe võimaluse. Kui lapsele on hüper-aktiivsuse diagnoos juba pandud, tuleb last sellisena aktsepteerida ja õpetada ka teda end armastama.

Mänguteraapia, mida esindab Sirli Kivisaar, on Eestis alles üpris uus teraapiasuund. See on mõel-dud selleks, et aidata lastel toime tulla stressirohkete olukordadega (nt elukoha vahetus, kooli ja las-teaeda minek, kaotused jne). on mänge, millega saab parandada lapse sotsiaalseid oskusi ja ka vihaga toimetulekut. Terapeuti-listest oskustest on Kivisaare ar-vates veelgi olulisem see, milliste hinnangutega täiskasvanu lapsele läheneb, kuidas temasse suhtub.

Vanemad võivad karta, et lapse huvi sõjamängude vastu viitab vä-givaldsusele. Keegi ei taha ju enda-le vägivaldset last. Selline mäng on üks arengu osa, kus laps õpib hea ja halva tasakaalu ning maandab oma stressi ja võib-olla ka hirme. Kivisaar lohutab, et see ei ole kas-vatuse viga ja vanemad võiksid neisse mängudesse sallivamalt suhtuda. Samuti ei soovita ta anda kergekäelisi hinnanguid lapse joo-nistustele, sest täiskasvanu näeb asju teisiti kui laps.

Mõnikord võib vanemat takis-tada lapsega mängimast arvamus, et ta ei oska mängida, või kardab ta end lolliks teha. „Lapsed ei anna teile selliseid hinnanguid. Kui vaja, siis nad ise õpetavad. oluline on, et vanem oleks lapse jaoks olemas ja võtaks aega temaga tegelemi-seks.”

Kivisaar julgustab, et iga inime-ne oskab mängida, tuleb lihtsalt see mänguhimuline laps endast üles leida.

Täiskasvanu huvi ja mängus osalemine suurendab lapse jaoks mängu väärtust. Vanemale annab see võimaluse õppida oma last paremini tundma ja luua temaga usalduslik suhe. Mäng lähendab last ja täiskasvanut.

Foto: Shutterstock

Mäng on lapse viis elada ja areneda

Mängu tähtSuSe AjALugu•• Mängu hakati teaduslikult uu-rima 1800. aastatel, kui arvati, et mäng on lapse viis maandada oma energia ülejääke.•• Sakslane Carl Groos oli esime-ne, kes nägi mängu rolli lapse arengus. Laps õpib sel moel jäl-jendama, omandab uusi teadmisi ja oskusi. •• Alles 1900. aastatel hakati mängu käsitlema arengupsühho-loogilise ilminguna, mille käigus areneb laps füüsiliselt, psüühili-selt ja sotsiaalselt. •• Eriline tähendus on mängul lap-se tundeelule, sest laps mängib läbi oma kogemusi: hirme, agres-siivsust, rõõmu, valu jne. Mängu raviv mõju seisneb selles, et laps käsitleb mängides ka arenguga kaasnevaid kriise ja raskeid ko-gemusi (nt hülgamine, haigused, kaotused jne). Ta mängib sama mängu või kuulab sama juttu üha uuesti ja uuesti, kuni on oma tun-netega toime tulnud.

Kõrvuti- ja koosmängus on lapsed üksteisest teadlikud, ent igaüks mängib oma mängu.

Lasteleht14

Esmakordselt eesti keeles ja 3D-ekraanidel!

KINODES 21. DETSEMBRIST! ©2012 Disney/Pixar

Esmakordselt eesti keeles ja 3D-ekraanidel!

KINODES 21. DETSEMBRIST! ©2012 Disney/Pixar

Parimad jõulukingid

lastele!

•Thomase rongirada

3+

•Eestikeelne Scrabble

•Eestikeelne käokell

•Eestikeelne laulev kutsu

6-36kuud

6-36kuud

•Disney Printsessid•Disney Printsessid

3+

•Eestikeelne Scrabble

•Ballistiks pall-autode lahingukahur

3+

•••Disney PrintsessidDisney PrintsessidDisney Printsessid

3+

maa

leto

oja

Rim

onne

Bal

tic O

Ü •

ww

w.ri

mon

ne.e

e

•Barbie hobusega. Hobune liigub ise.

•Polly maja4+

Disney PrintsessidDisney PrintsessidDisney Printsessid•••Disney PrintsessidDisney PrintsessidDisney Printsessid

•Hot Wheels suur seinarada tõstuktorniga

5+