2009 Detsember

T T Ü T U D E N G I L E H T . D E T S E M B E R 2 0 0 9

3 | detsember 2009tallinna tehnikaülikooli üliõpilasleht

INfo

TTÜ Üliõpilasesindusel on heaks Tavaks korr aldada igal aasTal heaTegevuslik Jõulunädal, nii ka sellel aastal. Tänavu leiab Jõulunädal aset 8. Detsembrist 10. Detsembrini. Selle aastane Jõulunädal on mõneti erinev eel-nevatel aastatel toimunutest, kuna kavasse on li-satud sellised üritused, mida eelnevatel aastatel pole veel olnud. Nendest tooks esile heategevus-liku oksjoni, Jõululaada, Lauamänguõhtu nin Tipikate Kelgutamine Vanaka mäel. Seda sorti üritus on pidude ning teiste meelelahutuslike ürituste kõrvalt hea väljund ka neile tudengitele, kes peavad tähtsaks oma kaaskondlaste aitamist. Jõulunädala eesmärgiks on täita Tallinna Nõm-me Lastekodu laste jõuluunistused. Jõulunädala esimesel päeval 8.detsembril toi-mub kogu päeva vältel Loterii I korpuse fuajees. Õhtul aga oodatakse kõiki huvilisi Üliõpila-sesindusse Lauamänguõhtule, mida juhatab Ludo Lauamängupoest tulev oma alaspetsialist. Kolmapäeval jätkatakse Loteriiga ning lume korral minnakse õhtul kelgutama Vanaka mäele. Neljapäeval kell 9.30 avab rektor Peep Sürje Jõululaada. Edasi toimub Heategevuslik oksjon Tõnu Einasto juhtimisel. Lisaks on igal vahetunnil südameid soojendamas „Eesti otsib lemmiklaulu“ finalist Epp Uibo. Lisaks pannakse I korpuse fuajeesse kaheks nädalaks muredekast tudengitele, lastekodu lastele kingituste annetuskast. Samuti on tu-dengeid piparkookidega kostitamas ka Üliõpila-sesindus. Samuti ootame inimesi tooma endale mitte vajalikke asju Üliõpilasesindusse, et need saaks kas laadal ära anda neile, kellel neid vaja läheb. Või müüa ning tulu suunata heategevusse.

Loterii peaauhinnaks on lend purilennukiga! ■ Tauri Kärson

peatoimetaja _ bia nassar toimetus _ eve neumann, maarja käger,

ullabritt laanemets, sigrid kalle, veiko karuväljaandja _ ttü üliõpilasesindus

makett _ slow | trükk _ as vaba maaaadress _ ehitajate tee 5, tallinn

kirjuta _ [email protected] | helista _ 620 3621©studioosus 2009 | kõik õigused kaitstud

kaanefoto _ joachim braun

TTÜ heategevuslik jõulunädal

NooRED kUNSTNIkUD SaaNUD aLTERNaTIIvSE LISa GaLERIIpINNa TTÜ-S ja võIMaLUSE TUUa kUNST TIpIkaTE SEkka. RaHvaS NõUaB kUNSTI!

17. novembril avas TTÜ üliõpilasesindus TTÜ peahoone VI-korpuse teisel korrusel ametlikult TTÜ üliõpilasesinduse galerii T-galerii, mis oma nimega peegeldab galerii kontseptsiooni näituste korraldamisel – tudengitelt tudengitele. Koostöös Eesti Noorte Kunstnike Liiduga on T-galeriis eks-poneeritud personaalnäitustena erinevate noorte kunstnike tööd, kelle võimalused ennast laiemale avalikkusele näidata on piiratud galeriide poliitika poolt – näitusetasud pinnarendina ei ole noor-tele andekatele, kuid tundmatutele kunstnikele enamasti taskukohased. T-galerii siinkohal tasu ei võta. Oluline on mõista, et loomeliidu liikmed ei ole ainult Eesti Kunstiakadeemiast ja seega võivad ka noored tipikunstnikud astuda Eesti Noorte Kunstnike Liidu ridadesse. 17. detsembrini on T-galeriis avatud Merilin Andre näitusmüük „Ilumeeletus”. MTÜ Eesti Noorte Kunstnike Liit (ENKL) on noori kunstnikke ühendav loomeliit, mille eesmärk on propageerida tänapäevast eesti kunsti ning anda liikmetele väljund oma tööde eksponeerimiseks ja turustamiseks. ENKL korraldab näitusmüüke erinevatel alternatiivsetel pindadel: hotellid, konverentsikeskused, SPA-d, kohvikud ja koolid ja toob kunsti välja traditsioonilistest galeriidest, tehes selle kättesaadavamaks publikule. ■www.estonianart.comKarmen Limmer | TTÜ üliõpilasesindus

kUNST kUULUB RaHvaLE!


Kultuuriklubi Patarei eestvedamisel tekitatud projekti TTÜ Kino eesmär-giks on pakkuda harivat meelelahutust üliõpilastest õppejõududeni. Tuden-gite filmiÖÖ nime all tuntuks saanud TTÜ Kino pakub esmaspäeva õhtutel vaatamiseks filme ja animatsioone, mida enamasti teistes kinodes ei näe. Igal aastal tulevad külla ka PÖFF’i tegijad, kes tutvustanud tulevat programmi ning näitavad üksikuid filme eelmise aasta

programmist. Kord kuus käivad meil kü-las filmiga seotud inimesed, et rääkida oma kogemustest ning vastata kerkinud küsimustele. Praegusel hetkel otsime kinoseltsi uusi tegijaid, kes sooviks kasvatada TTÜ akadeemilise pere kultuursust ning nautida suurepäraseid filme. ■

info: www.Kino.TTu.ee

[email protected]

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinna Tehnikaülikoolis selle aasta viimase doonoripäeva teisi-päeval, 8. detsembril kell 10.30–15.00 Tallinna Tehnikaülikooli aulas (Ehita-jate tee 5).

Tallinna Tehnikaülikoolis korraldatavad doonoripäevad on alati rõõmustavalt edukad – möödunud doonoripäeval novembris loovutasid verd 84 doonorit ja koguti rohkem kui 37 liitri võrra verd haiglate patsientide abistamiseks. Verekeskus tänab kõiki doonoripäeva külastanud südamlikke inimesi!

Eesti haiglate patsiendid vajavad doono-riverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks alli-kaks on teine inimene. Verd loovutades on Sul võimalus aidata paljusid eluohtli-kus seisundis inimesi. Doonorivere toel on võimalik teha ka paljusid operatsioo-ne, mida muidu ei saaks suure verekao-tuse riski tõttu sooritada.

Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vere-loovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väike-sele puhkusele pärast vereandmist. Vere-

andmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmi-selt 72 tunni jooksul.

Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemas-olust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu. ■

NB! Pühade auks ja paljude doonorite rõõmuks on verekeskus nii Ädala tänaval kui DoonoriFoorumis (Foorumi keskuse 4.korrusel) avatud ka laupäeval, 19.detsembril kell 9.00-14.00. 21. ja 22. detsembril on verekeskus mõlemas vereloovutuskohas avatud tavapärastel kellaaegadel ning 23.det-sembril kell 9.00-14.00. 24., 25., 31. detsembril ja 1. jaanuaril on verekeskus suletud ja peab koos teistega pühi.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuswww.verekeskus.ee

Jõulud on rõõmu ja rahu aeg. Hea tegemise aeg. Verd loovutades saame teha paljude jaoks elu suurima kingituse, sest pakume asendamatut tuge nende tervise või kogunisti elu päästmisel.

Verekeskus tänab südamest kõiki seniseid doonoreid ning kutsub neid ja doonoriks soovijaid järgmistele heategudele.

TULE DETSEMBRIS DooNoRIpäEvaLE ja kINGI jõULUDEkS ELU!

■ terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid

■ puhanud ja söönud ■ kehakaaluga üle 50 kg■ 18-60 aastane viimasest vereandmisest peab

olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. kui sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes.

vereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

TuLe doonoriKs,Kui oLed:

INfo

The duchess (2008)07.12.09 KeLL 20:00ruum: Vii-226 PiLeT: 25.- / 50.-

TTÜ Kino otsib uusi tegijaid


TUDENGI EURofUSIooN 2010

INfo

TTÜ jõulunädalal toimub kirbuturg!Selle õppeaasta sügissemestri lõputuu-led on viimas maastike suunas, kust säravad vastu märksõnadena rohelise sisuga fraasid taaskasutus ja keskkonna-sõbralikkus. Räägime kirbuturust ning sellest, et 10-nda detsembri neljapäeva-ne hommik, kellaajaga 09:30, toob TTÜ fuajeesse kirbuturu. Korraldatava laada eesmärk on po-pulariseerida taaskasutust ja säästlikku tarbimist tipikate seas ning ühtlasi näi-data, kuivõrd soodsalt on võimalik han-kida erinevaid vajaminevaid esemeid, samaaegselt enesele mittevajaminevaid esemeid-riideid müües. Üritusel ootame-loodame tuden-gite aktiivset osavõttu. Kindlasti on suuremal osal meist erinevaid esemeid-riideid, mis on korralikud, aga mingisu-gusel põhjusel enam omaniku hoole all praktilist rakendust ei leia. Esemete osas piirangut pole- müüa võib kõike, mis mahuvad parameetrite “korralik, puhas ja kasutuskõlblik” alla. Võimalused kirbuturul kaasalöömi-seks on osaleda ise müüjana või loovuta-da esemeid, viies need üliõpilasesinduse ruumi VI-200. Nende kahe variandi kõrval on veel kolmaski, väljendudes kirbuturu kastide näol, mis ootavad esemeid peamaja fuajees, X-maja fuajees ja VI-nda korpuse fuajees. Lettidele on asjadekeskse sisu kõrvale oodatud ka mitmed erinevad küpse-tised. Kes tunneb, et naudib kookide, pirukate või muu maitsvate küpsetiste valmistamist, on oodatud julgelt osale-ma. Sobrage oma kodustes kappides-sahtlites ja osalege kas otseselt müüjana või läbi selle, et teie asju müüakse! Olge aktiivsed, sest mida suurem on osavõtt, seda põnevam ning kirevam on kogu projekt! Registreerimine ning informatsioon: [email protected]

kõik noored laulu- Ja pillihuvi-lised, duši all laulJad Ja kar ao-ke-fännid – 25. märtsil 2010 leiab esmakordselt aset üritus „Tudengi EuroFusioon 2010“, mis kujutab endast heategevuslikku lauluvõistlust, millest võivad osa võtta kõikide Tallinna üli- ja kõrgkoolide tudengid/õpilased. Tege-mist on lauluvõistlusega, kus esitatakse kas oma lugusid või cover’eid teiste lugudest, ainsaks tingimuseks on see, et esitus peab olema puhtalt akustiline. Ükskõik, kas tegu on mõne ballaadi või heavy metal’i uusversiooni lõõritamise-ga- laske oma kujutlusvõimel lennata. Põhiliselt hindab žürii esituse kvaliteeti- loevad lauluoskus ja lavaline käitumine, veenvus jne. Ligikaudu poolteist kuud varem toimub eelkonkurss- kõikidest saadetud demodest valitakse välja 10, kes pääsevad esinema 25. märtsil toimu-vale finaalkontserdile Tallinna Tehni-kaülikooli tudengiklubisse Fusioon. Demosid võib saatma hakata alates 11. jaanuarist ning saatmise viimaseks tähtajaks on 22. veebruar. Demod saata aadressil [email protected]. Kui demode saatmisega tekib problee-me, võtke palun meiega samal aadressil

ühendust ning edastame info, kuidas ja kuhu saata demo CD-kujul. 1. märtsil avaldatakse edasipääsenute nimed.

Lisaks võiks igal esinejal kaasas olla kuni 7-liikmeline toetusgrupp, kes elab oma lemmikule kaasa. Nii toetustiim kui ka loomulikult esinejad pääsevad lavatagu-sesse green room’i, mis on koht intervjuu-deks ja lavanärvi rahustamiseks. Ürituse raju afterparty toimub samuti Fusioonis.

Ürituse peakorraldaja ja idee autori Raul-Kristjan Udrase sõnul on taoline üritus hea võimalus muusikahuvilistel tudengitel lavale tulla, oma oskusi näi-data ja julgust proovile panna. Samuti annab see tudengitele lisaks tavapära-sele õppetööle võimaluse koos midagi ühendavat ja arendavat ette võtta ning sellega oma kaastudengitele suurepära-ne kontserdielamus tagada. Nii et kõik tudengid, kel vähegi huvi on – võtke osa ja veetke mõnusalt aega. ■

Lisainfo saamiseks ja küsimuste [email protected]


TUDENGIELU

Öeldakse, et üks pilt võib rääkida roh-kem kui tuhat sõna. Fotoklubi on oma põhisuunaks võtnud fotograafia, kui ühe suurima kunstiliigi ja silmaringi laien-dava hobi. Jäädvustame tudengiüritusi, korraldame koolitusi ja teeme näituseid. Seda kõike juba alates aastast 2002. Üheks Fotoklubi kõnekaimaks väljun-diks on olnud kaks korda aastas TTÜ-sse üles seatav omaloomingu näitus. Sellele näitusesarjale on pealkirjaks pandud “Subjektiivsed Objektiivid” ja iga väljapanek on käsitlenud mingit konkreetset alateemat. Teemad on olnud mitmekesised ja viimane neist viis pildid üldse kappi. Seda „Kappi“ oli või-malus näha viimase kuu jooksul ka TTÜ teise korpuse näituseseina ääres.

Fotoklubi on viimasel tegutsemisaastal oma võimalusi laiendanud. Rendimestuudiopinda Tehnopoli ettevõtlusinku-baatoris. Seal on lavastatud ka esinduseveebileheküljel olevad personalipildid. Stuudios on võimalus teha portreepilteja lavastusi vastavalt oma fantaasiale.Detsembri alguses tuleme oma stuu-dioga Tehnikaülikooli seinte vahele, et jäädvustada pildile Teie parimad aastad ülikoolis! Pildistamised toimuvad 01.12, 03.12 ja 10.12. Stuudiolahenduseks valisime majandusmaja fuajee, et saada grupipiltide taustale ka üliõpilaselu.

Rohkem meie tegemiste kohta loe fotoklubi.tipikas.ee ■marKo ViLberg | TTÜ fotoklubi

Mõtled, kuidas saaks praeguses majan-duslikus olukorras leida suveks prakti-kakohta, või rohkemat informatsiooni oma eriala kohta või isegi püsivat tööd? Lappad lehtedes töökuulutusi ning sur-fad internetis tööportaalides? Sageli ei ole need meetodid kõige praktilisemad ja efektiivsemad vajaliku informatsiooni leidmiseks. Vabadele töökohtadele on tihe konkurents ja Sinul, kui tudengil ei ole veel muljetavaldavat CV-d. Pane tähele, saab ka kergemini leida tee oma tuleviku kujundamiseks.

Nimelt on tulemas ka sellel õppeaastal kontaktprojekt Võti Tulevikku. Ürituse üheks oluliseks osaks on alati olnud Infokataloog, mis viiakse kõikidele tu-dengitele tasuta koju kätte. See on väike ja kokkuvõttev raamat, mis koondab enda alla Eesti tööturul tegutsevad ette-võtted ja annab ülevaatlikut informat-siooni firmade kohta. Kataloogis olevad ettevõtted on kindla sihiga välja tulnud, nimelt nad otsivad just kõrgharidust omandavaid tudengeid nagu Sina ning üritusest osavõtt võimaldab neil järje-pidevalt püsida silmapiiril. Kataloog näitab hetkel Eestis juhtivaid firmasid erinevatest valdkondadest, mis annab hea võrdlusmomendi sama erialaste ettevõtete vahel.

foto

: ma

rk

o v

ilb

erg

Kursusepilt 2009

Tudeng, haara tasuta võimalusest!

Peale kataloogi kätte saamist, tekib küsimus - kuidas võtta ettevõtetega ühendust? Alati võib helistada, aga on ka kiirem ja otsesem võimalus kohtumi-seks. Nimelt toimub 3.- 4. märts 2010 Tallinna Tehnikaülikooli ruumides üri-tus Võti Tulevikku 2010, kus kahe päeva jooksul on võimalik firmadega perso-naalne kontakt luua. Veel toimuvad tudengitele erinevad harivad koolitused ja loengud. Enamus kataloogis oleva-test firmadest on potentsiaalselt TTÜ ruumides esindatud infostendidega, mis annab hea võimaluse huvipakkuva firma esindajaga rääkida silmast silma ning uurida kõiki erialaga seotud küsimusi või niisama saada uusi tutvusi.

Võti Tulevikku 2010 korraldab Tallinna Tehnikaülikoolis asuv üleeuroopali-ne tehnikatudengite organisatsiooni BEST (Board of European Students of Technology) lokaalgrupp Eestis - BEST-Estonia. Meie põhiväljundiks on akadeemilised hooajakursused ja inse-nerivõistlused. BEST-Estonia ühendab 50 teotahtelist noort, kes viivad aastas läbi 20 erineva suurusega kohalikku ja rahvusvahelist projekti.

Me oleme täpselt samasugused tudengid nagu Sina ja oleme väga hästi kursis, et alustada firmadega suhtlust ei ole kerge. Seepärast teeme kõik, nii endale kui ka Sulle, võimalikult lihtsaks, tuues suure-pärased võimalused tasuta koju kätte. Haara võimalusest kuni veel saad! ■

Tellimine ja informatsioon: www.vt.ee Meist ja meie tegemistest saab lugeda: www.best.ee ann siniVäLi

Võti Tulevikku 2010 Avalikud Suhted

Fotoklubi stuudio. külalisõhtu oktoobris 2009.


TUDENGIELU

TTÜ Üliõpilasesindus lõi novemb-ris käima uue Tudengipidude sarJa peoinsTiTuuT, mille käigus anTakse kõigile TipikaTele võima-lus pidada kord kuus nelJapäeva õhTuTi maha Üks Tõeline Tuden-gipidu ning Järgmisel päeval koos TeisTe pidulisTega Ühise supilaua Taga eelmise õhTu TippheTki mee-nuTada.

Peosarja avalöök nimega „PINGE High Voltage“ toimus 12. novembril klubis Privé ning oli pühendatud energeetika teaduskonnale. Muusikat mängisid öö läbi DJ-d Mark Slavin, Mickey Moo-neyes ja MC Busta. Tipikatele kohaselt oli maja rahvast täis ning tants käis nii põrandal kui lavalaudadel varajaste hommikutundideni. Pärast pidu viis spetsiaalne buss tipikad tasuta tagasi Mustamäele, nii et taksorahagi ei kulu-nud. Buss, muide, hakkab rahvast koju viima ka kõigil järgmistel pidudel.

Nii, nagu igale Peoinstituudi peole omane, oli ka esimesele peole järgne-val reedel kell 14.00 – 17.00 võima-lik eelmise õhtu „peomatrikli“ ette näitamisel eriti soodsa hinnaga soetada kauss suppi Stereo Lounge’is, kuulata mõnusat muusikat, taaskohtuda eelmise õhtu peo kaaslastega ja meenutada üheskoos möödunud peo paremaid hetki. Lounge’i valgete laudade taga oli märgata mitmeidki lõbusaid seltskondi eelmise õhtu pildikesi kokku panemas.

Peoinstituudi ainekava koosneb üheteistkümnest peost, mis hakkavad

TTÜ üliõpilasesindus avas Peoinstituudi!

foto

d: r

ait

ag

ur

aij

uja

toimuma iga kuu teisel neljapäeval ööklubis Privé, ning iga pidu on pühen-datud erinevale TTÜ teaduskonnale või sündmusele. See aga ei tähenda, et peole pääsevaid vaid kindla teaduskonna tudengid - oodatud on kõik. Tõelistele tipikatele on pidudel osalemine rangelt soovituslik.

Järgmine pidu leiabki aset juba 10. detsembril ning kannab nime Homo Economicus, mis reedab, et üritus on sedakorda pühendatud majandusteadus-konnale. Lisaks DJ’dele on lähenevate jõulude puhul esinema oodata ka Dave Bentonit.

NB! Peoinstituudi käigus kingitakse ühele TTÜ teaduskonnale, kelle esin-dajaid kolmel järjestikusel peol kõige rohkem kohal on, ka 10 000 krooni eest õllekrediiti Lounge Stereos. Iga tudeng saab üritusele tulles „peomatrikli“, mille peal olevale paarile küsimusele vastates saab anda hääle enda teaduskonna eest.

Kohtume järgmistel Peoinstituudi üritustel klubis Privé ja loome üheskoos uue, laheda tipikate traditsiooni! ■


Kõrghariduse trendidest Euroopas ja Eestis

aRvaMUS

TuTvusTus kõrghariduse Trendi-desT haridus- Ja TeadusminisTee-riumi, sihTasuTus archimedese Ja eesTi infoTehnoloogia sihTasu-Tuse poolT korr aldaTud konve-renTsi „eesTi euroopa kõrghari-dusruumis – kuidas edasi?“ Ja meie õppeprodekaani Jakob kÜbarsepa eTTekandesT TTÜ Üliõpilasesindu-se TudengiesindaJaTe kooliTuselT 5. novembril.

Milles seisneb Bologna protsess? Seda võiks praegu kõrgharidust omandav tudeng teada une pealt. Kui pakkusite „3+2“ süsteem, siis see on parem kui mitte midagi aga asjaosalised ise ennast ainult selle lendlausega iseloomustada ei tahaks. Bologna protsess sai algu-se 1999. aastal kokkuleppega Itaalia samanimelises linnas, kus 29 Euroopa liikmesriiki allkirjastasid ühtse kõrgha-ridusruumi edendamise Bologna dekla-ratsiooni. Eesmärgiks oli luua Euroopa ühtne ja võrreldav kõrgharidusruum 2010.aastaks. Meil on praegu olemas kõrgharidusruum, kus on võrreldav kaheastmeline kõrgharidussüsteem (undergraduate and graduate), ühine Euroopa ainepunktide arvestus (ECTS), üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus. Praeguse kokkuvõtte kohaselt on ees-märgid juba täidetud ja on aeg asuda uue kümnendi planeerimisele. 2009. aasta kohtumisel Louvain-la-Neuve’s võeti vastu uued arengu-suunad. Hinnatakse kõrgelt elukestvat õpet, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA), õppurikeskset keskkonda, innovatsiooni ja teadust, rahvusvahelist avatust ja mo-biilsust, läbipaistvust, õiglast ligipääsu kõrgharidusele ning siinkohal ei saa kõrvale jätta finantseerimisküsimust. Elukestev õpe pole enam ainult Juuliuse sümbol vaid kaasajaga sammu pidamiseks vajalik märksõna. Kiirelt arenevas ühiskonnas on end vaja pide-valt täiendada. Õppimine ja enesetäien-damine aga ei seisne ainult koolis ning sellest on aru saanud ka kõrghariduspo-liitika. Selleks rakendatakse VÕTA-t, mille lihvimise ning väljatöötamise kallal pidevalt tegutsetakse ja üldiselt on Prantsusmaa VÕTA juhtfiguur. VÕTA puhul on oluline õpiväljundid – kui te vaatate oma õppekavasid, siis nüüd on seal kirjeldatud oskused, mida peaksi-

te aine lõpuks omandama, mitte aine ülesehitus. Kindlalt välja kujundatud õpiväljundid oleksid hädavajalikuks aluseks VÕTA arvestamisel. Kuna Eestis õpiväljundeid alles kontrollitakse ja lihvitakse, siis tulevikus loodetavasti VÕTA arvestamisel muutub lihtsamaks. Sihtasutus Archimedese on ka riiklikul tasandil vastava töögrupi loonud. Nagu eespool mainitud, on meie õp-pekavad läinud üle õpiväljundipõhiseks, arvestab see õppurikeskset keskkonda. Oluline on tulemus, mida peab oskama. Ühtlasi on aktiviseerunud Tallinna Tehnikaülikoolis õppekavakomisjonid ja õppekavade töögrupid, mis kaasavad ka õppureid. Rahvusvahelisel avatusel ja mobiilsu-sel on ka Eestil oma osa – Eestis on 1,4% välistudengeid. Seda arvu saaks tõsta. I-graduate (International Graduate Insight Group) uuringu põhjal tunnevad välistudengeid Eestis end hästi ja meil on mida pakkuda! Me peame oma res-sursse kasutama ja pakkuma intensiiv-semalt. Aastaks 2020 on seatud mõned lennukad eesmärgid: 20% üliõpilastest peab saama rahvusvahelise mobiilsusko-gemuse ja välisüliõpilaste arv kasvama vähemalt 20%. Rahvusvahelisel tasandil ja ühtlasi üks läbipaistvuse vahendeid on populaa-rne koolide edetabelite moodustamine. Samas ei ole ühtset vastust – ühelt poolt on ülikoolis spetsiifilised mitmete külgede pealt ja võrreldavus on võima-tu ning ebaaus; samas motiveerivad hinnangud ikkagi võistlemise käigus püüdlemisele paremuse poole. Kindlasti tuleb aga erinevaid ülikoole klassifitsee-rida ning võtta kurss multidimensionaa-lsetele edetabelitele. Haridus, teadus ja innovatsioon peaksid moodustama teadmus-kolm-nurga. Selline kolmnurk annab hoogu uuele arengule. Siinkohal tuleks arenda-da ka ettevõtlikkust. Tallinna Tehnika-ülikool on muide ainuke, kellel on kõigil õppekavadel majandusaineid. Paraku peaks rohkem rõhuma mikro-makroö-konoomika kursuse kõrval praktilistele ettevõtlusele ja ettevõtlikkusele. Igast inimesest ei pea saama ettevõtja aga ettevõtlik inimene on igal pool kasu-lik nii endale kui ühiskonnale. Antud arengusuunad on riigi tasandil heaks kiidetud ja väljatöötamisel on järgmised sammud.

Õiglane ligipääs on tihedalt seotud finantsilise ressursiga. Euroopa pooldab haridust avaliku hüvena ja avaliku sektori poolset riikliku finantseerimist. Samas on riiklik finantseerimine Euroo-pas riigiti erinev ja õppemaksude sisse-viimine ainult tõuseb. Euroopa üldine riigipoolne rahastamine jääb vahemikku 0.5% ja 1.6% SKP-st. Eesti on see näitaja viimase kümnendi keskmine olnud 1% (Haridus-ja Teadusministeeriumi andmebaas). Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on siinkohal mitu aastat seisnud tasuta hariduse eest. EÜL leiab mitmeid põhjusi, miks riigid rahastavad haridus-süsteemi avaliku sektori kaudu. Kolmest peamisest argumendist esimene on vajadus tagada kõigile võrdsed võimalu-sed hariduse omandamiseks. Üliõpilaste võimalused kõrgharidust omandada ei tohi sõltuda nende endi ega vanemate majanduslikust olukorrast. Teiseks on kõrgharidus üheks oluliseks sotsiaal-set mobiilsust soodustavaks teguriks. Kolmandaks, kõrgharidus soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab endas kultuurilist pä-randit ning kaitseb riikluse ja demokraa-tia väärtusi. Kõrgharidusse suunatavaid summasid tuleb käsitleda pikaajalise investeeringu, mitte kuluartiklina. Ra-hastus peaks olema minimaalselt 1,5% (praegu jääb see umbes sinna kanti koos erasektoriga). EÜL esines antud konverentsil ka murega tudengite sotsiaalsete tagatiste suhtes. Eesti on selles pingereas Euroo-pa viimaseid. Olukorraga nõustus ka konverentsi sisse juhatanud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Madalad toetused ja kohati isegi nende puudu-mine on Eesti tudengi viinud õpingute kõrvalt tööle ning EÜLi uuringute põhjal töötab Eestis üle 60% tudengi-test. Kas see on hea või halb? Igaüks võib siinkohal ise oma arvamust avaldada aga olmetingimused nõuavad siiski parata-matut elatise teenimist. Sellised on praegused Euroopa ühtse ruumi eesmärgid. Igal Euroopa kodani-kul on õigus kaasa rääkida ja Sina, kallis TTÜ tudeng, saad alati oma sõna sekka öelda läbi TTÜ üliõpilasesinduse. Kom-mentaarid ja tagasiside alati teretulnud [email protected] ■sirLi KriKK


TUDENGIELU

19. novembril Toimus ehiTusTea-duskonna Üliõpilasnõukogu (eTÜn) poolT korr aldaTud välJa-sõiT “keskkonnasääsTlik ehiTus - klassiruumisT pr akTikasse Ja Tagasi”. TegemisT on välJasõiTude sarJaga, kus esimesel Juhul kes-kenduTi keskkonnasääsTlikule energia TooTmisele Ja hooneTe maJandamisele.

Kõik algas sellest, kui väljasõidu projektijuht Mart Semjonov kirjutas koos teiste ETÜNi liikmetega taotluse Üliõpilasesinduse projektikonkursile, kust saime peaaegu maksimaalsete punktidega projektile rahastuse. Seega võisid ettevalmistused alata.

Väljasõidu hommikul toimus TTÜ-s energiamärgise ja –auditi teemaline loeng, mida esitles meile Eesti Energia energiasäästu projektijuht Mikk Saar. Ta rõhutas, et tänasel päeval on ener-

kESkkoNNaSääSTLIk EHITUS – kLaSSIRUUMIST pRakTIkaSSE ja TaGaSI

giamärgis tähtis dokument, mis annab ülevaate hoone energia tarbimisest. Ta rääkis veel, kuidas paljud inimesed võrd-sustavad ekslikult energiaauditit hoone-le termopiltide tegemisega. Termopilt võib olla üks väike osa energiaauditist, kuid tegelikult koosneb see energiakasu-tuse analüüsist, mis fikseerib hetkelise energiatarbimise ja lahendused, kuidas seda vähendada.

Peale ettekandeid suundusime Iru Elekrijaama, kus jagati meid kahte rüh-ma, et ettekanne ja ekskursioon oleksid efektiivsemad. Firma valik osutus nii hu-vitavaks, et suutsime isegi kütte ja venti-latsiooni õppetooli juhataja Teet-Andrus Kõivu külastuse ajaks kaasa meelitada. Seal tehti selgeks, et Iru elektrijaam on koostootmisjaam, mis tegeleb nii elektri kui soojuse tootmisega. Tänasel päeval tegeletakse Iru Elektrijaamas rohkem soojuse tootmisega, kuna elektritootmi-ne pole väikese soojusetoomise kõrvalt

tehniliselt võimalik. Räägiti ka seda, et Irus kasutatakse loodussõbralikku maagaasi ning on renoveeritud erinevaid seadmeid, et saavutada EL direktiivides lubatud heitmete (NOx ja CO2) piirmää-rasid. Eksursiooni ajal saime seda kõike oma silmaga näha.

Edasi võtsime suuna Narva poole, kuid vahepeal tegime peatuse, et kinnitada kõhtu hea ja paremaga Viitna Kõrtsis. Toitlustus väljasõidu ajal sai võima-likuks koostöös Ehitusteaduskonna dekanaadiga. Ühise toidulaua ääres said tudengid võimaluse teineteisega muljed jagada ja rohkem tutvust teha.

Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kostitasid meid alguses firmat tutvusta-va osaga. Viimate aastate kõige suurem uuendus elektrijaamas on seotud kahe uue energiaploki ehitamisega. Nendesse plokkidesse ehitati uued keevkihttehno-loogial põhinevad seadmed, mis aitavad vähendada märkmimisväärselt erinevate heitmete hulkasid ja muuta tootmist efektiivsemaks. Näiteks on uue bloki kasutegur 6% kõrgem kui vanal. Ekskur-siooni ajaks jagati meid kahte gruppi, mille jooksul nägime erinevaid juhtimis-ruume ja keevkihttehnoloogiat.

Loodame, et kõik osalejad jäid päe-vaga rahule. Väljasõidu korraldamise eet tuleb tänada projektijuhti Mart Semjonovit, kelle meeskonda kuulusid Hedi Konrad, Katre Kasemägi, Kateri-na Tšitšikalova, Steven Altma, Marina Vilop ning omapoolset toetust pakkusid ka teised ETÜNi liikmed.

Kui kellegi tuli seda lugu lugedes mõte, et ta on heast asjast ilma jäänud, siis võin kinnitada,et kõik pole veel kadunud. Nimelt toimub teine väljasõit 18. veeb-ruaril 2010. aastal. Teemaks on kesk-konnasäästlik ehitamine (passiivmajad, palkmajad). Nüüd tuleb ainult jälgida ETÜNi tegevusi Orkut’is, Facebook’is, ETÜNi teadetetahvlil ning oma meili postkastis. ■ KaTre Kasemägi

kiiver päästab elusid.

Praktika kiidab tegijat ehk

foto: mart semjonov


TUDENGIELU

25 r ahvusvahelisT osaleJaT, vihm, magamaTa ööd Ja suurepär ane selTskond - vaid mõned Üksikud sõnad milJoniTesT, mis iseloomus-Tavad iW copenhageniT 2009. Elu on täis erilisi pakkumisi ning ka TTÜ üliõpilasesindus jagab oma tuden-gitele aegamööda pisikesi võimalusi- tuleb ainult sellest suurest infomürast kinni püüda kaks tähte - IW. Mina seda tegin. Ja ei kahetse mitte karvavõrdki.

Nendele, kes veel ei tea, siis IW ehk International Week on üritus, mida Eestis korraldab ainukesena Tallinna Tehnikaülikool. Võrgustikus asub 26 rahvusvahelist ülikooli üle kogu Eu-roopa ja Aasia. See omakorda tähendab seda, et TTÜ tudengitel on aasta jooksul võimalik käia üle 20nel Rahvusvaheli-sel Nädalal! Selleks tuleb ainul valida meelepärane sihtkoht, kandideerida üliõpilasesinduse konkursil, tasuda ise oma sõidukulud (kohapeal kaetakse kõik majutus- ja söömiskulud) ning ga-ranteeritult üks parimaid nädalaid Sinu elus saabki alata.

Seekord viisid minu jalad mind riiki, kus väidetavalt pidid elama maailma õnneli-kumad inimesed. Elu Kopenhaagenis oli tõepoolest igatpidi positiivne. Esimene inimene, keda ma Taanis olles kohtasin oli minu tulevane host Rosmari. Teda oli lennujaamas väga kerge ära tunda, sest ta lihtsalt seisis seal keset sadu inimesi ja säras nagu pisike päike. Hiljem sain teada ka miks - esimesed sõnad, mis ta mulle lausus olid :“Meid on ootamas elu kõige meeletum nädal“.

Rosmari ei eksinud ühegi oma sõnaga. Natuke raske on üritada kogu seda nädalat ära suruda ühte artiklisse - ma ei tea isegi, kas alustada sellest, et meid oli kokku tulnud 25 täiesti erinevat inimest täiesti erinevatest riikidest või sellest, et ma vist magan tavaliselt kodus ühel öösel ka rohkem kui kogu sellel nädalal kokku. Lisaks osalejatele, siples kogu nädala meiega ringi ka korraldusmees-

foto: kati keel

kond ning hostid, kusjuures, kogu selle lisa kahekümne viie pealise kamba peale oli ainult kolm originaal-taanlast... seega me olime pealaest jalatallani rahvusva-heline seltskond.

Mida me tegime seal kõik need kaheksa päeva? Kõige lihtsam oleks antud kü-simusele vastata ühe sõnaga - KÕIKE! Aga kuna sellele sõnale saab omistada ka väga paljusid valesid tähendusi, siis täpsustan veidi - lisaks pikkadele ja huvitavatele ekskursioonidele erineva-tes Kopenhaageni linnaosades käisime veel kanalituuril, firmakülastusel Legos (JAH- me saime tasuta koju kaasa mee-letult palju legosid), Carlsbergi Õllete-hases, Tivolis Jõulukabareed vaatamas, Christjaninas jne... Eraldi mainimist väärib veel väljasõit Jutlandi, mis asub täiesti Taani teises otsas. Otse loomu-likult ei suju alati kõik nii nagu peab - vaevalt korraldajad olid arvestanud, et tänu liiga kitsale teele, pidime jalutama öösel, põlvini mudas koos kõikide oma asjadega, alla hüttideni. Need majad meenutasid täpselt nagu lapsepõlve su-velaagrit kunagi ammu - kaks suurt tuba, mõlemas narivoodid ja 20 magamis-kohta. Ülejäänud öö möödus kohalike rahvatantsude järgi jalga keerutades ja omavaheliste tutvuste edasiarendamise tähe all. Hommikusöögi ajaks olid kõik jõudnud oma näod/teod puhtaks pesta

ja tagasisõit Kopenhaagenisse võis alata. Loomulikult ei olnud Jutland ainuke koht, kus pidi hommikul oma nägusid pesema, sest nagu ma eelnevalt juba mainisin, siis IWdel ajakavas uneaega lihtsalt ei ole. Seda seetõttu, et õhtused sotsialiseerumisprogrammid on selle nädala kõige tähtsamateks osadeks ning nendelt puudumist karistati rangelt - meie puhul oli seekord selleks siis met-roopileti konfiskeerimine või laulmine avalikus karaokebaaris - pole ka ime, et sealt kunagi keegi ei puudunud.

Võin ausalt väita, et pole midagi paremat keset sombust õppesemestrit, kui võtta kätte ja osaleda ühel IWl. Taani pole ai-nuke võimalus ja november pole ainuke aeg, mil seda teha võib - võimalusi on ju üle 20 kogu aasta vältel. Suurepärane ja vaimukas seltskond ning eluaegsed tutvused on garanteeritud, lisaks uue kultuuri kogenemine ja avastamine veel külastamata riigis. Soovitan soojalt kõigil võimalusest kinni haarata ja kanditeerida. Ja olen enam kui 100% kindel, et ka kõik teised, kes on osalenud rahvusvahelistel IWdel ühinevad mi-nuga. Seega - Deltage, erfaring, have det sjovt og være ung! (Osale, koge, lõbutse ja ole noor!) ■KaTi KeeL

TTÜ Üliõ[email protected]

Me pole kunagi valmis selleks, mida ootame..


TUDENGIELU

Kes vähegi TTÜ Üliõpilasesindusest midagi teab, teab ka seda, et organisat-sioon on jagatud erinevateks toimkon-dadeks, mis keskenduvad haridusele, kultuurile, spordile ning sotsiaalvald-konnale. Sel aastal jagati Sotsiaaltoimkond omakorda töögruppideks, mis tegelevad kindla teemavaldkonnaga. Töögruppide moodustamise aluseks olid individuaal-sed huvid ning erinevad taustad, sest tulemus on seda parem, mida rohkemad inimesed on ka tegelikult teemast hu-vitatud. Tulemuseks olidki töörühmad Nõustamise, Soodustuste, Roheliste ning Majutuste & erivajaduste valdkon-nas. Seekord aga lähemalt Roheliste töö-grupist, mille ülesandeks on arendada Tehnikaülikoolis säästvat ning loodus-sõbralikku suhtumist. Esialgsete teema-dena on üles kerkinud jalgrattaparklate teema, üleüldine prügisorteerimine ning paberimajanduse vähendamine. Endast leiti aega märku anda ka maailmatasandil, võttes osa globaalse soojenemise teavitusaktsioonist 350. Nimelt on 350 osakest miljoni kohta kriitiline piir süsinikdioksiidi atmosfää-ris, mida ületades on tulemas parata-matusena peatsed drastilised kliima-muutused. Loomulikult ei tähenda selle piiri ületamine, et me kohe lusika nurka viskame, kuid seda ei tee ka kolesterooli

osakest süsinikdioksiidi atmosfääris

MaaILM oN SUUREM kUI EESTI?

tase veres, kuid me teame et see hea ei ole ja eluiga ei pikenda. Seega kogunetigi ülemaailmselt 24. oktoobril ning jäädvustati sündmus pil-dina, et valitsustele teada anda olukor-rast, lootuses, et edasistes arenguplaanis seda silmas ka peetakse. Mida valitsustelt oodatakse? Inno-vaatilisust ja elementaarset: söekae-vandamise asemel rohkem bioloogilise energia kasutust, lageraiete asemel uute metsade istutamist, jäätmete töötluse efektiivsus ja üldse koguste vähenda-mist. Võimalusi on tuhandeid. Igaljuhul on üliõpilasesinduse Roheliste eesmärk ka tudengite seas teadlikku teguviisi juurutada: prügi sorteerimine, vähem killerkoti kasutust, väiksem ja mõislikum vee ja elektritarve või kasvõi ühikast tipi poodi transpor-diks jalgade kasutamine auto asemel. Nagu toimkonna juht Kairi Maasik ise arvab, on tulevik helge, mis väljendub ka esimesest see aasta läbi viidud üritusest. „350 oli esimeseks proovikiviks, mis vaatamata võrdlemisi koledale ilmale sai ilusti läbi viidud“ Järgmiseks algab detsembris paber-kraami teavitus ja kogumiskampaania, mille kulminatsioon peale sessi toimub „Nii et hoidke kõik oma sessimaterjalid alles ja tooge ilusasti meile!“ ■marKo habichT

Täpsemalt: www.tipikas.ee | www.350.org

See on küsimus, mis on tekitanud ühiskonnas palju diskussiooni. AIESEC Eesti on juba kahekümne aasta vältel pannud rõhku tuden-gite arengule - kuidas arendada oma liidripotentsiaali ning nende maailmapilti suurendada. Üheks vahendiks on alati olnud suured arendavad ning motiveerivad kon-verentsid suurte nimedega. Eesti Noorte Foorum 2010 on konverents, mille eesmärkideks on noori informeerida ning teadvus-tada neile tänasel päeval leiduvaid võimalusi ettevõtluse, välisprak-tika ja välisushetega seonduvalt nii Eestis kui ka maailmas. On võimalus osaleda töötubades ning vestlusringides oma ala tippspet-sialistidega. Oluline ei ole mitte ainult kuula-ta võimalustest, vaid ka ise aktiiv-selt kaasa rääkida. Konverentsi peaesinejaks on Tim Bosworth, kes on rahvusvahe-line ettevõtja ning motivatsiooni-kõneleja. Tim Bosworth on inime-ne, kes suudab noori innustada ettevõtlusega tegelema hakkama. Tim on loonud ettevõte nimega Think Big, Be Big, mis jääb silma just oma omanäolise ideoloogiaga. Konverentsi eesmärk on in-nustada ning motiveerida noori. Näidata neile, et kõik on võimalik. Maailm on tõepoolest suurem, kui Eesti! Eesti Noorte Foorum 2010 29. jaanuaril 2010 Tallinnas Sokos Viru konverentsikeskuses ■

Loe veel: eestinoortefoorum.com

foto

: ka

iri m

aa

sik


11. novembril Toimus Tr adiTsioo-niline keemia- Ja maTerJaliTehno-loogia Üliõpilasnõukogu sÜgise-ne välJasõiT. seekord suundusime ida-eesTisse. ekskursioon algas hommikul planeeriTusT veidi hilJem, sesT pidime kauem bussi oo-Tama. kui bussiJuhT lõpuks kohale Jõudis, võis reis alaTa.

Kõigepealt külastasime OÜ Vici kala-tööstust, kus meile tutvustati ettevõtte erinevaid tooteid ja saime küsida ka teisi huvitavaid küsimusi tootmisteh-noloogiate ja toodete sisu kohta. Nii mõnigi huvitav fakt tuli päevavalgele. Kas te teadsite, et on olemas kalapulgad, mille kalasisaldus on vaid 22% ja Eestist kasutatakse toorainena vaid kilu? Eestis mõistetakse „kalapulga“ all hoopis midagi muud kui mujal maailmas. Rikkamates riikides on kalapulk ühe kala paneeritud liha, meil aga igasuguste kalade paneeritud hakkmass. Kuid Vici ei tegele ainult mereandide töötlemi-sega, seal valmistatakse ka pitsasid ning pannkooke, mis tuli paljudele üllatusena. Väikesele sissejuhatusele järgnes ringkäik tehases. Kehtisid väga ranged hügieeninormid. Kõik külalised pidid ära täitma ankeedi oma tervisliku seisundi kohta. Lisaks pidime kandma kilest kitleid, mütse, kilesusse, kindaid, näomaske jms (muide, kes tahtsid, said need pärast koju kaasa võtta!). Tehases

räägiti meile Vici toodete valmistamise protsessist algusest lõpuni, saime seda oma silmaga näha. Ekskursioon oli põnev ja tekitas palju elevust.

Järgnevalt sõitsime Kunda poole. Ees ootas ekskursioon AS Estonian Cell’i haavapuitmassitehasesse. Sees võttis meid vastu kaks naisterahvast, kes jagasid meie grupi kaheks. Kõigile jagati pähe kiivrid. Üks grupp läks ühte ruumi vaatama esitlust ettevõtte kohta, teine samal ajal käis tehases ringi, ja siis vastupidi. Tehases oli väga palav, ei kujutagi ette, kuidas töötajad seal suviti tööd saavad teha. Kõrget temperatuuri toomisruumides kurtis ka ekskursiooni läbiviija. Kuid inimesed töötavad seal enamasti siiski helikindlates kontori-ruumides, kus on mõnusalt jahe. Kogu tootmisprotsess on jälgitav mitme arvutiekraani pealt. Üldiselt oli seal kõik võimalikult automatiseeritud, mis ongi tänapäevatehaste eeliseks. Muidugi sellise vabriku püstipanekuks kulus ka märkimisväärne summa – 20 miljardit krooni. Poleks iial arvanud, et sellise valge „massi“ , mis on tegelikult ka oma-korda vaid tooraine, valmistamiseks nii suurt tehast vaja on.

Teisel ekskursioonil käidud, liikusime Kunda linna lõunat sööma. Seda tegime ühes sööklas. Kui kõigil kõhud täis said söödud, suundusime AS Kuna Nordic’u tsemenditootmist vaatama. See ettevõte

TUDENGIELU

erines teisest, sest see oli tunduvalt va-nem, kuid mitte vähem huvitav. Tehase territoorium oli nii suur, et pidime ühest hoonest teiseni bussiga sõitma. Natuke kõleda tunde tekitasid seisvad masinad. Vahepeal jättis see kogu kompleksist kuidagi mahajäetud mulje. Näiteks, kui jõudsime ahjude juurde, töötas kolmest vaid üks ja muud liinid seisid ja ootasid samuti paremaid päevi. Suured tse-mendimahutid olid toodangut ääreni täis, mis oli suhteliselt erakordne, kuid kuna praegu eriti ei ehitata, siis pole ka tsemendi järgi erilist vajadust ja keegi lihtsalt ei osta seda. Hetkel on masu aeg ja enamus ettevõtteid töötavad vaid osakoormusega. Kolmest külastatud et-tevõttest läheb hetkel hästi ainult Vici-l, sest kalapulgad pidigi olema masutoit.

Päeva lõpuks jõudsime tagasi Tallin-nasse, kus toimus pidu Glehni lossis. Ekskursiooniosalised vahetasid muljeid, söödi õhtust, joodi huvitavaid iseteh-tud jooke, käidi saunas. Meeleolu lisas loomulikult mõnus muusika ja peagi täitus keemikutega terve tantsupõrand. Kusjuures peole olid kutsutud kõik tahtjad, seega külaliste seas oli inimesi ka teistest teaduskondadest. Üldjoon-tes jäädi väljasõiduga väga rahule. Ja kui arvesse võtta, et on laekunud uusi sooviavaldusi KÜN-iga liitumiseks, siis mõjus see väljasõit ühtlasi ka reklaamina meie üliõpilasnõukogule, mis on ainult positiivne. ■ aniTa Toomingas

Tudengid tutvusid tootmistehastega Kundas

keemikud vici kalatööstuses.

tsemenditehas jättis üpriski mahajäetud mulje.

foto

d: p

oli

na

an

sim

ova


TUDENGIELU

1997.aastal moodustasid Tallinna Teh-nikaülikool koos veel seitsme Baltikumi, Soome ja Rootsi tehnikaülikooliga Baltechi Konsortiumi. Konsortsiumi eesmärk on soodustada partnerlust ja koostööd Läänemere regioonis loodus-teadusi, tehnoloogiat ning majandust õpetavate ülikoolide vahel. Baltech tegutseb neljal suunal, mil-leks on haridus, teadus, tugistruktuurid ja tudengid. Mida tähendab aga Baltechi võrgustik tudengitele ning milles väl-jendub tudengi kui ühe põhisihtgrupi roll? Käesolevas artiklis tutvustan ühte Baltechi poolt pakutavatest võimalustest – mobiilsusstipendiumit. Baltech pakub juba mitmendat aastat tudengitele võimalust taotleda mobii-lisusstipendiumit, mis katab reisikulud ja kuni 100 EURi ulatuses muid kulusid. Eelduseks on, et tegemist on kuni 8 nädala pikkuse välislähetusega, mille eesmärgiks on õpe, õpetamine, uuri-

TIpIkaS MoBIILSEkS!

Baltechi võrgustikust ja mobiilsusstipendiumist

mustöö, erialaga seotud konverentsi või sümpoosioni külastus. Stipendiumi saavad taotleda bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid. Näiteks kasutas Baltechi stipen-diumit kaasfinantseeringuna oma doktoritöö kirjutamisel Helsinki Teh-nikaülikooli juures tänane TTÜ Meha-troonikasüsteemide õppetooli vanem-teadur Raivo Sell, kes õppis tol hetkel masinate ja aparaatide projekteerimist doktoriõppes. Kokku on selle stipendiu-mi abil 2009. aastal toetatud 17 tuden-git, kellest vaid üks oli TTÜ tudeng. Käesolev artikkel on ühtlasi ka üleskutse tipikatele antud võimalusest kinni haarata – otsi endale mõni õppeaine või ainete grupp, millega tahad täpsemalt tutvuda või kasuta Baltechi stipendiumit oma valdkonnas teadus- või uurimustöö teostamise (kaas)finantseerimiseks! Stipendiumil on neli taotlusvoo-ru, millest lähima tähtaeg on juba 15.

TööKuuLuTused

TechnicaL eXPerT / ProJecT manager buiLding esTimaTors, TechniciansaSUTUS: Trigon CapitalTöö aSUkoHT: TallinnTöö SISU: • Gaining an understanding technical aspects of biogas plant techno-

logy and installation• Eventually, full project management starting from concept and

permitting process, installation through to operation throughout Central and Eastern Europe.

kaNDIDaaDILE ESITaTavaD NõUDMISED: • Master’s degree or last year of master’s studies in energy enginee-

ring or a related field• Fluent knowledge of Estonian and English languages• Knowledge of chemistry or agriculture is an advantageTöö voRM: pole olulineEMpLoyMENT packaGE:• Possibility to work full-time or, at least initially, part-time in the

event the candidate is still studying• Adequate remuneration• Opportunity to work and manage renewable energy projects inter-

nationally.Candidates who meet criteria are invited to send their CV’s and motivation letters IN ENGLISH by email to: [email protected] by Friday, December 18, 2009koNTakTaNDMED: [email protected] WWW: www.trigoncapital.comfIRMa TUTvUSTUS: Trigon Capital is a premier regional investment bank operating in Central and Eastern Europe with headquarters in Tallinn and offices in six countries in the region.Trigon has started projects involving a launch of biogas plants based primarily on animal manure.TäIENDav INfo: www.trigoncapital.com

Töö SISU: • Measuring building works and preparing bills of quantities• Rating bills of quantities subject to advanced training• Organizing office matters: printing/delivery of documents, office

supplies, etc.kaNDIDaaDILE ESITaTavaD NõUDMISED: • A technical understanding of how buildings are constructed• Significant experience of computers and software• Very good written and spoken English skills• An openness to new ideas and a collaborative attitude to team

working• Self motivation with a proactive approach to work• The ability to take on information quickly, to identify and solve

problemsParts of the work would be well suited to students and recent gradua-

tes in construction technology, rural building, applied architecture or other similar speciality.

paLk: 8,000 – 12,000EEK gross with potential of bonus, depending on aptitude, skills and experience

LISaINfo: Please send your application (in English) to Marju Laurits by e-mail to [email protected] including:• Covering letter - setting out your interest in the position• Curriculum vitae (CV). Please include details of any temporary employment places, examples of software used and any other training completed.For those requiring occasional work we have work available and an early application is recommended. In relation to all other positions, interviews will be undertaken in the week commencing 10th of January 2010. Closing date for applications is 4th of January 2010.fIRMa TUTvUSTUS: Trevor Sadd Associates Ltd is an established surveying and estimating practice offering measurement, estimating, project ma-nagement, technical design and surveying services to the UK construction market. We are offering training / work experience placements to building estimators, technicians and students in our Estonian office.kaNDIDEERIMISE TäHTaEG: 04.01.2010TäIENDav INfo: www.trevorsadd.co.uk

Rohkem infot ja pakkumisi www.ttu.ee/karjaar

detsembril 2009. Positiivse vastuse saamiseks on ka tähtis, et konverents või ülikool, mida külastatakse Baltechi riikides ehk Soomes, Rootsis, Lätis või Leedus. Eestis toimuval konverentsil või uurimustöös osalemist toetatakse vaid teistest Baltechi riikidest pärit tudengi-tele. Baltechi mobiilsusstipendiumist ja teistest võimalustest saab lugeda võrgus-tiku kodulehel www.baltech.info/ TTÜ Rahvusvaheliste suhete osa-kond edastab regulaarselt tudengitele suunatud stipendiumipakkumisi, sh ka Baltechi pakkumisi oma välisstipendiu-mite listi, millega on võimalik liituda siin: www.iro.ttu.ee/est/Stipendiumid/oppima/list.htm ■marina ViLoP

TTÜ Üliõpilasesinduse rahvusvaheliste suhete [email protected]


TTÜ leiutisele anti välja Euroopa patent

TipikaTe insenerivõisTlus on besT- esTonia poolT korr aldaTav iga-aasTane ÜriTus. Tänavu toimus see 5.- 12. novembrini ning aktuaalsete probleemidega tulid võistlusele AS Tal-linna Vesi, Elion Ettevõtted AS, AS K-Projekt ja Saku Õlletehase AS. Firmade probleemid jäid sel aastal teoreetilisele poolele ning nii firmad kui ka võistlejad ootasid üritust huviga. Võistlusel osa-lenud Märt Pakatsi arvates, oli üritus hea kogemus ja vaheldus kooli rutiinile- huvitavad ülesanded, lisaks sai suhelda välistudengitega ja palju kasulikke kontakte. Edaspidi antakse ülevaade ka ülesannete sisust.

Kuna traditsiooniline televaataja ei ole harjunud telerit interaktiivselt kasutama ning lisaks on ka digi TV keskonnas navigeerimine keeruline, oli Elion Ettevõtted AS-i ülesandeks digi TV arendamine ja selles interaktiivse suhtluskeskkonna loomine. Loodud digisüsteem pidi võimaldama kasutajal televiisori vahendusel tekitada kesk-konda oma virtuaalne kasutaja, määrata sellele isikustatud profiil, luua erine-vaid huvigruppe ja nendega liituda. Lisaks oli tarvis välja töötada virtuaalse telesaate formaat, mis eeldab selles osa-lemist teleri vahendusel interaktiivselt reaalajas loodud grupiga.

AS K-Projekti ülesandeks oli konstruee-rida toru- jalakäijate rada- lennujaamast kuni majaka trammipeatuseni. Tule-miks oodati hea disaini ja väljapaistva

TUDENGITEaDUS

TUDENGID kUI ETTEvõTETE kaSUTEGURID!

arhitektuurilise lahendusega, prakti-lise kasutusega, detailide täpsusega turvalist ja energiasäästlikku toru, mida oleks võimalik reaalselt teostada. Lahendusi oli mitmeid, alates detailselt disainitud jalutustorust kuni õhutram-mini.

Saku Õlletehas AS korraldas tudengi-tele ekskursiooni, kus viimased pidid mõõtma tootmisliinis olevate masinate kiirust, toodete liikumise sagedust jne. Tulemustena taheti kuulda erinevaid võimalusi, kuidas muuta tootlikkust efektiivsemaks ja parandada masinate tsükliaegu.

AS Tallinna Vesi lasi tudengitel uurida osoon-vee kontaktbasseini tööd ja ootas neilt parimat võimalikku uut lahendust selle töö efektiivsuse parandamiseks. Eesmärgiks on saada võimalikult suur ja efektiivne osooni kasutamise tegur. Ülesanne oli kas täiendada olemas-olevat süsteemi või välja töötada mõni muu osoneeritud õhu-vee segamise süs-teem. Võimalikult täpse pildi saamiseks käidi Tallinna Vees kohapeal seadeldisi mõõtmas ning ülesannet tutvustamas.

Kümnepäevase insenerivõistluse lõp-pedes selgitasid firmad välja ülesande võitjad, keda tunnustati auhindadega. Üldkokkuvõttes olid ettevõtete esin-dajad rahul välja töötatud tulemustega ja lahendustega ning tudengid terve üritusega. ■ Liina PõLLuäär

Tallinna Tehnikaülikoolile anti välja Euroopa patent leiutisele „Materjalide üheaegne analüüs diskreetses ajas”. Leiutise autorid on TTÜ teadlased prof Mart Min, vanemteadurid Raul Land, Toomas Parve, Olev Märtens ja Ants Ronk. Leiutise sisuks on mitmesuguste materjalide, struktuuride ja süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega nõnda, et paljude signaalisagedustega saab uurida mitut objekti paralleelselt ja samaaegselt. Eriti sobib see meetod dünaamiliselt muutuvate bioloogiliste objektide analüüsiks nende elektrilise impedantsi mõõtmise kaudu.Näiteks võiks olla inimese südametöö ja sellest tuleneva pulseeruva verevarus-tuse analüüsimine kas uuritava organi erinevates osades ühekorraga või siis samaaegselt mitmes organis. Saab leida organi verevarustusega seotud diagnos-tilisi näitajaid nagu eluvõime, isheemia tase ja infarktioht.Meditsiinis on leiutist vaja organismi südame-veresoonkonna seisundi diag-noosimiseks nii südamestimulaatorites ja -monitorides kui ka siirdorganite ko-handumis- ning eluvõime monitoorimi-seks taastava ja siirdava kirurgia juures. Bioloogias saab leiutise abil jälgida muu-tusi bioreaktorites ja bioanalüsaatorites üksikrakkude ja rakukultuuride tasemel.Võimalikud on rakendused ka elekt-rokeemiliste energiaallikate (akud, patareid, kütuseelemendid, ülikon-densaatorid) seisundi kontrollimisel ja juhtimisel. ■TTÜ turundus- ja kommunikatsiooni-osakond

insenerivõistlus lõppes banketiga.

foto

: er

ak

og

u


TUDENGITEaDUS

Keskkonnasõbralikud ehituslahendused toetuvad traditsiooniliste, kohalike loo-duslike materjalide kasutamisele. Eestis on sellisteks materjalideks puit, maakivi, savi, lubi, pilliroog, linakiud, linaõli ning viimistluseks mitut sorti värve: kohupiimavärvid, savivärvid, lubivärvid, kaseiin, keeduvärv, linaõlivärv jpt. Eesti kaubanduses on suurem osa öko-materjale märgistatud ning enamasti ka suhteliselt lihtsalt kätte saadavad, hin-naklassilt on ökotooted veidi kõrgema hinnaga, kuid mõeldes tagajärgedele on see soodsam.

MILLEkS MEILE ökoEHITUST TaRvIS?Keskkond: kõik esemed muutuvad varem või hiljem jäätmeteks, nii on ka ehitusmaterjalide ja ehitistega. Mida me ka ära ei viskaks, jääb siiski kõik meie planeedile alles ning see, mis alles jääb, muudab meie kliimat ühel või teisel viisil. Kasutades ökomaterjale säästame pikemas perspektiivis nii enda lapsi kui ka tulevasi põlvkondi, sest jäätmed, mis alles jäävad, lagunevad või tekitavad minimaalset saastet.

Ökomajade üks suurimaid plusse on nende sisekliima tervislikkus - ei tekki “haige maja” efekti, kus on ebamugav ja muutuv sisekliima, tolm, liiga kõrge või hoopis madal õhuniiskus. Suurt rolli mängib ka teadmine, et teed endale ja teistele midagi kasulikku ökoloogilistest materjalidest ehitades. SAKi ökoehituse sektsioonis on varasemalt toimunud erinevad ökoehi-tuse töötoad, püstitatud kergsavi- ja põhuseinasid ning omandatud hulgali-selt teoreetilisi teadmisi, kuidas ehitada ökomaja. Plaanis on hakata koos TTÜ tudengitega ehitama oma ökomaja - suu-res plaanis ka linnakut, mille rajamisel saaksid nii teoreetilisi kui praktilisi ko-gemusi omandada kõik TTÜ tudengid, kes ökoehituse vastu huvi tunnevad. Detsembrikuus toimub esimene koos-olek tudengiprojektil “Mesinikumaja”. Kui sinus ärkas huvi SAKi vastu, siis tule meile külla! Iga kuu teisel kolma-päeval toimub meil klubiõhtu, järgmine kord kohtume 9. detsembril algusega 19.00 SAKi kontoris. Soovid meie kohta rohkem infot saada, siis kirjuta aadres-sil [email protected] või helista, kontaktid leiad meie kodulehelt www.saklubi.ee. ■ Kariné insLer | TTÜ [email protected]

selle aasTa novembri keskel käis sak TarTus sÜgisekskursioonil. ekskursiooni läbivaks Teemaks oli energiaTõhusus. Külastasime EMÜ katsemaja, kus meile näidati ja räägiti looduslikest mater-jalidest ning nende uurimisest isolat-siooni materjalidena. Katsemaja ehitati 2008. aasta augustis EMÜ Maaehitus tudengite ja õppejõudude poolt eesmär-giga katsetada erinevaid isolatsiooni materjale, määrata nende soojusjuh-tivus kliimakambris ja tegelikkuses. Lisaks katsemajale näidati ka sel sügisel ehitatud savi ja põhu seinasid, millega uuritakse kui vastupidav on saviga kaetud põhusein meie talvistes tingi-mustes. Päeva teisel poolel külastasime TÜ Tehnoloogiainstituudi Energia-tõhusa ehituse tuumiklaborit, kus Jaanus Hallik rääkis meile mida silmas pidada hoone projekteerimis staadiu-mis, saavutamaks maja õhkupidavust ja mugavat sisekliimat. Küsisime ka nende seotust Valga “Kasekese” lasteaia kohta, mis on esimene passiivmaja stiilis ümberehitatud maja Eestis, mida nad aitasid projekteerida, lisaks saime teada, et lasteaia elanikud on väga rahul oma renoveeritud majaga.

MILLISEID EHITUSMaTERjaLE kaSUTaDa, ET SääSTa kESkkoNDa ja TERvIST?

SAKi Sügisekskursioon 2009Järgnev päev algas külastusega Aardla katlamajja, kus on viimast lihvi saamas suitsugaaside pesuseade, tänu millel suurenes katlamaja koguvõimsus tänu suuremale kasutegurile 2,5 MW. Samas langes suitsugaaside tahkete osakeste sisaldus alla 20 mg/nm3, mis enne oli suurusjärgus 200 mg/nm3. Seejärel tutvusime Tervemaja OÜ-ga ja nende poolt pakutavate looduslike ehitus-materjalidega. Päeva lõpuks jõudsime TTÜ Tartu Kolledžisse, kus meid võttis vastu Üliõpilasnõukogu ja kolledži direktor Lembit Nei. Üheskoos käisime läbi terve koolimaja, mis on ilusa inter-jööriga ja hästi renoveeritud hoone, kus õppetegevus on toimunud juba tsaari ajast. Ühtlasi tutvusime ÜN’i tegevu-sega, kes majandavad kogu tudengipere tegemisi. Päeva lõpetuseks liikusime üheskoos ÜN esimehe Kristeni ja ase-esinaise Kerstiga Tartu linna ööeluga tutvuma. Viimase päeva veetsime loo-duses - üleujutatud Kirna matkarada oli huvitav. Mõnikümmend meetrit rajast tuli paljajalu läbi vee astuda, selleks et vesi üle kummiku ääre sisse ei voolaks. Ja ega kummikuid ka kõigil kaasas ei olnud;) ■ Kariné insLer | TTÜ [email protected]

Fusioonis tehtud “põhuseina” koolitus eelmisel aastal.


Go INTERNaTIoNaL

This or something similar-sounding were the first words from my friends and some acquaintances at university in Germany when I informed them that I want to go to Tallinn for studying one semester abroad. The facial expression from my pa-rents was a mixture between horrified faces (if your grandparents would watch SAW I–VI in a row) and the expectation that I am only kidding. But I didn’t make any joke! On the same day they tried several times to convince me to go to another country – a well known country where English is the native language. But while my parents asked themselves what went wrong during my education the last two decades and where they made the big mistakes I already made my decision which was irrevocable.It took about long time to think about which city I should choose but at the end I acted on instinct. Before I decided to go to Tallinn I wanted to go to East Europe. It should be something different because as an business administration and economics student in Germany the first choice for going abroad is an English spea-king country like Australia, UK, US or Canada. Then as second choice most of the students at my faculty (and I guess at most other business faculties in Ger-many too) decide to go to Southern or Western Europe. Riga, Ventspils, Kaunas, Siauiali and Tallinn. These were the potential options for me. The first thoughts I had when I heard the name Baltic Countries were severe Coldness, Molotow-Rib-bentrop-Pact, North-Stream Pipeline, Members of the former Soviet Union, strong economic growth, so called Baltic Tiger and Singing as a famous hobby. After these first thoughts I was not quite sure anymore if the people there would welcome me with open arms. Maybe it would be a better decision to go to a country in the South of Eu-rope. Italy is the most visited country of Germans for vacations, I have been there several times and in fact in the winter it

LoNG Way To TaLLINN

is not so warm like in the summer but it is better to get frozen to death in January in the Baltic Countries. So I had to find more information to make a decision.I went to the responsible professor from my faculty and tried to speak with him. I told him that I want to go to one of the Baltic Countries and he said “Oh, yes, it’s a good choice, every country is great”…Hmmmmmmm, OK after this really helpful discussion I did not take any important step towards my study abroad. The first I had a several phone calls with different people who studied or worked in one of the Baltic countries. Everybody had great memories and a good time and everybody recommended his country as first choice for me. Finally I decided to take Tallinn as first choice. I cannot say why I chose Tallinn at the end. After all the articles, books and discussions with other people my suspicious mind maybe commanded me to Tallinn. After completing 2.000.000 Million of documents for my home university I started after a 6 month internship at the end of august to Tallinn. A few month before the first impressions from Estonia were great. Riin Kobin in the Interna-tional Office helped me with documents and with the questions I had. Also my tutor was very helpful and tried to pre-pare for the ERASMUS Life in Estonia. The first weeks took place like a time lapse. Thousands of events were organized for us. Sometimes we were handled with kids gloves. Every took care about us. Everything was orga-nized for us. But for some people it was necessary because without any some of the Erasmus Students would still not find the way from the airport to the academic hostel without any help from the tutors. When I had problems to find a printer Riin Kobin offered me to print in her office. If I would go to an office at my home university and would ask if I could print in their office the people in the office would ask me if I ran too much with my head against a wall or if I am drunk.

Before I arrived here I really wanted to go everywhere and to go to every event which is organized. But this is impossib-le for me. For me it is absolutely new that I have to make homework for the cour-ses and that I have to be present at the courses. In one case I passed a course without ever seeing the professor a time. So if I have to prepare for every course at least some pages and if I also follow other events besides the university then I cannot go to every Sauna-, Skating- or other random event. Some things were completely new here in Estonia. I am the biggest Fan in the world of the ID and VISA Elect-ron Card. Things we will not have in Germany in 2 Million Years. Things are going on so easy with the both cards here in case you have sufficient funds on your bank account. Beside all the activities which are organized from the TUT International Club and ESN Tallinn I attended some many events and trips with people from foreign countries who have a completely other cultural background and culture like people from Georgia or Austria. It sounds a little bit weird but after these few months here a learned a lot more about life and people then the last years in Germany. The country is difficult to describe, if anybody in Germany would ask me if I liked it here or not I would not be able to explain in 3 minutes. It would take about more than a week to explain everything that anybody is able to understand what experiences I made here. I never regret one second that I chose Tallinn for studying abroad. ■georg moLz

“Georg? What the Hell? Are you stupid? Tallinn, Estonia? Where is

it? In the 3.World?”


12 Põhjust, miks tulla

Akadeemia kohvikusse!1. Maitsev buffee lõuna

2. Armas ja hubane

3. Soodsaim õllehind linnas

4. Head a'la carte toidud

5. Palju lauamänge

6. Värsked ajalehed ja suur valik

ajakirju

7. Tasuta kõned klientidele

(enam kui 5o riiki)

8. P2P raamaturiiul – too oma

vana raamat siia ja võta uus

asemele.

9. Toredad ja sõbralikud

teenindajad

10. Oleme pidevas muutumises -

iga nädal midagi uut!

11. Hea kliendikaardisüsteem

12. Supertoredad kliendid

MIDA KLIENDID MEIST

ARVAVAD:

Iseteeninduslett on super lahendus lõunaks võrreldes

eelnevaga! Õigemini lausa ei kannata võrreldagi.

Üleüldse on kogemused paari viimase nädalaga ainult

positiivsed. * * *

Sai siis eile õhtul kohvikut külastatud.

Meeldiv ja soe atmosfäär, tore teenindaja ja odavad hinnad!

* * *me arvame sugulasega et hea

toit

www.TUDENGIKOHVIK.ee

Avatud E-R 10:00 – 21:00L-P 12:00 – 21:00

PÄEVABUFFEE

E-R 11:30 – 16:00

KONTAKTAkadeemia 15a Tel: 6 155 015GSM: 5665 8484

[email protected]

Twitter: @tudengikohvik www.facebook.com/tudengikohvik


TTÜ SaaLIjaLGpaLLI Mv 2010

2. – 5. vEEBRUaR 20102. - 5.02.2010 TTÜ-S ToIMUB TRaDITSIooNILINE

TšEMpIoNaaT SaaLIjaLGpaLLIS.

oN LUBaTUD oSa võTTa pEaLE õppIvaTEL TUDENGITEL ka vILISTLaSTEL NING aMETNIkUTEL.

REGISTREERIMINE oN jUBa aLaNUD ja kESTaB kUNI 25. jaaNUaR 2010. äRGE MaGaGE MaHa, TURNIIRIS SaaTE oMa võISTkoNNa REGISTREERIDa aaDRESSIL

TTU.avaNSER.EE, SEaLT oN võIMaLIk LEIDa ka TäIELIkkU INfoRaTSIooNI TURNIIRI koHTa.

avETIS HaRUTjUNjaNTURNIIRI pRojEkTIjUHT

5818 [email protected] / TTU.avaNSER.EE

SUDokU

ISETEHTUD jõULUkINk oN paRIM!Väike soovitus kõigile, kes pead murravad, mida kallitele inimestele jõuludeks kinkida. Nimelt on enne jõule paari nädala jooksul võtta osa Rotermanni kvartalis toimuvatest töötubadest, kus saate oma lennukaid jõu-lukingi ideid voolida magusaks matrsipani-kujuks, valmistada šokolaadikomme või teha üks kaunis sojaküünal.

Maiuste valmistamise töötoas tutvustatakse lähemalt šokolaadimaailma ahvatlusi! Kalevi Šokolaadipoe maiustuste meistrikojas on võimalik õppida martsipani maalimist või šokolaadikommide ja maiuste valmistamist. Kahetunnise töötoa raames saab tundma sa-janditevanuseid martsipani voolimise ja maa-limise töövõtteid ning kaasa enda maalitud kujukese. Toimuvad õpitoad, kus on võimalik valmistada lihtsamaid ehteid, tekstiilsete vahenditega ehete valmistamist, pakutrüki valmistamist, vildist ehteid teha, tiffany-vitraaži õppida, Hiina kollaaži, klaasimaali. Ökosalong Harmonia saab oma head soovid kingi tegemisse panna. Võiksid valmistada ja jõuludeks kinkida isetehtud sojavahast küün-la, isetehtud seebi või hoopis oma käe järgi valmistatud lõhnavee. Ühe töötoa kesvus on circa kaks tundi.

Detsember 2009

65432130E T K N R L P

49

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.tipikas.ee

51

14 15 16 17 18 19 20E T K N R L P

52

21 22 23 24 25 26 27E T K N R L P

53

28 29 30 31 1 2 3E T K N R L P

TTÜ Fotoklubi teeb kursuste pilte. Aja kokku leppimiseks võta ühendust: [email protected] / 525 5370

TTÜ Spordihoones Robotex 12.15-18.15 Rahvusraamatukogu väike saal, Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsi (EASS) seminar „Virtuaalkeskkond ja seksuaalsus“ www.seksoloogia.ee (osavõtutasu 400 EEK)

18.45 Viimsi Spordihoones Saalihoki meistrivõistlused Viimsi Kepp - TTÜ/Team Exel

19:00 Tallinna Jaani kirikus TTÜ Kammerkoori kontsert “Laudate Dominum”20:00 klubis Fusioon Teaduskondade-vaheline võistlussarja II etapp - OmaloomingTTÜ Fotoklubi teeb kursuste [email protected] / 525 5370

TTÜ Fotoklubi teeb kursuste [email protected] / 525 5370

14.00 TTÜ Spordihoones Saalihoki meistrivõistlused TTÜ/Team Exel - Saku Fortuna

18.00 Kaarli kirikus Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jõulukontsert “Valged linnad”

18.00 Kaarli kirikus Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jõulukontsert “Valged linnad”

12.30 TTÜ puhkpilliorkester advendikontserdil Nõmme Rahu kirikus 18.00 Nõmme kultuurimajas TTÜ Akadeemilise Naiskoori jõulukontsert

Tudengite MV piljardis IV etapp (Baribal)

7-16.detsember Lõputööde kaitsmisperiood

7-16.detsember Lõputööde kaitsmisperiood

Jõuluvaheaeg

Jõuluvaheaeg

sügissemestri auditoorse ja praktilise õppetegevuse lõpp (v.a. majandusteaduskonna magistriõppes)

kevadsemestri eelnädal, täiendav eksamisessioon

kevadsemestri eelnädal, täiendav eksamisessioon

10.30–15.00 Tallinna Tehnikaülikooli aulas Doonoripäev

50

7 8 9 10 11 12 13E T K N R L P

4

Documents

2009 Detsember