Töökeskkond kui rahamasin Levinumad probleemid ja nende lahendamine

Siim Kinnas, siim.kinnas@ut.ee

Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor

www.ut.ee/tklabor

TÜ töökeskkonnalabor

EVS-EN IEC/ISO 17025 akrediteeritud töökeskkonna ohutegurite mõõtelabor alates 2003. aastast

Teaduspõhine lähenemine, pidev mõõtemeetodite arendamine ja personali teadmiste täiendamine

Füüsikalised ja bioloogilised ohutegurid

Töökeskkonna-alased konsultatsioonid, riskianalüüsid kokkuleppel

Millest tuleb juttu

Millised on enamlevinud

probleemid töökeskkonnas?

Kuidas neid hinnata?

Kuidas neid lahendada?

Füüsikalised ohutegurid

Müra Häiriv müra

vs

Tervist kahjustav müra

Häiriv müra, >40 dB Probleem

Printerid jms

Ruumi väljastpoolt kanduv müra

Tehnokommunikatsioonide müra

Kolleegid…?

Lahendus

Seadmete asukoha muutmine,

uued vaiksemad seadmed

Tõhusamad aknad, ruumi

isolatsiooni parendamine,

töökoha kolimine

Summutid kanalites, spetsiaalsed

lõppelemendid, vent.seadme

asukoha muutmine

Avatud kontorid vs kabinetid

Pro

Kokkuhoid

tehnokommunikatsioonide

arvelt

Tihedam suhtlemine

töötajate vahel

Contra

Märgatavalt kõrgem

müratase

Kõrgem nakkushaiguste

levikumäär ja –kiirus

Madalam töötajate

tootlikkus

Tervist kahjustav müra, >80 dB

• Otsesed kahjustused

kuulmeelundkonnale

• Mõju organismi

eneseregulatsioonile

• Mõju vaimsele tervisele

Tüüpilisemad ohtliku müra allikad

Põllumajandus Metalli töötlemine Puidu töötlemine

Mäendus Keevitamine Etc…

Olulisemad probleemid müraga

Isikukaitsevahendeid ei kasutata üldse

Isikukaitsevahendeid ei kasutata õigesti

Kõrvaklappide tiheda liidese tagamine peanahaga

Kõrvatroppide õige kõrva sobitamine (link)

Kuidas valida

kuulmiskaitsevahendit?

1. Tee kindlaks müraga kokkupuutetase (LA,EX,8h)

2. Tee kindlaks kaitsevahendi müra vähendamise määr (SNR):

A. Peale müravähendusmäära kokkupuutetasemest maha lahutamist peaks müratase kõrva juures jääma vahemikku 60…80 dB.

N1: LA,EX,8h = 88 dB, kõrvaklapid SNR = 22 dB;

88 dB -22 dB = 66 dB OK!

N2: LA,EX,8h = 88 dB, kõrvaklapid SNR = 37 dB;

88 dB – 37 dB = 51 dB ÜLESUMMUTUS!

Küsimused müra kohta?

Vibratsioon

Tahke objekti võnkumine

Vibratsioon Vibratsioon on igasugune tasakaaluasendi ümber toimuv

liikumine:

Ühtlane õõtsumine

Tugev raputamine

Üksikud löögid

Eelkõige krooniline

Ühtlane võnkumine

Krooniline ja akuutne

Kaootiline raputamine

Peamiselt akuutne

Üksikud löögid

On kaht tüüpi vibratsiooni…

Kohtvibratsioon Üldvibratsioon

Vibratsiooni mõju

Kohtvibratsioon Üldvibratsioon

Olulised täiendavad mõjurid

Müra

Temperatuur – eriti kohtvibratsiooni korral!

Kokkupuute kestus

Täiendav kokkupuude keemiliste ohuteguritega

Küsimusi vibratsiooni kohta?

Töökeskkonna valgustatus Kunstlik ja loomulik valgustatus töökohal

http://www.mac-on-campus.com/LearningCenter/Print/15760.aspx

Kunstlik vs loomulik valgustatus Nõuded valgustuslahendusele

Kunstlik

valgustatus

Loomulik

valgustatus

Küllaldane valgustihedus jah sõltub

Ajaliselt stabiilne jah ei

Jaotub ühtlaselt ruumis sõltub sõltub

Puuduvad häirivad peegeldused sõltub sõltub

Õigesti esitatud värvid vajab

tähelepanu jah

Bioloogiliselt täisväärtuslik vajab

tähelepanu jah

Kasutajale ohutu vajab

tähelepanu jah

Mõõdetav-normeeritav jah ei

Küllaldane valgustihedus See, mida inimene tajub sobiva valgustusena,

sõltub:

vanusest,

tervislikust seisukorrast,

konkreetsest tööülesandest,

ruumi sisekujundusest (värvid, mööbel),

isiklikest eelistustest.

Valgustatuse piirnormid Töökoht (viide standardile)

Minimaalne

soovituslik tase

Hambaarsti kohtvalgusti valgusvihk (suuõõne valgustatus) 5000 lx

Lahkamislaual 5000 lx

Kontoritöökohad (lugemine, kirjutamine, töö arvutiga) 500 lx

Loengu- ja seminariruumide lauapinnad 500 lx

Keevitamisel 300 lx

Põllumajandusmasinate teenendamine 200 lx

Hoiuruumide riiulivahedes 100 lx

Intensiivravi palatis, öine valvevalgus 35 lx

Valgustatuse ühtlus, näide

Valgustatuse ühtlus Valgustatuse ühtlust aitab hinnata ühtlustegur.

Ühtlustegur esitab mõõdistatud andmete põhjal, kui palju

erineb antud piirkonnas vähima/suurima valgustusega koht

keskmisest:

Soovituslikult - töökohal U≥0,6; ruumide üldvalgustatuse

korral U≥0,5.

keskE

EU min

0

Levinumad probleemid Omavahel halvasti paigaldatud valgustid või töökohad

Ruumi ja mööbli värvikujundus

Sobimatud valgustid

Vananenud luminofoortorud

Küsimusi valgustuse kohta?

Mikrokliima Soojuslik mugavus

Soojuslik mugavus

Meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul

Soojuslik ebamugavus tohiks töökeskkonnas esineda

ainult juhul, kui ventilatsiooniseadmed (s.h. ka

kliimaseadmed) ei tööta nii, nagu peaks.

Otsene mõju töötajate töö tulemuslikkusele.

Märgatav mõju inimeste üldisele tervislikule seisundile

[1] Kosonen, Tan „Assessment of productivity loss

in air-conditioned buildings using PMV index“, Energy and Buildings 36 (2004) 987–993

Erinevus

21 °C-st

Keskmine

hinnang PMV

Rahulolematut

e osakaal PPD

(%)

Mõttevõime

langus (%)

Trükkimiskiirus

e langus (%)

-1 -0,21 6,3 0,0 0,0

0 0 5,0 1,9 4,9

+1 0,21 6,0 5,4 13,5

+2 0,42 9,0 10,1 23,2

+3 0,63 14,0 15,3 30,0

+4 0,84 21,0 20,6 32,8

+5 1,06 29,0 25,7 33,4

+6 1,28 38,0 30,0 33,5

Soodsad tingimused Parameeter Soodne vahemik

Õhutemperatuur

Temperatuurivahemik:

Horisontaalne/vertikaalne erinevus:

Erinevus tööpäeva piires:

18 - 24 °C

≤2 °C / ≤3 °C

3 - 6 °C

Suhteline õhuniiskus Õhuniiskuste vahemik

Soovitatav vahemik

30 - 70 %RH

40-60 %RH

Õhu liikumiskiirus

Soovitatav

Sõltuvalt tööst ja selle

raskusastmest:

0,1 m/s

0,1 - 0,4 m/s

Levinumad probleemid

Ventilatsioon – ebapiisav õhuvahetus

Ventilatsioon - tuuletõmbus

Ventilatsioon – kuiv õhk talveperioodil

N.ö. Külma õhkavad vs kuumavad pinnad

Küsimusi mikrokliima kohta?

Keemilised ohutegurid

Probleemid riskide hindamisel

Nii üksiku aine kui tema ühendite koostoime hindamine on problemaatiline, kuna samaaegselt on keskkonna õhus suur hulk erinevaid keemilisi ühendeid.

Tööruumid ei vasta tööohutusnõuetele - ventilatsioon, tähistused jms

Seadusega kehtestatud tööstustele mõeldud keemiliste ainete normatiivid ei sobi kasutamiseks –normid liiga kõrged.

Teadlikkus ohutuskaartidest ja nendes sisalduvast

infost on madal, nad pole tihti ka kättesaadavad

Puudujäägid töötajate kaitsevahendite kasutamise ja

tervisehäirete käsitsemises

Kaitsemaskid

Kaitsekindad

Kemikaalide käitlemisel tuleb kasutada kaitsekindaid.

Kinnaste valikul tuleb tähelepanu pöörata materjali

sobivusele kemikaaliga …

Kemikaali läbistusaeg ja –kiirus

Keemiline vastupidavus

Kasutaja tundlikus materjali suhtes

Rohkem küsimusi?

Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor

www.tookeskkonnalabor.ee

Eesti teadus- ja arendusasutuste ühine värav

www.adapter.ee

Tänan tähelepanu eest! Küsimusi?