S T R A T E E G IL IN E H IN D A M IN E V Ä ... - tallinn.ee

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONIDREG. 11368855REG: 14.04.2007

TELLIJA: OÜ URBAN MANAGEMENT

TÖÖ NR: KSH61/20

TÖÖ NIMETUS:

KINNISTUTE VEERENNI TN 61, VEERENNITN 63, VEERENNI TN 65, VEERENNI PÕIK 4VEERENNI PÕIK 6 JA OSALISELT VIADUKTITN 42 DETAILPLANEERINGUGAKAASNEVATE MÕJUDE KESKKONNAMÕJUSTRATEEGILINE HINDAMINE

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

KESKKONNAEKSPERT: TOOMAS PALLO

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜTALLINN 10117 TARTU MNT 14

TEL. 527 8 027

Kinnistute Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn 65, Veerenni põik 4 ja Veerenni põik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 DP KSH väljatöötamise kavatsus

SISUKORD

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK....................................3

2. PLANEERITAV TEGEVUS................................................................................................51. Detailplaneeringu koostamise alused........................................................................5

2. Planeeringu eskiislahendus, lähteseisukohad...........................................................5

3. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA................................................9

4. HINDAMISMETOODIKA.................................................................................................103. 4.1. Mõjud looduskeskkonnale.................................................................................11

4. 4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.....................................................13

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED....................................16

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA......................................................18

LISAD

Lisa 1 Kinnistute Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn 65, Veerenni põik 4 jaVeerenni põik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 ja lähiala DP ja KSH algatamisekorraldus.

Lisa 2 Ametkondade seisukohad kinnistute Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerennitn 65, Veerenni põik 4 ja Veerenni põik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 jalähiala DP ja KSH VTK eelnõule

Lisa 3 Veerenni tn 61, 63, 65, Veerenni põik 4 ja 6 kinnistute ning Viadukti tn 42kinnistu osa DP KSH VTK-le esitatud ettepanekute arvestamise võiarvestamata jätmise põhjendused

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ/ELLE OÜ 2


1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK

Kinnistutele Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn 65, Veerenni põik 4, Veerennipõik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 kinnistule kavandatud tegevuste detailplaneeringu (DP)keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) on koostatudlähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS)(RTI, 24.03.2005, 15, 87). Tulenevalt OÜ Urban Management poolt 28. septembril 2017esitatud planeeringu algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringugasoovitakse rajada Tallinna kesklinna piirkonnas asuvale maa-alale täiendav ärihoone,algatas Tallinna Linnavalitsus 14. juuni 2018 otsusega nr 92 (Lisa 1) Veerenni tn 61,Veerenni tn 63, Veerenni tn 65, Veerenni põik 4, Veerenni põik 6 ning osaliselt Viaduktitn 42 kinnistu osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise,viitega Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6, 7 ja 10, § 128 lg-te 1 ja 5, Keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4, § 35 lg-te 3 ja 5, Kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamisevajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari2001 määrusele nr 3 ja 6. septembri 2012 määrusele nr 21. Samuti, arvestadesKeskkonnaameti 3. mai 2018 kirjas nr 6-5/18/5250-2 ja Terviseamet 18. aprilli 2018 kirjasnr 9.3-4/2649 esitatud seisukohti (Lisa 2).

Detailplaneeringu eesmärgiks on liita kinnistud Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn65, Veerenni põik 4, Veerenni põik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 ja muuta moodustuvakrundi maakasutuse sihtotstarve terve kinnistu osas 100 % ärimaaks, määrata krundikasutustingimused, juurdepääsuteede lahendused ning anda ehitusõigus ühe maa-aluse jakuni 3-korruselise ärihoone ehitamiseks. Planeeritava maa-ala suurus kokku on 2,73 ha.

Vastavalt esialgsele DP planeeringulahendusele ei kavandata DP-ga tegevusi, miskuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Tallinna Keskkonnaamet on kaalunud DP KSH algatamise vajalikkust KeHJS § 33 lõike 2punkti 4 ja lõigete 4-5 alusel ning leidnud, et KSH algatamine on vajalik, kuna DPelluviimise tulemusel suureneb Veerenni piirkonna liikluskoormus. Seepärast onkeskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatudkaalutletud otsuse põhjal, mis tugines Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2018 otsusele nr92, millega eeldatakse, et DP elluviimisega kaasnevad mõjud võivad süvendadalähipiirkonna sotsiaal-majandusliku arengu tasakaalustamatust ja omada olulist negatiivsetkeskkonnamõju. Eeldatakse, et kavandatavad tegevused võivad kujuneda sealseslinnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektideks ning nende mõju ulatusetäpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia konkreetseid lokaalseid mõjusid arvestavkeskkonnamõju strateegiline hindamine.



Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnataESPAK ehitustarvete kauplustekompleksi väljaehitusega ning kavandatud kuni3-korruselise hoone ehitamisega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest jakaudset mõju planeeringupiirkonna lähiala keskkonnale, analüüsida kavandatudtegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise või leevendamisevõimalusi ja teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust, võib oletada, et kavandatud tegevusterealiseerimisel võivad kaasneda häiringuid põhjustada võivad keskkonnamõjud võipöördumatud mõjud eelkõige ümbruskonna elanike sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,inimeste heaolule või varale.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid ning lähtudesplaneeringu ja KSH algatamiseks esitatud ametkondade ning avalikkuse poolt esitatudnõuetest või ettepanekutest viiakse läbi avalik KSH protsess, mille lõpptulemusenakoostatakse KSH aruanne. KSH-ga selgitatakse:

Kavandatud planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised onvõimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ulatus ümbritsevale keskkonnale seoseskavandatud tegevuste alustamisega?

Kas ja millisel maa-alal ohustavad kavandatavad tegevused üksikult või koostoimespiirkonna looduslikult säilitamist väärivate koosluste säästmist ning jätkusuutlikust?

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse:- Seadustest, arengukavadest ning eelnevalt koostatud või koostamisel olevatest

planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega;- Kooskõlastatud ametkondade ettepanekutega;- Eelkõige järgitakse loodust säästvat põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks;- Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaal-majanduslikust

seisukohast planeeringule parim võimalik lahendus;- Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning

loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju.Eeldatavalt on valdav enamus mõjudest lokaalse iseloomuga.

DP ja KSH on algatatud pärast keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (KeHJS) muudatuse jõustumist 01.07.2015. a. Seega planeeringu koostamisekäigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaidmenetlusnõudeid. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele.PlanS § 80 järgi on DP KSH väljatöötamise kavatsus dokument, mille koostabdetailplaneeringu koostamise korraldaja. KSH aruanne hakkab olema DP dokumendifailidelahutamatu lisa. KSH aruande koostamisel võetakse muuhulgas arvesse KeHJS § 40toodud nõudeid KSH aruandele.



2. PLANEERITAV TEGEVUS

Detailplaneeringu koostamise alusedKesklinna Luite linnaosas on hoonestusaladel valdavas osas välja kujunenud aedlinnamiljööga elurajoon, mille Järvevana tee äärset osa palistavad ESPAK ehitusmaterjalidemüügikeskuse kaupluse- ja laohooned ning Veerenni ärihooned ja garaažidekompleksid.Veerenni-Tehnika-Töökoja tänava piirkonnas asub uus arendamisel olev äri- jakortermajade piirkond, kus viimastel aastatel on kerkinud või arendamisel mitmeid elu- jaärihooneid. Vastavalt Tallinna üldplaneeringule on DP piirkonna puhul tegemist ettevõtlusesegahoonestusalaga ja seal tuleb võimaliku lisahoonestuse kavandamisel lähtudaväljakujunenud piirkondlikust üldilmest ja hoonestuslaadist. Ettevõtlusegasegahoonestusaladel võib paikneda igasugune ettevõtlus v.a. ulatuslikku sanitaartsoonivajav tootmine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda linnaosa üldplaneeringuskavandatud maakasutuse juhtfunktsioonidest (Tallinna linna üldplaneering).

Planeeringu eskiislahendus, lähteseisukohadPlaneeringu eesmärk on kinnistute, aadressiga Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerennitn 65, Veerenni põik 4 ja Veerenni põik 6 ning Viadukti tn 42 liitmine ning moodustuvalekrundile 100 % ärimaa juhtfunktsiooni määramine. Planeeritava maa-ala suurus on 2,73 ha(Joonis 1).

Tabel 1 Planeeringuala kinnistute üldandmed (Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus)

Kinnistu Tunnus Pindala m² Maakasutus Märkused

Veerenni tn 61 78401:117:0850 1624 Elamumaa 100% Eluhoone ja suurem osahaljastusest likvideeritud.Kasutuses ehitusmaterjalidelaoplatsina

Veerenni tn 63 78401:117:1360 2530 Elamumaa 100% Kasutuses ehitusmaterjalidelaoplatsina

Veerenni tn 65 78401:117:1880 14981 Ärimaa 100% Krundi lõunapoolses osas asubEspak ehitusmaterjalidekaupluse uusim müügihoone.Põhjapoolne osa on kasutusesautode juurdepääsuteena ningparkimisplatsina. Väikest osakasutatakse ka laoplatsina.

Veerenni põik 4 78401:117:0290 1615 Elamumaa 100% Kasutuses ehitusmaterjalidelaoplatsina. Krundil ajutisedehitised. Piki krundi läänepiirikulgeb veekraav.

Veerenni põik 6 78401:117:0039 1567 Elamumaa 100% Kasutuses ehitusmaterjalidelaoplatsina.

Viadukti tn 42 78401:117:0100 4989 Ärimaa 100% * Planeeringusse kaasataksevaid osa (4989 m2) nimetatud27558 m² suurusest kinnistust.Krundil olemasolevadehitusmaterjalide (puitmaterjal)ladustamishooned.

KOKKU 27 306



Tegemist on Veerenni tänava äärde rajatava olemasoleva AS ESPAK-i ehitusmaterjalidemüügikeskuse laiendusprojektiga. Detailplaneeringuga soovitakse määrata krundikasutamise tingimused ning anda ehitusõigus ühe autode parkimisfunktsiooni täitva maa-aluse korruse ja selle peale kuni 3 maapealse korruselise ärihoone ehitamiseks.

Moodustav krunt aadressiga: Veerenni 63Krundi planeeritud suurus: 27 450 m2

Hoonete suurim lubatudmaapealne/maa-alune ehitusalune pindala: 17 390/7400 m2

Hoonete arv: 4Suurim lubatud korruste arv: 3 / -1Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 17,55 mKavandatud parkimiskohtade arv: 355Täisehituse protsent: 63 %Haljastuse protsent: 10 %

DP on küll kooskõlas Tallinna linna üldplaneeringuga, kuid samas ületakskaubanduskeskuse laiendus oma ulatuselt olulise ruumilise mõjuga ehitise pindalalisekünnise.

Joonis 1 Detailplaneeringu ala asukoht ja selle kontaktvöönd



Veerenni tn 65 kinnistul on olemasolev ehitusmaterjalide kauplusehoone, mis onkavandatud uute planeeritud hoonetega ühendada. Planeeringulahenduse elluviimiseksnähakse ette:

Viadukti tn 42 kinnistut ei ole terves ulatuses planeeritud, kuna kinnistul asuvadolemasolevad hooned soovitakse suures osas säilitada.

Lammutatakse Viadukti tn 42 kinnistul paiknevad hooned, mis jäävad planeeritudhoonestusalale. Hoonete kavandamisel ja ühendamisel seati eesmärgiks luuaterviklik ja logistiliselt hästi toimiv kaubandusmaastik, mis sobib olemasolevassekeskkonda, korrastab ehitusstruktuure ning oleks mahuliselt sujuva üleminekugaelamute alale.

Veerenni põik poolse tänavajoone aluseks on haljasvöönd koos kõnniteega. Hoonete arv 4 Hoonete ehitisealune pind maapealsel osal kuni 18 400 m2 (s.h. olemas olev hoone

7290 m2 ja kavandatud ärihoone 11 110 m2) Hoonete ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 9200 m2

Suurim lubatud hoonete korruselisus - kuni 3 maapealset korrust, kogukõrgusega15.5 m, ABS kuni 44.70 m ü.m.p. ja üks maa-alune (-1) korrus. Planeeringugasoovitakse rajada: -1 korrus parkimis- ja san-tehniliste ruumide tarbeks, 2maapealset põhikorrust kaubandustegevuse arendamiseks ja ca 50% hooneulatuses 1 põhikorrus kontoriruumide tarbeks.

Hoonete otstarve on büroo ja kaubandushooned, Krundi hoonestustihedus 1,15 Planeeringulahendus näeb ette parkimise osaliselt hoone maa-alusele korrusele

(212 parkimiskohta) ja osaliselt avaparklasse (177 parkimiskohta). Normatiivseteparkimiskohtade vajadus on 389 ja see on tagatud

Haljastuse osakaal on planeeritud krundil 10% Juurdepääs planeeritud alale on tagatud Veerenni tänavalt ja Veerenni põik

tänavalt.

Planeeringuala kinnistud on ümbritsetud: − DP ala asub kahe raudteeharu – intensiivses kasutuses oleva Tallinn-Tartu-Valga

kaherööpmelise raudtee ning suhteliselt harva kasutatava Maardu-Tallinn-Paldiskikõrvalraudtee haru ühinemiskohas. Lisaks kulgevad paralleelselt raudteedegaintensiivse kasutuskoormusega Järvevana tee ning Tehnika tänav.

− Kinnistust põhja pool, Veerenni põik ja Viadukti tänavate vahelisel alal asuvadvaldavalt kahekorruselised individuaalelamud. Elamud on ehitatud 60-70-ndateaastate perioodil, kuid väga heas kasutusseisus. Enamik majadest on hiljutirenoveeritud.



Viadukti teega paralleelselt kulgeb Tallinn-Tartu-Valga kaherööpmeline raudtee. Teiselpool raudteed Veerenni-Tehnika-Töökoja tänava piirkond on uus ja väga kiirestiarendamisel olev äri- ja kortermajade piirkond, kus on alustatud mitmete elu- jaärihoonete arendamisega/ehitamisega.

Joonis 2 Kavandatava detailplaneeringu eskiislahendus (ver. 17.06.2020)



3. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste planeeringutega - ülevaade planeeringuala naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. KSH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KSH protsess

Alternatiivide kirjeldus - Alternatiivide esitamise eesmärk on leida huvitatud isikutegakoostöös parim võimalik planeeringulahendus. Alternatiivide eesmärgiks on selgitadaplaneeringuala hoonestamise võimalik maht ning kohalikele keskkonnatingimusteleja keskkonnasäästlike meetmetega arvestav kõige sobilikum planeeringulahendus.Alternatiivide hindamisel esitatakse KSH-s analüüs täpsema maakasutuse, ehitisteasukohtade ning parima lahenduse valikuks.

0-ALTERNATIIV – KSH VTK ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru.0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusegasamade kriteeriumide alusel.

ALTERNATIIV 1 - algatatud detailplaneeringu lahendus – KSH VTK ptk 2.

Töö teostamise käigus (nt. planeerimisprotsessi kaasatavate ametkondade võiavalikkuse soovitusel) võivad lisanduda täiendavad alternatiivid. Alternatiivid võivaderineda kavandatud tegevuse suuruse e. planeeringuala hoonestamise võimalikumahu, tegevuse asukoha või kavandatud tegevustega kaasneda võivatekeskkonnamõjude iseloomu poolest.

7. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjudplaneeringualal ja selle lähipiirkonnas.

8. Hindamistulemuste analüüs.

9. Alternatiivide võrdlus ning parima võimaliku alternatiivi valiku põhjendus.

10. Leevendavad meetmed – võimalike avalduvate negatiivsete keskkonnamõjudevältimise või minimeerimise meetmete analüüs.

11. Järeldused ja soovitused. Soovitused planeeringu täiendamiseks.

12. Seire vajadus.

13. Ülevaade KSH protsessist, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest.



4. HINDAMISMETOODIKA

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktidenõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestadesmuuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke.

KSH aruande koostamise ja mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistestjuhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõjustrateegilise hindamise käsiraamat“ (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf).Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupikeskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid.

KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel,tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSHeesmärgiks on ka esitada DP koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid jameetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringu realiseerumisest tulenevaid võimalikkenegatiivseid keskkonnamõjusid.

KSH käsitletakse DP elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõjulooduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele.Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist või selle asukohast või esinemisetõenäosusest olla vägagi erinev. Mõjude täpne ulatus ja suurus selgub KSH aruandekoostamise käigus. Hindamise objektiks on eeskätt DP ala ning selle kontaktvöönd.

KSH käigus hinnatakse planeeringu eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajaliketegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KSHteostamisel DP-ga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja kaudset kuidka kumulatiivset mõju nii inim-, tehis- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitaksevõimalusi nende eeldatavalt tekkivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahendustevõi parendusettepanekute esitamise kaudu.

KSH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimalusteselgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeidtraditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-,kultuuriliste ja sotsiaal-majanduslike keskkonnategurite maatrikshindamine), vastavateemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnanguid (vt. juba teostatud uuringute loeteluptk 4 lk 11 ning eeldatavalt suurenevatest liiklusvoogude näitajatest tellitakse KSH raamestäiendavad välisõhu seisundi muutuse - õhusaaste- ja mürauuringud), küsitlusi, vaatlusijms.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saatykeskkonnategurite paariti hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods ofEnvironmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kushinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisitegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusidhinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning



olulisusele. Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjudeeeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Kuna tegemist on linnalise asumi territoriaal-ruumilise planeerimisega, siis kasutatakseKSH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtidemeetodit, kus erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistestobjektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatudtegevusteks sobivad ja ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konflikt- japuhveralad. Järelejäänud alasid võrreldakse vastavalt kavandatavaplaneeringulahendusega, hinnatakse nende realiseeritavust ja otstarbekust ning vajaduseltehakse kavandatud lahendusettepanekutele muudatusettepanekud.

KSH-ga esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise,positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid inimese tervisele,heaolule ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele,populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele,kultuuripärandile ja maastikele üldisemalt.

Keskkonnamõjude ja loodushoiu tingimuste hindamisel lähtutakse: Bioloog-dendroloog Olev Abner juhtimisel 2018 ja 2019 aastal teostatud

planeeringuala ning selle lähiümbruskonna puittaimestiku haljastuslik analüüs. OÜ Stratum poolt on DP KSH protsessis koostatud liiklusanalüüsi ja -lahendused,

mille väljatöötamisel on võetud aluseks DP algatamise lähteseisukohad. KSH raames tellitakse täiendavad välisõhu seisundi (suurenevast liiklusvoogudest

tingitud õhusaaste ja müra) uuring ning ehitusjärgse haljastuse taastamisekontseptsioon.

KSH-ga esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang,kus peamiste mõjuvaldkondadena hinnatakse:

4.1. Mõjud looduskeskkonnaleMõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes kas varasemate uuringute tulemustele võikonkreetselt selle DP ja KSH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, milletulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse seealternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Mõjud veekeskkonnalePlaneeringuala maapinna absoluutkõrgus planeeringu alal on vahemikus 27 - 29 m,ülemisel platool (kinnistul Veerenni 65) 31 m. Maapinna langus on lõuna-põhjasuunaliselt Veerenni põik ja Viadukti tänavate suunas.

Pinnasevee tase on ca 2 m sügavusel maapinnast, mistõttu võib oletada, etpinnalähedane vesi võib muutuda mõnevõrra problemaatiliseks kavandatud hoonevundamendi rajamisel ja eeldatavalt just siis, kui rajatakse -1 parkimiskorrus.Planeeringuala pinnast on varasemate tegevuste tarbeks (ehitustarvete ladustamiseks



ja ehituses kasutatavate transpordivahendite liikumiseks) tihendatud, mistõttu võibeeldada, et planeeringuala pinnalähedane pinnasevesi on suhteliselt hästi kaitstud.Pinnasevesi toitub planeeringualal vaid sademetest.

Ülemiste järv asub Tallinna Kesklinna lõunaserval. Pindalalt 943,1 ha suuruneÜlemiste järv on määrava tähtsusega veekogu Tallinna varustamisel joogiveega. Kunajärve ääres asub Tallinna veepuhastusjaam, siis ümbritseb järve sanitaarkaitsevöönd.Peale selle piirab järve ka haljasvöönd.

Reostuse sattumist Ülemiste järve tuleb igati vältida, näha ette reostust kandvatesadevete lokaalset puhastamist ja võimalusel ka kasutamist. Immutada võib ainulteelnevalt puhastatud sadevett.

Täpsemad mõjud või mõjutajad, nende ilmnemise tõenäosus ning mõjude võimalikulatus selgitatakse ja analüüsitakse KSH aruande jaoks tehtavate välitööde käigus.

Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule, linnustikule ja loomastikulePlaneeringuala puhul on tegu Kesklinna linnaosa ääreala maadega, millelähiümbruskonna haljastus on valdavalt omane aedlinnastule ja ei oma ühtsetkorraldust. Suurimat mõju taimestikule võidakse avaldada piirkonna veerežiimimuutuste tõttu ehitustegevuse käigus ja nendega seotud üksikute puude-põõsastemõjutamise kaudu. Olemasoleva maapinna kõrguse olulist muutmist ei planeerita.

Vastavalt Tallinna linna üldplaneeringule on linnahaljastute arengu põhiülesandekslinna maastiku ja haljasalade liitmine haljasühendustega ühtseks, kogu linnahaaravaks süsteemiks ning elurajoonides lähihaljastuse igakülgne täiustamine.

Jätkuvaks kaitsealaseks tegevuseks peab jääma kohustusliku planeeringulisenõudena kehtestatav puude raiemahu võimalik vähendamine kruntide hoonestamisel,vanade ja haigete puude väljavahetamine, väheväärtuslike puuliikide asendamineväärtuslikematega ja uute puude istutamine (Tallinna linna üldplaneering).

Kuigi suurem osa kasvavast haljastusest on varasemate tegevustega likvideeritud, onilmne, et detailplaneeringu elluviimisel avaldatakse allesjäänud haljastusele olulistmõju. KSH dendroloogilises analüüsis esitatakse soovitused eesmärgiga säilitadasuuremaid ja väärtuslikumaid puid hoonete vahel, ning kompenseerida haljastusesuhtarvu vähenemist näiteks katusehaljastuse rajamisega.

Detailplaneeringu KSH-ga analüüsitakse võimalike mõjusid olemasolevale taimestikuleja esitatakse soovitused lähtudes parimast võimalikust lahendusest eelkõigelooduskeskkonna aspektist.

Loomastiku ja linnustiku seisukohast ei oma DP-ala eeldatavalt olulist tähtsust.



Mõjud looduskaitselistele objektideleMaa-ameti Geoportaali Looduskaitse- ja Natura 2000 kaardirakenduse ningKeskkonnateabekeskuse inforegistri EELIS andmebaasi andmetel teadaolevaidkaitstavate taimeliikide kasvukohti ja looma- ning linnuliikide elupaiku kavandatavateehitiste alla ega selle lähiümbrusesse ei jää.

Planeeringuala täpne looduslik seisund, planeeritava tegevusega avalduda võivatemõjude suurus, olulisus ja ulatus selgitatakse eriala spetsialistide poolt KSH protsessiskavandatud välitööde käigus. Võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemiseljäävad need eeldatavalt lokaalse mõjuga tegevusteks.

4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnaleEeldatavalt looduskeskkonna negatiivseid mõjusid tasakaalustavad mõjud. Kõiki mõjusidkirjeldatakse ja hinnatakse eksperthinnangutele tuginedes, mille tulemusena omistatakseerinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- jasotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Kavandatavad tegevused on suunatud eelkõige kaupade ja teenuste paremakättesaadavuse ning seeläbi inimese heaolu soodustamisele. Teiselt poolt aga võivadkavandatavate tegevustega kaasneda potentsiaalsed negatiivsed mõjud: eelkõigenäiteks suurenevast transpordivahendite hulgast tulenev kergesti lenduvate aineteheide keskkonda, müra ja muud häiringud, millel võivad olla vahetud või kaudsedmõjud nii piirkonnas elavatele kui ka müügikeskust külastatavate inimeste tervisele jaheaolule.

Inimese tervise ja heaolu seisukohast analüüsitakse ümbritsevate tegevuste (eelkõigeümbritsevast suurenevast liiklusest tingitud õhusaaste (viimastel aastatel on Tallinnakeskkonnaseisund oluliselt paranenud, kuid halvenenud on autode arvukuse kasvusttingitud õhusaaste ja liiklusmüra näitajad. Lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidikontsentratsioon ületab ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul piirnormi koguTallinnas kohati isegi 3-4 korda. (Tallinna linna üldplaneering)), mõjusid ümbruskonnaelanikele ja kavandatud kaubanduskeskuse külastajatele, jne. Liiklusest tingitudõhusaaste ja liiklusmüra selgitatakse täiendavate mõõdistamistega ning analüüsitaksenende ohutegurite mõju riski tõenäosust piirkonnas ning vajadusel esitataksemeetmed-ettepanekud ohu vältimiseks või negatiivsete mõjude vähendamisekskohalike elanike tervisele.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Õige tegevuskavaga võidakse piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, lisadatäiendavat aktiivisust piirkondlikule ettevõtlusele ja tuua piirkonda täiendavaidinvesteeringuid. Eeldada võib, et planeeringu reliseerudes lisandub piirkondlikuleettevõtlusele ja kaubandusele olulist atraktiivisust. Tööhõive seisukohast võivadarengud toimuda nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes.



LiikluskorraldusDetailplaneeringu elluviimise tulemusel võib eeldada, et suhteliselt tiheda liiklusegaJärvevana tee piirkonnas suureneb selle liikluskoormus veelgi. Samas on tegemistpikkade aastate jooksul juba väljakujunenud ehitustarvete müügiga tegelevakaupluste kompleksiga, mis tähendab, et nii kaupu tarnivate kui ka kauplusikülastavate autode hulk on kestnud juba aastaid ja DP realiseerumisest tingitudtäiendavate liiklusmahtude hulk ei oma eeldatavalt olulist mõju.

Vastavalt esialgsele planeeringulahendusele on alale kavandatud rajada kuni3-korruseline äri- ja kontorihoone, mille alla rajatakse -1-korrus, e. parkimiskorrus kuni389 parkimiskohaga. KSH aruande koostamisel ja liikluslahenduste analüüsimiselarvestatakse, et sellises mahus kohaliku liikluse kasvuga võib siiski kaasnedamõningane mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis esialgsetel hinnangutel eioma olulist mõju, kuid võib avaldada vähest negatiivset mõju nii planeeringualaleendale kui ka kogu planeeringuala kontaktvööndile.

Kõigi müügikeskuste edu eelduseks on nende asukoht ning sellega seonduvalt kavõimalikult hea juurdepääsetavus kõikide transpordiliikide jaoks, sealhulgas ka jalgsi võirattaga liikuvate klientide jaoks. Tallinna linn on piirkonda rajanud korraliku kergliiklusteedevõrgustiku. Lahendamist vajab krundi sisene kergliiklejate liikumisteede lahendus ningrataste ja muude kergliiklusvahendite parkimisvõimalused.

Eeldatavalt ei too detailplaneeringuga kavandatu kaasa piiriülest keskkonnamõju.

Keskkonnamõjude prognoosimiseks kasutatakse eelnevate uuringute/planeeringuteraames teostatud uuringuid ja eksperthinnanguid. Mõjusid looduskeskkonnaleanalüüsitakse ja hinnatakse vastavalt KSH protsessis tehtud välitööde tulemustele ningtäiendatakse varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega. Välitöödel tehtavaduuringud teostatakse eesmärgiga analüüsida ja hinnata kohalike tingimusi piirkonnafunktsionaalsuse säilimiseks ka peale planeeringus planeeritavate tegevuste rakendumist.Looduskeskkonna mõjude selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedestöögrupis osalevate spetsialistide erialasel kogemusel, KSH protsessi jooksul läbiviidavatevälivaatluste tulemustel ning erinevate valdkondlike ametkondade ja KSH protsessisosalevate osapoolte vahelisel koostööl.

Mõjusid sotsiaal-majanduslikule keskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavaltvarasemate piirkonnas teostatud planeeringute tulemustega ning tuginedes KSHprotsessis osalevate ekspertgrupi liikmete varasematele teadmistele ja kogemustele.

Mõjude hindamise lähtepunktiks on kehtivad asjakohased strateegilised dokumendid,õigusaktid, nende alusel kehtestatud määrused, kõrgema tasandi planeeringud jaarengukavad, detailplaneeringud jne, millest olulisemad on:

1. Tallinna linna üldplaneering2. Tallinna Arengustrateegia 2035



3. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 20304. Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-20185. Tallinna transpordi tegevuskava 6. Kesklinna linnaosa arengukava7. koostamisel olev Kesklinna linnaosa üldplaneering8. Tallinna rattastrateegia 2018-2027

Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena tehakse ettepanekuddetailplaneeringu eskiislahenduse täpsustamiseks ja täiendamiseks, eesmärgigamaksimaalselt vältida võimalike planeeringu elluviimisega avalduda võivaid negatiivseidmõjusid nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.



5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib ollapõhjendatud huvi planeeringu tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isikute esindaja: OÜ Urban Management, keda esindab projektijuht Katrin Kurm Tel: 502 6 897,e-post: [email protected]

Otsustaja ja KSH korraldaja:

a) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalmet, postiaadress: Mündi 2, Tallinn, kedaesindab Keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna juhataja Arvo Käärd,tel 640 4 568 e-post [email protected]

b) detailplaneeringu osas Tallinna Linnaplaneerimise Amet

c) otsustaja detailplaneeringu osas Tallinna Linnavolikogu

Detailplaneeringu koostaja:Ruum ja Maastik OÜ, keda esindab maastikuarhitekt ja ruumilise keskkonnaplaneerija Maarja Zingel Tel 52 242 92 e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, aadress Tartu mnt 14, Tallinn, keda esindabkeskkonnaekspert Olavi Hiiemäe Tel: 527 8 027, e-post: [email protected]

Töögrupp:Toomas Pallo – KSH juhtekspert (Litsents KMH0090) omab sellekohast õigust

vastavalt KeHJS § 34 lg 3, müra ja õhusaaste uuringud Olavi Hiiemäe - KSH protsessi juhtimine, maastik, loomastik-linnustik, inim- ja

sotsiaal-majanduslikud mõjudMaarja Zingel – planeeringu koostaja Ülo Peil - arhitektuurse osa ja visualiseeringute koostaja Olev Abner - dendroloogiline ja taimestikuline analüüsOÜ Stratum - liiklusanalüüsid ja -lahendusedEneli Niinepuu – maastikuarhitekt, visuaal-esteetiline haljastuslahendus

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad:Huvitatud isikud ja asutused osalevad KSH protsessis avaliku menetluse teel.Teavitamised ning seisukohtade küsimised toimuvad elektroonselt.



Väljatöötamise kavatsuse ja KSH aruande tulemustest teavitatakse ning küsitakseseisukohta järgmistelt ametkondadelt:

- Keskkonnaamet Põhja regioon – KSH protsessi järelvalve- Kesklinna Linnaosa Valitsus – kavandatava tegevuse asukohapõhine

omavalitsusüksus- Tallinna Linnaplaneerimise Amet - DP menetlustoimingute läbiviija ja korraldaja - Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet - KSH otsustaja ja korraldaja - Tallinna Transpordiamet – erinevate transpordiliikide ja piirkonna taristu tõrgeteta

toimimise eest vastutav ametkond- Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet - valdkondades, nagu tööstusohutus,

ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side jne. ningseadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine ja riiklik järelevalve

- Edelaraudtee AS – planeeringualasse jääva raudteeületuskoha valdaja ning kellelvõib planeeringu kehtestamisel tekkida lisakohustusi seoses raudteeohutusega

- Terviseamet – inimese tervise ja heaolu eest vastutav ametkond- Tallinna Linnavaraamet - Tallinna linna ehitustegevuse korraldamine ning ehitiste

kasutusse andmine, maa maakorraldusega seotud toimingute korraldamine - Tallinna Ettevõtlusamet – Tallinna ettevõtluse arengueelduste eest vastutav amet - Päästeamet - päästeala tööde korraldamine ja tuleohutuse tagamise järelevalvet

korraldav amet

Kõik KSH protsessi perioodil laekunud teavituskirjad ning seisukohad lisatakse KSHväljatöötamise kavatsuse/aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekutealusel KSH väljatöötamise kavatsuse dokumenti ja KSH aruannet.

Teisi planeeringualaga piirnevate kinnistute omanike või planeeringuga otseselt võikaudselt seotud isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu jakes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakseüleriikliku levikuga ajalehe, väljaande Ametlikud Teadaanded ja Kesklinnalinnaosavalitsuse kodulehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadestlisatakse KSH väljatöötamise kavatsuse/KSH aruande lisadesse.

KSH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/võihuvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.



6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA

Kavandatav protseduuriline tegevus Aeg Osapool

DP eskiislahenduse loomine ja KSH protssessi algatamine ArendajaDP planeerija

Koostöös DP koostaja ning KSH juhteksperdi/eksperdirühmaga koostab planeeringu koostamise korraldajaKSH väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) eelnõu

Detsember2020

Tln KKAmDP planeerija, , KSH ekspert

DP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta seisukohtadeküsimine Tln KKAm-lt ja teistelt VTK ptk 5 nimetatudasjaomastelt asutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päevajooksul.

30 päeva Tln KKAm

KSH VTK korrigeerimine vastavalt esitatud ettepanekutelening esitatud ettepanekute arvesse võtmise ja arvestamatajätmise kohta selgituste esitamine Tln KKAm-le

Ca 30 päeva KSH ekspert DP planeerijaTln KKAm

DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbining teeb nende alusel DP lähteseisukohtades ja KSH VTK-svajalikud muudatused.

Veebruar-Märts2021

Tln KKAmKSH ekspert DP planeerija

DP eskiislahenduse ja KSH VTK avalikustamine planeeringukoostamise korraldaja, Tallinna linna veebilehel.

Aprill 2021 Tln KKAm

KSH aruande eelnõu koostamine. Välitööd ja fooniinfo(taimestik, kohalikud sotsiaal-majanduslikud tingimused, jne)kogumine, vajalike uuringute teostamine

Jaan – Juuli

2021

KSHekspertgrupp

DP ja KSH aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine TlnKKAm-lt ja teistelt VTK ptk 5 nimetatud asjaomasteltasutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päeva jooksul.

30 päeva Tln KKAm

KSH aruande korrigeerimine vastavalt esitatudettepanekutele ning esitamine Tln KKAm-le

Ca 30 päeva KSH ekspert Tln KKAm

DP ja KSH aruande kohta seisukohtade küsimineasjaomastelt isikutelt ja asutustelt. Ettepanekuid saab esitada30 päeva jooksul.

30 päeva Tln KKAm

DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbining teeb nende alusel DP-s ja KSH aruandes vajalikudmuudatused. DP ja KSH aruande avalikustamine planeeringukoostamise korraldaja veebilehel.

Ca 30 päeva Tln KKAmDP koostajaKSH ekspert

DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamisest teavitamine, avalik väljapanek ning avalik arutelu. Väljapanek kestab vähemalt 30 päeva, KSH aruande arutelust tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45 päeva peale avaliku väljapaneku lõppu.

Ca 60 päeva Tln KKAm

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega arvestamine, küsimustele vastamine ning vajadusel DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud ettepanekutele

Ca 30 päeva KSH ekspert DP koostajaTln KKAm

DP ja KSH aruande vastuvõtmine Tln KKAm

DP ja KSH avalik väljapanek ja avalik arutelu Orienteeruvaltaprill 2022

DP koostajaKSH ekspert

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 30 päeva DP koostajaKSH ekspert

DP ja KSH vastavaks tunnistamine Orienteeruvaltsept. 2022

Tln KKAm



LISAD



Lisa 1 Kinnistute Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn 65, Veerenni põik 4 jaVeerenni põik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 ja lähiala DP/KSH algatamise otsus.









Lisa 2 Ametkondade seisukohad kinnistute Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn65, Veerenni põik 4 ja Veerenni põik 6 ning osaliselt Viadukti tn 42 ja lähiala DPja KSH VTK eelnõule


Lisa 3 Veerenni tn 61, 63, 65, Veerenni põik 4 ja 6 kinnistute ning Viadukti tn 42 kinnistu osa DPKSH VTK-le esitatud ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused

Nr Ettepanek Ettepanekute arvestamise võiarvestamata jätmise põhjendused

1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 1. KSH peab käsitlema erinevaid planeeringulahenduse

alternatiive, selgitama planeeringuala hoonestamisevõimaliku mahu ning keskkonnatingimuste jakeskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõigesobilikuma planeeringulahenduse. Juhul, kui erinevaidplaneeringulahenduse alternatiive ei kavatseta KSH-skäsitleda, tuleks seda VTK-s põhjendada, miksalgatamise otsuses esitatud nõudest kõrvalekaldutakse.

2. Kaaskirjas ja VTK lk 6-7 on kirjutatud, et kavandataksekuni 3-korruselise hoone ehitamist. Esitatudeskiismaterjalides on jooniste ja teksti kohaselttegemist osaliselt 4-korruselise hoonega.

3. VTK peatükis 4. „HINDAMISMETOODIKA“ onkirjutatud, et KSH läbiviimisel kasutatakse vastavateemavaldkonna erialaspetsialistideeksperthinnanguid. Palun täpsustada, kas nende allon mõeldud lk 11 esitatud puittaimestiku analüüsi,liiklusanalüüsi- ja lahendust ning välisõhu seisundiuuringut. Koondada nimetatud info, et oleks üheseltmõistetav, millistest eksperthinnangutest on eelnevaltkirjutatud.

4. Välisõhu ja müra uuringut tehes arvestada kalähiümbruses kehtestatud DP-de elluviimiselkaasnevate võimalike liikluskoormustega ning sellegakaasneva õhusaaste ja mürahäiringuga.

5. VTK ptk 6 on tabelisse märgitud, et arendaja koostöösKSH eksperdiga koostab VTK algdokumendi. PlanS §80 lg 1 kohaselt koostab VTK planeeringu koostamisekorraldaja. Kuna koostamise korraldaja võib DPkoostamise üle anda DP koostajale, siis VTKkoostatakse koostöös DP koostaja ning KSHjuhteksperdi või eksperdirühmaga.

6. VTK lk 16 „Avalikkus ja pädevate asutusteseisukohad: Huvitatud isikud ja asutused osalevadKSH protsessis avaliku menetluse teel.VTK/aruandega seonduvaid ametkondlike toiminguid,nagu seisukohtade küsimine ja avalikustamistkorraldab Tallinna Keskkonnaamet. VTK ja KSHaruande tulemustest teavitatakse ning küsitakseseisukohta järgmistelt ametkondadelt:“ Kuna KSHotsustaja ja korraldaja on Tallinna Keskkonna- jaKommunaalamet ning sellekohane info on jubapeatükis 5 eespool välja toodud, siis ei oleKeskkonnaameti arvates vajalik seda infot dubleerida.

7. Asjaomaste asutuste loetelule lisada selgitused,milline on konkreetse asutuse seos kõnealuse KSH-ga. Mürast tulenevate küsimuste osas peaksasjaomaste asutuste loetellu kuuluma ka Terviseamet.Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti19.11.2020 kirjas on asjaomaste asutuste loetelupikem, kui VTK peatükis 5, siis kaaluda, kas oleksasjakohane VTK-s esitatud loetelu täiendada.

8. PlanS § 80 lg 2 kohaselt märgitakse VTK-s KSHeeldatav ajakava.

8.1.VTK peatükis 6 „Keskkonnamõju hindamise

2. Arvestame Teie ettepanekuga. KSH seisukohast – üksikute

ehitusetappide ning maakasutuslikemõjude suhtes pole võimalik esitadasuuri erinevusi juba VTK-s kirjeldatudalternatiivsete lahendusvariantidepuhul. Alternatiive saab esitadavastavalt: Muutes tegevuse asukohta Muutes tegevuse suurust Muutes tegevuse tehnoloogilisi

lahendusi Muutes tegevuse ajalist ulatust

Veerenni DP KSH puhul leiame, etsedavõrd väikese ala puhul on raskeesitada alternatiive, mis erineksidüksteisest nimetatud kriteeriumitesuhtes selliselt, et mõjudeomavahelisel võrdlemisel nende mõjuderistuksid oluliselt. Oleme seisukohal,et sisult vaid väikestes nüanssidesmuudatusi kaasa toovaid alternatiive eiole mõistlik VTK-s esitada. Pigempooldame muudatus-ettepanekuteesitamist KSH Soovituste võiLeevendavate meetmete peatükis,mitte esitada DP-lahendusele tehtavaidmarginaalseid muutusi eraldialternatiividena. Argumenteeritudettepanekuid alternatiivide lisamisekssaab teha ka VTK avalikustamiseperioodil.

3. Korrigeerisime ja täpsustasime VTK-skavandava hoone korruselisust.

4.Arvestame Teie ettepanekuga jakorrigeerime VTK-d.

5.Arvestame Teie ettepanekuga jaedastame ettepaneku välisõhu ja mürauuringu teostajale.

6. Korrigeerisime VTK-d vastavalt tehtudparandusettepanekule.

7. Korrigeerisime VTK-d vastavalt tehtudparandusettepanekule.

8.Korrigeerisime VTK-d vastavalt tehtudparandusettepanekule. Lisasimeasjaomaste asutuste loetelluTerviseameti.

9. Asjaomaste asutuste all peame silmasVTK peatükis 5 ja punktis „Avalikkus japädevate asutuste seisukohad”loetletud asutusi. Korrigeerisime KSHptk-s 6 esitatud infot.

tegevuskava“ vajab ajakohastamist.8.2. Täpsustada, kes on täpsemalt asjaomased asutused.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet1.Esitada KSH VTK-s lisaks Veerenni piirkonna

liikluskoormuse kasvule ka ülejäänud kaks KSHalgatamise otsuses esitatud KSH vajalikkuse põhjust.Esitada kumulatiivsete mõjude analüüs ning hinnata DP-ga kavandatavate tegevuste koosmõju.

2.Täiendada VTK teavet piirkonna maakasutuslikejuhtotstarvete osas.

3.Millist eskiislahendust KSH VTK-s täpselt alternatiivina 1käsitletud on.

4. Esitada ühe versioonina kaalumiseks ka algatamiseotsuses toodud kõrguspiirangule vastav lahendus.5. Läbiviidava uuringuna ei ole nimetatud planeeritava alakeskkonnaseisundi ülevaadet.6. Käsitleda planeeritava kompleksi päikesevalgusevarjutavat mõju planeeritavast alast loodes ja põhjasasuvate üksikelamute suunas ja tuulekoridoritekkevõimalusi planeeritud avalikult kasutatavatelkergliiklusaladel.7. Lisada lähtedokumentide loetellu Tallinna

rattastrateegia 2018-2027 ning koostamisel olevKesklinna linnaosa üldplaneering.

8. Punktis 5, KSH protsessi osapooled - otsustaja ja KSHkorraldaja, nimetatud Tallinna Kesklinna Valitsuskorraldab vastavalt algatamise otsusele koostöösTallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga DP ja KSHaruande avaliku väljapaneku ja arutelu, kuid peamevajalikuks märkida, et tegemist ei ole otsustekujundamisel ainsa asutusega. Ka järgnevalt samaspunktis toodud loetelu asjaomastest ametkondadest eiole ammendav.

9. Tallinna Kommunaalamet nimetati alates 1. juunist 2019Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiks ning TallinnaKeskkonnaameti tegevus lõpetati. Sellest lähtuvaltpalume aktualiseerida ameti nimetust mitmel pool KSHVTK-s.

10.Veerenni tn 61, Veerenni tn 63, Veerenni tn 65, Veerennipõik 4 ja Veerenni põik 6 kinnistute ning Viadukti tn 42kinnistu osa DP koostamine ja KSH on algatatud TallinnaLinnavolikogu 14. juuni 2018 otsusega nr 92, mittekorraldusega. Samuti on vajalik parandada teavet otsusevastu võtnud haldusorgani kohta, viia läbivalt KSH VTK-stoodud DP nimetus ja planeeritud ala suurus hektariteskooskõlla algatamise otsuses tooduga.

1.DP-ala kontaktvööndi analüüs onPlanS-st tulenev DP seletuskirja osa.KSH VTK eelnõus ptk 3 p4 -„Kavandatava tegevuse suhe teisteplaneeringutega - ülevaadeplaneeringuala naabrusesplaneeritavatest arendustest” ja p7„Kavandatud tegevuste arendamisegaeeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjudplaneeringualal ja selle lähipiirkonnas”,kus oleme arvestanud esitadakumulatiivsete mõjude analüüs ninghinnata DP-ga kavandatavate tegevustekoosmõju. VTK eelnõu ptk 4, 5. lõik, lk10 - „Eelkõige vaadeldakse KSHteostamisel DP-ga kavandatudtegevuste realiseerimisest tekkivatotsest ja kaudset kuid ka kumulatiivsetmõju nii inim-, tehis- kui ka looduslikulekeskkonnale...”

2. Soovitud info esitatud Tabel 1, lk 53. Soovitud info esitatud Joonis 2, lk 84. Kuna KSH VTK-le listaud

eskiislahenduses on hoone põhimahusjärgitud etteantud kõrguspiirangut, ainultväga väiksest mahus taotletaksekõrgemat hoone mahtu, mis ei muudaoluliselt kogu kompleksi ja piirkonnavisuaalselt pilt, siis ei pea põhjendatuksselle kohta eraldi lahenduse koostamistja esitamist

5.KSH VTK eelnõus ptk 3 p5 -„Mõjutatava keskkonna kirjeldus.Olemasolev olukord”. KSH eksperdiseisukohast eeldabki nimetatud ptkkoostamine planeeritava alakeskkonnaseisundi ülevaadet.

6. Arvestame tehtud ettepanekuga7.Lisatud8.Täiendasime asjaomaste ametkondade

loetelu 9.Korrigeeritud10. Korrigeeritud

3. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakondAlal ei paikne kultuurimälestisi, muinsuskaitseala egakummagi kaitsevöönde, mistõttu TLPA muinsuskaitseosakonnaga kooskõlastamine ei ole vajalik.

5. Arvestame ettepanekuga

4. Tallinna Transpordiamet1. Kas juurdeehitus on kaupluse laiendus või on tegemist

eraldi toimiva büroohoonega?2. Planeeringute registris 13.05.2020.a. esitatud DP-eskiisi

materjalide hulgas on seletuskirjas viide liiklusuuringule,mida ei ole lisatud. Arvestades piirkonnas uute arenduste elluviimisega, on otstarbekas lähtuda ajakohastest uuringutest.

3. Liiklusmõjude hindamisel tuleb arvestada ESPAK-i kogu territooriumi ladude liikluskoormuse ja liiklus-koosseisudega, kuna toimib ühtse ladude kompleksina.

1. Tegemist saab oleme eraldi toimivakaubandus-lao-büroohoonega, mismoodustab ühtse terviku kogu Espakihoonestuskompleksiga

2-4 Arvestame tehtud ettepanekutega

4. KSH käigus tuleb hinnata kauplus-ladude teenindavast ja külastajate liiklusest tulenevat mõju ning ladusid teenindavate veokite liikumismarsruutide sobivust (juurdepääse ladudele).

5. Tallinna Linnavaraamet1. Veerenni põik tänava maale ei mahu ära avalikultkasutatav kõnnitee, mistõttu on otstarbekas näha DP-s ettetänava laiendamiseks eraldi transpordimaa krundimoodustamine.

Arvestame ettepanekutega DP ja KSHdokumentide koostamisel. DPpõhijoonisel näidatud pos1-le eralditeeservituudi ala ja täiendatud seletuskirjap 3.10

6. Tallinna Ettevõtlusamet1. KSH käigus tuleb hinnata võimaliku DP-ga haaratud

ning lähialal oleva pinnase- ja põhjavee saastusekeskkonnamõjud, kuna maa-alal asuvad ja kunagi olidkatlamajad, Realprojekt OÜ poolt koostatudreostusuuringus ületas ühes proovivõtukohasnaftaproduktide ja teises kohas plii sisaldus pinnasessihtarvu, jäädes väiksemaks piiarvust elamumaal(ärimaal) ning naaberkinnistul Siduri tn 2 // Veerenni tn54 on tuvastatud keskkonnareostus.

2. Pöörata tähelepanu ressursside säästlikulekasutamisele, kuna jäätmeteke, ehitiste disain,väljakaevatud pinnase sh kasvupinnase kasutamine,liikluse korraldamine, materjalide ringlusse suunaminemõjutavad otse või kaudselt linnakeskkonda.

Arvestame tehtud ettepanekutega

Tallinna Kesklinna ValitsusKSH-s esitada uudseid ja mitmekülgseid ettepanekuidhaljastuse suhtarvu vähenemise kompenseerimiseks, misarvestavad piirkonna aedlinnaliku miljööga ja aitavadtäiendavalt tasakaalustada õhusaastet ning liiklusmüra.Tähtis on liiklustehniliste küsimuste lahendus. Niikergliiklejate, raskeveokite kui tavasõidukitekaubakeskusesse juurdepääs ning sellest tulenevliikluskoormuse analüüs. Oluline on käsitleda Viaduktitänavat mööda kulgeva ühistranspordi teenindusevõimekust ja sealset jalakäijate olukorda uut kavandatavatehitust silmas pidades.

Arvestame tehtud ettepanekutega jaedastame ettepanekud DP koostajalening vastavatele valdkonnaspetsialistidele.

Terviseamet2. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohiläheduses paiknevatel müratundlikel aladel ületadakeskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 lisas 1toodud müra normtasemeid.

3. Õhusaaste ja müra uuringu koostamisel tulekstähelepanu pöörata ka uutest loodavatest parklatestlähtuvatele võimalikele negatiivsetele mõjudele.

4. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada kehtestatudnormtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseidmeetmeid, lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitisteheliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

5. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei olekssuunatud elamute poole.

6. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatelelamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeMmäärus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmürapõhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

7. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada toodudpiirväärtuseid.

8. Arvestada EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustuselu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgushoonetes ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“standarditega.

Arvestame tehtud ettepanekutega jaedastame ettepanekud DP koostajalening vastavatele valdkonnaspetsialistidele.

DP seletuskirja ptk 4.2 on lisatudvastavad nõued

9. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkondvastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmetekasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Päästeamet1. Päästeteenuse tarbeks tuleb tagada piisava laiuse ja

kandevõimega juurdepääsuteede olemasolu kõigi ehitisteni ning veevõtukohtade, hüdrantide olemasolu veega varustamiseks. Õhuliinide korral tagada kõrgusmärkide olemasolu.

2. Kuna DP-ala asub B kategooria suurõnnetusega ettevõtte Tallinna Vesi AS veepuhastusjaam ohualas, siis tuleb DP ja KSH koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse § 32 nõuetest.

Arvestame Päästeameti ettepanekutegaja edastame ettepanekud DP koostajale.

7. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetPalume planeeringu menetlusse kaasata Edelaraudtee AS, kes on raudteeületuskoha valdaja ning kellel võib planeeringu kehtestamisel tekkida lisakohustusi seoses raudteeohutusega

Arvestame TTJA ettepanekuga, lisasimeEdelaraudtee AS KSH VTKinformeeritavate asutuste loetellu jaedastasime ettepaneku DP koostajale.

Documents

S T R A T E E G IL IN E H IN D A M IN E V Ä ... - tallinn.ee