19
1 Sauna, Kobela alevik Antsla vald, Võrumaa Linda kolhoosikeskuse saun EKSPERDIHINNANG Koostaja: Mihkel Karu Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2010 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

Linda kolhoosikeskuse saun EKSPERDIHINNANGregister.muinas.ee/file/architecture/1695.pdfKT: 14301:003:0700 Koordinaadid X: 57 50’19.75’’ Y: 2628’21.45’’ Praegune funktsioon

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • 1

    Sauna, Kobela alevik Antsla vald, Võrumaa

    Linda kolhoosikeskuse saun

    EKSPERDIHINNANG

    Koostaja: Mihkel Karu

    Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

    Tallinn 2010

    Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

  • 2

    SISUKORD SISUKORD ………………………….………….………………...…..........……………………….2 EKSPERDIHINNANG ……………………………………………...........……….…………….3 JOONISED ………………………………………………………..…...........……………………...5 FOTODE NIMEKIRI ………………………………………………...........………………….....8 FOTODE PLAANID ………………………………………………...........……………………...9 FOTODE VALIK ……………………………..………………………..……….........…………..11 ups

  • 3

    EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

    1 ÜLDANDMED Nimetus kolhoosi Linda saun-puhkemaja

    Aadress ja katastritunnus

    Viljandi maakond, Antsla vald, Kobela küla KT: 14301:003:0700

    Koordinaadid X: 57 50’19.75’’ Y: 26 28’21.45’’ Praegune funktsioon seisab tühjana, müügis elamuna

    2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg projekteeritud: 1973 (Eesti Arhitektuur 4 andmetel)

    valminud: 1983 (Eesti Arhitektuur 4 andmetel)

    Autor Toomas Rein, sisearhitekt Aulo Padar; PI EKE Projekt

    Algne funktsioon Linda kolhoosikeskuse saun-puhkemaja

    Ümberehitusetapid 1990. alguses ümber ehitatud klubihooneks. Selle käigus muudetud üksikute ruumide funktsioone, kinni on ehitatud teise korruse valgusšahti auk (vt. 034.jpg) ning klaaskatus (011.jpg), bassein on kaetud põrandaga, ära on lõhutud sisebasseini liugtee(031.jpg).

    Muu ajalooline teave Kolhoosikorra lõpuni ja Eesti taasiseseisvumiseni toiminud Linda kolhoosikeskuse saun puhkemajana. Kolhoosi lakkamise järel vahetanud korduvalt omanike ning täitnud erinevaid funktsioone. Hetkel müügis eramuna. Praegune omanik Avo Kons. Hoone kuulub ühte ansamblisse lähedalasuva Linda kolhoosi keskusehooega ning on Toomas Reinu ja Eesti maa-arhitektuuri üks silmapaistvmaid ja põnevamaid töid. 1970. aastate arhitektuurile omaselt kannab endas neofunktsionalismi ja ka postmodernismi jooni.

    3 ASUKOHA KIRJELDUS asub Kobela asula keskuses Väike-Boose järve kaldal Linda kolhoosikeskuse lähedal. Hoone

    paikneb Väike-Boose ja Suur-Boose järvede vahelises metspargis. Hoone on paigutatud lagendiku servale, järvesopi kaldapealsel. Hoonest põhja poole jääb vana saunahoone (praeguse omaniku väitel) vundament (023.jpg). Hoone on ümbritsetud aiaga.

    4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Kahekorruseline hoone on sopilise ja tugevalt liigendatud

    ülesehitusega. Põhimahu moodustavad erineva suurusega ümarnurgsed plokkid, mille vahedes on aknad ja uksed. Järvepoolsel küljel liitub hoonega terrass ning liugtee koos trepiga. Kompleksi kuuluvad ka kaks kuuri maapoolsel küljel. Hoonet kaatab kõrge viilkatus. (001.-015.jpg)

    Ehitusmaterjal seinad ja kontruktsioonid: raudbetoon, tellis katusematerjal: rullmaterjal, plekk välisviimistlus: valge krohv aknad ja uksed: puit

    Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

    Hoonet iseloomustab tugevalt liigendatud ja sopiline kujundus ning valgete seinapindade vastandamine punase katuse ning punaste uste ja akende puitdetailidega. Iseloomukikuks elemendiks on järvepoolse külje valubetoonist liumägi (007. ja 013.jpg), mis võimaldas teise korruse saunaruumidest otse järve sukelduda.

    Plaanilahendus Hoone sopiline ja liigendatud vorm mõjutab oluliselt ka hoone plaanilahendust. Alumisel korrusel on avarad, läbi kahe korruse ulatuvad puhkeruumid koos kaminanurga (027.,028.jpg), endise basseini ja abiruumidega ning ülemisel korrusel on saunaruumid. Korruseid ühendab keerdtrepp.

    Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus,

    Välisvormi ümarnurksus kajastub ka siseruumides andes interjöörile küllaltki korrapäratu ilme. Siseviimistluseks on valdavalt kasutatud puitu, aga ka erivärvilist tellist ning kahhelplaate. Kujunduselemendina toimib ka kohati viimistlemata jäetud ja

  • 4

    mööbel raketisejälgedega valubetoon lagedel ja seintes. Iseloomukilemateks elementideks on silindrikujuline kamin, sisebasseini valubetoonist liugtee, keerdtrepp ning algne valgussaht hoone keskel (praeguseks kinni ehitatud). Olemasolev mööbel on küllaltki eklektiline sisaldades nii vähesel määral säilinud algset kui ka hilisemaid lisandusi.

    Stiililine kirjeldus neofunktsionalismi segu postmodernismiga

    5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone üldseisukord on rahuldav. Vundament ja tarindid on valdavalt heas korras, kuid krohvil on

    kohati tugevaid niiskuskahjustusi (016.-020.jpg). Hoonel on välja vahetatud katus, mistõttu puuduvad siseruumides suuremad veekahjustused (040.jpg). Hoone ümbrus on hooldatud. Kuna hoone ei ole kasutusel siis, seda ka ei köeta talvel. Hoonet ümritsev aed ning uksed-aknad on suletud, mistõttu on takistatud kõrvaliste isikute pääs hoonesse. Hooldusaste on hea.

    6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Vaatamata hoone funktsiooni muutmisele peale kolhoosikorra kadumist on hoone säilitanud pea

    täielikult oma algse arhitektuurse vormi. Välisvormi suurimaks muutuseks on ära lagunenud riietumiskabiinid ning algselt kaussja kujuga terrassipiirde asendamine. Siseruumid on samuti säilitanud oma algse kujunduse pea täielikult – sisebassein on kaetud põrandaga aga bassein isenesest alles, liugtee on lammutatud ning ühes ruumidest teostatud kap.-remont (“euroremont”), muus osas algne sisekujundus säilinud. Hoone kuulub hetkel kohalikule põllumehele Avo Konsile, kes on hoone pannud müüki, kuid seda pigem turu kontrollimiseks. Lühemaajalisi plaane tal hoonega ei ole. Pikas perspektiivis plaan võimalusel enda ja oma sõpruskonna puhkemajaks taastamine võimalikult autentsel kujul.

    7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Linda kolhoosikeskuse sauna näol on tegu arhitektuurselt olulise ja unikaalse objektiga, mille

    juures on oluline ka interjööri säilimine. Seetõttu oleks otstarbekas rakendada ehitise kui üksikobjekti suhtes riiklikku kaitset. Samuti on tegemist Eesti arhitektuuri ajaloo seisukohalt olulise objektiga. Koos lähedalasuva Linda kolhoosi keskusehoonega moodustab saun tervikliku ruumilahenduse ning on seega oluline ka kohaliku ruumi identiteedi seisukohalt. Hoone kaitset toetab selle elujõulisus.

    8 MÄLESTISE TUNNUSED Kahekorrruseline kõrge katusega, liigendatud mahuga, eripärase arhitektuurse vormiga

    rahuldavas seisukorras ehitis, millel on säilinud algne maht, väliskujundus ja välisviimistlus ning osaliselt ka arhitektuursed detailed, sisekujundus ja ehitise juurde kuuluvad maastikuarhitektuursed elemendid on: a. Eesti nõukogudeaegse maa-arhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid b. ühe tolle ajastu kõige olulisema arhitekti Toomas Reinu loomingu parimaid esindajaid c. hoone on osa Linda kolhoosikeskuse unikaalsest ehitiste ansamblist Boose järvistu metspargis d. oma eripärase skulpturaalse vormi ja kõrge arhitektuurse taseme tõttu unikaalne hoone nõukogude perioodi kolhoosikeskuste arhitektuuris (saunu ehitati mujalgi kolhoosikeskustes, kuid üldjuhul mitte nii esinduslikuna ja mastaapsena)

    8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA arhitektuurimälestis

    9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 02. oktoober 2010

    10 Koostaja andmed: Mihkel Karu

  • 5

    JOONISED 1.1. Asukoht maakonnas

    1.2. Asukoht asulas

  • 6

    2.1. Ettepanek kaitsevööndi määramiseks

    hoone – hoone vöönd – vöönd Linda kolhoosikeskuse saun Kobelas, Väike-Boose järve kaldal moodustab koos kolhoosi keskusehoonega tevikliku ansambli aleviku keskuses järvede vahelises metspargis. Sellest tulenevalt on kaitsevööndi ettepanek tehtud nii, et see hõlmaks mõlemat hoonet ning nende vahelist metsparki ja järvemaastikut, kuna need on olunie osa hoonete terviklikkusest ja mõjust.

  • 7

    3.1. Originaalprojekti 1. korruse plaan (Toomas Reinu arhiiv, hoiul Eesti Arhitektuurimuuseumis)

    3.2. Originaalprojekti 2. korruse plaan (Toomas Reinu arhiiv, hoiul Eesti Arhitektuurimuuseumis)

  • 8

    FOTODE NIMEKIRI 001.jpg - üldvaade 002.jpg - üldvaade 003.jpg - üldvaade 004.jpg - üldvaade 005.jpg - üldvaade 006.jpg - üldvaade 007.jpg - terrassi ja liugtee vaade 008.jpg - kuurid 009.jpg - endised riietumiskabiinid 010.jpg - terrass 011.jpg - katuseaken 012.jpg - kuurid 013.jpg - väline liugtee 014.jpg - katusevaade 015.jpg - vaade katuselt 016.jpg - niiskuskahjustused 017.jpg - niiskuskahjustused 018.jpg - vaade terrassilt 019.jpg - lähivaade seinale 020.jpg - krohvikahjustused 021.jpg - riietumiskabiini vundament 022.jpg - lähivaade seinale 023.jpg - endise saunahoone vundament 024.jpg - siseruumi vaade 025.jpg - puhkeruumi vaade 026.jpg - puhkeruumi vaade 027.jpg - kaminanurk 028.jpg - siseruumi vaade 029.jpg - puhkeruumi vaade 030.jpg - keerdtrepp 031.jpg - sisemise liugtee jäänukid 032.jpg - katlaruum 033.jpg - köök 034.jpg - kinni ehitatud valgusšaht 035.jpg - kinni ehitatud valgusšaht 036.jpg - siserõdu piire 037.jpg - siserõdu piire 038.jpg - toa vaade 039.jpg - siseruumi vaade 040.jpg - veekahjustus siseruumis ajal001-005.jpg - erinevad ajaloolised vaated

  • 9

    FOTODE PLAANID

  • 10

  • 11

    FOTODE VALIK

    002.jpg – vaade

    004.jpg – vaade

  • 12

    006.jpg – vaade

    007.jpg – liugtee

  • 13

    008.jpg – abihooned

    012.jpg – abihooned

  • 14

    013.jpg – liugtee

    015.jpg – katusemaastik

  • 15

    016.jpg – krohvi niskuskahjustused

    018.jpg – vaade

  • 16

    021.jpg – terrass

    025.jpg – sisevaade

  • 17

    027.jpg – kaminanurk

    028.jpg – sisevaade

  • 18

    031.jpg – sisevaade teiselt korruselt

    040.jpg – kandekonstruktsiooide niiskuskahjustused

  • 19

    ajal002.jpg – vaade

    ajal004.jpg - sisevaade