Linna tutvustus ja taust

Andke linnast lühike ülevaade ja üldine taustateave taotluse kohta, sh tooge näiteid linna sotsiaalsest ja

majanduslikust jätkusuutlikkusest.

Käsitlege positiivseid ja negatiivseid tegureid, mis on mõjutanud keskkonna kvaliteeti linnas ning seda

ümbritsevas piirkonnas.

Kirjeldage peamisi keskkonnaalaseid väljakutseid, mis linna mõjutavad, sh ajaloolised, geograafilised

ja/või sotsiaal-majanduslikud tegurid, mis on mõjutanud linnade arengut.

Selgitage lühidalt linna taristut.

Taotlejatel soovitatakse selles lõigus käsitleda mis tahes varasemaid või käimasolevaid keskkonnaga

seotud kohtumenetlusi.

Palun täitke järgnev tabel:

Näitaja Ühikud Andmete aasta

Rahvastik 438 569 inimest 2015

Pindala 159,31 km2 2015

Rahvastiku tihedus 2753 inimest/km2 2015

SKP 22 832,9 €/elaniku kohta 2013

Köppeni kliimaklassifikatsioon Dfb (niiske

mandrikliima

jaheda

suvega)

(kuni 1000 sõna ja 5 joonist, pilti või tabelit)

Tallinn on pika ja värvika ajalooga Eesti suurim linn. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa

suured pöörded ühiskonnas, mis on tugevalt mõjutanud ka Tallinna linnapilti ning oluliselt parandanud

keskkonnaseisundit linnas. Tänu mereäärsele asukohale ja pealinnaks olemisele on Tallinn mere-,

lennu-, raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt. Tallinna merepiir on vaid veidi lühem (46 km) kui

maismaa piir (59 km).

Meri on mõjutanud nii Tallinna arengut kui looduskeskkonda. Strateegiliselt olulises asukohas

kaubandust arendanud hansalinn Tallinn sai linnaõigused juba 1248. aastal. Keskaegse

arhitektuuripärlina kuulub Tallinna vanalinn 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linna

kujunemise seisukohast võib pidada ainulaadseks asjaolu, et Tallinnas on säilinud vanalinna ümbritsev

bastionivööndile rajatud parkide võrk. Praegu on Tallinnas elaniku kohta 90 m2 avalikke rohealasid ning

kokku 207 m² taimkattega ala.

Joonis 1. Tallinna vanalinna ümbritsevad bastionaalvööndisse rajatud pargid

Looduskeskkonna silmapaistvaim pinnavorm on mereäärne Põhja-Eesti paekallas ehk klint, mille

kõrgeim koht Tallinna piires on 48 m, suhteline kõrgus 30 m. Peale kaitsealuse Maarjamäe paekalda on

Tallinnas mitu eri tüüpi kaitstavaid loodusobjekte: näiteks Pirita jõe ürgorg, Tondiraba meteoriidijälg,

Kadrioru park, Pääsküla raba, Aegna saar jpt. Kaitstavad alad moodustavad 13,8% Tallinna pindalast.

Üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvad alad katavad 8,2%

territooriumist.

Joonis 2. Pääsküla raba kohalik kaitseala – 273 ha suurune terviklik roheala, mis on väärtuslik

mitmekesise maastiku ning mitmete kaitsealuste liikide poolest; lisaks on rabal ka rekreatiivne ja

loodushariduslik väärtus

Massiline elamuehitus algas Tallinnas 1960. aastatel ja kestis 1980. aastateni. Sellel ajal kujunes välja

ka neljaliigiline (buss, tramm, troll, rong) ühistranspordi liinivõrk. Ehitustegevus hoogustus jälle

1990. aastate teisest poolest, milleks andis tõuke Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal, nii nagu toimus

murrang muudeski valdkondadeski Tallinnas. Tänapäeval moodustavad munitsipaalmaad maaomandist

alla kolmandiku (31,1%), millest põhiosa katavad teed ja sotsiaalne taristu. Eraomanduses on ka valdav

enamus eluruumidest (97,07%). See seab erinevalt paljudest teistest Euroopa linnadest olulised

piirangud maakasutuse planeerimisele.

Joonis 3. Väike-Õismäe korterelamurajoon; paremale jääb Tallinna Loomaaia territoorium ning vasakule

ülal Rocca al Mare Eesti Vabaõhumuuseumi ja Õismäe raba rohealad

Teiste linnadega sarnaste suundumustega – autostumise hüppeline kasv, linna keskuse kõrg-

hoonestamine, valglinnastumine – kaasnes Tallinnaski liikumisvajaduse suurenemine, linna keskuses

parkimiskohtade nappus ning ühissõidukikasutajate arvu vähenemine. Sõidukite arvu suurenemine on

toonud kaasa mitmeid probleeme, sest peamine kogus Tallinna atmosfääriheitmeid pärineb liiklusest.

Ühistranspordi edendamiseks on kasutusele võetud ühistranspordiradasid ja prioriteedisüsteem ning

alates 2013. aastast on ühistransport kõigile tallinlastele tasuta.

Kuna Tallinnas elab ligi kolmandik Eesti elanikest ja Tallinna sisemajanduse kogutoodang hõlmab

peaaegu poole (49–50%) Eesti sisemajanduse kogutoodangust, siis on ka keskkonnakasutus siin suur.

Keskuslinn Tallinn domineerib kogu Eestis oma pendelrände mahtudega. 2013. aasta andmetel liigub

iga päev Tallinnasse tööle, õppima või muid igapäevaseid toiminguid tegema 79 000 inimest, Tallinnast

välja aga 41 000 inimest. Tallinna asukoht veekogude valgalas tingib tema suure mõju veekogudele.

Seda tuleb arvestada kas või näiteks supelrandade puhul, mille mõjupiirkonda suubub ojasid, kraave ja

sademevee väljalaske. 2015. aastal said Tallinnas sinilipu ökomärgise kaks randa: Pikakari ja Pirita

rand.

Joonis 4. Paljassaare poolsaarel asub Tallinna linnurikkaim paik, Natura 2000 võrgustikku kuuluv

Paljassaare hoiuala; esiplaanil Pikakari supelrand ja vasakul ülal Paljassaare reoveepuhastusjaam

Tallinn oli 20. sajandi alguseks kujunenud tööstuslinnaks. Suured õhureostajad ja veekasutajad, nagu

tselluloosi- ja paberikombinaat, fosforiiditööstus, tööstuskatlamajad ja tehased kesklinna piirkonnas,

lõpetasid tootmistegevuse 1990. aastate alguses. Seega langes tunduvalt suurte tööstusettevõtete

osatähtsus Tallinna õhu saastamisel ja veetarbimises. Sel ajal ei puhastatud veel ka kogu tekkivat

reovett, kuna puudusid kanalisatsioonivõrgud – veel 1990. aastate lõpus oli Tallinna linna pindalast

kanaliseerimata ligi 20%. Praeguseks puhastatakse Tallinnas 100% tekkivast reoveest ning puhastatud

heitvee näitajad vastavad kõikidele nõuetele.

Linna veevajadus rahuldatakse enamuses pinnaveega: 88% saadakse veepuhastusjaama kaudu

Ülemiste järvest, 12% põhjaveest. Ülemiste järv (9,8 km²) on Tallinna suurim siseveekogu. Linna

kasvades on viimastel aastatel järve lähiümbruses hoogustunud inim- ja arendustegevus, teedeehitus

ning lennujaama aktiivsus, mis on endaga kaasa toonud keskkonnariskide suurenemise joogiveeallikale,

kuid joogivee kvaliteet püsib kõrge. Vee kogutarve on 122,8 l elaniku kohta aastas.

Joonis 5. Tallinn asub mere ja Ülemiste järve vahel

Positiivne areng on toimunud ka küttemajanduses. Kui 1990. aastate alguses oli põletatavate kütuste

struktuuris suur osa kivisöel ja raskel kütteõlil (masuudil), siis 1990. aastate keskel hakati üle minema

maagaasile, mis vähendas vääveldioksiidi heitmeid. Nüüd on Tallinn võtnud suuna taastuvkütusele.

Vanade katlamajade asemele on rajatud uusi puiduhaket ja jäätmeid põletavaid koostootmisjaamu, mis

on ühendatud ülelinnalise kaugküttevõrguga.

Jäätmete liigiti kogumist alustati Tallinnas 1999. aastal katseprogrammiga. 2015. aastaks ületab liigiti

kogutud jäätmete hulk segaolmejäätmete hulga, taaskasutusse läheb üle 2/3 tekkivatest jäätmetest ning

prügilasse ladestatakse hinnanguliselt vaid 10% jäätmetest. Endine keskkonnaohtlik Pääsküla prügila,

kuhu alates 1972. aastast ladestati Tallinna jäätmeid, suleti 2007. aastal.

Kuigi suuri tööstusi Tallinnas enam pole, on Tallinn ettevõtluseks avatud. 01.04.2015 seisuga oli

Tallinnas iga 100 elaniku kohta 18,36 ettevõtet. Väljaande fDi Magazine edetabelis „Tuleviku Euroopa

linnad ja regioonid 2014/2015” asub Tallinn väikeste Euroopa linnade kulutõhususe kategoorias

kolmandal kohal ja toetava ärikeskkonna kategoorias viiendal kohal. Teadmiste ja ettevõtluse paremaks

ühendamiseks on loodud Tehnopoli teadus- ja ärilinnak, kus tegutsevad haridusasutused koos

alustavate ja kasvavate tehnoloogiaettevõtetega, ning Ülemiste ärilinnak, mida arendatakse targa linna

põhimõtete järgi.

Tallinnas on hästi välja arendatud e-teenused, mida linnaelanikud saavad kasutada paberivabalt ja

mugavalt linna veebilehe või registrite kaudu. Tallinna ametiasutustes ringlevate dokumentide ja linna

õigusaktide menetlemine toimub samuti paberivabalt. Elektroonselt toimub ka valdav enamus

linnaasutuste omavahelisest suhtlusest ja välissuhtlusest teiste riigiasutuste, ettevõtete jt

organisatsioonidega. Tallinn pakub tasuta wifi-ühendust 40 avalikus levialas kõigis linnaosades.

Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud

neljaks aastaks. Tallinnas on kaheksa linnaosa, mis omakorda koosnevad asumitest. Paljudes asumites

tegutsevad aktiivsed vabaühenduslikud asumiseltsid piirkonna elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks.

2014. aasta seisuga oli Tallinn 14 rahvusvahelise organisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige, sh:

Hansaliikumine, Läänemere Linnade Liit, EUROCITIES (Euroopa Suurlinnade Liit), INTA

(Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon), Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik,

POLIS (Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik).

Tallinn on ka ülikoolilinn ja kultuurilinn. 2011. aastal oli Tallinn koos Turu linnaga Soomes Euroopa

Kultuuripealinn. 2006. aastal algatas tollane Tallinna linnapea Jüri Ratas Euroopa Rohelise Pealinna

idee.

Tallinn on atraktiivne turismisihtkoht, aastas võetakse vastu üle kolme miljoni väliskülastaja. Tallinn on

Läänemere ääres külastatavuselt (ca pool miljonit kruiisituristi aastas) kolmas kruiisisadam

Kopenhaageni ja Peterburi järel.

Merelinnana on Tallinn suurt tähelepanu pööranud linna merele taasavamisele ja mereäärse linna

identiteedi taasavastamisele. Viimastel aastakümnetel on loodud palju võimalusi linnaelanikel mere

ääres liikuda või aega veeta. Igal aastal korraldatakse Tallinna Merepäevi ja osaletakse

rahvusvahelistes Läänemere-teemalistes projektides. 2014. aastal, mis oli Eesti, Soome ja Venemaa

ühine Soome lahe aasta, osales Tallinn aktiivselt selle tähistamisel keskkonnaharidusliku ja -teavitusliku

tegevusega. Mere-identiteedi taasavastamisprotsess kestab siiamaani. Nõukogude perioodil suletud ja

keelatud mereäärsete alade arendustegevus ning linnarahvale väärtuslikuks elu- ja puhke piirkonnaks

loomise jätkamine on Tallinnale veel pikaks ajaks sisukas ja inspireeriv väljakutse.

Viited:

Fakte Tallinnast 2015 – http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Tallinn_faktid_2015-est-web.pdf

Tallinna aastaaruanne 2014 – http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Aastaaruanne-

2014_A4_spread_web2.pdf

Tallinna keskkond 1990–1999. Tallinna Keskkonnaamet 2000.

http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Tallinn_faktid_2015-est-web.pdfhttp://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Aastaaruanne-2014_A4_spread_web2.pdfhttp://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Aastaaruanne-2014_A4_spread_web2.pdf