MODERNISMI ÜHISKONDLIK TAUST JA MODERNISMI OLEMUS

Tiiu Kruuskevad 2008

Ühiskondlikud tingimused Olulised riigid: Suurbritannia,

Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, USA, Jaapan

Rahu Euroopas 1870/1 – 1914 Tööstus- ja tehnikarevolutsioon (keemiatööstus, elektroonika,

sisepõlemismootor, terase masstootmine, lennuk, fiiberkiud, aniliinvärvid, plastik jne.)

Ühiskondlikud tingimused

Linnastumine, metropolid, Euroopa elanikkonna kasv

Jõukuse kasv (UK 1850-1890 palk tõus. 60%, tarbekaubad lang. 6.5%)

Töölisklassi väljakujunemine, ametiühingute teke (1869-1906)

Võõrandumine

Võõrandumine Inimestes tekib maailmakorra lagunemise

tunne ja sellega seotud hirm ning ahastus.

Tekkis mälu kadumise tunne või hoopiski soov unustada, soov mälu hävitada.

Jäid üksindus ja võõrus/võõrandumine maailmas,

Jäi tunne, et ollakse kaotanud juured ja endised kindlad suhted inimeste vahel.

Naise positsioon

Naise positsioon muutub Sufraźetid (1897 Millicent Fawcett,

National Union of Women's Suffrage, 1903 Emmeline Pankhurst)

The Women’s Social and Political Union Naiste hääleõigus: 1902 Austraalia, 1906 Soome, 1913 Norra, 1914 Island, 1917 Venemaa, 1918 UK, Saksamaa, Eesti, 1920 USA, 1944 Prantsusmaa, 1971 Šveits

La Belle Epoque Elu nautimine, usk tulevikku Iha erakordse ja sensatsioonilise järele Kultuur kättesaadav paljudele, kunst saab

osaks igapäevaelust Lõpp: I maailmasõda (28.06.1914 –

11.11.1918), Titanicu hukkumine (15.04. 1912)

La Belle Epoque

Tapatalgud ja julmus, śovinism ja rahvuslik viha

Künism ka elukohanematus peale sõda, lõbujanulised maailmalinnad

Linnad, masinad ja sõda tõstavad oluliseks kosmopolitismi, antirahvusluse

Charles Darwin (1809 –1882)

“Origin of Species” 1859

“Man in his arrogance thinks himself a great work worthy the interposition of a deity, more humble & I believe true to consider him created from animals”.

Karl Marx (1818-1883)

(koos Fr. Engelsiga) “Manifest der kommunistischen Partei” (1848)

“Das Kapital” 1865“Minu eesmärk on Jumal troonilt alla

tõugata ning hävitada kapitalism.”“Töölistel pole kaotada midagi peale

ahelate. Võita on neil terve maailm. Kogu maailma proletaarlased, ühinege!”

Friedrich Nietzsche (1844 – 1900)

Friedrich Nietzsche (1844 – 1900)

“Also Sprach Zarathustra”, “Ein Buch für Alle und Keinen” 1883-85

“Gott ist tot!” "Du sollst werden, der du bist.” Der Übermensch

Sigmund Freud (1856-1939)

Sigmund Freud (1856-1939)

1901 “Argielu psühhopatoloogia”1920 “Sealpool mõnuprintsiipi”1930 “Ahistus kultuuris” “Tsivilisatsioon põhineb suurel määral

instinktide allasurumisel.” “Inimene ei peaks püüdlema mitte oma

kompleksidest vabanemise, vaid nendega üksmeeles elamise poole, sest nad on tema käitumise aluseks.”

A. Schopenhauer (1788-1860)

Maailma tähelepaneja tajus “Maailma valitseb tahe, inimest juhib

tahe” “Maailm on minu kujutlus” Maailma reaalne olemus on

ebaratsionaalne Tahtevabadus on illusioon

H. Bergson (1859-1941)

“Elan vital” Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad

meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus, ja kogemuste aeg, mida kutsume eluks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt.

H. Bergson

Kunsti kaudu paneme aja voolama. Kunsti kaudu avastame iseendas peituvad

võimalused Kirjandus võib teha ajaga, mida tahab,

võib ajaga mängida

Sartre (1905-1980) Camus (1913-1960)

Eksistentsialism Kas elu väärib elamise vaeva? On olemas indiviidi sisemine eksistents,

millele vastandub väline, üldine eksistents Kuidas elada, et olla õnnelik? Anarhia ja vabadus

Modernismi tunnused

I Tekstis kehtivad omaenda seadused

Ideaal on luu asju, mis pole looduse koopiad (Ortega y Gasset)

Kehtivad ainult autori püstitatud reeglid

Modernismi tunnused II Kompositsioon

Puudub kompositsioon: algus, keskpaik ja lõpp

Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele

Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele

Uned, alateadvus

Modernismi tunnused III Teksti osad pole põhjuslikus seoses –

kausaalsuse puudumine IV Vaatepunkti muutumine, samaaegsus,

üheaegselt erinevad jutustajad, erinevad hääled

Modernismi tunnused

V Ajaga mängimine Aja peatamine Aja venitamine – hetkelise tegevuse

pikk kirjeldamine Möödunud aja kujutamine Tulevase aja kujutamine

Modernismi tunnused

Katkendlik aeg – erinevate episoodide reastamine vrdl. Film

Põimunud aeg – kõik on koos ühel hetkel (tagasivaated minevikku, tulevikku – Proust)

VI Uued väljendamistehnikad Sisemonoloog Teadvuse vool (lause hävitamine)

VII Aineks inimese sisemaailm Inimest näidatakse teel olevana,

protsessis olevana, süvapsühholoogiline lähenemine

Modernist ise

Eitaja Ei ole kindlaid seisukohti Kardab maailma, milles elab Ei leia vastuseid üldlevinud küsimustele

Modernism ja lugeja Autor eitab koostööd lugejaga Lugeja ei peagi teadma, mida kirjanik on

mõtelnud Lugeja ärgu otsigu tõde ja äratundmist,

vaid mängigu tekstiga, lugegu sealt välja seda, mida tahab

Modernism ja lugeja

Lugeja on kaasautor, sest arusaamiseks peab ta ka ise töötama, fantaseerima

Toetu müütidele Tuleb uurida, kas lugeja tunneb ennast

ära