Lisa 7.pdf 26630KB 2016-02-22 13:27:37

1

Osaühing E-KONSULT

Äriregistri kood 10225846

Sõpruse pst 151, 13417 Tallinn

Tel. 664 6730

E-post: [email protected]

Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi

terminali riskianalüüs

Tallinn 2015

2

Sissejuhatus

Riskianalüüsi metoodika .................................................................................................... 3

Riskimaatriks ........................................................................................................ 5

Ohualade parameetrid ......................................................................................... 7

Tagajärgede hinnang ............................................................................................ 8

Riskianalüüs........................................................................................................................ 9

Ohtude kindlaksmääratlemine .................................................................................... 9

Ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja võimalikud õnnetused ............... 9

Ettevõttevälised ohud ........................................................................................ 11

Ettevõttesisesed ohud ....................................................................................... 16

Õnnetusstsenaariumide kirjeldus ja analüüs ............................................................ 17

Ettevõtte sisesed õnnetusstsenaariumid .......................................................... 17

Ettevõtte riskimaatriks ja tõenäolisemad õnnetusstsenaariumid ............................ 38

Ettevõtte välised õnnetusstsenaariumid ........................................................... 40

Järeldused ja soovitused .................................................................................................. 43

Kavandatavad kaitsemeetmed ........................................................................................ 45

Integreeritud juhtimissüsteem.................................................................................. 45

Tulekustutus .............................................................................................................. 48

Lisad ................................................................................................................................. 54

Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 55

3

Riskianalüüsi metoodika

Riskianalüüsis kasutatavad lühendid ja mõisted:

IET Inimeste elu ja tervis

ET Elutähtis teenus

VA Vara

KK Keskkond

Ro Ohuala välispiiri raadius

Rv Väga ohtliku ala välispiiri raadius

Re Eriti ohtliku ala välispiiri raadius

KemS Kemikaaliseadus

RA Riskianalüüs

RPT kiire faasi muutus (ingl k rapid phase transation)

HOLP Hädaolukorra lahendamise plaan

ESD Avariiseiskamissüsteem (ingl k Emergency Shutdown System – ESD)

LEL Alumine plahvatuspiir

LEL 60% Alumise plahvatuspiiri kontsentratsioon, mille korral võib tekkida tuletaskud.

Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju ning mille lahendamiseks ei piisa ettevõtte oma ressurssidest ja vajatakse abi väljastpoolt (päästekeskus jt)

Suurõnnetus Ettevõttes ohtliku kemikaali käitlemisest tingitud õnnetusjuhtum, nagu kemikaali ulatuslik pihkumine, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale või varale

Ohtlik kemikaal Kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja tervisele või varale

Õnnetus Ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, keskkonda või vara ning võib areneda hädaolukorraks.

Kemikaalide rühmitis

Samasuguse ohtlikkusega kemikaalide ja kemikaalirühmade kogum

Kemikaalirühm Ohtlikkuse alusel rühmitatud kemikaalid

Kemikaali käitlemine

Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus

4

Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata planeeritava LNG terminalis esineda võivaid suurõnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust ja tagajärgi ning pakkuda välja terminalile sobivaim asukoht Muuga sadamas.

Riskianalüüsi koostamisel kasutatakse järgnevaid juhendmaterjale:

Päästeameti tegevused ruumilises planeerimises [1]

Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja ehitusprojektide heakskiitmise otsuse tegemine [2]

Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeameti kommentaarid kemikaaliseadusest tuleneva riskianalüüsi kohustuslike osade kohta [3]

Riskianalüüsi ülesehitus on järgmine

1. riskianalüüsi metoodika kirjeldus ja valitud metoodika põhjendus;

2. ohtude kindlaksmääramine;

3. võimalike õnnetuste stsenaariumide üksikasjalik kirjeldus. Õnnetuse stsenaariumi kirjelduse juures tuuakse välja tingimused, mille esinemise puhul on õnnetuse toimumine võimalik, kaasa arvatud ettevõttesisesed ja -välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks;

4. õnnetuste toimumise tõenäosuse hinnang;

5. õnnetuste tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ja kirjeldus;

6. õnnetuste ennetamise abinõude kirjeldus, mis sisaldab ohutuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste parameetrite ja vahendite kirjeldust;

Riskianalüüsis kasutatakse ARAMIS1 (AccidentalRisk AssessmentMethodologyforIndustries) metoodikast välja töötatud erinevate töövahendite nagu MIMAH (Methodology for the Identification of Major Accident Hazards) ja MIRAS (Methodology for the identification of reference accident Scenarios) elemente.

Peamine tööriist, millel MIMAH põhineb, on ristlipsuanalüüsi2 (ingl k bow-tie) meetod (vt Joonis 4). See tööriist sisaldab vigade puu analüüsi2 (ingl k FTA –failure tree analysis) ja sündmuste puu analüüsi2 (ingl k ETA–event tree analysis) meetodeid.

1http://mahb.jrc.it/index.php?id=447

2 Vastab EVS-EN 31010:2010 soovitatud riskihindamismeetoditele.

http://mahb.jrc.it/index.php?id=447

5

Joonis 1. MIMAH ristlipsuanalüüsi meetod

MIMAH metoodikaga koostatakse võimalikud tüüp-stsenaariumid (õnnetusstsenaariumid). Pärast nende õnnetusstsenaariumite kindlaksmääramist hakatakse uurima täpsemalt nende õnnetuste põhjuseid, tagajärgi ja tõenäosusi.

Erinevate õnnetusstsenaariumite tõenäosuste hindamisel kasutatakse lihtsustatud ETA (Event Tree Analysis) - sündmuste puu analüüsi meetodit. Sündmuste puu igale hargnemisele omistatakse vastav tõenäosus ning määratakse tagajärgede lõpptõenäosused (iga tagajärje tõenäosus on ohtliku algsündmuse esinemissagedus ja kõigi antud tagajärjeni viivate sündmuste tõenäosuste korrutis). Toimumissageduste hindamisel ja määramisel on õnnetusstsenaariumite aluseks võetud Hollandi ohutusraamat [4] ning ka ekspertarvamust.

Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel kasutatakse järgnevat arvutusprogrammi:

US EPA (Environmental Protection Agency) ja NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) poolt välja töötatud programmiga ALOHA 5.4.5

Kõik õnnetusstsenaariumid arvutatakse järgnevatel tingimustel:

tuule kiirusel 3 m/s (aasta keskmine tuule kiirus);

õhutemperatuuril 5°C, (aasta keskmine temperatuur);

pool pilves, suhteline õhuniiskus 50%.

Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 17.02.2011. a määruse nr 28 lisas toodud ohuala parameetritest (vt ptk 1.1.2).

Riskimaatriks

Tõenäolisemate õnnetusstsenaariumite väljaselgitamiseks kantakse erinevad õnnetusstsenaariumid riskimaatriksisse (vt Joonis 2). Kasutatakse riskimaatriksit, milles on kolm tsooni (roheline, kollane ja punane tsoon). Määramisel arvestatakse õnnetuste tõenäosuse ja võimalike tagajärgedega.

6

Tõen

äosu

s 1

2

3

4

5

6

7

A

Vähe tähtis (puudub)

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

E

Katastroofiline

Tagajärgede raskusaste

Joonis 2. Riskimaatriks

Riskitsoonide iseloomustused:

Roheline tsoon (väike riskitase) vastab sellisele õnnetusele mille tõenäosus on väga väike ja/või tagajärjed ei ole reaalselt nii tõsiselt võetavad.

Kollane tsoon (keskmine riskitase) vastab sellisele ohtlikule suurõnnetusele, mille tõenäosus on keskmine ja tagajärjed keskmised.

Punane tsoon (suur riskitase) vastab väga ohtlikule suurõnnetusele, millel on väga tõsised tagajärjed ja suur tõenäosus.

Kollasesse ja punasesse tsooni jäävad riskid on tõenäolisemad õnnetusestsenaariumid. Nendega tuleb arvestada ja need nõuavad erilist edasist tähelepanu. Riskid, mis jäävad rohelisse alasse, on maandatud vajalikule tasemele.

Võimalike õnnetuste toimumise tõenäosust on hinnatud vastavalt Tabel 1.

Õnnetuste võimalikke tagajärgi hinnatakse vastavalt ptk 1.1.3 koostatud tagajärgede raskusastmete hindamise tabelile (vt Tabel 3).

Väike riskitase

Suur riskitase

Keskmine riskitase

7

Tabel 1. Õnnetuste tõenäosuste tabel

Tähis Tõenäosus 1 a jooksul Selgitus

1 >10-1/aastas Suurem kui 1 võimalus 10-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

2 10-1 - 10-2/aastas 1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

3 10-2 - 10-3/aastas 1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus 100-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

4 10-3 - 10-4/aastas 1 võimalus 10 000-st kuni 1 võimalus 1000-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

5 10-4 - 10-5/aastas 1 võimalus 100 000-st kuni 1 võimalus 10 000-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

6 10-5 10-6/aastas 1 võimalus 1 000 000-st kuni 1 võimalus 100 000-st, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

7 <10-6 Väiksem kui 1 võimalus 1 000 000, et õnnetus leiab aset 1 aasta jooksul

Ohualade parameetrid

Riskianalüüsi käigus kasutatavate õnnetuste ohualade parameetrid määrab Vabariigi Valitsuse 17.02.2011. a määruse nr 28 lisa (vt Tabel 2).

Ohualade liigitus ja definitsioonid:

Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning ehitiste kahjustused nende mahust on suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Re.

Väga ohtlik ala – ohuala osa, millel on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1%-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv.

Ohtlik ala – ohuala osa, millel võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi ning hoonetele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro.

Tabel 2. Õnnetuste ohualade parameetrid ja üldine iseloomustus3

Ohuala liigitus

Ülerõhk (inimesi ohustav tase) bar

Ülerõhk (ehitisi ohustav tase) bar

Lühiajaline (kuni 20 sek) soojuskiirgus kW/m2

Keskpikk (kuni 100 sek) soojuskiirgus kW/m2

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus kW/m2

Inimesi ohustav tase

Ehitisi ohustav tase

Inimesi ohustav tase

Ehitisi ohustav tase

Eriti ohtlik ala 1,5 0,35 25

37

17

15 Väga ohtlik ala 0,8 0,17 10 8

Ohtlik ala 0,24 0,03 8 4

3 Tabelis on välja jäetud määruse lisas antud LC50, AEGL3 ja IDLH, mis ei ole antud ettevõtte ohualade määramisel asjakohased.

8

Tagajärgede hinnang

Tagajärgi analüüsitakse järgmistest valdkondadest lähtuvalt:

inimese elu ja tervis;

vara (materiaalne kahju);

looduskeskkond;

elutähtsa teenuse toimepidevus.

Elutähtsa teenuse toimepidevuse mõju hinnatakse sadamate toimimisele, mistõttu seda valdkonda ei käsitleta.

Õnnetusstsenaariumite tagajärgede analüüsimise tulemusena antakse raskusaste erinevatele valdkondadele. Selleks on koostatud tagajärgede raskusastmete hindamistabel.

Tabel 3. Tagajärgede hindamise raskusastmed

Raskus-aste

Tagajärg Tagajärje valdkond

Tagajärje kirjeldus/kriteerium

A Vähe tähtis (puudub)

Inimeste elu ja tervis

Ei ohusta

Vara < 1000 eurot

Looduskeskkond Ei ohusta

B Kerge


Tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi

Vara 1000 – 10 000 eurot

Looduskeskkond Kahjud, mis kaovad ise ilma muid tagajärgi põhjustamata või on likvideeritavad päästetööde käigus

C Raske


Haiglaravi või jäädavad tervisekahjustused

Vara 10 000 – 1 000 000 eurot

Looduskeskkond Täielikult taastuv või taastatav kahju, mis mõjutab ümbritsevat elukeskkonda või millest tulenevalt tuleb kehtestada ajutisi piiranguid

D Väga raske


Õnnetused, mis lõppevad surmaga ettevõtte territooriumil või raskelt vigastatuid väljaspool ettevõtte territooriumi.

Vara 1 000 000–5 000 000 eurot

Looduskeskkond Elukeskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, mis on suuremas osas taastuv või taastatav

E Katastroofiline


Mitmed hukkunud (üle 10), sh raskelt vigastatud või hukkunud väljaspool ettevõtte territooriumi. Vajalik piirkonna evakueerimine.

Vara >5 000 000 eurot.

Looduskeskkond Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju

9

Riskianalüüs

Ohtude kindlaksmääratlemine

Ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja võimalikud õnnetused

LNG iseloomustus4

Veeldatud maagaas on erinevate gaaside segu, millest suurema osa moodustab metaan CH4 (harilikult 95%–97%) ning vähesel määral koguses lisandub etaani C2H6, propaani C3H8, butaani C4H10 ja muid raskemaid komponente.

Looduslik gaas veeldatakse atmosfäärirõhul -162 °C juures ning siinjuures tema maht väheneb umbes 600 korda.

Veeldatud maagaasi käitlemise erilised ohud tulenevad selle füüsikalistest ja keemilistest omadustest. Tegemist on lõhnatu, värvitu, mittemürgise, mittesöövitava ja veest kergema ainega. Siiski on maagaas ka tavaolekus käsitletav terviseriskina, kuna kõrge kontsentratsiooni korral alandab see hapniku sisalduse õhus eluks vajalikust madalamale tasemele. Seeläbi põhjustatakse inimestel hapnikupuudus ehk asfüksia, mis algab unisuse, väsimuse ja koordinatsiooni kaoga ja võib viia kuni teadvuse kaotamiseni.

Maagaasi muudab omamoodi ohtlikuks ka asjaolu, et gaasilises olekus on see inimese poolt tajumatu. Tavatarbijateni jõudev maagaas on lekete paremaks tuvastamiseks odorantidega lõhnastatud, kuid need lisatakse alles enne lõpptarbijani jõudmist.

Suurimateks ohtudeks on süttinud gaaside erakordselt kõrge ning mittesüttinud gaaside erakordselt madal temperatuur, mis kokkupuutel kahjustab nii eluskudesid kui ka seadmeid.

Kui veeldatud gaas väljub mahutist, hakkab see kohe soojenema, muutudes veeldatud olekust gaasiliseks. Esmalt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust raskem (auru tihedus 1,7), tekitades väljunud vedelikulombi kohale aurupilve. Suuremahulise vallandumise korral on õhu ja gaasi segu mõnda aega ümbritsevast soojast õhust tihedam ning võib vaikse tuule või inversiooni korral algsest lekkekohast küllaltki kaugele levida, enne kui pilv lahjeneb madalamale alumisest segu süttimispiirist. Gaasi edasisel soojenemisel ja temperatuuri tõustes üle -110 ˚C muutub see õhust kergemaks ning hakkab õhuga segunedes keskkonda hajuma. Võrreldes ümbritseva keskkonna temperatuuriga, on veeldatud maagaasi keemistemperatuur erakordselt madal (-162 ˚C), mistõttu lekke korral toimub väga kiire aurustumine gaasilisse olekusse. Mitmed uurijad on prognoosinud, et 10 000 tonni veeldatud maagaasi kiirel vabanemisel veekeskkonda toimub selle täielik gaasistumine umbes 5 minutiga.

4 LNG ohtude kirjeldamisel on kasutatud: Veeldatud maagaasi maanteetranspordi riskid ja päästetööde analüüs

Kasepää valla gaasiveoki avarii näitel. Margo Klaos (Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor), Kuido Kriisa (Lõuna-Eesti Päästekeskuse planeerimisbüroo juhataja). Sisekaitseakadeemia toimetised 2010 (9), Tallinn.

10

LNG võimalikud õnnetused

LNG leke ja külmakahjustused

LNG lekkimisel moodustub maa-või veepinnal ujuv aurupilv, kuna külmad LNG aurud on õhust raskemad. Seejärel seguneb külm LNG aur õhuga, soojeneb ning liigub allatuult kuni LNG kontsentratsiooni õhus väheneb alla süttimispiiri ning dispergeerub atmosfääri.

LNG on erakordselt madala temperatuuri tõttu inimesele väga ohtlik. Kui inimene puutub lekke korral kokku madalatemperatuurilise gaasiga, siis kontaktikoht külmub. Enam on ohustatud nahapind ja kopsud, mida võivad kahjustada sissehingatavad külmad aurud. Ohutsooni sisenev personal ja päästetöötajad peavad kandma spetsiaalseid kaitsevahendeid, mis vastavad erakordselt madalatele temperatuuridele ning kaitsevad kehapinda ja hingamisteid. Veeldatud gaasi või selle poolt mahajahutatud metalliga kokkupuutel tekivad nahakudede kahjustused kiiremini kui külma gaasiga kokkupuutel. Reaalse kokkupuute korral tuleb arvestada ka seda, et krüogeensete vedelike vis koossus on väga madal, mis tähendab, et nende läbitungimine poorsetest materjalidest ja riietest on kiirem kui näiteks veel.

Kokkupuude mõningate materjalidega (näit süsinikteras) võib põhjustada nende külmahaprust ning pinge all purunemist.

Sähvaktuli ja aurupilve plahvatus

Plahvatus- ja tuleohtlikuks muutub LNG, kui tema kontsentratsioon õhus on vahemikus 5 – 15% ning puutub kokku süüteallikaga. Sel juhul LNG pilv süttib ning tuleleek suundub lekkeallika poole. Võimalik on:

pilve süttimine, mis tekitab sähvaktule e pahvaktule (tulekera) ning mis kestab väga lühikest aega ja võib põhjustada lombitule või joatule.

LNG aurud võivad plahvatada ja tekitada ohtliku ülerõhu, kui LNG pilv satub kinnisele alale (näiteks siseruumid, hoonete vaheline kinnine ala).

Üldiselt tuleb arvestada, et maagaas on teistest kütustest madalama reageerimisvõimega, mistõttu on võimalikud plahvatused, võrreldes näiteks vesiniku, propaani või etüleeniga, vähemtõsised. Veeldatud olekus maagaas ei põle ega tekita plahvatust ning üldjuhul võivad maagaasi aurud lekkejärgsel süttimisel tekitada vaid põleva gaasipilve (sähvaktule). Plahvatusoht on suurem, kui süttinud gaasipilv asub piiratud või kinnisel alal. Piiratud ruumis peetakse lekkekohast väljunud gaasipilvede plahvatust reaalseks, kui õhuga segunenud gaasipilv moodustab süttimisohtliku kontsentratsiooni ning satub süüteallikaga kokkupuutesse.

RPT (ingl k rapid phase transation)

Seda mõistet kasutatakse kui veeldatud faas läheb üle gaasi faasi, sel juhul tekib kiire rõhu tõus. Kui LNG pääseb atmosfääri (nt vette), siis vee soojuse mõjul toimub veeldatud LNG kiire aurustumine (kiire faasimuutus), mille tagajärjel tekib ülerõhk.

11

Lombituli Lombituli võib tekkida juhul, kui LNG lekib erinevatest seadmetest, rajatistest (mahuti, torustik vms) ning lekke kohale tekib lomp. Lombi tekkimisel osa gaasist aurustub soojuse toimel ning süüteallika olemasolul gaasipilv süttib. Tuli levib lombi suunas tagasi ja süütab lombi.

Juga- ehk leektuli Kui rõhu all olev või veeldatud gaas väljub mahuti või torujuhtme avast atmosfääri ning seguneb õhuga, siis süüteallika olemasolul gaasipilv süttib - tekib juga- ehk leektuli. Joatule mõjuala (leek ja soojuskiirgus) on väikese ulatusega. Jugatule ehk leektule tekkimine on suhteliselt ebatõenäoline, kuna LNG hoitakse sisuliselt atmosfääri rõhul. Jugatule tekkimine on tõenäoline gaasitrassi ja tehnoloogilise seadmestiku osas, kus LNG on pumpamise tõttu rõhu alla.

BLEVE

Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus (ingl k boiling liquid expanding vapor explosion – BLEVE) kujutab endast plahvatust, mis toimub siis, kui hermeetilises mahutis oleva aine temperatuur tõuseb märksa kõrgemaks selle keemistemperatuurist ning sellega kaasnev rõhu tõus purustab mahuti. Selle tagajärjel vabaneb kogu mahuti sisu, mis süttides tekitab suure põleva gaasipilve ehk tulekera. LNG mahutis/paakautost saab temperatuur sedavõrd drastiliselt tõusta vaid pikaajalise välise soojuskiirguse toimel.

LNG õnnetuste statistika

LNG-ga seotud õnnetusi on olnud vähe, sest LNG käitlemise tehnoloogias on saavutatud kõrge tase ohutuses. Rangete nõuete tõttu peetakse veeldatud maagaasi käitlemist vägagi ohutuks protsessiks ning statistikale tuginedes tuuakse esile pikaajalist tõsisemate tagajärgedeta õnnetuste perioodi.

Ettevõttevälised ohud

Ettevõttevälised ohud on LNG terminali siseste õnnetusstsenaariumite ühed võimalikud algpõhjused, mida peab arvestama riskianalüüsis.

Ettevõtte välised ohud, mis võivad ohustada LNG terminali tööd, põhjustada kõrvalekaldeid mingis protsessi osas ja/või tuua kaasa uusi õnnetusi on järgmised:

Naaberettevõtete ohud (sh ka transpordi ohud):

- Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga naaber käitised (olemasolevad ja kavandatavad);

- naaber käitiste ohtlikud veosed (sh Muuga kaubajaam);

- muud läheduses paiknevad ettevõtted.

Ohtlikud loodusnähtused:

- Torm (sh kõik ekstreemsed loodusnähtused)

Muud ohud

- kuritahtlik tegevus.

12

Naaberettevõtete ohud

Naaberettevõtete ja transpordil tekkivate ohualad on võetud Muuga sadama riskianalüüsist [4].

DBT ohud

AS DBT on Muuga sadamas asetsev mineraalväetiste ümberlaadimise terminal. Ettevõte kuulub A-kategooria ohtlike ettevõtete hulka. Ohtliku kemikaalina käideldakse ammooniumnitraati (AN), mis on tugev oksüdeerija soodustades põlemist. AN ei põle ega ole plahvatusohtlik aine tavatingimustel. AN plahvatamine on võimalik vaid äärmuslikes tingimustes. ASi DBT toodav AN omab Euroopa Liidus nõutavaid plahvatuskindluse testide sertifikaate.

Halvima õnnetusstsenaariumi kohaselt võib AN kuppellaos toimuda õnnetus, mis võib lõppeda plahvatusega (vt ohualad Tabel 4).

Tabel 4. AS DBT ohualad [4]

Riskiallikas Ohtlik sündmus Ohtlik

kemikaal

Halvim võimalik õnnetus

Ohtlik väljund

Ohualad, m

Inimesed Ehitised

Parameeter Ohuala Parameeter Ohuala

AN kuppelladu (15 000 t

AN)

AN kuppellao süttimine või detonatsioon

AN AN

plahvatus Ülerõhk

1,5 bar 428,3 0,35 bar 898

0,8 bar 566,5 0,17 bar 1519,8

0,24 bar 1036,2 0,03 bar 4904,8

AS DBT kaugus LNG terminalide võimalikest asukohtadest on vähemalt 2,9 km (4 alternatiiv 2,9 km, 3 alternatiiv 3,2 km, 2 alternatiiv 3,4 km ja 1 alternatiiv 3,5 km. Kõik asukoha alternatiivid jääavad DBT ehitistele ohtlikkusse alasse (Ro-0,03 bar)). Selles alas võivad LNG terminali hoonetel aknaklaasid puruneda. Kõikidel alternatiividel on AS DBT plahvatuse ülerõhu tagajärgede mõju LNG terminalile kerged.

Naftaterminalid

Muuga sadama lääne osas asuvad mitmed naftasaadusi käitlevad suurõnnetuse ohuga ettevõtted.

Lääne osas asuvad olemasolevad ja kavandatavad naftaterminalid ei mõjuta suurõnnetuse korral kavandatava LNG terminali ühegi asukoha alternatiivi hooneid ega rajatisi. Suurõnnetuse korral on LNG terminali tegevus häiritud ainult tulekahjust põhjustatud suitsust.

Muuga kaubajaam

Kogu Muuga sadama raudteeveod läbivad Muuga kaubajaama. Seal toimub raudtee rongi koosseisude sorteerimine ja edasine transport operaatorite territooriumitele.

Muuga kaubajaama raskemate õnnetuse tagajärgedega veosed on AN ja tulevikus lisanduv LPG. Alljärgnevas tabelis on toodud Muuga kaubajaama läbivate veoste õnnetusstsenaariumid ja ohualad.

13

Tabel 5. Muuga kaubajaama läbivate veoste õnnetusstsenaariumid ja ohualad [4]

Riskiallikas Ohtlik

sündmus Ohtlik

kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m

Inimesed Ehitised

Parameeter

Ohuala

Parameeter

Ohuala

AN raudteevagunid

AN raudteevagu

ni (60 t) süttimine või detonatsioon

AN AN

plahvatus Ülerõhk

1,5 bar 68 0,35 bar 142,5

0,8 bar 89,8 0,17 bar 241,2

0,24 bar 164,5 0,03 bar 778,5

LPG raudteetsisternid

Raudteetsisterni leke (54

m3) LPG BLEVE

Soojuskiirgus ja tulekera

(lühiajaline) ning mahuti

killud

8 kW/m2 530 37 kW/m2 250

25 kW/m2 300

Tulekera 183 m (r=91,5 m), kestus 12

sek

DBT raudteevedude ehitistele ohtlikus ohualas (Ro=0,03 bar) on LNG terminali asukoha alternatiiv nr 4 ja 3. Eeldatavalt on raskemad tagajärjed alternatiiv 4 korral ning võib põhjustada doominoefekti LNG terminalis.

LNG terminali asukoha alternatiivid 2, 3 ja 4 jäävad täielikult kavandatava LPG raudteevedude inimestele ohtlikku ohualasse (Ro=8 kW/m2) ning 1 alternatiiv osaliselt. Ehitistele ohtlikus (37 kW/m3) alas on 2, 3 ja 4 alternatiiv. 1 asukoha alternatiivi korral hooneid ja rajatisi eeldatavalt ei kahjusta.

Naftasaaduste raudteetsisternide ohualad on väiksemad ning need ei mõjuta otseselt LNG terminali ühtegi asukoha alternatiivi. Naftasaaduste raudteetsisternide põlengu korral on peamiseks ohtlikuks väljundiks tulekahjust põhjustatud suits. Naftasaaduste tsisternide põlengu korral võib aga õnnetus eskaleeruda kui põlengusse satuvad ka AN ja LPG veosed. Nende ohualad on Tabel 5.

Muuga kaubajaama suhtes on 1 alternatiiv kõige soodsamas kohas. Sellele järgneb 2 alternatiiv. Kõige raskemad tagajärjed võivad tekkida asukoha alternatiiv 4 korral.

LPG terminal

Muuga sadama idaossa on kavandatud LPG terminal, mis hakkab hoiustama vedelgaasi nii survestatud kui ka survestamata mahutites.

Raskemate tagajärgede õnnetustsenaariumid LPG terminalis on:

Torustiku purunemine ja aurupilve plahvatus;

LPG raudteetsisterni BLEVE.

Nende õnnetusstsenaariumite ohualad on Tabel 6.

14

Tabel 6. LPG terminali õnnetusstsenaariumid ja ohualad [4]


kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m

Inimesed Ehitised


Produkti-torustik

(terminal-kai)

Produkti-torustiku

purunemine LPG

Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

0,8 bar 80 0,35 bar 112

0,24 bar 132 0,03 bar 365

Raudtee- estakaad

Raudteetsisterni leke (54 m3)

LPG BLEVE



killud

8 kW/m2 530 37 kW/m2 250

25 kW/m2 300

Tulekera 183 m (r=91,5 m), kestus 12 sek

LPG terminalis võimaliku raudteetsisterni BLEVE inimestele ohtlik ala (Ro=8 kW/m2) ulatub LNG terminali asukoha alternatiiv 2 korral praktiliselt kogu territooriumini, alternatiiv 1 korral väike idapoolne osa ning 3 alternatiivi korral väga väike osa.

Torustiku aurupilve plahvatuse korral on väga ohtlikus alas (0,35 bar) 1 ja 2 alternatiiv.

LPG terminali õnnetuse korral ei ole ohustatud ükski LNG terminali asukohaalternatiiv ning ei põhjusta doominoefekti. Võimalik on ainult LPG produktitorustiku rikke korral tekkinud õnnetusest. Kõige ebasoodsam on LNG terminali asukoha alternatiiv 2.

Muud läheduses paiknevad ettevõtted

LNG terminali askoha alternatiivide läheduses on erinevaid ettevõtteid, mis ei kuulu KemS alusel ohtlikuks või suurõnnetuse ohuaga ettevõtteks. Nendeks on söeterminal AS Coal Terminal, logistikakeskus Katonen Natoe ja raudbetoonelementide tootja Muuga Betoonelement.

AS Coal Terminal tegeleb kivisöe, freesasfalti ja graniitkillustiku lastimis ja lossimistöödega. Kuigi viimasel ajal ei ole terminalis sütt käideldud, ei ole välistatud, et tulevikus seda ei käidelda. Peamine oht on terminalis kivisöe (ise)süttimine, mis võib põhjustada suure tulekahju. Kivisöe hoiustamisalad jäävad kõikidest LNG terminali asukoha alternatiividest sobivale kaugusel ning ei ohusta tulekahju korral otseselt LNG terminali hooneid ega rajatisi. Võimalikuks osutub tulekahjust põhjustatud mürgisese suitsu teke, mis võib häirida LNG terminali tööd.

Katonen Natie ja Muuga Betoonelement on peamiseks õnnetuseks hoone tulekahju, mis ei ohusta LNG terminali ühegi asukoha suhtes. Võimalikuks osutub tulekahjust põhjustatud mürgisese suitsu teke, mis võib häirida LNG terminali tööd.

Ekstreemsed ilmastikuolud Ekstreemsed ilmastikuolud, mis võivad mõjutada LNG terminali töö on:

torm (sh äike);

rüsijää;

üleujutused.

Nende riskidega tuleb arvestada projekteerimisel.

15

Torm (sh äike)

Loodusõnnetustest võib LNG terminali kõige sagedamini tabada tugev torm, tugev lumesadu, paduvihm.

Tormiga võib kaasneda elektrikatkestusi. Nendeks puhkudeks on ette nähtud erinevad UPS-seadmed. Tormid, tugev lumesadu, paduvihm seavad ohtu eelkõige liikluse ja terminalis või kail toimuvad laadimisprotsessid.

LNG terminalile mõjuvate loodusjõudude tõsisemateks tagajärgedeks oleksid üldjuhtudel erinevate kommunikatsiooniliinide ja nõrgemate konstruktsioonielementide purustusi ning võimalikud inimeste ning seadmete vigastused kukkuvate või lendu paiskunud esemete poolt.

Suurima ohuga on äike. Esmane pikselöök ja elektromagnetilisest induktsioonist tekkiv kaudne elektrilöök on kõige sagedasem looduslikest ohtudest, mis on võimeline süütama mahuteid nii seest kui väljast. Välk temperatuuriga 20 0000 °C ja enam on mahutiga otseses kontaktis olles võimeline süütama igasuguse põlevvedeliku või -gaasi. Eelkirjeldatud sündmuste tekke võimaluse vältimiseks on terminalis nõuetekohane ja tehniliselt korras olev maandus- ja piksekaitse süsteem.

Rüsijää

Rüsijääd esineb enamasti mere äärealadel. Jää liikumist mõjutavad eelkõige valitsevad tuuled.

Rüsijää võib randa kuhjudes kahjustada või lõhkuda sealseid rajatisi. Arvestades valdavaid tuulte suundi piirkonnas, võib rüsijää kuhjumist Muuga sadama piirkonda lugeda suhteliselt harvaks nähtuseks. Peale selle takistab rüsijää laevade navigeerimist sadamas.

Selle eest hoolitseb AS Tallinna Sadam, millel on vastav võimekus, et pakkuda jäärtõrjet ja puksiirteenust laevadele.

Üleujutused Üleujutused võivad tekkida pikaajalise vihmasaju korral ja ka kevadel lumesulamisvee tekkimisel. Tekkiv vesi võib valguda sinna kus on kus on madalamad rajatised. Sellega tuleb arvestada projekteerimisel. Üleujutuste korral võib olla häiritud elektri varustus ja telefoniside.

Muud ohud

Kuritahtlik tegevus

Arvestama peab ka kuritahtlikust tegevusest tingitud ohtudega, milleks võib olla süütamine, plahvatuse tekitamine terminalis või selle vahetus läheduses.

Kuritahtliku tegevuse ennetamisega üldiselt tegeleb AS Tallinna Sadam.

Muuga sadama territoorium on juurdepääsupiiranguga ala, kuhu võimaldatakse kontrollitud ja autoriseeritud sissepääs üksnes vastavalt AS Tallinna Sadam sadamaaladele sissepääsu korrale.

Sadam kontrollib isikute ja sõidukite liikumist sadamaalal.

16

LNG terminali (ja teised operaatorid) on kavandatud rakendada täiendavaid turvanõudeid: terminali sissepääsu kontroll, turvamehed, jälgimissüsteem (kaamerad).

Kõik ASi Tallinna Sadam sadamate sadamaalal tegutsevad isikud on kohustatud täitma rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsioon), sh rahvusvahelist laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksit (ISPS-koodeks) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004.a. määrust nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta.

Turvanõuete rakendamise eesmärgiks on kauba ja sadama töötajate ohutuse tagamine ning kuritahtlike kavatsustega isikute sissepääsu piiramine sadama alale.

Ettevõttesisesed ohud

Ohtlikud seadmed ja protsessid

Ohtude kindlaksmääramisel ehk identifitseerimiseks jaotati LNG terminal aladeks ehk riskiallikateks. Riskiallikad on üldiselt kogu käitises jaotatud kolme kategooriasse:

peale(maha)laadimine ;

ladustamine;

tootmisprotsess või muud.

Peale selle arvestati ka ettevõtteväliseid riske, mis võib kaasneda LNG terminali ekspluatatsioonil.

LNG terminali sisesed ja välised riskiallikad on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 7. LNG terminali sisesed ja välised riskiallikad

Riskiallikas Seadmete tüüp Tähis Suurõnnetuse koht

ETTEVÕTTESISESED RISKIALLIKAD

LNG maha- ja pealelaadimine

Laadimine paakautodele

1 Paakautode estakaad (2 laadimisplatvormi)

Kai 4 LNG maha- ja pealelaadimine kail

Ladustamine ja hoiustamine

Mahutipark 5 LNG mahutipark (2 x kuni 200 000 m3)

6 LNG vaakumisoleeritud mahutid (4 x 1000 m3 või 8 x 500 m3)

Torustik Torustik 7 Mahutipark - kai

Tootmisüksused Muud 10 LNG aurustid, pumplad, kompressorid jms

ETTEVÕTTE VÄLISED RISKIALLIKAD

Meretransport LNG tankerid ja punkerduslaevad

Kail, Muuga sadama akvatoorium või väljaspool akvatooriumit

Maismaatransport LNG veokid Muuga sadamas või väljaspool sadamat

17

Ettevõtte sisesed ohud jagunevad üldiselt

Inimlikeks vigadeks – erinevate ohutusnõuete rikkumine, hooletus, hoonete või seadmete sh kaitsemeetmete puudulik projekteerimine ja projekteerimisvead.

Tehnoloogilised rikked – defektiga seadmed, tehniliste kaitsemeetmete mittefunktsioneerimine, seadmete amortisatsioon.

Õnnetusstsenaariumide kirjeldus ja analüüs

Erinevate õnnetusstsenaariumite kujundamisel ja tõenäosuste analüüsimisel on kasutatud sündmuste puid (ETA - Event Tree Analysis). Sündmuste puu igale hargnemisele omistatakse vastav tõenäosus ning määratakse tagajärgede lõpptõenäosused (iga tagajärje tõenäosus on ohtliku algsündmuse esinemissagedus ja kõigi antud tagajärjeni viivate sündmuste tõenäosuste korrutis). Toimumissageduste arvutamisel ja määramisel on kasutatud Hollandi ohutusraamatut [5].

Ettevõtte sisesed õnnetusstsenaariumid

Peale(maha)laadimine

LNG maha(peale)laadimise protsessid toimuvad kail ja paakautode estakaadil. Andmeid nende

kohta (laadimiskiirus, kohtade arv, maksimaalne kogus), vt Tabel 8.

Tabel 8. LNG peale(maha)laadimise protsessi andmed

Riskiallikas Ohtlik kemikaal Etapp Andmed

Paakauto estakaad LNG

1 1 veoki laadimisplatvorm. Laadimiskiirus 100 m3. Eestis on lubatud kasutada kuni 56 m3 veokeid

2 2 veoki laadimisplatvorm. Laadimiskiirus 100 m3. Eestis on lubatud kasutada kuni 56 m3 veokeid.

Kai LNG

1 3 laadimisvart – 2 LNG laadimisvart ja 1 gaasi tagastustorustik

2 Laadimiskiirus 6000 m3/h

Paakauto estakaad

LNG maha- või pealelaadimisel paakauto estakaadil võib peamisteks halvimateks ohtlikeks sündmusteks olla:

Laadimisseadme leke või täielik purunemine;

paakauto mahuti leke või kogu ohtliku kemikaali sisu väljavool.

Väljavoolanud LNG õnnetuse stsenaariumid sõltuvad kogusest, õnnetusele reageerimiskiirusest, kaitsemeetmete tööle rakendamisest ning süttimisallika olemasolust.

18

Paakauto estakaadil on võimalikud järgnevad õnnetused:

Leke ja väljavool (tuleohtliku aurupilve teke ja hajumine keskkonda) ning võimalikud külmakahjustused;

Lombipõleng/jugatuli;

Aurupilve plahvatus/sähvaktuli + lombipõleng/jugatuli;

LNG veoki BLEVE (juhul kui LNG veok satub põlengusse).

Üldiselt on estakaadil väljavoolanud kogused väikesed ning kiiresti avastatavad. Kogu protsessi jälgivad operaatorid, kes pidevalt kontrollivad mahalaadimise kulgu.

Kai

Kail võib peamisteks halvimateks ohtlikeks sündmusteks olla:

Kai laadimisseadme (vooliku või varda) leke või täielik purunemine;

Kai gaasi tagastustorustiku leke või täielik purunemine.

Ohtliku sündmusele järgnevad õnnetuse stsenaariumid sõltuvad kogusest, reageerimiskiirusest, kaitsemeetmete tööle rakendamisest ning süttimisallika olemasolust.

Kail on võimalikud järgnevad õnnetused:

Leke ja väljavool (tuleohtliku aurupilve teke ning hajumine keskkonda) ning võimalikud külmakahjustused;



RPT.

Üldiselt on kail väljavoolanud kogused väikesed ning kiiresti avastatavad. Kogu protsessi jälgivad operaatorid, kes pidevalt kontrollivad mahalaadimise kulgu.

ÕNNETUSTE TOIMUMISE TÕENÄOSUSE JA TAGAJÄRGEDE RASKUS

Peale ja mahalaadimisel käsitlevate halvimate võimalike õnnetuste tõenäosused, tagajärgede raskusastmed ning riskiklassid on toodud Tabel 9. Hindamisel on arvestatud erinevaid Terminali asukohaalternatiive. Õnnetusstsenaariumite tõenäosused on kõikidel asukohaalternatiividel samad, kuid tagajärjed võivad mõneti erineda.

Paakauto estakaad

Paakauto estakaadil või terminali sisesel liiklusavarii võib halvim võimalik õnnetus toimuda juhul kui LNG paakauto satub tulle. Kustutus- ja jahutusreageeringu hilinemise tagajärjel võib tekkida BLEVE. LNG veoki (56 m3) BLEVE tekitab ca 158 m läbimõõduga tulekera, mille kestus on 11 sekundit. Inimestele ohtlik ala ulatub 439 m ja ehitistele ohtlik ala 195 m kaugusele (vt Tabel 9). Kuna BLEVE tekkimine ei ole hetkeline, vaid võtab aega, siis on tõenäoline, et töötajad suudavad sellel ajal ohualast evakueeruda.

Kõikidel asukohaalternatiividel on raskusastmed inimestele samad. Vähetõenäoline on, et LNG veoki BLEVE põhjustab doominoefekti naaberettevõttes olenemata asukoha

19

alternatiivist. Mõnevõrra raskemad tagajärjed on asukohaalternatiivi nr 2 korral (Joonis 4), kus jääb ehitiste ohtlikkusse (37 kW/m2) alasse söeterminali kontorihoone.

LNG paakauto BLEVE korral tekivad aga LNG terminali enda territooriumil rasked tagajärjed. Tekkida võivad sekundaarsed põlengud ning laialilenduvatest paakauto mahuti kildudest võivad raskeid kahjustusi saada erinevad hooned ja rajatised, mis võivad põhjustada terminali siseseid uusi ohtlikke sündmusi.

Kai

Kail laadimisvarda täielikult purunemisel tekkivate õnnetusstsenaariumite ohualasi arvestatakse kahes stsenaariumis, juhul kui leke avastatakse koheselt ning rakendub automaatne avariiseiskamissüsteem (ESD) või leke avastatakse hiljem ning avariiseiskamissüsteem rakendadakse manuaalselt.

ESD rakendub automaatselt (ca 30 sekundit). Lekib ca 50 m3 LNG-d ja tekib 500 m2 lomp (r=12,6 m).

ESD ei rakendu ning läheb aega ca 2 minutit. Lekib ca 200 m3 LNG-d ja tekib 2000 m2 lomp (r=25,2 m).

ESD ei rakendu

Tuleohtlik LNG aurupilv võib levida 418 m kaugusele ning süüteallika olemasolul võib tekkida sähvaktuli (tulekera). Alternatiivide 1-3 korral on ohualas söeterminali väljas olevad töötajad. Alternatiivi 4 korral ei ole ohualas teisi ettevõtteid.

Juhul kui toimub aurupilve plahvatus siis ehitistele ohtlik ülerõhu ala (Ro - 0,03 bar) ulatub kuni 365 m kaugusele. Alternatiivide 1-3 korral on ohualas söeterminali laadimissõlm. Alternatiivi 4 korral ei ole ohualas teisi ettevõtteid.

LNG lombipõlengu korral tekkiv soojuskiirguse ehitisi ohustav tase (15 kW/m2) ulatub 248 m kaugusele. Alternatiiv 1-3 korral ei ole selles alas teiste ettevõtete ehitisi ega rajatisi. Inimeste ohtlik ala (Ro - 4 kW/m2) ulatub 464 m kaugusele. Selles alas on söeterminali väljas olevad töötajad.

Üldiselt võib alternatiiv 1-3 korral tekkida sekundaarseid põlengud söeterminalis, mis võivad eskaleeruda suurtulekahjuks juhul kui süttib kivisüsi (süttimistemperatuur 350 – 400 °C). Alternatiiv 4 korral ei ole kai ohualas teisi ettevõtteid.

ESD rakendub

Tõenäoliselt ESD rakendub ning ohualad ja tagajärjed on tunduvalt väiksemad (vt Joonis 7-Joonis 8).

20

Joonis 3. LNG veoki BLEVE alt 1




21

Joonis 7. Kai laadimisseadme ohualad (ESD rakendub) alt 1-3

Joonis 8. Kai laadimiseadme ohualad (ESD raknedub) alt 4

Joonis 9. Kai laadimisseadme ohualad (ESD ei rakendu) alt 1-3

Joonis 10. Kai laadimisseadme ohualad (ESD ei rakendu) alt 4

22

Tabel 9. LNG peale(maha)laadimisel tekkivate võimalike õnnetusstsenaartiumite ohualad ja riskitasemed


kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m Tõe-

näosus Tähis5 IET VA KK

Riski-tase

Inimesed Ehitised


Veok (56 m3) Veoki BLEVE LNG BLEVE


(lühiajaline) ning mahuti killud

8 kW/m2 439

37 kW/m2 195 6

1_1 D D C 6D

10 kW/m2 393 1_2 D D C 6D

25 kW/m2 243 1_3 D D C 6D

Tulekera 158 m (r=79 m), kestus 11 sek 1_4 D D C 6D

Kai laadimisseade

Laadimisvarre täielik purunemine (ESD töötab)

LNG

Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

1,5 bar - 0,35 bar -

6

2_1 C B B 6C

0,8 bar - 0,17 bar 114 2_2 C B B 6C

0,24 bar - 0,03 bar 212 2_3 C B B 6C

2_4 C B B 6C

Sähvaktuli Tulekera (LEL) ja

(60% LEL) LEL - 170 m ja

LEL 60% - 240 m 6

3_1 C C B 6C

3_2 C C B 6C

3_3 C C B 6C

3_4 C B B 6C

Lombipõleng Soojuskiirgus

(keskpikk)

4 kW/m2 119

15 kW/m2 70 6

4_1 B B B 6B

8 kW/m2 90 4_2 B B B 6B

17 kW/m2 66 4_3 B B B 6B

4_4 B B B 6B

Kai laadimisseade

Laadimisvarre täielik purunemine, (1000 m3) kus ESD ei tööta

LNG

Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

1,5 bar - 0,35 bar -

7

5_1 C C B 7C

0,8 bar - 0,17 bar 192 5_2 C C B 7C

0,24 bar - 0,03 bar 365 5_3 C C B 7C

5_4 C B B 7C

Sähvaktuli (LEL ja 60% LEL)

Tulekera LEL - 280 m ja

LEL 60% - 418 m 7

6_1 C C C 7C

6_2 C C C 7C

6_3 C C C 7C

6_4 C B C 7C


(keskpikk)

4 kW/m2 464

15 kW/m2 248 7

7_1 C C B 7C

8 kW/m2 335 7_2 C C B 7C

17 kW/m2 233 7_3 C C B 7C

7_4 B B B 7B

5 Tähis = stsenaariumi nr +asukoha alternatiiv

23

Mahutipark

LNG mahutipargi andmed, vt Tabel 10.

Tabel 10. Mahutiparkide andmed

Riskiallikas Ohtlik kemikaal Etapp Mahutipargi andmed

LNG mahutipark LNG

1

Mahutipargi suurus 4000 m3:

8 x 500 m m3 või;

4 x 1000 m m3.

Vaakumisoleeritud mahutid

2 2 x kuni 200 000 m3 täiskaitstud

mahutid (full containtment)

Mahutiparkides võib halvimateks ohtlikeks sündmusteks olla:

Mahuti leke või täielik purunemine;

Väljavoolanud LNG õnnetuse stsenaariumid sõltuvad kogusest, õnnetusele reageerimiskiirusest, kaitsemeetmete tööle rakendamisest ning süttimisallika olemasolust.

Mahutipargis on võimalikud järgnevad õnnetused:

Leke ja väljavool (tuleohtliku aurupilve teke ja hajumine keskkonda) ning võimalikud külmakahjustused;



BLEVE (teoreetiliselt võimalik ainult vaakumisoleeritud mahutitega).

Vaakumisoleeritud mahutid on mõeldud 1. etapis punkermahutiteks. Kavandatud on mahutipark rajada kuni 4000 m3.

2. etapis lisanduvad kuni 200 000 m3 täiskaitstud mahutid. LNG mahutid on maapealsed ning on valmistatud kõrge niklisisaldusega terasest. Lisaks on LNG mahutid täielikult ümbritsetud raudbetoonist väliskestaga ning kaetud raudbetoonist katusega. Terasest LNG mahuti välisseina ja raudbetoonist väliskesta siseseina vaheline ruum on täidetud isolatsioonimaterjaliga. Madalsurvepumpade šahtid ja kõik muud ühendused on rajatud läbi mahuti katuse. Välimise mahuti seinad välistavad sisemise mahuti auru väljapääsu ning on suuteline kaitsma sisemist mahutit plahvatuslaine ülerõhu, kildude, löökide, soojuskiirguse ja madala temperatuuri eest. Mahuteid saab nii ülevalt kui ka alt laadida, et vältida LNG kihistumist. Lisaks saab LNG-d mahutist ka tsirkuleerida.


LNG mahutipargis käsitlevate halvimate võimalike õnnetuste tõenäosused, tagajärgede raskusastmed ning riskiklassid on toodud Tabel 11. Hindamisel on arvestatud erinevaid Terminali asukohaalternatiive. Õnnetusstsenaariumite tõenäosused on kõikidel asukohaalternatiividel samad, kuid tagajärjed võivad erineda.

24

LNG vaakumisoleeritud mahutid (1. etapp)

LNG vaakumisoleeritud mahutitega võib halvim võimalik õnnetus toimuda juhul kui LNG mahuti satub tulle või välise soojuskiirguse allika mõjualasse. Kustutus- ja jahutusreageeringu hilinemise tagajärjel võib tekkida BLEVE.

500 m3 LNG mahuti BLEVE tekitab ca 328 m läbimõõduga tulekera, mille kestus on 19 sekundit. Inimestele ohtlik ala ulatub 884 m ja ehitistele ohtlik ala 390 m kaugusele.

Alternatiiv 1 korral on ehitistele ohtlikus alas söeterminal, kus võib tekkida sekundaarseid põlenguid. Inimestele ohtlikus alas on söeterminali, betoonitehase ja kavandatava LPG terminali töötajad. Väljas olevad inimesed saavad erineva raskusastmega vigastusi.

Alternatiiv 2 ja 3 korral on ehitistele ohtlikus alas söeterminali kontorihoone, betoonitehas, kus võib toimuda sekundaarseid põlenguid. Inimestele ohtlikus alas on söeterminali, betoonitehase ja kavandatava LPG terminali töötajad. Väljas olevad inimesed saavad erineva raskusastmega vigastusi.

Alternatiiv 4 korral on ehitistele ohtlikus alas Katonen Natie laohoone ja Muuga kaubajaam, kus võib tekkida sekundaarsed põlengud. Inimestele ohtlikus alas on söeterminali, betoonitehase, Katonen Natie ja töötajad ning ka 3 elamumaad Uusküla tee ääres. Väljas olevad inimesed saavad erineva raskusastmega vigastusi.

1000 m3 LNG mahuti BLEVE tekitab ca 413 m läbimõõduga tulekera, mille kestus on 22 sekundit. Inimestele ohtlik ala ulatub 1100 m ja ehitistele ohtlik ala 486 m kaugusele.

Alternatiiv 1 korral on ehitistele ohtlikus alas söeterminal, kus võib tekkida sekundaarseid põlenguid. Inimestele ohtlikus alas on söeterminali, betooniotehase ja kavandatava LPG terminali töötajad. Väljas olevad inimesed saavad erineva raskusastmega vigastusi.

Alternatiiv 2 ja 3 korral on ehitistele ohtlikus alas söeterminali kontorihoone, betoonitehas, kus võib toimuda sekundaarseid põlenguid. Inimestele ohtlikus alas on söeterminali, betoonitehase, Katonen Natie ja kavandatava LPG terminali töötajad. Väljas olevad inimesed saavad erineva raskusastmega vigastusi.

Alternatiiv 4 korral on ehitistele ohtlikus alas Katonen Natie laohoone ja Muuga kaubajaam, kus võib tekkida sekundaarsed põlengud ning kahjustada seisvaid rongikooseise ja tekitades uusi ohtlikke sündmusi ja võimalikku doominoefekti. Inimeste ohualas on söeterminali, betoonitehase, Katonen Natie ja töötajad ning ka 5 elamumaad Uusküla tee ja Nuudi tee ääres. Sh inimeste eriti ohtlikus alas on 2 elamumaad.

LNG 1000 m3 mahuti BLEVE ohualad on suuremad kui 500 m3 mahuti omad, kuid õnnetuse tekkimise tõenäosus on mõnevõrra suurem 500 m3 mahutipargi korral, sest mahuteid on rohkem.

Kõikidel asukohaalternatiividel on raskusastmed inimestele praktiliselt samad. Mõnevõrra raskemate tagajärgedega on alternatiiv 2, 3 ja 4 korral kui kavandatakse 1000 m3 mahutid, sest nende ohualad ulatuvad ka Muuga sadama territooriumilt väljapoole. Nende alternatiivide korral on võimalik ka uute sündmuste teke kõrval territooriumil. 2 ja 3

25

alternatiivi korral võib tekkida uusi ohtlikke sündmusi kavandatavas LPG terminalis ning alternatiiv 4 korral Muuga kaubajaamas.

Eeldatavalt on kõige soodsamas kohas alternatiiv 1.

Rasked tagajärjed tekivad aga LNG terminali enda territooriumil. Tekkida võivad sekundaarsed põlengud ning laialilenduvatest mahuti kildudest võivad raskeid kahjustusi saada erinevad hooned ja rajatised, mis võivad põhjustada terminali siseseid uusi ohtlikke sündmusi.

26

Joonis 11. Vaakumisoleeritud LNG mahuti (500 m3) BLEVE ohualad alt 1




27





28

LNG täiskaitstud mahutid (2. etapp)

Täiskaitstud mahutitest võib LNG vabaneda vigastatud mahutitorustikust, ühendusäärikutest, klappidest. Vabanemised läbi vigastatud mahutiseina on väga vähe tõenäolised. Arvestades statistikat ja LNG terminalide ajalugu selgub, et mahuti täieliku purunemise risk on mittearvestatav risk.

LNG mahuti ohualade määramisel arvestatakse, et õnnetus toimub suurima läbimõõduga toruga, mis läbib mahutit ning mis puruneb kui toimub laadimisprotsess kail.

Torustiku täielikul purunemisel tekkivate õnnetusstsenaariumite ohualasi arvestatakse kahes stsenaariumis, juhul kui leke avastatakse koheselt ning rakendub automaatne avariiseiskamissüsteem (ESD) või leke avastatakse hiljem ning avariiseiskamissüsteem rakendadakse manuaalselt.

ESD rakendub automaatselt (ca 90 sekundit). Lekib ca 150 m3 LNG-d ja tekib 1500 m2 lomp;

ESD ei rakendu ning läheb aega ca 10 minutit. Lekib ca 1000 m3 LNG-d ja tekib 10000 m2 lomp.

ESD ei rakendu

Tuleohtlik LNG aurupilv võib levida 776 m kaugusele ning süüteallika olemasolul võib tekkida sähvaktuli (tulekera). Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminal, betoonitehase ja kavandatava LPG terminal. 2 ja 3 alternatiivi korral on ohualas veel ka Katonen Natie. 4 alternatiivi korral on ohualas ka peale eelnevate ka 2 elamut Uusküla tee ääres.

Juhul kui toimub aurupilve plahvatus siis ehitistele ohtlik ülerõhu ala (Ro - 0,03 bar) ulatub kuni 665 m kaugusele. Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminal, betoonitehase ja kavandatava LPG terminal. 2 ja 3 alternatiivi korral on ohualas veel ka Katonen Natie. 4 alternatiivi korral on ohualas ka peale eelnevate lisaks ka Muuga kaubajaam.

LNG lombipõlengu korral tekkiv soojuskiirguse ehitisi ohustav tase (15 kW/m2) ulatub 248 m kaugusele. Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminali kontorihoone. 2 alternatiivi korral on ohualas samuti söeterminali kontorihoone ning ka betoonitehas. 3 alternatiivi korral on ohualas Katonen Natie. 4 alternatiivi korral ei ole teisi ettevõtteid.

Inimeste ohtlik ala (Ro 4 kW/m2) ulatub 464 m kaugusele. Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminali kontorihoone. 2 ja 3 alternatiivi korral on ohualas samuti söeterminali kontorihoone ning ka betoonitehas ja kavandatav LPG terminal. 4 alternatiivi korral on ohualas Katonen Natie.

ESD rakendub

Tõenäoliselt ESD rakendub ning ohualad ja tagajärjed on tunduvalt väiksemad (vt Joonis 19 - Joonis 22)

29

Joonis 19. Täiskaitstud LNG mahuti ohualad (ESD rakendumisel) alt 1




30

Joonis 23. Täiskaitstud LNG mahuti ohualad (ESD ei rakendu) alt 1




31

Tabel 11. LNG mahutiparkides tekkivate võimalike õnnetusstsenaartiumite ohualad ja riskitasemed

Riskiallikas Ohtlik

sündmus Ohtlik

kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m Tõe-

näosus Tähis6 IET VA KK Riskitase Inimesed Ehitised


LNG vaakum-

isoleeritud mahuti

LNG mahuti (500 m3)

BLEVE LNG BLEVE

Soojuskiirgus ja tulekera (lühiajaline)

ning mahuti killud

8 kW/m2 884

37 kW/m2 390 7

8_1 D C B 7D

10 kW/m2 790 8_2 D C B 7D

25 kW/m2 489 8_3 E C B 7E

Tulekera 328 m (r=164 m), kestus 19 sek 8_4 D C B 7D

LNG mahuti (1000) m3

BLEVE LNG BLEVE

Soojuskiirgus ja tulekera (lühiajaline)

ning mahuti killud

8 kW/m2 1100

37 kW/m2 486

7

9_1 D C B 7D

10 kW/m2 985 9_2 D C B 7D

25 kW/m2 609 9_3 E C B 7E

Tulekera 413 m (r=206,5 m), kestus 22

sek 9_4 D C B 7D

LNG mahuti

Suurima torustiku purunemine, mis läheb mahutisse (ESD tõrge)

LNG

Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

1,5 bar - 0,35 bar -

7

10_1 C C B 7C

0,8 bar - 0,17 bar 335 10_2 C C B 7C

0,24 bar - 0,03 bar 665 10_3 C C B 7C

10_4 C C B 7C


Tulekera

LEL - 488 m ja LEL 60% - 776 m

7

11_1 C C B 7C

11_2 C C B 7C

11_3 C C B 7C

11_4 C C B 7C


(keskpikk)

4 kW/m2 464

15 kW/m2 248 7

12_1 C C B 7C

8 kW/m2 335 12_2 C C B 7C

17 kW/m2 233 12_3 C C B 7C

12_4 C B B 7C

LNG mahuti

Suurima torustiku purunemine, mis läheb

LNG Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

1,5 bar - 0,35 bar -

7

13_1 B B B 7B

0,8 bar - 0,17 bar 157 13_2 B B B 7B

0,24 bar - 0,03 bar 325 13_3 B B B 7B


32

Riskiallikas Ohtlik

sündmus Ohtlik

kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m Tõe-



mahutisse (ESD rakendub)

13_4 B B B 7B


Tulekera LEL - 261 m

LEL 60% - 378 m 7

14_1 B B B 7B

14_2 B B B 7B

14_3 B B B 7B

14_4 B B B 7B


(keskpikk)

4 kW/m2 199

15 kW/m2 113 7

15_1 B B B 7B

8 kW/m2 148 15_2 B B B 7B

17 kW/m2 107 15_3 B B B 7B

15_4 B B B 7B

33

Torustik

Prodkutitorustiku andmed erinevatel alternatiividel on toodud Tabel 12.

Tabel 12. Produktitorustiku andmed

Riskiallikas Ohtlik kemikaal Etapp Andmed

Produktitorustik

(punkerdamismahuti –

tanker) LNG 1

Torustiku pikkus:

alt 1 – 491 m; alt 2 – 860 m; alt 3 – 1190 m; alt 4 – 390 m.

Laadimiskiirus 1000 m3/h

Produktitorustik

(mahutipark-tanker) LNG 2

Torustiku pikkus:

alternatiiv 1 – 900 m; alt 2 – 1046 m; alt 3 – 1410 m; alt 4 – 760 m.

Laadimiskiirus 6000 m3/h

Torustikega võib peamisteks halvimateks ohtlikeks sündmusteks olla:

Torustiku leke või täielik purunemine - See võib juhtuda nende vigastamisel löögi (autod, rööbastelt väljasõitnud vagunid, kraanad jms) või nende mehaaniliste rikete tagajärjel.

Aurutagastustorustiku leke või täielik purunemine

Väljavoolanud ohtliku kemikaali õnnetuse stsenaariumid sõltuvad kogusest, keemilistest ja füüsikalistest omadustest ning süttimisallika olemasolust.

Võimalikud järgnevad õnnetused:

Leke ja väljavool (tuleohtliku aurupilve teke ja hajumine keskkonda);


Aurupilve plahvatus/sähvaktuli + lombipõleng/jugatuli.


Peale ja mahalaadimisel käsitlevate halvimate võimalike õnnetuste tõenäosused, tagajärgede raskusastmed ning riskiklassid on toodud Tabel 13. Hindamisel on arvestatud erinevaid Terminali asukohaalternatiive. Õnnetusstsenaariumite tõenäosused on kõikidel asukohaalternatiividel samad, kuid tagajärjed võivad erineda.

Õnnetusstsenaariumi ohuala määramisel arvestatakse, et toimub laadimisprotsess tankerilt. Ohualasi arvestatakse kahes stsenaariumis, juhul kui leke avastatakse koheselt ning rakendub automaatne avariiseiskamissüsteem (ESD) või leke avastatakse hiljem ning avariiseiskamissüsteem raknendadakse manuaalselt.

ESD rakendub automaatselt (ca 90 sekundit). Lekib ca 150 m3 LNG-d ja tekib 1500 m2 lomp;

34

ESD ei rakendu ning läheb aega ca 10 minutit. Lekib ca 1000 m3 LNG-d ja tekib 10000 m2 lomp.

ESD ei rakendu

Tuleohtlik LNG aurupilv võib levida 776 m kaugusele ning süüteallika olemasolul võib tekkida sähvaktuli (tulekera). Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminal, betoonitehase ja kavandatava LPG terminal. 2 ja 3 alternatiivi korral on ohualas veel ka Katonen Natie. 4 alternatiivi korral on ohualas ka peale eelnevate ka 2 elamut Uusküla tee ääres.

Juhul kui toimub aurupilve plahvatus siis ehitistele ohtlik ülerõhu ala (Ro - 0,03 bar) ulatub kuni 665 m kaugusele. Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminal, betoonitehase ja kavandatava LPG terminal. 2 ja 3 alternatiivi korral on ohualas veel ka Katonen Natie. 4 alternatiivi korral on ohualas ka peale eelnevate lisaks ka Muuga kaubajaam.

LNG lombipõlengu korral tekkiv soojuskiirguse ehitisi ohustav tase (15 kW/m2) ulatub 248 m kaugusele. Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminali kontorihoone. 2 alternatiivi korral on ohualas samuti söeterminali kontorihoone ning ka betoonitehas. 3 alternatiivi korral on ohualas Katonen Natie. 4 alternatiivi korral ei ole teisi ettevõtteid.

Inimeste ohtlik ala (Ro 4 kW/m2) ulatub 464 m kaugusele. Alternatiiv 1 korral on ohualas söeterminali kontorihoone. 2 ja 3 alternatiivi korral on ohualas samuti söeterminali kontorihoone ning ka betoonitehas ja kavandatav LPG terminal. 4 alternatiivi korral on ohualas Katonen Natie.

ESD rakendub

Tõenäoliselt ESD rakendub ning ohualad ja tagajärjed on tunduvalt väiksemad (vt Joonis 27-Joonis 30).

35

Joonis 27. LNG produktitorustiku ohualad (ESD rakendub) alt 1




36

Joonis 31. LNG produktitorustiku ohualad (ESD ei rakendu) alt 1




37

Tabel 13. LNG produktitorustikuga tekkivate võimalike õnnetusstsenaartiumite ohualad ja riskitasemed

Riskiallikas Ohtlik

sündmus Ohtlik

kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m Tõe-



Torustik

Torustiku leke (150 m3) kui ESD rakendub

LNG

Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

1,5 bar - 0,35 bar - 6 16_1 B B B 6B

0,8 bar - 0,17 bar 157 6 16_2 B B B 6B

0,24 bar - 0,03 bar 325 6 16_3 B B B 6B

6 16_4 B B B 6B

Sähvaktuli Tulekera (LEL) ja (60%

LEL) 261 m ja 378 m

6 17_1 B B B 6B

6 17_2 B B B 6B

6 17_3 B B B 6B

6 17_4 B B B 6B


(keskpikk)

4 kW/m2 199

15 kW/m2 113

6 18_1 B B B 6B

8 kW/m2 148 6 18_2 B B B 6B

17 kW/m2 107 5 18_3 B B B 5B

6 18_4 B B B 6B

Torustik

Torustiku leke (1000 m3) kui ESD ei rakendu

LNG

Aurupilve plahvatus

Ülerõhk

1,5 bar - 0,35 bar - 7 19_1 C C B 7C

0,8 bar - 0,17 bar 335 7 19_2 C C B 7C

0,24 bar - 0,03 bar 665 7 19_3 C C B 7C

7 19_4 C C B 7C

Sähvaktuli Tulekera (LEL) ja (60%

LEL) 488 m ja 776 m

7 20_1 D C B 7D

7 20_2 D C B 7D

7 20_3 D C B 7D

7 20_4 D C B 7D


(keskpikk)

4 kW/m2 464

15 kW/m2 248

7 21_1 C C B 7C

8 kW/m2 335 7 21_2 C C B 7C

17 kW/m2 233 7 21_3 C C B 7C

7 21_4 C C B 7C


38

Tootmisseadmed

Muud tootmisseadmed, kus võib tekkida õnnetus on toodud Tabel 14.

Tabel 14. Tootmisseadmete andmed

Riskiallikas Ohtlik kemikaal Andmed

LNG aurusti, pumplad,

kompressorid ja muud

seadmed LNG

LNG terminalis võib vabaneda maagasi erinevatest seadmetest. Eelnimetatud kohtadest võib ebasoodsate sündmuste tagajärjel keskkonda sattuda suur hulk veeldatud gaasi aure. Vastavalt LNG terminali kavandatud kirjeldusele paigaldatakse gaasianalüsaatorid, mis plahvatusohtliku kontsentratsiooni tekkimisest teavitavad. Sellega limiteeritakse oluliselt suuremahulise lekke teket.

Erinevate pumpade, aurustite ja kompressorite ja muude tehnoloogiliste sõlmedega toimunud õnnetused ei põhjusta suurõnnetust, vaid on üldiselt lokaalse iseloomuga, mistõttu neid riske ei kaasata esialgsesse riskianalüüsi.

Ettevõtte riskimaatriks ja tõenäolisemad õnnetusstsenaariumid

Allpool esitatud riskimaatriksile on kantud riskianaüüsis käsitletud õnnetusstsenaariumid,

arvestades õnnetuse toimumise tõenäosuse ja võimalike õnnetuse väljundi tagajärgedega.

Üldiselt on suurõnnetuse tekkimine LNG terminalis väga väike, mida toetab ka LNG terminalide käitamise ajalugu.

39

Tõen

äosu

s 1

2

3

4

5

6

4_1; 4_2; 4_3; 4_4; 16_1; 16_2;

16_3; 16_4; 17_1; 17_2; 17_3;

17_4; 18_1; 18_2; 18_4;

2_1; 2_2; 2_3; 2_4; 3_1; 3_2; 3_3;

3_4; 18_3; 1_1; 1_2; 1_3; 1_4;

7

7_4; 13_1; 13_2; 13_3; 13_4;

14_1; 14_2; 14_3; 14_4; 15_1;

15_2; 15_3; 15_4;

5_1; 5_2; 5_3; 5_4; 6_1; 6_2; 6_3;

6_4; 7_1; 7_2; 7_3; 10_1; 10_2; 10_3;

10_4; 11_1; 11_2; 11_3; 11_4; 12_1;

12_2; 12_3; 12_4; 19_1; 19_2; 19_3;

19_4; 21_1; 21_2; 21_3; 21_4;

8_1; 8_2; 8_4; 9_1; 9_2;

9_4; 20_1; 20_2; 20_3;

20_4;

8_3; 9_3;

A

Vähe tähtis (puudub)

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

E

Katastroofiline

Tagajärgede raskusaste

Joonis 35. Riskiamaatriks

40

Ettevõtte välised õnnetusstsenaariumid

Õnnetused, mis kaasnevad LNG terminalist väljaspool käitise territooriumi on põhiliselt seotud transpordiga nii maismaal kui ka merel.

Meretransport Maksimaalselt võetakse vastu kuni 75 tankerit aastas ning ümberlaaditakse kuni 100 punkerduslaeva. Mõnevõrra suureneb Muuga sadama akvatooriumis liiklus.

Transport, mis on väljaspool sadama akvatooriumit on reguleeritud muude dokumentidega ning nende riske hinnatakse hädaolukorra seaduse raames, mille eest vastutavad pädevad ametid.

Akvatooriumis toimuvad õnnetused võivad toimuda peamiselt laadimisel ja lossimisel. Võimalikud on ka õnnetused navigeerimisel akvatooriumis.

LNG tankeri (kuni 266 000 m3) kokkupõrge:

Muuga sadamas teise laevaga;

kaiga.

Punkerduslaeva (kuni 3000 m3) kokkupõrge:

Muuga sadamas teise laevaga või punkerdamisel olema laevaga;

kaiga.

Nende ohtlike sündmuste võimalikud algpõhjused võivad olla keerulised manööverdamise tingimused (halvad ilmastikutingimused, jää), tehniline rike ja inimlik eksimus. Vähe tõenäoline on, et kokkupõrke tulemusel kaiga lekib LNG merre, sest LNG tankerid on topeltkorpusega.

Üldiselt on väga vähetõenäolised kokkupõrked ka teiste alustega, sest akvatooriumis on väike sõidukiirus ning transpordiliiklus on reguleeritud.

Peamiselt võib toimuda õnnetused laadimistoimingutel, mida on käsitletud teises peatükis ning arvestatakse, et tegemist on ettevõtte sisese õnnetusstsenaariumiga. LNG leke võib aset leida ühendusvoolikute purunemisel merel punkerdamise ajal (vt 2.1.1.1).

Maismaatransport

LNG autotranspordi riskid

Maksimaalselt laaditakse aastas 4000 veokit, mis on ca 10-11 paakautot päevas. Autotransport võib toimuda nii sadama sees kui ka väljapoole sadamat. Kuid põhiliselt teenindavad LNG veokid erinevatel kaidel olevaid laevu.

Autotranspordil on võimalike suurõnnetuste tõenäolisemad algsündmused järgmised:

kokkupõrge teise liiklusvahendiga;

väljasõit teelt ja kokkupõrge teeäärse rajatisega;

kokkupõrge raudteeveeremiga raudteeülesõidukohal;

41

paakauto tehniline rike;

hooletus ja inimlik eksimus;

ekstreemsed ilmastikutingimused.

Eestis on juhtunud LNG veokiga õnnetus. 31.03.2010 sõitis Jõhvi-Tartu mnt 76 km välja 19 t LNG-d vedanud veok. Plahvatusohu tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud ning päästetööd kestsid ööpäeva8. Päästetööd lõppesid sellega, et kraavi sõitnud veok tõsteti tagasi maanteele ning sõit jätkus sihtkohta Poola.

LNG maismaatranspordil raskemate tagajärgede õnnetus on BLEVE. Kuigi LNG BLEVE on üldiselt väga harv nähtus, tuleb sellise võimalusega ikkagi arvestada. Maismaatranspordil on toimunud LNG õnnetusi küll, kuid nende õnnetuste eskaleerumist BLEVE-ks on toimunud 2 korda. Mõlemad õnnetused on juhtunud Hispaanias aastal 2011 Murcias [6] ja 2002 Tivissas. Mõlema õnnetuse korral toimus avarii ning LNG veok sattus põlengusse. BLEVE tekkis vastavalt Murcias 20 min ja Tivissas 71 min jooksul. Õnnetuse tagajärjed olid väga rasked, kuid inimesed BLEVE tagajärjel ei hukkunud, sest toimus ohualast õigeaegne evakueerimine, mis päästis elusid. Õnnetuse analüüs näitas, et LNG veokid olid üheseinalised, mis on tunduvalt vähem vastupidavamad soojuskiirgusele kui näiteks vaakumisoleeritud veokid [7, p. 124].

Arvestades halvimat võimalikku olukorda, siis on LNG veoki BLEVE ohualad järgmised:

Tabel 15. LNG veoki BLEVE ohualad

Riskiallikas Ohtlik

sündmus Ohtlik

kemikaal


Ohtlik väljund

Ohualad, m

Inimesed Ehitised


Veok (56 m3)

Veoki BLEVE

LNG BLEVE



killud

8 kW/m2 439

37 kW/m2 195 10 kW/m2 393

25 kW/m2 243

Tulekera 158 m (r=79 m), kestus 11 sek

Tagajärgede raskusaste sõltub asukohast, kuid juhul kui toimub LNG paakauto BLEVE siis vähemalt 50% kaitsmata inimestest hukkub 79 m raadiuses. LNG veoki BLEVE võib põhjustada ka sekundaarseid põlenguid ning raskeid tagajärgi laialilenduvatest paakauto mahuti kildudest. 439 m raadiuses võivad saada kaitsmata inimesed erineva raskusastmega põletushaavu. Tulekera raadiuses võivad inimesed hukkuda.

Muuga sadamas intensiivistub mõnel määral ohtlike autovedude transport. Trassivariantide valimisel tuleb arvestada, et vältida tuleb samatasandlikke ristmikke ja ülesõite. Juhul kui see ei ole võimalik siis võimalusel kasutada leevendavaid meetmeid.

LNG maismaatranspordil on soovitatav kasutada vaakumisoleeritud topelt seinaga paakautosi. Need on tunduvalt ohutumad ja kui peakski LNG paakauto sattuma intensiivsesse põlengusse on BLEVE tekkimine raskendatud ning aeglasem.

8 http://www.mnt.ee/public/Riskianalyys_Raskete_tagajargedega_onnetus_maanteel_18.06.13_0230.pdf

42

Maanteetranspordi ohutuse tagamiseks tuleb tähelepanu pöörata ohutute marsruutide valikul ning inimfaktoriga arvestamisel. Ülimalt oluline on järgida rahvusvahelisi ohtlike veoste autoveo eeskirju9.

Eestisisest ohtlike ainete vedamist reguleerib EV määrus „Ohtlike veoste autoveo eeskiri“ koos lisadega, mis on kooskõlas rahvusvahelise maanteeveo (ADR) nõuetega. Kauba saatja peab kindlustama, et ohtlikud veosed on ADR nõuete kohaselt klassifitseeritud ja veoks lubatud.

9 Veeldatud maagaasi maanteetranspordi riskid ja päästetööde analüüs Kasepää valla gaasiveoki avarii näitel. Margo Klaos (Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor), Kuido Kriisa (Lõuna-Eesti Päästekeskuse planeerimisbüroo juhataja). Sisekaitseakadeemia toimetised 2010 (9), Tallinn.

43

Järeldused ja soovitused

Kavandatav LNG terminal hakkab käitlema suures koguses veeldatud maagaasi. Selle tõttu on kavandatav terminal A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

LNG ei ole keskkonnaohtlik kemikaal ning vabanemisel keskkonda ei tekita keskkonnareostust.

Kõige raskemate tagajärgedega suurõnnetuse riskiallikad on LNG mahutid ja produktitorustik (terminal-kai). Raskeimate tagajärgedega suurõnnetus on LNG punkerdusmahuti BLEVE ning LNG produktitorustiku purunemisel tekkiv aurupilve plahvatus ja/või sähvaktuli. Punkerdusmahuti BLEVE korral võivad soojuskiirguse tagajärjed inimestele kanduda 1000 m3 mahutite puhul 1100 m ja 500 m3 mahutite puhul 884 m kaugusele. Ehitised on ohustatud 1000 m3 mahutite puhul 486 m ja 500 m3 mahutite puhul 390 m kaugusel.

LNG käitlemise üks tõenäolisemaid suurõnnetusi võib toimuda produktitorustikuga. Õnnetuse ohuala võib ulatuda 816 m kaugusele.

Asukohaalternatiivide võrdlemisel on eelistatud asukohad 1, 2 ja 3, sest nende puhul ei jää võimalikku ohualasse elamualasid. Asukohaalternatiivi 4 korral ulatub inimesi ohustav soojuskiirguse ohuala 5 elamuni Uusküla ja Nuudi tee ääres.

Kõikide asukoha alternatiivide korral jääb ohualadesse teisi ettevõtteid. Mõnevõrra vähem ettevõtteid on asukoha alternatiiv 1 korral, kuhu ohualasse jääb ainult söeterminal.

Mõnevõrra raskemad tagajärjed on asukoha alternatiiv 2 ja 4 korral. Asukoha alternatiiv 2 korral on mõlema mahuti 500 m3 kui ka 1000 m3 BLEVE korral ehitiste ohustavas alas LPG terminal, kus võib tekkida uusi ohtlikke sündmusi. Asukoha alternatiiv 4 korral on ohualas Muuga kaubajaam, kus võib samuti toimuda uusi ohtlikke sündmusi, sest seal seisavad erinevad ohtlikud kaubad.

Risk kohalikele elanikele tekib eelkõige transpordist LNG veokitega väljapoole sadama ala. Raskemate tagajärgedega õnnetus on veoki BLEVE, mille korral on inimesed ohustatud 439 m raadiuses ning ehitised 195 m raadiuses.

Soovitused:

Tuleb välja töötada LNG punkerdamislaevade ja –autode regulatsioon, protseduurid,

juhised (check-list) ning koolitada punkerdusmeeskonna töötajaid.

LNG maismaatranspordil on soovitatav kasutada vaakumisoleeritud topelt seinaga

paakautosi, et vähendada BLEVE võimalikkust.

Projekteerimise etapis on soovitatav koostada HAZOP ohu- ja toimuvusuuring, mis

tuvastab välja kõikvõimalikud protsessi, süsteemi ja protseduuri tõrked ning nende

põhjused ja tagajärjed.

Tagajärgede leevendamiseks tuleb mahutipargi alad ümbritseda vallitusalaga, kus saab

välja lekkinud LNG suunata kogusmibasseinidesse.

44

Trassivariantide valimisel Muuga sadamas tuleb vältida samatasandlikke ristmikke ja

ülesõite (Muuga sadama riskianalüüsisi järeldus). Juhul kui see ei ole võimalik siis

võimalusel kasutada leevendavaid meetmeid.

45

Kavandatavad kaitsemeetmed

Järgnevad kaitsemeetmed, mida kavatsetakse kasutusele võtta LNG terminalis on võetud lähteülesandest. Kõik meetmed vastavad parimale võimalikule tehnikale.

Integreeritud juhtimissüsteem

Integreeritud juhtimissüsteemi määratletakse kui täielikult integreeritud juhtimis-ja ohutussüsteemi, mis koosneb tehnoloogilise protsessi juhtimissüsteemist ja spetsiaalsest ohutuse kontrollsüsteemist, mis hõlmab tulekahju ja gaasi süsteemi ja avariiseiskamise süsteemi. Need süsteemid piiravad ja hoiavad ära hermeetilisuse kao ning vähendavad seega keskkonnamõju. Integreeritud juhtimissüsteem hõlmab seadmeid, tarkvara, dokumentatsiooni, inseneri-ja projektijuhtimist jne ning tagab Terminali tehnoloogilise protsessi juhtimise, ohutuse jälgimise, tulekahju ja gaasi süsteemi ning avariiseiskamise toimimise. Jälgimise ja kontrollimise keskseks elemendiks on tehnoloogiliste protsessi juhtimissüsteem, millega suhtlevad kõik integreeritud juhtimissüsteemi elemendid, sealhulgas alamsüsteemid. Ohutuse kontrollsüsteem hõlmab tulekahju ja gaasi süsteemi ja avariiseiskamissüsteemi, mis täidavad kriitiliste olukordade ja ohutuse haldamise funktsioone. Ühtse juhtimiskeskkonna tagamiseks ning kõikidest tehnoloogilistest protsessidest ja seadmete talitlusest ülevaate saamiseks peavad süsteemid olema integreeritud. Süsteemi peavad olema integreeritud ka kolmandate osapoolte poolt tarnitud süsteemid, sealhulgas masinate või eriseadmete paketid. Integreeritud juhtimissüsteem peab olema maksimaalselt „Avatud“ süsteem, mis kasutab tööstusharu standardset riist-ja tarkvara ning arvestab eelkõige alljärgnevaga:

Edasine täiustamine ja laienemine;

Ühilduvus kolmanda osapoole süsteemidega, nii olemasolevate kui ka tulevaste

süsteemidega;

Hooldus ja vahetatavus;

Süsteemi kogumaksumus ja hooldusmaksumus;

Koolitus ja kasutatavus.

Integreeritud juhtimissüsteem peab olema geograafiliselt hajutatud, kusjuures operaatori jaamad ja abihooned, andmepank ja arvutiriistvara asuvad tsentraalse teenindushoone tsentraalses juhtimisruumis ning juhtimissüsteemid ja andmekogumissüsteemid asuvad kohalike seadmete ruumis ja sadamakai jälgimise hoones. Kohalike seadmete jälgimise ruum peab asuma eraldi, et tagada täielik juhtimise ja ohutuse kaitse tsentraalse juhtimisruumiga sideme kaotamisel. Tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteem

46

Seadmete töötamist (sh veeldatud maagaasi lossimist ja maagaasi väljastamist) jälgitakse ja kontrollitakse tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemi abil. Süsteem peab olema projekteeritud võimalikult „tõrkekindlana“ ning peab tagama kõrge automatiseerimistaseme. Tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemil on alljärgnev funktsionaalsus:

Operaatori kasutajaliides seadmete kaugjuhtimiseks ja kontrollimiseks;

Kõikide häirete, tehnoloogiliste protsesside ja lisaseadmete kuvamine ja tehnoloogilise

protsessi muutujate registreerimine (reaalajas ja trendina);

Seadmete juhtimise ja jälgimise kõrge automatiseerimisaste;

Automatiseeritud jadajuhtimise, ajaliselt planeeritud ja loogilise kontrollimise

funktsioonid.

Tehnoloogilises protsessis tekkivad häired peavad olema hallatavad tehnoloogilise juhtimissüsteemi abil. Tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteem peab võimaldama peamiste tegevusandmete allalaadimist, nagu näiteks pöörlevate seadmete käivitamiste/peatamiste arv ja töötundide arv, et võimaldada seadmete haldamise süsteemil planeerida kontrollimis- ja hooldamistegevusi.

Ohutuse kontrollsüsteem Ohutuse kontrollsüsteem peab põhinema hajutatud arhitektuuril, koos süsteemi ruumidega, mis asuvad tsentraalses juhtimisruumis, kohalike seadmete ruumis ja sadamakai jälgimise hoones. Ohutuse kontrollsüsteemi hajutatud arhitektuur peab olema varundatud ning sisaldama turvalist arvutivõrku, mis on sertifitseeritud vastavalt tunnustatud standardile. Ohutuse kontrollsüsteemi ja tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemi vaheline sideliides peab olema ühendatud varundatud sideliinide kaudu, mis tulevad tsentraalses juhtimisruumis asuvatest ohutuse kontrollsüsteemi ruumidest. Ohutuse kontrollsüsteem ühendatakse tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemiga varundatud võrgulüüsi kaudu. Tehniline konfiguratsioon, sündmuste salvestamise järjekord ja diagnostiline teave peab olema kättesaadav integreeritud juhtimissüsteemi spetsiaalses tööjaamas. Ohutuse kontrollsüsteemi põhifunktsioonid on:

Tuvastamisseadmetelt saadud teabe jälgimine, kogumine ja kuvamine;

Välistemperatuuri, tuule kiiruse ja tuule suunaga seotud teabe jälgimine, kogumine ja

kuvamine;

Hermeetilisuse kao, mis võib põhjustada veeldatud maagaasi ja maagaasi lekkeid, või

tulekahju kindlakstegemine,.

Kaitseseadmete ja abiseadmete jälgimine ja kontrollimine;

Operaatori teavitamine mistahes vahejuhtumist;

Sobivate kaitseseadmete automaatne aktiveerimine;

Tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemi teavitamine avariiseiskamissüsteemi

aktiveerimisest.

47

Avariimeeskonna tegevuse koordineerimiseks avariiolukorras tuleb juhtimisruumi lähedal asuvasse koosolekuruumi paigaldada avariiolukorra juhtimispult. Avariiseiskamissüsteem Avariiseiskamissüsteem peab olema tõrkekindel süsteem, mis tagab suurema töökindluse vastavalt TÜV standardile, mis on sertifitseeritud vastavalt DIN V 19250 standardi 7 SIL 3 riskiklassile või sellega ekvivalentse standardiga. Avariiseiskamissüsteem peab olema riistvaraline ning see aktiveeritakse ainult avariiseiskamissüsteemi survenuppudele käsitsi vajutamisega või ohutuse juhtimissüsteemi väljundite aktiveerimise kaudu. Terminalil peab tsentraalses juhtimisruumis spetsiaalsel avariiseiskamissüsteemi olekupaneelil olema vähemalt 4 avariiseiskamistaset:

Avariiseiskamissüsteem 1: veeldatud maagaasi tankeri lossimise peatamine (ajastus

tüüpiliselt 15-60 sekundit);

Avariiseiskamissüsteem 2: sadamakai torustiku ajutine sulgemine (ajastus: 5 sekundit);

Avariiseiskamissüsteem 3: maagaasi väljastamise peatamine (ajastus: 30-60 sekundit);

Avariiseiskamissüsteem 4: Terminali üldine seiskamine (= kombinatsioon ASS 1 ja 3).

Tulekahju ja gaasi tuvastamissüsteem Tulekahju ja gaasi tuvastamissüsteemi eesmärgiks on alljärgnevate põhifunktsioonide täitmine:

Häirete ja kuvamise selektiivne käivitamine juhtimisruumis ja seadmete aladel;

Vajadusel kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimissüsteem automaatne

sulgemine;

Tulekustutusseadmete (näiteks tuletõrjevee jahutussüsteemi) manuaalne

aktiveerimine.

Terminal peab olema jaotatud mitmesse tuletõrjetsooni. Tulekahju ja gaasi tuvastamissüsteemi peab paigaldama hoones asuvate akutoitega varundatud kontrollerite abil. Süsteem peab kasutama avariiseiskamissüsteemiga identset riistvara, kuid peab olema sellest täielikult eraldatud. Üldiselt peavad kõik sisendid olema „tõrkekindlad“. Integreeritud juhtimissüsteemi ja tulekahju ja gaasi tuvastamissüsteemi vaheline võrguühendus peab olema varundatud. Toote kvaliteedi jälgimisseadmed Veeldatud maagaasi ja maagaasi voogude täpne analüüs on vajalik magistraalvõrku suunatava gaasi kvaliteedinõuete tagamiseks. Sadamakaile tuleb paigaldada online analüsaator, mis võimaldab kontrollida lastikirja ning tagab veeldatud maagaasi hoiumahutite nõuetekohase täitmise (kas ülalt või alt). Osana kõrgsurve mõõtesüsteemist kontrollivad kaks (töös/ootel) online analüsaatorit võrku suunatava gaasi täpseid omadusi ning arvutavad võrku suunatud

48

maagaasi energiakoguse. Strateegilistes kohtadest on võimalik ka veeldatud maagaasist käsitsi proovivõtt. Analüüs teostatakse tavapäraselt väljaspool Terminali kolmanda osapoole laboratooriumis või kasutatakse mõõtealas asuvat ooterežiimis analüsaatorit. Sissetungi tuvastamise süsteem Lisaks ohutusele on LNG terminali töötamise seisukohast oluline ka turvalisus. Volituseta isikute sissepääsu takistamiseks ümbritsetakse Terminal aiaga ning kontrollitavate juurdepääsu kohtadega. Sissetungi tuvastamise süsteem jälgib keelatud alasid ning teavitab tsentraalses juhtimisruumis olevat operaatorit ja väravamajas asuvat turvameeskonda mistahes volituseta sissetungist. Videojälgimise süsteem Statsionaarsete ning pöördkaameratega videojälgimissüsteem paigaldatakse piki Terminali aeda ning erinevatesse strateegilistesse kohtadesse, nagu näiteks:

Tehnoloogilise protsessi ja torude kollektorite alade ülevaatekohad;

Mahutite katused;

Sadamakai keskplatvorm;

Väljaspool maa-ala olevad torujuhtmed;

keemisaurude kompressori katte sisemus ja kõrgsurvepumpade ja aurutite ala

ülevaatekohad;

Väravate läheduses ning avaliku ala poole suunatud aia sektsioonid:

Videojälgimise süsteemi saab kasutada nii terminali tegevuse jälgimiseks kui ka sissetungi tuvastamissüsteemina. Häired aktiveerivad automaatselt sissetungile reageerinud alale kõige lähemad kaamerad, kaamerad, mille pilt kuvatakse tsentraalses juhtimisruumis ning võimaldavad operaatoril saada häire korral Terminali kriitilistest aladest selge ülevaate.

Tulekustutus

Terminali kõikidele aladele, sealhulgas sadamakaidele, tuleb tagada piisavas koguses ja piisava survega tulekustutusvesi. Terminali muutmiseks vähemsõltuvaks tsentraalsest veevarustusest, suurendada tippvõimsust ning vältida Terminalis merevee varast kasutuselevõttu ning kasutada spetsiaalset magevee mahutit, mille maht on võimaliku õnnetuse laienemise takistamiseks piisav 2-tunniseks autonoomseks tulekustutamiseks maksimaalsetel voolukiirustel. Kasutada ka mitmesuguseid dubleeritud seadmeid. Tulekustutusvee süsteemi kontseptsiooni ja detailsema projektlahenduse elluviimisel peab Terminali omanik arvestama muuhulgas alljärgnevaga:

Terminali mistahes juhuslikus punktis peab tulekustutusvee surve olema vähemalt 10

baari.

49

Maksimaalse vajaliku veekogusega, mis on vajalik erinevate süsteemide, nagu näiteks

jahutussüsteem, veekardinate süsteem, jne., üheaegseks usaldusväärseks

kasutamiseks.

Tuletõrjevee süsteemid peavad normaaltingimustes olema täidetud mageveega

(joogiveega või tehnilise veega) ja survestatud (surve säilituspumpade abil). Seda saab

kasutada ka süsteemi osade katsetamiseks, harjutamiseks ning sündmustele esmaseks

reageerimiseks.

Tulekustutusvee jaotussüsteem peab olema paigutatud nii, et see võimaldaks sõltumatutes sektsioonides loogilist jaotust, arvestades võimalikku purunemist ja/või hooldustööde teostamist. Terminali alad jaotatakse erinevatesse tuletõrjetsoonidesse, et võimaldada tulekustutusvee individuaalset kasutamist ning vähendada Terminali üldist tuletõrjevee vajadust. Tulekustutusvee pumpamiseks kasutatakse 100% ulatuses elektrilisi tulekustutusvee pumpasid. Surve säilitamispumbad peavad tagama tuletõrjevee süsteemis pideva piisava surve. Lisaks elektripumpadele tagatakse kustutus-ja jahutusvee saamine dubleerivate merevee pumpade abil. Elektripumbad käivituvad automaatselt pärast kinnitatud tuletõrjehäiret või tuletõrjevee süsteemis madala surve tuvastamist. Dubleerivad merevee pumbad käivituvad automaatselt pärast elektritoite riket (või pärast tuletõrjevee süsteemi madalat survet). Tulekustutusvee tegelik kasutamine Terminali tuletõrjetsoonides sõltub käsitsi (operaatori) sekkumisest. Süsteemi edasise töökindluse suurendamiseks teostatakse siirdeühendused (ventiilid on tavaolukorras suletud) lähedalasuvate rajatiste tuletõrjevee torustikuga. Hüdrandid ja käsijuhtimisega veekahurid tuleb paigutada alale, millel tulekahju korral tõuseks soojuskiirgus üle 3 kW/m². Terminali mistahes asukohas peab kättesaadava tuletõrjevee kogus olema vähemalt 360 m³/tunnis, samaaegselt töötab 3 hüdranti, igaüks võimsusega 120 m³/tunnis ning dünaamilise survega 10 baari. Kaitstud asukohas (või kaugjuhtimisega) asuvate veekahurite, jahutussüsteemide ja veekardinate ventiilid aktiveeritakse tsentraalsest juhtimisruumist. Külmumise, pihustusotsikute ummistumise ja torujuhtmete sisemise korrosiooni ärahoidmiseks rakendada spetsiaalseid ettevaatusabinõusid. Sadamakai alal10 Tulekustutusvee torustik (sh isoleerivaid ventiilid, hüdrandid ja kinnitatud veekahurid) peab olema tootlikkusega ca 800-1000 m³/tunnis (ühe kaikohaga). Kahe kaikohaga olukorras on vajalik mõnevõrra suurem veekogus, kuid see määratakse kindlaks täpsema riskianalüüsiga. Tüüpilise veeldatud maagaasi kail on kaks (kaugjuhitavat) kõrgendatud vee-(/vahu) kahurit, sageli on kai varustatud kolmanda, madalal asuva kinnitatud veekahuriga, mis katab madalama kollektori kõrgendused, lisaks sellele jahutusvee a) laadimistugede tõusutorudele, b) läbikäigu struktuurile ja c) tühjendustrumlile, kui see on paigaldatud sadamakaile.

10 Antud alalõigus tuginetakse väljaandele „Marine Terminal Fore Protection and Emergency Evacuation Table 3.2 for deep sea berth as well as ISGOTT 5th Edition“

50

Üks tõstetud veekahuritest on võimeline katma veeldatud maagaasi tankeri keskosa kollektori ala, et osutada laevale kaldaabi. 250 m³/tunnise võimsusega veekahur, mida on täiendatud jahutuselementidega, peab tagama veeldatud maagaasi tankeri normaalse sildumise eeldatavate tulekahjustsenaariumide puhul. Hüdrandid paigaldatakse tugipukkidele paigaldatud tulekustutusvee torustikule. Iga kaikoha laeva/kalda ühenduse kaudu saavad puksiirid suurendada olemasoleva tulekustutusvee mahtusid terminali veepiiril (ning isegi dubleerida kaldal asuvaid süsteeme). Samuti on paigaldatud 6 kg raskused kaasaskantavad ja 55 kg raskused ratastel tulekustutid (kuivakemikaaliga). Rahvusvaheline (üleminek) 63 mm (2,5 tolli) kalda ja laeva tuletõrjevee ühendus tulekustutusvee pumpamiseks laeva tulekustutusvee torustikku ja vastupidi. Tühjade sildumispuksiiridega saab samuti suurendada sadamakail asuvat tulekustutusvee torustiku süsteemi võimsust. Valikuline vahu/ vee-kahuri kasutamismäär on 3% AR-AFFF ja 6,5 liitrit/minutis/m² kohta eeldades, et ala pindala on 20 m x 30 m. Kasutatav maht 240 m³/tunnis ning vahu kontsentraadi maht on 7 m³. Kasutamisaeg 55 minutit. Tulekustutussüsteemi põhimõtted Tulekustutussüsteem koosneb alljärgnevatest elementidest:

Maa-alune peamine ringmagistraal

Tuletõrjevee pumbajaamad

Kollektorite ruum

Jahutussüsteemid

Veekardina süsteemid

Kõrgkordse kiireltpaisuva vahu süsteemid

Kaugkäivitatavad tulekustutusvee kahurid

Kaugjuhitavad tulekustutusvee kahurid

Tuletõrjelaevade ühendused

ning toimib tihedas koostöös integreeritud juhtsüsteemiga ja eriti tule ja gaasi jälgimis-ja tuvastussüsteemiga. Maaalune peamine ringmagistraal Tulekustutusvesi suunatakse piisavas mahus terminali kõikidesse aladesse, sealhulgas sadamasillale. Ringmagistraali peamisteks komponentideks on:

Torud: maa-alune veetorustik vee juhtimiseks terminali kõikidesse aladesse.

Isoleerimisventiilid: võimaldavad ringmagistraali sulgemist hooldus-ja remonttööde

ajaks ning need paigaldatakse kontrollimiskambritesse või kontrollimisšahtidesse.

Hüdrandid: vee kiireks kättesaamiseks. Hüdrandid asuvad terminali ümbruses

strateegilistes kohtades, tuletõrjeautode liikumisteede ja juurdepääsude läheduses.

Voolikukapid: paigutatud piki veemagistraali ning hüdrantide lähedusse hüdrantidega

ühendatavate voolikute mahutamiseks.

Tuletõrjevee pumbajaam

51

Tuletõrjevesi pumbata1kse piisava survega terminali kõikidesse osadesse, kaasa arvatud kaile. Selleks on pumbajaamad varustatud tavaliselt alljärgnevate seadmetega:

Veemahuti: tavaliselt veemahuti, mis mahutab 2 tunni magevee varu pumba

maksimaalse töökoormuse tagamiseks, mida vajatakse kõige halvima tulekahju

stsenaariumi korral.

Kollektorid ja ventiilid: mis võimaldavad süsteemi osalist isoleerimist hooldustööde

ajal.

Elektripumbad: 2 elektripumpa, mis käivitatakse vee vajaduse korral terminali

mistahes asukohas.

Elektrilised surve säilitamise pumbad : 2 elektripumpa, mis hoiavad süsteemi surve all.

Diislipumbad: 1 diislipump, mis on otseselt ühendatud merevee sissevõtuga

elektripumpade varundamiseks rikke korral või magevee puuduse korral.

Juhtimissüsteem: integreeritud süsteem, mis jälgib ja juhib pumpamissüsteemi

vastavalt erinevatele stsenaariumidele.

Kollektorite ruum Kollektorite ruum paigutatakse ümber terminali, kaitstavate süsteemide ja seadmete lähedusse. Igas kollektori ruumis on süsteemiga seotud isoleerimisventiilid, filtrid ja jahutusventiilid Jahutussüsteem Jahutussüsteem paigaldatakse kõikidele soojuskiirguse eest kaitstavatele seadmetele. Vastav jahutussüsteem aktiveeritakse automaatselt või käsitsi elektrisolenoidi abil vastavalt tule ja gaasi jälgimis-ja tuvastussüsteemi käsklusele. Jahutussüsteemiga kaitstakse tavaliselt elektrilisi trafosid, keemisauru kompressoreid, madal-ja kõrgsurvepumpasid, kondensaatoreid jne. Veekardina süsteemid Veekardina süsteem on väga sarnane jahutussüsteemiga. Sellisel juhul tekitatakse seadmete kaitseks soojuskiirguse eest vee-ekraan. Jahutussüsteemist eristab seda spetsiaalsete pihustite kasutamine. Veekardina süsteemiga kaitstakse tavaliselt mahalaadimiskohta laeva kollektorite ja sadamasilla väljalaadimistorude vahelisel alal. Kõrgkordne kiire paisumisega vahtkustutuse süsteem Kõrgkordse paisumisega vahtkustutuse süsteemi kasutatakse veeldatud maagaasi aurustumise vähendamiseks lekkebasseinides. Kontsentreeritud vaht moodustab kaitsekihi, mis aeglustab lekkebasseinidesse kogunenud veeldatud maagaasi aurustumist. Kaugkäivitatavad tulekustutusvee kahurid

52

Kaugkäivitatavad tulekustutusvee kahureid kasutatakse eelnevalt määratletud alade veega jahutamisel. Neid käivitatakse tavaliselt kaugjuhtimisega ning nad on varustatud veesurvega käitatava võnkesüsteemiga Kaugkäivitatavad tulekustutusvee kahuritega kaitstud ala on tüüpiliselt horisontaalne toruriiul tugiraja ja mahuti vertikaalse toruriiuli vahel. Kaugjuhitavad tulekustutusvee veekahurid Kaugjuhitavad tulekustutusvee veekahureid kasutatakse kindlate alade veega jahutamisel. Neid käivitavad ja juhivad terminali operaatorid. Seda tüüpi kaitsesüsteemi kasutatakse tavaliselt sadamakai kontrolltornis, et katta võimalikult suue sadamakai osa. Tuletõrjelaevade ühendused Võimalusel võib sadamakaile planeerida lisavarundussüsteemina tuletõrjelaevade ühendused. Tulekahju puhkemisel juhul, mil kai ääres ei ole sildunud ühtegi veeldatud maagasi tankerit, ühendatakse pumpamisvõimsusega tuletõrjelaevad peamagistraali võimsuse suurendamiseks. Tööpõhimõte Tuletõrjevee süsteem töötab pärast integreeritud juhtimissüsteem ja tulekahju ja gaasi jälgimis-ja tuvastussüsteemide päringut peamiselt automaatrežiimis. Nende süsteemide peamine ülesanne on:

Ohuandurite teabe jälgimine, kogumine ja kuvamine.

Välistemperatuuriga, tuule kiirusega ja tuule suunaga seotud teabe jälgimine,

kogumine ja kuvamine.

Hermeetilisuse kao tuvastamine, mis viib kaasa tuua veeldatud maagaasi lekke,

maagaasi lekke või tulekahju.

Kaitse-ja abiseadmete jälgimine ja juhtimine.

Operaatori teavitamine mistahes vahejuhtumitest.

Vastavate kaitsesüsteemide automaatne aktiveerimine

Protsessi juhtimissüsteemi teavitamine avariiseiskamise aktiveerimisest.

Vee kättesaadavus Tulekustutusvee peamagistraal on alati täidetud veega. Külmumisriski ärahoidmiseks tuleb valida õige seadmete paigaldussügavus. Abiseadmed, nagu näiteks hüdrandid või väikesed kaevud, mis asuvad maapinnast kõrgemal, on vastupidiselt isetühjenevad või käsitsi tühjendatavad. Komponentide terviklikkuse säilitamiseks on süsteemis tavaliselt mage vett. Selle tagamiseks on ettenähtud magevee mahuti, mis mahutab 2 tunni magevee varu pumba maksimaalse töökoormuse tagamiseks, mida vajatakse halvima tulekahju stsenaariumi korral. Tulekahju laienemise korral toetatakse süsteemi mereveega, kas diiselpumpade või tuletõrjelaevade abil. Pumbad Surve säilitamise pumpasid kasutatakse tavaliselt süsteemi surve all hoidmiseks. Elektripumpasid kasutatakse nende asemel tavaliselt tulekahju korral. Elektripumbad on

53

ettenähtud töötamiseks paralleelselt ning nad tagavad maksimaalse vooluhulga halvima tulekahju stsenaariumi korral, samal ajal kui tavapäraselt töötab pump 50 % võimsusega. Diiselpump, mis tagab 100 % maksimaalsest vooluhulgast, mis on vajalik kõige halvima tulekahju stsenaariumi korra, lülitatakse automaatselt sisse pärast elektripumpade riket või magevee puuduse korral.

54

Lisad

Lisa 1. Ohualade joonised (joonised 3 kuni 34)

55

Kasutatud kirjandus

[1] Päästeamet, „Päästeameti tegevused ruumilises planeerimises. Käsiraamat,“ Tallinn, 2014.

[2] Päästeamet. kriisireguleerimise osakond, „Metoodika. Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja ehitusprojektide heakskiitmise otsuse tegemine,“ Päästeamet, Tallinn, 2012.

[3] Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet, „Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeameti kommentaarid kemikaaliseadusest tuleneva riskianalüüsi kohustuslike osade kohta,“ 2014. [Võrgumaterjal]. Available: http://tja.ee/riskianaluus-2/.

[4] (RIVM), National Institute of Public Health and the Environment, „Reference Manual Bevi Risk Assessments version 3.2.,“ 2009.

[5] OÜ E-Konsult, „Muuga sadama sadamaalal asuvate ettevõtete tegevusega seonduvate riskide hindamine ja summaarne riskianalüüs,“ Tallinn, 2015.

[6] J. M. B. Martinez, LIQUEFIED NATURAL GAS ROAD TANKER EXPLOSION, Fire Officer at Murcia Fire Service & Rescue, 2012.

[7] M-Tech, „Safety Study. Chain analysis: Supplying Flemish ports with LNG as a marine fuel,“ Brüssel, 2012.





Joonis 7. Kai laadimisseadme ohualad (ESD rakendub) alt 1-3

Joonis 8. Kai laadimiseadme ohualad (ESD raknedub) alt 4

Joonis 9. Kai laadimisseadme ohualad (ESD ei rakendu) alt 1-3

Joonis 10. Kai laadimisseadme ohualad (ESD ei rakendu) alt 4

























Documents

Lisa 7.pdf 26630KB 2016-02-22 13:27:37