Nr 12/434 18. detsember 2015 Tasuta

LÜHIDALT LÜHIDALT

Tapa vallavolikogu kinnitas 26. no-vembril toimunud volikogu istungil valla 2016. aasta eelarve.

Esimeses järjekorras võeti arvesse tegevuste ning allasutuste kestvus ja see, et kindlustada lepingutega võetud kohustuste täitmine, aga jäi ka rahalisi vahendeid arengu- ja investeeringute tegemiseks.

Eelnõu esitamise ajaks oli sel-gumata riigieelarvest tasandus- ja toetusfondi kaudu kohalikele oma-valitsustele eraldatavad summad, seega näiteks õpetajate palkadeks ettenähtud summad selguvad tavali-selt lõplikult alles veebruaris. Seniks arvestame selle teadmisega, mis meil on. Detailsemat infot valla eelarve kohta saab valla kodulehelt, rahan-dusministeeriumi koduleheküljel on võimalik võrrelda eelarvet ka teiste omavalitsustega.

Eelarves on võrreldes mullusega hulga muutusi, mida ei ole võimalik leheveergudel piisavalt lahti kirjuta-da, seega piirdun vaid olulisemaga. Laias laastus võib öelda, et valla te-gevustulud kasvavad, tegevuskulud samas vähenevad – seda eelkõige efektiivsema majandamise arvelt. Te-gevuskuludes kasvavad personaliku-lud 3,2 protsenti, mis on arvestades mujal Eestis toimuvat hädavajalik, et meil oleks jätkuvalt tööl head spetsialistid. Õpetajate palgatuluga kaasnev selgub, nagu öeldud, veeb-ruaris ja see saab paika lisaeelarvega.

Eelarves on kirjas ka poole mil-joni euro suurune laen Lehtse keskusehoone ehituseks. Koos uue laenusummaga kasvab arvestuslik võlakoormus 2016. aasta lõpuks 36,0 protsendini lubatavast 60 protsendi-lisest ülemmäärast. 2015. aastal on see 34,2 protsenti.

Investeerimiseks on meil järgmi-sel aastal üle miljoni euro.

Teedele ja tänavatele oleme kavan-danud 120 000, kergliiklustee jätka-misele Õhtu pst ja Paide mnt ristist bensiinijaama poole 180 000 eurot, 15 000 kaasava eelarve projektide finantseerimisse, 20 000 Tapa turu piirdeaia tarvis, 34 000 Jäneda lossi vä-lisrõdu ja veranda säilitamiseks, 22 000 Tapa spordikeskuse saali valgustuse va-hetuseks, 9500 Tapa muusika-j a kuns-tikooli ruumide remondiks, 50 000 invatõstuki rajamiseks ja välispiirete soojustusprojekti koostamiseks Tapa kultuurikojas, 10 000 Jäneda Kooli hoonele soojustusprojekti tegemiseks, 500 000 Lehtse keskusehoone ehita-miseks nii sel kui ka järgmisel aastal. 15 000 Tapa vene põhikooli hoone soojustusprojekti koostamiseks, 30 000 Tapa hooldekodu hoone vä-lispiirete korrastamiseks.

Eelnev loetelu on vaid suurem osa järgmise aasta tegevustest. Pisemad ettevõtmised ei kajastu investeeringutes, vaid on lisatud majanduskuludesse.

Alari Kirt,vallavanem

Märkimisväärse panuse eest liiklus-kasvatuse korraldamisse ja liiklusohu-tuse arendamisse pälvisid Tapa valla inimesed Neeme Külmallik ja Ave Pappe kõrge ohutusalase tunnustuse.

Maanteeameti Ida regioonist tunnustati Neeme Külmallikut osa-ühingust Tapa Autokool liiklusohu-tuse aasta õpetaja tiitliga autokoolide kategoorias. Noorsootöötajate kate-goorias pälvis aasta õpetaja tiitli Ave Pappe Tapa laste- ja noortekeskusest. Liiklusohutuse auhinnad anti üle 10. detsembril Viljandis pärimusmuusika aidas toimunud vastuvõtul. Igal aastal väljaantava liiklusohutuse auhinna eesmärk on avaldada tunnustust isikutele või organisatsioonidele, kelle tegevus on olnud eeskujuks liikluskasvatuse ja liiklusohutuse kor-raldamisel ning ohutu liikluskultuuri propageerimisel. Palju õnne!

Indrek Jurtšenko, kultuurispetsialistJärjekordne aastaring tõmbub koomale – aasta, mil Tapa vald oma tegemistega kindlalt kaardil oli.

Ajal, mil meie peamiseks väl-jakutseks on haldusreform, et tagada parem elukeskkond, suu-rem võimekus ja parem teenus meile kõigile, olete teie olnud ajast ees. Tapa vald on võimekas ja jätkusuutlik omavalitsus ning mul on hea meel, et olete näidanud julgust, vaatate tulevikku ja olete enesekindlad tugeva kogukonnana, kes ei kartnud 2005. aastal esimese omavalitsusena üle maakonna kaotada oma nägu ka Tapa linna, Saksi valla ja Lehtse valla ühinemise järel. Ühinemine on andnud vallale võimaluse rohkem investeerida ja see paistab ka silma. Näiteks Lehtse kultuurimaja põrand sai korda, Tapa linna paigaldati jalgrat-tahoidlad, lasteaia Pisipõnn hoone välisseinad ja sokkel said soojus-tatud, Tapa Jaama pargi rekonst-rueerimistööd on lõpetatud ja palju muid häid asju on tehtud. Teed on asfalteeritud, tänavad valgustatud, torud paigaldatud - elu käib!

Suur Tapa vald püsib kindlalt rajal, ometi muutub temas järje-pidevalt midagi – toimub samm-sammuline areng, püüd parema kogukonna, parema elukeskkonna poole. Siin on aktiivsed inimesed ja seltsid, keda iseloomustab suur

tegutsemistahe, huvi kodukoha loo ja selle väärilise talletamise vastu, harituse ja traditsioonide au sees pidamine ja soov edendada üheskoos kultuuri.

Tapa valla rohked ettevõtmised kannavad sõnumit kogukonna ak-tiivsusest ja elujõulisusest. Kiidusõ-nad on ära teeninud kõik aktiivsed inimesed, kes arendavad kodupaiga kultuuri ja isetegevust, kes üheskoos tegutsemisest rõõmu tunnevad ning seda teistelegi pakuvad. Rõõmu pakkusid rohked üritused, nii kohalik looming kui traditsiooniliseks kuju-nenud sündmused. Eesti talupäevad Jänedal toovad juba üle kahekümne aasta kokku tuhandeid põllumehi ja ka linnakärast põgenevaid linlasi. Nagu juba aastaid tavaks, annavad Jänedal suveüritustele avapaugu aia- ja lillepäevad. Tänavune Priit Pärna Animafilmifestival pööras pilgu maale ning Tapa Vorstifestival on tuurid üles saanud.

Positiivse poole pealt jääb lõppevat aastat meenutama Tapa rahva spordi-lembus ja oma tervisesse suhtumine ning kohalike sportlaste rõõmutegevad tulemused, mis on toonud au ja uhkust kogu maakonnale ja riigile. Liikumis-harrastajana tunnen heameelt Tapa valla rahvajooksul rohkete osalejate üle. Jätkake samas vaimus!

Lõppev aasta oli juubelihõnguline: Jäneda koolimajal täitus 30 aastat,

Jäneda rahvatantsurühm Mõisapii-gad sai 20-aastaseks, Tapa apteek tähistas jaanuaris väärikat 119. sünnipäeva, Tapa vene gümnaa-sium oma 70. juubelit ning Tapa vallal täitus 10 aastat.

Tapa valla puhul on selgelt näha, et mõeldakse objektiivselt, ei puhata loorberitel ning otsitakse võimalusi, kuidas ideid ja unistusi ellu viia. Tunnustan teid ja usun, et julgete edaspidigi mõelda suurelt ja teha teoks unistusi, mida praegu veel unistadagi ei julge.

Soovin teile meelerahu, aega lähedaste keskel, sädet silma-desse, positiivsust ja jõulutunnet südamesse. Häid pühi!

Marko Torm, Lääne-Viru maavanem

Detsembrikuu jooksul on võimalik igal inimesel teha heategu meie endi Tapa lastele! MTÜ TG Lapsevanemad korraldavad annetuskampaania, mille käigus saab osta Meie kauplustes ja Grossi toidupoes pudruhelveste paki ning jätta see kampaaniakorvi või müüja kätte. Kampaania eesmärgiks

on jätkata tasuta hommikupudru pakkumist Tapa gümnaasiumis. Täname ette kõiki inimesi, kes pudrupaki ostmisega aitavad kaasa

tervislikuma ja rõõmsama koolipäeva algusele. MTÜ TG lapsevanemad

Valla 2016. aastaeelarvest

Pudrupaki annetuskampaania!

Uuest aastast ilmuvad valla

ajalehed neljapäeviti

Tugev Tapa vald veab ka maakonda!

Tapakad Neeme Külmallik ja Ave Pappe said kõrge

ohutusalase tunnustuse

Tapa muusika- ja kunstikooli kunstiosakonna õpilased soovivad oma tööde esimese näitusega vallarahvale toredaid pühi ja rõõmsat uut aastat. Kultuurikojas asuvat näitust saab näha jaanuari lõpuni.

Marko Torm

Foto Heiki Vuntus

Postiteenuseid osutav firma Omniva muudab järgmisest aastast aadressita reklaami, mille alla kuuluvad ka Tapa valla ajalehed Sõnumed ja Tapaskije Vesti, kojukandetingimusi ja korda maapiirkondades.

Meie lehti saab nende uute reeg-lite järgi postkastidesse kanda vaid teisipäeviti ja neljapäeviti. Tapa valla ajalehtede toimetamise periood on üldjuhul nädal enne trükkimisele saatmist. Meie lehtedele jääks seega kojukandeks neljapäevane päev, mis iseenesest lugejatele ja kuulutajatele on soodne, sest saab õigel ajal avaldada nädalalõpul toimuvate ürituste infot.

Valmistrükitud ajalehed peavad olema Rakveres Omniva Kande-keskuses kolmapäeviti hiljemalt kell 12. Kui seni oli venekeelse lehe kaastööd vaja saata toimetusse hilje-malt lehe ilmumisele eelneva nädala kolmapäevaks ja eestikeelse lehe materjalid reedeks, siis uuel aastal peavad materjalid olema toimetuses lehtede ilmumise eelneva nädala teisipäevaks ja neljapäevaks. Loo-dame kaastöötegijate ja kirjasaatjate mõistvale suhtumisele.

2016. aasta valla ajalehtede il-mumispäevad on käesoleva ajalehe vahel olevas kalendris märgitud ringidega.

Toimetus soovib lugejatele rahulikke jõule, tujuküllast aasta-vahetust ja elamusi uueks aastaks!

Heiki Vuntus, toimetaja

TAPA VALLA AJALEHTLK 2 18. detsember 2015

Maakonnas valiti 2015. aasta noor-sootöötajaks noortekeskuses Tapa valla noorsootöötaja ning MTÜ Tapa Lastekaitse Ühingu juhatuse esimees Ave Pappe. Avet tunnustas ka Noorsootöötajate kategoorias aasta õpetaja tiitliga Maanteeameti Ida regioon. Ave poolt nõustatav Tapa Valla Noortekogu tunnistati tänavu maakonna parimaks noorte poolt juhitud noorteorganisatsioo-niks.

Ave on olnud ka 2007. aastal maakonna parim noorsootöötaja. Seega tänavused tunnustused on vaid kinnitus tema heast tööst läbi aastate. Siinkohal toome ära mõned olulised märksõnad, millega ta tege-leb, mida tegelikkuses paljud ei tea.

Tänavused tunnustused on vaid osa sellest, mida ta igapäevaselt teeb. Tapa vallavalitsus, kes noorsootööd vallas koordineerib, on õnnelik ja Avele tänulik, et ta töölaagreid juhen-dab, kirjutab oskuslikult iga-aastaselt projekte ning arvukalt projektide läbiviimiseks rahataotlusi (seda eriti viimasel 3–4 aastal), nõustab noori karjäärialaselt ja ka nö “vanema õena”, pakub oma ühingus tööpäe-viti ja koolivaheaegadel “peavarju” noortele, kes koolist tulevad, korral-dab ühingumajas Kooli 24 huviringe ja üritusi, seda ka väljaspool maja ja ülevallaliselt, juhendab töölaagreid, aitab vallal noorsootööalaseid kü-sitlusi teha, Ave on ka vallapoolne noortekogu mentor. Eespoolöeldule lisame ka sümbioosprojektid, kus Ave on taotlenud raha valla noortele ja valla teistelegi noorte huviringide-le, kes omakorda on seda projekti-

põhiselt taotlenud Tapa Lastekaitse Ühingult.

Tema tegevusvälja jäävad samuti noored, kes vajavad eriabi, olgu nen-deks NEET noored või noored, kes on eluraskustesse sattunud. Kui rää-kida ainult rahataotlustest, siis 2015. aastal on ta suutnud noorsootööte-gevusse, mille tema ühing tegeleb, juurde saada ligi 20 000 eurot, kuid selle summa taga on kümmekond suurt ja erinevat väga sisukat projekt, mis tuleb ka läbi viia. Ohutusteema valdkonnast tuleb tänavu välja tuua Tapa vallas Ave poolt juhendatud noorte poolt 125 helkuri jagamist, mille eesmärgiks oli muuta meie liiklus tänavatel ohutumaks.

Tõsi ta on, et see on Eestis noorsootöö tegelik argipäev, sest

raha kunagi ei jätku ja kõik noor-sootöötajad Eestis kirjutavad rahataotlusi, et tegevused paremini toimiks. Saab ka ilma, aga sooviks ju alati paremini, seepärast pühen-dabki Ave väga palju aega projek-tidele, ta mõtleb noortele ja nende tulevikule. Kuid siiski, seda kõike teeb paljuski üks inimene ja see on märkimis- ning imetlusväärne.

Kui Avel on vaba aeg, siis ta laulab segakooris Leetar, aitab kooritegevust organiseerida ka muus plaanis, lisaks mängib ka akordioni.

Suur tänu Sulle, Ave, Sinu panuse eest Tapa valla noorsootöösse!

Indrek Jurtšenko,kultuurispetsialist

Novembri alguses toimus Tapa Noortekogu ja Viljandimaa Noorte-kogu järjekordne kohtumine Tapal, mis oli SA Archimedes Noorte-agentuuri poolt rahastatud projekti raames kolmas kohtumine.

Igal kohtumisel on olnud ees-märgiks noore inimese arendamine ja julgustamine, et kaasa rääkida ja oma mõtteid avaldada kohaliku elu paremaks muutmisel. Sel korral said noored kaardi abil otsida Tapa linnast punkte, kus seisis inimene, kellel olid paberi peal küsimused, millele noorte grupp vastama pidi. Nii käidi läbi viis erinevat punkti, kust koguti kokku helkurid ja hil-jem küsimustele vastamise põhjal sai ka pingerida loodud. Küsimusi oli erinevatest valdkondadest ning paljud teemad puudutasid just neid teadmisi, mis eelnevatel kokkusaa-mistel saadud oli. Eesmärk ikka see, et teadmised paremini kinnistuks.

Peale helkurijahti said noored

teadmisi, kuidas ja kui kõrgele helkur kinnitatakse, kui kaugelt auto pimedal ajal liiklejat teel märkab jne. Lõpuks läksid noored helkureid jagama ning üllatuseks oli see, et väga kiiresti jaotati laiali 125 helkurit. Noored olid rõõmsad, sest tegevus oli aktiivne ja suhelda sai paljude erinevate inimestega. Reede õhtusse mahtus veel Pille Kriisa koolitus ja öökino.

Järgmisel hommikul kohtusime Ukraina Seltsiga, kus noored said vaadata millised näevad välja Uk-raina erinevad rahvariided, kuulata milliseid rahvalaule lauldakse ja milliseid tantse tantsitakse. Mui-dugi tahtsid meie aktiivsed noored ka ise koos ukrainlastega laulda ja tantsusamme õppida, ning mis saaks veel toredam olla, kui noored ise avaldavad soovi osaleda. Koos lauldi üks eestikeelne laul ning prooviti tantsida päris mitut Ukrai-na rahvatantsu. Lõpuks soovisid ka

meie noored laulda Ukrainlastele ühe eesti laulu, milleks sel korral oli „Kaugel külas“. Noored said suure aplausi osaliseks.

Edasi läks meie tee juba Tapa vallavalitsusse, kus meid ootas vallavanem Alari Kirt. Noored said palju põnevat meie valla kohta teada ning samas said esitada ka küsimusi vallavanemale. Meie ürituse lõpetas aga Tapa noorte ette valmistatud ekskursioon Tapa linnas, kus me külastasime veel noortekeskust, Tapa gümnaasiu-mi ja rauteejaama juures seisvat vana vedurit. Tegevusi oli palju ning need kaks päeva olid päris väsitavad noore jaoks kuid sellest hoolimata olid kõik rõõmsad ning valmis taas peagi kokku saama.

Aitäh Jaanika Jalast, Martin Piksar, Heili Pihlak ja Arvo Silla! Ilma teieta ei oleks me paljusid oma tegevusi teha saanud.

Ave Pappe, projektijuht

Lehtses on igaaastane jõululaadake olnud rõõmsaks kokkusaamisko-haks kõigile aleviku elanikele. Laste muusikalised etteasted on liigutavalt ilusad ja südantsoojendavad.

Sel aastal osales esmakordselt laadakesel ka Lehtse lasteaia esindus

lastevanemate ja töötajate näolLapsevanemad üllatasid maits-

vate muffinite, piparkookide, pi-rukate, mahlade, hoidiste, soojade kudumite ja ehetega. Lasteaiaõpe-tajad meisterdasid koos lastega jõuluvärvides kaunistusi, jõulusoo-

videga kaarte.Kogutud annetuste eest saame

muretseda lasteaeda paar nuku-vankrit. Suur tänu lastevanematele igati toetava suhtumise eest. Ilusat jõuluaega kõigile!

Lasteaiaõpetajad

Sel sügisel esitas MTÜ TG Lap-sevanemad Kohaliku omaalgatuse programmi projekti „Lapsevanema kool”. Läks hästi ja projekt sai ka rahastuse.

Projekti rahastab rahandusmi-nisteerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti lõppeesmärk on kujundada 30 lap-sevanemast tuumikgrupp, kes on saanud projekti kaudu uusi oskusi ja teadmisi ning on aktiivsed koos-tööpartnerid kogukonna, kooli ja lapse kui kogukonna liikme arengus. Oluline on, et lapsevanemad har-juksid osalema neile pakutud enese-arendamise võimalustes ning tekiks tuumikgrupp, kes on huvitatud tööst kogukonna, kooli ja lapse arengu heaks. Tuumikgrupp omakorda saab edaspidi olema initsiaator, kes kaasab veel rohkem liikmeid kaasa lööma ühistegevustes, arendustege-vustes ja uutes projektides nii koolis kui kogukonnas.

Sageli on lapasevanemad kogu-konna tegemistesse ja arengusse vähe kaasatud. Kogukonna liikmed ei ole nii mõnigi kord rahul kohaliku elu arengu ja tegemistega, kuid samas ise ei panustata selle parendamisse. Lapsevanemal ja koolil on oluline osa tulevase kogukanna liikme – lapse – kasvatamises. See aga eeldab tihe-dat koostööd lapsevanema ja kooli vahel ning just lapsevanem ise peaks olema eeskujuks aktiivse kogukonna liikmena, kes on huvitatud kohaliku elukeskkonna arendamisest.

Projekti „Lapsevanema kool” raames on plaanis viia läbi koolitusi ja praktilisi töötubasid lastevanema-

tele. Samuti kaasame lapsevanemaid kogukonna tegemistesse: lapsevane-mad tulevad kooli, viivad läbi töö-tubasid ja teemapäevi nii õpilastele kui ka teisetele lastevanematele ja kogukonna liikmetele.

Novembris viidi läbi perepäev „Kodu kaitse” – kaitseväelastest lapsevanemad tutvustasid õpilastele oma elukutset.

Detsembris on toimunud las-tevanemetele töötoad „Teen ise jõulukingi” ja töötoad läbinud lap-sevaneamad annavad oma oskusi edasi õpilastele.

Plaanid uuel aastal:Jaanuar – koolitus ,,Minu laps

turvaliselt internetis’’,Veebruar – koolitus ,,Elukestev

haridus’’,Veebruar – vestlusring ,, Elukes-

tev haridus’’ noortele, Märts – programmi ,, Meie oma

toit’’ algatamine,Aprill – koolitus ,,Täiskasvanud

vabaduse ja vastutuste õppimine’’,Mai – mõttepäev ,,Kogukonna ja

kooli väärtused’’,Mai – väljasõit vanematele ühte

Eesti kooli,September – laat ,,Oma peenar’’.Täpsema info koolituste ja tege-

vuste kohta avalikustame jooksvalt Tapa gümnaasiumi kodulehel ja facebookis, Tapa valla kodulehel ja riputame avalikel infostendidel üles plakatid.

Hea lapsevanem, tule ja osale meie ettevõtmistes!

Projektijuht Kadri Amboskadri.ambos@tapagymnaasium.ee

Ave Pappe.

1. detsembril toimus esimene töötuba lastevanematele – valmistati kau-neid karbikesi.

Foto eraarhiivist

Foto TG arhiivist

„Lapsevanema kool”

Ave Pappe sai noorsootööalaselt kaks kõrget tunnustust

Noortekogude kohtumine Tapa linnas

Lehtse lasteaedLehtse jõululaadakesel

TAPA VALLA AJALEHT LK 318. detsember 2015

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 96. aastapäeva tähistamine

3. jaanuaril 2016 kell 10.30 toimub Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 96. aastapäeva tähistamine Tapa linna vanal kalmistul leitnant

Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Tania Alexander Jäneda lossi taustal oma viimase külaskäigu ajal 2000. aastal. Foto Jäneda muuseumi kogust

1915. aasta jaanuaris nägi Jäneda viimase mõisaomaniku Johann v. Benckendorffi peres ilmavalgust tütar Tatjana, keda tänased ajaloo-huvilised tunnevad Tania Alexandri nime all ilmunud raamatu „Lapse-põlv Eestis“ kaudu. Samal aastal valmis Jänedal uus härrastemaja ja üle kümne aasta ilma peahooneta seisnud mõis võis taas vastu võtta külalisi ja pakkuda rahulikke puh-kehetki keisririigi pealinnas elavale omanikuperele.

Just need, 100 aastat tagasi toimunud sündmused, ajendasid Jäneda raamatukogu, Muuseumit ja Külaelu Arendamise Seltsi kor-raldama 19. detsembril JÄNEDA LOSSI PÄEVA. Üritusele on oodatud kõiki valla kodanikud ja Jäneda sõbrad üle Eesti, kes huvitatud Jäneda lossist ja selle väärika ajalooga kultuuripärandi säilimisest.

Sel Jõulueelsel pidupäeval peame meeles neid, kes on 21. sajandil taganud kunagise härras-temaja, mida rahvas tavapäraselt lossiks kutsub, püsimajäämise.

Raamatukogus saab vaadata Sirje Reinula koostatud näitust “Jäneda loss 100”, mis annab üle-vaate juubilari kohta ilmunud trü-kisõnast ja fotodest läbi aegade.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor disaini õppejõud, dotsent Ülle Linnuste, kelle käe all täna nii mõnigi kohalik harrastus-kunstnik oma oskusi lihvib, rõõ-mustab Jäneda külalisi uue näitu-sega „Pargimotiivid“. Kunstniku Euroopa parkidest inspireeritud taieste seas saab näha ka Jäneda pargi motiive.

Küllap üllatab tulijaid ka vast-selt remonditud lossi esimene korrus ja viib mõtted sellele, kui-das võiks hoone välja näha siis, kui see tervikuna renoveeritud saab. Nüüd, kui vallavalitsus on üsna tõsiselt asunud korrastama unikaalset arhitektuuri- ja ajaloo-mälestist, poleks patt meenutada, kuidas jõudis pärandkultuuri pärl meie tänasesse päeva ja küsida, millist tähtsust omab ta meie jaoks täna ning mil moel

võiks edasi toimida, et säiliks hoone ja elu selle sees? Kõigile eelpool nimetatud küsimustele vastuste leidmiseks peamegi maha mõttetalgud ja kuulutame välja ideekonkursi, et ka need, kel pole mahti sel päeval Jänedale tulla võiksid oma häid mõtteid välja pakkuda. Loodame 2016. aasta märtsiks saada häid ideid üle Ees-ti – selleks avaldame mälutalgute tulemused FB-s ja muudes infoka-nalites. Ajurünnaku juhatab sisse Georgi Särekanno ülevaade lossi rajamisest ja kasutamisest läbi aegade. Ürituse lõpus korraldame huvilistele ringkäigu lossi keldrist pööninguni, et anda inspiratsioo-ni ja mõtteainet uute lahenduste otsimiseks lossi ruumide pare-maks kasutamiseks ja elutegevuse säilitamiseks majas.

Nagu sünnipäevale kohane, ei puudu ka peolaud, kus püüab pilku kohaliku kondiitri Gigi Abrami poolt valmistatud ja päevakoha-selt kaunistatud Jäneda lossi tort. Maiustamise juures kuulutatakse välja mõisa koka Mart Krimmi nimeline Jäneda koogivõistlus, mis saab toimuma järjekordse Presidendimatka päeval. Selleks kutsume kõiki heatahtlikke inimesi, kel vähegi mahti oma lemmikkooki valmistada ja kel pole kahju seda

rõõmu ka teistega jagada, 27. veebruaril 2016. a Jäneda los-sis toimuvale koogilaadale oma küpsetist müüma ja konkursil osalema. Ürituse eesmärk on iga koogi müügist 10% annetada Jäneda lossi renoveerimisse, et teha korda Jäneda lossi teisel kor-rusel asuva Presidendi klassiruumi rõduuksed. Kõrgeauline žürii, kuhu kuuluvad nii spetsialistid kui prominentsed isikud, valib välja Jäneda aastakoogi, mida hakatakse valmistama 2016. aasta külastus-mängu Unustatud mõisad osale-jatele. Kõik koogilaadal osalejad saavad Mart Krimmi auaadressi.

Lisaks sünnipäevaüritustele on võimalik Jäneda lossi päeval ja ka kogu aastavahetuse endiselt osa saada kahe mehe näitusest. Jänedal juba aastaid saviringi juhendanud Tallinna Tehnikakõrgkooli õppe-jõu, mitmekülgse kunstniku Vello Lillemetsa värvierksad ja mõnusa vimkaga maalid on lossi teisel korruse eksponeeritud kõrvuti Saksmaalt pärit arhitekti ja Jäneda Puit OÜ omaniku Harald Grave lausa ürgmehe jõuga koopamaale meenutavate taiestega. Tulge Jäne-da lossi päevale! Tooge kaasa häid mõtteid, soe süda ja hää meeleolu!

Jäneda Külaelu Arendamise Selts,Jäneda muuseum,

Jäneda raamatukogu

Jäneda lossi päevast

Keerelgu helbed ja puhugu tuul, kandes üht mõtet, mis meelel:"Soovime rahu Teil jõulukuul ja parimat uus-aasta teedel "Soovime kõigile kaunist jõuluaega, head vana-aasta lõppu ja uue algust!

Teie Tapa vallavolikogu ja vallavalitsus

TAPA VALLA AJALEHTLK 4 18. detsember 2015

Juhan Kroon sündis 13. detsembril 1895. a tunnustatud kingseppmeist-ri Jaan Krooni perekonnas. Peale tema kasvasid peres veel kaks õde ja kaks venda. Kooliteed alustas ta Kaarma 3-klassilises külakoolis, järgnesid Väike-Maarja kihelkonna- ja Rakvere linnakool. Väike-Maarjas olid Krooni õpetajaiks tuntud koolimehed Jakob Tamm ja hiljem Märt Meos.

Aastal 1912 asus ta õppima Tartu Õpetajate Seminari, mille lõpetas 1917. a. Märkimisväärne on siinjuures, et sellesama XXX-VII lennu 17 lõpetajast sidus end Tapa koolieluga 7 noort inimest: J. Hannibal, A. Lipping, A. Pallon (Paluvee), V. Puidak, J. Kroon, V. Trinkman (Kalmisto) ja P. Vaarask.

Juhan Krooni koolmeistri tee algas septembris 1917. a. Esmalt Tartu Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tapa osakonna algkooli ju-hatajana kuni 1944. aastani, olgugi, et kooli nimetati vahepeal ka Tapa alevi II algkooliks ning seejärel Tapa linna algkooliks. Septembrist 1944 kuni pensionile minekuni oli Juhan Kroon Tapa keskkooli õppealaju-hataja.

Loomupärase kiindumuse muu-sikasse päris J. Kroon isalt, kes oli tuntud pillimees ja suhtus heasoov-likult laste muusikaarmastusse. Majanduslik olukord võimaldas muretseda kõik muusikariistad alates kandlest ja lõpetades klave-riga. Viiulimängus sai ta algõpetust kihelkonnakoolis, teiste pillide kä-sitsemisoskuse omandas iseseisvalt, seda tänu haruldasele muusikalisele vaistule.

Tugeva aluspõhja omandas J. Kroon siiski õpetajate seminaris, kus tol ajal oli muusikaõpetajaks Josep Verestschagin, kes andis algteadmised nii teoorias kui ka solfedžos ja harmoonias. Semi-naris tegutses kuulus meeskoor

ja vaatamata sellele, et seminaristidel oli kategooriliselt keela-tud igasugune tegevus väljaspool kooli, käis J. Kroon siiski salaja laulmas “Vanemui-se” näitelava kooris ja sama teatri muusika-osakonna segakooris. Seda juhatas algul Ju-han Aavik, hiljem Ju-han Simm. Koos oma-kandi mehe Tuudur Vettikuga lavastas ta 1917. a Väike-Maarjas laulumängu “Omal jalgel”.

Tapale tööle asu-nud, algas kohe laia-haardeline tegevus muusikapõllul: pandi alus laste laulukoori-dele, loodi väga mit-mepalgeline keelpilli- ja sümfoniett-orkester. 1922. a sügisel moodustati ülelinnaline väga populaarne “Karl Leinuse laululaste” Tapa lastekoor, kus alustas lauljateed ka Artur Rin-ne. Aastail 1924–1925 oli Juhan Kroon Tapa gümnaasiumi muu-sikaõpetaja, kusjuures tolleaegne III klassi gümnasist Jüri Variste sai temalt oma muusikalistele teadmis-tele tõhusat lisa.

Oma töös ei piirdunud J. Kroon vaid kooliga. Juba Tapale asudes oli Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ju-hatusega sõlmitud lepingus punkt, et lisaks koolitööle tuleb seltsi juurde asutada laulukoor ja tegelda näitemänguga. Ja nii ta tegigi. Kui esimesele segakoori harjutusele tulid vaid üks mees ja kaheksa naist, siis hiljem oli haridusseltsi segakooris kuni 82 lauljat. Koor esines 1923., 1928., 1933. ja 1938. a üldlaulupeol. Aastal 1927 oli Tapa esimene laulupäev, kus esinesid 14 koori ja 7 puhkpilliorkestrit.

Puud seisavad tummas vaikuses aja aias, sügise käed on vingest tuulest külmad. Oled Sinagi kaotand mitu inimest oma teelt, oled kaugusse vaadand lähedalt, oled igatsuselaule laulnud kähedalt... Oled eland ette, taha, otse otsa vaatamata, oled olnud kõigi jaoks ja oled olnud ka üksi...siiski kõike kaotamata... Oled olnud rõõmus, hoidnud laulu südames... see on sinu elutuli... oli... ja jääb igavest. Segakoor Leetar saadab Sind, armas Aksel Rehelem, oma seltsist igavikuteele. Sina olid meie OMA Laulutaat. Puhka nii, et vaikust ei oleks. Puhka nii, et kõikjal oleks muusika. Linnulaulus ja suvetuulekohinas, sügislehtede

Tapa Vabatahtlike Tugikeskus on saanud Siseministeeriumi haldusalas olevalt Kodanikuühenduse Sihtkapi-talilt (KYSK) toetuse oma projektile „Lääne-Virumaa tugiisikuid ühenda-va koostöövõrgustiku arendamise valdkondadeüleseks”.

Projekt vältab 1,5 aastat (septem-ber 2015 kuni detsember 2016) ja projekti tegevustega planeeritakse jõuda kokku ligi 210 pereni.

Projekti eesmärk on arendada juba toimivat MTÜ Tapa Vabataht-like Tugikeskuse perede tugiisikute koostöövõrgustikku tervisedenduse valdkonda. Projekti eduka kulgemise tulemusel tõuseb Tapa Vabatahtlike Tugikeskuse võimekus peresid toe-tada ning laieneb koostöövõrgustik.

Arendustegevuses keskendutakse uute koostööpartnerite leidmisele eelkõige maapiirkonnas: Tapa, Väi-ke-Maarja, Viru-Nigula, Kadrina, Laekvere, Tamsalu ja Ambla vallas. Koostööpartneritena kaasatakse kohalikke omavalitsusi, laste ja pe-redega tegelevaid kodanikuühendusi ning toetajatena ka äriettevõtteid.

Projekti käigus MTÜ Tapa Va-batahtlike Tugikeskus planeerib luua tervist edendava võrgustiku, mis juhib tähelepanu ja pakub tuge saavatele peredele täiendavat abi terviseprobleemide ennetamisel ja tervislike eluviiside valikul. Selle käigus tõstetakse piirkondades te-gutsejate teadmisi ja pakutakse neile nõustamist, kogemuste vahetamist ning üheskoos püütakse leida ka uusi lahendusi peredele pakutava abi mõju suurendamiseks.

Projekti jooksul viiakse igas piir-

konnas läbi südamenädala perepäev, väikelapse tervisepäev ja vaimse ter-vise päev – need on teemaüritused, loengud ja koolitused, kus põhirõhk on asetatud terviseedendamisele.

Projektis on planeeritud kaasata kohalikke omavalitsusi ühelt poolt selleks, et pakkuda nende piirkonda-de abi vajavatele peredele ühte uut, nende paremat toimetulekut toetavat tegevust, sest omavalitsustel on pa-rim info perede kohta. Teiselt poolt on enamusel KOV-idel eeldatavasti ka oma kogemus tervist edendavate üritustega, mida meie saaksime kohalikul tasandil kasutada, kuhu peresid rohkem kaasata.

Praegu on projekti raames toimu-nud piirkondade koordinaatoritele kaks koolitust, käimas on läbirää-kimised KOV-ide esindajatega ning äriühingutega.

Tänu rahastatud projektile on loomisel Lääne-Viru maakonda perede tugiisikute koostöövõrgustik tervisedenduse valdkonnas, mille tulemusena on võimalik toetada igat abivajajat nii sotsiaalvaldkonnas, kui ka tervisedenduse valdkonnas.

Ootame piirkondades aktiivset kaasalöömist meie tegemistes!

Täpsemat infot on võimalik saada ka kohapeal Tapa piirkonna koordinaatori, Senta Malva käest, tel 524 1275.

Senta Malva, projektijuht/MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus

Juhan Kroon.

Mul käis 7. detsembril juba Jõuluvana (lennates) ja viskas jõulukuuse katu-sele. Kutsusin Päästeameti poisid ka imetlema – päris paras tükk – oma 15 meetrit pikk ja ca 750 kg raske. Jõuluvana oli veits purjus ja “pani” kuuse ladvaga allapoole.

Foto Tapa muuseumi arhiivist

Tekst ja foto Andres Mandre

Tugiisikute võrgustik

120 aastat Juhan Krooni sünnistÜKS FOTO

IN MEMORIAM

Tapa päevakeskuses (Valve 30) töötab

6. ja 20.jaanuaril kell 9–14 ILUTEENINDAJA EAKATELE SOODUSHINDADEGA! (maniküür, pediküür, ripsmete ja kulmude hooldus). Eelregistreerimine tel: 5384 3360 (Eve).

Igal kolmapäeval kell 8–14 MASSÖÖR EAKATELE SOODUSHINNAGA!Vajalik eelregistreerimine tel: 554 7894 – Silvia.

13. jaanuaril kell 10–12 JUUKSUR eakatele soodushinnaga!(juukselõikused naistele ja meestele) elavas järjekorras (vajadusel ka kauem).

Info tel: 5450 1102, 322 0025 või tapapaevakeskus@tapa.ee.

8. jaanuaril kell 13–16 TASUTA ÕIGUSABITasuta õigusabi osutab advokaadibüroo Taivo Saks @ Partnerid jurist Alar SaluEelregistreerimisega tel 5450 1102, 322 0025 või tapapaevakeskus@tapa.ee.

Tapa Liikumispuuetega Inimeste Ühingus 6. jaanuaril kell 10–14Abiks uriinipidamatusega inimestele ja nende hooldajatele.

Tasuta konsultatsioonid ja toote/abivahendite tutvustused.Soodustusega müük puuetega inimestele, vanaduspensionäridele ja lastele alates 3. eluaastast

isikliku abivahendi kaardi omamisel. Täishinnaga müük kõikidele abivahendite vajajaile!Müügis: täiskasvanute mähkmed, sidemed, imavad aluslinad, madratsikaitsed, kateetrid, siib-

rid, kepid, nahahooldusvahendid. Potitoolid ja rulaatorid ettetellimisel.Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva! Info, abi ja tellimine tel: 5343 9837 Ülle või t.ulle@inkotuba.ee.

Et leidus muusikamehi ja koo-rides lauljaid, organiseeris Juhan Kroon väikese sümfoniettorkestri ja lavastas laulumängud “Omal jal-gel”, “Kosjasõit”, “Mu Leopold” ja draamad “Kauka jumal”, “Neetud talu”, “Libahunt” ja “Laul õnnest”. Juhan Kroon oli mees, kes taaselus-tas vahepeal soikunud meestelaulu. Septembris 1949 alustas tegevust Tapa kultuurimaja meeskoor ning visa ja pingsa töö tulemusena võis see juba 1950. a üldlaulupeol esineda.

Kõige eespool toodu kõrval jät-kus tal jõudu ja tahtmist aktiivseks kaasalöömiseks kodulinna ühis-kondlikus elus: töö haridusseltsis, 16 aastat tegutsemist kooperatiivi juht-organites, aktiivne tuletõrjuja 1920. aastast ning paljud teised ülesandad.

Juhan Kroon on maetud Tapa linnakalmistule.

Tiina Paas, Tapa muuseumi juhataja

sahinasosinas ja talvekülma kristal-lide helinas... Sa ise kunagi ütlesid, et muusika on kõige parem sõber...muusika ei reeda mitte kunagi.

Segakoori LEETAR vanade ja uute tee-kaaslaste nimel Kairi Kroon

Kui vaikselt lumehelbeid sajabja õrnalt kellahelin kajab,siis tunned kuidas küünlaleekSu hinge soojaks, rõõmsaks teeb...

Rahulikku jõuluaega ja rõõmuküllast uut aastat soovib Tapa gümnaasiumi koolipere.

Täname koostöö eest lapsevanemaid, Tapa vallavalitsust, Tapa gümnaasiumihoolekogu, MTÜ TG Lapsevanemaid ning kõiki teisi, kes on toetanud kooli tegevust!

TAPA VALLA AJALEHT LK 518. detsember 2015

Kaasaegses ühiskonnas on tunnus-tatud põhimõte, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad sotsiaalkindlustuseks ja hoolekandeks.

Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sot-siaalsete riskide (surm, toitjakaotus, vanadus, töövõimetus, lapse sünd) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist. Sotsiaalkindlustust rahastatakse nii kohustuslikest maksudest või makse-test kui ka vabatahtlikest maksetest.

Hoolekanne on toimingute süs-teem, mille eesmärgiks on inimes-tele erinevate vabaduste kindlusta-mine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks pa-remate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaa-satust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Hoo-lekandelisteks instrumentideks (toi-minguteks) võivad olla nii toetused kui hoolekandeteenused.

Uus aasta toob kaasa põhjalikud muudatused sotsiaalhoolekandes.

01.01.2016 kehtima hakkava las-tekaitseseaduse eesmärgiks on lapse väärtustamine ühiskonnas, milleks sätestatakse selged lapse õiguse ja heaolu tagamise põhimõtted. Sea-duse keskmes on lapse heaolu – laps kui subjekt, õiguste kandja. Olulisel kohal on lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmine ja laste perekonnast eral-damise vähendamine.

Uue lastekaitseseaduse peami-seks eesmärgiks on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine ole-nemata sellest, millises perekonnas või asendushoolduse vormis laps kasvab. Seadus sätestab selged lapse õiguse ja heaolu tagamise põhimõtted ning valdkondadeüle-sed lastekaitsemeetmed. Selleks kehtestatakse seaduses neli peamist ÜRO lapse õiguste konventsioonis nimetatud lapse õigust: õigus elule, ellujäämisele ja arengule; õigus võrdsele kohtlemisele; lapse huvide esikohale seadmine ning õigus ise-seisvaks seisukohavõtuks ja vaadete väljendamiseks. Samuti sisustatakse lapse heaolu mõiste luues sellega selge arusaam lapse arenguvaja-dustest. Uue lastekaitseseaduse kehtima hakkamisel tuleb kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel läh-tuda lapse huvidest. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengu-tasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel.

Lastekaitseseaduses on jätkuvalt lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond ja lapseva-nemal või last kasvatav isikul on

Ees on jõuluaeg ja aastavahetus See on aeg, kui inimesed tahavad kau-nistada oma kodu jõuluteemaliste kaunistustega, põletada rohkem küünlaid, aga ka rohkem pidutseda nii oma lähedaste kui ka suurema seltskonnaga. Juba enne pühi, aga ka jõulude ja aastavahetuse meeleolus peab mõtlema, kuidas see aeg möö-duks ohutult. Ainult nii saame me kõik rõõmu tunda ja nautida pühi.

Suurema osa tuleõnnetustest saab alguse hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. Samuti on tulekahjusid põhjustanud vananenud ja ülekoor-matud elektrijuhtmestik ja ka katki-sed elektriseadmed. Jätkuvalt puhkeb palju tulekahjusid, mis saavad alguse hooletust suitsetamisest.

Igaüks meist saab muuta jõulud ja aastavahetuse oma kodus ja enda lähedaste kodus turvaliseks. Märgake ohte ja pidage meeles:

Asetage küünlad tulekindlale alusele ning kaugemale kergesti süttivatest esemetest!

Küünlaleek võib süüdata küün-lajalga ümbritseva kaunistuse või liiga lähedal olevad tekstiilmaterjalid. Samuti on väga ohtlik panna küünlad põlema jõulukuusel.

Ärge jätke põlevaid küünlaid järelevalveta!

Isegi kui olete süütanud küünla tulekindlale alusele ja ohutusse kau-gusesse teistest esemetest, ei tohi jätta küünlaid põlema ja ise magama minna või üldse kodust lahkuda. Küünla võib maha pillata teie kodu-loom, samuti ei pruugi lapsed osata küünlaga ohutult ümber käia.

Ärge koormake vooluvõrku üle elektriliste seadmetega!

Kui elektrivõrk on ülekoormatud, siis juhtmed võivad kuumeneda ning hakata sulama. Lühisesse sattudes võivad need süüdata ümbruse. Sa-muti ei tohiks jätta põlema elektrilisi jõulukaunistusi ilma järelvalveta. Kui lahkute kodust või lähete magama, on mõistlik need välja lülitada.

Olge hoolsad toidu valmistamisel! Söögi valmistemise ajal on kõige

parem viibida köögis. Toidu unus-tamisest sisselülitatud pliidile võib alguse saada väga traagiliste taga-

esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Riik, kohalikud omavalitsused ja teised juriidilised isikud peavad neid selles toetama.

Ennetamine on igas eluvaldkon-nas kordades mõistlikum kui tagajär-gedega tegelemine ning hoiab kokku nii inimressurssi kui ka raha. Laste ja perede puhul on kõige olulisem siis-ki märkida, et ennetamine aitab ära hoida mitmeid lastele kahjulikke ta-gajärgi: psüühika- ja käitumishäired, väärkohtlemine, terviseprobleemid.

Uus lastekaitseseadus paneb kõigile asutustele ja isikutele, kes lastega kokku puutuvad, ennetustöö kohustuse. See tähendab last ohusta-vate olukordade varast märkamist ja neile kiiret reageerimist ning last ja pere toetavate tegevuste pakkumist. Teine oluline märksõna on koostöö laste kaitsmisel. Uue lastekaitsesea-duse järgi peavad riik ja kohalikud omavalitsused lapse õiguste ja hea-olu tagamiseks tegema omavahel valdkondadeüleselt koostööd kõigi lastele suunatud meetmete planeeri-misel, rahastamisel ja rakendamisel.

Kahjuks esineb Eestis luba-matult palju laste väärkohtlemise juhtumeid, samuti puudub kehtivas õiguses selge lapse kehalise karista-mise keeld. Uue lastekaitseseadusega sätestatakse, et lapse hooletusse jät-mine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemi-ne, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistami-ne, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Abivajav laps vajab kõigi poolt märkamist ja toetamist. Selleks kehtestatakse seaduses jätkuvalt igaühe kohustus teavitava abivaja-vast lapsest. Lapse tulemuslikuks toetamiseks peab lapse abivajadus olema võimalikult põhjalikult hin-natud. Selleks nähakse seaduses ette, et lastekaitsetöötaja peab lapse abivajaduse hindamisse vajaduse korral kaasama asjaomase spetsia-listi. Lapsele ja perele abi osutamisel peab toetavat meedet kohaldama viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. Lubamatu on abi andmisel lapse abivajadust suurendada ja/või lapse heaolu kahjustada.

Lastekaitseseaduse jõustumisel perekonna ja eraelu kaitse suure-neb, mitte ei kahane. Seadus paneb riigile ja kohalikule omavalitsusele ka kohustuse toetada lapsi kasvatavaid isikuid ja lapsevanemaid.

Regulatsiooni lapse perekonnast eraldamiseks annab 2010. aasta juulist kehtima hakanud perekonnaseadus. Juba kehtiva õiguskorra ja ka uue lastekaitseseaduse kohaselt saab last perekonnast eraldada ainult juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus ning vanem on selle põhjustanud ja keeldub lapsele abi osutamast.

Uus lastekaitseseadus hakkab lapse ja vanema vahelist õigussuhet

järgedega tulekahju. Eriti hoolsad peavad olema eakad inimesed.

Ärge jätke põlevat kaminat ja küdevat ahju järelevalveta!

Lahtine tuli on alati ohtlik ning sellega tuleb ümber käia väga ette-vaatlikult. Küttekolde ümber ei tohi olla kergestisüttivaid materjale (vaip, ka puidust põrand, diivan jm), sest kaminast või ahjusuust lennanud sä-demest võib alguse saada tulekahju.

Ärge laske õhku ilutulestikku olles hoonetele ja teistele inimes-tele liiga lähedal!

Ilutulestikku võib kasutada hoo-netest ja inimestest kaugemal järgides täpselt selle kasutusjuhendit. Taeva-laterna õhku laskmisest soovitavad päästjad sootuks loobuda.

Ärge suitsetage siseruumides! Kui hoolite endast ja oma lähe-

dastest, ärge suitsetage siseruumides, sest hõõguvast suitsuotsast võib kergesti puhkeda tulekahju.

kontrollige oma kodus suit-suandurit regulaarselt!

Igas kodus peaks ammu olema suitsuandur, mis varakult avastab tekkinud tulekahju ning annab sellest märku valju signaaliga. Kui suitsuandur on juba olemas, tehke suitsuandurile enne pidustusi väike üllatus – pühkige andurilt tolm, va-jadusel vahetage patarei ja testnuppu vajutades veenduge, et suitsuandur on töökorras. Aidake selles ka oma lähedasi, eriti vanemaealisi, kes vaja-vad abi suitsuanduri kontrollimisel.

Juba enne pühi on soovitatav vaa-data kodus ringi – kas kõik on tehtud selleks, et inimestel oleks ohutu. Veebis saab oma kodu tuleohutust testida aadressil https://www.ko-dutuleohutuks.ee/. Test annab kohe tagasiside kodu ohutuse kohta ning samast saab päästenõustaja soovitusi, kui olukord vajab parandamist.

Kui hoolite oma lähedastest, su-gulastest ja sõpradest, kinkige neile suitsuandur, kui seda neil ikka veel ei ole. Samuti on suurepärane kingitus tulekustutustekk, tulekustuti või hoopis korstnapühkija külaskäik – see toob alati õnne.

Päästeamet soovib kõigile ra-hulikku ja ohutut jõuluaega ning lõbusat aastavahetust!

senisest enam kaitsma, tagades, et laps ei tohi olla perekonnast eral-datud ilma kohtuotsuseta kauem kui 72 tundi. Lastekaitseseadus kohustab kohalikku omavalitsust või Sotsiaalkindlustusametit lapse perest eraldamisel 72 tunni jook-sul kohtusse pöörduma vältimaks olukorda, kus faktiliselt laps on perekonnast eraldatud, kuid va-nema õigused on täielikult alles. Nii õiguskorrast kui pereelu puu-tumatusest tulenevalt ei tohi olla lubatud olukorrad, kus lapse perest eraldamisel ei ole õiguslikku alust.

Statistika näitab, et laste perekon-nast eraldamist juhtub Eestis üha harvemini. Eelmisel aastal eraldati peredest 465 last, see on 200 last vähem võrreldes 2009. aastaga (pe-rest eraldatud laste arv oli siis 664).

Uus lastekaitseseadus sätestab lastekaitse korralduse ja annab selle osapooltele selged ülesanded. Ühe olulise muudatusena luuakse ko-haliku tasandi tegevuse kvaliteedi toetamiseks riiklik lastekaitseüksus. Riik hakkab nõustama kohalikke omavalitsusi keerulisemate laste-kaitse juhtumite lahendamisel, kus omavalitsusel endal teadmisi või kogemusi napib.

Samuti hakkab riik sihipäraselt toetama lastekaitsetöötajate tead-miste ja oskuste tõstmist. Nimelt kohustatakse Sotsiaalministeeriumit korraldama lastekaitsetöötajatele regulaarset täienduskoolitust ning Sotsiaalkindlustusamet saab üles-andeks pakkuda kohaliku omava-litsuse lastekaitsetöötajatele super-visiooni (seaduses töönõustamine).

Selleks, et abivajavate laste ja nende peredega töötaksid oma ala spetsialistid, kehtestatakse las-tekaitseseadusega lastekaitsetööd tegevatele ametnikele kindlad nõudmised: inimesel peab olema kõrgharidus ja erialane ettevalmis-tus ning samuti peab tal kahe aasta jooksul pärast ametisse asumist olema omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega laste-kaitsele. Kindlasti vähendab see ebaprofessionaalsete otsuste osa-kaalu ning suurendab objektiivsete ja teadmispõhiste otsuste hulka lastekaitsejuhtumites.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkoht-lemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Igal isikul on kohustus abivajavast lapsest teavitada viivitamata asuko-hajärgset kohalikku omavalitsust või lasteabitelefoni 116 111. Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Hä-daohus olevast lapsest teavitamine on kohustus kõigil teavitada 112.

Et aasta lõpp läheks ohutult!

Uudised ja muudatused sotsiaalvaldkonnas 2016. aastast

Karmen Kaar, sotsiaalnõunikJärgneb

TAPA VALLA AJALEHTLK 6 18. detsember 2015

26.11.2015- Võeti vastu otsus katastriüksus-

tele sihtotstarbe määramise kohta;- otsustati muuta Tapa valla ko-

halike maanteede nimed järgnevalt:• Saiakopli mõisa tee uueks ni-

meks Saiakopli mõisatee.• Piilu II tee uueks nimeks Piilu

tee,• Karkuse I tee uueks nimeks

Karkuseküla tee,• Vahakulmu Antsud tee uueks

nimeks Antsude tee,• Kuru küla tee uueks nimeks

Kuruküla tee,• Lehtse mõis – Põrnu tee uueks

nimeks Lehtsemõisa – Põrnu tee,• Pruunamõisa kuivati tee uueks

nimeks Kuivati tee,• Jäneda jaama tee uueks nimeks

Jaama tee;- taotleda Tapa valla munitsipaal-

omandisse 10 Tapa vallas asuvat teemaad;

- muudeti Tapa vallavolikogu 24. septembri 2015 otsuse nr 101 „Val-lavara võõrandamine eelläbirääki-mistega pakkumise korras“ punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: 4.1 kinnistu Loode tn 7 võõrandamise alghinnaks 5000 eurot, osavõtuta-suks 50 eurot ja tagatisrahaks 500

eurot; 4.2 kinnistu Paide mnt 100 võõrandamise alghinnaks 20 000 eurot, osavõtutasuks 200 eurot ja tagatisrahaks 2000 eurot.“;

- otsustati maksta valla 10. aastapäeval ametiasutuse heade töötulemuste eest Tapa vallavanem Alari Kirt`ile ühekordset lisatasu;

- arvati välja eelarve- ja aren-gukomisjoni koosseisust Aivar Kuusik ning kinnitati komisjoni koosseisu Peeter Lauring;

- kinnitati Tapa valla 2015. aasta neljas lisaeelarve;

- kinnitati Tapa valla 2016. aasta eelarve.

Töötan haridusspetsialistina Tapa vallavalitsuses alates 4. novembrist 2015. Kuu on möödunud kiiresti. Tutvudes Tapa valla haridusvald-konnaga üldisemalt, olen külastanud valla lasteaedu, koole ja teisi allasu-tusi, kohtunud Lääne-Viru Maava-litsuse haridus- ja sotsiaalosakonna ning maakonna Rajaleidja keskuse spetsialistidega.

Tapa valla lasteaedades ja koo-lides toimunud vestluste ja nähtu põhjal väidan, et valla laste, õpilaste ja noortega töötavad hoolivad ning pädevad inimesed, kes igapäeva-selt tegelevad arendava, areneva ja turvalise õpi- ja töökeskkonna nimel. Kohtumistel on arutluse all olnud üld- ja huviharidusega seotud tegevused edaspidi nii haridus-asutuste siseselt kui vallas üldiselt. Asutuste vahel on võimalik teha enam koostööd nii üldisemalt kui valdkondlikult ning senised vest-lused on lõppenud valmisolekuga ühiselt tegutseda. Olen kuulnud ka mõningat rahulolematust. Problee-midele lahenduste leidmise võtmeks ongi koostöö tegemine ja avatud suhtlemine. Mõned asjad lahendu-vad kiiremini, teised aeglasemalt. Haridusspetsialistina olen valmis koostööks õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, koolide juhtkondadega jt.

Ettepanekud on teretulnud!

lühike CV – olen põline Järva-maa elanik, koolis käinud Väätsal ja Paides. 1995. aastal lõpetasin Tallin-na Pedagoogikaülikoolis algõpetuse metoodika ajaloo lisaerialaga ja 2011. aastal TLÜ Riigiteaduste Ins-tituudi riigiteaduste magistriõppe. 1988–2008 töötasin Aravete kesk-koolis huvijuhi, algklassiõpetajana ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana. Peale seda töötasin Tapa gümnaasiu-mis viis aastat ajaloo-, ühiskonna- ja majandusõpetuse õpetajana ning koos Marika Eiskopiga jagasime algteadmisi uurimistööde alustest team-teaching meetodit rakendades. Olen teinud koostööd SA Innove ühiskonnaõpetuse riigieksami koos-taja ja hindajana ning põhikooli ek-sami koostajana, mitmete projektide kaudu teinud koostööd haridus- ja teadusministeeriumiga, TLÜ Riigi-teaduste Instituudiga. 2011–2013 töötasin lepingulise lektorina TLÜ Täiendõppekeskuses, kus loen-guvaldkondadeks olid loovtööde ja õpilasuurimuste korraldamine koolis, uurimusliku- ja projektiõppe rakendamine õppetöös. Enne tööle asumist Tapa vallavalitsusse töötasin noorsootöö- ja haridusspetsialistina Albu vallavalitsuses.

Anne Roos,haridusspetsialist

31. jaanuaril 2016 on Tapa vallava-litsuselt tegevus- ja muud toetust saanud ühingute aruannete edasta-mise tähtaeg.

Läheneb aruande tähtaeg neile kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, religiooni- ja teistele ühingutele, kes said 2015. eelarve aastast Tapa val-lavalitsuselt tegevustoetust. Tähtaeg on 31. jaanuar 2016!

Aruande blankett asub: http://

www.tapa.ee/blanketid-ja-korrad ja nimega “Rahalise toetuse saamiseks esitatava aruande vorm”.

Aruanded palume kohale tuua või saata e-posti teel kindlasti allkir-jastatult: Tapa vallavalitsus, Pikk 15, 45106 Tapa või saata digiallkirjasta-tult aadressil: vallavalitsus@tapa.ee.

Lisainformatsioon: Indrek Jurt-šenko, tel 322 9659 või e-mailil: indrek.jurtsenko@tapa.ee.

Vallas töötab uus haridsusspetsialist

Toetuse aruannete esitamisest

VALLAVALITSUSE ISTUNGID

05.11.2015- Võeti vastu 6 korraldust munit-

sipaalomandisse taotletavale maale pindala, lähi-aadressi, maksustamis-hinna ja sihtotstarbe määramise kohta;

- isiklik kasutusõigus seati Tapa vallas Jäneda külas Kooli kinnistule;

- isiklik kasutusõigus seati Tapa vallas Jäneda külas spordihoonele;

- nõustuti Tapa vallas Moe külas asuva Kaupluse maaüksuse ostu-eesõigusega erastamisega ehitise omanikule;

- nõustuti Tapa vallas Moe külas asuva Teeääre maaüksuse ostu-eesõigusega erastamisega ehitise omanikule;

- määrati Tapa vallas Pruuna külas viiele katastriüksusele koha-aadressid;

- määrati projekteerimistingi-mused raudteeharude 106 ja 107 rekonstrueerimise ja pikendamise ehitusprojekti koostamiseks Tapa linnas raudtee harutee kinnistul;

- määrati projekteerimistingi-mused ehitise (LNG maagaasiter-minali) püstitamise ehitusprojekti koostamiseks Taara pst 1 kinnistul Tapa linnas;

- väljastati ehitusluba Tapa Vesi OÜ-le ehitise (vee-ja kanalisatsioo-nitrassi rajamiseks) püstitamiseks Tapa linnas Ambla maanteel, Ivaste tänaval, Sügise tänaval, Valgejõe puiesteel ja Õie tänaval;

- pikendati sotsiaalkorteris elava-te isikute üürilepingut;

- otsustati toetada Tapa valla isiku viibimist OÜ Ilmara „Männiku“ pansionaadi hooldekodu teenusel.

- kinnitati Tapa lasteaia Vikerkaar hoolekogu koosseis;

- lubati vallavanem Alari Kirt isapuhkusele 9.–20.11.2015, 10 tööpäeva ulatuses.

12.11.2015- Määrati projekteerimistingimu-

sed ehitise (soojatrassi rajamise) püs-titamise ehitusprojekti koostamiseks Üleviste tn 5 kinnistust piki Üleviste ning Loode tänavat kuni Loode tn 35 kinnistuni jätkuvalt riigiomandis oleval maal Tapa linnas;

- väljastati ehitusluba ehitise (puurkaevu rajamiseks) püstitami-seks Tapa vallas Läste külas Kensa kinnistul;

- väljastati ehitusluba ehitise (puurkaevu rajamiseks) püstitami-seks Tapa vallas Patika külas Sepa-Arni kinnistul;

- väljastad kasutusluba Elektrile-vi OÜ-le ehitise (Elektri maakabli ja õhuliini ehitamisel) püstitamisel Tapa vallas;

- tunnistati edukaks ELV Teh-nikateenused OÜ poolt esitatud Lehtse kultuurimaja valgustehnika pakkumus maksumusega 8961,94 eurot koos käibemaksuga;

- tunnistati 06.11.2015 toimunud Tapa vallale kuuluva kinnistu Loode 7, Tapa linn, eelläbirääkimistega enampakkumine nurjunuks, kuna enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist;

- nõustuti Tapa vallas Linnape külas asuva Piigi kinnistu jagamise-ga kaheks eraldi katastriüksuseks;

- võeti vastu 8 korraldust munit-sipaalomandisse taotletavale maale pindala, lähi-aadressi, maksusta-mishinna ja sihtotstarbe määramise kohta;

- anti avaliku ürituse korraldami-se luba Finaal Grupp OÜ-le maas-turite ja ATV-de orienteerumis-võistluse “Avo Sultsi Mälestusvõist-lus 2015“ korraldamiseks Rabasaare külas ajavahemikus 20.11.2015 kell 15 kuni 22.11.2015 kell 15;

- Viru Maakohtule esitati avaldus Tapa valla isiku kinnisesse asutus-se paigutamiseks koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohal-damisega;

- võeti vastu korraldus hooldus- ja põetustoetuse maksmise kohta;

- otsustati esitada kohtule viis avaldust eestkoste määramise pi-kendamise kohta.

19.11.2015- Võeti vastu korraldus hool-

dekodu kohamaksumuse tasumise kohta;

- otsustati toetada kolme lapse lasteaia toitlustuse eest tasumist;

- otsustati maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kokku summas 295.35 eurot;

- jäeti rahuldamata 7 avaldust sotsiaaltoetuse taotlemisel;

- väljastati tänava ajutise sulge-mise luba vee- ja kanalisatsioonitras-side ehitustöödeks Tapa linnas Rahu

tänaval ajavahemikul 16.11.2015. kella 9-st kuni 17.11.2015 kella 17-ni;

- võeti vastu 5 korraldust mu-nitsipaalomandisse taotletava-le maale pindala, lähi-aadressi, maksustamishinna ja sihtotstarbe määramise kohta;

- määrati projekteerimistingi-mused ehitise (hoonetekompleksi ümberehitamine kaubanduskes-kuseks) rekonstrueerimise ehitus-projekti koostamiseks Kalmistu 3 kinnistul Tapa linnas;

- tunnistati kehtetuks Tapa val-lavalitsuse 15.06.2015 korralduse nr 373 “Projekteerimistingimuste määramine“;

- kinnitati Lehtse Kooli hoole-kogu koosseis;

- pikendati munitsipaalkorteri nr 1, Tähe kontorimaja, Tõõrakõr-ve küla Tapa vald üürilepingut kuni 31. detsembrini 2017.

26.11.2015- Lõpetati ühe isikule hooldus-

teenuse osutamine, kuna ta asus elama tütre juurde;

- otsustati esitada Viru Maa-kohtule avaldus isikult lapse suhtes isiku-ja varahooldusõiguse täieliku äravõtmiseks;

- otsustati teha Virumaa Pen-sioniameti Rakvere osakonnale ettepanek peatada peretoetuse, vanemahüvitise ja üksikvane-matoetuse maksmine lapse eest isikule, kuna lapse tegelik elukoht ja asukoht ei ole enam isiku juures;

- otsustati korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Kontsessiooni andmine korral-datud jäätmeveoks Tapa vallas”;

- nõustuti Tapa vallas Rabasaare külas asuva Eriku maaüksuse os-tueesõigusega erastamisega ehitise omanikule;

- nõustuti Tapa vallas Moe külas asuva Saekaatri maaüksuse ostu-eesõigusega erastamisega ehitise omanikule;

- võeti vastu 5 korraldust mu-nitsipaalomandisse taotletava-le maale pindala, lähi-aadressi, maksustamishinna ja sihtotstarbe määramise kohta;

- kinnitati Tapa gümnaasiumi ja Jäneda Kooli hoolekogude koosseisud.

VALLAVOLIKOGU ISTUNG

Tapa vallavalitsus müüb eelläbirääkimistega pakkumise teel:

1. Tapa vallale kuuluva hoonestamata kinnistu aadressil Loode tn 7 Tapa linn Tapa vald, pindalaga 1972 m²,

sihtotstarve elamumaa. Kinnistu müügi alghind on 5000 eurot, tagatisraha 500 eurot ja enampakkumisest

osavõtutasu 50 eurot.

2. Tapa vallale kuuluva kinnistu aadressil Paide mnt 100, Tapa linn, Tapa vald pindalaga 47860 m², sihtotstarve

ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu müügi alghind on 20 000 eurot, tagatisraha 2000 eurot ja enampakkumisest

osavõtutasu 200 eurot.

Eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused on järgmised: investeeringute sihtotstarve, suurus ja tähtaeg;

eeldatav uute töökohtade arv.Pakkumises peavad sisalduma: pakkuja nimi, elu- või

asukoht, e-posti aadress ja telefoni number, pakutav hind, panga nimetus ja arvelduskonto number, kuhu kantakse

enampakkumise mittevõitnud osaleja tagatisraha; pakutav hind; investeeringute suurus ja tähtaeg; uute töökohtade arv; nõusolek käesolevas teates nimetatud tingimustega

nõustumise kohta.

Kirjalikud pakkumised esitada Tapa vallavalitsusele kinnises ümbrikus hiljemalt 15. jaanuar 2016 kell 10.00 aadressil Pikk

tn 15, Tapa. Ümbrikul peab olema märgusõna „Kinnistu“.Tagatisraha ja osavõtutasu tasuda Tapa Vallavalitsuse

arvelduskontole nr EE722200001120077103 Swedbank AS või Tapa Vallavalitsuse kassasse enne

kirjaliku pakkumise esitamist.

Täpsem info Tapa valla kodulehel http://www.tapa.ee/vallavara-muuk.

Kinnistutega tutvumiseks ja täiendava teabe saamiseks pöörduda tel 322 9658 või 564 95439 (Vahur Leemets).

Austatud Tapa valla elanik!

Olgugi talveöö pime – jõuluõhtul ta helendab. Südames süttinud ime

silmades sädeleb.

Rahulikke jõule ja ilusat uut aastat!

Soovib Ene Augasmägi,Tapa vallavolikogu liige

Austatud Tapa valla elanikud!

Olgu pühad lõbusad,piparkoogid magusad.Olgu algav aasta helge,tervis hea ja elu kergem!

Ilusat jõuluaega soovides,

MTÜ Tapa Vabatahtlike Tugikeskus

TAPA VALLA AJALEHT LK 718. detsember 2015

Lemmiklooma roll tänapäeva Eestis on palju muutunud võrreldes paar-ikümne või isegi kümnekonna aasta taguse ajaga.

Vähe on näha ketis või aedikus peetavaid loomi. Pigem on lemmik-loom muutunud pereliikmeks, kelle tervis, hea tuju ja käitumine kõigile korda lähevad. Kui karv läigib, silm särab ja tahaks ikka tormiliselt pere-meest perenaist tervitada, siis võib öelda, et tervis on korras. Käitumi-sega on keerulisem, sest sellel on alati vähemalt kaks osapoolt. Üks kes midagi teeb ja teine, kes tegevusele hinnangu annab. Mis ühele lubatav ja vastuvõetav on teisele täiesti talumatu.

Rääkides inimese vaatenurgast on looma käitumist lihtne hinnata, kas sobivaks või sobimatuks. Enamasti on külaliste peale haukumine ja nende naksamine näiteks sobimatu käitumine. Samuti ka jalgrataste taga ajamine ja mööbli lõhkumine. Kui rääkida loomade probleemkäi-tumisest laiemalt, siis lisandub siia ka loomi endid kahjustav tegevus. Näiteks võivad vahel koerad endale käppi lakkuda, kuni nendele tekivad haavandid, elektrijuhtmete närimine kahjustab ühelt poolt peremehe vara teiselt poolt võib aga muutuda oht-likuks koerale endale jne. Inimeste pereliikmeks olemisega võib lisaks hüvedele kaasneda looma jaoks ka mõningaid probleeme. Katsuge ette kujutada, et te kuulute perekonda, mille ülejäänud liikmed on enamuses

teist palju suuremad, lõhna ei paista nad üldse tundvat, kuulmine on tönts ning sellest kui midagi ei meeldi, saavad nad aru alles siis kui nende peale uriseda. See on küll utreeri-tud pilt tavalisest koerast tavalises perekonnas, kuid vahel võib just nii juhtuda. Koeral on inimese 5 miljoni lõhnaretseptori asemel 60 miljonit lõhnaretseptorit ning ta kuuleb meie kõrva jaoks püüdmatut ultraheli. Seega võivad koera segada lõhnad ja helid, mida me ise lihtsalt ei taju. See on asja füüsiline pool.

Vaimsest poolest rääkides ei saa unustada, et just siin tulevad välja suurimad inimese ja looma erine-vused. Loomad elavad hetkes ning minu hinnangul neil puuduvad vasted inimlikele määratlustele nagu salaka-valus või kättemaksuhimu. Loomade käitumine võib väga mõnda sellist inimlikku iseloomujoont meenutada, kuid enamasti on see tingitud soovist oma varasematele kogemustele toe-tudes võimalikult hästi käesolevas hetkes hakkama saada. Näiteks räägiti mulle hiljuti lugu, kuidas salakaval koer oli diivanil istudes näkku ham-mustanud teda silitavat vanatädi, keda oli kutsutud perenaise äraolekul maja hoidma. Inimese poolt vaadatuna on tegemist erilise häbematusega pureda näkku inimest, kes parasjagu sulle oma hoolimisest silitamisega märku annab. Koera poolt vaadatuna võis tegemist olla tegelikult võõraga, kellele oli juba, kas pea ära keeramise või huulte limpsimisega, korduvalt

märku antud silitamisest, kui koera jaoks ebamugavast tegevusest. Kuna koera meelest vihjetest aru ei saadud, pidi asja üheselt selgeks tegema (koo-nu näksamine on teise koera jaoks erinevalt inimesest väga mõistetav märguanne). Seega ei mingit salaka-valust – lihtisalt hetkel mõjuvaim viis oma soovide saavutamiseks. Olgu siis selleks silitamise lõpetamine või vanatädi diivanilt lahkumine.

Tegelikult ei ole vahet, mis põh-jusel koer kedagi näksab. Inimesena me vastutame oma lemmikute hea elukäigu eest ning peame olema ka võimelised loomadele selgeks tege-ma, millised on lubatud ja lubamatud tegevused ning milline on meie poolt soovitud käitumine. Ühekordne kel-legi näksamine võib olla õppetund nii loomale kui inimesele. Samalaadne korduv tegevus, on probleem, mis tekitab ebakindlust ja sellest tulenevat ebamugavust mõlemale poolele.

Looma vajaduste ja kehakeele tundmine on abiks probleemidele lahenduse leidmisel, kuid sarnaselt iga võõra keele õppimisega võib vaja minna kogenud õpetaja abi.

Kui teie koera käitumine on teie jaoks arusaamatu või tekitab prob-leeme ning te otsite lahendusi selle olukorra muutmiseks, siis andke sel-lest teada meiliaadressil aegviiduloo-makliinik@gmail.com või telefonil 510 5973. Teid nõustavad koerte käitumisnõustaja Katrina Jõemaa ja loomaarst Ants Raava.

Ants Raava, loomaarst

Miks ta tekitab meile probleeme? KUHU MINNA?TAPA KULTUURIKOJAS

LEHTSE KULTUURIMAJAS

24. dets kl 17 – Lehtse kammerkoor laulab Ambla Maarja kirikus jõulujumalateenistusel.

26. dets kl 20 – Aastalõpupidu kõigile. Tantsuks ansambel UBA. Üllatusesinejad! Eelregistreerimine laudadesse 24. detsembrini pääse 7 €, peoõhtul kallim ja mugav koht pole garanteeritud. Info: 521 8398; 383 3350; e-mail: info@lehtsekultuurimaja.ee.

4. jaan kl 13 – Ehavalguse kolmekuningapäeva tähistamine. Istumine peolauas ja verivorsti söömine. Oodatud iga huviline! Saadame jõululauludega pühad ära! NB! Pane vorstiraha paar eurot taskusse!

10. jaan kl 10 – 5. PPP, jätkub 14. hooaeg! Paarismängud! Algajad eraldi kl 9. Täiskasvanute registr algab 9.30 ja lõpeb 9.55! Mäng turniirina. Täiskasvanuil osamaks 3,50 €, õpil tasuta.

17. jaan kl 12 – Lehtse Külakilb 5. mäng – jätkub 14. hoo-aeg! Osamaks täisk 2 €, õpil tasuta.

17. jaan kl 13 – Klubi Ehavalgus tegelused. Mälutreening, eakate liikumine.

30. jaan kl 18 – Üle-eestilise mandoliiniorkestri kontsert. Esinevad: Eesti Mandoliinide Orkester, Saku Mandoliinid, Uhtna Mandoliiniorkester, Tapa valla Mandoliiniorkester. On harukordne võimalus kuulata koos musitseerimas üle 100 mandoliini! Pärast kontserti võimalus üles seada lauad ning algab peoõhtu ansambliga Konterbant. Pääse kontserdile ning peole 5 €.

NB! Näitused: Jaanuar – Näitus “Endla Lääne tikitud pildid”

20. dets kl 12 – Tapa Jakobi kirikus Advendikontsert. Esineb Tallinna Vanalinna segakoor.

26. dets kl 21 – Aastalõpupidu. Muusikat teeb ansambel Polero. Esinevad breiktantsijad, seebimullishow. Tantsu, üllatusi ja meelelahutust hommikutundideni. Avatud baar. Pääse kuni 25. dets 3 €, peopäeval 5 €. Broneeri koht varakult kultuurikoja telefonil 322 0061 või e- mailil info@kultuurikoda.ee.

12. jaan kl 18 ja kl 20 – Eesti mängufilm „Ema“. 16. jaan kl 13 – Eakate pidu. Külas Kadrina Rahvamaja

tantsijad. Sissepääs prii.18. jaan kl 19 – Tapa muusikakooli pargis jõulukuuskede

ühispõletamine. Too oma jõulupuu muusikakooli parki kogumiskohta.

23. jaan suur saal broneeritud Loomingulisele Ühendusele Koit.

30. jaan kl 16 – Tapa Muusikakooli Orkestri talvekontsert.8. veebr kl 18 – Alexandr Mironovi teadusteater. Teaduslik-

meelelahutuslik interaktiivne keemiaalane show lastele, milles me koos pealtvaatajatega viime läbi huvitavaid ja kaasakiskuvaid eksperimente teadusmaailmast! Kestus 1 tund. Pilet 4 €.

19. veebr kl 19 – Muusika Eestimaale. Kontsertlavastus „Diiva“. Annaliisa Pillak – sopran, Siim Sellis – klaver, lavastus Paavo Piik. Piletid 3 € ja 5 €.

20. veebr kl 19 – Komöödiateatri etendus „Ilves ja Meri“. Autor Andrus Kivirähk. Osades Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg. Jant ühes vaatuses, kestab üle ühe tunni.

Õnne kõikidele Tapa loomakliiniku klientidele!

Häid jõulupühi ja head uut aastat!

OÜ VETDOK Tapa Loomakliinik

21.–22. oktoobrini toimusid Narva lahtised meistrivõistlused poksis. Tapa Poksiklubi käisid esindamas kolm poksijat. Võistlused peeti tuleva aasta vanuseklasside muudatustega, et meie kaks 18-aastast poksijat (U19) pidid võitlema täiskasvanute vanuseklassis (U40). Nii, et kõik meie poksijad sattusid ühte vanuseklassi U40, veel enam ühte -75 kg kaalu-kategooriasse. Võistluse loosimisel otsustati, et selles kaalukategoorias tehakse kaks alagruppi (ühes 4 pok-sijat ja teises 3 poksijat).

Tulemused: Joel Lehiste -75 kg I alagrupp –

4. koht. Vitali Kuzmich -75 kg I alagrupp

– 3. koht. Fred-Ingvar Kirsipuu -75 kg II

alagrupp – 2. koht.Mehed olid tublid ja andsid endast

parima!Edu ja jaksu edaspidisteks treenin-

guteks ja võistlusteks!

Tapa poksijad

Jakov

TAPA VALLA AJALEHTLK 8 18. detsember 2015

TEATED - KUULUTUSED - TEATED

Kalda Arendus OÜrendib, müüb ja ostab Tapa linnas

1-, 2- ja 3-toalisi kortereid. Valmistame kortereid vastavalt kliendi

soovile. Info tel 5627 0804, veikoryy@gmail.com.

Nomiaska OÜ teostab järgnevaid töid:

- välis vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldus- santehnilised tööd siseruumides (ka boilerite puhastus, nõudepesu- ja pesumasinate paigaldus)- vannitubade renoveerimine ja ehitamine tervikuna- erinevaid ehitustöid

Tel: 508 2716, E-mail: info@nomiaska.eu

OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

- Reisijate vedu (15+1k ja 50k)- Kaubavedu (külmik)- Kaevetööd (mini ekskavaator)- Puksiirabi

Hindu tasub uurida.Tel +372 5699 7000, +372 5650 0368.

E-mail primatecapital@gmail.comKoduleht primatecapital.com

PRIMATE CAPITAL OÜ

FIE Kalle IvainenAUTODE REMONT ja HOOLDUSSummutite remont ja paigaldus

Väike 17, Tapa. Tel: 327 0267 mob: 5650 3420.E-mail: kalleivainen@hot.ee.

- kivisüsi- küttepuud võrgus- küttepuud

konteineris- kuuseklotsid võrgus- turbabrikett- puitbrikett (kandiline, ümar)- liiv, killustik, muld- saematerjal- transport

Takom Transport OÜ

Õuna 15, tel 322 0028, 5693 0613.AVATUD E–R 8–16.30

Väljaspool tööaega kokkuleppel.

Tapa küttelaos müügil

Võtame tööle tisleri. Tel 5565 8919, amblapuit@gmail.com, Ambla Pikk tn 6.

FIE Uno Lees Treimis- ja freesimistööd.

Paide mnt 7B, Tapa (endine autobaasi hoone) Tel 5664 9956.

Akende, uste ja muude puidutoodete valmistamine tellimuse peale.

Tapa Ehitus OÜ teostab soodsalt järgmiseid töid:

Tel 5343 7995, e-post: tapaehitus@hot.ee

- Ehitustööd- Remonditööd- Viimistlustööd- Omaniku järelevalve- Haljastustööd

- Aedade ehitamine- Kivi ja puitterrassid- Torutööd- Talvel katustelt lume koristamine

OÜ MULTI VARIUS1. Müüa lõhutud küttepuid (lepp, sanglepp, kask,

saar, okaspuu) mõõdud vastavalt tellija soovile.2. Müüa 3m küttepuud 3. Müüa puitbriketti, küttegraanulit (bellet),

turbabriketti ja kivisüsi4. Transport

Telefon 501 3862.

Müüa kuivi küttepuid 40-l võrkudes (lepp, sanglepp, kask, saar, okaspuu). Tel. 504 5632.

Müüa Tapa linnas ja vallaserinevas suuruses ja seisukorras

korterid ning majad.Täpsem info: mob 511 0478,

e-post: urmas.saarmets@pindi.ee,Urmas Saarmets, Pindi Kinnisvara AS.

Võtan müüki teie korteri või majaAitan teid kinnisvara müümisel ja ostmisel, abi koli-

misel. Kinnisvaraalane konsultatsioon tasuta.

ELEKTRIK TEOSTAB KÕIKI ELEKTRITÖID

ELEKTRITÖÖD

PROJEKTEERIMINE

KONTROLLMÕÕTMISED

ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT

KONSULTATSIOON

Tel: 53419510 email: lepikuelektritood@gmail.com

PÄDEVUSEGA

ELEKTRIK TEOSTAB KÕIKI ELEKTRITÖID

ELEKTRITÖÖD

PROJEKTEERIMINE

KONTROLLMÕÕTMISED

ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT

KONSULTATSIOON

Tel: 53419510 email: lepikuelektritood@gmail.com

PÄDEVUSEGA

ELEKTRITÖÖDPROJEKTEERIMINE

KONTROLLMÕÕTMISEDELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT

KONSULTATSIOON

Särts OÜ, asukohaga Pikk 69, Tapa linn, rendib välja erineva

suurusega ruume/kabinette, mis asuvad kahekorruselise hoone teisel korrusel.

Kontaktnumber – 509 2769, Enno Vähk.

MTÜ Eluaken (Valve 30) lahtiolekuajad: E, T, N, R kell 9–15

Tasuta – süstlavahetus, nõustamine, rasedustestid, kondoomid, infomaterjalid, jook

ja kerge eine! Igal teisipäeval kell 10–13 võimalik B-,C-hepatiidi ja HIV-testimine tasuta.

Lisainfo telefonil 5334 1185, 324 0891 või tapa.ennetuskeskus@gmail.com.

Müüa 1-toaline ahjuküttega korter Õhtu 15-6, Tapa ja 1-toaline ahjuküttega korter Õhtu 15-2 Tapa.

Telefon 5225531

Tapa valla ajaleht Sõnumed - Roheline tn 19, ArenduskodaÜldinfo – tel 325 8690, faks 325 8695.Ajalehte saab lugeda – tapa.ee,e-post: sonumed@arenduskoda.ee, heiki@arenduskoda.eeToimetaja Heiki Vuntus – tel 325 8696, mobiil 5648 5208Küljendaja Liina Kald – tel 322 9673, mobiil 528 7998Trükitud trükikojas Trükis – Pargi 27F, Jõhvi, tel 337 2666Trükiarv 3600. Leht ilmub üks kord kuus. Kuulutuste vastuvõtt Roheline tn 19 E–R kell 9–16.Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Mälestame ühistu liigetAKSEL REhELM´I

ja avaldame kaastunnet lähedastele.

KÜ Pikk 12

Loomaarsti vastuvõtt ja koduvisiidid

Meie neljajalgsed sõbrad ja kodused lemmikud on muutu-nud lihtsast õuevalvurist või hiirekütist pereliikmeks, kelle

heaolu ja tervis on sama tähtsad kui inimestel.Minu eesmärk loomaarstina on näha enda ümber terveid, rõõmsaid ja tasakaalukaid loomi. Selle tagavad loomale sobiv füüsiline ja emotsionaalne keskkond, söök, liikumi-

ne, õigeaegne vaktsineerimine ja parasiiditõrje. Tänapäeva meditsiin võimaldab haigusi ravida, sobiv

keskkond aitab probleeme ennetada. Pakun loomade pidamise ja haiguste alast konsultatsiooni ning ravi. Vaktsineerimine, sise ja välisparasiitide tõrje.

Kastreerimine ja steriliseerimine. Nõustan käitumishäirete korral.

Asun Aegviidus aadressil Piibe mnt 13 (raamatukoguga samas hoones).

Teen koduvisiite Jänedal, Lehtses ja Tapal.Küsimuste puhul helistada tel 510 5973 või kirjutada aegviiduloomakliinik@gmail.com.

LugupidamisegaAnts Raava, loomaarst

Küttepuud ja toidukartul Simunast.Tel 515 7741.

Ostan väiksema maja Tapale otse omanikult. Tel 5668 3753.

Ostan väiksema (kuni 10 ha) metsamaa, mis võib olla osaliselt raiutud ja koormatud hüpoteegiga.

Võib pakkuda raieõigust.Tel 5638 9588, kivilo1@hotmail.com.

Otsime Tapa Kaitseväkke SISEKORISTAJAID.

Täpsema info saamiseks helistada telefonil 5904 2429.

Soe Pann OÜMüüa 50 ja 35 cm pikkuseid küttepuid.

Lepp, kask, okaspuu, tamm ja okaspuupindu.Pakkuda ka 50 liitristes kottides leppa ja 40 liit-

ristes kaskePuud on kuivad, hinnad alates 30 € ruum. Tel 553 3663. Raul Kõll

AKSEL REhELEMMälestame endist töökaaslast.Südamlik kaastunne lähedastele.

Ester, Elvi, Velli

Sügav kaastunne Milvile, Arnele ja Meelisele poja ja venna

AAVO KROONMÄEkaotuse puhul.

Aime ja Arved