1. *Gustav Adolfi Gmnaasium9.CKaari Kink

2. *Evolutsioon on pritavate tunnuste muutumine plvkonnastplvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika ajajooksul on muutunud ning arenenud.Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessistannavad tunnistust kivimites silinud fossiilid. Nende fossiilide jrgineme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest vgaerinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt-seda kinnitavad paljud erinevad tendid. 3. *Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist jaOrdoviitsiumist.Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aastavanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad,meriliiliad, ussid jt. Seetttu on eelkambriumist suhteliselt vhe kivistisi.Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lppes 500 miljonitaastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga)hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus.Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised llijalgsed), arheotsaadid,brahhiopoodid (ksijalgsed), ksnad, molluskid, okasnahksed jt.Sel ajastul kujunes vlja palju erinevaid skeletitpe ning nende kiireareng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkiminephjustas olulisi muutusi kossteemi phistruktuuris.Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudesvetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi jallijalgseid, kes olid varustatud vikeste srgadega vi spetsiaalsetelugadega, mis olid meldud teiste surmamiseks ja nrimiseks.Trilobiitidel on samuti leitud lualaadseid struktuure, mis olid vimelisedpurustama vikseid saaklooma tkke. Meduusid pdsid saaki surmavatenelavate rakkudega.Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid, sammalloomad ningpalju okasnahksete gruppe, eriti tsstiide. Arvukamaks muutusidtrilobiitide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. 4. Trilobiit Tsstiit*Okasnahkne Brahhiopoodid 5. *Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust -Silurist ja Devonist. Massiliselevljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lpusjrgnes paljude oluliselt vhenenudorganismide taasteke. Siluri ajastul tekkisidkalad. ks snagi erinev grupp vikseid mere-ja magevee kalu olid piklikud akantoodid. Neiloli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravadogad. Nad olid esimesed kalad, kellel oli hiseidtunnusjooni tnapeva kaladega: neil olidpaarilised uimed, keha katsid soomused, mitteluuplaadid, ja mis kige thtsam, neil olidAkantoodidlualuud. Kalad olid kuni Devoni ajastu lpuniainsad selgroogsed loomad Maal.Llijalgsed asusid maismaale ilmselt Hilis-Siluris, esimesed selgroogsed aga Devoni ajastulpul. Nende esivanematel olnud uimed olidasendunud jalgadega. Natuke enne Devoniajastu lppu toimus massiline veeliikidevljasuremine.Tihti on vaieldud kalade maale elama asumisephjuste le. heks phjuseks on toodud kliimakuivenemine, mis phjustas veekogudekahanemise. 6. *Hilis-Paleosoikum koosneb kahest ajastutust - Karbonist ja Permist, mis lppesFanerosoikumi suurima massilise vljasuremisega. Hilis-Paleosoikumi mereelustik eierinenud eriti Hilis-Devoni omast. Muutused maismaal olid palju suuremad.Sellel ajastul arenesid vlja hmmastavalt kaasaegse vlimusega putukaliigid.Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed silitasidveelise elulaadi kogu elu vltel.Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetttu leidusneid paljudes erinevates suurustes ja kujudes. Vis juhtuda, et Karboni kahepaiksedkasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik.Vanimad roomajate fossiilid on leitud lem-Karbonist. Suurim roomajate jakahepaiksete erinevus oli paljunemisviis. Roomajad paljunesid munedes. Munakoosnes kahest kotist, millest ks sisaldas embrot (idulast), teine aga kogusjkaineid. Thtis oli ka tugev vliskoor, mis kaitses arenevat embrod. Munavimaldas selgroogsetel esimest korda ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal,eemal veekogudest.Tnu arenenumale luastruktuurile ning suuremale liikumiskiirusele, hakkasid Permikestel roomajad kahepaikseid vlja trjuma.Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest vlja imetajatega eriti sarnane grupp terapsiidid. Tnapevastele imetajatele sarnaselt vis nende keha soojendada kakarvkate. 7. *Keskaegkond oli sauruste aegkond.Triiase ajastu:Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid kaesimesed imetajad, kes jid kuni ajastu lpuni tahaplaanile.Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod.Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid.Juura ajastu:Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas vibvastavalt eluviisile esile tsta kolme suurt rhma:veekeskkonda eelistasid ihtosaurused, maismaad asustasiddinosaurused ja hu hlvasid pterosaurused.Ilmusid esimesed linnud.rglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tillukeroomajapea, millel olid viksed tihedad hambad. Linnul olidtiivad, mille tipus olid knistega srmed ja pikk saba ja taoli kaetud teliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toituspuude latvades leiduvatest puuviljadest.Arheopteryx polnudkaasaegsete lindude otsene eelane.Kriidi ajastu:Kriidiajastul elas meres ohtrasti mikroskoopilisi juurjalgseid.Neid oli nii palju et tekkisid paksud settelademed, midakutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanudKriidi lpus hbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suuredroomajad, rglinnud. 8. MerisiilikLaevuke (peajalgne)DinosaurusedArheopteryx 9. *Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi.Ta jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaariajastuks.Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukadkarbid, teod, korallid, ksnad ja merisiilikud. Arenesidvaalad, hlged ja delfiinid. Esimesed huvalla alistanudimetajad olid aga nahkhiired. Kige nhtavamaltmitmekesistusid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi jahobuse eellased.Algas ka vimuvahetus loomariigis - roomajad trjutikrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaidsisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nd saidthtsamaks rhmaks imetajad.Kige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, thtsaimadaga kabjalised, sralised, londilised ja kiskjad.Kige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olidvaalad, kes arenesid lihasvatest maismaaimetajatest jamuutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega hinesidhiiglasuured haid.Paleogeeni ajastu teises pooles toimus nii maismaaliste kuika mereliste organismide massiline vljasuremine. Seekatastroof ei olnud aga nii tsine kui niteks Kriidi ajastulpus. 10. *Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kestisligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lpul halvenes kliima,mille tagajrjeks oli ulatuslik mandrijtumine.Tuhandete vikeste lindude krval vrivad erilist mrkimistlinnuriigi hiiglased rgsed jaanalinnud, kelle krgus ulatus 3meetrini ja kelle muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeniajastu lpul ilmusid inimahvid: simpansid, gorillad jaorangutangidPaljud praegused loomaliigid nagu niteks maod, laululinnud,konnad, rotid, hiired hakkasid kiiresti levima just neogeenis.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni.Kvaternaari ajastut nimetatakse mnikord ka jajaks, sestmitme kilomeetri paksused jmassid katsid suuri alasid, eritiulatuslikult phjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes vljatnapevane elustik.Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvasedninasarvikud) on tnapevaks vlja surnud. 11. Delfiin Nahkhiir ElevandieellaneElu areng Neogeenis 12. *http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.htmlhttp://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htmhttp://www.slideshare.net/helina20/keskaegkondhttp://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkondhttp://www.slideshare.net/helina20/uusaegkondhttp://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htmhttp://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.htmlhttp://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/vanaaegk.htmhttp://www.youtube.com/watch?v=yVqJ_mQazik 13. Aith kuulamast!Ksimusi?