Ludwig van Beethoven 1770-1827

EBS Gymnasium

TV lk 55- 56

Palun täitke TV-s iga punkti kohta paar fakti, mida pead tähtsaks

Ludwig van BeethovenKuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute hulkaSiiski pole ei Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane —alustas oma tegevust ajal, mil eelnimetatud olid juba kirjutamise lõpetanudBeethoveni ajaks oli uut tüüpi publik lõplikult välja kujunenud

Ludwig van BeethovenSündis detsembris 1770 Bonnis

Perekonnanimest võib oletada flaami päritolu

Isa ja vanaisa õukonnamuusikud

Beethoveni lapsepõlvest on vähe teada (peale legendide)

On räägitud tema isa joomakalduvustest ja soovist teha Beethovenist vägisi teist Mozartit

Esimene avalik esinemine seitsmeaastaselt

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:

1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad)Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa.Tõeliseks õpetajaks peetakse C.G.Neefe’t.1787. a. kohtus Viinis Mozart’iga, kelle õpilaseks soovis saada.Reis lõppes aga seoses ema surmaga — Beethoven pidi hakkama ülal pidama nooremaid vendi ja alkohoolikust isaKirjutas sel perioodil ~50 teost, põhiliselt väikevorme

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:

2) 1792-1802 Viini I periood

(varane looming)Õpetajaks Haydn, kuid Beethoven polnud viimasest eriti vaimustuses

Vokaalkompositsiooni õpetas Salieri

1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust, 1802 plaanitses enesetappu (Heiligenstadti Testament)

Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose).

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:

3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg)Kõige väljapaistvama loomingu aegKirjutas oratooriumi “Kristus Õlimäel” (1803)Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas algselt Napoleonile. Kui sai kuulda, et viimane on enda keisriks kuulutanud, rebis tiitellehe katki ja pealkirjastas sümfoonia Eroica. Kirjutas oma ainsa ooperi “Fidelio”Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8Kohtus Goethe’ga (muusika tragöödiale “Egmont”).

Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:

4) 1813-1827 Viini III periood(hiline looming)Loominguline kriis 1813-1815, põhjustatud venna surmast ja tema ülekäte läinud poja hooldamisestSellel ajal ometi Beethoveni kuulsus haripunktis1818. a-st oli täiesti kurt, suhtles ainult kirjalikult Samal ajal hakkas tunda andma maksahaigus, mille põhjustas isalt päritud joomakirgMissa Solemnis 1823, 9.sümfoonia 1824

Suri 26. märtsil 1827, matustel ca 10 000 inimest

Pilte

1820-ndad Viimased eluaastad Surimask

Beethoveni sümfonismKokku kirjutas9 sümfooniat5 klaverikontsertiViiulikontserdiKontserdi klaverile, viiulile ja tšellole

orkestriga (Kolmikkontsert)

Beethoveni sümfonismBeethoven jõudis sümfoonia juurde suhteliselt hilja, ca 30-aastaselt

Tema loomingus on ühendatud dramaatiline väljenduslaad ökonoomse ülesehitusega

Laiendas tunduvalt klassikalist orkestrit: III sümfoonias 3.metsasarv V sümfoonias pikoloflööt, kontrafagott ja 3 trombooni IX sümfoonias 4.metsasarv, suur trumm, taldrikud ja triangel Nende muudatustega seoses suurenes ka keelpillirühm

Beethoveni sümfonism1.sümfoonias toob sonaadivormi ulatusliku sissejuhatuse, mis nagu “otsiks” õiget helistikku

Sissejuhatusest kasvab välja teema Beethoveni lemmikkarakteris (marss)

Uudisena III osaks mitte menuett, vaid skertso

Beethoveni sümfonism5.sümfoonias, mis valmis 1807, on nähtud patriotismipuhangut, muusikalist vastust Tilsiti rahulepingule

Ekslikult on läbivas muusikalises kujundis nähtud ka “saatuse koputust”, sellest ka põhjendamatult romantiline tõlgendus

Beethoveni sümfonism

Tõepoolest, see neljanoodiline kujund läbib 5.sümfoonia kõiki osi, muutub vaid kujundi iseloom

Beethoveni sümfonism9.sümfoonia sai Beethoveni elutöö kokkuvõtteks

Selles sümfoonias sidus autor ühte instrumentaal- ja vokaalmuusika

9.sümfoonia finaalis kasutatud teksti, Schilleri oodi “Rõõmule” (An die Freude), oli Beethoven plaaninud muusikasse panna juba 1790-ndatel aastatel

Beethoveni sümfonism9.sümfoonia on tänapäevasteski mastaapides tavatult pikk (ca 70 minutit) ja seepärast on selles mõningaid erisusi:Ära on vahetatud II ja III osa

traditsioonilises sonaaditsüklis, II osa on siin kiire ja III aeglane

IV osa alguses, pärast “õudusefanfaare”, esitatakse veelkord lõike eelnenud osadest

Beethoveni sümfonism“Peale pikki otsinguid” “leiavad” madalad keelpillid rõõmuteema ning järgnevad variatsioonid sellele teemale...

Muuseas: tänapäeval kasutatakse seda teemat Euroopa Liidu hümnina

Beethoveni sümfonism...seejärel astuvad sisse solistid ja koor...

...muusika iseloom muutub ootamatult ja kõlab sõjaväemarss...

...seejärel kõlab teose apoteoos — teema “Emmake üksteist, miljonid!”...

Beethoveni sümfonism... ning mõlemad teemad saavad codas kokku.

Kuigi rõõmuteema kõlab alles finaalis, valmistavad eelnevad osad seda teemat ometi ette. Võrrelgem:

Beethoveni sümfonism

Lisainfot:T.Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998, lk.329-360

R.Rolland. Beethoveni elu — küsi linnaraamatukogu muusikaosakonnast !

Nelli Kübarsepp2008