Mason - nvtc.ee...Õppekava nimetus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) eesti keeles Mason inglise keeles Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht

1

Õppekava kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 03.06.2013.a

käskkirjaga nr 1.1-7/112

Õppeasutus: NARVA KUTSEÕPPEKESKUS

Õppeasutuse kood: 70005996

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) nimetus eesti keeles

Mason nimetus inglise keeles

Õppekeel: vene keel

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidusõpe

X kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 40

Õppekava koostamise alus: Haridus- ja teadusministri 14.03.2008.a. määrusega nr 20 kinnitatud Ehituserialade

riiklik õppekava, müürsepp I kutsestandard, ESF projekti "Kutseõppeasutuse õppekavade arendus" raames

väljatöötatud Ehituse ja tsiviilrajatiste valdkonna õppekavade õppesisud ja õppekava koostamise juhend.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded Eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid

töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks

õppeks. Ülesanded: ette valmistada selline töötaja, kes: väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid

teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; vastutab

enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; töötab tervist ja keskkonda säästvalt; oskab teha

eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; tuleb toime multikultuurses keskkonnas; oskab

suhelda ja on valmis meeskonnatööks; oskab hankida ja analüüsida teavet.

Nõuded õpingute alustamiseks: Õppima võivad asuda keskharidusega isikud, kelle tervislik seisund võimaldab

õppida antud kutseala valdkonnas; esitada tuleb isiklik avaldus; haridust tõendava dokumendi originaal;

passikoopia; arstitõend; 3 fotot.

Õppekava struktuur Õppekava kogumaht 40 õppenädalat.

1. Üld- ja põhiõpingute moodulid 26 õn: Majanduse ja ettevõtluse alused 1õn, Tööseadusandluse alused 1õn,

Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 õn, Arvutiõpetus 1 õn, Joonestamine 2 õn, Töö- ja keskkonnaohutus 1 õn,

Ehitusfüüsika 1 õn, Ehitamise alused 2 õn, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 õn, Ehitusmõõdistamine 1 õn,

Renoveerimise alused 1 õn, Müüritööd I 4 õn, Müüritööd II 4 õn, Betoonitööd 3 õn.

2. Valikõpingute moodulid 2 õn: Heakorratööd 2 / Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2.

3. Praktika 11 õn., lõpueksam 1õn.

Nõuded õpingute lõpetamiseks: õpingud loetakse lõpetatuks juhul kui õppekava on läbitud täies mahus ja saavutatud

õppekavas esitatud õpitulemused, sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.

Erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutseõpe keskhariduse baasil läbimise kohta ja

hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele …………................. 201….a.

...............................................................................................................................................................

/ees- ja perenimi, allkiri/

SA Innove Kutsehariduse õppekavakeskuse peaspetsialist

2

Õppeasutus NARVA KUTSEÕPPEKESKUS

Õppeasutuse kood 70005996

Aadress Kreenholmi 45, Narva 20104

Telefon/Faks 35 69341/35 69370

e-post [email protected]

Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava nimetus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) eesti keeles

Mason inglise keeles

Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates 40

Õppekeel vene

Kinnitan Jüri Sasi kooli direktori nimi, allkiri

käskkiri nr 1.1-7/112 03.06.2013 pitsat

kooli õppenõukogu nr 5, 28.05.2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu nr 3, 27.05.2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Jelena Kruglova

tehnikaerialade juht allkiri

Telef 59 193 955

Faks 35 69370

[email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ..........................................................................................

kuupäev

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

3

Sisukord

I ÜLDOSA ...........................................................................................................................4

1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ..................................................................................................................... 4 1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED ........................................................................................................................... 4 1.3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ........................................................................................................... 4 1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR ................................................................................................................................... 5 1.4.1. MOODULITE/ÜLDHARIDUSAINETE NIMETUSED JA MAHUD .................................................................................... 5 1.4.2. ÕPPEAJA JAOTUS ÕPPEKAVAS ................................................................................................................................ 6 1.4.3. PRAKTIKAKORRALDUS ......................................................................................................................................... 6

1.4.4. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused .............................................................................................. 8 1.5. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 8

1.6. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ............................................................... 10

1.7. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ......................................................................................... 10

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED................................................................... 11

2.1. ÜLDÕPINGUD ........................................................................................................................................................ 11 1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn (1T/ ) .................................................................................... 11 2. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1õn (1T/ ).................................................................................................... 12 3. SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1õn (1T/ ) .................................................................................... 13 4. ARVUTIÕPETUS 1 õn (1T/ ) .............................................................................................................................. 14

2.2. PÕHIÕPINGUD ........................................................................................................................................................ 15 5. JOONESTAMINE 2 õn (1T/1P) .......................................................................................................................... 15 6. TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 1õn (1T/ ) ..................................................................................................... 17 7. EHITUSFÜÜSIKA 1õn (1T/ ) ............................................................................................................................ 18 8. EHITAMISE ALUSED 2õn (2T/ ) ....................................................................................................................... 20 9. EHITUSMATERJALID JA -KONSTRUKTSIOONID 3õn (3T/ ) ........................................................................ 22 10. EHITUSMÕÕDISTAMINE 1ÕN ( 1T/P) ........................................................................................................ 25 11. RENOVEERIMISE ALUSED 1õn ( 1T/ ) ......................................................................................................... 26 12. MÜÜRITÖÖD I 4õn (1T/3P) ............................................................................................................................ 27

VALIKÕPINGUD ....................................................................................................................................................... 32 2. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE 1õn (1T/1P) ................................................................... 34

LISAD ......................................................................................................................................................................... 36 LISA 1 ......................................................................................................................................................................... 36 LISA 2 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAASI KIRJELDUS ................................................................................... 38

4

I ÜLDOSA

1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS

Õppekava koostamise alus haridus- ja teadusministri 14.03.2008.a. määrusega nr 20 kinnitatud

Ehituserialade riiklik õppekava, Ehitus, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu kinnitatud

kutsestandardites Müürsepp I, II, III; ja Betoonkonstruktsioonide ehitaja I, II, III fikseeritud

kutseoskusnõuded, ESF projekti "Kutseõppeasutuse õppekavade arendus" raames väljatöötatud

Ehituse ja tsiviilrajatiste valdkonna õppekavade õppesisud ja õppekava koostamise juhend.

1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Käesolev õppekava on Narva Kutseõppekeskuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp)

eriala kutseõpe keskhariduse baasil õpetamise alusdokument.

Õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks

ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks

õppeks.

Õppekava ülesanneteks on ette valmistada selline töötaja, kes:

1. väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2. oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada;

3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

tööolukordades;

4. on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5. vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

6. töötab tervist ja keskkonda säästvalt;

7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas;

9. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks;

10. oskab hankida ja analüüsida teavet.

1.3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepa) eriala õppekavale võib asuda õppima isik, kes on omandanud keskhariduse. Vastuvõtt toimub vastavalt Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtueeskirjadele.

Narva Kutseõppekeskusesse astumiseks tuleb esitada:

isiklik avaldus;

passikoopia;

arstitõend;

3 fotot.

Vastuvõtt Narva Kutseõppekeskusesse toimub kutsesobivusvestluse alusel. Vastuvõtu viib läbi ja

teeb vastavad otsused vastuvõtukomisjon. Vastuvõetavate õppurite arv Narva Kutseõppekeskuses

õpetatavale Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) erialale kinnitatakse Narva

Kutseõppekeskuse direktori käskkirjaga.

Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppima asumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse

õigusaktidega.

5

1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) õppekava õppeaja kestvus on kokku 1 aasta

ehk 40 õppenädalat. Ühe õppenädala pikkuseks on 40 tundi, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka

praktilist õpet ja iseseisvat tööd. Õppekava on üles ehitatud moodulsüsteemis.

Moodulite järjestust võib muuta või õpetada paralleelselt, kuid tuleb arvestada eriala õpetamise

loogilist ülesehitust.

Isikuomadusi kujundatakse ja arendatakse kogu õppeprotsessi ajal.

1.4.1. Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Nr. Mooduli nimetus Teoreetiline

õpe koolis

Praktiline õpe

koolis/praktika

ettevõttes

Kokku

Üldõpingud

1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1

2. Tööseadusandluse alused 1 1

3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 1

4. Arvutiõpetus 1 1

Põhiõpingud

5. Joonestamine 1 1 2

6. Töö- ja keskkonnaohutus 1 1

7. Ehitusfüüsika 1 1

8. Ehitamise alused 2 2

9. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 3

10. Ehitusmõõdistamine 1 1

11. Renoveerimise alused 1 1

12. Müüritööd I 1 3 4

13. Müüritööd II 1 3 4

14. Betoonitööd 1 2 3

Valikõpingud

1. Heakorratööd 1 1 2

2. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 1 1 2

Kutsehariduslik lõpueksam 1 1

eriala koolis kokku 19 10 29

Praktika ettevõttes 11 11

Kokku õpingud 19 21 40

6

1.4.2. Õppeaja jaotus õppekavas

I õppeaasta Kokku

N

r.

Mooduli nimetus T P K H T P K

H

Üldõpingud

1 Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1 K 1 1 K

2 Tööseadusandluse alused 1 1 K 1 1 K

3 Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 1 K 1 1 K

4 Arvutiõpetus 1 1 K 1 1 K

Põhiõpingud

5 Joonestamine 1 1 2 K 1 1 2 K

6 Töö- ja keskkonnaohutus 1 1 K 1 1 K

7 Ehitusfüüsika 1 1 K 1 1 K

8 Ehitamise alused 2 2 K 2 2 K

9 Ehitusmaterjalid ja –

konstruktsioonid

3 3 K 3 3

K

10 Ehitusmõõdistamine 1 1 K 1 1 K

11 Renoveerimise alused 1 1 K 1 1 K

12 Müüritööd I 1 3 4 K 1 3 4 K

13 Müüritööd I I 1 3 4 K 1 3 4 K

14 Betoonitööd 1 2 3 K 1 2 3 K

Valikõpingud

1. Heakorratööd 1 1 2 K 1 1 2 K

2.

Kuivkrohvkonstruktsioonide

ehitamine

1 1 2 K 1 1 2

K

Kutsehariduslik lõpueksam 1 1 E 1 1 E

eriala koolis kokku 19 10 29 19 10 29

Praktika 11 11 K 11 11 K

Kokku õpingud 19 21 40 19 21 40

H- hindamine, K-kokkuvõttev hinne, E- eksamihinne

1.4.3. Praktikakorraldus

Õpilased suunatakse praktikale vastavalt Narva Kutseõppekeskuse praktika korraldusele.

Nii üld-, põhi- kui valikõpingute teoreetilised teadmised seonduvad koolipraktikaga ja teadmiste

kinnistamine toimub koolivälise praktikaga.

Praktika toimub kolmes osas 11 õppenädala jooksul, praktika ajal kinnistatakse teoreetilises osas

läbitud teadmisi ja omandatakse vastavad töövilumused.

1. Praktika eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija:

• kinnistab koolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;

• omandab kogemusi kahe praktikaetapi jooksul vähemalt ühes esitatud valdkondadest:

müüritööd;

• tutvub reaalse töökeskkonnaga ja praktikakoha töökorraldusega;

• õpib tundma kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitusel kasutatavate materjale, tööriistu- ja seadmeid;

• arendab isikuomadusi ja kutseoskusi ja õpib ennast hindama töövõtjana;

• õpib tundma materjalide ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisvõimalusi;

• omandab vilumused müüritööde teostamisel.

2. Nõuded praktika alustamiseks

Enne iga praktikaetapi algust sõlmitakse kooli, õpilase ja ettevõtte vahel praktikaleping

vastavalt „Kutseõppeasutuse seaduses” sätestatud korrale, mis on ettevalmistuseks tulevases

töökohas töölepingu sõlmimisele.

7

Iga praktikaetapi alguses saab õpilane individuaalse praktikaülesande. Teadvustamaks praktika

eesmärke ja oodatavat tulemust ning abistamaks ettevõttepoolset praktika juhendajat esitab õpilane

järgmised dokumendid: praktikajuhendi ja õpilase praktikapäeviku, praktikandi iseloomustuse

koostamise aluse, praktika ja õpitulemuste hindamisjuhendid.

3. Praktika sisu

Esimese praktikaetapi (6õn) käigus rakendab õppija õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja

praktilisi oskusi ehitus- ja/või kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse

ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma

töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel

juhendamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia

tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö

kogemuse meeskonna liikmena; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; vastutab tööde

kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujunevad välja

isikuomadused (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne). Praktikal kogetu kaudu suureneb

õpimotivatsioon.

Teise (5õn) praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud

teadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; õppija tutvub

praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal;

meeskonna liikmena täidab tööülesandeid erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), kasutab

isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; rõhuasetus on tööde kvaliteedil; omandab

ratsionaalsed ja õiged töövõtted; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab

vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist,

koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet.

4. Õpitulemused

Õppijal on:

• kujunenud iseseisva töö oskused;

• kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tööellu;

• kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;

• omandatud kollektiivis töötamise oskused erinevatel töölõikudel;

• tekkinud vastutustunne tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas.

5. Hindamine

Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel lähtutakse allpool esitatud põhimõtetest.

5.1. Praktika hindamisel võetakse aluseks:

• töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö

korraldamine oskus) ja töösse suhtumine;

• materjalide tundmine ja valikuoskus;

• töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;

• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;

• õigete töövõtete valdamine;

• tööjooniste lugemise oskus;

• tööohutusnõuete järgimine;

• teostatud tööde kvaliteet;

• töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel ;

• õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini; valmisolekut

meeskonnatööks, initsiatiiv erialaste probleemide lahendamisel;

• praktikal osalemine.

8

5.2. Praktika hinne kujuneb:

• 40% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust,

• 30% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande hindest;

• 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.4.4. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Lisaks kohustuslikele põhiõpingute moodulitele on Narva Kutseõppekeskuse Kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) õppekavasse lülitatud riikliku õppekava moodulid

järgmises valikus, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi.

1. Heakorratööd 2

2. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2

1.5. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Hindamise eesmärk

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde

alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust, teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse

täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust; õpilase suutlikkust oma teadmisi ning

oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust.

Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).

Õpitulemuste hindamine jaguneb:

1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne);

2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);

3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne);

4) eksami hindamine (eksamihinne).

Õpiprotsessi hindamine on üksiktulemuste hindamine. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse

õpilase arengut ja nõutavaid õpitulemusi. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke

hindeid.

Arvestuslik hindamine on õpitulemuste hindamine mooduli teemade läbimise järel. Arvestuslik

hindamine peab toetama mooduli eesmärkide saavutamist. Arvestuslikult hinnatavate

õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

Kokkuvõttev hindamine. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt aasta- ja

moodulihinnetega.

Praktika hinnatakse nende moodulite osana, milles see sisaldub. Kui praktika on eraldi moodul,

hinnatakse see eraldi.

Kutsehariduslike lõpueksamite hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust.

Hinded viiepallisüsteemis

9

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,

praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava

nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust

hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid

pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse

punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt

võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,

kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse

õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide

arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav,

esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse

õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide

arvust.

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui

õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui

õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes kasina, rahuldava, hea ja väga hea

oskuse tasemetest:

• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde

tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida ning areneda;

oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub

säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras tööriistad –ja vahendid ning

töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.

• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja püüdlik; suudab peale

juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide

kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne;

vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö

tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises

ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.

• KASIN (hinne „2”): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes tehnoloogilisi

nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid;

hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse.

10

1.6. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS

Õpilane on Narva Kutseõppekeskuse lõpetanud, kui ta on läbinud kutseõpe keskhariduse baasil Kivi-

ja betoonkonstruktsioonide ehituse (müürsepp) osaoskuste õppekava täies mahus olles sooritanud

kutseharidusliku lõpueksami.

Lõpueksam sooritatakse komisjoni ees.

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst.

1.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest

lähtuvalt järgnevat temaatikat:

1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra,

materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute

kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast

ja -tingimustest);

2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade

materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest

järjekorrast);

3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite

kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine).

1.2. PRAKTILINE TÖÖ. Sooritada etteantud ülesande järgi proovitöö – laduda

puhasvuukmüüritis, mis sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega demonstreerimaks kutsealal

kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja

kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.

1.7. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD

Narva Kutseõppekeskuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide (müürsepp) kutseõpe keskhariduse

baasil 40õn osaoskuste õppekava koostasid Narva Kutseõppekeskuse ehitusvaldkonna kutseõpetajad

koostöös tehnikaerialade juhiga.

11

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1. Üldõpingud

1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn (1T/ )

1. Eesmärk


• omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest;

• saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest ja sisust.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja

pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid:

riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP,

RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused.

3.2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.

Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte

juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive.

Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte

äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid.

4. Õpitulemused Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:

Eesti majanduse arengusuundi (ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle

(tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik);

erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid

põhimõisteid;

mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid;

ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;

ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;

äriplaani koostamise põhimõtteid;

ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid.

Õppija oskab:

hinnata enda valikuid majandusotsustena;

seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga;

hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana;

leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks;

leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:

5.1. protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused,

audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab

valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult

edastada.

5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku

tööga alljärgnevatel teemadel:

12

• majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja ettevõtjana tegutsemise põhimõtete

tundmine;

• teadmised ettevõtte äriplaani koostamise põhimõtete kohta.

5.3. Protsessihinnete ja arvestusliku töö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

2. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1õn (1T/ )

1. Eesmärk


• omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest;

• mõistab oma vastutust, õigusi ja kohustusi töösuhetes.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu

mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev.

Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud

tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine

ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks

tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste

lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid ja nende lahendamise võimalused. Streik ja

töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused.

3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus.

Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja

lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise

kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine.

3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised

ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne

vastutus tööõigussuhetes.

4. Õpitulemused

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:

peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle

asumiseks;

tunneb töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;

töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; tööjõukulu kujunemise ja palga

arvestamise aluseid;

töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise

aluseid;

töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna

seadusandluse reguleerimise vajalikkust.

oskab:

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:



13


edastada.


tööga alljärgneval teemal:

• õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide

tundmise kohta ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks.


3. SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1õn (1T/ )

1. Eesmärk


• omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest;

• õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma käitumist;

• õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest;

• omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse.


Puuduvad.

3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja

läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad

tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.

3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid.

Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö.

3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid.

Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE.

Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid,

dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Internetist ja muudest allikatest

hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. Avalduse, elulookirjelduse

(CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.

Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja

vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.

4. Õpitulemused

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:

esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;

tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas;

tunneb võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast

hinnata;

tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid,

dokumendi vormistamise protseduur).

Õppija oskab:

käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;

kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid;

tähelepanelikult kuulata;

14

ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt;

teha parendusettepanekuid;

süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud

informatsiooni;

koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;

kasutada õppe-ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



suhtlemise olemus, meeskonnatöö iseärasuste ja tähtsuse tundmine;

võimaluste tundmine tööpinge ja stressi maandamiseks;

enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskust.


4. ARVUTIÕPETUS 1 õn (1T/ )

1. Eesmärk


• omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks;

• õpib tundma teksti- ja tabelitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti või tabeli

loomise, kujundamise ja vormistamisega;

• omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TEKSTITÖÖTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi

loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi

vaadete kasutamine. Tööriistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks.

Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja

kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine.

Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed.

Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Pildi ja objekti lisamine

dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trükkimine. e-kirja koostamine ja saatmine.

Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist.

3.2. TABELITÖÖTLUS JA INFOOTSINGUD. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli

loomine. Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite

sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli

kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude

lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine.

Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega.

Tabelite vormindamine. Õigekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi häälestus. Päise ja jaluse

lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. Avalduse,

elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja

15

paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri)

koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.

4. Õpitulemused Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:

arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;

interneti olemust ja selles peituvaid ohte;

e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata;

tunneb teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid;

infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;

dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;

algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise

nõudeid.

Õppija oskab:

käivitada arvutit, Windows'i programme ja tegutseda dialoogiaknas;

luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit;

koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;

kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid;

lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme;

otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja vormistamise oskus arvutil ja

paberkandjal;

erialase teabe hankimise oskus interneti vahendusel;

materjalikulu arvutusi sisaldava tabeli koostamise oskus.


2.2. Põhiõpingud

5. JOONESTAMINE 2 õn (1T/1P)

1. Eesmärk


• omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nõuetest;

• omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse;

• õpib koostama lihtsamaid eskiisjooniseid.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. JOONESTAMISE ALUSED. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid,

16

mõõtkavad. Joonise vormistamise nõuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid.

Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja

kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Joonise

mõõtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine

ristisomeetrias. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi järgi

tööjooniste koostamine.

3.2. EHITUSJOONESTAMINE. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste.

Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad

tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine.

Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid, mõõtketid, märkteljed. Lõiked, sõlmed,

detailjoonised. Põhiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-,

puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaažijoonised. Lihtsamate ehituslike

eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste järgi.

4. Õpitulemused

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb:

jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid;

jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms);

jooniste mõõtmestamise nõudeid;

üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;

lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid;

ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke;

tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi;

kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid

joonisel;

keskkonnatehnika jooniste eripära; hoone põhiplaane, lõikeid.

Õppija oskab:

lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja

lõigetelt kõrgusi);

leida joonistelt vajalikke andmeid;

keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja

reguleerseadmete jooniseid;

visandada ehituslikke eskiise;

kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;

arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



• ehituslike eskiisjooniste koostamise, nõuetekohase mõõtmestamise ja vormistamise,

detaili kaks ja kolmvaate ning lõigete joonestamise oskus;

• koostejooniselt mõõtmete leidmise ja joonise järgi ehitusmahu arvestamise oskus.


17

6. TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 1õn (1T/ )

1. Eesmärk


• omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele;

• omandab teadmised ja oskused mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse

ehitusplatsil;

• õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda säästva

ehitustegevuse, samuti esmaabi võtetest ja vahenditest;

• saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.

Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll.

Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige

kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele.

Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia.

3.2. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite,

vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse,

teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.

3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. Ülevaade ehitusel kasutatavatest

elektrilistest käsitööriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag,

universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslõikurid,

segumasinad jms.) nende üldine ehitus (mootor, reduktor, lõikeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete

kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, võimsus ja kasutamistingimused.

Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilöögi korral.

Tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustöödel. Nõuded tuleohutuse

korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded

elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.

3.4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted ja vajalikkus;

materjalide korduvkasutamise võimalused ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtted, riskid

looduskeskkonnale.

3.5. JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse

ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud

jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, materjalisäästvad töövõtted, töökultuur. Jäätmehooldus ja

esmane käitlus. Jäätmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil.

4. Õpitulemused


tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel;

peamisi ohuallikaid ehitusobjektil;

esmaabi üldisi põhimõtteid;

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes;

ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende

ohutu kasutamise nõudeid;

elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja

mehhanismidega;

18

nõudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus);

elektrivoolu mõju inimorganismile;

esmaabi võtteid elektrilöögi korral;

tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi;

nõudeid tuleohutuse korraldamisele;

tuleohutusnõudeid elektriseadmetele;

esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi;

Õppija teab:

ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid;

jäätmekäitluse vajadust; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust;

oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale;

teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust;

materjalide korduvkasutamise võimalusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Õppija:

oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju

vähendada;

oskab tegutseda tööõnnetuse olukorras ja anda esmaabi;

oskab vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale, kaastöötajatele ja

looduskeskkonnale;

järgib kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid,

tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö

organiseerimisel;

oskab käituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral;

oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja

tööohutusalase sissejuhatava juhendamise;

oskab töötada ennast ja keskkonda säästvalt;

oskab kasutada õppe-ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



• töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite, tööohutuse ja töötervishoiunõuete,

säästva arengu põhimõtete ja keskkonnareostuse vältimise võimaluste tundmine;

• töökeskkonna ohutuse tagamisel töövõtja ja tööandja kohustuste, vastutuse ja õiguste

tundmine ja esmaabi andmise oskus.


7. EHITUSFÜÜSIKA 1õn (1T/ )

1. Eesmärk


• õpib tundma erialaga seonduvaid füüsikalisi seoseid;

• omandab teadmised füüsikaseaduste mõjust ehituskonstruktsioonidele ja –tegevusele.


19

On omandatud põhikooli füüsikakursus.

3. Õppesisu

3.1. STAATIKA ALUSED. Jõud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Jõudude liitmine ja

lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejõudude määramine mitmesuguste lihtsate

ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jõud ja

nende jaotus ( tõmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide

tugevdamise võimalused. Lihtsamate tõstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid)

tööprintsiip. Kangi põhimõtte kasutamine tehnikas. Ülevaade koormuste liigitusest ja mõjust

erinevatele konstruktsioonidele ja erinevatele ehitusmaterjalidele.

3.2. SOOJAFÜÜSIKA ALUSED. Ehituse soojafüüsika põhimõisted. Soojusjuhtivuse olemus,

soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses.

Ruumi sisekliima, nõuded. Joon- ja punktkülmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide

soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse

paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool) Mitmekihilise piirded.

Temperatuuri muutumise graafiku mitmekihilistes välispiiretes. Piirete niiskusrežiim. Veeauru

sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde õhujuhtivus. Ehitustarindi, kütte

ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste,

ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse. Harjutusülesanded.

3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja müra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja

mõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides. Õhu- ja löögimüra, nende levik ja tõkestamise

võimalused. Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmise ühikud. Resonants ja selle mõju. Nõuded

mürapidavusele. Mürataseme mõõtmine.

3.4.ELEKTRIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus.

Allikapinge (elektromotoorjõud). Takistite ja energiaallikate ühendusviisid. Elektrienergia

muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. Töö ja võimsus. Elektrivoolu magnetväli.

Sirgjuhtme magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju

Elektromagnetiline jõud. Valguse põhimõisted ja ühikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide

loomuliku valgustuse nõuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt.

Harjutusülesannete lahendamine.

3.5. KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMINE. Praktilised tööd- mõõta erinevaid töö-ja

elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid normidega. Metroloogia alused.

Keskkonna parameetrid ja nende mõõtühikud SI-süsteemis. Eri tüüpi ehitiste ja ruumide

õhuvahetuse miinimummäärad ja hea ventilatsiooni omadused. Puhas vesi, kvaliteedinõuded.

Reovee liigid. Soojuskaod. Mõõtevahendite taatlemine. Mõõtevead ja nende mõju

mõõtmistulemustele. Mõõtmise reeglid ja põhimõtted. Mõõdistamisel enamkasutatavad

mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid (sh lasermõõteriistad). Ohutusnõuded

mõõtevahenditega töötamisel. Keskkonna parameetrite (temperatuur, valgus, müra, vibratsioon

jms) mõõtmine ja võrdlemine normidega.

3. Õpitulemused

õppija teab ja tunneb:

ehitusfüüsika olemust ja mõisteid;

ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid;

erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast, akustikast, elektrivoolust

ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja

gaasilises keskkonnas;

jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust

ehituses;

õhu- ja löögimüra leviku mooduseid ja tõkestamise võimalusi ehituskonstruktsioonides ja

ruumides;

niiskus- ja kastepunkti mõistet, nende vältimise võimalusi;

niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi;

20

elektriliste parameetrite vahelisi seoseid;

elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi;

ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid.

Õppija oskab:

arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust;

leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti);

leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks;

mõõta erinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid

normidega;

kasutada enamlevinud mõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel mõõteriistadega;

mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides;

lahendada erialaga seonduvaid füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



ehitusfüüsika mõõtühikud ja nende teisendamine;

konstruktsioonide soojapidavuse arvutused;

konstruktsioonide soojapidavuse ja mürataseme mõõtmine ja võrdlemine normidega

kasutades algallikaid, ülesannete lahendamine.


8. EHITAMISE ALUSED 2õn (2T/ )

1. Eesmärk


• omandab teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest

ja ehitamise etappidest;

• saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid

reguleerivatest seadusandlikest aktidest;

• õpib tundma enamkasutatavaid ehitustööriistu ja –masinaid ning saab ülevaate töö ohutuks

korraldamiseks ehitusplatsil.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. EHITUSALASED MÕISTED. Ehitise elutsükkel. Ehitusprojekt. Ehitamise etapid. Peamised

üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja

viimistlustööd. Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.

3.2. EHITUSTEGEVUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINÕUDED. Ülevaade

erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest . Kutsestandardid. Hea

ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt).

21

3.3.EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMISE PÕHIMÕTTED. Tööde planeerimise põhimõtted.

Tööde organiseerimise projekt. Ohtlikud tööd ehituses, ohutsoonid. Tööde organiseerimine

ehitusplatsil. Ehitusprotsessi juhtimise olemus ning nõuded töötajate juhendamisele ja väljaõppele.

Ajutiste teede rajamine ehitusplatsil.

3.4.EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VÄIKEMEHHANISMID (SH

VÄIKEMEHHANISMID). Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve: ekskavaatorid,

buldooserid, skreeperid jne. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad,

tõstukid. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses.

Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga

käsitööriistad. Kinnitus- ja abivahendid. Nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldised põhimõtted

töötingimustest lähtuvalt. Tervishoiu- ja tööohutuse nõuded nende kasutamisel. Ehitusplatsi

transpordi liigitus ja korralduse põhimõtted.

3.5. NÕUDED MONTAŽITÖÖDELE JA TROPPIMISELE. Mõisted ja terminid. Montaažtööde

etapid. Tööalane juhendamine montaažitöödel. Oma töökoha organiseerimine. Troppimise

põhimõtted, nõuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tööohutus montaažtöödel.

Betoonelementide montaaž ja paigaldamise nõuded. Monolitiseerimine. Puitkonstruktsioonide

montaaž ja paigaldamise nõuded. Metallkonstruktsioonide montaaž. Elementide kinnitamine.

Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaaž. Teenistuslikud

tõstukid. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade püstitamisel. Konstruktsioonide ja nende elementide

objektil vastuvõtmine ja ladustamine.

3.6. ÕPPEKÄIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVÕTETESSE.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

ehitise ja ehitamise mõisteid ja olemust;

ehitise elutsüklit, ehitusprojekti olemust;

teab ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente;

omab ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tööde

planeerimise põhimõtetest;

tunneb ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja teab ohtlikke töid ehituses;

hoonete põhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult ehitusmaterjalide

liigitust ja omadusi;

teab ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi ja omab ülevaadet ehitusmaterjalide

tootmisest Eesti Vabariigis;

õppija tunneb:

töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil;

ehituskestust ja -kvaliteeti mõjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nõudeid töötaja

juhendamisele ja väljaõppele töökohal;

tunneb nõudeid töö ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil;

teab ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil;

tunneb ülevaatlikult ehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende

valiku, kasutamise ja hoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;

teab ja tunneb erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus-ja abivahendeid;

kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteid

ehitusplatsil;

teab torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö piiranguid ning

erinõudeid töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses;

tunneb ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutuse põhimõtteid;

teab nõudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; tunneb ehitusplatsi transpordi liigitust

ja korraldust;

tunneb montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda;

puit-, metall-ja betoonelementide montaaži põhimõtteid;

22

materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise

nõudeid;

troppimise põhimõtteid ja tööohutust;

signaale troppimisel;

monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid;

töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid.

Õppija oskab:

leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja

normdokumentidest;

nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid;

kirjeldada ehitustööde korraldust ja ehitamise etappe;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



• ülevaatlikud teadmised hoonete konstruktsioonide, ehitamise etappide ja ehitustöödel

kasutatavate tööriistade ja masinate tundmise kohta;

• töötervishoiu- ja tööohutusnõuded ehitustöödel.


9. EHITUSMATERJALID JA -KONSTRUKTSIOONID 3õn (3T/ )

1. Eesmärk


saab ülevaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest;

omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast;

tunneb ehitiste konstruktsioone.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALI PÕHIOMADUSED. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus,

hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused

(külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused

(tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus).

3.2. PUITMATERJALID. Puidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused, puidule

esitatavad kvaliteedinõuded; puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted,

puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala.

3.3. KIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus,

omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid,

plaadid, keramsiit, ahjupotid jms); valmistamine, omadused ja kasutusala; põletamata

tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon): tootmine, omadused, liigitus ja

kasutusala.

23

3.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, enamkasutatavad profiilid, mustade

metallide kasutusala. Värvilised metallid ja nende sulamid: nende omadused ja kasutusala.

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse.

3.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi - nende omadused, kasutusala.

3.6. EHITUSSEGUD. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus,

omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud.

3.7. ISOLATSIOONIMATERJALID. Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid;

villad; vahud - nende omadused ja kasutusalad. Hüdroisolatsioonimaterjalid: tõrvad,

kleepmastiksid, emulsioonid - omadused, kasutusalad. Katusekatte materjalid: asfaltbetoonid ja

nende omadused ning liigitus.

3.8. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid,

puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid ja nende

liigitus, omadused, ja kasutusalad.

3.9. PLASTMATERJALID. Olemus, omadused, koostis, töötlemine. Plastmassidest

plaatmaterjalid. Rullmaterjalid. Plastmassidest profiiltooted. Vedelalt kasutatavad materjalid.

Vahtplastid. Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala.

Plastmaterjalide keevitatavus. Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil.

3.10. KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Teras-, vask-, malm- ja plasttorude liigitus,

standardid, markeeringud, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur,

happelisus). Toruliitmike koostamise põhimõtted. Torustike korrosioonikaitse ja –tõrje vahendid

ning nende kasutusala.

3.11. ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja nende liigitus

teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja konstruktsiooni järgi.

Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid.

3.12. SEINAD. Seinte liigitus materjali, struktuuri, töötamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein)

ja asukoha järgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, väikeplokkidest seinad, puitkilp- ja

puitsõrestikseinad, paneelidest seinad - nõuded nende konstruktsioonile ja püstitamisele.

Sõrestikvaheseinad ja täidisvaheseinad - nõuded vaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile.

Konstruktsioonide tulekindlus.

3.13. VAHELAED. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed - nõuded konstruktsioonile ja

paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nõuded. Vahelagede soojus- ja

heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus.

3.14. PÕRANDAD. Monoliitpõrandad ja puitpõrandad - nende konstruktsioonid. Kvaliteedinõuded

põrandakonstruktsioonide paigaldamisele. Põrandate soojustamine. Konstruktsioonide tulekindlus.

Ülevaade põrandakattematerjalidest, nende paigaldamise nõuded.

3.15. AVATÄITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmõõdud. Liht-, paaris-, ja

mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina

paigaldamise nõuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise

nõuded. Ukse kuju, mõõtmed ja avamise viis. Tähtsamad sise- ja välisukse tüübid. Ukseplokid:

uksepiidad, piirlauad, lävipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja

lükanduks - nende erinevused ja paigaldamise nõuded. Väravate tüübid ja nende paigaldamise

nõuded. Puitmaterjalist piirdeaedade püstitamise nõuded Trepi väliskuju ja ehitusviis. Trepi

mõõtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist

trepid. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid. Treppide ehitamise ja paigaldamise nõuded.

3.16. TREPID Trepi väliskuju ja ehitusviis. Treppide ehitamise ja paigaldamise nõuded. Trepi

mõõtmed ja astmete moodustamise reeglid. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja

raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid.

3.17. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali järgi. Katuse kande- ja

kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. Ülevaade katusekattematerjalidest (puit-,

kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja mansardkatused

- nende eripära ja kasutusala.

3.18. MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED. Arvestada tööks vajaminevat

materjalikulu rakendades koolimatemaatika eeskirju.

24

Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade

ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu

arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

4. Õpitulemused


ehitusmaterjalide liigitust;

ehitusmaterjalide füüsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid

näitajaid;

tunneb erinevate materjalide kasutusala ja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;

nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele;

keskkonnatehnika valdkonnas tunneb kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude

liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest

(temperatuur, happelisus);

toruliitmike koostamise põhimõtteid;

torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala;

õppija teab ja tunneb:

ehitiste konstruktsioone;

aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtteid ja

kasutatavaid materjale;

ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelisi

sõltuvusi;

nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele;

nõudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile;

konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalusi;

vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone;

ripplagede konstruktsioone ja ehitamise põhimõtteid;

põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid;

nõudeid põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile;

tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid;

seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu

järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnoloogiat, nõudeid

seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile;

aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtteid puit- ja kivimaterjalist

avadesse;

aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise

nõudeid;

tähtsamaid sise-ja välisuste tüüpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nõudeid ja

vahetamise tingimusi;

ülevaatlikult katuse kande-ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid;

tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid;

nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede

ehituse eripära;

erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel ehitusmälestistel;

keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda;

töö-ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel.

Õppija oskab:

seostada materjali omadusi kasutusalaga;

valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele;

25

arvestada materjalikulu vastavalt;

leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest;

oskab kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste

konstruktsioone;

ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;

selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda sõltuvalt ehitustööde etappidest;

selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustööde etappidel;

oskab kasutada õppe-ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



ehitusmaterjalide liigitus;

oskus seostada materjali omadusi kasutusalaga;

ehitiste konstruktsioonide tundmine.


10. EHITUSMÕÕDISTAMINE 1ÕN ( 1T/P)

1. Eesmärgid


• saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest;

• õpib tundma topograafiliste plaanide leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid mõõteriistu,

märkimisseadmeid

• omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses.


Läbitud on moodul “Joonestamine”.

3. Õppesisu

3.1. GEODEESIA ALUSED. Geodeesia mõiste ja tähtsus. Kartograafilised projektsioonid.

topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemärgid. Mõõtkava ja mõõtmed. Mõõdusuhe ja

joonmõõt. Reeperid, kõrgusmärgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine.

3.2. MÕÕDISTAMISE TEHNOLOOGIA. Mõõtmise ja märkimise reeglid ja põhimõtted.

Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid (sh

lasermõõteriistad). Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel. Horisontaal ja

vertikaalmõõdistamine (sh kõrguste ülekandmine).

3.3. PRAKTILINE TÖÖ. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide

mahamärkimine ja ülemõõtmine. Ehituselementide kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna ja

ukseava suurus jms). Töötamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mõõteriistadega. Ehitusmälestiste

mõõdistamine ja skemaatiliste mõõtmisjooniste koostamine.

4. Õpitulemused


• geodeesia olemust ja tähtsust;

• mõõdistamise ja märkimise üldreeglid ja põhimõisted;

• erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid;

26

• tööohutusnõudeid mõõtmisriistadega töötamisel;

• ehitusmõõdistamise tehnoloogiat;

• ehituselementide mahamärkimise võtteid;

oskab:

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust;

• korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

• valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;

• maha märkida ehituselementide mõõtmeid, kanda üle kõrgusmärke;

• kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed;

• teostada mõõtmisi mõõtelindi ja nivelliiriga;

• teostada objekti kontrollmõõdistamist;

• töötada ennast ja keskkonda säästes.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



• horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise tehnoloogia tundmine;

• mõõteriistade tundmine ja kasutamisoskus;

• lihtsamate objektide mahamärkimise ja kontrollmõõdistamise oskus.


11. RENOVEERIMISE ALUSED 1õn ( 1T/ )

1. Eesmärk


• omandab teadmised keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtetest, hoonete ja ehitiste

sagedamini esinevatest kahjustustest, nende kõrvaldamise võimalustest;

• omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja –mälestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab

ülevaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning

hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest;

• saab ülevaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise võimalustest

lammutustöödel.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.

3. Õppesisu

3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE ÜLEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu

ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmälestiste tunnused. Ülevaade ehitustegevust

reguleerivatest muinsuskaitsealastest õigusaktidest.

3.2.HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete füüsiline ja moraalne

vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja

võtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad,

vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid.

3.3. KESKKONNASÄÄSTLIKU RENOVEERIMISE PÕHIMÕTTED. Renoveerimise eesmärgid

ja ökoloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja mõisted. Remonditööde

põhimõtted. Uute ja vanade materjalide ühtesobivus. Võimalused materjalide korduvkasutamiseks,

27

kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja säästva arengu

põhimõtted.

3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud

lammutustöödel. Töökorraldus lammutustöödel. Töö- ja tuleohutusnõuded. Töövahendid.

Lammutusmeetodid. Tarindite demontaaž. Demontaaži järjekord ja võtted. Puidu kaitse. Asbesti

lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine.

4. Õpitulemused


• ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni;

• restaureerimise ja säästva renoveerimise põhimõtteid;

• ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis;

• ehitiste levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid;

• tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime

hindamismeetodeid;

• probleeme ja ohtusid lammutustöödel;

• töökorraldust, töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel;

• tarindite demontaaži järjekorda ja võtteid;

• materjalide korduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat;

• töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid hoonete renoveerimisel ja lammutustöödel;

oskab:

• kirjeldada probleeme ja ohte lammutustöödel;

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



• keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtete ja ehitusmälestiste iseloomulike tunnusjoonte

tundmine;

• ehitusstiilide iseloomustamise oskus;

• töökorralduse, töö- ja tuleohutusnõuete, tarindite demontaaži järjekorra ja võtete tundmine

lammutustöödel.


12. MÜÜRITÖÖD I 4õn (1T/3P)

1. Eesmärk


• õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hüdroisolatsiooni

paigaldamise nõudeid, erinevaid müüriseotisi;

• õpib käsitsema müürsepatöö tööriistu ja vahendeid;

• omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mörtide

koostisest ja valmistamise viisidest.


Läbitud moodulid “Ehitamise alused” ja “Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”

28

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid:

keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) nende omadused.

Müürimörtide sideained ja nende omadused. Mörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale.

Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.

3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED

Tööks vajamineva materjalikulu arvutamine

3.3. MÜÜRISEOTISED. Müüritis ja selle elemendid. Nõuded müüritisele (sängituspind,

püstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid).

Mitmekihilised seotised: plokk-, rist- ja lõõridega seina seotis, soojustusega seina seotis.

Täismüüritis ja kaevikmüüritis.

3.4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik.

Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline

märkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine. Abivahendite

(kihilatt ja suundnöör) kasutamine. Nurga ja vahemajakate ladumine. Täismüüritise ladumine.

Kergmüüritise ladumine ja seinte vooderdamine. Väikeplokkmüüritis. Müüritise ladumine talvistes

tingimustes. Massiivmüüritise ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte

ladumine, aknavahepostide ladumine. Vaheseinte ladumine ja hüdroisolatsiooni paigaldamine.

Nõuded trappidele. Astmelise- ja risttrappi ladumine. Müüritise hooldamine. Tööohutus- ja

töötervishoiu nõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

4. Õpitulemused


müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi;

müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja

töövõtteid;

võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes;

erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi;

hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast

materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

Õppija oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks

rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid;

valida käsitleda müürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest;

laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu;

valmistada erineva koostisega müürmörte;

käsitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid;

paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust, käsitleda

kontrollmõõteriistu;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:



29


edastada.

5.2. moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus proovitööga, milles

hinnatakse:

• materjalide kulu arvestamise oskust;

• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist tasapinnaliste viimistlemata vuukidega seinte, nurga ja vahemajakate,

täismüüritise, kergmüüritise (koos seinte vooderdamisega); väikeplokkmüüritise; vajumisaja

temperatuurivuukide, postide ja vaheseinte (sh aknavahepostide) ladumisel.

5.3. Protsessihinnete ja proovitöö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

13. MÜÜRITÖÖD II 4õn (1T/3P)

1. Eesmärk


omandab oskused müüritist sarrustada, laduda müüriseotisi puhasvuugiga ja teha

järelvuukimist;

õpib sildama avasid kiht-, kaar- ja betoonsillustega;

omandab oskused laduda klaasplokkidest vaheseinu ja avatäiteid, ühe- ja mitme lõõriga

korstnaid looduskivimüüritist.


Läbitud on moodul „Müüritööd I”.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid:

keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms) nende omadused. Müürimörtide

sideained ja nende omadused. Müürimörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale. Müürsepa

tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.

3.2.ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste

kehade üldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalaühikute teisendamine. Materjali

kulunormi mõiste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded

ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik.

Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline

märkimine. Avade sildamine rida-, kiil-, kaar- ja betoonsillustega. Klaasplokkidest seina ladumine.

Tellistest seinavoodri ladumine ja ankurdamine. Looduskivist müüritise ladumine. Sarrustatud

müüritise ladumine. Nõuded puhasvuukmüüritisele. Müüritise vuukimine ja ankurdamine.

Tellistest ja väikeplokkidest kergseinte ladumine. Kergseintele soojustuse ja tuuletõkke

paigaldamine. Pika seina ladumine lülis. Konstruktsioonide ladumine: karniisid, vööd, piastrid,

eendid ja nišid. Ülevaade võlvide ladumise tehnoloogiast. Kiviseinte remont ja renoveerimine.

Ühe- ja mitme lõõriga kostende ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded müüritöödel.

Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

4. Õpitulemused


nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist;

avade sildamise tehnoloogiat;

müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid;

klaasplokkide ladumise tehnoloogiat;

tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;

30

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist

abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel ja järgib neid tööde teostamisel;

oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks

rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid ;

laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente nagu karniisid, vööd,

piilarid, eendid, nišid;

laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid;

laduda seinte voodrit ja seda ankurdada;

parandada kivikonstruktsioone;

müüritist remontida ja parandada;

paigaldada soojustuse ja tuuletõket;

laduda ühe- ja mitme lõõriga korstnaid;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;

töötada ennast ja keskkondasäästvalt.

5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.

5.2.1 moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse kirjaliku arvestusliku tööga

alljärgnevatel teemadel:

materjalide kulu arvestamise oskust;

avade sildamise tehnoloogia;

müüride sarrustamine ja ankurdamine.

5.2.2 moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus proovitööga, milles

hinnatakse:

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist;

ava sildamine etteantud joonise järgi;

mitme lõõriga korstna ladumine etteantud joonise järgi

5.3. Protsessihinnete ja proovitöö hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

14. BETOONITÖÖD 3õn (1T/2P)

1. Eesmärk


• omandab teadmised betoonitöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest ning

kogemuse lihtsamate betoonitööde teostamiseks;

• õpib tundma ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja betoonitööde tehnoloogiat.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.

3. Õppesisu

3.1. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded raketiste

ehitamisel. Raketiste valmistamisel kasutatavad materjalid. Taldmikuraketise, seina ja

postiraketiste, plaadiraketiste valmistamise tehnoloogiline järjekord. Raketiste ettevalmistamine ja

kokkupanek. Inventaarsete raketiste ettevalmistamine ja õlitamine. Raketise paigaldamine,

31

kinnitamine, rihtimine ja toestamine; lahtirakestamine, teisaldamine ja puhastamine. Töövuukide

tegemine. Läbiviikude, avamoodustajate ja tarilappide paigaldamine. Töökoha nõuetekohane

korraldamine. Betoonist välistrepi raketis. Sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid. Akna ja

uksesilluste raketised. Tööohutusnõuded.

3.2. ARMEERIMINE. Armatuuri otstarve ja tähtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende

liigid Ehitiste armatuurjoonised.. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri

teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nõuetekohane lõikamine, painutamine, sidumine ja

raketise külge kinnitamine. Töökoha nõuetekohane korraldamine. Ohutusnõuded armeerimisel.

3.3. BETONEERIMINE. Betoonitöödel kasutatavad materjalid, nende omadused. Betoonitööde

tehnoloogiad. Ergonoomilised töövõtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Alusbetoonid ja

tasandusvalud. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine.

Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvõtmine,

paigaldamine, tasandamine). Töö- ja deformatsioonivuukide valmistamine. Betoonitööde

tehnoloogia talvistes tingimustes.

3.4. BETOONIPINDADE JÄRELHOOLDUS. Nõuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni

järelhooldus: katmine, soojendamine, kastmine, lihvimine, parandamine ja kaitsmine.

3.5. BETOONELEMENTIDE MONTAAŽITÖÖD Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja

töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted

betoonitöödel. Posti –ja lintvundamendiraketiste valmistamine, fikseerimine ja toestamine. Rangide

paigutus. Armatuurivõrkude karkasside valmistamine ja paigaldamine. Silluste valamine.

Väikevormide betoneerimine lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest.

3.5. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED Materjalide kulu arvutamine erineva

konstruktsiooniga tarindite puhul.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

raketiste liigitust ja kasutusala;

raketise valmistamisel kasutatavaid materjale;

üldnõudeid raketiste valmistamisel;

raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;

seina- ja postitaldmiku raketise, ääretugevdusega plaadi raketise, kandepostiga laeraketise

ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid;

välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõudeid;

armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides;

armatuuri töötlemise võimalusi (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise

külge;

armatuuri paigaldamise nõudeid;

betoonide põhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid;

betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale;

betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist

järjekorda;

nõudeid betooni järelhooldusele;

ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaaži

põhimõtteid, montaažtööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

oskab:

meeskonna liikmena korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu;

ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest;

valmistada armatuurkarkassi;

paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi;

betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest;

32

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;


5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.



• teadmised betoonitööde nõuetest, -materjalidest;

• materjalide kulu arvestamise oskust;


töövõtete valdamist;

• lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest betoneerimise oskust.


VALIKÕPINGUD

1. HEAKORRATÖÖD 2õn (1T/1P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija:

• saab ülevaate tee ja õueala kattematerjalidest;

• õpib paigaldama sillutis- ja äärekive;

• omandab ettekujutuse väikevormidest ja nende paigaldamise nõuetest.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasused.

Kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted. Puitmaterjal ja selle kasutamise

võimalused. Sillutuskivid, rennid, äärekivid, katendid ja nende materjalid, omadused ja

kasutusalad. Tööriistad ja - vahendid teesillutiste paigaldamiseks. Tööriistade kasutamine ja

hooldus.

3.2. MULLATÖÖD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pinnase teisaldamine. Mulla

säilitamine ja otstarbekas kasutamine. Mullatööde mahu ja maksumuse arvutamine. Maa-ala

horisontaalne ja vertikaalne mõõdistamine ja projekti mahamärkimine. Drenaažitööd,

kuivendussüsteemide rajamine, aluskonstruktsioonide ehitamine. Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded pindade ettevalmistamisel.

3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord.

Töövahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Teede

ja platside kujundamine ja rajamine. Nõuded teede ja väljakute katenditele. Sillutiskivide

paigaldamine. Teede ja platside ääristamine. Teepiirded ja tõkkepostid. Pinnasetreppide ehitamine.

Kaldteede tugi- ja varjemüüride ehitamine. Võreseinad ja varikäigud, nõuded nende rajamisele.

Variseinte püstitamine.

Nõuded kommunikatsioonide (küte, valgustus) ehitamisele. Mänguväljakute rajamine.

Mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms) ehitamine ja paigaldamine.

33

Väikevormide maksumuse arvutamine. Puidust terrasside rajamine. Piirdaedade ehitamine.

Töötervishoiu ja tööohutusnõuded. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

4. Õpitulemused


haljastustööde põhimõtteid;

teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasusi;

kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi;

kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi pinnase ettevalmistamise

nõudeid;

nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldistejms. ehitamisel ja

heakorrastamisel;

töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel;

oskab:

lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti;

arvutada mullatööde mahtu ja maksumust;

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida sobivaid materjale ja töövahendeid

sõltuvalt lähteülesandest;

planeerida aluspinda, (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms.);

paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte;

ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre;

mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile;

paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms);

ehitada puidust piirdeaedu;


5. Hindamine

Mooduli jooksul:




edastada.

5.2. moodulide teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli jooksul praktiliste

harjutustöödega, hinnatakse tööde teostust, sealhulgas:


töövõtete;

• teedel- ja platsidel kasutatavate erinevate katendmaterjalide omaduste ja kasutustingimuste

ning nende alustele esitatavate nõuete tundmist;

• sillutuskivide ja äärekivide paigaldamise oskust.

5.3. Protsessihinnete, praktiliste harjutustööde hinnete ja proovitööde hinnete alusel pannakse välja

mooduli kokkuvõttev hinne.

34

2. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE 1õn (1T/1P)

1. Eesmärk


• õpib tundma kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja töövahendeid;

• omandab teadmised ja oskused kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise viimistlemise

nõuetest sh remonditööde teostamisest;

• saab ülevaate kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinõuetest

• omandab teadmised töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kuivkrohv-konstruktsioonide

paigaldamisel.


Läbitud on moodulid „Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused.

Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide

isolatsioonmaterjalid. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende

kasutamistingimused. Töövahendite hooldamine.

3.2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED

Tööks vajamineva materjalikulu arvutamine

3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha

korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik. Materjalide kulu arvutused. Kuivkrohvplaatide

ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted kuivkrohvkonstruktsioonide

paigaldamisel. Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile. Kuivkrohvplaatide töötlemine

(lõikamine, kumerad pinnad ja voltimine). Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine.

Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine. Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate

paigaldamisele. Ühenduskohtade töötlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte– ja põrandate

soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hüdroisolatsiooni teostamine.

Läbiviikude vormistamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded kuivkrohvkonstruktsioonide

ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinõuded.

3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste

parandamine (löögijäljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele

kipsplaadiga kaetud pindadele.

4. Õpitulemused


kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid;

kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat;

elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel;

soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat;

kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel.

Õppija oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

kasutada ja hooldada tööriistu ja -vahendeid;

arvestada materjalikulu rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju;

ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone;

töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate;

kontrollida tehtud tööde kvaliteeti;


5. Hindamine

35

Hinnatakse

Mooduli jooksul:




edastada.



teadmisi soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiast kuivkrohvkonstruktsioonide

paigaldamisel;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist ühekordse kuivkrohvkonstruktsiooni paigaldamisel.

Positiivsele hindele tuleb sooritada proovitööd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab

erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepõsed.

5.3. Protsessihinnete, arvestusliku töö ja proovitööde hinnete alusel pannakse välja mooduli

kokkuvõttev hinne.

36

LISAD

LISA 1

LÕPUEKSAM 1õn (1T/)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija: demonstreerib teoreetilise teadmiste kontrolli ja praktilise töö

käigus:

• üld- ja põhiõpingute moodulite läbimisega omandatud teoreetiliste teadmiste ja oskuste

omandatust;

• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmist,

• kvaliteedinõuete tundmist ja järgimist;

• tööseadusandluse tundmist;

• kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist;

• materjalide tundmist, nende õiget valiku- ja kasutamisoskust;

• tööriistade ja seadmete tundmist, kasutamist ja hooldamisoskust;

• töötervishoiu ja tööohutusnõuete tundmist ja järgimist tööde teostamisel.

2. Nõuded alustamiseks

Läbitud on kõik üld- ja põhiõpingute, sealhulgas praktika, moodulid.

3. Õppesisu

Lõpueksam koosneb teoreetilisest testist(edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst.

1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite

õpitulemustest lähtuvalt järgnevat temaatikat:

1.1. Tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise

tehnoloogilise järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi

kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite

iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja –tingimustest),

1.2. Rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate

pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine

tööde tehnoloogilisest järjekorrast);

1.3. Töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused;

isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine).

2. PRAKTILINE TÖÖ. Sooritada etteantud ülesande järgi proovitöö –

laduda puhasvuukmüüritis, mis sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega demonstreerimaks

kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja

kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutusoskust.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• omab kutsealal vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;

• tunneb ja järgib tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ning valdab õigeid ja

ratsionaalseid töövõtteid;

• oskab valida tööks vajalikke materjale, tööriistu ja seadmeid;

• valdab töövahendite kasutamisoskust;

• tunneb ja järgib kvaliteedinõudeid tööde teostamisel;

• suudab etteantud plaani või eskiisjoonise järgi arvutada materjalide kulu ja vajalikku

materjalide mahtu;

• tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja järgib neid tööde teostamisel.

37

5. Hindamine

5.1.Hinnatakse:

• Tööde tehnoloogia kirjeldamisel: töökoha korraldamise põhimõtete tundmist; tööks vajalike

materjalide ja töövahendite tundmist ja kirjeldamise oskust; tehnoloogiliste operatsioonide

järjestuse tundmist ja kirjeldamise oskust; tulemuste kvaliteedinõuete tundmist;

töökeskkonna ja töötervishoiunõuete tundmist.

• Rakendusliku sisuga ülesannete lahendamisel lahenduse õigsust ja vastuste esitamisel

lähtumist tööde tehnoloogilisest järjekorrast.

• Praktilise töö sooritamisel töö tehnoloogiliselt õiget ja kvaliteetset teostamist vastavalt

etteantud ülesandele (või praktika aruannete kaitsmise tulemust).

5.2. Kutseharidusliku lõpueksami hinne kujuneb:

• 40% ulatuses tööde tehnoloogia tundmise hindest;

• 30%ulatuses praktilise töö hindest;

• 20% ulatuses rakendusliku sisuga ülesande lahendamisel saadud hindest;

• 10% töötervishoiu ja tööohutuse alaste teadmiste hindest.

5.3. Kutsehariduslik lõpueksam loetakse sooritatuks kui teoreetilise osa õigete vastuste määr on

vähemalt 60% ja praktilise töö sooritamisel on saavutatud vähemalt

hindekriteeriumile „rahuldav” vastav tulemus.

5.4. Kutseharidusliku lõpueksami võib kokkuleppel kutset omistava organiga (KOO) võrdsustada

ehitusmüürsepp I kutsekvalifikatsioonieksamiga.

38

Lisa 2 ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAASI KIRJELDUS

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) õppekava täitmiseks Narva Kutseõppekeskus on

:

Vajalikud ruumid:

1. Õppeklassid teooriaõppeks

2. Ehituslabor praktikatööks

3. Raamatukogu ( raamatute kogu, lugemissaal ja Internetipunkt).

Raamatukogu on ligi 30000 hoiuüksust (raamatud, metoodika-ja õppevahendid- 29 tuh.eks;

ajalehed ja ajakirjad- 26 nimetust, neist 16 ajakirja; audio- ja videomaterjalid, elektroonilised

infokandjad). Raamatukogu on varustatud 10 Internet-ühendusega arvutiga.

4. Kaasaegsed arvutiklassid.

Vajalikud vahendid :

1. õppeklassi sisustus,

2. õppekirjandus ja – õppematerjalid ( trükised, elektroonilised ja e-kursuse õppematerjalid )

3. tehnilised ja abivahendid praktika harjutuste ja koolipraktika läbimiseks.

Vajalikud seadmed:

1. esitlusseadmed

(grafoprojektorid, multimeediaprojektorid, tõlketehnika, esitlusarvutid)

2. paljundusaparaat

3. arvutid Interneti ühendusega

4. sidevahendid

5. helitehnika

6. kaamerad ja võttetehnika

Meeldiv, kaasaegne õpikeskkond ja pedagoogide kutsekvalifikatsiooninõuetele vastav õpetajate

olemasolu.

Documents

Mason - nvtc.ee...Õppekava nimetus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) eesti keeles Mason inglise keeles Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht