Nr 5 (9) 5. veebruar 2008

Meie Maa

Kodused elektritarbijad pingereas

LK 4-5

Meie Maa ja Hiiu Leht on juba ilmumispäeva hom-mikul müügil Tallinna bussijaama kioskis.

Teisipäev

Eesti vastulöök našistidele.

LK 2

Teetööd Hiiu- ja Saare maakonnas aastal 2008

LK 6-7

PB

S.O

RG

Kapten vahetub

Teisipäev

Täna valitakse parteide presidendikandidaate 24 USA osariigis.

President George Bushi teine ametiaeg on jõudnud lõpusirgele ja ameeriklased on asunud talle

otsima pädevat mantlipärijat. Tänasel “superteisipäeval” saavad Ameerika Ühendriikide presidendivalimised sis-se õige hoo, kuna 24 osariigis peetakse eelvalimisi. Konkurents on tihe ja see-kord läheb mõjuka ametikoha pärast tihedaks rebimiseks nii demokraatliku

kui vabariikliku partei ridades.USA president valitakse ametisse

4 aastaks ja tal on õigus kandideerida teiseks ametiajaks, kuid mitte roh-kem. Erandiks oli president Franklin Delano Roosevelt, kes oli ametis neli ametiaega, kuid seda poliitiliselt kee-

rulisel ajal.Ehkki USAs on palju parteisid, on

riigi mõjuvõimsamad parteid Demo-kraatlik partei ja Vabariiklik partei, kelle ametlikke presidendikandidaate praegu selgitatakse.

Loe edasi lk 3

Täna on Ameerika Ühendriikides terve aasta kestva valimistralli oluline teetähis. Pildil ametist lahkuv president Texase õhuväe rahvuskaardi leitnandina Vietnami sõja aastatel.

5. veebruar 20082 Teisipäev E E S T I

Toimetaja Taavi Tuisktuisk@meiemaa.ee666 1884

Ringvaade

Kremlimeelse noorteliikumi-se Naši aktivistidele on pääs Euroopa Liitu suletud, sest Eesti kandis nad Schengeni viisaruumi musta nimekirja.

New York Times kirjutas Mariana Skvortsovast, kes soovis Soome talvepuhkust veetma sõita, kuid saadeti piirilt tagasi. Skvortsova osa-les Eesti-vastastes protestides läinud aasta aprillisünd-muste ajal.

Eesti Moskva suursaat-konna esindaja ei soos-tunud avaldama, kui palju on neid Naši pro-testeerijaid, kes Sc-hengeni viisaruumi enam siseneda ei tohi. Eesti liitus Eu-roopa ühise viisa-ruumiga detsemb-ris. “Tilluke Eesti on andnud tagasilöögi,” kirjutas New York Times.

Oma pahameelt on väljendanud ka teised viisata jäänud Naši liikmed.

Lääne-Euroopas puhkavate Vene turistide hulk on aasta-aastalt kasvanud.

Samal ajal kirjutas vene päevaleht Kommersant, et Kreml on Naši toetamist lõpe-tamas, kuna ühenduse tegevus kahjustab märtsis tõenäoliselt presidendiks valitava Dmit-

ri Medvedevi kuvandit, keda tahetakse näi-

data mõõ-dukat lii-ni järgiva riigipea-

na.TP

Mäluvalvurid Euroopas enam ei suusata

“Kuidas ma olen Euroopale oht-lik?” küsib Schengeni viisaruumi sisenemise keelu vastu protestee-riv Mariana Skvortsova.

NA

SH

I.SU

Haruldane amet: õiguskantslerLähinädalatel on Eesti saa-

mas uut õiguskantslerit. Põhiseaduse järgi on tegu ter-velt seitsmeks aastaks ametisse määratava kõrge ametimehega. Seetõttu võib ühe käe sõrmedel üles lugeda seni ametis olnud õiguskantslerid. Kui praegu istub õiguskantsleri toolil veel Allar Jõks, siis enne teda on taasiseseisvunud Eestis olnud vaid üks õiguskantsler- Ee-rik-Juhan Truuväli aastatel 1993-2001.

Lisades siia ainsa sõjaeelse, vaid kaks aastat ametis olnud Anton Palvadre, ongi tänaseks hetkeks iseseisvas Eestis olnud vaid kolm õiguskantslerit.

Õiguskantsleri kantselei and-metel on see ametikoht harv ka maailma mastaabis - peale Eesti on vastav ametimees vaid Soome ja Rootsi riigi- ja õigus-süsteemis.

Jõksi tegevus läbi viimase seitsme aasta on tõestanud, et soovi korral saab õiguskantsler olla oluliseks riigivõimu tasakaa-lu- ja kontrollimehhanismiks.

Enim tähelepanu on saanud läbi mitme aasta kestnud kriiti-ka riigikogu võimuerakondade aadressil, kes oma fraktsiooni-de liikmeid jätkuvalt riigiasu-tuste nõukogudesse määravad. See aga rikub põhiseaduses kirjas olevat võimude lahususe põhimõtet, on leidnud Jõks.

Kohalikul tasandil on ehk olulisem, et õiguskantslerile võib avalduse esitada igaüks, kes leiab, et riigivõim on neid ebaõiglaselt kohelnud. Aval-duste arv Saare- ja Hiiumaalt on läbi viimaste aastate olnud

suhteliselt stabiilne. Tänavu jaanuaris läks Saaremaalt õi-guskantsleri suunas teele kaks, Hiiumaalt üks avaldus.

Näiteks küsis Saaremaa et-tevõtja, kas praamipiletite hin-dade tõstmine on õiguspärane, kuna tegu on sisuliselt maantee pikendusega ning maanteede korrashoidu panustavad kõik maksumaksjad. “Leian, et praa-mipileti hind ei tohi olla suurem sama pika maanteelõigu läbimi-sele tehtavast kulutusest,” ütles

ettevõtja Ants Kuningas.Õiguskantsleri üheks ülesan-

deks on ka kontrollida olukorda asutustes, kus isikute võimalu-sed end kaitsta võivad olla pii-ratud. Nii tegi Jõks mullu sü-gisel kontrollkäigud Kärdla ja Kuressaare arestimajadesse.

Läinud aasta lõpus alanud poliitiline malemäng on täna-seks järgmise õiguskantsle-ri kandidaadina välja toonud vandeadvokaat Indrek Tederi. 1957. aastal sündinud Teder on

lõpetanud Tartu ülikooli õigus-teaduskonna ning viimati tegut-senud omanimelises advokaa-dibüroos Teder, Glikmann ja Partnerid.

Riigikogus on Indrek Tederi kandidatuuri üle otsustamine kavas 12. veebruaril. Oma toe-tusest on teatanud Isamaa ja Res Publica Liit, Rahvaliit, Re-formierakond ning rohelised ja hääled ametisse nimetamiseks peaks olema koos.

Taavi Tuisk

Õiguskantsleri kandidaat vandeadvokaat Indrek Teder on aktiivne kodanik. Pildil annab läinud aasta märtsis kaitseväe juhataja Tederile üle nooremleitnandi auastmetunnused.

KA

ITS

EJÕ

UD

UD

E P

EA

STA

AP

5. veebruar 2008 3M A A I L M Teisipäev

Ringvaade

Meie Maa ja Hiiu Lehe iganädalane lisaleht. Trükiarv 11 000. Trükk Kroonpress

Väljaandja OÜ Saaremaa Raadio, Komandandi 1, KuressaareVastutav toimetaja Toomas HarjusKujundaja Erik Tüür

Reklaam Helen Rauk, tel/faks 455 7195, 515 3556 helen@meiemaa.eeReklaamiagentuurid Kätlin Laes, 666 1894 katlin@meiemaa.ee

Teisipäev

Rahulikku hingamist netist filmide tõmbajaileInternetist muusikat ja filme alla laadivad arvutihuvilised saavad kergemalt hingata, sest Euroopa Kohus tegi otsuse, mis raskendab nende kohtusse kaebamist.

Hispaania meelelahutus-tööstust esindav ühendus kaebas kohtusse telegigant Telefónica, kes keeldus edas-tamast internetikasutajate andmeid.

“Autorite õiguste kaitse ei tohi mõjutada isikuandmete kaitset,” leidis kohus.

Filmi- ja muusikatööstus soovis andmeid välja nõutada, et seejärel netipiraatide vastu tsiviilhagisid esitada, mida Euroopa Kohus oma otsusega ei lubanud.

Kriminaalsüüdistuste esita-mine on tsiviilsüüdistustega

võrreldes kallim ja aeganõu-dev, sest nõuavad süüdimõist-

va otsuse tegemiseks kaaluka-maid tõendeid.

Hollywoodi filmitootjate ühendus arvutas juba 2005. aastal, et nad kaotasid ille-gaalse failivahetuse tõttu 6,1 miljardit dollarit aastas. Seda on sama palju kui kaks kol-mandikku Eesti tänavuses riigieelarvest.

TP

Kaitsmaks vaalapüügilaevu keskkonnaäärmuslaste eest, saadab Jaapan alustele relvas-tatud rannakaitsesõdurid.

“Rannavalvuritel on õigus aktiviste kinni pidada, kui nad kapteni loata alusele astuvad,” ütles rannavalve esindaja Takashi Matsumori.

Keskkonnakaitsjad on Jaa-pani püügilaevastikku Lõu-na-Jäämerel oma alustega jälitanud ja takistanud vaa-lade püüdmist haisupommi-de viskamise ning laevadele tungimisega.

Tuntud keskkonnaorgani-satsioon Greenpeace kõrval on peamiseks vaalapüüdmist takistavaks ühenduseks 30 aastat tagasi loodud Sea She-perd Conservation Society. Viimase looja Paul Watson ütles eelmisel nädalal uudis-teagentuurile Reuters, et tema laeva on omakorda jälitanud üks Jaapani traaler, mis on vaalapüüdjatele tema tegevu-se kohta infot edastanud.

Juba detsembri alguses püü-gilaevastikku jälitama asunud Watson oli kütuse lõppemise tõttu sunnitud tagasi Melbour-ne sadamasse pöörduma, jät-tes vaalapüüdjatele tegevuse jätkamiseks vabad käed.

Jaapan on vaalu tööstus-likult püüdnud alates 1930. aastatest. Igal aastal püütakse kokku tuhatkond vaala.

Vaalapüüki kritiseerivaid lääneriike on Jaapan süüdis-tanud kultuurilises hoolima-tuses. Vaalaliha söömisest on räägitud juba 8. sajandil Jaapanis kirjutatud raamatus ning see on tänini osa jaapani köögist.

Jaapan kõrval eiravad 1986. aastast kehtivat ülemaailm-set vaalapüügikeeldu Norra ja Island.

Taavi Tuisk

Jaapani vaalapüüdjad otsivad riigilt kaitset

Jaapan on looduskaitse all olevate vaalade püüki põhjendanud kultuuriliste traditsioonidega.

KANNA LOODUSE EEST HOOLT

Vanametalli ja akude ost Saaremaal, Roomassaare tee 4, tel 473 5959Kampaania reeglid: www.kuusakoski.ee Kampaania kestab kuni 29.03.2008

too vana akuKuusakoskisse!

Võida 1000 kr

väärtuses kütust Olerexist

Algus lk 1

Viimastel aastakümnetel on räägitud ka kolmanda partei tulekust USA poliitikasse, kuid seni pole ükski partei suutnud kahe suurtegijaga konkuree-rida.

Viimase tõsiseltvõetava saa-vutuse tegi Ross Perot 1992. aastal, kui ta sai 18 protsendi valijate toetuse, kuid muidu on senine süsteem püsinud muu-tusteta.Keeruline valimissüsteem

Eelvalimiste korra ja toi-mumiskuupäeva määrab iga osariik eraldi. Samuti erinevad mõlema partei eelvalimiste süs-teemid. Kui Alaskal elav amee-riklane tahab valida demokraa-tide kandidaati, peab ta end registreerima partei liikmeks ning minema valimiskoosole-kule, kus toimub salajane hää-letamine. Neli aastat tagasi oli selliseid alaskalasi üle osariigi kokku 700. Oluline pole siin-juures see, kumba partei eelhää-letamisel on osaletud varem.

Missouris seevastu ei pea vabariiklaste kandidaadi poolt hääletamiseks end partei liik-meks registreerima, tuleb min-na valimisjaoskonda ning se-del kasti lasta. Nelja aasta eest käis nii hääletamas 123 000 inimest, neist 57% George W. Bushi poolt.Supervalijamehed

Nii otsustatakse osariigi va-lijamehed, kes on suve lõpul toimuval parteikongressil ko-hustatud hääletama vastavalt eelvalimistel saadud tulemus-tele. Lisaks neile on mõlemal

parteil nö supervalijamehed, kelle hulka kuuluvad partei võt-meisikud, saadikud senatis ning kongressis. Supervalijamehed võivad, kuid ei pea oma eelis-tust avalikustama ning saavad vabalt otsustada oma eelistuse. Demokraatide enam kui 4 000 valijamehest on superkandidaa-te ligi 800. Vabariiklaste partei kongressile koguneb ligi 2400 valijameest, kellest 570 ei ole valiku tegemisel seotud.

Pärast kongresse, kui mõle-mal parteil jääb järgi vaid üks kandidaat, algab kampaania üldvalimisteks, kus saab osa-leda iga hääleõiguslik amee-riklane. Üldvalimistel valitakse osariikide valijamehi põhimõt-tel “võitja-võtab-kõik,” ehk enim hääli saanud kandidaat saab kõigi osariigi valijamees-

te hääled. Kui Columbia föderaalring-

konnal, kus asub pealinn Was-hington, on 3 valijameest, siis Californial 55, Texasel 34 ja New Yorgil 31. Valituks osutub isik, kes saab 538 valijamehe seast vähemalt 270 häält. Vali-jamehed kogunevad detsembris ning siis on tegu puhtalt tule-muste vormistamisega.

Kui juhtub, et kumbki kan-didaat ei kogu vajalikku hääl-tehulka, valitakse president kongressi poolt, nagu presi-dendid John Adams (president aastatel 1797-1801) ja Thomas Jefferson (1801-1809).

Valimiste korraldamine no-vembri esimesele esmaspäe-vale järgneval teisipäeval on seotud nii majanduslike kui usuliste teguritega. Majandus-likel kaalutlustel peetakse teisi nädalapäevi valimiste korral-damiseks vähemsobivateks ja usulistel kaalutlustel ei tohi kuupäev langeda 1. novemb-rile, mis on katoliku kirikus ja anglikaani kiirkus kõikide pü-hakute päev.Tänavused valimised

Tänavustel valimistel on suu-remad võiduvõimalused demo-

kraatidel, kuna vabariiklasest presidendi George Bushi po-liitika tõttu ei peeta tema partei kandidaati seekord soosikuks. Enamik tänavu valimisheitluses olnud isikutest on aga nüüdseks valimisvõitlusest loobunud.Demokraadid on soosikud

Demokraatide soosikuteks on Illinoisi senaator Barack Obama ja New Yorgi senaator Hillary Clinton, kellest kumbki pole seni oma konkurendi ees saavutanud silmnähtavat edu, kuigi Clintoni võimalusi hinnati vaatlejate poolt enne valimiska-ruselli algust kõrgemana. Kuna demokraatide kandidaadi loo-tusi peetakse kõrgemaks, võib oodata enneolematut - maailma mõjukaimaks inimeseks võib saada kas mustanahaline või naine.

Vabariiklastest on arvestata-vad soosikud Arizona senaator John McCain ja Massachuset-tsi kuberner Mitt Romney. Kui-gi McCain juhib hetkel Romney ees, pole tema edu niivõrd suur, et temast saaks rääkida kui par-tei võimalikust kandidaadist.

USA uus president astub ame-tisse 20. jaanuaril.

George Bushile mantlipärija otsimine on täies hoos

Kuna jagamisele lähevad enam kui poolte valijameeste hääled ning tegu on kõigi aegade suurima superteisipäevaga, on käibel ka terminid “mega giga teisipäev” ja “tsunami teisipäev.”

Californ

ia ArizonaNew Mexico

Oklahoma

Kansas

New York

New JerseyDelaware

Lääne- Virginia

Kalev Kask, Taavi Tuisk

Demokraatide favoriidid: Barack Obama (vasakul) ja Hillary Clinton.

Vabariiklaste hulgas on enim lootust Johm McCain’il (vasakul) ja Mitt Romney’l.

KA

ITS

EJÕ

UD

UD

E P

EA

STA

AP

Tennessee

AlabamaGeorgia

Arkansas

Missouri

IllinoisUtah

Colorado

Idaho

Montana

Minnesota

Põhja- Dakota

Alaska

MassachusettsConnecticut

Mõlema partei eelvalimisedVabariikliku partei eelvalimisedDemokraatliku partei eelvalimised

5. veebruar 20084 K A S U L I K T E A D AToimetaja Toomas Harjustoomas@meiemaa.ee

Mobiiltelefoni laadija elekt-ritarve on umbes 1 vatt. 10 tundi laadimist maksab seega 1 sent. Ühe pere-konna eelarves täiesti märkamatu summa. Kui aga vooluvõrgus on korraga kümned tu-handed laadijad, muutub kulu asja laiemalt vaadates päris hoomatavaks.

Kodused elektriröövlidÜleüldises hinnatõusu ja tarbimise piirami-se tuhinas tuleb ikka aeg-ajalt juttu elektri-arve suurusest ning tahes-tahtmata jõutakse ka koduste elektritarbijate “söögiisuni”. Kes süüdistab telerit, kes külmkappi, mõni lubab aga kõik elektritarbijad välja lülitada ning küünlavalgel elama hakata. Aga missugune kodune elektririist siis “hammustab” meie rahakotist kõige suurema tüki?Vaatame need asjad korraks üle ja püüame tarbitavad võimsused kohe ka rahaks arvestada.

Elektripliit (4 plaadi ja ahjuga) ongi vist kõige suurem kodune elektritarbija, sest võtaks täis-võimsusel 7000 – 8500 vatti elektrienergiat. Tunni ajaga teeks see siis 9,4 kuni 11,4 krooni. Õnneks pole eletripliiti praktiliselt mitte kunagi maksi-mumvõimsusel vaja, enamasti töötab ahi üksi, tarbides 1000 – 2000 vatti või siis on tuline ainult üks “raud”, mis vajab samuti 1000 – 2000 vatti (ole-nevalt suurusest). See teeks siis vastavalt 1,3 kuni 2,7 kroo-ni tunnis.

Tolmuimeja mooto-ri võimsus on 1200

– 2500 vatti, olenevalt konkreetse masina suu-

rusest. Kui sellega tund aega järjest

t ööd t eha , kulub 1,6

kuni 3,3 krooni.

Triikraud kulutab 1200 – 2400 vatti ole-

nevalt temperatuu-rist, millel triigitak-se. Rahas teeks see 1,6 kuni 3,2 krooni tunnis, te-

gelikkuses kulub aga kindlasti vähem,

sest suure osa triikimise ajast on küttekeha termostaa-

di poolt välja lülitatud ja triikraud voolu ei tarbi.

Mikrolaineahi tarvitab küll 750 kuni 1100 vatti, mis teeks tunnis kokku kroo-

ni kuni pool-teist , kuid see seade töötab reeg-lina päris lü-hikest aega, vaid mõned minutid kor-raga.

Kohvimasinate võimsused jäävad vahemikku 750 kuni 1400 vatti. Ra-hasse ümber panduna siis 1 kuni 1,9 krooni tunnis (kohvi tegemisel, selle soojas hoidmisel on energia-kulu loomulikult väiksem). Kui palju keegi kohvi päeva jooksul keedab, sõltub juba inimese harjumustest. Ja veel - väiksema võimsusega kohvimasin on küll odavam pidada, kuid sellest saadav jook väidetavalt ka kehvem.

Röster napsab 950 vatti ja kulutaks t u n -nis 1,3 krooni. Lühikese tööaja tõttu ei küündi kulu aga kuidagi selle summani.

Pesumasin kulu-tab ühe pesutsük-li ajal keskmiselt 800 – 900 vatti, olenevalt valitud programmist. See on siis 1 kuni 1,2 krooni. Väga suur osa energiast ku-lub vee soojenda-misele – seega, mida madalamal temperatuuril pes-

ta, seda odavam on.

Võileivagrill teeb maitsva suu-piste valmis 700 vati abil. Tunnis läheks seega veidi üle 90 sendi. Tegelikkuses kulub märgatavalt vähem, sest vaevalt et keegi oma võileiba seal vahel tund aega hoiab. Teine asi on muidugi siis, kui näiteks hakataks pulmarahvale sooje võileibu tegema.

Kokteilima-sin (blender) lepib 500 va-t iga. Tund maksab vä-hem kui 70 sent i . Üks kiire kokteil e i m a k s a

voolu tarbimi-se seisukohalt

seega suurt midagi.

Lokitangid vajavad 300 – 500 vatti ehk 40 kuni 70 senti tunnis. Meeste ülekaaluga majapidamine saab oda-vamalt läbi kui naiste ülekaaluga kodu.

Personaalarvuti tarvitab 500 vatti, mis teeb tunnis

umbes 70 senti. Samas on arvuti paljudes kodu-des töös tundide kaupa, mõnes lausa ööpäeva-ringselt. Nii pika ajaga kasvab elektrile kuluta-tud summa aga juba üle 16 krooni, ühe kuuga teeb see siis lausa 480

krooni.

Juuksesirgendaja vajab tööks 300 vatti. Üks tund sirgendamist maksab see-ga 40 senti. Seda pole just palju, kuid igal juhul on odavam kasvata-da lühikeste sirgete juustega poisse kui pikkade lok-kidega tüdru-kuid.

Teleri voolutarve sõltub ekraani tüübist ja loomulikult ka suurusest. Kineskoobiga teler tarvitab 70 kuni 120 vatti, LCD teler 140 – 220 vatti ning plasmateler 240 – 270 vatti. Rahasse ümber panduna oleks see siis vastavalt 10-15, 20-30 või 30-40 senti tunnis. Pole just palju. Samas ei tohiks neisse numbritesse üleolevalt suhtuda, sest väga paljudes kodudes on televiisor kogu õhtu sisustaja. Nii koguneb töötunde üksjagu ning kulutatud summa kasvab märkamatult üsnagi soliidseks.Ja veel – tänapäeva telerid võtavad voolu ka ooterežii-mis, nii umbes 3 kuni 5 vatti. Aastaga koguneb seega umbes 60 krooni justkui eimillegi eest.

Sülearvuti töötab, nagu ka personaalarvuti, üld-juhul tundide kaupa, kuid tarvitab vaid 70 kuni 120 vatti. Tunni hinnaks kuju-neb 10 kuni 15 senti, ööpäe-va eest maksi-maalselt 3,85.

Valgusti voolutarvidus sõltub seal sees oleva(te)st lampi(de)st. Meie kodu-des kõige tavalisem 60 vatine hõõglamp kulutab tunnis 8 senti,

kümme üheaegselt põlevat 60-vatist siis 80 senti. Võrdluseks – 40-vatine lamp kulutab 5 senti ja

100-vatine 13 senti tunnis.60-vatise hõõglambile vastav sääs-

tulamp on 12-vatine. Selle ühe tunni kulu on 1,6 senti, samas on sääs-

tulambi hind tavalisest hõõglambist tunduvalt soolasem.

Külmkapi voolutarve sõltub nii selle suurusest, isolatsioonimaterjali pak-susest, kui ka ruumi temperatuurist, kus külm-kapp asub. Kõige säästlikumad – A+ klassi külmikud võtavad aastas umbes 260 kilovatti. Jagades selle numbri päevade arvuga, saa-me veidi üle 700 vati päevas ja umbes 30 vatti (4 senti) tunnis. Võrdluseks – D klassi külmik kulutab kuni 550 kilovatti elektrienergiat aas-tas (üle 8 sendi tunnis). Loomulikult mõjutab külmkapi tööd väga palju ka see, kui sageli selle ust paotada.

Sügavkülmik n ing külmkirst (mõlemad A-klassist) tarvitavad sama palju energiat kui külmkappgi – keskmiselt 4 senti tunnis. Kuna aga need seadmed on vooluvõr-gus 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas, tiksub aasta jooksul elektriarvele märkamatult umbes 350 krooni. Igaühe puhul eraldi.

Videomakk lepib pär is vähesega – 30 vatti teeb ainult 4 senti tunnis. Poole-teisttunnine filmi vaatamine mak-sab seega vaid 6 senti.

DVD või CD-mängija tarbib veel vähem, vaid 21 vatti. See on vähem kui 3 senti tunnis.

Kell tarvitab 5 kuni 7 vatti sõltuvalt sellest, kas tegemist on LCD paneeliga või LED elementidega kellaga. Ööpäe-vas kulub seega 15-20 senti.

Raadio kulutab 5 vatti ja kogu ööpäeva jook-sul see-ga veidi rohkem k u i 1 5 senti.

Telefon käib ka tä-napäeval vooluga ning selleks ku-lub 3 kuni 5 vatti.

Raha läheb ööpäevas

a l l a 15 sendi.

5. veebruar 2008 5K A S U L I K T E A D A Teisipäev

Triikraud kulutab 1200 – 2400 vatti ole-

nevalt temperatuu-rist, millel triigitak-se. Rahas teeks see 1,6 kuni 3,2 krooni tunnis, te-

gelikkuses kulub aga kindlasti vähem,

sest suure osa triikimise ajast on küttekeha termostaa-

di poolt välja lülitatud ja triikraud voolu ei tarbi.

Föön k u -l u t a b soojen-damise ja puhumise peale 1000 – 2500 vatti. Tunniga teeks see 1,3 kuni 3,3 krooni. Jah, ilu nõuab ohvreid.

Soojaveeboiler kulutab vee soojendamiseks 2000 vatti ehk 2,7 krooni tunnis. Voolutarve vee soojas hoidmisel ööpäeva lõikes jääb tootjate kinnitusel samasse suurusjärku. Seega võib tegemist olla majapidami-se ühe kõige kulukama sead-mega.

V e e k e e t j a , soojaveeboile-ri väiksem “su-gulane” on sama ablas, tarbides samut i 2000 vatti. Õnneks töötab see sea-de vaid paar minutit järjest, seega väga suurt rahakulu siit ei tule. On ka väiksema võimsuse- ga vee-keetjaid, kuid nende tööaeg on siis ka vastavalt pikem, seega rahas erilist võitu ei saavuta.

S o o j a p u h u r võ ib ta rb ida 1000 või 2000 vatti. Oleneb, kui palju soo-ja vaja on. Ra-hasse ümber ar-vestatuna teeks see 1,3 või siis 2,7 krooni tun-nis.

Elektriradiaatorgi või töö-tada mitmel erineval võim-susel, olenevalt valitud re-žiimist. Näiteks 750, 1500 või 2000 vatti. Otseselt ra-hasse ümber arvestatuna teeks see siis 1, 2 või siis 2,7 krooni tunnis. Tegelikult on raha kulu üldjuhul siiski olu-liselt väiksem, sest küllaltki suure osa ajast on radiaator

termostaadi poolt välja lü-litatud. Loomulikult sõltub see soojendatava ruumi suurusest, soojapidavu-

sest ning olemasoleva ning soovitud temperatuuri vahest.

Nõudepesu-masin kulutab ühe pesutsük-li ajal umbes 1100 vatti (A-k lass i omad veidi vähem, C-klassi omad veidi rohkem), mis teeks 1,5 k r o o n i ü h e kor ra kohta . Kui mitu korda ööpäevas (või nädalas) keegi nõudepesumasinat kasutab, seda teab igaüks ise.

Mikrolaineahi tarvitab küll 750 kuni 1100 vatti, mis teeks tunnis kokku kroo-

ni kuni pool-teist , kuid see seade töötab reeg-lina päris lü-hikest aega, vaid mõned minutid kor-raga.

Õhupuhasti voolutarve sõltub ventilaatorit käitava mootori võimsusest ja valitud tööre-žiimist. Üldiselt jääb see va-hemikku 170 kuni 240 vatti. Sellele lisandub valgusti, kas siis üks või kaks 25 või 40 vatist lam-pi. Kogusumma 25 kuni 40 senti tunnis.

Mik-seri poolt

tarbitav võimsus jääb vahemikku 125 kuni 700 vatti (mida võimsam, seda parem). See teeb umbes 15 kuni 90 senti tunnis.

Nuimikser tarvitab 150 kuni 300 vat-ti, mis teeb 20 kuni 40 senti tunnis. Tegelik töö-tamise aeg ja seega ka voolutarve (ning raha-kulu) on mui-

dugi kordades väiksemad.

Sülearvuti töötab, nagu ka personaalarvuti, üld-juhul tundide kaupa, kuid tarvitab vaid 70 kuni 120 vatti. Tunni hinnaks kuju-neb 10 kuni 15 senti, ööpäe-va eest maksi-maalselt 3,85.

Pardel võtab 10 vatt i . Ühe tunni sisse mahub päris

mitu ha-b e m e -ajamist, hind kok-ku üks sent.

Juuresoleval skeemil on elektrienergia kulu ar-

vestamisel aluseks võetud hinnapakett Kodu 1, kus 1 kilovatt-tund elektrienergiat maksab koos käibemak-suga 1 kroon ja 33,6 senti (põhitariif 1 kroon ja 24,15 sen-ti, taastuvenergia tasu 3,58 senti ning elektri-aktsiis 5,9 senti kilo-vati kohta).

K o d u 2 h i n n a p a k e -t is maksab 1 kilovatt-tund e l e k t r i e n e r-g i a t k a s 1 kroon ja 58,67 sen t i võ i s i i s 96,01 senti olene-valt sellest, kas tarbitakse päevast või öist elekriener-giat.

Tarbitavad võimsu-

sed on võetud kaasaegsete elektriseadmete tehnilistest andmetest. Kodus olevate vanemate seadmete poolt tarbitavad võimsusest või-

vad olla nendest oluli-selt erinevad (reeg-lina halvemas suu-

n a s ) , s e e -p ä r a s t

s a a b s i i n

toodud näiteid võtta vaid üldise pildi saamiseks. Kes tahab oma kodus toimuvast täielikku ülevaadet, peab olemasolevate kodumasi-nate tehnilised passid üles otsima ja neis olevad arvud kindlaks tegema. Paljudel elektririistadel on tarbitav võimsus kirjas ka seadme korpusel.

Toimetus tä-nab artikli koos-tamisel osutatud abi eest Kalvi Treid Elektroo-

nika Ärist, Marko Lehist +- Elektroo-

nikast ja Õnne Varvast Elektrumist.

Kuidas me arvutasime

5. veebruar 20086 Teisipäev S Õ I D U K I D

1

65

4

3

2

9

1311

87

14

16

10

1719

15

18

8

20

12

xGIS.MAAAMET.EE

5. veebruar 2008 7K U U L U T U S E D / J Ä R J E J U T T Teisipäev

17.• Müüa Audi 100 Avant C-4 2,6 (ABS, bensiin, 7 kohta, palju lisasid, h: 48 000 kr). Tel 5845 1391.

• Müüa Audi 100 2,3 (1992, ülev. 3.2009, korralik, h: 31 500 kr). Tel 5343 3603.

• Müüa Audi A4 Avant 1,9 Tdi (1999/2000). Tel 5800 0300.

• Müüa korras sõiduauto BMW 318 Kupee 1,8 iS 103 kW (1994, roolivõim, kesklukk, puldiga, ABS pidurid, valuvel-jed, udutuled, turvapadi, uued talverehvid, h: 38 000 kr). Küsi lisa tel 5565 9003. Tingi. Kiire!

• Müüa BMW 520 (1997, el. li-sad, MF., plekk ja valu, v. h., h: 89 000 kr). Tel 5381 9320.

• Müüa MB 180T 90 kw (1997, tumesinine, kliima, ABS, käru-konks, h: 65 000 kr). Tel 516 5270.

• Müüa Chrysler GS Grand Voyager 4x4 3,8 V6 131 kW (1997, must, 7 kohta, h: 78 000 kr). Tingi! Tel 5824 7404.

• Müüa Chrysler Voyager TD (1997, h: 55 000 kr). Tingi! Tel 5800 0300.

• Müüa Mazda 323 F 1,5 DOHC (1997, luukpära, sn. 149 200 km, sinine met., sport, heas korras, 2x el. aknad, 2x turva-padjad, reg. rool, 16” valuvelg, h: 52 000 kr). Tel 5393 7685.Soodsalt müüa Toyota Gamry (1988). Tel 501 6685.

• Müüa MB Vito 110 CDi (2003, valge, 8 kohta, h: 185 000 kr,

väga heas korras). Tel 518 5900.

• Müüa Nissan Almera 2,0 D (1997, 5 ust, haakekonks, ülevaatus 9.09., h: 47 000 kr) ja VW Passat 1,8 GT (sedaan, katuseluuk, pool-nahksisu, heas korras, h: 19 000 kr). Tel 526 3707.

• Müüa VAZ 21011 (1976, val-ge, 51 kW, vahetatud paljud osad). Tel 5808 8479.Müüa GAZ 66. Tel 523 4772.

Sõidukite ostu-müügikuulutuste vastuvõtt Hiiu Lehe ja Meie Maa kuulutuste osakonnas. Info Hiiumaal 463 2199, Saaremaal 455 3133.Kuulutusele pildi lisamine vaid 15 krooni.

• Müüa Honda Civic 1,4 i, ́ 97.a, ls 215 000 km, ül.v 10.2008, tehn. korras, kere vajab rem, h: 38 000 kr, võimal. makseva-riandid. Tel 509 8419

• Müüa Moskvitš 412, ́ 75.a. Tel 5344 4748

• Müüa Mazda B 2500 ´07.a, h: 300 000 kr, liisingu edasine võimalus. Tel 527 2473

• Ostan töökorras traktori T-25. Tel 5837 2876

Saaremaa

Hiiumaa sõidukid

Müüa VW Bora 1,6 1999.a. Tel. 5800 0300

Müüa Toyota RAV 4 2,0 tur-bodiisel (2005, hõbe, 82 500 km, uued naastrehvid, alarm, 1 omanik, hooldusraamat, väga puhas ja korralik auto), võib pakkuda vahetust kin-nistu vastu (maa ja mets). Vaata pilte ja kuulutust www.auto24.ee (maasturid) Kii-re! Hind 320 000 kr. Tel 502 2391, 5559 4678.

Jäta nüüd siis heast peast o m a toru maha. Kaks aastat on sind, sindrit, nühitud. Kui palju kuiva drilli tundide, päevade ja nädalate kaupa – ja ainult kaks tõelist lahingukärakat! Tartust oled sa siia tassitud, ei tea mitmesaja kilomeetri taha. Külavaheteedel ja soode vahel on sind kodaratest lükatud ja hobuseid aidates trengidest sikutatud. Ja ainult kahe paugu pärast, millest üks veel mööda läks.

Ei, külma verd, poiss, me teeme sinuga veel natuke mäsu. Üsna pisut pulli, meie kahekesi. Sest maha ma pean sind, tibukene, kindlasti jätma.

Kui oleks taganemiskäsk, oleks rakend ette sõitnud. Üks kahest – kas sai rakend pihta või pole seal eespool enam seda, kes käsku annaks... Niisiis – kurva lahkumise pu-hul...

Nii, teeme esimese.Läks!“Nooremseersant Laisaar, tänan teenistuse nimel!” Sa oled

tõepoolest patarei parim suurtükikomandör. Tank tossab!Ruttu, ruttu, ruttu lukk lahti, uus mammukene sisse. Val-

mis. Jumala õnn, et toru on peaaegu piki teed, pole vaja lafetti pöörata, üksi seda ei suuda.

Nii, proosit poisid, teeme teise käraka ära.Läks!“Nooremseersant Laisaar, tänan teenistuse nimel!” Teisel

tankil on kabelimats!Olev, sul on ülim aeg jalga lasta! See nali võib sandi lõ-

puga olla, ilmlõpmata ei saa sa ju siin kulisside taga mär-kamatuks jääda. Ole täitsa, tee kand ja varvas!

Rahu, mu tibuke, kohe jätan ma sind maha! Viimane pauk – ja siis on äkiline äraauramine.

Rahu, rahu, Olev.Nii, teeme kolmanda.“Neljas! Tuld!” karjub Laisaar nagu polügoonil ning rap-

sab tõmbenööri.Läks.Seekord, kurat, läks nihu, aga võib-olla oli mõnes teises

mõttes asja eest.Olev Laisaar libistab käega üle kuuma, halliks värvitud

toru, võtab ära nurgamõõtja ja viskab selle võsasse, pöörab end kannalt ringi ja annab jalgadele valu.

– – –

Viirsalu ja Pärtelpoeg näevad, kuidas põleva küla vahelt üks sõdur puiesteele jookseb. Aga nad näevad ka, et sealt, orukaldalt, juurviljaaedadest, kus äsja olid meie kolm toru, ronib üles Saksa jalaväeahelik. Nad on jooksjat märga-nud: tärisevad automaadivalangud, plaksatavad karabiinid. Jooksja viskub pikali, ahelik liigub edasi.

“Kes see võib olla?” küsib Viirsalu.“Ei tea,” vastab Pärtelpoeg, “keegi vist neljanda toru

juurest.”Neil pole aega arutada. Küürus jooksevad nad rukkivälja-

vahelisel külavaheteel, põikavad siis põllukraavi, kus rukki varjus saab juba püsti joosta. Nad ei peatu enne kui metsas. Hingeldavad pisut ja koguvad ennast.

“Nii. Nüüd tuleb meil hoida tugevasti paremale. Kilo-meetrit neli, siis peaksime divisjonis olema.”

Selja taga on vaikus.“Vist võtsid kinni või lasid maha,” arutab Viirsalu. “Kes

see võis olla. Vahest Laisaar?”“Ei tea, võib-olla küll.”Tunni aja pärast on nad divisjonis. See on juba rännaku-

korras. Käsk on liikuda uutele positsioonidele.Esimeses patareis on nüüd poolteistkümmend meest ja ei

ühtegi toru. Ellujäänud jagati teiste allüksuste vahel. Meile tulid Viirsalu ja Pärtelpoeg. Kes on surma saanud, kes terve-na või haavatuna sakslase käes, seda ei tea täpselt keegi.

Ainult need, keda Viirsalu ja Pärtelpoeg on kindlalt sur-nuna näinud, need on teada ja nii lähevad nende nimed ka homsesse polgu aruandesse.

Teised on teadmata kadunud.Mäletatavasti kutsutakse esimest lahingut tuleristseteks.Egas midagi, meeldejääv pidu ellujäänud ristilastele!Ma ei saanud iialgi teada, et Olev Laisaar, patarei pa-

rim suurtükimees, sattus vangi koos mitme oma patarei poisiga ja kahe haavatud ohvitseriga. Oktoobrikuus lasti ta koos paljude teistega Pihkva vangilaagrist koju. Hil-jem põgenes ta Saksa sõjaväkke värbamise eest Soome ja sattus kahesajandasse jalaväerügementi. Alikersantti Olev Laisaar langes Kannasel mürsust, mis oli välja lastud ühest meie kolmetollisest välisuurtükist, mida ta ise nii hästi oli käsitseda osanud.

Järg reedeses Nädalalõpus

Saarte Teedevalitsuse käesoleva aasta eelarves planeeritud remonditööd.

Hiiu maakonnas

1. Kalana sadama tee 1,1 km (kruusatee remont)2. Puski-Kõpu-Ristna 3 km (mustkate kruusateele)2. Puski-Kõpu-Ristna 2,9 ja 0,6 km (kruusatee remont)3. Heltermaa-Kärdla-Luidja 2,5 km (katte taastusremont)4. Hellamaa-Hilleste 1,5 km (kruusatee remont).

Saare maakonnas

5. Orissaare-Leisi-Mustjala 3 km (mustkate kruusateele)6. Kuressaare-Võhma-Panga 9 km (mustkate kruusateele)7. Metsküla-Meiuste 11,2 km (kruusatee remont)8. Tagavere-Randküla 3 ja 1,2 km (mustkate kruusateele)9. Tagavere-Randküla 10,7 km (kruusatee remont)10. Kuivastu-Kuressaare 1,3 km (lisarajad maanteele)11. Karja silla remont12. Võlupe-Linnaka 1,8 km (mustkate kruusateele)13. Võlupe-Pärsama 5,6 ja 1,5 km (kruusatee remont)14. Käesla-Karala-Loona 8,5 km (kruusatee remont)15. Kaarma-Sauvere 5,2 km (kruusatee remont)16. Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi 4,4 km (mustkate kruusateele)17. Käesla-Karala-Loona 1,2 ja 2,2 km (mustkate kruusateele)18. Tehumardi-Salme 1,8 km (jalgtee ümberehitus)19. Kuressaare ringtee 6 km (katte taastusremont)20. Ruhnu sadama tee 3,9 km (mustkate kruusateele).

Lisaks neile töödele on plaanis veel rida pindamisi

Hiiu maakonnasHeltermaa-Kärdla-Luidja 4,7 kmHeltermaa-Sarve-Aruküla 2 kmHilleste-Hellamaa 1,6 kmSuuremõisa-Salinõmme 2,1 kmVaemla-Kassari-Luguse 3,7 kmKäina-Ühtri-Aadma-Kuriste 6,2 kmNõmme tee 1,2 km

Saare maakonnasKuressaare-Sääre 5,4 ja 2,2 km Upa-Leisi 12,7 kmKuressaare-Võhma-Panga 4,4 kmMustjala-Kihelkonna-Tehumardi 8,3; 5,4; 0,3 ja 0,9 kmLäätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe 0,9 ja 3,1 kmJämaja-Hänga 3,4 ja 2,3 kmPidula-Veere 9,2 kmSilla-Küdema 0,9 kmEikla-Lussu 0,8 kmPahapilli-Panga 0,9 kmOrissaare-Leisi-Mustjala 1,9; 2 ja 3,8 kmMasa-Kaali 3,7 kmLeisi-Triigi 1,8 kmAudla-Saareküla-Tornimäe 2,9 kmTagavere tee 0,7 kmTagavere-Kareda 1,2 kmSagariste-Kõljala 0,2; 0,2 ja 0,3 km.

Allikas: Saarte Teedevalitsus

Teetööd aastal 2008

MILLAL SA VIIMA-TI KONTROLLISID KLAASIPUHASTUS-VEDELIKU TASET PAAGIS? PRAEGUSEL PORISEL AJAL VÕIB SELLE OOTAMATU LÕPPE-MINE PANNA TEID VÄGA EBAMEELDI-VASSE OLUKORDA.

5. veebruar 20088 Teisipäev

KA

RU

PO

EG

PU

HH

Plaadiradadel

Hiiumaal

hiiuleht@hiiuleht.ee tel/faks 463 2199

Saaremaal helen@meiemaa.ee

tel/fax 455 7195, 515 3556

Agentuurid katlin@meiemaa.ee

tel 666 1894

Mihkel Raud oma tuntud headusesMöödunud aastal üle pika aja taas korraks kokku tulnud ansambel Mr Lawrence jätkab paljude Eesti artistide vana ja head tava anda oma aastatetagusest loomingust välja üks korralik kogumikplaat. Sest bändi tippaaeg sattus veel kassetiajastusse ning seetõttu on CD väljaandmine igati tänuväärne töö.

Plaadil “Mr Lawrence 1990- 1999” on Mihkel Raua veetava ansambli 14 parimat pala. Raud on on nii ansambli juht, laulja kui laulukirjutaja ühes isikus. Plaat pakub head äratundmisrõõmu ning mõjub värskelt veel ka praegu.

Mihkel Raud ise on öelnud, et kogumiku puhul on tegu omalaad-se suveniiriga, mis ansambli kõik suuremad sammud kokku võtab ning nende kunagisele tegevusele joone tagantjärele kenasti alla tõmbab. Lisaks hittidele on plaadil mõned varem avaldamata ning erinevate kogumike jaoks lindistatud asjad. Igal juhul väärt ost!

Heli Redel

Poirot`fännidel põhjust rõõmustada

Hercule Poirot` fännidel on põhjust tõeliselt rõõmustada, sest seni ETV- st vaadatud sari on nüüd jõudnud eestikeelsete sub-tiitritega ka DVD- le. Kahel DVD- l on ilmunud sarja 1. hooaja episoodid 1- 4 ehk neli seeriat, mis vältavad kokku kolm ja pool tundi.

Inglise krimkaaustajatele on Agatha Christie Poirot`lood tõeline maiuspala, sest need on tehtud ehtinglaslikult stiilselt, vana aja hõngu tabades ja suurepärase briti huumoriga vürtsitatult.

Sarja hakati Inglismaal väntama juba 1989. aastal ning viima-sed osad tehti kolm aastat tagasi. Peaosa mängib suurepärane briti näitleja David Suchet, kes Poirot` rolli eest pälvinud hulgaliselt tunnustust. Saanud näiteks Briti Akadeemia teleauhinna. Suchet on ise öelnud, et rolli sisseelamiseks on ta kõik Poirot` lood vii-mase tähemärgini läbi lugenud.

Kahel DVD- l saab näha järgmisi lugusid: “Claphami koka seik-lus”, “Mõrv üürikorteris”, “Johnnie Waverly seiklus” ja “Kaks-kümmend neli musträstast”.

Video Salong

V Ä R V I R E K L A A M I D E T E L L I M I N E