Metsamees nr 114files.voog.com/0000/0004/9218/files/Metsamees_nr114...vaade saadud ning töökorral-dus paika loksunud, mistõttu on plaanis piirkondi liita nii, et alles jääb 8,”

4–6 UUDISEDTegevusvaldkonnad teevad ümberkorraldusiNõukogu kinnitas RMK 2013. aasta eelarveRMK toetas Maa-ülikooli stipendiaate 16 000 euroga

35–54PUHKEPÄEVMets ja kultuur, pärandkultuur, kroonika, sündmused ja üritused, spordi-klubi, õnnitlused, huvitav leid, lastekas, raamat, ristsõna55UUED TÖÖTAJADSE

LLES

NU

MBR

IS:

RMK ajakiri www.rmk.ee/metsameesDetsember 2012 nr 4 (114) 13. aastakäik

19–22

27–30RMK ÜLE EESTIKauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon31–34MAAILMTeadus uurib metsi üha hoolikamalt

7–14PEATEEMADKuhu tarnitakse RMK puit?Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist

PERSOON Rajameister Tiina Neljandik

MetsameesAjakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a maisNr 4 (114)Detsember 2012Ilmub 4 korda aastas

3 Juhtkiri Ikka hästimajandatud riigimetsa nimel

4–6 RMK uudised 7 Kuu teemad 7–11 Kuhu tarnitakse RMK puit? 12–14 Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist 15–18 PARTNER Tani Mets pühendub metsakasvatusele 19–22 PERSOON Rajameister Tiina Neljandik 23–26 RMK RMK paneb tänavu rõhku kuuseseemne varumisele RMK tutvustas seminaril teadustööde paremikku RMK alustas Keila-Joa mõisapargis rippsildade renoveerimist 27–30 RMK üle Eesti Kauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon

31–34 Maailm Teadus uurib metsi üha hoolikamalt

35 Puhkepäev 36–37 Mets ja kultuur Mets Eesti kirjanduses – igatsetud, aga ka kardetud paik 38–39 Pärandkultuur Talupidamisega seotud pärandkultuur 40–43 Kroonika Filmilik jõulupidu Sagadi mõisas Laste jõuluootus Sagadis 44–46 Sündmused ja üritused Metsatööstusettevõtted pidasid 15. korda korvpalliturniiri 47 Spordiklubi 48–49 Õnnitlused Juubilarid: november, detsember, jaanuar 50–51 Huvitav leid Vaat niisuguste saagidega tehti kunagi tööd 52 Lastekas 53 Metsamees soovitab: raamat 54 Ristsõna

55 Uued töötajad

VÄLJAANDJA: RMKTOIMETUSE AADRESS:Metsamees Viljandi mnt 18b11216 TallinnTelefon 676 [email protected] www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:Mari-Liis KitterTOIMETAJA:Kristiina HangaKEELETOIMETAJA:Tuuli KaalepDISAINITIIM:DFIdentity Matters & Visual Affairs™TRÜKK: AktaprintTIRAAŽ:3100KAANEFOTO: Kaupo KikkasLEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID: [email protected]

Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

Sisukord

4–6 UUDISEDTegevusvaldkonnad teevad ümberkorraldusiNõukogu kinnitas RMK 2013. aasta eelarveRMK toetas Maa-ülikooli stipendiaate 16 000 euroga

35–54PUHKEPÄEVMets ja kultuur, pärandkultuur, kroonika, sündmused ja üritused, spordi-klubi, õnnitlused, huvitav leid, lastekas, raamat, ristsõna55UUED TÖÖTAJADSE

LLES

NU

MBR

IS:

RMK ajakiri www.rmk.ee/metsameesDetsember 2012 nr 4 (114) 13. aastakäik

19–22

27–30RMK ÜLE EESTIKauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon31–34MAAILMTeadus uurib metsi üha hoolikamalt

7–14PEATEEMADKuhu tarnitakse RMK puit?Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist

PERSOON Rajameister Tiina Neljandik

2

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (114) detsember 2012

Juhtkiri

Üsna ettearvamatult kulgenud, aga kokkuvõttes siiski taas edukaks osutunud 2012. aasta on läbi saanud. Sündmusi ja saavutusi, mis aastast meelde jäid, on rohkesti. Esimesena meenub tavapärasest pikem metsauuendustööde hooaeg. Veel sügisessegi ulatununa tõi see kaasa läbi aegade suurima metsaistutamise mahu – riigi-metsa pandi kasvama 17,6 miljonit taime. See, et aasta jooksul said valmis metskondade 10-aastased majandamiskavad, annab nüüd ka kõigile meie partneritele kinnituse RMK tegevuse pikaajalisusest. 370 kilomeetri pikkune matkatee, taaskäivita-tud RMK perepäevade traditsioon ja aasta lõpuks kaante vahele saanud „RMK 15” on ettevõtmi-sed, mis aastale rohkesti sisu ja värvi annavad. Ja kui siia lisada veel plaanitust märksa kopsa-kamaks osutunud kasuminumber ning isegi majanduskriisi aastatest suurem riigieelarve eraldis – 46 miljonit eurot – võime tõdeda, et riik omanikuna pole kunagi varem RMK-st rohkem tulu saanud! 2013. aasta eelarvekohustuste võtmise aluseks olevad prognoosid lubavad samuti kindlalt väita, et RMK põhitegevusteks – metsa majandamiseks ja looduse kaitsmiseks ning selle kasutusvõima-luste väljapakkumiseks – on raha kindlalt ole-mas. Kõige enam teeb heameelt investeeringute eelarves ka sel aastal kolmandiku võrra suurene-nud metsateede ja -kuivendussüsteemide korras-hoiuks ette nähtud summa. See, et riigimetsa majandamisega teenitud raha läheb metsa tagasi – teede hooldamisse, uute metsataimede kasvatamisse, lõkkeplatside puudega varusta-misse – loob kindluse, et ka edaspidi saab igal aastal 1,5 miljonit puhkajat loodust nautimas käia, inimesed pääsevad metsa marjule ja seeni korjama ning 30 000 inimest saab ka tulevikus

arvestada töökohaga puitu töötlevas tööstuses. Selle teadmise valguses on eriti küüniline, kui mõni riigimetsaga ühist piiri omav maaomanik naabruses kasvavat RMK metsamassiivi enda omaks pidama on hakanud ja ühtlasi leiab, et selle heaperemehelik ja kaaskodanikele tulutoov majandamine tuleks tema isiklike vajaduste rahuldamise tarvis ohvriks tuua. Hoiame siiski jätkuvalt joont, et riigimets kuulub kõigile eestimaalastele ning selle majandamisel peab lähtuma omaniku tervikhuvidest. RMK 2013. aasta eelarve ei jätnud puuduta-mata ka töötajaid. Ehkki eelarve kinnitamisega käis üle mitme aasta kaasas ka palgatõus, tegime eelarve kokkulöömisel mitmeid otsuseid, mis kokkuvõttes RMK töötajate arvu vähenemise kaasa tõid (seda muuseas samuti esimest korda alates 2008. aastast). Samas tõdesime töötajate ja võimalike töökohtade koguarve kõrvutades, et oleme fakti ees – erialast kvalifi katsiooni oma-vate inimeste leidmiseks tuleb suure tõenäosu-sega aasta jooksul hoopis täiendavaid konkursse korraldama hakata. Olgu siinkohal öeldu moti-vatsiooniks eelkõige praegustele RMK-lastele, kes tööandjalt töölepingu ülesütlemise teate on saanud – metsakorraldaja kutseeksami soorita-mine on kindlasti kasulik. Loodetavasti jäi siinöeldu silma ka neile, kes RMK-s töötamist on kaalunud, aga siiani sobivat võimalust pole leidnud. Ehkki regionaalpoliitika ekspertidele võib inimeste Tallinna tööle kutsumine punase rätikuna mõjuda, on just Harjumaal kõige enam sellist metsamaad, mis maareformi käigus omanikku pole leidnud ning mis pikisilmi inven-teerimist (ja inventeerijaid) ootab. Just niimoodi me Eesti majanduse regionaalset arengut toeta-megi, et kutsume inimesi sinna, kus ka tegeli-kult töö ootab ja töökäsi tarvis on.

Aigar KallasRMK juhatuse esimees

Ikka hästimajandatud riigimetsa nimel

3


RMK uudisedUudised

Tegevusvaldkonnad teevad ümberkorraldusi

kolm aastat, struktuuris ette nähtud ametikohad on nende vabanemisel täitmata jäetud. Juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul plaanib metsamajanduse tegevusvaldkond likvideerida 9 täitmata ametikohta (praaker, logistik, metsakasvataja) ning jaotada töö ümber teiste sama valdkonna töötajate vahel. Loodushoiuosakonna juha-taja Marge Rammo sõnul viib loodushoid lõpule 2009. aastal alustatud muudatused, mil seoses kaitsealade külastus-korraldustegevuse liitmisega moodustati 11 loodushoiupiir-konda. „Kolme aastaga on lisandunud kohustustest üle-vaade saadud ning töökorral-dus paika loksunud, mistõttu on plaanis piirkondi liita nii, et alles jääb 8,” selgitas Rammo. „Vaatame üle ka RMK loodus-keskuste võrgustiku, et 2013. aasta teisest kvartalist uuene-nud struktuuriga tööd alustada.” Kokku väheneb loodushoiuosa-konna koosseis 8 töötaja võrra. Puiduturustuse tegevusvald-konnas ühendatakse alates 1. märtsist puidumõõtmistalitus puiduturustusosakonnaga ning puidumõõtmisega jääb praeguse 5 töötaja asemel tegelema 3. „2008. aastaga võrreldes, kui puidumõõtmistalitus moodus-tati, on oluliselt arenenud klientide mõõtmispraktikad ja paranenud ka tulemused. Sellega seoses pole otstarbekas

Töökorralduse optimeeri-miseks plaanib enamik RMK tegevusvaldkondi 2013. aasta alguses täiendavaid ümberkorraldusi.

Metsahalduse valdkonnas kinnitatakse alates 1. märtsist 2013 76-le metsandikule metsnik-metsakorraldaja. Uuel ametikohal töötamiseks on nõutav kehtiva metsakorraldaja tunnistuse olemasolu. Metsnik-metsakorraldaja ülesandeks on tagada metsandiku takseer-andmete pidev aktuaalsus. „Kahjuks pole 23 metsnikku metsakorraldaja kutsetunnistust omandanud või ei võimaldanud metsandusliku hariduse puudu-mine seda tunnistust taotleda,” rääkis RMK juhatuse liige Tiit Timberg ja lisas, et RMK on jõudnud etappi, kus töökorral-duse muutmine on mõistlik ja möödapääsmatu. „Paraku tuleb selle juures teha ka valusaid koondamisotsuseid. Metsa-inventeerija oskustega töötajad on aga olemas metsakorraldus-talituses, osale neist teeme ettepaneku asuda 1. märtsist tööle metskondade koosseisus”, täpsustas Timberg. Metsakorral-dustalitus jätkab tööd ning kind-lustab juurdetulevate maade inventeerimise RMK arengu-kavas kokku lepitud graafi kus. Metsamajanduse tegevusvald-konnas on ümberkorraldusi jooksvalt teostatud viimased

senist mõõtmiskordade arvu säilitada, samuti on mõistlik koormate mõõtmise asemel teha edaspidi enam notthaaval kontrollmõõtmisi,” sõnas Ulvar Kaubi muudatusi kommenteerides. Administratsioonis väheneb koosseis 12 koristaja ametikoha võrra. „Kõikides toimi vates RMK kontorites pestakse ka edaspidi põrandaid ja võetakse aknalaudadelt tolmu,” sõnas Anneli Viik. „Seda tööd teevad samad inimesed mittekoossei-suliste töötajatena.” Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna töökorralduses muudatusi ei planeerita. (MM)

4


Uudised

RMK nõukogu kinnitas 13. detsembri koosolekul juhatuse poolt esitatud 2013. aasta eelarve.

„Eelarve kogumaht on 144,4 miljonit eurot ja planeeritav kasum 16,2 miljonit eurot,” selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „RMK tulud

Novembris lõppesid Saare-maal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisa-hoone fassaaditööd, renovee-rimise käigus kaasajastati ka mõisa kütte süsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aasta novembrikuus lõpule jõudnud renoveerimis-tööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist „Loodus-kaitse infrastruktuuri arenda-mine”. RMK kinnisvaraosa-konna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüs-teem. Ehitustööde teostamisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maa-ala

arheoloogiliste uuringute etapp. Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on täna-päeval oluline kultuuri- ja kü-lastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutus-asutus, kohvik ja püsieksposit-sioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. „Loona mõisa renovee-rimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele,

kasvavad 6%, mis tuleneb põhiliselt Narva elektrijaamade lepingu katkemise tõttu kasva-nud laovarude realiseerimisest järgmisel aastal. RMK kulud jäävad samale tasemele, ent eelarvega on plaanitud ka palgafondi mõningane suure-nemine,” lisas Aigar Kallas. Aigar Kallase sõnul lähtub

Nõukogu kinnitas RMK 2013. aasta eelarve

Vilsandi rahvuspargis asuv Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvat-lev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele. Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.–18. sajandil. Tänapäevase klassit-sistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvus-pargi keskus. (MM)

järgmise aasta eelarve RMK arengukavast aastani 2014. „Eilsel koosolekul tegi nõu-kogu RMK juhatusele ülesan-deks algatada uue arengukava projekt ja esitada esialgne nägemus nõukogule järgmise aasta esimese kvartali jooksul,” ütles Kallas. (MM)

ILUS: Renoveeriti kogu Loona mõisahoone fassaad, arvestades muinsuskaitse eritingimusi.

Foto

: R

MK

5


Uudised

Riigimetsast jõudis Eesti kodu-desse rekordiline arv kuuski

Möödunud pühade jooksul toodi riigi-metsast kokku üle 7600 jõulukuuse, mida on poole tuhande võrra rohkem kui aasta varem.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul on metsast ise kuuse toomise traditsioon Eestis viimastel aastatel taas aina populaarsemaks muutunud. „Kindlasti on moodsad lahendused, nagu kuuse leidmiseks mõeldud mobiilirakendus, koduleht koos kaardil märgistatud 145 kuusekohaga ja mugavad maksevõimalused andnud oma panuse selleks, et jõulukuuse otsimine riigi-metsast oleks võimalikult lihtne,” selgitas Väät, kelle sõnul oli selgelt populaarseim tasumisviis mobiilimakse, millega osteti kokku 5040 kuuske. „Kahjuks on käesolevaks hetkeks teada ka üks ebaseaduslik raiumine Järvamaal, kus keskkonnainspektsiooni töötajad tabasid loata 15 puud raiunud inimesed otse teolt,” lisas Väät. Heategevuslikus korras jõudsid riigimetsast pärit jõulukuused RMK abil kümnetesse Eestimaa lastekodudesse. (MM)

Metsandushariduse ja -teaduse edenda-miseks andis RMK 2012. aastal välja kaks 4800-eurost Endel Laasi nimelist aasta-stipendiumit Maaülikooli doktorantidele ja kaks 3200-eurost Heino Tederi nimelist stipendiumit magistrantidele.

Doktorantidest pälvisid stipendiumi Pille Aasamets ja Tauri Arumäe ning magistrantidest Reimo Lutter ja Gunnar Morozov. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul võeti stipendiumite jagamisel arvesse nii õpitulemusi kui ka uuri-mistööde perspektiivikust. „Tänased magistran-did ja doktorandid loovad uusi teadmisi, kuidas loodusressursse majandada ja milliseid tehno-loogiad selleks kasutada,” selgitas Aigar Kallas ning lisas, et just seetõttu pannaksegi noorte teadlaste erialasele tegevusele juba mitmendat aastat õlg alla. 4800-eurose stipendiumi pälvinud Pille Aasametsa doktoritöö integreerib metsandus- ja sotsiaalteadusi ning käsitleb avalikku arvamust metsakasvatuslike tööde kohta. Sama suure sti-pendiumi pälvinud Tauri Arumäe aga annab üle-vaate sellest, kuidas lennukilt laserskaneerimise abil kogutav andmestik aitab luua maapinna-mudeleid, kaardistada üleujutuse riskipiirkondi, luua kolmemõõtmelisi linnamudeleid ning planeerida suuremahulisi ehitusobjekte. RMK poolt teist korda välja antav 4800 euro suurune doktorantidele mõeldud stipendium on nimetatud kauaaegse Eesti Maaülikooli metsan-dusteaduskonna dekaani, professori ja mitme põlvkonna metsameeste õpetaja Endel Laasi järgi. Viiendat aastat järjest magistrantidele jagatav 3200 euro suurune stipendium kannab aga legendaarse metsanduskorüfee Heino Tederi nime. Metsandusliku kutsehariduse populari-seerimiseks on RMK Luua Metsakoolis välja pannud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi suurusega 1917 eurot. (MM)

RMK toetas Maaülikooli stipendiaate 16 000 euroga

Foto

: D

F

ABIMEES: Mobiiltelefoni abil sai leida kuusekohti, enamike kuuskede eest tasuti mobiilimaksega.

6


Rubriik „Kuu teemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame arvamusi ja kommentaare ning lahkame vastand-likke seisukohti olulise sündmuse üle. Tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Veel selles sektsioonis:

7–11 Kuhu tarnitakse RMK puit? 12–14 Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist 15–18 PARTNER Tani Mets pühendub metsakasvatusele

19–22 PERSOON Rajameister Tiina Neljandik

23–26 RMK RMK paneb tänavu rõhku kuuseseemne varumisele RMK tutvustas seminaril teadustööde paremikku RMK alustas Keila-Joa mõisapargis rippsildade renoveerimist

Kuu teemad

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rando Kall, Jüri Pere, Kaupo Kikkas

Kuhu tarnitakse RMK puit?

Möödunud aasta kõige suurem tõmbekeskus, kuhu RMK oma puitu tarnis, oli Kunda piirkond. Teine suur tõmbekeskus on Pärnu ja kolmas Kesk-Eesti. Kundasse läks 17%, Pärnusse 13% ja Kesk-Eestisse 11% RMK müü-davast puidust. Nii Kunda kui ka Pärnu on piirkon-nad, kus asuvad sadamad ja seega ka eksportijad, samuti suuremad puidu-tööstused. Viimastel aastatel mängivad puidu-turul olulist rolli ka koostootmisjaamad.

MÜÜGIKS: Riigimetsast raiutud puidule leiab puiduturustusosakond ostja parima kvaliteedi ja hinna suhte alusel. Vahelaos paikneva puidu puhul on juba teada, kuhu ta tarnitakse.

Foto

: RA

ND

O K

ALL

7


Kuu teemad Kuhu tarnitakse RMK puit?

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ostavad Kunda piirkonnas RMK puitu haavapuitmassitehas AS Estonian Cell ning ümarfreesitud puidust aiatoodete tootja AS Imprest, samuti asuvad sealkandis mitmed paberipuidu ja küttepuidu eksportöörid. Pärnus asuvad lisaks paberipuidu ja kütte-puidu eksportijatele ka AS-i Laesti saeveski ning väikest kogust puitu ostab Fortum Eesti AS-i koostootmisjaam. „Lisaks on Pärnu ümber mitmed väikesed saeveskid Paikusel ja Uulus ning mõned puidusöe tegijad,” loetleb Laigu Pärnu ümbruse puiduostjaid. Kesk-Eesti piirkonna suurimad puidukliendid on AS-i Stora Enso Eesti Imavere ja Metsä Wood Eesti AS-i Reopalu saeveskid ning AS-i Graanul Invest ja Stora Enso Eesti pelletitehased. Kolmele n-ö esikohaomanikule järgnevad tõmbekeskustena Võru ümbrus AS-i Toftan ja AS-i Barrus saeveski ja raudteejaamaga ning Rakvere AS-i Jeld-Wen Eesti uksetehase ja Stora Enso Eesti Näpi saeveskiga. Kehra-Aeg-viidu suunal tekitavad nõudlust Horizon Paberi ja Tselluloosi AS-i tehas ning AS-i Aegviidu

Puit saeveski, Tallinna pool aga AS-i Balcas Eesti saeveski Vaidas ning Väo koostootmis-jaam. „Nendesse seitsmesse tõmbekeskusse tarnitakse u 60% RMK müüdavast puidust,” täpsustab Rainer Laigu. Laigu märgib, et lõppenud aastal määras RMK puiduturustusosakond logistikale veidi üle 500 tarnekoha. Neist on arvuliselt enamuses küttepuidu tarnekohad, kus klient ostab vasta-valt 10 või 24 kuupmeetrit puitu. „Tarnekohti, kuhu oleme viinud üle 1000 kuupmeetri puitu, on 123,” täpsustab Rainer Laigu. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi andmetel olid mullu riigimetsast raiutud suurimate puidukoguste ostjad järgmised ette-võtted: AS Stora Enso Eesti (saepalgid, paberi-puit, küttepuit, hakkpuit), Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (paberipuit), Metsä Forest Eesti AS (paberipuit), Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (hakkpuit), AS Estonian Cell (paberipuit), AS Toftan (saepalgid), AS Laesti (saepalgid), Helme Graanul AS (küttepuit, hakkpuit), Södra Eesti AS (paberipuit) ja AS Repo Vabrikud (küttepuit, paberipuit).

© D

F

Seitse suuremat piirkonda, kuhu RMK puitu tarnib

8


Kuhu tarnitakse RMK puit? Kuu teemad

Ulvar Kaubi tõdeb, et Eestis raiutavast puidust esmatöödeldakse kohapeal ligi 100% palkidest, ligi 20% paberipuidust ja 90% küttepuidust. „Töötlemata kujul eksporditakse traditsioonili-selt paberipuitu ja teatud määral küttepuitu,” sõnas Kaubi. „Palke eksporditakse aeg-ajalt, kuid kohalikud saetööstused on maailmatasemel ja suudavad tegelikult töödelda kogu kohaliku palgi.” Paberipuitu töötlevad Kehras asuv nn jõupaberitehas Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ja Kundas asuv haavapuitmassitehas Estonian Cell.

Küttepuidule ostjaid juurdeKaubi sõnul on viimastel aastatel kõige heitli-kum olnud küttepuidu nõudlus, kuid suhteliselt madala hinna ja kvaliteedi tõttu on selle mõju vähem tunda. Nii RMK-d kui ka eraettevõtteid mõjutas üsna tugevalt Eesti Energia otsus lõpe-tada Narva elektrijaamades puidu põletamine. „Oleme otsinud Narva planeeritud puidule teisi ostjaid ja korraldanud ümber hakkpuidu toot-mise,” lausus Kaubi. Uusi kliente tuli leida, ja see protsess kestab praegugi, kokku ligi 100 000 kuupmeetrile

puidule, mis pidi kava kohaselt Narva ahjudesse minema. Paaris piirkonnas Kagu regioonis ning Kirde regioonis on praegu peatatud ka hakkpuiduks sobivate oksavirnade tootmine, kuid mujal piirkondades RMK okste varumist ja virnastamist lõpetanud ei ole. Kaubi märgib, et perspektiivis on küttepuidule oodata stabiilsemat turgu, turule on tulnud ja tulemas mitmeid suuri küttepuidu kliente: Valka kombijaam, Helme graanulitehase kombijaam pluss laiendatud tootmine, Sillamäe soojus-elektrijaam, Rakvere kombijaam jt. „See on väga positiivne muutus turul ja aitab küttepuidu müügile kaasa piirkondades, kus varem oli nõudlus väiksem,” täheldab Kaubi. Madalseisus on olnud paberipuidu nõudlus ja selle kaubagrupi saatust on keeruline ennustada. „Suure tõenäosusega hakkab paberipuit sorti-mendi nimetusena tasapisi devalveeruma, sest sellise kvaliteediga puitu saab hästi kasutada ka muude toodete valmistamiseks peale paberi,” prognoosib puiduturustusosakonna juhataja. Palkide vastu on Kaubi sõnul ostuhuvi valitse-nud pidevalt ning hetkel paistab, et ka alanud aastal kasvab nõudlus palkide järele, sest saeveskite ostusoovid on suhteliselt kindlad.

KLIENT: AS-il Toftan on kaalukas panus selles, et Võru ümbrus on üks RMK puidu tarnekeskustest.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

9


Kaubi märgib, et paberipuidu nõudlus on aga „kolme tundmatuga võrrand” ja kaugemale kui esimese kvartali taha ei ole võimalik näha. „Kokkulepped on suures osas tehtud, kuid turg on pidevas muutumises,” osutab ta. Küttepuidu osas, nagu eelpool märgitud, on oodata stabiilsust ja ostuhuvi kerget lisandumist. Rolli mängib siinkohal ka see, kui külmaks ja kui pikaks tänavune kütteperiood Euroopas kokkuvõttes kujuneb ja millist mõju omab seetõttu välisnõudlus. „Hakkpuidu nõudlus on suurte laoseisude tõttu pikka aega madal püsinud ja kulub veel mitu kuud enne, kui nõudlus taas kasvama hakkab,” lisab Kaubi.

Aluseks uuendusraie arvestuslankRMK müüdav puidu kogus tuleneb raiemahtu-dest, mis jagunevad kolmeks suuremaks grupiks: uuendusraie, harvendusraie ning sanitaarraie ja raadamised. „Kõige suurema mahuga on uuendus-raie, ligikaudu kolmveerand raiemahust, väikseim grupp on sanitaarraie ja raadamine, u 5% aasta-mahust ning ülejäänud osa moodustab harven-dusraiest varutud puit,” selgitab Rainer Laigu.

Uuendusraiemahu aluseks on RMK viieaas-tane uuendusraie arvestuslank, kus on ära mää-ratud lubatud raiepindalad peapuuliikide lõikes. Harvendusraie lubatud pindala arvutab RMK metsakorraldustalitus, võttes aluseks puistute täiuse ja vanuse ning arvestades, et maht oleks jätkusuutlik ja ühtlane. „Kõige raskemini planeeritavad, võib isegi öelda, et planeerimatud on sanitaarraie ja raada-mise mahud. Need mahud tekivad nn jooksvalt ning neid ei ole võimalik pikemale ajale ette kavandada,” ütleb Laigu. 2012. aastal planeeris RMK varuda uuendus-raiega 2,12 miljonit tihumeetrit puitu, aga varus rohkem, sest eriti Lääne-Virumaa, aga ka Tartu-maa ja Võrumaa kuusikutes on suured kahjus-tused ning seetõttu tuli seal raieid suurendada. „Kokku varusime lõppenud aastal uuendus-raietest 2,22 miljonit tihumeetrit puitu,” täpsustab Laigu. Harvendusraiest planeeris RMK varuda 580 000 tihumeetrit puitu, ka see maht tuli suurem – 640 000 tihumeetrit. Sanitaarraiest ja raadamisest oli kavas varuda 59 000 tihu-meetrit, kuid nagu eespool öeldud, on nende raiete mahtu keeruline prognoosida, mida iseloomustab ka täitmine – 216 000 tihumeetrit.

Foto

: KA

UPO

KIK

KAS

KOHAPEAL: Eestis raiutavast puidust esmatöödeldakse meie saetööstustes ligi 100% palkidest.

Kuu teemad Kuhu tarnitakse RMK puit?10


RMK müüdud puit 2012. a 11 kuu põhjalKaubagrupp Andmed KokkuPALK kogus (m³)

summa (eurot)hind (eurot/m³)

1 160 55067 802 519

58,42

PABERIPUIT kogus (m³) summa (eurot)hind (eurot/m³)

1 042 19833 507 744

32,15

KÜTTEPUIT kogus (m³)summa (eurot)hind (eurot/m³)

398 18910 984 399

27,59

HAKKPUIT kogus (m³)summa (eurot)hind (eurot/m³)

275 7799 450 946

34,27

„Lisaks varusime metsaparandusobjektidelt laasimata tüvesid ning kogu RMK puiduvaru-mise maht oli 2012. aastal kokku üle 3,1 miljoni tihumeetri,” selgitab Rainer Laigu. Nii uuendusraie arvestuslank kui ka harven-dusraie optimaalne pindala tuleb kindlasti ära raiuda ning raiumisel tuleb arvestada peapuu-liike. „Nende tingimuste alusel ei ole võimalik turunõudluse muutuse tõttu raiemahte muuta,” kostab Laigu vastuseks küsimusele, kas RMK võib raiuda vastavalt sellele, milliseks on kuju-nenud puiduturg. Ta lisab: „Kui näiteks mingil aastal on turul väga suur kasepalgi ostusoov ja kõrge hind, siis ei saa RMK seetõttu rohkem kaasikuid raiuda ja jätta näiteks männikud raiu-mata. Samuti peab RMK tagama aastas ühtlase raiemahu kuude lõikes. Seetõttu raiume kümme kuud aastas ning juhul, kui mõni klient mõnel perioodil, näiteks juulis, puitu ei soovi, peame selle puidu siiski raiuma ja tarnima kliendile, kes seda soovib.” Puiduturustusosakond leiab puidule ostja parima kvaliteedi ja hinna suhte alusel. Müügi aluseks on raiete planeeringud ning sortimentide prognoosarvutused. „Ostjaga sõlmitakse müügi-

leping, kus sätestatakse ära sortimendi kvaliteedi tingimused ja parameetrid,” selgitab Laigu. „Vastavalt lepingutingimustele otsustab praaker, millisel konkreetsel raielangil millist sortimenti toota, lähtudes asjaolust, et kõrgema hinnalise sortimendi väljatulek oleks suurim.” Möödunud aasta 11 kuuga teenis RMK puidu müügist 212 745 608 eurot.

Foto

: KA

UPO

KIK

KAS

PUIDUTURG: Küttepuidule on oodata stabiilset turgu, paberipuidu nõudlus on madal-seisus ning palkide vastu on alati ostuhuvi valitsenud.

Kuhu tarnitakse RMK puit? Kuu teemad 11


Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmistKeskkonnakomisjon tegi det-sembris Riigikogule ettepaneku lubada 6- ja enamateljelistel paarisvelgedega autodel kuni 52-tonniseid vedusid ja kaaluda 7- ja enamateljeliste paarisvel-gedega autode puhul talvistes läbikülmunud maapinnaga tee-oludes kuni 60-tonniste vedude lubamist alates 2014. aastast. Keskkonnakomisjoni rapor-tis, mida Riigikogus tutvustas komisjoni esimees Tõnis Lukas, toodi välja, et praegune täis-massipiirang ei arvesta, et nüü-disaegsemate 6- ja 7-teljeliste veokite kasutusele võtmine hajutab eeldatavat raskeveokite täismassi mõju teedele. „Kui praegu moodustab lubatud koorma mass laaditud veoki täismassist poole, siis lubatava täismassi suurendamine annaks võimaluse oluliselt vähendada vedude hulka ja sellega seoses ka liiklusohtu teedel, samuti õhku paisatud heitgaaside kogust,” seisab raportis. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann tõi välja praeguse 44-tonnise piirangu mõjud nii metsasekto-rile kui ka laiemas tähenduses. Näiteks tuleb praegu lubatud massipiirangu puhul teha kaks korda rohkem sõite või tuleb transpordiettevõtetel soetada kaks korda rohkem masinaid. „Kulutame rohkem kütust ja

sõidukilomeetrid. Emiteerime rohkem heitgaase. Tühisõite on rohkem,” tõdeb Otsmann. Pii-rangu tõttu on Eestil võrreldes lähiriikidega ka väiksem kon-

kurentsivõime – nii Rootsis kui ka Soomes on lubatud seitsme-teljelisel autorongil maksimaalse kaaluna 60 tonni ning ilmselt seda tõstetakse.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: RMK, Jüri Pere

MASSIPIIRANG: Praegu lubatud massipiirangu puhul tuleb puiduvedajatel teha ligi kaks korda rohkem sõite, kulutada rohkem kütust ja sõidukilomeetreid.

Kuu teemad Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist12


Vähem sõite, vähem saastetMassipiirangu tõstmine 44-lt 60 tonni peale muudab kauba-veod metsandussektoris efek-tiivsemaks ja säästlikumaks. „60-tonnine täismass võimal-daks teha ca 300 000 vedu 500 000 asemel. Vähem oleks ka tühisõite. Otseste kulude sääst veol on ca 20%,” toob Otsmann näite. Summaarne läbisõit väheneks 42% ehk 21 miljonit kilomeetrit aastas, millega paraneks ka liiklus-ohutus. Summaarne kütusekulu

ja heitgaaside emissioon väheneks ca 35%. Peamine argument, mistõttu ei ole seni massipiirangut suu-rema näitaja (52 tonni läbi aasta) kasuks muudetud, on asjaolu, et suur osa Eesti tugi- ja kõrval-maanteid ning sealseid sildu pole väga raskete autode kand-miseks sobivas korras. Ent praegune massipiirang ei anna õiget pilti teedele mõjuvast raskusest, kui ei arvestata tel-gede ja rehvide arvu kasvuga tekkivat efekti. Raport sedas-tab, et Eestis kasutatakse metsaveoks peamiselt 6- ja

7-teljelisi paarisratastega auto-sid. Sellistel veokitel on rataste toetuspindade vahed väga suured ja kui tõsta täismass 60 tonni peale, oleks ratta toe-tuspind endiselt metsaveokite kasuks, võrreldes rahvusvahe-liste vedudega. Metsavedudeks saabki kasutada ainult skandi-naavia tüüpi autosid. Paaris-rataste mõju hinnatud on väik-semaks kui üksikratta mõju ja seda mitmetes uuringutes.

Foto

: R

MK

KOMMENTAAR

RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu: Selge on, et kui saame korraga vedada suure-maid koguseid puitu, on see odavam, RMK kasum kasvab ning seetõttu on võimalik näiteks metsa-parandusse rohkem raha suunata. Muidu läheb puiduveole kuluv raha transpordiettevõtetele, kütusefi rmadele ega too kasu Eestimaale. Igal juhul on täismassi pii-rangu tõstmine positiivse mõjuga. Metsameeste jaoks on ka selge, et 6–7-teljelised veokid on oluliselt teesõbralikumad kui muud veokid. Näeme seda oma metsateede pealt, nendega vedamine ei lõhu teid. Hirm, et 52-tonnise massiga masi-nad teed ära lõhuvad, ei ole põhjendatud. Autosõit kui niisugune lõhub teid nagunii, aga kui masinaid on teedel vähem, siis kokkuvõttes ka lõhutakse teid vähem.

Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist Kuu teemad 13


Kuu teemad Metsandussektor ootab raskeveokite massipiirangu muutmist

Tuleb teedesse investeerida2012. aasta kevadel tegid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, RMK ja energiatootjad Majan-dus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumile ettepaneku muuta ministri määrust, et täismass oleks 6-teljelistel veokitel 52 ja 7-teljelistel 60 tonni. „Näha on, et needsamad koormused rehvi toetuspinnale on 6- ja 7-teljelistel oluliselt väikse-mad, kuid paraku on hetkel suurema telgede arvuga veoki-tel lubatud täismass sama mis 5-teljelistel. Isegi kui täismassi tõsta, jääksid teljekoormused lubatuga samasse klassi ja täis-massi tõstmine ei tõstaks otse-selt teele mõjuvaid koormusi,” tõdes Ott Otsmann kevadisel keskkonnakomisjoni istungil. Vastuseks keskkonnakomis-joni kirjale, milles küsiti Majandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumi arvamust praeguse piirangu asjakohasuse kohta, kostis ministeerium, et enne vajalike investeeringute tegemist teedesse ja sildadesse ei ole võimalik üle 44-tonni-seid sõidukeid vabalt teedele lubada ning kehtivad tegeliku massi piirangud on hetkel mõistlikud ja asjakohased. Ramboll Eesti AS-i 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt on riigimaanteede tõenäoline rekonstrueerimise maksumus 52-tonnisele koormusele suu-rusjärgus 1,32 miljardit eurot. Tallinna Tehnikakõrgkooli puidutranspordi makromajan-dusliku uuringu andmetel on sillavõrku vajalik investeerida üle 60 miljoni euro, tõstmaks sõiduki lubatav kogumass 52 tonnini. Sama uuringus

märgitakse kokkuvõtvalt sedagi, et auto täismass ei ole teede seisukorra peamine mõjutaja, olulisem on telje-koormus, telgede vahekaugus ja koormussagedus. Uuringu andmetel ei mõjuta täismassi tõstmine liiklusohu-tust negatiivselt, mõju kesk-konnale on positiivne – täis-massi suurendamine 44 tonnilt 52 tonnile vähendab süsihappe-gaasi heitmeid 22% ehk 11 454 tonni. Otseste muutuvkulude (logistika kogukulude, sh veo-kulude) sääst oleks 10–15 mln eurot aastas.

Pole üksnes metsa-meeste mureTartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase sõnul ei ole täismassi-piirang kitsalt puidusektori

probleem, vaid puudutab tervet rida majandusharusid, eelkõige puistematerjale, kasvuturvast, piima ja vedelkütuseid. „Mit-med täismassipiirangust mõju-tatud harud on suunatud enam-jaolt siseturule (ehitus, toiduained, vedelkütused), mis-tõttu piirangu muutmine aval-daks positiivset mõju eelkõige sisemaisele konkurentsivõi-mele,” osutas ta. Keskkonnakomisjoni ettepa-nekud Riigikogule on tehtud kõrvutades erinevaid argu-mente ja seades eesmärgiks ai-data kaasa transpordisektori keskkonnasäästlikkuse suuren-damisele ning liiklustiheduse vähendamisele, samas arvesta-des Eesti teedevõrgu ja sildade seisukorda ning selle paranda-mise vajadust.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

KITSASKOHT: Enne, kui masinatele saab laadida rohkem puitu, on vaja investeerida teedesse ja sildadesse.

14


Partner Kuu teemad

Tani Mets pühendub metsakasvatusele

PARTNER

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rando Kall

„Minu A ja O on teha enda metsad ilusaks ja lisaks veel seda, mis hingele pakub,” ütleb RMK koostööpartneri OÜ Tani Mets omanik ja juht Toomas Tarve. Sõna-dega „mis hingele pakub” peab ta silmas eeskätt hooldusraiet. Lageraiet, olgu siis oma metsas või teenusena, ettevõte kõige parema meelega ei teegi. „Mida kauem suudad metsa ülal pidada, seda parem,” arvab Tarve. RMK-le osu-tabki ettevõte Kagu regioo-nis hooldusraieteenust.

ETTEVÕTTE JUHT: Tani Metsa juht ja omanik Toomas Tarve peab end metsakasvatajaks. Tema eesmärk ei ole metsa kiiresti lagedaks raiuda.

15


Kuu teemad Partner

Tani Metsalt saab tellida ka metsa istutamist, haldamist, maaparandustöid, ühesõnaga kõike, mis metsa majandamisse puutub, sh ka lõpp-raiet. „Aga harvendusraie on ikka ilusam,” nendib Toomas Tarve. Ettevõtte kõige tähtsamaks tegevusalaks on oma metsa majandamine. „Pean end metsakas-vatajaks,” täheldab Tarve. Kokku on Tani Metsal Põlvamaal, osaliselt ka Tartu- ja Võrumaal asu-vat metsa 1300 hektari jagu, lisaks põllumaad. Metsa suurus on Toomas Tarve sõnul just paras-jagu niisugune, et seda saab majandada nagu väikest metskonda ning tal on jõudu seda oma pilgu all hoida. Metsa pindala suuremaks kasvatada ettevõttel enam plaanis ei ole, vastasel juhul tuleks sellel silma peal hoidmiseks palgata eraldi inimene. „Praegu on mets puhtalt minu enda hoole all,” ütleb Tarve, mõeldes siinkohal n-ö sisulist tööd, praktilised tööd teevad ära ettevõtte töötajad. „Enda lõbuks vahel teen mõne asja, aga plaane seades, ringi liikudes ja juhendades on kasutegur suurem,” põhjendab ta, lisades, et käed tuleb metsatöödele vahel külge panna juba seetõttu, et kasvatada eeskuju najal omale mantlipärijat. Toomase gümnaasiumis õppiv poeg ongi seda

meelt, et jätkab õpinguid metsanduse suunal. Nii nagu omal ajal tema isagi. „Tundsin huvi looduse vastu ja ainus võimalus õppida oli minu jaoks metsandus,” pajatab Tarve. Esimese aasta pärast lõpetamist töötas ta metsakorralduses, ent läks sealt sujuvalt eraette-võtlusele üle. Tani Mets sündis 6. juunil 1992. aastal, paar nädalat enne krooni tulekut. Praeguses mõõdus metsamaa on aastate jooksul jupikaupa soetatud ja on oma olemuselt üsna mitmekesine. Palju on noort metsa, aga ka küpset, kui võtta rinnasdiameetri, mitte vanuse järgi. Toomas Tarve kinnitab, et metsa lagedaks raiuma, ehkki seadus seda lubaks, ta ei tõtta. „Minu eesmärk ei ole metsa osta ja kiiresti lagedaks raiuda,” kinnitab ta. Tani Metsa omanduses on ka kaitsemetsa – u 90 hektarit Natura piiranguvööndimetsi Emajõe Suursoo kaitsealal Järvseljal ning metsise kaitse-alal. Suurema osa ettevõtte metsast moodustavad okaspuumetsad. Haruldasemad tükid on tammi-kud, pärnikud ja vahtrikud, mille kasvamist ja käekäiku on Tarve sõnul põnev jälgida. Aastas teeb Tani Mets oma metsast 5000–6000 tihumeetrit raiet, nii harvendus- kui ka uuendus-raiena. Metsa uuendatakse igal aastal 15 hektari

TÖÖ KÄIB: OÜ Tani Mets teeb RMK-le hooldusraiet.

Foto

: RA

ND

O K

ALL

16


Partner Kuu teemad

jagu ning tehakse sirguvas metsapõlves ka sada-kond hektarit valgustusraiet. RMK lepingupartneriks on ettevõte olnud üle kümne aasta, iga-aastane leping sõlmitakse mahus 11 000 tihumeetrit pluss-miinus 20 prot-senti. Nagu juba eelpool mainitud, on Tani Metsa teha hooldusraie, seda endise Ilumetsa, Värska ja Orava metskonna maadel. Suurema jao tööst teeb ettevõte harvesteriga, ent seal, kus masinaga puid maha võtta ei saa, lõikavad metsa saemehed.

Masinaga ja käsitsiTarve nendib, et harvendusraie on küll lage-raiest ilusam, aga märksa keerukam teha: metsuril või harvesterioperaatoril tuleb ju teha puude valik, mis läheb maha, mis läheb kasvama; ka tuleb hoolega jälgida, kus kohas metsas sõita võib (teede vahe peab olema 20 meetrit). Samuti ei või masin maapinda rööpasse sõita, sest võib nii puruks muljuda tulevikupuude juured. Tarve nendib, et kümmekond aastat tagasi, kui harvendusraieid sai soomlaste eeskujul hakatud harvesteriga tegema, tundus see lihtne töö. Et muudkui võta masin, sõida ja lõika, aga päris

sedamoodi see ikka polnud ning töö nõudis omajagu õppimist. „Masina efekt on laasimine ja tihedas metsas langetamine. Masin tahab standardset puud,” märgib Tarve, et kõvera ja harulise puu laasi-mine harvesteriga võib probleemseks või koguni võimatuks osutuda. Lehtpuud eelistab ettevõte lõigata käsisaagidega, pole ju näiteks kasel kau-geltki nii palju oksi kui kuusel ning töö tulemus jääb käsitsi laasides kvaliteetsem. RMK-le tehtava harvendusraie puhul määrab sortimendi RMK ning tehakse seda, mille järele on nõudlust ja mis ära tasub: peenpalki, latti, paberipuud. Tani Metsa ülesanne on materjal ka kokku vedada, äraveoga ettevõte enam ei tegele. Nagu mitmed teised RMK pikaajalised koos-tööpartnerid, nii saab ka Toomas Tarve võrrelda töökorraldust enne ja pärast 2008. aasta reformi. „Olen päri, et muudatused olid vajalikud,” kostab ta. „Regionaalpoliitiliselt pole see ehk õige – inimesi on vähemaks jäänud. Samas töö tehakse ära ja majanduslikult on nii kasulikum.” Reformijärgne nähe on Tarve sõnul raielankide koondamine ühte piirkonda, see on majanduslikult otstarbekas nii RMK-le endale kui ka koostöö-partneritele. Metsalangetus- ja metsaveotraktori

PEAVAD NÕU: Toomas Tarve ja Tani Metsa harvesterioperaator Kalmer Villak.

Foto

: RA

ND

O K

ALL

17


Kuu teemad Partner

KOMMENTAARRaivo Võlli, RMK Kagu regiooni juht:„Tani Mets on riigimetsa majandaja partner olnud üle kümne aasta. Talle seatud lepin-gulised kohustused on ettevõte täitnud ja tema töö kvaliteet on ka hea. Harven-dusraiete tegemisel teeb sellise partneri väärikaks asjaolu, et tal on nii masinad kui ka saemehed. Seetõttu saab teha väga tundlikke raieid alevite lähedal, kus masi-naga lõigata ei saa. See asjaolu annab ettevõttele ka hangetel lisavõimalusi.”

transport langile võib võtta vahel ka pool päeva ning on kulukas ja tüütu, kui langid asuvad üks-teisest kaugel. Samamoodi ei ole vedajatel tarvis mõne tihumeetri pärast kuskile pärapõrgusse sõita. „Varem oli tükeldamist rohkem,” nendib Tarve.

Vähekasutatud ressurssKui küsin, kas Tani Metsal on RMK-le koostöö suhtes ehk ka mõni täiendusettepanek või on tal ehk midagi kritiseerivat öelda, vastab Toomas Tarve pearaputusega. „Ettevõtja jaoks toimib RMK süsteem hästi,” kinnitab ta. „Kui midagi öelda, siis on palju IT-uuendusi, millest metsa-tehnika soetamisel omal ajal ei olnud juttu. Riistvara pookimine harvesterile oli probleemi-dega seotud. Samas on seda infot igapäevaseks toimetamiseks vaja.” Küll on ta rahulolematu riigi energeetikapolii-tikaga, täpsemalt öeldes on tema sõnul valus

teema taastuvenergia, mis võiks Eestis palju enam kasutust leida. Taastuvenergia toetuste vähendamine, mistõttu peatasid Narva elektri-jaamad tänavu suvel puidu põletamise oma kateldes, mõjutas metsaomanikke valusalt. Toomase sõnul oleks oma metsa seisukohast hinnatuna palju otstarbekam raiejäätmeid metsast välja vedada kui vaaludena maha jätta. Esiteks ei saa vaalule uut metsapõlve istutada, sellele kasvab üksnes võsa, teisalt on vanad põllumaad, mis nüüd metsa all, liiga viljakad ega vajaks sugugi raiejäätmetest tekkivat lisa-huumust. Kui sõita mööda Eestit ringi, on näha, milline energeetiline potentsiaal meil tegelikult olemas on: lisaks raiejäätmetele ka näiteks kraaviäärne võsa jms. Leiaks see kõik kasutust, jaguks ääremaadele ka rohkem tööd, usub Toomas Tarve. Tani Metsa palgal on 12 inimest, saemehed teevad tööd FIE-dena. Ettevõttel on üks metsa-langetus- ja üks kokkuveotraktor, üks vedaja põllumajandustraktori taga ning üks metsaveo-auto. Masinate hooldamiseks ja remondiks on fi rmal ka oma töökoda ning väike saeveski. „Meie põhimõte on see, et parem, kui suudad kõik ise ära teha,” ütleb Tarve. „Teenust ei pruugi saada väga hea kvaliteediga.” Erametsaomanikuna tõdeb Tarve, et maksta-vad toetused näiteks uue metsapõlve rajamiseks on nii teda kui ka paljusid teisi metsaomanikke tublisti motiveerinud. „Paljud metsaomanikud hakkasid üldse tänu toetusetele metsa majandama ja kui oled kord juba need tööd ära õppinud, siis jäädki neid tegema,” usub ta. Ka Tani Mets jätkab võetud kursil.

MASINRAIE: Suurema osa harvendusraietest teeb ettevõte harvesteriga.

Foto

: RA

ND

O K

ALL

18


Rajameister Tiina NeljandikTekst: Kristiina Hanga Fotod: Jaak Neljandik, Ülle Poom, Eve Salumaa

Persoon Kuu teemad

PERSOON

Kõige lihtsam viis tänapäeval inimese kohta midagi teada saada on toksida tema nimi Google’i otsingusse. RMK loodushoiuosa-konna Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku nime googelda-des on tulemuseks rivis vastuseid stiilis: „Ja siis läheme koos metsa,” räägib Tiina Neljandik; „Loodus on ju lõpmata huvitav, kui niimoodi asju kohapeal näha ja käega katsuda.”; Tiina Neljan-dik näitab seeni, mis kasvavad väiksel maa-alal Oandu loodus-keskuse juures; Tiina Neljandik ütles, et tegelikult on raja esi-mene autor loodus ise – seal on tuule, vee, mere ja jää koosmõjul moodustunud vaheldusrikas maastik, kus vaid üks samm on tuhkkuivast männikualusest veest soliseva sooni. Jne, jne.

STAAŽIKAS: Loodushariduse valdkonnas töötab Tiina Neljandik juba 16 aastat.

Foto

: JA

AK N

ELJA

ND

IK

19


Kuu teemad Persoon

Loodushariduse alal töötab Tiina Neljandik juba 16 aastat ning eks see seletab ka, miks on Google’i otsingutulemused just niisugused – ühtpidi loodusega seotult sarnased, aga teisalt mitmekülgsed, sest tegemisi-toimetamisi-üritusi, kus Tiina on olnud osaline, eestvedaja või kor-raldaja, koguneb 16 aastaga ikka omajagu. Tiina esimeseks suureks tööks loodushariduse valdkonnas sai Oandu loodusmetsaraja planeeri-mine, infotahvlite tegemine ja voldiku koostamine 1997. aastal. Rada rajasid Lahemaa Rahvuspark ja Sagadi metskond, kus Tiina tollal spetsialistina ametis oli. Tiina meenutab, et tegi seda tööd üsnagi katse ja eksituse meetodil, sest tollal ei olnud meil veel eriti viitade ja infotahvlitega õpperadu. Palju oli talle tuge metskonna töötaja-telt, kes tundsid piirkonda nagu oma viit sõrme. „Raamatutest sai ka palju infot juurde õpitud, seetõttu sai rajavoldik natuke liiga õpikulik, praegu teeks palju asju teistmoodi,” arvab ta takkajärgi. Oandu loodusmetsarada sai valmis 1998. aastal ja seejärel tuli neid n-ö Tiina käe alt riburada. „Naersime, et igal aastal rada ja mõnel kaks,” muheleb Tiina, loetledes radu ja nende rajamise/valmimise aastaid: Koprarada 1999, Võsu-Oandu 2000, Nõmmeveski-Võsu ja Nõmmeveski-Liia-peksi 2001, Majakivi-Pikanõmme 2003... Ent mis on üldse ühe loodus-, matka- või õppe-raja rajamise eelduseks? Tiina ütleb, et kõige-pealt peab raja järele olema vajadus. Näiteks külastab mõnda paika väga palju inimesi ning tekib vajadus nende liikumist suunata – juha-tada neid vaatamisväärsuste juurde vms. Teisalt on rada aga vaja ka looduse säästmise eesmär-gil, et mõni õrn paik või liik liigset tallamist ei saaks. Või nagu Tiina ühes oma varasemas

intervjuus Majakivi-Pikanõmme raja kohta on lausunud, on raja esimene autor loodus ise, kujundades vaheldusrikka maastikku. Eks ini-mesed lähe ikka uudistama looduskauneid paiku ja nii tekib vajadus ka märgistatud radade järele. Kolmekilomeetrine Ojaäärse metsarada tehti Tiina sõnul aga näiteks seetõttu, et Ojaäärse loodusmaja külastajatel oleks võimalik maja läheduses metsas matkata. „Nagu loodus üldse, on rada pidevas arengus,” tõdeb Tiina, et pidevalt on vaja radade seisu-korda ja ümbritsevat loodust seirata, et teada saada, kas ehk ei ole vaja kuskil muudatusi ja täiendusi teha. „Koprarajal hakkas meil näiteks händkakk pesitsema ning inimesed tuli sealt juurest mujale suunata,” räägib ta. Ojaäärse metsarada aga saab peagi uued infotahvlid, mis jagavad teavet majandusmetsa eluringi kohta. Põhjuseks asjaolu, et hiljutine lageraie sealtkandi rohkem kui 80 aastat vanas metsas on tekitanud nii külastajate kui ka ümbruskonna inimeste seas küsimusi. Ent samas paigas raiuti mets lagedaks ka 1920. aastal. „Kahekümnendate aastate algul ehitati Ojaäärsel metsa ajutine saeveski, mets raiuti maha ja lasti läbi veski. Kõik oli lage, kui vanu fotosid vaadata,” pajatab Tiina. „Nüüd aga sai metsa eluring taas täis ning tehti jälle raie. Inimesed ei mõtle, et metsa eluring on palju pikem kui inimeste oma ja et majandusmetsa eluring lõpebki raiega. Majandusmets ei ole nagu kaitsemets, kus puud kasvavad seni, kuniks ise maha langevad.” Just seetõttu selgitavad infotahvlid, kust on ka näha, milline oli olukord pärast kahekümnendatel tehtud raiet, langi lähedusse paigaldataksegi.

Metsa, ikka metsa Tiina Neljandik märgib, et peab looduskeskuste pakutavat loodusharidust väga tähtsaks, ent sellest veel olulisemaks peab ta seda, mida saab oma silmaga metsas näha ning mille kohta saab ka infotahvlitelt teavet lisaks lugeda. „See õpe-tab inimest märkama, eksponeerib detaile ja nagu raiest rääkimine annab ühe vaatenurga asjadele ning on inimese otsustada, kas ta võtab selle omaks või mõtleb – ahhaa – saab ka nii,” osutab Tiina, lisades, et aeg-ajalt kohtab ikka sellist suhtumist, et jumala eest, ärme laseme inimesi enam loodusesse ühte või teise paika ligi. Sarnaseid arvamusi kostus ka siis, kui

METSALILLEPÄEV: Tiina uurib retkelistega Muuksi linnamäel loopealse taimi ja veidi pärandkultuuri ka – Eesti linnamägede kaarti.

Foto

: EV

E SA

LUM

AA


20

Persoon Kuu teemad

Lahemaale õpperadu rajama hakati. Võsu ja Oandu vaheline ala oli ju olnud reservaat, kuhu inimene eriti minna ei tohtinudki ning seetõttu tekkisid ka küsimused, et kas üldse on radu tarvis. „On,” kinnitab Tiina. „Rada suunab inimesed kindlale trassile ning keegi ei tahagi mujale tallama minna. Loomulikult ei tohi käia ümber kotka ja lendorava pesapaikade, aga lihtsalt suures ulatuses metsi kinni panna ei ole õige.” RMK loodushoiuosakonda asus Tiina tööle 2002. aastal Aegviidu loodusmaja loodushariduse spetsialistiks ning tema ülesandeks sai seni puhkemajana toiminud loodusmaja väljaarenda-mine: mõelda välja programmid, näitused, levitada infot pakutava kohta lasteaedadele ja -koolidele. Tiina nendib, et päris nullist ta ei alustanud, enne teda oli üks keskkonnateenis-tuse töötaja seal mõnda aega toimetanud. „Ega majas loodusega seotud sisustust olnud ning alustasime sellest, et tõime metsast käbisid ja sammalt tuppa,” meenutab ta. Loodusmaja tööd käima lükata ei olnud lihtne ülesanne, tollal olid RMK-l mõned üksikud looduskeskused (näiteks Kiidjärve ja Kabli) ning analoogset süsteemi nagu praegu veel ei olnud. Tiina märgib, et loodusmaja tegevuskogemuse sai ta lapseeas noorte naturalistide ringist ning see andis ka Aegviidu looduskeskust kujundades talle tuge.

Tiina NeljandikHARIDUSKÄIK: 1976–1981 EPA, cum laude (spetsialiseerumine mullateadusele); 1973–1976 Räpina Aiandustehnikum, aiandusagronoomi eriala, cum laudeTÖÖALANE TEGEVUS:1998 – … erinevad loodusharidusega seotud ametid: Sagadi metskonna spetsialist, loodusõppeprogrammide juhendamine Sagadi koolituskeskuses, RMK loodushoiu osakonna loodusõppe spetsialist, RMK Aegviidu loodus-keskuse juhataja, RMK Oandu looduskeskuse juhtSamuti töötanud agronoomi, abimetsaülema, tallimehe ja inglise keele õpetajana RADADE VOLDIKUD JA BROŠÜÜRID: Majakivi-Pikanõmme õpperada 2004; Võsu-Oandu matka-rada 2001; Koprarada, 2000; Oandu loodusmetsarada, 1998ÕPPEPLAKATID: Põlismetsa eluring: kuusik, 2000; Põlismetsa eluring: männik, 2001LOODUSE ÕPPERAJAD JA MATKARAJAD: Oandu loodusmetsarada, Lahemaa Rahvuspark;Koprarada, Lahemaa Rahvuspark;Võsu-Oandu matkarada, Lahemaa Rahvuspark;Võsu-Nõmmeveski matkarada, Lahemaa Rahvuspark;Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada, Lahemaa Rahvuspark;Majakivi-Pikanõmme õpperada, Lahemaa Rahvuspark;Sõõriksoo õpperada, Aegviidu;Ojaäärse loodusrada.Osalenud Tsitre puude raja ja Oandu pärandkultuuri õppemarsruudi tegemisel.KUULUVUS ÜHENDUSTESSE: Eesti Loodushariduse Seltsi asutajaliige, Eesti Orhideekaitse Klubi, Võsu Lauatenniseklubi

VAATAVAD TÕTT: Täitus Tiina ammune unistus reisida Islandile. Tiina takseerib lunne. Fo

to:

JAAK

NEL

JAN

DIK


21

Kuu teemad Persoon

„Vähemalt võimaluse mõelda, kas teen sama-moodi või mitte,” lisab ta. Looduskeskuse sees pakutavast veel tähtsa-maks peab Tiina ja pidas ka toona metsaskäiku, nõnda oli ka Aegviidus rõhk ikka metsaminekul. 2003. aasta lemmikprogramm „Kes elab metsa sees?”, mille kestel õpitakse märkama, kes met-sas elavad ja milliseid jälgi nad maha jätavad, on Aegviidu programmide nimistus praegugi. Aegviidu vahet sõitis Tiina kuus aastat, siis sai valmis Oandu looduskeskus ning Tiina asus sinna ametisse. Ja taas tuli alustada program-mide ja näituste väljamõtlemisega. Kuna tegu on endise metskonnahoonega, sai ka temaatika vastav: vana aja metsatööd, metsa ja puidu kasutamine jms. Nüüd on Oandul lõpule jõud-mas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel tehtavad renoveerimistööd ning muu hulgas saab täiendust ka keskuse ekspositsioon. Rõhk jääb ikka vana aja metsatöödele, metsa tähendu-sele inimesele läbi aegade jms. „Tahaks, et ini-mesed saaks rohkem teada vana aja metsatööst,” ütleb Tiina. Kindlasti ei jää Oandu külastaja ja loodusprogrammidest osavõtja pelgalt pealt-vaatajaks, vaid saab soovi korral näiteks sae kätte võtta ja omal käel ise järele proovida, milline oli omal ajal metsatöölise elu.

Looduse- ja matkahuviRMK looduskeskustes pakutav on lapsi loodusele lähendada aidanud küll. Tiina osutab, et keskusse tulevad ju tegelikult õpetajad, kes võtavad lapsed kaasa ja seeläbi saavad lapsed päriselt käega katsuda seda, mida on koolitundides õpitud ja mis muidu võikski ehk pelgalt raamatutarkuseks

jääda. „Harva juhtub, kui mõni laps ei taha metsa tulla,” ütleb Tiina. Mõni laps on aga väga loodusehuviline ja siis on looduskeskuse juhil ka rõõm vaadata, kuidas lapse silm särama lööb. Oma armastuse looduse vastu sai pealinnas üles kasvanud Tiina vanavanemate kodust Tuhalas, kus ta nii suvel kui ka talvel ümbrust uudistas. Tiina muheleb, kui meenutab, kuidas tal oli kogu voodialune vanaema juures kivistisi täis veetud, vanaema ei tahtnud sellega aga sugugi päri olla. Ka Oandu looduskeskusesse on Tiina kokku kogunud kõiksugu põnevaid loodusleide ning põhjendab seda muigamisi ikka asjaoluga, et vanaema ei lubanud ju tal omal ajal kõike soovitut kodus hoida. Pärast kaheksanda klassi lõpetamist ei jäänud Tiina pealinna keskkooli, vaid asus hoopis Eesti teises servas Räpinas aiandust õppima. Räpinale järgnes EPA. Sama kooli metsandustudengi Jaak Neljandikuga kohtus Tiina matkal. Matkamine ongi Tiina ja tema RMK loodushoiuosakonna Põhja-Eesti piirkonna juhatajana töötava abi-kaasa üks ühistest hobidest. „Sel suvel käisime Jaaguga käpaliste jälgedes määraja näpus. Osmussaares käisime ja Laelatu kandis, samuti teiste looduskeskuste korraldatud üritustel, mis olid käpalistega seotud. Virtuaalsest Eesti käpa-liste kollektsioonist on meil vaid mõni taim puudu. Sain palju toredaid emotsioone Eestimaa suvest,” räägib Tiina. Eestimaal matkamise kõrval armastavad abi-kaasad väga ka Põhjamaid. Palju on nad matka-nud Põhja-Rootsis, Norras; kolm aastat tagasi täitus ammune unistus külastada Islandit, kus Tiina ja Jaak sõitsid kolm nädalat koos laste ja sõpradega ringi. Nagu vanemadki, nii on ka nende lapsed loodusega sinasõbrad. Tütar Triin Kusmin on pärandkultuurispetsialistina RMK-s tööl, praegu küll väikese Lindaga kodune. Tööga seotud kokkupuutekohti on Tiinal nii abikaasa kui ka tütrega küllaga. Kuna Oandu looduskeskus on ühtlasi ka Põhja-Eesti piirkonna keskus, on Tiina ja Jaagu töölauadki ühes majas, samuti on abikaasade tööülesanded omavahel läbi põimunud. Looduskeskuse ekspositsioonid ja rajad on paljuski Triinu kogutud pärand-kultuuri materjaliga seotud. Tiina sõnul teeb talle väga palju rõõmu, et RMK looduskeskustes on ametis nii palju tublisid ini-mesi. „Kes on tugev ühel, kes teisel alal – kõik on hästi oskajad ja hakkajad,” kiidab ta kolleege.

METSAST PATTA: Tiina vaatab ja võrdleb koos retkelistega Ojaäärsel metsast näidiseks kaasa korjatud söödavaid ja mürgiseid seeni.

Foto

: Ü

LLE

POO

M

22


RMK Kuu teemad

RMK

RMK paneb tänavu rõhku kuuseseemne varumiseleTekst: Kristiina Hanga Foto: Rando Kall

Kuna tänavu on üle viie aasta kuuskedel taas piisavalt käbisid, kavatseb RMK koguda 3,5 tonni kuuseseemet – see on ligi 400 000 liitrit käbisid. RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna juhataja Esko Krinali sõnul kulub igal aastal külviks u 40 kilogrammi seemet, ent soov on varuks hoida nii seitsme-kaheksa aasta varu, sest head käbiaastat annab vahel oodata.

Ka tänavust seemneaastat ei saa väga rikkali-kuks pidada, võrreldes näiteks heade käbiaasta-tega 1999. ja 2001. aastal. RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson tänavust olukorda sõnadega „nibin-nabin käbi-aasta”. Käbisid on, aga kahjurid on neile liiga teinud. „Kuuseseemet on hädasti vaja, varu on otsakorral,” tõdeb taimla- ja seemnemajanduse osakonna juhataja Esko Krinal. „Kui sel aastal seemet ei saaks, oleks olukord päris nutune.” Kuuseseemet varutakse nii seemlast kui ka puistust, raskuskese langeb viimati märgitule. „Seemla seemet peaks tulema 50–60 kilo,” prognoosib Alvar Peterson. Regiooniti on jagatud, et edelast ja kagust kummastki saab 75 000 liitrit käbisid, kirdest 150 000 liitrit ning taimlamajanduse osakonna organiseerida on 100 000 liitri kogumine. Siin-kohal on arvestatud nii riigi- kui ka erametsast kogutavate kuusekäbidega. Korjeperiood läks lahti novembrikuus ja kes-tab veebruari-märtsini. Lisaks taimlate tööjuhti-dele, kes tavaliselt käbikorje korraldamisega tegelevad, on nüüd appi hüütud ka metsamajan-dusosakonna inimesi, kes aitavad varumist organiseerida. „Taimla tööjuhte on seitse, metsa-kasvatajaid aga 35 ehk seitse korda rohkem,”

KORJAB: Kagu regiooni praaker Eerik Alber kogub kuusekäbisid. Kagu regioonist peab kokku saama 75 000 liitrit kuusekäbisid.

23


Kuu teemad RMK

osutab Krinal, et ühendatud jõul saab ehk vaja-mineva koguse metsast kätte. Taimla- ja seemne-majanduse osakond varustab korjajaid kottide ja siltidega ning on võtnud raiesse minevate ja käbikorjeks sobilike puistute kohta keskkonna-ametist vajalikud õiendid. Detsembri keskpaiga seisuga oli käbisid varu-tud 63 000 liitrit, valdavalt on tegu kuusekäbi-dega – ühes kuusekäbide kogumisega on käimas ka männikäbide varumine. „Ja iga päev tuleb käbisid juurde!” märgib Peterson. Männiseemet varub RMK igal aastal kasutamise jao – 700–800 kilogrammi.

RMK ostab käbisidSuurem jagu kuuseseemnetest varutakse metsast, sest kuuseseemlaid on Eestis üsna vähe, seda seetõttu, et nende rajamisega alustati hiljem kui männiseemlate rajamisega. Kandmiseas kuuse seemnepuud kasvavad Viljandis kolmel erineval kinnistul (32 ha) ning Tartu puukooli aias. Petersoni sõnul on Viljandi seemlad andnud juba 10 000 liitrit kuusekäbi ning sealtki tuleb veel lisa. Lisaks riigimetsale varutakse käbisid ka era-metsast ning RMK ootab väga, et et erametsa-omanikud käbisid – nii kuuse- kui ka männi-käbisid varuksid. Kuusekäbi liitri eest makstakse Kullengal, kus seemneid kuivatatakse ja säilita-takse, tänavu 80 senti, männikäbi puhul 1 euro ja 20 senti. Krinal osutab, et kui kellelgi on mets raiesse minemas ja puistu seemnevarumiseks sobib ning on soov käbivarumisega lisatulu teenida, on see igati teretulnud. Vajadusel aitab RMK taimla- ja seemnemajandusosakond käbi-varumissooviga inimesel ka keskkonnaametist puistu peale õiendit võtta. Puistule esitatavaid nõudeid on mitmeid, näiteks peab puistu kuuluma Ia–III boniteediklassi. Seemnevarumiseks sobiv okaspuistu peab olema vähemalt 50-aastane jms. Püsivaid käbimüüjad on vähevõitu, kuid neid siiski on. Kuna hind kehtib Kullengal kohapeal, peab käbikogus olema nii suur, et sõit sinna ära tasuks. „Alla 500 liitri pole mõtet sõita,” nendib Peterson. „Tavaliselt tuuakse 4000–5000 liitrit korraga, Põlvamaalt üks mees toob ka 8000 liit-rit. Nende koguste juures tasub käbimüük end ära.” Käbisid võib eelneval kokkuleppel RMK-ga varuda ka riigimetsast raielangilt, tingimuseks muidugi vastava õiendi olemasolu.

Tavaliselt kogutakse käbisid lageraie käigus, mõnikord ka vahekasutusraiete käigus maha-võetud puudelt. Korjatav käbi peab olema terve ja kahjustamata, st käbid peavad olema vaigu-jooksuta, putuka- ja seenkahjustusteta. Seemla-tes võetakse käbide kogumiseks appi redel või tõstuk, mis siis noppijad puulatvadeni sirutab. Üks korjaja jõuab päevas tõstuki pealt koguda u 150 liitrit männikäbisid, redeliga 60–70 liitrit. Kuusekäbi kogumine läheb jõudsamaltki.

Kuuse- ja männiseemlad Nagu juba eespool öeldud, asuvad kandvad kuuseseemlad (rajatud klooniarhiivideks) Viljandis ning Tartu puukooli aias. Uus, viimaste aastate jooksul rajatud 16-hektariline kuuseseemla asub Matapera külas Viljandimaal, kus kuuskedel on ka juba mõni käbi külge tulnud. Kokku on kuuseseemlaid üle 50 hektari. Kuna mänd võrreldes kuusega on üsna hea käbiandja – harva jääb aasta vahele – on ka männiseemlaid rohkem. Petersoni sõnul on tootvaid seemlaid 50–60 hektari ringis. Kesk-ealisi seemlaid, mis uuendamist vajaks, on 40–50 hektarit. Kõige ilusamad tootmisseemlad asuvad Räägul, Sõmerpalu läheduses (9 ha), Räpina taimla juures (2,5) ja Põlva Kauksis (5 ha). Vanemaid seemlaid on üle Eesti veelgi. Kõige suurem männiseemla massiiv asub Kullengal, seal kasvab ka puid, kelle aeg hakkab ümber saama. „Kullenga suures seemlas ootame head käbiaastat, et saaks ühe jao puid siis maha võtta,” osutab Peterson, kui seemnepuu maha võetakse, nopitakse temalt viimane saak. Esime-sed kaks vana seemlatükki raiuti maha ja istutati uuesti 2005. aastal. Uuendamine on käinud pide-valt, ka 2012. aastal võeti kaks järgmist vana tükki maha. Kullengal on rajamisel ka täiesti uus seemla (kinnistu suurus 32 ha), 8 hektarit sellest läheb kuuse järglaskatsete kultuuri alla, ülejäänule tuleb kuuseseemla. Aastani 2020 on plaanis rajada kokku ligi 100 hektarit uusi männi- ja 75 hektarit uusi kuuseseemlaid. RMK käes on seemlate majan-damine 2003. aastast, varem oli see töö jagatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusega.

24


RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on viimaste aastate jooksul läbi viidud teadusuuringud andnud loodus-kaitse ja säästva metsamajandamise seisukohalt olulisi uusi teadmisi. „Eesti teadlaste uuringud metsauuen-dusest ja sellega seotud keskkonna-mõjude hindamisest ei ole olulised mitte ainuüksi RMK-le, vaid kogu metsandussektorile tervikuna,” lausus Aigar Kallas ja lisas, et rakendus-uuringute toetamiseks jagas RMK 2012. aastal ligi 200 000 eurot toetusi. Teadusseminaril tutvustati kahe viimase aasta jooksul alguse saanud kolme Eesti Maaülikooli poolt läbi-viidava rakendusuuringu vahetule-musi. Hardi Tullus ja Raul Rosenvald andsid ülevaate turberaiete ökoloogi-lis-majandusliku analüüsi metoodikast, senisest tegevusest ja esialgsetest tule-mustest. Uuringul on suur rakenduslik tähtsus, kuna turberaietel on lageraie-test väiksem keskkonnamõju ning hästi tehtud turberaietega saab metsi majandada kaitsealade piiranguvöön-dites ja kõrge puhkeväärtusega aladel. Veiko Uri teadustöö annab väärtus-likku teavet kuusekändude juurimise metsanduslikest aspektidest ja kesk-konnamõjudest ning nendele teadmis-tele tuginedes oleme tulevikus valmis olukorraks, kus tekib nõudlus biomassi järele ja energiatootmiseks hakatakse metsas kuusekände juurima. Ivar Sibula uuring keskendub metsauuendamisega seotud metsakaitseprobleemidele ja nende vältimise võimalustele kesk-konnasäästlike tõrjevõtetega. Innovaa-tilise uuringu põhieesmärgiks on uurida keskkonnasäästlike ja integreeritud

RMK Kuu teemad

RMK tutvustas seminaril teadustööde paremikkuDetsembris esitleti Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimunud teadusseminaril RMK poolt rahastatavate rakendusuuringute ja teadustööde tulemusi.

Täpsem info RMK teadusprojektidest on leitav RMK kodulehelt www.rmk.ee/organisatsioon/teadustegevus

Kristjan TõnissonRMK looduskaitse peaspetsialist

tõrjevahendite tõhusust metsakahjus-tuste ärahoidmisel. Samas uuritakse ka metsakahjurite ja nende parasiitide omavahelisi seoseid ning selgitatakse välja metsakahjurite roll erinevate patogeenide levitamisel. Maateaduste ja doktorikooli ette-kandeid oli kokku viis. Infot jagati kuusekändude juurimise tehnoloogiast (Vahur Kurvits), kuuseistikute kasva-tamisest kombineeritud meetodil (Andres Jäärats), dendrokronoloogi-listest meetoditest metsanduses (Maris Hordo), LiDARi kasutamisest takseertunnuste määramisel (Allan Sims) ja samuti uutest okaspuu-haigustest Eestis (Rein Drenkhan). Esinduslik ja kõigile osavõtuks avatud teadusseminar toimus sellises formaadis RMK korraldusel ja koos-töös ülikoolidevahelise maateaduste ja ökoloogia doktorikooliga juba teist korda Tartus. Seminaril osales kokku 91 inimest RMK-st, Keskkonna-ministeeriumist, Keskkonnaametist, Keskkonnateabe Keskusest, Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist. Semi-naril osalesid ka metsakorraldusette-võtete esindajad ja metsaomanikud. RMK arengukava kohaselt rahasta-takse aastatel 2011–2014 teadusuurin-guid kokku 766 940 euro ulatuses. Teadusuuringute tellimist koordineerib teadlastest ja erialaekspertidest koosnev RMK teadusnõukogu. RMK teadus-nõukogu tegutseb aastast 2008.

25


Kuu teemad RMK

RMK alustas Keila-Joa mõisapargis rippsildade renoveerimistTekst: Marina Poltavtseva, RMK kommunikatsiooni projektĳ uht Foto: Arkadi Baranov

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul näitas RMK poolt tellitud ekspertiis, et mõlema Keila-Joa silla vundamendid on amortiseerunud ja sildade ketid roostetanud. „Selleks, et sillad pargi külas-tajatele turvaliseks muuta, peame silla tõmbid välja vahetama,” selgitas Maasalu ja lisas, et taba-lukke eemaldamata ei ole võimalik silla kette värvida. Maasalu sõnul renoveeritud sildadele lukke tagasi ei paigaldata, ent need säilitatakse. Pärast 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimis-töid palub RMK Keila-Joa sildadele lukke enam mitte kinnitada. „Lukud soodustavad sildadel korrosiooni teket ja takistavad ka edaspidi hooldustöid,” selgitas Maasalu. Ta lisas, et teine sildade kandevõimet kahjustav tegur on neil hüppamine ja õõtsutamine, mida pargikülastajad samuti sageli harrastavad. Ka pikaajaline pulmakorraldaja Samuel Golomb tõdes, et raskete tabalukkude silla külge riputa-mine ja võtmete jõkke viskamine pole jätkusuut-lik traditsioon. „Kahjuks võivad roostetanud ja renoveerimata sillad õnnetusi põhjustada, mis ei ole noorpaari jaoks kindlasti hea märk oma kooselu alustamiseks,” lausus pulmakorraldaja ja lisas, et selle asemel võiks värsked abielu-paarid hoopis mõne uue ja enda jaoks erilise traditsiooni välja mõelda. „Olen kindel, et maalilise loodusega Keila-Joa mõisapark jääb ka tulevikus noorpaaride ja pulmakorraldajate poolt armastatud sihtkohaks,” tõdes Golomb ja lisas, et seetõttu võiksid pulma-lised ka ise välja pakkuda, millist uut traditsiooni pargis läbi viia. RMK ootab neid ettepanekuid aadressile [email protected].

2012. aasta lõpus tehti objektil ettevalmistus-töid: tööde ala on aiaga piiratud ja puudele on paigaldatud kaitsed, et tehnika neid ei vigastaks. Vanad paetrepid on lammutatud ja uutele treppi-dele on laotud killustikalus. Lukkude maha-võtmine on planeeritud kevadeks 2013. Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja fi nantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suu-rusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks ripp-sildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

19. novembril algasid Keila-Joa mõisapargis ehitus- ja korrastustööd ning rippsildade renoveerimine, mille käigus eemaldatakse sildadelt kõik levinud pulmatraditsiooni käigus kinnitatud tabalukud.

KEILAJOA SILLAD ENNE REKONSTRUEERIMIST: Pulmatraditsiooni kohaselt sildadele riputatud tabalukud jäävad minevikku. Koos välisilme paranemisega muutuvad sillad ka turvalisemaks.

26


Kauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioonTekst: Kristiina Hanga Fotod: Rando Kall

RMK Kagu regioon on RMK kolmest regioonist kahtlemata kõige mägisem. Aga kaunisse mitmekesisesse maastikku mahub ka sihvakaid mände, valge koorelisi kaski ja sügav-rohelisi kuuski, haabadest-lep-padest rääkimata. Regioonijuht Raivo Võlli ütleb, et Kagu kandi metsad on väga tootlikud ja annavad palju välja.

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Seetõttu hakkabki Metsamees teieni tooma lugusid RMK üksustest.

Kauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon RMK üle Eesti

METSAS: RMK Kagu regiooni juht Raivo Võlli.

27


Kui heita pilk regioonijuhi Raivo Võlli kabineti-seinal rippuvale kaardile, kus RMK majandus-metsad on tähistatud roheliste laikudena, jääb silma, et need laigud paiknevad üsna tükikaupa – ühtlaselt suuri metsamassiive, nagu näiteks Kirde regioonis, Kagus ei ole. „Oleme erametsadega läbi põimunud,” tõdeb Raivo Võlli. Riigimetsa-majandajale tähendab see aga arvukalt koos-kõlastusi maaomanikega näiteks metsa välja-veoks, aga ka arvestamist sellega, mida nemad oma maadel ette võtavad. Kui erametsaomanik on oma riigimetsaga põimuval kinnistul lageraie teinud, tuleb ka regioonil raieid planeerides ja korraldades sellega arvestada. Võlli tõdeb, et turism puudutab nende tege-misi üsna suurel määral. Paljude tõmbekeskuste metsad on küll looduskaitse all, ent kaugeltki mitte kõik. „Näiteks talvisel ajal on paljud vallad teinud läbi metsade suusaradu, sel juhul ei ole me sel ajal seal üldse majandanud ning peame valdadega läbirääkimisi, millal võime sinna tööle minna,” osutab regioonijuht. Suvel aga hoitakse raietega tagasi seal, kus puhkajad liikuda tavatsevad.

Ilmaolude kiusule vaatamata„Kagu kandi metsad on hästi tootlikud ja anna-vad palju välja,” kirjeldab Võlli regiooni metsi majandaja pilguga. „Kes meie kandis ei ela,

arvab, et mis teil viga töötada – teil on liivane ja kõva pinnas. Aga nagu igal pool, on ka Kagus pehmeid alasid. Talvel majandamegi kolm ja pool kuud väga märgades kohtades, muidu ei saaks me endale võetud kohustusi täita.” Kohustus, see tähendab uuendusraie ja harven-dusraie arvestuslanki, mis tuleb aasta jooksul kindlasti ära raiuda. Kagu regiooni 2012. aasta uuendusraie maht oli 2698 hektarit, sellest mändi 1037 hektarit, kaske 951, kuuske 302, haaba 275, musta leppa 70 ja valget leppa 63 hektarit. Harvendusraie maht oli 3323 hektarit. Kehvade ilmaoludele vaatamata said mahud täidetud. Lõppenud aasta ilm on metsameest kiusanud üsna samamoodi nagu põllumeestki. Aga kui põllumees saab vaid kurvalt vaadata mudasse uppunud kartulivagusid või viljapõldu, siis metsa-mehel on pisut ka manööverdamisvõimalusi. Arvestuslank tuleb ära raiuda, aga kui mõnele eraldisele mingil põhjusel peale ei saa minna, saab raiesse võtta mõne teise sobiva tüki. Raivo Võlli meenutab, et aasta 2012 ei kulgenud ilma poolest üldsegi nii nagu loodeti. „Lootsime, et külm tuleb juba 2011. aasta detsembris ning jaanuaris jätkub Eestimaale omane talv ja saame ilusti oma tööd tehtud. Aga talv saabus alles 20. jaanuaril ja me olime juba alustanud lankide vahetusega, et saaks vajalikud puuliigid kätte. Kui siis talveks läks, tegutsesime edasi vana planeeringu järgi. Talv oli lühike, aga saime

RMK üle Eesti Kauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon

Kagu regioon Põlva-, Võru-, Valga-, Jõgeva- ja Tartumaa

Metsamaa pind on 249 861 hektarit

Sellest rangelt kaitstud on 37 310 hektarit ehk 14,9%

Majanduspiirangutega on 38 283 hektarit ehk 15,3%

Majandatavaid metsi on 174 268 hektarit ehk 69,8%

Foto

: RA

ND

O K

ALL

KONTOR: Raivo Võlli regiooni peakontori ees Ristipalos. Samas majas asuvad ka Põlvamaa metskonna ja loodushoiu-osakonna piirkondlikud töötajad.

28


plaanitud tööd tehtud, kuigi vaeva sellega oli. Lootsime, et selle aasta suvi tuleb nagu 2011. aasta oma – kuiv ja palav ja saame talvised langid siis ära raiuda, aga võta näpust! Ja meil tuli jälle lanke vahetada. Siis arvasime, et sügis tuleb külm, aga ei ...,” pajatab Võlli, kuidas on tulnud ilmaolusid trotsida.

Palju raietöölisiKagu regiooni eripära on juba mainitud kupliline maastik, aga on veel teinegi asjaolu, mis neid teistest eristab. RMK palgal on kõige rohkem raietöölisi – 74 inimest, suurem osa neist Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Mitmes piiriäärses külas on RMK väga oluline tööandja. „On piirkondi, kus ei olegi kontraktorit läbi hangete võtta,” tõdeb regiooni metsakasvatusjuht Indrek Karolin. „Aga oma raietöölistega saame vajali-kud tööd tehtud.” Raietööliste teha on ka istutustööd, kultuuride ja noorendike hooldus jms. „Vahel mõtled küll, et alltöövõtjatega oleks lihtsam, aga ei ole taht-nud inimesi, kes on juba nõukogude ajast metsas tööl, sellest ametist ilma jätta,” nendib Võlli. „Mõnes piirkonnas Missos, Tahevas ei olekski neil teist tööd ehk võttagi.” Muidugi kasutatakse raie- ja hooldustööde tegemiseks ka alltöövõtjaid. Võlli sõnul on lepingud sõlmitud 29 fi rmaga – 16 ettevõtet teeb harvendusraieid ning 13 fi rmat uuendusraieid. Enamik neist asub samas piirkonnas, kus töid teha tuleb – metsamasinate transport on väga

kallis ja neid ei ole otstarbekas ühest regiooni servast teise sõidutada. „Vaatame raieid planee-rides väga, kus alltöövõtja asub ja kus töölised on, et leiaks neile töö samasse piirkonda,” märgib Võlli. Ühtekokku on Kagu regioonis ametis 142 töötajat. Regiooni peakontor asub Räpina külje all Ristipalos, ühes majas Põlvamaa metskonna ja loodushoiuosakonna piirkondlike töötajatega. Siit leiab nii regioonijuhi Raivo Võlli, aga ka logistikajuhi Andres Metjeri, metsakasvatusjuhi Indrek Karolini, analüütik Tanel Täheste, assis-tendi Ene Timbergi ja logistiku Gunnar Pae. Ühtekokku on regioonis tööl 14 praakerit, 10 metsakasvatajat, 7 logistikut, 2 veoautojuhti, 12 metsaveotraktoristi ja 10 harvesteri- ja forvarderioperaatorit pluss eelpool nimetatud raietöölised.

Viis aastatNiisuguses koosseisus ja jaotuses – regioon töö-tab viie metskonna: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru territooriumil – toimetatakse aastast 2008, kui viidi ellu RMK reform ning juhtimine organisatsioonis läks valdkonnapõhiseks. „Kui tänagi teeks muudatusi, oleks inimesed mures, et mis muutub,” osutab Võlli, et tookord oli RMK töötajatel kahtlusi omajagu. Näiteks pelgasid metsakasvatajad ja praakerid suuri tööpiirkondi, kuid nüüdne töökorraldus on end regioonijuhi hinnangul õigustanud. „Inimesed on oma vald-konnas ja tunnevad seda ning töötavad efektiiv-selt,” selgitab ta, lisades, et süsteemi on järjest täiendatud nii kommunikatsiooni, majandamise kui ka IT-lahenduste poole pealt. Ka suur piir-kond ei osutunud tööd takistavaks asjaoluks.

Kauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon RMK üle Eesti

KONTORIS: Kagu regiooni assistent Ene Timberg oma töölaua ääres regiooni kontoris Ristipalos.

SAEB: Kagu regiooni harvesterioperaator Meelis Perve raielangil.

Foto

d: R

AND

O K

ALL

29


Põhimõtteliselt sellel hetkel, kui puu metsas langeb, on juba teada ka, kes puidu ära ostab. „Palgi puhul on kohe teada, kuhu ta läheb, kütte- ja paberipuidu puhul on see teada laias laastus,” ütleb Võlli. Täpsed müügiplaanid on paika pandud pooleks aastaks.

Mõeldes kevadeleKuigi talv on kalendri järgi hiljuti alanud, on teada juba sedagi, kui palju kevadel uut metsa-põlve istutatakse. Kagu regioonis läheb mulda 4,5 miljonit uut puud 1440 hektarile. Kõige rohkem pannakse kasvama mände: 2,6 miljonit, järgnevad kuused – 1,8 miljonit. Kaski saab kevadel kasvama pandud alla 100 000 taime, lisaks natuke musti leppi ja näpuotsaga tamme-sid. 160 hektari jagu lanke uuendatakse külviga. Kagu regiooni metsakasvatusjuht Indrek Karolin märgib, et nende istutusmahud on teistest regioonidest väiksemad – osa jääb looduslikule uuenemisele, Kirde regioonis tõstab istutus-mahtu karjäärialade metsastamine. Lõppenud aastal tehti RMK-s üle pika aja taas ka sügisistutust, Kagus pandi kasvama natuke üle 150 000 uue puu. „Istutasime sügisel, et taimlate töökoormust hajutada, teiseks, et meie enda tööjuhtide koormust hajutada ning kolman-daks seetõttu, et sügisel ei ole karta põuda,” selgitab Karolin. Ühes lumega said novembri lõpus metsa alla pillutatud ka männiseemned. „Tahame näha, kuidas sügisene männikülv õnnestub,” räägib metsakasvatusjuht. „Kuulda on, et Soomes on seda edukalt tehtud. Looduses ka ju mänd külvab lumele.” Kui veel detsembri alguses võis arvata, et tänavu ei tule Kagu regioonis ühtegi metsa-vargust, siis paar nädalat enne jõulupühi viidi Tartumaal asuvalt laoplatsilt minema autokoorma jagu ehk 24 tihumeetrit peenpalki. Kuna sinna-kanti on veel lanke tulemas, panid regiooni töö-tajad lähedusse üles muidu loomade jälgimiseks mõeldud rajakaamerad. Ehk on sellest abi kurikaelte tabamisel või hoiab hoopis vargaid eemal. „Mõni aasta tagasi panime kaamerad välja ning lasime ka jutu lahti ning varguste arv langes,” tõdeb Võlli, et kaamerate paiguta-misest on varem kasu olnud.

RMK üle Eesti Kauni maastiku ja tootlike metsadega Kagu regioon

„Iga aastaga saavad mehed kogenumaks ja targemaks,” kinnitab regiooni analüütik Tanel Täheste. Äsja lõppenud aasta uuendusena, mille väljatöötamisel ka Täheste osales, viidi RMK-s suvel sisse töökorraldus, kus igal forvarderil peab peal olema tahvelarvuti või nutitelefon, kuhu operaator sisestab iga koorma andmed ning edastab need praakerile. „Siis on igal aja-hetkel asjade seis teada, ka siis, kui praaker ei ole veel jõudnud koormat arvele võtta,” selgitab Tanel. Näiteks näeb logistik, kui palju on vahe-laos materjali. Kui ühes vahelaos ei ole terve koorma jagu puitu, siis on ehk teises ning logistik saab masina sinna suunata. Logistik Gunnar Pae demonstreeribki arvutist asjade hetkeseisu: üks masin laeb Räpinas koor-mat maha, kaks masinat sõidavad kliendi juurde. Ise asutab logistik end metsa elektripostide vedajatele paberveoselehte viima. Kuna tegu ei ole igapäevase ostuga, ei ole klient liitunud muidu RMK-s kasutusel oleva e-veoselehega. Regioonis üles töötatud puidule on palju ostjaid ka kohapeal, nagu saetööstused Barrus ja Toftan, aga ka Põltsamaal külje all asuv Stora Enso Eesti Imavere saeveski jt. Valitud, väga kvaliteetset ümarmaterjali tarnitakse palk-majaehitajale Hobbitonile. Ostjaid jagub ka kütte puidule: Helmes asub graanulitehas, Tartus koostootmisjaam. „Ka mitmed kohalikud katla-majad on hakkpuidule üle läinud,” teab Võlli.

Foto

: RA

ND

O K

ALL

ARUTLEVAD: RMK Kagu regiooni juht Raivo Võlli ja forvarderioperaator Üllar Freirich.

30


Maailmas ei ole palju metsasemaid riike kui Eesti, aga see-eest leidub maailmas palju eriilmelist metsa. Põnevaimad teadusuudised maailma metsadest toome lugejani teaduskirjanik Tiit Kändleri vahendusel.

Teadus uurib metsi üha hoolikamalt

Teadus uurib metsi üha hoolikamalt Maailm

Taimed võivad olla arvatust vanemad ja on kindlasti arvatust targemad – vähemasti ei kaota nad oma juurte kasvatamise oskust, kui Maa neid enam külge ei tõmba. Selge see, et metsad tänu inimese tegutsemisele muutuvad, ent inimene peab teadma, mis suunas ja kui palju nad muutunud on, et oma tegevust vähemasti ideaalis suunata. Kas ka Eestis on vaja metsa satelliitidelt seirata, pole kindel. Teh-noloogia arengusuundi on aga ometi tore teada. Teiselt poolt polnud pika-kaelalisel dinosaurusel teadaolevalt mingit teadust, aga suurimaks loomaks kasvas ta taimede abil ometi.

Poole sajandi tagused Euroopa metsad olid looduslikumadEuroopa metsad on muutunud drastiliselt alates 1950. aastatest, mil metsa- ja maakasutus sõltus Teise maailmasõja tulemusena muu-tunud maastikupildist. Aastaks 2000 oli metsamaa kolmandiku võrra suu-renenud, kuna väikese tootlikkusega põllumaad hüljati ja paljudes maades

istutati hoogsalt metsa. Nüüd on tähelepanu koondunud energiale ehk metsa biomassi suurendamisele. Üks tavaarusaam on, et Teise maa-ilmasõja järgsed metsad olid nooremad, kuna neid ägedalt raiuti. Kuid kas oli see tõepoolest nõnda? Rahvusvaheline teadlasterühm Joensuus asuva Euroopa Metsainstituudi teadlase T. Viléni juhtimisel uuris asja ja avaldas tule-mused ajakirjas Forest Ecology and Management 2012. aasta 15. detsemb-ril. Rekonstrueeriti metsa vanusestruk-tuuri muutused aastatel 1950–2010. Tulemused olid üllatavad – metsade keskmine vanus tänapäeval on vaid mõni aasta 1950. aasta omast noorem. Vanade metsade osakaal langes järsult 1950. aasta ja 1980. aasta vahel, mil keskmine vanus oli vähim. Pärast 1980. aastat on vanade metsade osakaal hakanud tasapisi tõusma. Teadlaste väljatöötatud meetodit metsa vanusestruktuuri rekonstrueeri-miseks kasutab kasvuhoonegaaside projekt GHG-EUROPE, et oma mudelitesse mineviku kohta paremaid andmeid saada. Mida need tulemused meile

Tiit Kändlerteaduskirjanik

Tiit Kändleron teadusajakirjanik, füüsika-matemaatika kandidaat, Eesti Päevalehe teadus-toimetaja ja teadus-portaali www.teadus.eetoimetaja, korraldades ka teadus.ee suvekoole.

31


näitavad? Eks seda, et alates 1950. aastast on Euroopa metsad noorene-nud, kuid samal ajal kasvavad enam juurde ja seovad enam süsinikku. See tähendab, et 1950.–1970. aastatel raiutud vanad metsad nägid nüüdse-test vanadest metsadest erinevad välja: nad olid hõredamad ja võibolla mitte nii ühtlase vanusega nagu neid asendanud nüüdsed okasmetsad. Euroopa Metsainstituut on rahvus-vaheline organisatsioon, mille kon-ventsiooni 2011. aasta kevadeks oli ratifi tseerinud 23 Euroopa riiki, kelle hulka Eesti ei kuulunud. Kodulehe-küljel värskemat infot ei ole. Küll kuulub Euroopa Metsainstituudi liikmesorganisatsioonide sekka Eesti Maaülikool.Allikas: AlphaGalileo, European Forest Institute

Taimi söövad dino-saurused kogusid rasvaPikakaelalised dinosaurused on olnud suurimad loomad, kes eales maapinnal ringi tatsanud. Kuid miks olid nad nii suured? Kümmekonna aasta eest ole-tasid Lõuna-Aafrika taimeökoloogid, et see tulenes taimedest, mida nad sõid. Siis sattus see hüpotees eba-soosingusse, ent nüüd väidavad David Wilkinson Liverpooli John Moores’i Ülikoolist ja tema kolleegid, et sel ideel on siiski neli jalga all. On kaks eri asja – kui palju energiat on taimes ja kui palju lämmastikku selles on, juhivad nad tähelepanu. Lõuna-aafrik-lased arvestasid vaid taime lämmastiku-sisaldusega. Noortel pikakaelalistel saurustel oli mõttekas saada rohkem

Maailm Teadus uurib metsi üha hoolikamalt

METSADE VANUS: Vanade metsade osakaal langes 1950. aasta ja 1980. aasta vahel, mil keskmine vanus oli vähim. Pärast 1980. aastat on vanade metsade osakaal hakanud tasapisi tõusma.

Metsade vanus

32


Teadus uurib metsi üha hoolikamalt Maailm

lämmastikku nüüdisloomadele sarnase ainevahetuse teel, kuid täiskasvanud elukatel oleks sama ainevahetuse korral olnud ülekuumenemise oht. Noortel oleks olnud kasulik süüa loomi, et enam lämmastikku saada. Suured loomad sõid ohtralt taimi, kust nad vajaliku lämmastikuhulga said. Kuid energiat oleks nad saanud vajalikust enam, seega siis tuli sellest kuidagi vabaneda. Higistamine poleks hiiglastele piisanud. Nüüd arvavad teadlased, et küllap salvestasid nad lisaenergiavarud rasvkudedesse nagu nüüdsed kaamelid.Allikas: AlphaGalileo, British Ecological Society

Elu ronis maale arvatust varemÜldtunnustatud on hüpotees, et kui elu tekkis Maal, siis kindlasti vees. Olgu siis papa Oparini ürgpuljongis või kuumavee lõõrides, mis ookeani-põhjast maa sisesoojuse ilminguna välja voolavad. Millal ronis elu maa peale, selle üle vaieldakse jätkuvalt. Vastus sõltub esmajoones sellest, mida me nimetame eluks ja mida me nimetame „maaks”. On kindlaid tõendeid, et magevee-elu esines juba miljardi aasta eest. Fossiilid, mis osu-taksid elule kuival maal Kambriumi-eelsel ajastul enne 542 miljoni aasta tagust aega, on väga haruldased ja mõnede teadlaste arvates müütilised. Kuid Oregoni Ülikooli paleoloog Gregory Retallack ei karda nihutada taimede sünniaega veel saja miljoni aasta võrra minevikku. Fossiilset mul-lastikku dateeritakse selles leiduvate organismide jälgede, näiteks taime-juurte põhjal. Kuid kuidas ära tunda fossiilset pinnast, kui settes pole taimejuuri? Selleks tuleb teha hooli-kat geoloogitööd ja näidata, et pinnas seostub kivimiga, mis moodustus maismaa tingimustes, ja et selles on karbonaatseid moodustisi, liiva-kristalle ja jää poolt tekitatud lõhesid.

Sedasorti tõendite põhjal arvab Retallack, et Lõuna-Austraalia kaljude seas esineb Ediacara ajastu pinnast 635 miljoni kuni 542 miljoni aasta tagusest ajast. Need kivimid sisaldavad ohtralt tõendeid esimesest makroskoopilisest maismaa-elust, mida siiani peeti mereliseks. Sama ajastu fossiile on leitud Kanadast Newfoundlandist, arktiliselt Vene-maalt ja Inglismaa keskosast. Kui tolle ajastu elukad olid loomad, olid nad teadaolevatest väga erinevad loomad. On oletatud, et nad olid hiig-laslikud seened, vetikad, samblikud või midagi muud. Nad elasid merede päikeselistel liivarandadel nagu nüüd-sed laiskturistide hordid. Mõned Ediacara olendid elasid kuival maal, sinise taeva all – võibolla nagu samb-likud või pinnase mikroobikolooniad. Ediacara olendid võisid olla mitte just väga haruldased maismaad asustavad olendid, kes reisisid mudaaukudest kuivadesse külmadesse kõrbetesse. See ei vasta ookeaniidüllile, mida on rekonstrueeritud ja südamlikult maali-tud miljonites kohvilauaraamatutes. Retallacki artikkel Ediacara elustiku võimalikust maismaisest eluviisist ilmus ajakirja Nature veebiküljel (G. J. Retallack Nature http://dx.doi.org/10.1038/nature11777; 2012) ja selle kõrval ka toimetuse tellitud tulemuste kriitiline analüüs (S. Xiao L.P. Knauth Nature http://dx.doi.org/10.1038/nature11765; 2012). Loodusloo loogikast lähtudes ei räägi midagi selle vastu, et elu mais-maal ei oleks võinud juba õige vara-kult edeneda. Fossiilidel on üks imepärane omadus – kui kõik arvavad, et nende pajatatud lugu on selge ja see on ka õpperaamatutesse sisse kirjutatud, imbub välja midagi uut ja täiendab lugu uuel ning ootamatul viisil mineviku suunas.

33


Taimejuured Maa külgetõmbejõudu ei vajaMis juhtub siis, kui taim kasvab kaaluta olekus? Üldlevinud arvamuse kohaselt mõjutab taimejuurte kasvu Maal gravitatsioon, pannes need lain-jalt ja viltuselt kasvama. Rahvusvahe-lises kosmosejaamas kasvatatud Arabidopsis ehk müürlook lükkas selle hüpoteesi oma juurtega ümber. Juurestik kasvas kaaluta olekus samal moel kui Maa külgetõmbejõu mõju all. Lainetamine seisneb juuretipu suuna regulaarses muutuses kasvu ajal. Lisaks sellele kasvavad juured veel enamvähem vertikaalselt, kaldu-des veidi eemale gravitatsioonivälja jõujoontest. Oli loomulik oletada, et mõlemal juhul on tegu gravitat-siooni mõjuga. Florida Ülikooli teadlased kasvata-sid kosmosejaamas kaht Arabidopsis thaliana sorti. Taimed kasvasid erili-ses kasvukastis, kus kaamera tegi iga kuue tunni järel võtte. Pilt saadeti kohe maale Kennedy kosmosejaama, kus kasvasid võrdlustaimed. Kui gravitatsioon puudus, kasvasid taime juured pealelangevast valgusest eemale nagu maalgi. Juurte kasvutee muster jäi keeruliselt lainjaks ja viltuseks nagu Maalgi. Eri sordid käi-tusid oma sordi kohaselt. Nõnda siis

Maailm Teadus uurib metsi üha hoolikamalt

poole taimejuurtele suuna leid miseks Maa külgetõmbejõudu üldse vaja. Juurte kasvule annavad suuna kesk-konnategurid, nagu vesi ja toitained.

Metsa kombitakse infrapunakiirtegaMetsa tagant saab nüüdistehnoloogia abil hõlpsasti puid näha. Texase A&M Ülikooli teadlane ökosüstee-mide professor Sorin Popescu näiteks näeb oma kaugseireaparatuuriga nii puid kui metsa. Mets muutub pidevalt – tulekahjud, putukad, okaste langemine, tormid, põud. Popescu seiras aastatel 2004–2009 Sam Houstoni riigimetsa ja mõõdab nüüd seda uuesti, et näha, mis on muutunud. Tema kasutatav lidaril põhinev kaugseireaparatuur on maailmas unikaalne. See toimib nagu radar, kuid kiirgab mikrolainekiirguse asemel laservälkeid. Popescu mõõdab metsa kõrgust, et hinnata biomassi kosmoselaevadel olevate sensorite abil. Ta teeb koostööd NASAga, et Ida-Texase puidutööstus saaks usal-dusväärseid andmeid. Ta edendab algoritme, mille abil saaks mõõta metsa biofüüsikalisi parameetreid, nagu puude tihedust, kõrgust, võra diameetrit, ruumala ja biomassi. 2009. aastal toimis esimene lidaril põhinev sensor, ent laser põles läbi ja uus ICESat kavatsetakse käiku lasta 2016. aastal. Selleks katseta-takse süsteemi lennukitelt. Uued andurid annavad kolmemõõtmelise metsa vaate. Allikas: EurekAlert!

Foto

: EU

REK

ALE

RT, i

lmun

ud k

a vä

ljaan

des

BM

C Pl

ant

Bio

logy

12,

201

2.

UURIB: Florida Ülikooli teadlane Jeff Williams rahvusvahelises kosmosejaamas tegemas katseid, kuidas taime-juured kaaluta olekus kasvavad.

34


Igas nädalas on kaks päeva, mil kõik mured langevad kaelast ning tähelepanu koondatakse elus olulistele asjadele – perele, sõpradele, teadmistele, jne. Puhke-päeva-rubriigist leiab kogu pere endale midagi.

Puhkepäev: kogu perele

Puhkepäev

Veel selles sektsioonis:

36–37 Mets ja kultuur 38–39 Pärandkultuur 40–43 Kroonika 44–46 Sündmused ja üritused 47 Spordiklubi 48–49 Õnnitlused Juubilarid: november, detsember, jaanuar

50–51 Huvitav leid 52 Lastekas 53 Metsamees soovitab: raamat 54 Ristsõna

35


Mets Eesti kirjanduses – igatsetud, aga ka kardetud paikTekst: Kristiina Hanga

Kui mõtiskleda selle üle, kuidas on mets kajastatud Eesti ilukirjanduses ja luules, siis meenuvad esmalt kõik need teosed, mis on kogunud menukust fi lmina, etendusena, laulu-dena. Kirjanduse juurde ju tegelikult kõik kokku jooksebki: esmalt on kirjaniku loominguna sündinud luuletus, novell, romaan, lugu, millest on saanud lauludele sõnad, alus näidendile või mängufi lmile. Nii et vahel on õigupoolest raske tagantjärele öeldagi, kas esmalt sai loetud raamatut või vaadatud fi lmi. Ja kui vahel kipuvad sündmused raamatuloos fi lmist või näidendist tibakese erinema, siis metsa tähendus on ikka selline, nagu kirjanik seda oma teoseski nägi. Olgu tegu siis „Uku-aruga”, kus mets on eestlase toitja ning katja või „Libahundiga”, milles Kitzberg annab metsale salapärase ja hirmutava tähenduse. Peategelase Tiina silme läbi pole metsas aga midagi hirmsat.

VANAEMA: Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd!TIINA (ülevoolavas härduses): Ah, vanaema! Metsas on nii hea ... nägu sambla sisse suruda ja nutta ... kuni viha – tilk tilga järel sulab ja süda jälle kergeks saab. Seal ei tahakski nagu enam inimene olla, tahaks olla metsas, prii ja vaba, vaba ja prii...

Aga ei julge Margus minna Tiinaga, laande, soode ja rabade taha, kust keegi neid tagasi ei too, sest

MARGUS: See ei ole ju võimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teise tee leidma, me peame...

Ka Ukuaru Aksel pelgas metsatallu kolimist, ent järgnes Minnale. Metsast sai Akslile ka pelgupaik, kui venelased teda sõtta tahtsid võtta ning lõpuks ka tema viimne ase.

Õnne Kepp, kes kirjutas doktoritöö teemal „Identiteedi suundumusi Eesti luules”, ütleb, et mets on kui piir. „Juhan Liivil on piir, mida kannab metsa-metafoor, takistus inimese ja välismaailma vahel. Metsa taga on teine, parem maa, elu, eksistents. Mitte siinsel Eestimaalei ole hea, vaid kuskil mujal, kättesaamatus kauguses, kujuteldaval ja ihaldataval Eestimaal.”

Mets kohab tumedalt, tõelt...Ma kuulasin himuga.Ta kohin tiibu laotas mu üle ju hällissa.Ta tume kohin jäi rinda, seal kohab nüüd alati – ma nagu tad taga leinan,ei rõõmsaks saa iialgi.

Metsa kui piiri kujundit kohtab ka tänapäeva luuletaja Doris Kareva loomingus.

Mets oli suur, mets seisis nagu müürme võimiste ja võimatuste vahel.Öö hakkas, väljas jõudis juba jahe.Mets seisis – mustendav sünksirge müür.

Ei puudu see metafoor ka proosas. Eks just Juhan Liivi „Varjust” sai tuntuks ütlus „Kui seda metsa ees ei oleks...”.

Videvik on käes. Tugevamini mühab tuul, süga-vamini kohab Peipsi. /.../ Ah, see kohin on nii kutsuv, nii ustav, nii igatsev, et see haiget teeb... kui nüüd ometi seda metsa ees ei oleks...

Ka Loki, tütarlaps August Gailiti romaanist „Nipernaadi” mõtleb metsadest, millel pole äärt ega otsa, nii et keegi ei tule vaese Loki juurde.

Kui kaugele silm ulatab, ikka kuuskede kiikuvad ladvad, mändide tihnikud, rabad ja sood.

Puhkepäev Mets Eesti kirjanduses – igatsetud, aga ka kardetud paik36


Mets Eesti kirjanduses – igatsetud, aga ka kardetud paik Puhkepäev

Ei jõua vist hundidki talve jooksul neid mõõtmatuid metsi läbi luusida. Kuni mereni ulatub nende sünge ja kurvameelne õõtsumine.

Ent teisalt ei ole Gailit kitsi kirjeldama Eestimaa metsa ka rõõmsas toonis.

Kuused on tihedalt täis noori käbisid, need on punased kui roosid ning pudenevad aeg-ajalt vaigu kollaseid pisaraid. Õitsevad taevassinised kuslapuud, okste ja loikude vahel kasvavad lopsakad sugasõnajalad tihedate puhmastena. Ning läbi puude kõrgete latvade kiirgab helgelt sinine taevas.

Mets on paik, kus on hea olla, kus rahus omi mõtteid mõelda.

Ma kõnnin hilisel õhtulveel üksinda metsateel,ja kaugele nooruse-ra’aleveel tagasi mõtleb mu meel. (Karl Eduard Sööt)

Las siis magan näoli külmal kivil,las mu kohal kooldub metsapuude rivi, las ta laotab laiad oksad minu üle, pole tahtmistki mul tõusta sambla sülest. (Hando Runnel)

Puud seisavad kõrged ja pühad.Ma tunnen, mis mõte on neis,nende mühas. (Doris Kareva)

Mets on ka igatsus.

Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmuneviib sinimetsa poole kaugele,sääl kasekõne loob kui pilvi teele, et kanda kojukutset minu meele.(Ernst Enno)

Midagi helendab, helgib ja tuikabkaugete kinkude takka,kaugete metsade takkamidagi kutsub ja hüüab ja huikab.(Villem Grünthal-Ridala)

Lastekirjanduse puhul on sageli tegevuspaigaks mets, iseäranis tihti on nii muinasjuttudes, kus metsaelanikud omale ka inimese võimed on saanud. Ja muidugi elavad metsas salapärased olevused: haldjad, härjapõlvlased, maa-alused.

Mets on muinaslugudes sageli paigaks, kuhu kiusuks ja karistuseks aetakse ning kust õnnetu hoopis metsas kohatud lahke olendi abil oma õnne leiab.

Nuttes ja oiates läks poisike väravast välja, otsekohe metsa, kust ta päeval karjaga oli olnud, otsis kogu öö mööda metsa, aga ei leidnud kuskilt lehma jälgi. /.../ Silmi laiali ajades nägi ta ühe väikese vanamehe pika halli habemega enda ees seisvat, kes parajasti lähkrile prunti peale tahtis panna.(Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kuidas üks vaenelaps kogemata õnne leidis”)

Kreutzwaldi üles tähendatud „Tontla metsas” räägitakse Alutaga asunud metsasalust, kuhu „ükski inimeseloom jalga ei usaldanud pista”. Ent metsa eksinud Elseke leidis Tontlast ilusa elu ja sai tagatipuks veel kuningale mehelgi.

Poolmuinasjutuline, ent samas tõetruu on Richard Rohu „Jutte loomadest”. Jälgides loomade – mäger Uraski, saarmas Udrase või laiskuse pärast metsa saadetud kass Otu käe-käiku, saab lugeja nii mõndagi metsaelust ja loomade eluviisist teada, seega saab raamatut mõneti ka teabekirjanduseks pidada.

Raamatus „Rebasetund” on Fred Jüssi oskus-likult sidunud oma isiklikud kogemused ja tähelepanekud loomadest teabega imetajatest.

Nirgid olid teel, ema ees, umbes „sõimeealised” vänderdavate tagumikega lapsed järel. Tee-moona – murtud mügrit või vesirotti – tassis ema. Hädaohtu märganud, andis ema häire. Lapsed varjusid rohtu, nii hästi või halvasti, kui see kellelgi õnnestus. Jäin seisma keset seltskonda. Ema jättis jahisaagi sinnapaika ja hakkas lapsi evakueerima: hammastega turjast kinni ja põõsasse, hammastega turjast kinni ja põõsasse! Ja need hääled – kummalised kuris-tavad ja suhisevad hääled, mis seda pääste-operatsiooni saatsid!

Ning kindlasti ei saa mööda minna ka populaar-teaduslikest raamatutest, mis meile metsaelu oma mitmekülgsuses tutvustavad, olgu siis Kustas Põldmaa „Kodumets” või Rein Kuresoo, Hendrik Relve ja Indrek Rohtmetsa koostatud „Eesti elusloodus”.

37


Puhkepäev Talupidamisega seotud pärandkultuur

Talupidamisega seotud pärandkultuurPärandkultuuri kaardistamisel on talud ja talupidamisega seotu olnud kindlasti suure tähelepanu all ja nii ongi selle tüübirühma objekte ka arvuli-selt kõige enam arvele võetud. See on ootuspärane, sest oli ju talu eelkõige kodu, st maarahva loomupärane eluviis. Iga talu on oma nägu ja eelkõige konk-reetse talupere nägu. Talus säi-lis rahva elujõud läbi sajandite-pikkuste vintsutuste, talus sündis eesti rahvakultuur. Talud kui põhilised majapidamis- ning maakasutusüksused on endast maha jätnud rohkelt pärand-kultuuri – olgu need siis saunad, sepapajad, aidad, suitsuahjud, kiviaiad, heinaküünid vms.

Guido von Glasenappi talu

Guido von Glasenapp võttis osa Vabadussõjast ja selle eest andis Eesti Vabariik talle mõisa lähedusse 45 ha maad, kuhu ta rajas Uus-Rogosinsky talu. Tal tuli ehitada kõik vajalikud hoo-ned: elumaja, laudad, küünid-kuurid, ait jm hooned. Ta asus sinna elama 1925.–1928. a paiku. Olemuselt oli Guido sõbralik, väga töökas ja ette-võtlik põllumees. Ta pidas tõukarja – veiseid ja hobuseid. On säilinud teade, et tal oli paaritamiseks sugutäkk Torilan 230 T, kes põlvnes Tori kasvan-duse sugumärast Valhalla. II maailmasõja eel, 1939. aas-tal lahkus taluperemees Guido von Glasenapp koos perega Saksamaale. Rogosi mõisnike Glasenappide järeltulija Guido huvitavas stiilis taluhäärber on tänaseni hästi säilinud tänu praegu seal elavatele inimestele. Õue ilmes-tavad vanad taluaegsed lehised. (Kaardistaja Ahto Kirsel)

Otsa talu popsikohtSee on ehe näide käsitöölise elukohast. Popsi- ehk vabadiku-kohad rajati tavaliselt talude ääremaale, metsa või soo servale, et mitte raisata väärtuslikku põllumaad. Praeguseks ajaks on need enamasti hävinud. Otsa talust eraldati Eesti Vaba-riigi ajal maatükk, kuhu ehitati taluteenijate jaoks elumaja, saun ja hiljem väike laut. Seal on elanud Jellev, Salu Ella, Õunapuu, Mardimäe, kes tegid

talutöid. Kui naaberküla Söödi talust pärit Mihkel Kuusiku rätsepast poeg Adolf-Voldemar Kuusik (1899–1976) ja Otsa talu metsas asuvast Treibergi väikekohast pärit Salme Treiberg abiellusid, sai see nende perele koduks tänaseni (nüüd küll suvekoduna). 20. sajandi algu-ses olevat Palamuse alevis ning Kaarepere ja Voldi kandis töö-tanud 12 rätsepat, Eesti Vaba-riigi päevil neli, II maailmasõja ajal kaks. Külarahval oli muga-vam kasutada rändrätsepate teenuseid. Rätsepa tööpiirkonna raadiuseks oli ca 25 km. Rätsep tuli tallu, õmbles perele kõik vajaliku, ka aluspesu, tuhvlid, mütsid, mantlid ja nahkpüksid. Nii oli see 1930. aastate lõpuni. Kui taludesse hakati ostma õmblusmasinaid, vähenes vaja-dus rändrätsepate järele. Rätsep võttis kundesid ja tellimustöid vastu oma kodus. Sellised väi-kesed rätsepa- ja õmblustöö-kojad suretati aga nõukogude korra ajal välja, neile määrati riigi poolt ülejõukäivalt suured maksud. Viimane kodune rätsepatöökoda tegutses Palamusel 1950. aastatel. (Kaardistaja Armin Pumper)

Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK

Rogosi (Rogosinsky) mõisa ajalugu ulatub 16. sajandisse. Oma nime sai mõis poolaaeg-selt omanikult, Stanislaus Rogosinskylt. Alates Rootsi ajast oli mõis perekond Liebsdorfi de perekonna omanduses ja 18. saj keskel läks kaasavarana von Glasenappide valdusse. Guido von Glasenapp (1887–1943) oli üks Rogosi mõisaomaniku Victor von Glasenappi (1858–1928) neljast lapsest.

38


Talupidamisega seotud pärandkultuur Puhkepäev

Mahtja tallPajuvõssa kasvanud Mahtja tall asub Haanja-Plaani teelt keerates Salujärve pool. Mäe-Mahtja talu, mis oli eel-mise peremehe võlgade tõttu oksjonile läinud, ostis Rudolf Vaasa (sünd 1903. a Venemaal) aastal 1925. Ostetud talu oli kehvas seisus, elumaja vilets ja laut kokkuvarisemise äärel.

Tuha talu sepikoda ja laut Muhu suurkaevIgaküla on olnud üks Muhu suurimaid külasid juba ordu-ajal, paikne asustus võib siin ulatuda ka muinasaega. 1799. a kaardil on kujutatud Igaküla keskel vinnaga kaevu, mis on alles ka praegu. Rahva teada olnud see Muhumaa sügavaim „kao”, mis kaugelt juba üle küla paistnud. Millalgi pärast II maailmasõda on ka see kaev, nagu paljud vanad salvkaevud, maapinnani kividega täidetud. Põhjuseks teatakse olevat „poiste ulakus lõhkekehade katsetamisel”. Alles on dolo-miidist raiutud kaevurakked (salvetsed), mille koopia asub Vabaõhumuuseumis. Et talurahva rikkuse aluseks

oli karjakasvatus, siis talu raja-des ehitati esmalt üles korralikud laudad-tallid. Nende maakivi-dest müürid ja vundamendid on tänapäevalgi veel hästi säilinud, tagasihoidlikest puu-majadest aga pole peale mõne palgijupi suurt midagi alles. Nii alustati ka Mäe-Mahtja talus 1938./39. aastal karjalauda ehi-tamisest, milles olid karjaköök, kelder, puukuur ja heinahoidla. Ehituskivid korjati põldudelt, savi aga kaevati ehituse taga asuvast mäeküljest. Kasvatati lehmi, sigu ja tori tõugu hobu-seid. Taluhäärberit aga ei jõu-tudki ehitada, sest algas sõda. Peale sõda läks laut kolhoo-sile. Peremees suri 1966. aastal, tütred läksid linna oma elu peale. Mingil ajal süttis karjanaiste lohakuse tõttu hoone katus põlema, loomad koliti mujale. Sellest ajast peale hakkasid sa-vist seinad lagunema. Tänaseks on alles jäänud vaid akende kõrguseni laotud maakividest seinad ning uste ja akende valatud lengid. (Kaardistaja Ahto Kirsel)

Siin oli jõukas talu ja tolle aja kohta suurejoonelised ehitused. Talul oli oma sepikoda. Laudas olid juba valatud söötmis- ja virtsarennid. Ühes otsas paiknes kaks eraldi ruumi, üks piima hoidmiseks ja teine piima-nõude pesemiseks. Hiljem olid laudas kolhoosi lehmad. Talus peeti hobuseid, nendele tehti kapjade alla tallad, et nad sooheinamaadel ära ei vajuks. Taluperemees Tuha Mihkel hukati 1941. aastal Kuressaare lossihoovis kui rahvavaenlane.(Kaardistaja Liivi Järvalt)

Kobarkelder

Sepa külas asuv kobarkelder koosneb seitsmest keldrist, mis on tagumisi seinu pidi kokku ehitatud. Keldrid kuulusid neljale talule. Kolmel talul oli kaks keldrit – ühes hoiti kartu-leid, teises juurvilju. Keldrid on ehitatud dolomiidist. Talvel oli see küngas laste liumäeks. Keldreid kasutati veel pärast II maailmasõda. (Kaardistaja Liivi Järvalt)

Kaevu vanust on raske mää-rata. Külas püsib pärimus, nagu oleksid selle teinud rootsi sõdu-rid. Muhu oli rootslaste valdu-ses juba 1568.–1575. a ja hakkas faktiliselt Rootsi riigile kuu-luma alles Brömsebro rahuga 1645. aastal. 1913. a J. Pääsukese tehtud fotol on jäädvustatud teadaolevalt kaevu viimane pui-dust hark ja vibu (muhu murdes kao kook, kaoroog, kao airk), nende suurust hinnates pidi kaev enamikust Muhu salvkae-vudest (5– 6 meetrit) sügavam olema ja vääriks juba ainuüksi selle pärast puhastamist ja võib-olla isegi taastamist. Igakülas on säilinud umbes 9 meetri sü-gavused paesse raiutud kaevud Rannal, Neo-Jaanil ja Teralal, mis on aga veest tühjaks jäänud. EAA.2072.3.366 (Kaardistaja Inna Ligi)

Foto

d: R

MK

39


Puhkepäev Kroonika

Filmilik jõulupidu Sagadi mõisas

Traditsiooniliselt:RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ja tema elukaaslane Maria Otsa ootavad esimesi saabujaid, et lõppeva aasta puhul traditsiooniliselt šampanjaklaase kokku lüüa.

Järgmine stseen:Õhtujuht ja fi lmilavastaja Üllar Saaremäe loeb ette fi lmi stsenaariumi.

Võte, läks!:Seekordse jõulupeoga tähistati ühtlasi Eesti fi lmi 100. juubelit, mistõttu fi lmiti üles uus Eesti lühifi lm pealkirjaga „Sagadi kuldvõtmeke”. Esimesena võeti üles stseen aastast 1873.

Võti on käes:Järgmiseks mõisavalitsejaks on Aleksander Eduard von Fock (Aigar Kallas) valinud Axel von Focki (Margus Emberg). Viimane on süllesadanud õnne eest taevani tänulik.

Hetkega staariks:Albert von Nolcken Kuldar Assmanni kehastuses.

Foto

d: O

Ü S

AUN

DLA

ND

40


41Kroonika Puhkepäev

Tantsunipid:Kaisa Oja ja Martin Parmas hoolitsesid selle eest, et peoliste tantsusammud uusi pöördeid võtaks.

Südaöö:Peolised saatis koduteele traditsiooniliselt uhke ilutulestik.

Muhedalt:Teisel korrusel kõlas Sagadis korduvalt esinenud Bonzo mõnus bassihääl.

Surematu kunst:RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu mängib surevat Helmeyt von Risebiterit. Stseen aastast 1469.

Rohkem muusikat:Tantsuks mängis Gerli Padar ja The Moon.

Foto

d: O

Ü S

AUN

DLA

ND

41


Puhkepäev Kroonika

Laste jõuluootus Sagadis

Saaniga:Mis oleks jõulud ilma saanisõiduta ümber Sagadi mõisatiigi? Seda juba osatakse oodata.

Binokulaar:Vastvalminud RMK Sagadi looduskoolis sai mikroskoobiga uurida piparkoogitaigna koostisosi, nagu ingver, vürts, kaneel, mandariinikoor ja kardemon.

Ise tehtud:Ükski RMK lasteüritus ei möödu ilma meisterdamisteta, nii ka seekord – huvitavad ja looduslähedased kuuse-ehted valmisid kümnete kaupa lausa lennates.

Foto

d: K

RIS

TA K

EED

US

42


Kroonika Puhkepäev

Uus tegelane:Jõuluingliga polnud paljud väikesed peolised varem kohtunud. Seda põnevam oli proovida võlutolmu ja mängida jõuluingliga lõbusaid mänge.

Magnet:Ei olnud ühtegi last, kes poleks jõuluvana juures käinud oma kommipakki nõutamas. Kes luges luuletust, kes laulis, kes tantsis – keegi ei lahkunud tühjade kätega.

Korstnas:Mõisa teisel korruse mantelkorstnas ootas lapsi küünlavalguses piparkooke jagav korstnapäkapikk.

Mitte ainult poistele:Metsamuuseumi töötoas said puutööd proovida kõik huvilised.

Foto

d: K

RIS

TA K

EED

US

43


Puhkepäev Metsatööstusettevõtted pidasid 15. korda korvpalliturniiri

Metsatööstusettevõtted pidasid 15. korda korvpalliturniiriRakveres toimus novembrikuus metsatööstusettevõtete juubeli-turniir korvpallis – juba 15. korda kogunesid korvpallihuvilised ühepäevasele turniirile omavahel mõõtu võtma. Seekord osales 8 võistkonda ja pea 75 mängijat, võitjaks mängis seekord ennast viimastel minutitel RaitWoodi meeskond. Õnnitleme ja kohtume järgmisel aastal!

Tekst: Metsamees Fotod: Meelis Meilbaum

2012. a TURNIIRI EDETABEL:I koht – RaitWoodII koht – Stora EnsoIII koht – ArtistonIV – TarMetsV – ImavereVI – RMKVII – LemeksVIII – Toftan

VÕITJAD LÄBI AEGADE:1998 – Metsind1999 – Finnforest2000 – Metsind2001 – Finnforest 2002 – Finnforest 2003 – Finnforest 2004 – Stora Enso 2005 – Finnforest2006 – Lemeks2007 – Lemeks2008 – Artiston2009 – Artiston2010 – Artiston2011 – Lemeks 2012 – RaitWoodESIMENE KORD: võitjaleiba sai RaitWoodi meeskond sel turniiril

maitsta esimest korda.

8 VÕISTKONDA: juubeliturniiriks oli ennast vormi ajanud 8 korvpallimeeskonda ehk kokku pea 75 mängĳ at, kes turniiri jooksul pidasid maha 16 võitluslikku mängu.

44


Metsatööstusettevõtted pidasid 15. korda korvpalliturniiri Puhkepäev

Tõnu Ehrpais: 15 aastaga on turniir pidevalt arenenud. Muudatused on toimunud nii võistkondade tasemes, mis on oluliselt ühtlustunud, pidevalt on arenenud ka korralduslik pool. Sellel aastal liigutas RMK lati jällegi uutele kõrgustele. Positiivne on see, et esimest korda toimus mängude ja pidu-liku autasustamise vahel ka eneseharimise programm, mida Sagadi töötajad professionaalsel tasemel läbi viisid. Kõige kaasakiskuvam tundus olevat viinakeldri koolitus (sihtgrupi õige valik!), aga rohke osavõtuga olid ka metsamuuseumi ja mõisa tutvustused. Viisteist aastat on pikk aeg ja see tähendab korvpalli mõistes järgmise põlvkonna pealetulemist. Õnneks tundub metsandus ja metsatööstus olema atraktiivne valdkond ja aastate lõikes on lisandunud uusi noori mängijaid. Ka täna-vuse võitjameeskonna edu võtmeks võib eelkõige pidada noort ja pika pingiga võistkonda.

HÄRRA KORVPALLI KUNINGAS: Eraldi autasustati ja tunnustati kõikide osalejate poolt õhtu tähtsaimat meest – härra korvpallikuningas Tõnu Ehrpaisi, kes on osalenud 14 turniiril!

KAKS KANGET: Mitmekordsed turniiri võitjad Lemeks ja Artison omavahel võistlemas.

PEALEVISE: Turniiri parim mängĳ a (MVP) Artur Liiv näitab klassi.

Foto

d: M

EELI

S M

EILB

AUM

PARIM: turniiri parimaks mängĳ aks valiti kohtunike poolt Artur Liiv RaitWoodist.

II koht – Stora Enso meeskond võites fi naalis vapralt ja seekord võideti kätte turniiri II pjedestaalikoht. Motivatsioon järgmisel aastal veelgi rohkem pingutada!

45


Võitjavõistkonna RaitWood esindaja Sergei Rosumovski:Metsatööstusettevõtete korvpalliturniir on igal aastal oodatud sündmus. Seda näitab juba kasvõi see, et ettevõtmine on püsinud 15 aastat ning ma usun, et see kestab veel aastakümneid. Turniiril ei ole tähtsust ette-võtte suurusel, siin mõõdetakse kõiki ühe mõõdu järgi. Võtsime selle aasta turniiri ettevalmistust tõsiselt. Mitmel korral leidsime ühist aega, et kokkumängu harjutada. Mängida ju poisid oskavad, aga kuna mängitakse erinevates liiga-des, siis ühisaja leidmine on äärmiselt vajalik. Turniiri ühepäevast formaati võib nimetada „enduro” ehk kestvuskorvpalliks, kui laenata motospordi väljendit. Selline päev, kus lühi-kesed mängud vahelduvad pausidega, paneb mängijad keerulisse olukorda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Eriti oluline on vaimne valmisolek sellist päeva läbi teha, ei tohi lasta tujul langeda. Meie meeskond mängis säravalt läbi terve päeva. Vaatamata keerulisele

päevale, suudeti tuju üleval hoida ja võita kõik mängud. Kõik pingutasid ühise eesmärgi nimel, keegi ei kukkunud ära. Pingelisim ja meeldejäävaim mäng meie jaoks oli loomulikult fi naal Stora Enso vastu. Olles veel 2.50 enne mängu lõppu 10 punk-tiga taga suutsime siiski 4 punktiga võita. Selline pingeline, lõpusekunditel saavutatud võit on eriti magus. Stora mängis fi naalis suurepäraselt, nagu ka terve eelnenud päeva, aga ma arvan, et meie tahtsime rohkem seda turniiri võita ja seetõttu suutsimegi lõpu enda kasuks kallutada. Nähes seda heas mõttes hullu sädet meeste silmis, ei kadunud minul kordagi usk ja kindlus. Suur tänu RMK-le, kes tänavu selle suure-pärase turniiri korraldas. Toomas Väät oli peakorraldajana ära teinud suure pärase töö nii päevase võistluse ladusaks läbiviimiseks kui ka mitte vähem tähtsa õhtuse koosviibi-mise õnnestumiseks. Suur tänu kõigile, kes aitasid päeva õnnestumisele kaasa ja näeme järgmisel aastal!

Puhkepäev Metsatööstusettevõtted pidasid 15. korda korvpalliturniiri

Foto

d: M

EELI

S M

EILB

AUM

ESINDATUD: RMK korvpalli-võistkond seekordsel turniiril.

JÄRGMINE KORRALDAJA: 2013. aasta turniiri korraldaja on loosi tahtel Artiston.

46


RMK Kõrvemaa Suusamaraton26. jaanuar 2013 Laupäeval, 26. jaanuaril 2013 toimub Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses RMK Kõrvemaa Suusamaraton. Distantsid on 38 ja 19 km vabatehnikas. Keskuses toimuvad lisaks ka lastesõidud. Osavõtt on SK Metsasõbrad liikmetele eelregistreerumise alusel tasuta.

16. Tamsalu-Neeruti Maraton3. veebruar 2013 Täidetud vorm palun saada [email protected] suusamaratonide sarjas peetav 16. Tamsalu-Neeruti Maraton toimub pühapäeval, 3. veebruaril Tamsalus. Distantsid on 46 km ja 25 km vabatehnikas. SK Metsasõbrad liikmetele on ühise registreerumislehe alusel registreerumis-vooru hinnast soodustus 10%.

15. Alutaguse Maraton9. veebruar 2013Estoloppeti suusamaratonide sarjas peetav 15. Alutaguse Maraton toimub laupäeval, 9. veebruaril Alutagusel. Distantsid on 40 km ja 20 km klassikalises tehnikas. Alutaguse Maratoni ühisregistreerimine toimub kuni 25.01.2013 ühise registreerumislehe alusel. SK Metsasõbrad liikme-tele on registreerumisvooru hinnast soodustus 10%. Täidetud vorm saada palun hiljemalt 25.01.2013 [email protected].

42. Tartu Maraton17. veebruar 2013Pühapäeval, 17. veebruaril toimub 42. Tartu Maraton. Suusapeo sündmused algavad juba nädal varem. SK Metsasõbrad liikmetele kehtib 20% soodsam registreerumine kehtivast registreerimisvooru hinnast. Tartu Maratoni teise registreerimisvooru tähtaeg on 25.01.2013. Täidetud vorm saada palun [email protected].

Spordiklubi Puhkepäev

SK Metsasõbrad kutsub suusatama!

Foto

: M

TÜ S

POR

DIÜ

RIT

UST

E KO

RRA

LDAM

ISE

KLU

BI

47


Riigimets mühisebNOVEMBRIKUU juubilaridele!

Riigimets mühisebDETSEMBRIKUU juubilaridele!

Puhkepäev Õnnitlused48

Mari-Liis KitterKommunikatsiooniosakond, juhataja

1.12 35

Ilmar PaalKirde regioon metsakasvatus, metsakasvatusjuht

2.12 55

E T K N R L P

44

45

46

47

48

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30

E T K N R L P

48

49

50

51

52

1 31

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

Elle Mäerand Ida-Eesti piirkond, looduskeskuse juht

3.11 50

Tauri Arumäe Metsakorraldustalitus, kaugseirespetsialist

4.11 25

Priit JürisIda-Virumaa metskond, metsnik

5.11 50

Tarmo OjaKirde regioon metsakasvatus, raietööline

6.11 50

Marika MänniJõgevamaa metskond, spetsialist

7.11 45

Olev JallaiKagu regioon tootmine, metsaveotraktorist

9.11 50

Andre AllikasKirde-Eesti piirkond, loodusvaht

12.11 30

Alar AndresEdela regioon tootmine, metsaveotraktorist

14.11 50

Ivar PaesaluKirde regioon metsakasvatus, metsakasvataja

14.11 55

Doris JuusTaimla- ja seemnemajandus-osakond, tööline

15.11 50

Viive RuusalepSagadi metsakeskus, kokk

18.11 40

Pilvi SaarKagu-Eesti piirkond, looduskeskuse juht

24.11 50

Adolf TeinoKirde regioon metsakasvatus, metsur

26.11 55

Avo JürissaarJõgevamaa metskond, metsaülem

26.11 45


Riigimets mühisebJAANUARIKUU juubilaridele!

49Õnnitlused Puhkepäev

E T K N R L P

1

2

3

4

5

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

Jaanus PõderKagu regioon metsakasvatus, raietööline

3.01 40

Peeter ElveltEdela regioon tootmine, harvesterioperaator

6.01 50

Aive LaidverKinnisvaraosakond, koristaja

7.01 45

Vello RoopKagu regioon metsakasvatus, raietööline

8.01 55

Kaja PüüaSaaremaa metskond, metsnik

13.01 45

Aili KraaniKinnisvaraosakond, koristaja

14.01 55

Arvo LindKagu regioon tootmine, praaker

14.01 30

Gennadi KasjanovKagu regioon tootmine, metsaveotraktorist

14.01 60

Lauri AlliksaarKirde regioon tootmine, harvesterioperaator

14.01 35

Ruth MännisteFinantsosakond, raamatupidaja

15.01 50

Tõnu SuviKirde regioon metsakasvatus, metsakasvataja

16.01 50

Aare ErikKirde regioon logistika, logistik

17.01 45

Märt RajaveerEdela regioon tootmine, praaker

19.01 35

Raul LeekKagu regioon tootmine, praaker

24.01 40

Urmas PoolEdela regioon tootmine, metsaveotraktorist

22.01 50

Arno ZirkKirde regioon metsakasvatus, raietööline

31.01 40

Foto

: M

ART

HIN

DR

EUS


Puhkepäev Huvitav leid

Vaat niisuguste saagidega tehti kunagi tööd

Erki Soka sõnul oligi Družba 4M tema kogus esimene eksemplar – saag kuulus tema isale, kes sellega igapäevaselt metsas tööd tegi. Oma esi-mesed lõiked saega tegi Erki samuti sellesama Družbaga, mida oli raske käes hoida ja mis tegi kole kõva lärmi. Družba külge saeplaadi reduk-tori asemele käib teisigi tööorganeid: näiteks vints ja tuletõrje veevõtupump. Alles on ka suur puust kast, millesse saag ja selle tagavaraosad pakendatud olid. „See on nii raske, et tuleb kahe mehega tõsta,” muheleb Sok, et papp-pakendiga võrreldes on vahe ikka tohutu. Sae juurde kuulus ka spetsiaalne peenikese tilaga bensiinikanister. Družbast sammuke ajalooredelil kõrgemal seisab Ural. „Družbast oli ta vähekese võimsam kettsaag, tema lõikeorganiks on sama hamba-tüübiga kett, mis on kasutusel tänapäevastel saagidelgi,” kirjeldab ta oma kogu järgmist

eksemplari. Ural pidi olema küll Družba edasi-arendus, ent oli hoopis raskem tööriist kui juba niigi raske Družba ning tööd temaga eriti teha ei tahetud. Samal põhjusel ei saanud menukaks tööriistaks ka Taiga-214, mis oli loodud välis-maa saage jäljendades – sellel oli välismaa mudelitega sarnane kuju ja käepide, ent saag oli tohutu raske. Taiga saeplaadi asemele konstrueeris üks Läti tehas võsalõikaja varre koos lõikepeaga ja siis sai sellest võsalõikaja Sekor-3. Suur miinus selle mudeli puhul oli asjaolu, et bensiinipaagi kork asus külje peal, mis tegi võsalõikaja tankimise keeruliseks. „Lõikaja tuli alati otsapidi kraavi või kännu peale panna, et saag oleks enamvähem püsti ja saaks bensiini juurde valada,” meenutab Sok. Metsamehed Taigast lugu ei pidanud. „Luual, kus ma õppisin, öeldi ikka, et kui sul on kümme Taigat, siis üheksa viska minema ja vaata, kas üks tööle läheb,” muheleb Erki Sok.

Välismaised saed juba nõuka ajalgiKaheksakümnendatel, mil Taiga välja tuli, hak-kas Eestisse jõudma ka esimesi välismaa saage. Erki Soka teada olid esimesed mudelid siinmail Husqvarnad ning neid kasutati algul tüvede laasimiseks, puid langetati ikka Družbaga. „Vahe Vene saagidega oli mäekõrgune,” kinni-tab Sok ning pajatab asja ilmestamiseks loo. „Isa oli metsa läinud ja tööriistad olid käruga kaasas. Ühe puu langetamisel tegi tuul vingerpussi ja

Esialgu lihtsalt kõrvale pandud metsaga seotud tööriistadest on Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok nüüdseks välja kasvatanud kenakese kogu, kust ei puudu ka nõuka aja sümbolsaag Družba.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rando Kall

KÄSISAAG: Erki Soka kogus on ka mitmesuguse hambatüübiga kahemehesaage.

OHHOO: Elektriline kahemehesaag, millega töötamiseks toodi metsa diiseljõujaam, millest veeti elektrĳ uhtmed lanki mööda laiali.

50


Huvitav leid Puhkepäev

puu hakkas langema vales suunas. Isal oli valida, kas jääda kohapeale saagi päästma, millel oli oht tüve ja kännu vahele pitsuda või tormata käru päästma, sest puu hakkas vaikselt käru suunas langema. Isa raalis olukorra oma peas kiiresti läbi, et kui ta saagi ei päästa, tuleb jälle Družbaga tööle hakata. Käru saab ju uue osta.” Nii läks ohvriks käru nurk ja üks ratas, mitte Husqvarna. Samas meeldis Erki isale Družbaga kodus kütte-puid järgata, sest selle saega töötades ei tulnud nii palju kummarduda kui uuemate saagidega, mis aga võimaldas selga säästa. Erki sõnul olulist vahet tolleaegsete ja nüüdis-aegsete välismaiste saagidega töötamisel ei ole. „Partner 5000 on mõneti vaat et etemgi kui täna-päevased saed, mõned kohad, näiteks puksid on võrreldes mõne uuemaga kindlamad,” kiidab ta saagi, mis on nende pere käsutuses olnud n-ö sünnist saadik. Saage on Erki Sok saanud oma kogusse ka teiste inimeste käest. Hiljuti sai ta ühe vanema Husqvarna ja Partneri ühest saefi rmast, nende täpne mudel ja aastakäik vajab veel täpsusta-mist, sest kirjad korpusel on ära kulunud.

Elektriline kahemehesaagErki üks põnevamaid leide – elektrisaag pärineb Võrumaa Metsaomanike Liidu esimehe Aarne Volkovi kuuri alt, kust see koristustööde käigus päevavalgele tuli. „Nii kui nägin seda leidu, sain aru – isa oli sellest rääkinud – et tegu on metsapunktis kasutusel olnud elektrilise saega. Nendega töötamiseks toodi metsa ratastel diiseljõujaam, millest veeti elektrijuhtmed lanki mööda laiali,” räägib Sok.

Selgus, et saag on topelt eriline – lisaks sellele, et see töötas elektriga, on tegu kahemehesaega. Sae külge oli pinge muutmiseks kahe-kolme meetri pikkuse juhtmega ühendatud ka tohutu raske trafo, mida tuli koos saega järel vedada. Eks seetõttu olevatki olnud see „imesaag” rohkem järkamisplatsidel kasutusel, sest langil oleks nendega ringi liikumine liiga keerukaks ettevõtmiseks kujunenud. Toda saagi ei ole Erki tööle panna üritanud, ent näiteks Družba on täiesti töökorras. „Mul on veel kanistri põhjas tema käivitamiseks olemas ka nõrgemat 76-se oktaaniarvuga bensiini,” osutab Sok, et tänapäevase kõrge oktaaniarvuga bensiiniga ei saakski vanu saage käivitada, sest kolvid sulaksid ilmselt küllaltki ruttu. Kokku on Erki kogus seitse mootorsaagi ja nende lisatarvikud, nagu eelmainitud tuletõrje-pump, vints, võsalõikur jms ning elektriline kahemehesaag, samuti hulgaliselt teisi metsa-töödega seotud tööriistu: mitmesuguse hamba-tüübiga kahemehesaage, raamsaag, uuemaid ja vanemaid langetuslabidaid, metsaklupp, vane-mat sorti raietöölise kiiver, mis näeb välja nagu munakoor jms. Saagide ja tööriistade kogu on plaanis üles panna Haanja looduskeskusega ühes majas asu-vasse ja RMK, Haanja Põhikooli ning Võrumaa Metsaomanike Liidu koostöös rajatud loodus-klassi. Elektriline saag juba asubki seal, teised saed vajavad veel ülespaneku tarvis puhastamist, vuntsimist ja informatsiooni hankimist. Erki sõnul liigub peas igasugu mõtteid, kuidas seda väljapanekut korraldada – et saed oleks pandud puutüve sisse, et iga sae juures oleks ka sellega töötanud inimese nimi, ehk mõni pajatuski jms. „Asju on lihtne ritta panna, kuid soov on teha selline näitus, kus oleks võimalikult palju „elu sees” ja mida oleks huvitav vaadata. Seepärast on ka välja-paneku idee veel realiseerumata,” ütleb ta.

NAGU KANAD ÕRREL: Välismaa saagide eeskujul tehtud Taiga, raskekaalus Ural ja nõuka aja sümbolsaag Družba.

HEA SAAG: Partner 5000 on mõneti vaat et etemgi kui tänapäevased saed.

Foto

d: R

AND

O K

ALL

51


Koostaja: RMK Sagadi looduskoolFoto: Kaia Kauts

Puhkepäev Lastekas

RISTSÕNA

1. PÄRNAKUU2. RUKKIKUU3. HEINAKUU4. JÕULUKUU5. ÕIEKUU6. MAHLAKUU7. KÜÜNLAKUU8. URBEKUU9. TALVEKUU10. JAHIKUU11. LEHTEDE LANGEMISE KUU12. NÄÄRIKUU

SoO vitus uU eks aA staks

Lumehelbe tekke eelduseks on imepisike tolmutera, mille ümber kinnituvad veemolekulid. Tegelikult on lumehelbed läbipaistvad. Meile paistavad nad valgena, kuna suur osa lumele langevast valgusest peegeldub tagasi. Lumehelbed on enamasti kuuekandi-lised, kuna sellise kuju moodustamiseks kulub veel kõige vähem energiat. Lumehelbe ehitus oleneb tem-peratuurist pilvedes. -2 °C juures tekivad õhukestest plaadikestest, -5 °C juures nõelakestest ja sammastest, -15 °C puhul üliõhukestest plaatidest ning -30 °C puhul taas sambakujulistest lumekristallidest lumehelbed. Kõige kohevam lumi sajab -9 kuni -10 °C juures. Selles temperatuurivahemikus langenud lumes on jääkristallide vahel kõige rohkem õhku. Ühe aasta jooksul on kõige rohkem lund sadanud Mount

Bakeri nimelises kohas USA-s. Vahemikus 1998–1999 sadas seal maapinnale 29 m paksuse kihi jagu lund. Keskmise lumehelbe langemiskiirgus on kuni 1,7 m/s. Suurim lumehelves leiti 1887. a Montanast, USA-st.

Selle lumehelbe läbimõõt oli 38 cm ja paksus 20 cm. Umbes 12% Maa pindalast on kaetud püsiva

jää- ja lumikattega. Kõik lumehelbed on erinevad ja ainulaadsed. Kõige parema lumepalli saab teha 0 °C juures. Kõige pikem lumemees või õigemini lumenaine ehitati

2008. aastal USA-s. Lumenaise pikkuseks oli 37,2 m.

di-

st, ul

eslide

Mount999 d./s.. m.

atim.

Ilma uperpalL id

EestimaA l

KAS TEAD, ET …

… kõige soojem kuu on juuli,

kõige külmem veebruar

… kõrgeim mõõdetud temperatuur

35,6 °C 11. augustil 1992 Võrus

… madalaim mõõdetud temperatuur

-43,5 °C 17. jaanuaril 1940

… kõige tuulevaiksem kuu on juuli,

kõige tuulisem detsember ja jaanuar

… kõige tugevam tuulepuhang

48 m/s on mõõdetud 2. novembril

1969 Ruhnus

… kõige sajusem kuu on august, kuid

2002. aasta augustikuu oli mitmel pool

Lõuna-Eestis sadameteta

… kõige vähem sajab veebruarikuus

… suurim ööpäevane sademete hulk

148 mm 4. juulil 1972 Saaremaal

Metskülas… kõige sajusem aasta oli 1990,

sadas 1158 mm Raplamaal Nääril

… kõige kuivem aasta oli 1964,

Narvas sadas 355 mm

… kõige pilvisem on detsember,

kõige selgem on taevas maikuus

… kõige sügavam lumi, 104 cm,

oli Tallinnas 1924. aasta veebruaris

Uue aasta kalendris on kuudel teised nimetused. Otsi seoseid loodusest ja lahenda ristsõna.

K I S s

1.

2.

3. 5. 6. 7.

8.

4.

9. 10.

11. 12.

52


Metsamees soovitab: raamat Puhkepäev

90 tavalisemat võõrpuittaimeUrmas RohtAutor tutvustab oma raamatut nii: „Siinne valik tavalisemaid võõrpuid ja põõsaid ei hõlma kaugeltki seda liigi- ja sordi-rohkust, mida Eestimaal võime kohata. Siiski mingi valik tuli teha ja selline see sai. Taimeperekondi, nagu korgipuu või saar, mille esindajaid meil kasvabki vaid üks-kaks liiki, oli kerge valikusse võtta. Palju keerulisem oli teha valikuid suurte taimeperekondade puhul, nagu enelad või viirpuud – kõrvale jäi mit-meid samuti üsna tavalisi või viimastel aastatel rohkelt kasutama hakatud liike ja sorte. Raamatukese formaat seadis siinkohal piirid!” Raamatu ülesehitus on ehk mõnevõrra teistsugune tavalahendusest, tehes loode-tavasti ühe või teise taimerühma leid-mise lihtsamaks. Sellele aitab kaasa lehekülgede välisservas paiknev väike sümbolite rida, mis koondab taimed teatud tunnuse alusel rühmadesse. Tai-med on rühmades järjestatud eestikeelse

perekonnanime järgi. Muidugi leidub sellise jaotuse puhul erandeid. Keerulisem on lugu ühe või teise taimeliigi sortidega. Välja on püütud tuua iga liigi puhul olemasolevate sor-tide üldarv ja seejärel anda tavaliselt kolme kuni viie tähtsama sordi detail-sem kirjeldus. Kuna siinkohal astub jälle mängu valiku tegemine, saab seegi olla subjektiivne ega pruugi iga kord hõlmata just neid „kõige tähtsa-maid”. Mõnede sortide puhul on veel sümbolitena välja toodud, kas tegemist on isas- või emassordiga. Peale eesti- ja ladinakeelsete taime-nimede on nimed esitatud ka inglise, saksa, vene ja soome keeles – lootuses, et see on vajalik ja pälvib kasutajate heakskiidu. Samal kaalutlusel on ladina-keelsetele nimedele lisatud rõhumärgid, et kergendada nende hääldamist. Autor loodab, et raamatuke aitab kaasa taime sõprade ridade täienemi-sele, hõlbustab aianduse ja metsanduse erialade õppurite elu ning on taskusse pistetuna abiks parki või haljasalale puid-põõsaid uurima sattuvale huvilisele!

Euroopa ja Aasia metsadKalle Karoles ja Hendrik RelveAutorite sõnul on metsandus, nagu muudki valdkonnad tänapäeva maailmas, globaliseerumas. Ka Eesti metsades ja metsanduses toimuv on rohkem kui varasematel aegadel mõjutatud sellest, mis toimub Euroopas, aga ka mujal maailmas. Siinses raamatus on vaatluse all Euraasia mandri metsad ja metsan-dus. Edaspidi soovivad Kalle Karoles ja Hendrik Relve jätkata teiste maakera piirkondadega. Raamatu esimene pool kõneleb Euroopast, maailmajaost, kuhu kuulub ka Eesti. Päris huvitav on jälgida, millises valguses paistab kodumaine metsandus, paigutatuna Euroopa taus-tale. Lühidalt kokku võttes kuulume koos Soome, Rootsi ja teiste lähinaab-ritega Euroopa põhjala metsarikkasse

piirkonda, kus metsandusel on ühiskonna jaoks suhteliselt suur tähtsus. Raamatu teine pool on pühendatud Aasia metsa-dele. Osa sealseid regioone, nagu Kesk- ja Lääne-Aasia on oma loodus-like tingimuste tõttu olnud alati suhte-liselt metsavaesed. Seevastu näiteks Kagu-Aasias laiuvad praeguseni ulatuslikel aladel mitmekesised lähis-troopilised ja troopilised metsad. Nii Euroopa kui ka Aasia poole käsitlus on ühesuguse ülesehitusega. Alustatakse olulisemate ökoloogiliste piirkondade ülevaatega, kirjeldatakse looduslikke olusid, metsi ja nimeta-takse peamisi metsapuude liike. See-järel võetakse vaatluse alla kummagi maailmajao riikide metsandus. Tihti tehakse seda üldistatuna, tuues välja ajaloolisi ja regionaalseid erijooni. Euroopa ja Aasia poole käsitlus lõppeb isiklike muljete jagamisega retkedelt sealsetesse metsadesse.

90 TAVALISEMAT VÕÕRPUITTAIME

Ilmumisaasta: 2012Kirjastus: AtlexLehekülgi: 184ISBN: 9789949492169

EUROOPA JA AASIA METSAD

Ilmumisaasta: 2012Kirjastus: MTÜ LoodusajakiriLehekülgi: 92ISBN: 9789949926268

53


Foto

: KA

UPO

KIK

KAS

Puhkepäev Ristsõna M

etsa

mee

s nr

113

rist

sõna

lahe

ndus

: HIN

GE P

UU

SIS

SE M

INEK

54


54

Uued töötajad

Alates 21. novembrist töötab RMK looduskaitse-osakonnas projektijuhina Katrin Kivioja.Tema tööülesandeks on Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Looduse mitmekesisus” looduskaitseprojektide elluviimise koordineerimine. Katrinil on magistrikraad geoloogias. Ta on varem töötanud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis looduskasutuse spetsialisti ja kaitseplaneerimise spetsialistina. Katrini hobideks on orienteerumine, jooksmine, matkamine, reisimine, lugemine ja paleontoloogia.

Uued töötajad

Uus töötaja loodus-kaitseosakonnas

PROGRAMM12:00 RMK laste suusasõidud12:25 RMK Kõrvemaa Suusamaratoni avamine12:30 38 km I stardigrupi start12:35 38 km II stardigrupi start12:40 38 km III stardigrupi start12:45 19 km start15:00 Autasustamine17:00 Finiši sulgemine

Sportland Kõrvemaa Matka- ja SuusakeskusesLaupäeval, 26. jaanuaril

Registreerimine ja info:

www.jooks.ee

38 ja 19 km vabatehnikas, lastesõidud

© D

F 01

.201

3

55

RMK · Riigimetsa Majandamise KeskusViljandi mnt 18b, 11216 Tallinn, Estoniatel +372 676 7500, faks +372 676 [email protected] · www.rmk.ee

Järgmisest Metsamehest saate lugeda, millised kahjustused meie metsi kimbutavad. Samuti toome teieni põneva persooni, jätkame RMK üksuste ja partnerite tutvustamist.

Järgmine Metsamees

Documents

Metsamees nr 114files.voog.com/0000/0004/9218/files/Metsamees_nr114...vaade saadud ning töökorral-dus paika loksunud, mistõttu on plaanis piirkondi liita nii, et alles jääb 8,”