MIS MOTIVEERIB HEAD ÕPETAJAT?

MIS MOTIVEERIB HEAD ÕPETAJAT?

Haridusepäeval Rakveres, 25.augustil 2011Taimi Elenurm

EEKK juhtimise õppetooli lektor, tööpsühholoog

Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011 2

Küsimused

Mis motiveerib õpetajat?

Kuidas õpetaja motivatsioon mõjutab õpilase õppimist?

Mida saab kool kui organisatsioon teha õpetaja motiveerimiseks?


Juhtmõtted

• Motivatsiooni ei saa tekitada, küll aga saab luua kooli töökorraldusega tingimused selle tekkimiseks.

• Motiveerimine algab ise-endast (ehk enese-motiveerimisest)

• Enesemotiveerimiseks on vaja positiivset minevikukogemust, tasakaalustatud enese-usku tänastes tegemistes ning mõõdukalt optimistlikke ja selgeks räägitud tulevikuplaane


1. MIS MOTIVEERIB ÕPETAJAT?


Uskumused õpetaja motivatsiooniteguritest

TÖÖ sisu: enesearendamine

töös

KOOL: toetus ja tunnustamine

ÕPILASED, nende arenemine

ELU/missioon õpetaja töö kasu kogukonnale


Motivatsiooni ei saa tekitada – kuid saab luua tingimused selle tekkimiseks

• isiklikul tasandil (näiteks enesesisenduste kaudu, vt variandid eelmiselt slaidilt)

• organisatsiooni tasandil (kus on loodud tingimused heaks tööks)

• ühiskonna tasandil (väärtustades ja hinnates õpetaja ametit

Vaid ühe tasandi mõjuritest ei piisa, vaja on kõigi kolme tasandi sihiüärast koostoimet.


Kuidas motiveerib õpetajat Eesti ühiskond ?

Miinused• Tasu-keskne ühiskond

(J.A.Ferreira, 2011)

• Osa-ajaga töö + määratlemata kaugtöö kasv (info kogumine, töötlemine ja edastamine kui uue aja teistmoodi töö)

• ……………….

Plussid• Õpetaja ameti (seni veel?)

kõrge staatus• Pikk puhkus• Iseseisvus töös• Vabadus valida - õpikud,

õppemeetodeid, tööaega …• …………………………..


Kuivõrd motiveerivad õpetajat

• Toetavad töökaaslased• Toetav juhtkond• Hea töökorraldus ja -

vahendid

•Selged rolli-ootused (õpetaja? kasvataja? arendaja?)•Olla kasulik ja vajalik ühis- konnale õpilase arengu toetajana

• Õpilaste head tulemused, nende saavutused

• Õpilaste kasvav õpihuvi ja eneseusk

• Iseseisvus töös• Arenguvõimalused oma töö kaudu• Tunnetushuvi rahuldamine Töö

sisuÕpi-lased

KoolÜhiskond


2. MIDA SAAVAD KOOLID JA OMAVALITSUSED TEHA, ET ÕPETAJA TÖÖMOTIVATSIOON SÄILIKS?

Kas kool toetab õpetaja õpilase töömotivatsiooni?


Millist motiveerimist ja kui palju eelistad?

Tee see töö ära ning sa saad väärilise tunnustuse,

näiteks preemia

Ma tahan selle töö ära teha, see on nii …

Kui sa seda (tööd) ei tee, siis tea, et sa pole

varsti enam meie hulgas

Ma ei taha ja ei saagi seda tööd teha, sellepärast

et ….

POSITIIVNE

NEGATIIVNE

VÄLINE

S I S EMI NE

Millist motiveerimist ja kui palju kasutad?


Mida saab teha kool kui tööandja?• Ümber korraldada halvasti toimivad

tööprotsessid (täiendõpe, rotatsioon, õiglane tööaja arvestus, ...)

• Suurendada õpetaja iseseisvust, kontrolli oma töö ja vastutusala üle

• Kaasata õpetajad muudatuste kavandamisse (vestlusringid, küsitlused, foorumid)

• Leida tasakaal pingutuse ja tasu vahel


• Parandada kommunikatsiooni ja tagasisidet

• Sõnastada selged ootused• Toetada ja julgustada tegema oma

tööd teisiti kui seni• Pakkuda koolitusi ja arenguvõimalusi


Millised kokkulepped on kõige olulisemad (Palmer, Cooper, 2010)

• Selgus tööalaste nõudmiste ja kohustuste osas ning realistlikud ja adekvaatsed eesmärgid

• Hea töökeskkond ja töövahendid, õiglasena tajutav tasu• Tasakaalus tööaeg• Iseseisvus töös• Töökohustuste vastavus kogemuste ja haridusega• Teadmine ees ootavatest muudatustest ja osalemine

nende kavandamisel• Juhi ja töökaaslaste toetus : võimalus nii välja elada kui

ka abi saada


Sammud motivatsiooniks soodsate tingimuste loomiseks koolis / organisatsiooni tasandil

1. Alustamine: suhtlemine ja märkamine, mis innustab ja motiveerib õpetajat ning mis seda pärsib

2. Tõendite kogumine motivatsioonitegurite kohta õpetaja töös ja koolikeskkonnas: küsitlused, vestlusringid, motivatsioonitegurite hindamine

3. Eesmärkide püstitamine muutusteks4. Muutuste ühine kavandamine5. Muutuste läbiviimine, ellurakendamine6. Tulemuste hindamine7. Motivatsiooni parandamiseks mõeldud tegevuste

seostamine kooli arengukavaga


Mittetoetav kool- igaüks omaette …?


Toetav kool – üks kõigi, kõik ühe eest!


3. KUIDAS ÕPETAJA MOTIVATSIOON MÕJUTAB ÕPILAST?

• Laste eneseusu toetamine• Emotsioonide arengutreening

Näited 12. Euroopa Psühholoogiakongressilt


Toetus ja kiindumus lapsepõlves kujundab empaatilise ja endasse uskuva inimese

• Mida turvalisem ja toetavam on ema/ kasvataja, seda rohkem empaatiat ta lapsele õpetab

Võtmeküsimus 1: kuidas olla püsivalt / jätkuvalt turvaline ja toetav?• Turvaline ja toetav kasvataja kingib empaatiavõime, kindlustunde ,

usu endasse ja hea enesehinnangu ning• … suutlikkuse kontrollida ja juhtida oma agressiivsust

täiskasvanueas (viha suudavad valitseda need, kes tunnevad end kindlalt ning on kogenud/ kogevad vähem ärritust ja ängistust, …….)

Võtmeküsimus 2: kuidas õpetada juhtima (loomulikku ja elus vajalikku) agressiivsust – loobumata toetusest ja turvalisuse taga misest?


Arutelud elukogemustest kujundavad väärtusi ja loovad kindlustunde

• Arutelud vajaduste, arusaamade ja väärtuste üle kujundavad vaimsust (spitituality).

• Vaimsus (väärtused ja tõekspidamised ning eelistused, kuidas oma elukogemust tõlgendada) kujunevad kultuuri ja ajaloo kontekstis.

• Suhtlemine loob tähendused lapse ja täiskasvanu elukogemusele ning mõjutab kindlustunnet, turvalisust.


Uued kohanemisväljakutsed• Suhtlemisoskus – plahvatuslikult kasvanud infovahetuse

tingimustes! - on peamine, mida peame uuesti ja uuel moel õppima ning õpetama!

• Suhtlemise sisu, mõiste ja tähendus on oluliselt muutunud: peame oska edastada infot väga paljudele arusaadavalt ning selles kasutamiseks tuleb teha tööd.

• Peame õppima erinevatest allikatest infot koguma, seda koondama teisiti kui seni ja tõlgendama ning enesega kohandama nii, et terveks jääda.

• Peame õppima infot erinevatele osapooltele edastama. nii, et see oleks enesele kohane ja hulkadele arusaadav

• Peame harjuma, et info kogumine, töötlemine, tõlgendamine ja arusaadavaks tegemine on töö., mida tehakse teisiti kui varem.


• Oluline on VÄLTIDA ÜKSINDUST ja kindlustada laps toetuse ja eneseusku

sisendavate tähenduse loomisega elukogemustele.


Emotsioonide coachingKatherine Wilson, 2011

1. Märka lapse emotsiooni2. Käsitle emotsiooni kui võimalust läheduseks,

suhtlemiseks, õpetamiseks3. Näita üles mõistmist – aktsepteeri emotsioon.

Tingimusteta.4. Anna emotsioonile nimetus: oled haiget saanud,

tunned valu, kahetsust ...5. Aita lahendada probleem – anna selleks mõned mallid Ja mine eluga edasi, (takerdumata selgitamistesse ja

analüüsimisse)


Kuidas jõuda sisemise motivatsioonini?


4. MILLISED VÕIVAD OLLA VÄÄRALT MOTIVEERIMISE TAGAJÄRJED?

Läbipõlemise näide Euroopa 12. Psühholoogiakongressilt


Ülipüüdlikkus

Pühendu-mine

LÄBIPÕLEMINE

Lapsed võtavad üle täiskasvanute elustiili


Õpetajate motivatsioon teha (head) tööd versus oht läbi põleda

• Mida vanem ja staažikam, seda vähem läbipõlemist - elukogemus lisab oskusi ja suutlikkust ennast hoida (Korea ja

USA õpetajate uuringud , 2010-2011)

- adaptiivne, valikuline (organisatsioonile kohanduv perfektsionism ehk püüd teha tööd vastavalt organisatsiooni standarditele (Puga, 2011)

• Mida rohkem õpilasi, seda suurem läbipõlemise ohtLäbipõlemise oht väheneb, kui oled 10 aastat õpetajana

vastu pidanud Läbipõlemise vältimiseks on vaja õppida toimetulekut

neurotismi / sh muretsemise ja haavatavusega


Läbipõlemist soodustavad kooli psühhokliima ja pere tööharjumused

Kool• Negatiivne atmosfäär/

psühhokliima (negative atmosphere in school, usually in the form of a stressful and restless working environment, Vasalampi,,Salmela-Aro & Nurmi, 2011)

• Õpetaja, kes suudab vältida õpilaste ja enda läbipõlemist: positiivne hoiak ja võime toetada/ aidata õpilast

Pere• Vanemate läbipõlemine tööl

on seotud laste läbipõlemisega koolis (Salmela-Aro, Tynkkynen & Vuori, 2011)

- tütred matkivad ema tööharjumusi- pojad võtavad üle isa tööstiil


Läbipõlemise levik õpilaste hulgas

• Läbipõlemisest on ohustatud iga kolmas gümnaasiumiõpilane.

• Läbipõlemise all kannatab iga viies kõrge saavutusvajadusega ja heade õpitulemustega gümnaasiumiõpilane.

• Läbipõlemine ohustab enam tüdrukuid, kes on orienteeritud saavutustele, kuid kel on kõikuv enesehinnang (Salmela-Aro, Kiuru, Leskinen & Nurmi, 2009)


Läbipõlemise puhvrid, mida mõjutab (ka) õpetaja

USK ENDASSE

•kindlustunne, turvatunne•hea enesehinnang (high self-esteem)

SEOTUS

• (olulise) ülesande, •(tähtsate) teiste / sõprade/rühma •kooli kui organisatsiooniga

PÜHENDU-MINE •NB! - mõõdukas pühendumine

(engagement)


Tööga rahulolu ja toimetulekut ennustavad optimism, positiivsed ootused tuleviku suhtes ja

hea enesehinnang• Töös läbipõlemist ennustab negatiivse

tõrjumisele orienteeritud mõtlemine ja käitumine: ohtude vältimisele keskendumine, muretsemine, hirmud tuleviku suhtes

• Läbipõlemist aitab vähendada seotus õpingutega (õpitav kujuneb õppija identiteedi osaks), keskendumine ülesandele ja selles positiivse leidmine tegevuses või tulemuses


Ph. Zimbardo: minevik annab juured, olevik energia ja tulevik tiivad

• positiivne minevik toidab juurte kaudu, • tasakaalukalt hedonistlik olevik kindlustab

energiaga ning • ratsionaalsed, ülesandele keskendunud

tulevikuplaanid kujundavad õnnetunde


Õpetaja ülesanded õpilase– ja enesekasvatuses

Tööelus toimetuleku ja edu-elamuste eeldused• Domineerivate negatiivsete hoiakute

asendamine positiivse leidmisega minevikust ja praegusest (Ph. Zimbardo, R. Sword, 2011)

• Mõõdukalt optimistlik hoiak tuleviku suhtes (Curral, 2011: ettevõtlikkus on seotud paindliku, situatiivse optimismiga)

• Eseseusk ja hea enesehinnangu kinnistamine (Salmela-Aro, K., Kiuru, N., Leskinen,E. & Nurmi, J.-E, 2009)


Häid motiveerijaid ja parimat motivatsiooni uueks õppeaastaks!Tänan kaasa mõtlemast!

Documents

MIS MOTIVEERIB HEAD ÕPETAJAT?