MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS ......3. Valla finantsolukord Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2012. aasta eelarve täitmine, 2013. aasta eelarve,

Kinnitatud

Mooste Vallavolikogu 17.12.2013. a

määrusega nr 3

Mooste Vallavalitsus

MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2014-2017

MOOSTE 2013

2

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 3

1. MAJANDUSKESKKOND JA EELARVEPOLIITIKA ........................................................................................... 4

1.1 Ülevaade majandusolukorrast .................................................................................................................. 4 1.2 Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 lühikokkuvõte ..................................................................................... 5 1.3 Suunavad õigusaktid ................................................................................................................................. 6

2. MOOSTE VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD................................................................................. 8

3. VALLA FINANTSOLUKORD ......................................................................................................................... 9

4. TULUDE PROGNOOS 2014-2017 .............................................................................................................. 16

4.1 Tulumaks ............................................................................................................................................ 17 4.2 Tasandusfond ..................................................................................................................................... 17 4.3 Toetusfond .......................................................................................................................................... 18 4.4 Maamaks ............................................................................................................................................ 18 4.5 Muud tegevustulud ............................................................................................................................. 18 4.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................... 18

5. KULUDE PROGNOOS 2014-2017 ............................................................................................................. 19

5.1 Põhitegevuse kulud ............................................................................................................................ 19 5.2 Investeerimistegevus .......................................................................................................................... 19 5. 3 Laenukohustused ................................................................................................................................ 20

6. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................... 21

3

Sissejuhatus Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsusüksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta, mille koostamise kohustus tuleneb 1. jaanuarist 2012.a. jõustunud kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS). Mooste valla eelarvestrateegias püstitatakse eelarvepoliitika eesmärgid perioodiks 2014-2017:

• Tagada positiivne tegevustulem ulatuses, mis võimaldaks paindlikku finantsplaneeri-mist ning vajalike investeeringute elluviimist.

• Kindlustada olemasolevate laenude teenindamine. • Investeeringute kavandamisel ja elluviimisel kaasata maksimaalselt Euroopa Liidu

struktuuritoetuste vahendeid. • Järgida konservatiivset joont, et tagada valla arenguks vajalike tegevuskulude,

varaliste kohustuste ja investeeringute vahenditega kaetus. • Teenuste pakkumisel arendada koostööd ümberkaudsete omavalitustega.

Eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on majandusprognoosid, valla arengukava, val-dkondlikud arengukavad. Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse järgmistest etappidest:

• Põhitegevuse tulude prognoosimine; • Laenu võtmise vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine; • Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse planeerimine; • Valdkondlike kulude proportsioonide arvestamine.

Mooste valla eelarvestrateegia koostati esmakordselt 2010. aastal perioodiks 2011- 2014, uuendati 2012. aastal perioodiks 2013-2016 ning käesolev strateegia kajastab valla eelarve-poliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2014 – 2017.

4

1. Majanduskeskkond ja eelarvepoliitika

1.1 Ülevaade majandusolukorrast Valla eelarvestrateegia on lahutamatult seotud riigi majanduse makrokeskkonnaga ja eelar-vepoliitikaga. Eesti majandus tervikuna on viimasel kümnendil teinud läbi kiireid ja muutlik-ke arenguid. Aastatel 2000- 2007 toimus keskmiselt üle 8%-line sisemajanduse kasv aastas. Kiire majanduskasvu tulemusena toimus keskmisest kiirem hüpe elatustasemes. Keskmisest kiiremat majanduskasvu võimaldasid peamiselt kuni 2005. aastani suhteliselt madalal tase-mel püsinud inflatsioon ja pankade kergekäeline laenude andmine (vaatamata Eesti Panga korduvatele hoiatustele kiire laenukoormuse kasvuga seotud riskide eest juba 2003. aastal). Tõelise hoo sai laenu- ja kinnisvarabuum alates 2005. aastast, mille tulemusel kasvas tööhõi-ve, vähenes töötus ning keskmise palga kasv oli vastavuses tööviljakuse kasvuga. Kõik eel-nev mõjutas tugevalt tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning süvendas välisinvestorite usal-dust Eesti majanduse vastu. Kasvas erasektori laenujäägi suhe SKP-sse: 2002. aastal oli vas-tav näitaja 42% ning 2008. aasta lõpul 110%, mis oli teiste Euroopa Liidu uute liikmesriiki-dega võrreldes väga kõrge. Kiire kasvuperioodi järel toimusid olulised muutused halvenemise suunas. Märgid majandus-langusest hakkasid ilmnema 2007. aasta keskel, mil langusse pöördus kinnisvaraturg, täien-dava hoobi sai majandus globaalsest finantskriisist, milline kulmineerus 2008. aasta sügisel. Kriisile järgnes tõusuaeg, nii ulatus 2010. aastal Eesti majanduse kasv 3,1%-ni. Rahandusmi-nisteeriumi 2013.a suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2013. aastal 1,5% ja 2014. aastal 3,6%. Aastaks 2015 oodatakse 3,5%-st kasvu. Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, mille peapõhjuseks on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad. 2014. ja 2015. aastate majanduskasvu prognoosid ei ole võrreldes eelneva prognoosiga muutunud. Majanduskasvu toetab neil aastail nii välis- kui si-senõudluse suurenemine. Eksport kasvab impordist kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks. 2016–2017 kiireneb majanduskasv vastavalt 3,6%ni ja 3,8%ni. Kasvu vedajaks jääb eksport, kuid sisenõudluse tugi peaks taas suurenema. Riigi majandusolukorrast, eelarvepoliitikast ning lähiaastate riigieelarve tasakaalu mõjutava-test muudatustest annab parima ülevaate riigi eelarvestrateegia. Kehtiv strateegia on kättesaa-dav: http://www.fin.ee/res. Olulisemad üleriigilised näitajad on toodud tabelis 1 ja joonisel 1. Tabel 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).

Makromajanduslikud näitajad* 2013 2014 2015 2016

2017 SKP jooksevhindades (mln EUR) 17 701,1 18 795,7 19 995,1 21 244,8 23 300

SKP reaalkasv 1,5% 3,6% 3,5% 3,6% 3,8%

SKP nominaalkasv 5,8% 6,8% 6,5% 6,7% 6,9%

Tarbijahinnaindeks 3,2% 2,7% 2,8% 2,9% 2,8%

Hõive (tuh inimest) 632,5 635,0 635,0 635,0 635,0

Tööhõive kasv 1,3% 0,4% 0,0% 0,0% 0,0%

Keskmine kuupalk (EUR) 940 998 1061 1130 1204

Palga nominaalkasv 6,0% 6,2% 6.3% 6,5% 6,5%

Palga reaalkasv 2,7% 3,4% 3,4% 3,5% 3,6%

* Rahandusministeeriumi 2013. a. suvine majandusprognoos

5

. Joonis 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).

1.2 Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 lühikokkuvõte

• Eesti majandus on saavutanud stabiilse kasvutaseme • Võrreldes teiste ELi riikidega paistab Eesti silma oma majanduse avatusega • Eesti eksport on näidanud kiiret kasvu, millele on kaasa aidanud kuulumine Skandi-

naavia riikidega samasse tarneahelasse. • Valitsuse prioriteetideks on majanduskasvu soodustamine, konkurentsivõime edenda-

mine ning tööhõive suurendamine • Majanduskasvu toetamiseks tuleb viia eelarve püsivasse ülejääki ja alustada reservide

mahu kasvatamist • Eesti tasakaalus eelarvepoliitika eristub selgelt teistest Euroopa riikidest • Selle tulemusel on ka valitsussektori võlakoormus ELi madalaim • Senine kogemus näitab, et eelarve tasakaal on oluline tarbijate kindlustunde tagamisel • Tasakaalus eelarve aitab vältida intressikulude kuhjumist • Tasakaalus eelarve tähendab võimetekohast kulutamist • Tasakaalus eelarve tekitab usaldust välispartnerite ja investorite silmis ning loob seega

eeldused kiiremaks majanduskasvuks • Tasakaalus eelarve annab sõnumi ka riigi kodanikele mõistlikuks majandamiseks • Väliskeskkonna ettearvamatuse tõttu tasub eelarve planeerimisel hoida konservatiivset

joont Vabariigi Valitsuse prioriteetideks on:

• Valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine. • Positiivne iive (Eesti rahvast peab saama kasvav rahvas). • Tootlikkuse kasv 73%-ni Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2015. 2014. aasta sihiks

on 72%, 2017. aasta eesmärgiks on seatud 75,4% ning aastaks 2020 80%. o 2011. aastal langes tööjõu tootlikkus 68 protsendile (2010. aastal 69,4%)

6

o Selle üks põhjus oli hõive suurenemine ning kiiresse majanduskasvu panustami- ne, millele ettevõtete kasumid järgi ei jõudnud o Samas on Eesti tootlikkuse kasv olnud ELi keskmisest kiirem • Aastaks 2020 kriisieelse tööhõive taseme saavutamine ehk saavutada tööhõive määr

vanusegrupis 20.-64. aastat 76 protsenti. • Eelmisel aastal tööjõuturg elavnes oluliselt ja tööhõive määr (vanusegrupis 20-64 aas-

tat) jõudis juba 71,7 protsendi tasemele. • Põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähenda-

mine o 18-24 aastaste vanusegrupis vähendada osakaal 2017.aastaks alla 10% o 2012. aasta andmetel vähenes antud näitaja 10,5%ni

• Tervena elatud eluea kasv (sihttasemed 2015. a meestel 57,1 ja naistel 62 eluaastat). o Murettekitavamaks probleemiks on inimeste ebaterved eluviisid ehk alkoholi liig- tarvitamine, suitsetamine, madal kehaline aktiivsus ning vähene tähelepanu ter vislikule toitumisele.

• Kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Sama eesmärk on seatud ka aastateks 2014 ja 2017 ning 2020.

1.3 Suunavad õigusaktid Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) sätestab eelarvestratee-gia sisu: § 20. Eelarvestrateegia koostamine (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelar-vestrateegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavanda-tud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva seaduse § 7 lõike 1 või § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 8 lõike 1 või § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisal-likatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; 3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 iga aasta lõpu seisuga; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia peri-oodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 iga aasta lõpu seisuga; 6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline infor-

7

matsioon. (4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa. (5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. Eelarvestrateegias esitatakse: 1) Kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestra-

teegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud

ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringuprojektid koos hinnangulise kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimise allikatega;

3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ja mittetulundusühingute majandusolukorrast, sealhulgas nende arvnäitajad, mis on vajalikud ülejäägi või puudujäägi määra ja netovõlakoormuse määra arvestamiseks;

4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi viie viimase aasta tegelik, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav ülejääk või puudujääk, eelnenud aasta tegelik, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav ülejäägi või puudujäägi määr;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi tegelik netovõlakoormus eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestra-teegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. Vastavalt „Riigieelarve seadusele“ on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve seotud riigi-eelarvega: seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. „Riigieelarve seaduse“ § 9 kohaselt tehakse riigi-eelarvest eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: eelarvete tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. Mooste valla arengukava 2013-2020 näeb valda tulevikus puhta loodusega, kõrgekvaliteedi-list elukeskkonda pakkuva maaomavalitsusena, kus kõigil ühiskonnagruppidel on hea elada ja töötada ning on head võimalused puhkeaja sisustamiseks. Arengukava on koostatud valdkondade kaupa ning välja on toodud valdkondlikud eesmärgid ja investeeringuvajadused.

8

2. Mooste valla sotsiaalmajanduslik olukord Mooste vald asub Põlvamaal Kagu-Eesti ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piir-konnas. Mooste valla pindala on 185,12 km². Vald piirneb Põlva maakonna Ahja, Põlva ja Räpina ning Tartu maakonna Võnnu ja Meeksi vallaga. Valla haldusterritoorium jaguneb Mooste aleviku ja 14 küla vahel: Jaanimõisa, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Kastmekoja, Kauksi, Laho, Rasina, Savimäe, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Terepi, Viisli. 1. jaanuari 2013. a. seisuga elas vallas 1538 elanikku, suuremad keskused on Mooste alevik (494 inimest), Kauksi (301 inimest), Rasina (132 inimest) ja Jaanimõisa (100 inimest) külad. Valdav osa elanikest on eestlased. Vallavalitsus asub Mooste aleviku serval (Säässaare küla piiril) vanas vallamajas, mis 1873. aastal ehitati kohtumajaks. Mooste valda mõjutavad oma asukohaga enim Põlva ja Tartu linnad. Peamised koostöövaldkonnad, mis mõjutavad Mooste valla ja ümbritsevate omavalitsuste sotsiaalmajanduslikku olukorda: � Haridus – Põlva vallaga. Muusika-, kunsti- ja spordikooli osas koostöö Põlva vallaga. � Kultuur – Põlva vallaga. � Sotsiaal- ja kaubandussfäär – Põlva valla ja Tartu linnaga.

Vaadeldes tervikuna Mooste valla teenindussektorit, siis suures osas teenindavad siinseid elanikke ümbritsevate omavalitsuste teenindusasutused. Kohapeal on Mooste kultuurimaja, kolm vallaraamatukogu, kolm külakeskust, Mooste alevikus töötab apteek ja kaks toiduainete kauplust, milles on ka minimaalne tööstuskaupade valik ning kohvik. Mooste vald saab pakkuda teiste omavalitsuste elanikele puhkamisvõimalusi: Laho järve piirkond, metsad, Mooste mõis, järv ja park jmt. Jätkusuutliku arengu tagamiseks vajab teenindusvõrk täiendamist, kuigi ka tulevikus säilib Tartu ja Põlva linna suur tähtsus tootmis-, teenindus- ja hariduskeskusena. Suurim väljakutse on tööhõive tagamine võimalikult paljudele tööealistele elanikele.

9

3. Valla finantsolukord Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2012. aasta eelarve täitmine, 2013. aasta eelarve, Rahandusministeeriumi ja Mooste vallavalitsuse poolt koostatud prog-noosid aastateks 2014-2017. Eelmisel, 2012. aastal läbiviidud eelarvestruktuuri muudatus annab võimaluse eristada põhitegevust ja investeerimist. Uus struktuur näitab paremini omavalitsusüksuse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahekorda, investeerimis- ja finantseerimistegevust ning likviidsete varade muutumist. Nii ilmneb selgemini eelarveline dünaamika ja omafinantseerimise võimekus ehk omavalitsuse investeeringute tegemise ja laenude maksmise võime. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinantseerimisvõime aluseks omavalitsusüksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana. Eelarvetuludes kajastatakse kogu tulubaas, eelarveaasta jooksul täiendatakse eelarvetulusid sihtotstarbeliselt laekunud summadega. Lisaeelarvetega laekunud tulud suunatakse eelarvekulude täienduseks. Mooste valla eelnenud finantsolukorrast annavad ülevaate tabelid 2, 3, 4 ja joonised 2, 3, 4, 5, 6, 7. Tabelites ja joonistes kajastuvad Mooste valla poolt Rahandusministeeriumile esitatud andmed eelarvete täitmise kohta kuuaruannete põhjal.

Joonis 2. Mooste valla tulude jaotus eurodes Eelarvetulude maht kasvas, vähenemine toimus 2008. a. ja eriti järsult 2009. a. (joonis 2). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurim tõus toimus 2007. aastal ja langus 2009. aastal. Langus jätkus veel ka 2010. aastal, kui füüsilise isiku tulumaksu laekumist oli planeeritud 6,72% vähem 2009. aasta tegelikust laekumisest, laekus aga 9,04% vähem. Tulumaksu laekumise tõus taastus 2011.aastal. Muutused olid tingitud üldisest majanduslangusest ja nii pole järgnevateks aastateks võimalik hästi prognoosida tulude kasvu eelnenud perioodi kesk-mist arvestades. Vaja on täpselt analüüsida Mooste valla ettevõtete ja üldist tööturu olukorda, et näha ette ka ootamatusi.

10

Vallaeelarve tulude koosnemise proportsioonidest tululiikide lõikes annavad ülevaate joonis 3 ja tabel 2. Füüsilise isiku tulumaksu osakaal eelarvetuludes oli suhteliselt suur aastatel 2007- 2009, moodustades 2008. aastal koguni 30,36% kõikidest tuludest. 2010. aasta eelarves oli füüsilise isiku tulumaksu osa tuludest vaid 14,24%, 2011. aastal juba 23,92 % ja 2012. aastal koguni 31,8%. Tulumaksu laekumise muutuse trend ei ole siiski üheselt määratav, kuna 2009. aastal vähendas riik tulumaksu laekumise osa omavalitsustele 11,9%-ilt brutopalgalt 11,4%-le.

Joonis 3. Mooste valla tulude osakaalud eelarves (vertikaalanalüüs). Maamaksu osakaal tuludest jääb alla 4%-i ja mõjutab eelarvet ja tulusid suhteliselt vähe. 2013. aastast hakkas kehtima kodualuse maa maamaksuvabastus elamumaa sihtotstarbega maadele, mis prognoositavalt vähendab veel maamaksu laekumist. Kaupade ja teenuste müügi osatähtsus püsib stabiilsena, olles maksimaalsena kuni 6,25%. Kohalikke makse Mooste vallas kehtestatud ei ole. Riiklikud toetused, nii siht- kui mittesihtotstarbelised, on olulisimad eelarvet mõjutavad tulu-liigid, moodustades keskmiselt ligi 2/3 eelarvetuludest. Suuremaid kõikumisi toetuste osas on põhjustanud sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, mis on olnud seotud suuremate investeeringutega ja valla jaoks oluliste objektide korrastamisega. Muude tulude osakaal on olnud väike, jäädes keskmisena ca 1,5%-ile tuludest.

Kinnitatud


määrusega nr 3

Tabel 2. Mooste valla tulud (horisontaal- ja vertikaalanalüüs).

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Omavalitsus Mooste Mooste Mooste Mooste Mooste Mooste

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kinnitatud

Tulud 1 698 879 -5,83% 1 599 859 75,93% 2 814 694 -35,29% 1 821 441 -24,49% 1 375 363 11,56% 1 534 288 4,38%

Maksud 580 634 -13,18% 504 122 -8,01% 463 767 7,84% 500 104 0,26% 501 396 15,31% 578 155 0,44%

Osakaal tuludest 34,18% 31,51% 16,48% 27,46% 36,46% 37,68% 30,63%

Füüsilise isiku tulumaks 515 700 -14,56% 440 616 -9,04% 400 784 8,71% 435 708 0,39% 437 396 19,84% 524 155 1,07%


Maamaks 64 934 -2,20% 63 506 -0,82% 62 983 2,24% 64 396 -0,61% 64 000 -15,63% 54 000 -3,40%


Müügimaks 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0,00%


Kaupade ja teenuste müük 95 988 4,17% 99 990 -17,30% 82 695 1,83% 84 205 -23,31% 64 580 35,83% 87 719 0,24%


Toetused 1 008 573 -2,18% 986 540 128,44% 2 253 689 -45,57% 1 226 706 -32,12% 832 701 3,86% 864 814 10,49%


Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 112 119 -73,73% 29 452 227,44% 96 437 -46,11% 51 972 0,00% 51 972 523,16% 323 868 126,15%


Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 177 727 46,47% 260 320 450,87% 1 434 022 -70,31% 425 692 -73,02% 114 867 276,02% 431 925 126,01%


Mittesihtotstarbelised toetused 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 -84,81% 109 021 -16,93%


Vabariigi Valitsus, s.h. 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 5,29% 755 793 1,09%

Tasandusfond § 11 lg1 317 002 -6,45% 296 550 2,48% 303 900 7,04% 325 306 -3,75% 313 117 3,43% 323 868 0,55%

Tasandusfond § 11 lg2 401 725 -0,38% 400 218 4,78% 419 330 1,05% 423 736 -4,49% 404 717 6,72% 431 925 1,54%

Muud tulud 13 685 -32,72% 9 207 57,97% 14 544 -28,31% 10 426 -65,47% 3 600 0,00% 3 600 -13,71%


KeskmineMuut MuutMuut MuutMuut

Kinnitatud


määrusega nr 3

Eelarve suurima kululiigi majandusliku sisu järgi moodustavad tegevuskulud keskmiselt 74%-iga perioodil 2008- 2013.a. (joonised 4, 5, tabel 3). Tegevuskulud koosnevad personali- ja majandamiskuludest. Personalikulud kasvasid 2008. aastani, 2009. aastast toimus nende osas oluline kärbe. Vallaametnike töötasustamises kaotati 13.palk, oluliselt rohkem pole enam võimalik töötasusid kärpida. 2010. aasta aprillist oli täitmata maanõuniku ametikoht valla-valitsuses, alates 2012. aastast täidab neid töökohustusi lisaülesandena teine ametnik. 2009. aastal kärbiti majandamiskulusid kolmandiku võrra, 2010. aastal toimus majandamis-kulude tõus ligi viiendiku mahus.

Joonis 4. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi eurodes.

Joonis 5. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi protsentides.

13

Vaadates kulude jaotust tegevusalade järgi (joonised 6,7, tabel 4), on näha, et suurimad on haridus- ja majanduskulu, üldised valitsussektori teenused ning vaba aja, kultuuri ja religiooni kulud. Väiksema osakaaluga on olnud sotsiaalse kaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, tervishoiu ja keskkonnakaitse kulutused. Avaliku korra ja julgeolekuga seotud kulutused on sisuliselt olematud, kuna põhiliselt on teenused tagatud riigi poolt.

Joonis 6. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi eurodes.

Joonis 7. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi protsentuaalselt

Kinnitatud


määrusega nr 3

Tabel 3. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013


Kulud majandusliku sisu järgi 1 794 615 1,10% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -29,77% 1 274 307 0,16% 1 276 397 -1,98%

Eraldised 128 173 24,22% 159 213 -5,76% 150 044 7,03% 160 591 56,08% 250 655 -4,75% 238 745 15,36%

Osakaal kuludest 7,14% 8,78% 5,39% 8,85% 19,67% 18,70% 11,42%

Tegevuskulud 1 458 337 -20,88% 1 153 881 8,83% 1 255 820 0,93% 1 267 518 -8,07% 1 165 255 1,22% 1 179 497 -3,59%


Personalikulud 786 143 -9,78% 709 231 0,50% 712 762 -1,51% 701 982 2,24% 717 723 0,00% 717 723 -1,71%


Majandamiskulud 669 781 -33,61% 444 650 22,13% 543 058 4,14% 565 536 -20,87% 447 531 0,00% 447 531 -5,64%


Muud kulud 2 413 191,38% 7 031 117,28% 15 277 3,77% 15 854 -10,17% 14 242 -1,70% 14 000 60,11%


Materiaalsete ja immateriaalsete varade

soetamine ja renoveerimine 205 692 140,26% 494 190 175,69% 1 362 454 -72,80% 370 607 -73,41% 98 532 -258,17% -155 845 -17,69%

Osakaal kuludest 11,46% 27,24% 48,95% 20,42% 7,73% -12,21% 17,27%

ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) -93 322 -214 455 33 164 6 871 57 720 -21 718

FINANTSEERIMISTEHINGUD 93 322 214 455 -33 164 -6 871 19 905 -24 895

KeskmineMuutMuut Muut MuutMuut

Tabel 4. Mooste valla kulude jaotus tegevusala järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013


Kulud tegevusalade järgi 1 792 201 1,23% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -11,83% 1 599 996 0,00% 1 599 996 1,60%

Üldised valitsussektori teenused 211 661 -20,52% 168 231 1,63% 170 976 20,81% 206 552 -2,23% 201 949 -8,80% 184 177 -1,82%


Avalik kord ja julgeolek 1 652 -46,00% 892 -9,19% 810 45,15% 1 176 7,51% 1 264 -5,06% 1 200 -1,52%


Majandus 233 325 44,55% 337 261 344,83% 1 500 238 -75,73% 364 036 -71,30% 104 474 10,15% 115 083 50,50%


Keskkonnakaitse 51 808 -5,93% 48 738 -73,86% 12 739 1105,09% 153 517 -4,39% 146 780 100,00% 15 311 224,18%


Elamu- ja kommunaalmajandus 79 981 86,58% 149 228 -44,08% 83 454 6,84% 89 164 -42,36% 51 392 9,01% 56 021 3,20%


Tervishoid 11 150 -55,52% 4 959 2,64% 5 090 -5,21% 4 825 94,21% 9 370 -21,34% 7 370 2,95%


Vabaaeg, kultuur ja religioon 254 692 -34,21% 167 565 -20,08% 133 917 -12,71% 116 891 27,85% 149 441 9,44% 163 542 -5,94%


Haridus 817 718 -4,95% 777 250 -12,47% 680 351 1,06% 687 579 4,69% 719 828 17,93% 848 911 1,25%


Sotsiaalne kaitse 130 213 23,02% 160 189 22,43% 196 112 -2,69% 190 832 12,93% 215 498 -8,83% 196 471 9,37%


Muut KeskmineMuutMuut MuutMuut

Kinnitatud


määrusega nr 3

2008. aastal alanud majanduslanguse mõju oli Mooste valla eelarves märgatav, kuid suurema-mahulist eelarve puudujääki siiski ei tekkinud ning vald on suutnud rahuldavalt tagada avalike teenuste pakkumise. Üldiste valitsussektori teenuste osakaal eelarvekuludes on vähenenud kõige enam. Hariduskulude osakaal on aastate lõikes püsinud enamasti stabiilsena. 2010. aastal oli hariduskulude osakaal erakorraliselt madal seoses suure investeeringuga Mooste mõisakompleksi. Absoluutnäitajalt olid hariduskulud suurimad 2008. aastal. Sotsiaalse kaitse kulud absoluutnäitajates on aastatel 2007-2013 kasvanud peaaegu 2 korda.

16

4. Tulude prognoos 2014-2017 Majanduse jätkuva madalseisu ja teostatud eelarvekärbete tõttu on kohalikud omavalitsused raskustes. See mõjutab ka Mooste valla eelarvete kavandamist perioodil 2014-2017. Tööjõu-turg reageerib majanduses toimuvale reeglina viivisega, seetõttu jõuavad majanduse tõusule-pööramise mõjud kohalike omavalitsuste tulubaasi mõningase hilinemisega. Rahandusminis-teeriumi prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste koondeelarve seis järgnevatel aastatel halveneb. Seda mõjutavad lisaks laenude võtmisele kehtestatud ajutise piirangu lõppemisele edasi lükatud investeeringute teostamine ja kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise sea-duse jõustumisega kaasnenud võlakohustuste ülempiiri suurenemine. Alates 2009. aastast on omavalitsuste tulud märgatavalt vähenenud riigieelarve kärbete kui ka maksutulude järsu vä-henemise tõttu. 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulu-maksu määra 11,93%-lt 11,4%-ni, käibemaks tõusis 18%-lt 20%-le, tõusis töötuskindlustuse maksumäär töötajale 0,6%- lt 2,8%-le ja tööandjal 0,3%-lt 1,4%-le. Lumerohked talved on teede olukorra muutnud halvaks ning seetõttu on kulunud teede hooldusele rohkem ressursse.

Tulude prognoosimisel on kasutatud Mooste valla statistikat elanike arvu, maksumaksjate ar-vu, keskmise sissetuleku ja laekuva tulumaksu osas ja eeldatud sarnaste tendentside jätkumist ning oldud prognoosides pigem pessimistlik. Tulude kasvu osas on kasutatud Rahandusminis-teeriumi makromajanduslikku prognoosi keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi muutuste osas. Mooste valla eelarve kujunemise prognoos on toodud tabelis 5. Tabel 5. Mooste valla eelarve kujunemise prognoos kuni aastani 2017

Mooste vald2012

täitmine

2013 eeldatav täitmine

2014 eelarve

2015 eelarve

2016 eelarve

2017 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 422 700 1 534 288 1 485 997 1 517 206 1 553 065 1 567 930 Maksutulud 534 436 578 155 580 997 612 206 648 065 662 930 sh tulumaks 470 067 524 155 510 997 542 206 578 065 592 930 sh maamaks 64 369 54 000 70 000 70 000 70 000 70 000 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 74 300 87 719 70 000 70 000 70 000 70 000 Saadavad toetused tegevuskuludeks 808 773 864 814 830 000 830 000 830 000 830 000 sh tasandusfond ( lg 1) 313 117 323 868 320 000 320 000 320 000 320 000 sh toetusfond ( lg 2) 404 717 431 925 410 000 410 000 410 000 410 000 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 90 939 109 021 100 000 100 000 100 000 100 000 Muud tegevustulud 5 190 3 600 5 000 5 000 5 000 5 000Põhitegevuse kulud kokku 1 364 979 1 510 735 1 430 088 1 467 244 1 498 308 1 509 608 Antavad toetused tegevuskuludeks 195 220 201 280 230 655 230 655 250 655 250 655 Muud tegevuskulud 1 169 760 1 309 455 1 199 433 1 236 589 1 247 653 1 258 953 sh personalikulud 704 382 786 257 717 723 717 723 717 723 717 723 sh majandamiskulud 465 378 520 105 481 710 518 866 529 930 541 230 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 0 3 093 0 0 0Põhitegevuse tulem 57 720 23 553 55 909 49 962 54 757 58 322Investeerimistegevus kokku -98 532 -11 363 -5 819 12 98 6 3 695 -2 231 Põhivara müük (+) 6 600 41 500 22 554 17 875 7 153 Põhivara soetus (-) -253 100 -67 610 -152 928 0 0 0 sh projektide omaosalus -37 943 -21 742 0 0 0 Põhivara soetuseks saadav sihtf inantseerimine (+) 160 405 24 487 131 186 0 0 0 Põhivara soetuseks antav sihtf inantseerimine (-) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 43 0 Finantskulud (-) -12 480 -9 740 -6 631 -4 889 -3 458 -2 231Eelarve tulem -40 812 12 190 50 090 62 948 58 452 56 091

17

Finantseerimistegevus 19 905 -37 896 -46 894 -56 556 -45 668 -30 523 Kohustuste võtmine (+) 131 605 37 934 19 348 0 0 0 Kohustuste tasumine (-) -111 700 -75 830 -66 242 -56 556 -45 668 -30 523Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -20 907 -25 706 3 196 6 392 12 784 25 568Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 28 90 2 3 196 6 392 12 784 25 568 51 136Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 283 226 245 330 198 436 141 880 96 212 65 689 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0Netovõlakoormus (eurodes ) 254 324 242 135 192 045 129 097 70 645 14 554Netovõlakoormus (% ) 17,9% 15,8% 12,9% 8,5% 4,5% 0,9%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes ) 853 620 920 573 891 598 910 324 931 839 940 758Netovõlakoormuse ülemmäär (% ) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 599 295 678 438 699 553 781 227 861 194 926 204

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 8% -3% 2% 2% 1%

Põhitegevuse kulude muutus - 11% -5% 3% 2% 1%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,04 1,02 1,04 1,03 1,04 1,04Netovõlakoormus ilma kohustusteta, mille võrra võib netovõlakoormuse piirmäära ületada 15,78% 12,92% 8,51% 4,55% 0,93%

4.1 Tulumaks Eelarve tulude osas on suurim mõjutaja ning olulisim omatuluallikas tulumaks (tabel 6), mille laekumise kohta on koostatud prognoos kuni 2017. aastani, kasutades Rahandusministeeriumi poolt koostatud soovituslikke materjale (KOV finantsjuhtimise käsiraamat).

Tabel 6. Tulumaksu laekumise prognoos 2013-2017

Tulumaksu laekumise andmed 2013 2014 2015 2016 2017

Maksumaksjate arv* 499 504 507 509 511

Maksumaksjate arvu muutus 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4%

Väljamaksed füüsilistele isikutele* 4 044 089 4 288 684 4 543 081 4 812 122 5 121 253

Sissetulek inimese kohta kuus 675 709 746 787 835

Sissetuleku kasv 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Tulumaksu laekumine* 524 155 526 997 558 206 594 065 608 930

Tulumaksu laekumise kasv 5,8% 7,6% 6,2% 5,9% 6,4%

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60%

4.2 Tasandusfond Tasandusfond on riigilt saadav toetus omavalitsuse tulude tasandamiseks. Tasandusfondi prognoosimisel on lähtutud 2012. aasta riigieelarvega kinnitatud tasandusfondi arvutamise mudelist. Tasandusfondi arvutamise valem võtab arvesse arvestuslikud tulud ja arvestuslikud kulud ning tulude puudujäägi vabariigi keskmisest tasemest kompenseerib koefitsiendiga 0,9. Tasandusfondi suuruseks on prognoositud 2017. aastaks 320 000 eurot, mis on 6883 euro võrra suurem kui 2012. aastal.

18

4.3 Toetusfond

Toetusfondi moodustavad riigi poolt eraldatavad vahendid hariduskuludeks, toimetuleku-toetuseks ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Kõige suurem toetusfondi osa on toetus haridus-kuludeks. See toetus on ette nähtud õpetajate ja koolijuhtide palkadeks, koolitusteks, õppe-vahendite soetamiseks, investeeringuks, lasteaiaõpetajate koolitusteks, ainesektsioonide tööks, õpilasüritusteks, koolilõuna toetuseks. Haridustoetus arvutatakse mudeli järgi, milles kõige suurem osatähtsus on õpilaste arvul, aga arvesse võetakse ka klassikomplektide arvu ja muid näitajaid. Haridustoetuse suurus 2013. aastal on 342 516 eurot ja sama suurus on prognoosi-tud kogu perioodiks. Toimetulekutoetus on ette nähtud kehtestatud reeglite järgse toimetulekutoetuse maksmiseks. Toimetulekutoetuse suuruseks on prognoositud alates 2014. aastast 100 000 eurot aastas ja see on kogu prognoositava perioodi jooksul sama. Samas tuleb arvestada, et 2012. aasta kasutamata jääk on kantud 2013. aastasse ja vajadusel korrigeeritakse ka järgnevate aastate toimetulekutoetuse summat.

4.4 Maamaks

2011. aastal moodustas maamaks 3,54% valla maksutuludest ja 2013. aastaks prognoositakse seda 3,52%. Maamaksuseaduse alusel on alates 2013. aasta 1. jaanuarist maamaksust vabastatud kodualune elamumaa sihtotstarbega maa tiheasustusega alal kuni 1500 m² ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Seadusest tulenev maamaksu vähenemine on 2013. aastal hinnanguliselt ligikaudu 10 000 eurot. Maamaksumäära tõstmine on vajalik põhitegevuse tulubaasi suurendamiseks. Kuna maksi-maalne maamaksumäär vastavalt seadusele võib olla 2,0% põllumajandusmaa (haritav maa, looduslik rohumaa) maksustamishinnast ja 2,5% ülejäänud maa (metsamaa, õuemaa, muu maa) maksustamishinnast, on siin kasutamata tulubaasi ressurssi, kuna vallas on maamaksu-määr vastavalt 0,7% ja 2%. 2014. aastast kehtestatakse maamaksumääraks 1% põllumajandusmaale ja 2,5% ülejäänud maale. Määra tõstmisest tingituna on järgnevaks perioodiks prognoositud maamaksu laekumist 70 000 eurot aastas.

4.5 Muud tegevustulud

Muud tegevustulud on loodusvarade kaevandamisõiguse tasud, saastetasud, laekumised vee erikasutusest. Muud tegevustulud on prognoositavad kogu perioodiks mahus kuni 5 000 eurot aastas.

4.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulud kaupade ja teenuste müügist on perioodil 2008-2013 moodustanud keskmiselt 4,98% eelarvetuludest. 2013. aasta eelarves on planeeritud laekumisi 87 719 eurot, neist riigilõive 1500, laekumisi haridusasutuste majandustegevusest 48 630, laekumisi sotsiaalasutuse majandus tegevusest 5800, üüri ja renditulu 7300 eurot. Muud laekumised on oluliselt väiksemad. Kogu eesseisva perioodi kohta võib kaupade ja teenuste müügist prognoosida tulu keskmiselt 70 000 eurot aastas.

19

5. Kulude prognoos 2014-2017

5.1 Põhitegevuse kulud

Mooste valla eelarve kulude jaotuse prognoosi vaata tabelist 5. Mooste vald võib vajaduse ilmnemisel eelarve koostamisel kulude proportsioone muuta. Majanduslanguse jätkumisel on mõistlik kulud üle vaadata hariduse (sh. lapsehoidude ja põhikoolide) valdkonnas, kuna teised valdkonnad on juba kärped üle elanud ning avalike teenuste kvaliteetse pakkumise tagamiseks ei ole mõistlik enam neis valdkondades kulusid vähendada. Pidevalt on olnud alarahastatud teede valdkond ning vajalikeks investeeringuteks puuduvad vahendid. Kärpimine põhjustaks teede niigi kehva kvaliteedi langust ning nii muutuks elukeskkonna kvaliteet halvemaks. Põhitegevuse kulude prognoosimisel eeldati, et antavad toetused ja personalikulud prognoosi-perioodil jäävad võrreldavateks järgnevaks aastaks planeeritavate summadega. Majandamis-kulusid suurendatakse eelneva aastaga võrreldes arvestades tarbijahinnaindeksi tõusuga (kesk-miselt 2,9% aastas kogu perioodi jooksul). Reservfondi võiks planeerida prognoositaval perioodil kuni 2% aasta põhitegevuse tulude prognoositavast mahust. Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on põhitegevuse tulem. Põhitegevuse tulem on prognoositud positiivsena kogu perioodiks.

5.2 Investeerimistegevus

Mooste valla investeerimistegevus on olnud aktiivne erinevate toetusmeetmete käivitumise algaastatest alates. Investeeringud on olnud suunatud valla jaoks olulistesse valdkondadesse kvaliteetse elukeskkonna loomisel: rekonstrueeritud on ühisveevärgi ja –kanalisatsioon objek-te, parandatud kohalikke teid, põhilises osas on renoveeritud Mooste mõisakompleks ja küla-keskused valla suuremates külades Kauksis, Rasinal ja Jaanimõisas. Muuhulgas on julgetud võtta ka riske ning tehtud investeeringuid, millest on võimalik tulevikus täiendavat tulu teenida. Kõnealusteks investeeringtuks ongi eelkõige mõisakompleksi väljaarendamine ja külastuskeskuse rajamine. Teisalt on oht, et külastuskeskuse vähese külastatavuse korral täiendavat tulu ei teenita. Investeeringute teostamisel on Mooste vald olnud eriti aktiivne Euroopa Liidu (EL) toetus-rahade kasutaja, kuna ca 80% teostatud investeeringute kogumahust on toimunud erinevate struktuurfondide ja lisaks ka siseriiklike toetusmeetmete vahendite abil. Kirjeldatud investeerimiskäitumine on EL toetusperioodi arvestades olnud mõistlik. Eelarvestrateegia perioodil oleks vajalik teostada järgnevad prioriteetsed investeeringud: � Mooste mõisa korrastamata osa renoveerimine (meierei, sõiduhobuste tall)- maksumus

hinnanguliselt u. 700 000 eurot. � Kauksi küla reoveepuhasti ehitus– hinnanguline maksumus u. 130 000 eurot. � Kauksi õpetajate maja reoveepuhasti ehitus- hinnanguline maksumus u. 120 000 eurot. � Mooste järve veesüsteemi tervendamine (terviklahendus- mõjude hindamine, järve ja

–kallaste puhastamine, ülevooluregulaator) – maksumus hinnanguliselt 1 miljon eurot. � Rasina eakate keskuse rajamine endises koolimajas, sotsiaalmaja ehitus endisse valla-

majja - hinnanguline maksumus u. 350 000 eurot.

20

Lisaks prioriteetsetele investeeringutele toob valla arengukava aastateks 2013-2020 välja (elluviimine toimub tõenäoliselt alates aastast 2014) ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise vastavalt Mooste valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale 2012-2024, valla teedevõrgu renoveerimise jmt. Suurema investeeringuna anti 2011. aasta detsembris ekspluatatsiooni Mooste aleviku uus reoveepuhasti. Objekti lõplikuks maksumuseks kujunes 264 050 eurot. 2011. aastal toimunud tulekahju järgselt taastati Mooste vallamaja. Taastamine teostati põhili-selt kindlustusrahade arvel, kuid lisaks viidi hoone üle maaküttele, milleks taotleti abi KIKi keskkonnaprogrammist. Küttesüsteemi uuendamise maht oli 22 000 eurot, millest 50% kaeti omafinantseeringuna. Teostatud on Mooste Lasteaia renoveerimine CO2- kvoodi rahade ja regionaalsete inves-teeringutoetuste andmise programmi kaasabil. Tööde maht oli orienteeruvalt üle 200 000 euro ja põhilised tööd lõpetati 2012. aasta oktoobrikuus. Toimuvad Kauksi küla uue reoveepuhasti ehitamise ettevalmistused. Tööde orienteeruv maht on 130 000 eurot. Projektile saadi 85% toetust KIK-i siseriiklikust keskkonnaprogrammist. Investeeringute vajadus eelarvestrateegia perioodil on umbes 4,5-5 miljonit eurot. Vajalikust investeeringumahust on prognoosijärgselt omavahenditega kaetav kuni 10%-i. Kaasates elluviimisse erinevaid toetusi ja pangalaene omavalitsuse laenuvõimekuse piires, on investee-ringute täies mahus teostamine ikkagi küllalt ebareaalne. Käesoleval ajal on lõppemas eurotoetuste programmiperiood 2007- 2013 ning kuni 2013. aasta lõpuni tuleb eelkõige arvestada siseriiklike vahenditega. Uue programmiperioodi 2014- 2020 toetusrahade suurust ja meetmete avanemist on praegu raske prognoosida. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud eelkõige võimalike toetusmeetmetega PRIA, EAS-i ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaudu. 5. 3 Laenukohustused Mooste valla laenukäitumine on olnud konservatiivne, kuna laene on võetud ainult oluliste investeeringuobjektide omaosaluse katteks. Mooste valla krediidivõimelisena hoidmise tarvis seatakse laenustrateegiat toetavad põhimõtted: � investeeringud planeeritakse vastavalt kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale

ning valdkondlikele arengukavadele. � tulude alalaekumisel teostatakse kulutusi kinnitatud eelarvest proportsionaalselt väik-

semas mahus. � tulude alalaekumine vajab koheselt põhjuste leidmist ja analüüsimist. � omatulude senise osakaalu hoidmine eelarve kogumahust vähemalt samal tasemel. � oluliste majandus- ja demograafiliste muudatuste ilmnemisel tulude ja kulude struk-

tuuri operatiivne ümberhindamine.

Tabel 7. Mooste valla laenude ülevaade

Järelejäänud tähtajaga Kokku

Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-enam aastat Jääk seisuga 31.12.2011 Pangalaenud 91 113 40 408 25 801 21 560 84 440 263 322 Jääk seisuga 31.12.2012 Pangalaenud 73 264 58 655 48 970 38 080 64 257 283 226

21

Laenu andja

Lõpp-tähtaeg

Intressimäär Alus-valuuta

Jääk Intressikulu

31.12.2012 31.12.2011 2012 2011

AS SEB Pank

15.12.2013

5,601 %

EUR

14 222

27 674

441

1 669

AS SEB Pank

15.11.2014

Kuue (6) kuu EURIBOR+3,5%

EUR

8 869

13 497

349

922

AS SEB Pank

10.08.2015


EUR

43 555

0

1 292

0

AS SEB Pank

09.01.2017

Kuue(6) kuu EURIBOR+ 1,99%

EUR

67 461

0

3 928

0

AS SEB Pank

01.11.2019


EUR

149 119

170 681

22 037

32 155

Kokku 283 226 211 852 28 047 34 746 2012. aasta lõpus olid Mooste valla võlakohustused kokku 283 226 eurot (tabel 7). Netovõlakoormus 2011. aasta lõpus oli 11,7%, 2012. aasta lõpuks oli see tõusnud ca 20 %-ni. Laenukohustused kaetakse vallaeelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. Mooste Vallavolikogu otsusega nr 20 29. septembrist 2011.a lubati laenu võtta Mooste alevi-ku reoveepuhasti ehitamiseks 54 515,50 eurot tagasimaksetähtajaga kuni 5 aastat ja Mooste Rahvamuusikakooli renoveerimise omafinantseerimise katteks 28 090 eurot tagasimakse täht-ajaga kuni 5 aastat. Laen võeti jaanuaris 2012.a. Mooste Vallavolikogu otsusega nr1-1.3/27 26. juulist 2012.a. lubati laenu võtta Mooste Las-teaia ja arstipunkti renoveerimiseks 49 000 eurot tagasimakse tähtajaga kuni 3 aastat.

6. Kokkuvõte Eelarvestrateegia eesmärk on tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus: positiivne eelarvetulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise ja investeerimise võimekus.

Omavalitsuse jätkusuutlik areng tervikuna on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on seal elavatele inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. Omavalitsus on jätkusuut-lik, kui inimesed piirkonnast ei lahku (ka töökoha asumisel väljaspool) ning kui sisserändele ja investeeringutele on loodud soodsad tingimused. Võtmeteguriks on töö- ja elukoha vaheli-ne hea transpordiühendus ning heal tasemel avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommu-naalteenused) olemasolu ja kättesaadavus. Riiklikud toetused, sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised kokku, moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku Mooste valla eelarvetuludest, samas, kui laekumised maksudest jäävad keskmiselt alla 30%. Käesoleva eelarvestrateegia kontekstis võib öelda, et Mooste valla eel-arvetulude maht on majanduslanguse tingimustes vähenenud, kuid sellest hoolimata on olnud võimalik tagada avalike teenuste osutamise taseme säilitamine, kuid vahendeid infrastruktuuri arendamiseks ei ole piisavalt ja omavalitsuse võime investeerida on küllaltki tagasihoidlik. Eelarve kujunemise prognoosi (tabel 5) järgi on Mooste vald vaadeldaval perioodil võimeline omavahenditest investeerima keskmiselt kuni 100 000 eurot aastas. Positiivne on, et omavalit-suse netovõlakoormus on suhteliselt madal ning tal on olemas võimekus laenuraha kaasami-seks vajalike investeeringute tegemisel. Vajadus investeeringuteks valla arengukava prioritee-tide järgi on aga tähelepanuväärne. Kaasates projektide läbiviimisse nii ELi struktuuritoetusi kui erinevaid siseriiklikke toetusmeetmeid ning pangalaene vastavalt perioodiks prognoositud laenuvõimekusele, on investeeringute tegemine täies mahus sellele vaatamata probleemne.

Documents

MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS ......3. Valla finantsolukord Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2012. aasta eelarve täitmine, 2013. aasta eelarve,