Vallaelu Märts 2009 LAIMJALA VALLA TEABELEHT Nr. 1 (40 ) Tasuta

VALLAVOLIKOGUS OTSUSTATI 29. jaanuar 2009 * Laimjala valla eelarve I lugemine * Laimjala valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord (määrus eraldi toodud) * Laimjala valla eelarvest makstavate perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord (määrus eraldi toodud) * Hooldajatoetuse ja invavahendite toetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (määrus eraldi toodud) * OÜ Laiko majandustegevusest: otsustati lõpetada OÜ Laiko tegevus 01.01.2009 ja asuda likvideerimismenetluse läbiviimisele. * Maa kasutusvaldusse taotlejate nimekirja kinnitamine * Avaldus detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks: otsustati lõpetada Ruhve küla Peetri/Sadamaääre kinnistu detailplaneeringu koostamine ja menetlustoimingud.

* Peremeheta vara arvele võtmine (otsus eraldi toodud) * 2008. aasta eelarve suunamised * Laimjala küla Reinu I detailplaneeringu lahenduste tutvustus * Avaldused 12. märts 2009 * Laimjala valla 2009. aasta aastaeelarve lugemine ja vastuvõtmine. * Kahtla Lasteaed-Põhikooli pedagoogide töötasustamise aluste kinnitamine * Nõusoleku andmine maavara uuringuloa väljaandmiseks * Katastriüksuse sihtotstarbe määramine * Katastriüksuste sihtotstarbe muutmine * Vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitamine

VALLAVALITSUSES OTSUSTATI

19. jaanuar 2009 * Projekteerimistingimuste väljastamine: Ruhve küla Peetri/Sadamaääre maaüksusele elamu ehitusprojekti koostamiseks (Mehis Rassel); Aaviku küla Nooda maaüksusel asuva elamu rekonstrueerimis-, veevarustuse ja reovee kogumis/puhastussüsteemi projekti koostamiseks (Rain Kallas). * Projekti kooskõlastamine ja ehitusloa väljastamine: Aaviku küla Puuli maaüksusele rajatav kaev. * Kirjaliku nõusoleku andmine väikeehitise püstitamiseks: Ruhve küla Ruhve-Ranna maaüksusele puhke-supluskoha ja sellega seotud rajatiste püstitamiseks (Laimjala Arenguselts); Mustla küla Ülejõe-Kolga maaüksusele tuuliku püstitamiseks (Ville Jehe). * Planeeritava ehitusloa väljastamine: Saareküla küla Tammelao külasadama maaüksusele juurdepääsutee ehituseks (MTÜ Saarte Terviserajad) * Avaldused * Toetuste taotluste läbivaatamine ja kinnitamine. 17. veebruar 2009 * Kinnistu nimede määramine: Asva küla Mäe kinnistu – Saadumäe (10,78 ha); Mäekopli (2,64 ha); Luhamäe (14,97 ha); Mäelaiu (13,60 ha).

* Projekteerimistingimuste väljastamine (Aaviku küla Männituka maaüksusele elamu ehitusprojekti koostamiseks Piret Ots) * OÜ Laiko sihtfinantseerimine . * Toetuste taotluste läbivaatamine ja kinnitamine * Info 04. märts 2009 * Ehitusloa väljastamine: Aaviku küla Männituka maaüksusele elamu ehituseks (Piret Ots) * Kirjaliku nõusoleku andmine väikeehitise püstitamiseks: Randvere küla Rähni maaüksusele kuur-garaazi püstitamiseks (Trond Aslak Neegaard) * Projekti kooskõlastamine ja ehitusloa väljastamine (Ridala küla Antsu maaüksusele rajatav puurkaev) * MTÜ Laimjala Arenguseltsi toetamine. 25. märts 2009 * Katastriüksuse koha-aadressi määramine: Ruhve külas asuva Ruhve puhkebaasi uueks koha-aadressiks Ruhve küla Enno talu. * Maaüksuse ostueesõigusega erastamine: Käo küla Kuuse maaüksus (2,83 ha, Oskar Varvas); Audla küla Mäe maaüksus (16145 m2, Allan Teär). * Toetuste taotluste läbivaatamine ja kinnitamine

2 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 2

LAIMJALA VALLA 2009. AASTA EELARVE Kinnitatud Laimjala Vallavolikogu 12. märtsi istungil

TULU LIIK EEK KULU LIIK EEK Maksud 5075537 Üldised valitsussektori teenused 1877000 Füüsilise isiku tulumaks 4600000 Vallavolikogu 172000 Maamaks 476537 Vallavalitsus 1460000 Riigilõivud 45000 Reservfond 100000 Kaupade ja teenuste müük 357200 OV liikmemaks ja ühistegevuse kulud 105000 Teiste valdade osalus hariduses 190000 Valimised 40000 Vee- ja kanalisatsiooniteenused 85200 Avalik kord ja julgeolek 10000 Tasu äritegevuse lubade, litsentside eest 2000 Päästeteenistus 5000 Muu kaupade ja teenuste müük 60000 Politsei 5000 Haridus- ja kultuuriasutuste tegevus 20000 Majandus 2147000 Toetused 4536595 Majandushaldus 510000 Koolitoit 90060 Vallateede korrashoid, investeeringud 465000 Majandus- ja kommunikatsiooniminist. 500000 Vallateede korrashoid, bussipeatused 250000 Toetusfond 1070000 Maakorraldus 370000 Toimetulekutoetus 44000 Mineraaltoorme kaevandamine 400000 Sotsiaalteenuste arendamine 45420 Üldplaneering, maade munitsipaliseering 152000 Eraldused hariduskuludeks 1357115 Keskkonnakaitse 1044000 Koolipiim 8000 Heitvee käitlus 744000 KIK 1422000 Jäätmekäitlus (Maasi Jäätmejaam) 20000 Muud tulud 1465000 Prügimajandus 120000 Intressi- ja viivisetulud 4000 Haljastus 160000 Laekumised vee erikasutusest 4000 Elamu- ja kommunaalmajandus 265000 Liisingu lõpetamine 148000 Kommunaalmajandus (Laiko) 175000 Ressursimaks 45000 Kalmistu 90000 Muud laekumised (killustiku müük) 1264000 Tervishoid 15000 Kassatagavara 40000 Vaba aeg, kultuur, religioon 965000 Pangalaenu võtmine 500000 Vabaaja ja spordiüritused 110000 Aasta alguse vaba jääk 445668 Laimjala raamatukogu, teabetuba 270000 TULUD KOKKU 12465000 Laimjala rahvamaja 335000 Sihtkapital 100000 Seltsitegevus 15000 Trükised, internet, vallaleht 100000 Spordiringide koolitusteenus 5000 Laste muusika- ja kunstikoolid 30000 Haridus 4597000 Õpilastransport 480000 Maakondlikud haridusüritused 10000 Kahtla Lasteaed-Põhikool 3597000 Osalus teiste valdade hariduskuludes 510000 Sotsiaalne kaitse 1545000 Toimetulekutoetus 44000 Sotsiaalhoolduse halduskulud 410000 Toetused sotsiaalprojektidele 50000 Päevakeskus 25000 Hooldajatoetus 300000 Teenused peredele ja lastele 250000 Vanurite hooldekodu rajamine Muhus 466000 KULUD KOKKU 12465000

3 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 3 TÄNAVUSEST EELARVEST JA VEIDI KA MUUST

12. märtsil võttis vallavolikogu vastu 2009.aasta valla eelarve. Kas ja kui õigesti oleme hetkel suutnud tulevikku ette planeerida, näitavad juba lähikuud. Hetkel on selle aasta eelarve numbrite läbiv märksõna praeguseks ajaks tavaliseks saanud väljend “kärped”. Pea igas valdkonnas on tulude, kulude vähenemine märgatav. Tulude poole pealt

oleme prognoosinud tulumaksu vähenemist võrreldes 2008. aasta laekumisega, mis oli 5,4 milj, pea 15%, ehk 2009.a. eelarves 4,6 milj., teede raha osas on riigi eraldus vähenenud pea 75% (1 590 000 miljonilt kroonilt 404 000 kroonini). Toetusfond vähenes ligi 300 000.- krooni ja eraldised hariduskuludeks vähenesid 60 000.-krooni. Valus on meile ka riigi praegune otsus piirata omavalitsuste laenamist, sest tänasel päeval vallal laenukoormus puudub ning plaanitud oli hulgaliselt erinevate projektide finantseerimiseks laenuraha kasutamist. Seoses tulude vähenemisega tuli vähendada ka kulude poolt. Pea kõik alaeelarved on miinusega. Valus on kindlasti teede investeeringu pool, mis tuntav meile kõigile. Pole mingi saladus, et oleme sel talvel lumetõrjet teinud minimaalselt, Siin puudub vähimgi süü tööde teostajatel. Kolm korralikku suurt traktorit ja lisaks veel väiksemaid on valmis vajadusel kohe teenust osutama. Pigem oleme tellijana kokku hoidnud, et vähegi säästa ka aastaringseks teede hoolduseks, tolmutõrjeks, ehituseks. Eks kindlasti on seetõttu liiklemine olnud raskem, kuid midagi pole parata, tuleb asjasse suhtuda mõistvalt ja ka tulevikku vaadata. Eelpool toodud teede remondiks eraldatud rahanumbrid räägivad oma eest Vaatamata kõigele ei ole me seni oluliselt läinud hariduse ja sotsiaalvaldkonna rahade kallale. Jätkuvalt on vallapoolsed toetused õpilastranspordi ja majutuse osas, pea olematu on lasteaia kohamaks, tasuta on toitlustamine oma põhikoolis. Korra nädalas pakume tasuta transporti, et vallakeskusesse saaksid sõita kaugemate külade inimesed ning korra kuus niinimetatud pensionipäeval ka alates aprillist Orissaarde. Sünnitoetust tõstsime 1000.- krooni võrra, mis mõlema vanema sissekirjutuse puhul on nüüd 5500.- krooni. Usun, et need on tänasel päeval paljudele väga olulised valdkonnad ja püüame neid jätkuvalt toetada. Samas vaatame põhjalikult üle kõiksugu toetuste maksmise korrad ja määrad, et abi ja toetus jõuaks tõesti neile, kes seda kõige enam vajavad. On karta, et tuleb ka kindlasti ebameeldivaid otsuseid langetada. Eks sellest juba eraldi täpsemalt. Pikemalt eelarve kohal ei peatuks, sest juba homme tuleb võib-olla uued otsused vastu võtta ning tänane jutt ei maksa enam midagi. Praeguse majanduskriisi taustal küsivad paljud, et kas sellist oma riiki me tahtsimegi ja mis kasu see omariiklus meile toonud on? Iga päev toob juurde

töökoha kaotanud inimesi, raadios, televiisoris ja ajalehtedes räägitakse muudkui rahast, kärpimistest ja sellest, kui halvasti kõik on. Samas tuleb nüüd kindlasti ise üle vaadata lisaks kõigile õigustele teistelt nõuda, ka omad kohustused. Õigused tekivad ikkagi alles siis, kui on täidetud omad kohustused. Iga inimese kohustus on olla hooliv nii iseenda kui teiste vastu, hoida oma kodu ja peret. Kui oleme need lihtsad ja loomulikud asjad ära teinud, siis oleme andnud oma panuse riigi heaks, kes hetkel väga raskes seisus. On selge, et valla suurimaks väärtuseks on inimesed. Seni kuni jagub ettevõtlikke ja tegusaid inimesi, kestab ka elu maapiirkondades, on veel lapsi keda kooli saata ja inimesi küladesse. Õnneks on Laimjala vallas inimesi, kes alati midagi tehes ei küsi, et mis ma selle eest saan. Nad panustavad oma aega, korraldavad ja organiseerivad üritusi. On ülimalt meeldiv, et väga hästi on käima läinud aastaringne küladevaheline võistlus. Inimesed tulevad kodudest välja, suhtlevad, tunnevad tehtust rõõmu. Tänan kõiki seltse ja huviringe ning nende juhendajaid, spordi-ja kultuurikomisjoni. Just teie töö aitab igapäeva argimuredesse tuua rõõmsamaid hetki. Praegune kriis on maailma lähiajaloo suurim ja kõige laiema mõjuga. Antud olukorras tuleb kõik teha selleks, et kukkumine oleks võimalikult valutu, et saaks end jälle ruttu püsti ajada, selja sirgu ja edasi liikuda. Kriis näitab meile, kui tugevad me tegelikult oleme. Me peame üles näitama koostöötahet ja valmis olema muutusteks. Ilusat kevadet ja tegutsemistahet kogu valla rahvale!

Vilmar Rei, Vallavanem

LAIMJALA VALLAVOLIKOGU OTSUS PEREMEHETUTE EHITISTE ARVELE VÕTMISEKS 29. jaanuar 2009 nr 1-1/4 Tulenevalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 08. augusti 1996.a. määruse nr 211 Peremehetu ehitise hõivamise korra” p 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 Laimjala Vallavolikogu O t s u s t a b: 1. Võtta arvele peremehetute ehitistena Laimjala vallas Randvere külas garaaž- töökoda ja ait-ladu. Viimane teadaolev kasutaja oli Randvere Põllumajandusühistu. 2. Võtta arvele peremehetu ehitisena Nõmme külas asuv endine Saadu ehitis. Viimane teadaolev omanik oli Kalev Anspeter. 3. Määrata ehitiste hooldajaks Laimjala Vallavalitsus. 4. Vallavalitsusel avaldada Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes “Meie Maa” nõuetele vastav teade hõivatavate ehitiste kohta. 5. Otsus jõustub vastuvõtmisest.

4 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 4 LAIMJALA KEDRUS 20

21.märtsil pidas eakate tantsurühm Kedrus rahvamajas oma 20.sünnipäeva. Külla kutsuti Orissaare Ehaviir, Pärsama Tüdrikud, Tornimäe Aderkas, Sakla Viktooria ja Muhu Ätses. Jalakeerutuse eest kandis hoolt lõõtsamees Ain Hannus. Peolaua kattis ja suupisted valmistasid naisrühma Vörrel liikmed Liivi Saagpakk, Maire Tamm, Anne Antsaar ja Hille Toompuu. Oma abikäe ulatasid ka Aive Sepp ja Ketlin Kuning. Fotograafi ametit pidas Taimo Antsaar. Kedruse memmed tänavad kõiki abilisi!

5 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 5 UUEST PÄRIMISSEADUSEST

Teatavasti jõustus uus pärimisseadus. Kuna pärimisega puutub meist peaaegu igaüks elus vähemalt korra kokku, tekib kindlasti paljudel küsimus– mis siis võrreldes siiani kehtinud pärimissüsteemiga muutub? Pärimissüsteemi muutmist on põhjendatud sellega, et uue pärimissüsteemi puhul ei ole sugulastel võimalik teisi pärijaid “maha vaikida” ja et kõik pärijad saavad vara omanikuks juhul kui nad pärandist ei loobu. Pärandi vormistamiseks tuleb siiski ka uue loobumissüsteemi korral esitada notariaalne avaldus. Kuidas pärandit vastu võtta? Kehtiva pärimisseaduse kohaselt peab pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus. Teiseks võimaluseks on pärandvara või selle osa võimalik vastu võtta ka pärandvara valdama, kasutama või käsutama asudes. Uue seaduse kohaselt läheb pärandi avanemisel (pärandaja surma korral) pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija notarile pärimisavalduse, mille notar tõestab. Näiteks kui pärandaja tütar pärimisest huvitatud isikuna soovib kiirendada pärimismenetlust, teeb ta selleks pärimisavalduse. Juhul kui tema vend ei esita pärandi vormistamiseks avaldust, loetakse ka vend pärandi vastu võtnuks, kuna ta ei ole pärandist õigeaegselt (kolme kuu jooksul) loobunud. Pärandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Uue pärimisseaduse kohaselt on laiendatud isikute ringi, kelle avalduse alusel saab pärimismenetlust algatada. Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Näiteks korteriühistu kui võlausaldaja saab algatada pärimismenetluse, et kiirendada pärandvaraks oleva korteriga seotud võlgade tasumist. Pärandvara ühisus Uus pärimisseadus toob sisse uue pärandvara ühisuse mõiste. See tähendab lahtiseletatult seda, et pärand ja pärandvarasse kuuluvad õigused ja kohustused kuuluvad kõikidele kaaspärijatele ühiselt. Seetõttu võivad nad üksikuid pärandiesemeid käsutada – näiteks müüa – vaid ühiselt, mis tähendab omakorda seda, et üksiku eseme müügiks on vajalik kõigi kaaspärijate nõusolek. Pärandvara ühisuse puhul on võimalik kaaspärijatel pärandvara nii käsutada kui ka jagada. Iseseisvalt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast. Näiteks juhul kui pärandvara ühisusse kuuluvad kinnistu, auto ja võlgnevus pangale, saab kaaspärija iseseisvalt võõrandada talle kuuluva mõttelise osa korraga nii kinnistust, autost kui võlgnevusest. Ükshaaval pärandvarasse kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest kaaspärija iseseisvalt käsutada ei saa. Tehing, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kaaspärija müüb oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus, mida saab notarile sellekohast avaldust esitades teostada kahe kuu jooksul peale pärandvara võõrandamisest teadasaamist.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija juhul, et on teada kõik pärijad. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel ning see jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Näiteks kui ühele kaaspärijale kuulub 1/3 ja teisele 2/3 pärandvara osaks olevast kinnistust, lähtutakse kinnistu osade jagamisel kinnistu hetkeväärtusest. Juhul kui pärandvara jagamisel tekib kaaspärijate vahel vaidlus, jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kui jagatava pärandvara hulka kuulub kinnisasi või kui pärandvara jagamise ajal on kas või üks pärija piiratud teovõimega (nt alaealine), tuleb pärandvara jagamise leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Millega tuleks arvestada? Mida laiem on pärijate ring, seda vähem teavad pärijad oma sugulasi ja nende võimalikke elukohti. Tuleb arvestada, et kui osa pärijatest ei ole pärandist loobumise avaldust esitanud, kuid samas ei tunne ka mingit huvi pärandi saamise ja sellega seotud kulude kandmise vastu ning ka nende elukoht pole teada, siis võib tekkida pärimisavalduse teinud pärijatel raskusi pärandvara käsutamisel. Sellisel juhul jääb pärijatel üheks võimaluseks pöörduda kohtusse, mis on teatavasti aga aeganõudev ja kulukas. Samuti võib pärandist loobuda soovivatele sugulastele tunduda ebaõiglane, miks nad on kohustatud loobumiseks avalduse tegema. Samas võib õigeaegne pärandist loobumine pärija jaoks osutuda väga oluliseks, näiteks kui on tegemist olukorraga, kus pärandi olulisema osa moodustavad pärandaja võlad.

6 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 6 KÜLADEVAHELISEST VÕISTLUSEST

Tänaseks päevaks on hoogsalt käima läinud küladevaheline võistlus. Kuna Ilmataat õnnistas meid sel aastal lumise talvega, kerkisid üleöö päevakorda talvised võistlused. Aitäh kõigile kiir-reageerijatele! Praegune tabeli seis on selline:

Küla

Ko

roo

na

Su

do

ku

Kab

e

Mal

e

Lau

aten

nis

Su

usa

tam

ine

Kel

gu

tam

ine

Mäl

um

äng

Jäär

ajas

õit

Uis

uta

min

e

En

nu

stu

svõ

istl

us

Ro

osi

de

sõd

a

Sas

ku

(ap

rilli

s)

Ori

ente

eru

min

e 24

.04

Võ

rkp

all (

3+

1) 2

3.06

Pet

anq

ue

( T

RIO

)

Õh

up

üss

+ n

oo

levi

se

Ris

tsõ

nad

e la

hen

dam

ine

Rat

tasõ

it 2

9.08

Tän

avak

orv

pal

l

Van

a la

ul *

03.

10

Ku

nst

ja k

äsit

öö

* 2

1.06

Lau

l om

a kü

last

03.

10

KO

KK

U

SUURE KIVI 10 X 12 12 12 12 8 4 7 10 3 90 UITAJA 5 3 10 8 2 7 12 12 8 12 10 89

NÕMMJALA 12 7 7 5 3 2 5 10 3 6 12 72 JURNA 6 10 8 6 10 X 1 7 10 5 4 67

SS 7 8 2 3 8 10 3 8 4 4 8 65 AUKA 3 6 3 2 7 1 7 3 12 8 7 59

NELILA 8 2 6 10 4 8 4 5 2 2 1 52 KÄO X 4 4 4 1 X 10 2 5 7 5 42

KUKE 4 12 5 7 5 X 2 1 x x 6 42 AAVIKU X 5 X X 6 X 6 6 6 3 2 34

Andres Kaldmäe Nelila suusakoondisest küladevahelisel võistlusel 24.02. Asva linnusel

7 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 7

Ardo Nõmmjala uisukoondisest võistleb stiilis “liblikas”

Lipumasti polegi vaja, Eha ajab asja ära …

SASKU lükkub edasi aprilli. • 24. aprill – Jüripäeva paarisorienteerumine • Jaanipäevaks pannakse üles kunsti- ja käsitöönäitus. Töid oodatakse rahvamajja 21. juuniks. Siin antakse punkte ainult osavõtu eest, sest seda ilu on võimatu hinnata. • 23. juuni hommikupoolikul peetakse võistlused võrkpallis (3 mängijat + 1 varu). • 29. august – perespordipäeval läheb külade arvestusse parim mees- + naisjalgrattur, olenemata vanusest. • Ühel vihmasel septembrikuu päeval, kui tuhlist võtta ei saa, lahendame ristsõnu. • Ühel ilusal päeval mängime petanki, võistkonnas 3 mängijat. • Teisel ilusal päeval mängitakse tänavakorvpalli. • Tänavakorvpalliga paralleelselt võisteldakse nooleviskes + õhupüssist laskmises. Iga võistkond võib välja panna max 3 naist ja 3 meest, kes on vähemalt

12 a. Arvesse läheb parim naine + parim mees. • Võistlussari lõpeb laulupäeval, 3. oktoobril. Kuna sinna on nii palju aega, kirjutame sellest täpsemalt mõnes järgmises vallalehes. Igatahes, puhuge vanadelt laulikutelt tolmukiht maha, külastage oma külade eakaid inimesi ja õppige selgeks laulud, mis kipuvad unustusehõlma vajuma. Neid laule on palju, üks ilusam kui teine!

Liivi näitab uusi pidurdusvõtteid.

8 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 8

Neljapäeva õhtuti algusega kell 19.00 on käimas Rooside Sõda. Võistlused on jõudnud juba poolfinaalini välja Rooside Sõja viimane jõukatsumine, kus lähevad jagamisele kohad esimesest kuni neljandani, toimub 02. aprillil kell 19,00 rahvamajas.

Omavahel astuvad “sõtta” Nõmmjala ja Uitaja ning Jurna ja Aaviku. Kaotajad hakkavad mängima kolmandale ja neljandale kohale ja võitjad selgitavad, kes jääb teiseks ja kes tuleb esimeseks. Tulge siis oma küladele kaasa elama!

Palju on küsimusi olnud võistkondade nimede kohta ja mis külasid need esindavad. Siinkohal toome ära tabeli, kus kõik vajalik kirjas.

võistkond külad kontaktisikud Aaviku Aaviku Hille Toompuu, Maire Tamm Auka Audla, Kapra Jana Pint, Tiina Ait Jurna Kõiguste, Randvere, Ruhve, Viltina Ilvi Pihl, Aare Kruuser Kuke Jõe, Ridala Kajari Jakunin, Veeve Nõu Käo Käo Anja Nõgu, Raili Nõgu Nelila Mägi-Kurdla, Paju-Kurdla, Mustla, Pahavalla perek Kaldmäe, Tiit Laurits Nõmmjala Laimjala, Nõmme Taimo Antsaar, Ardo Kaljuste Saarekülade Selts Saaremetsa, Saareküla Eha Ennemuist Suure kivi Kingli, Laheküla Enn Alevi, Katrin Tarkin Uitaja Asva, Kahtla, Ranna, Üüvere Tiina Otsason

Kontaktisikuteks on jäänud praegu inimesed, kellel on olemas interneti-ühendus. Kui soovid ka oma meilile saada infot küladevahelise võistluse kohta, saada oma soov aadressil koplike@hot.ee . Kui Sul ei ole internetti, aga soovid väga saada infot, leia endale hea sugulane või tuttav, kes on nõus hakkama Sinu isiklikuks vahendajaks. Kui keegi tunneb ennast kõrvalejäänuna, siis on ülim aeg kampa hakata. Kuna tegu on uue asjaga, siis on loomulik, et kõik ei suju kohe libedalt.

Vigadest ju õpitaksegi. Ja kõik need, kes on rahva kokkusaamise oma südameasjaks võtnud, teevad seda oma aja ja rahakoti arvelt. Ärge siis neile turja karake! Valame higi, aga mitte verd ega pisaraid! Kui mõne küla rahvas hakkab sel aastal omavahel rohkem suhtlema, on küladevahelise võistluse eesmärk täidetud.

Eha Ennemuist

Küladevaheline koroona: Artur Saar, Jarno Pint ja Tanel Ait Rein Kirst, Maidu Vallik ja Heinrich Rei

Kogu eelnev pildimaterjal: Taimo Antsaar

9 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 9

Olles olukorra sunnil juba kolmandat aastat linnainimene, tunnen tihtipeale, et ma elan vales rütmis, vales keskkonnas ning tegelen asjadega, mis ei paku mulle rõõmu. Mõistan, et kooliharidus on vajalik selleks, et elus edasi jõuda, kuid linnaeluga ma harjuda ei suuda. Tänaval tormav rahvasumm, poodlemine ja ajaga võidu jooksmine tekitavad tunde, et ma kaon ära, olen nähtamatu ja üksinda. Keegi nagu ei vaevukski mind kuulama, inimestel pole aega laskuda sügavamasse vestlusesse, sest veerand tunni pärast läheb buss või on vaja midagi “tähtsat” tegema hakata. Tänapäeva pealiskaudsus on pealetükkiv harjumus. Mõelgem nüüd ise, kui tihti te oma tuttavalt küsite, kuidas tal läheb? Mitmel korral see teid tõepoolest huvitanud on? Kui tihti me räägime enda tunnetest neile, keda me armastame? Ega minagi ei ütle tihti enda lähedastele, et nad mulle kallid on, sest ma kardan, aga samas vajan lähedust ja ilusaid sõnu, mis annavad jõudu edasi püüelda ning argipäevamured hetkekski unustada. Kardan just seepärast, et ma olen muutunud pealiskaudseks. Olen proovinud elada nii nagu teised. Olen üritanud olla selline, nagu teised, kuid kõik need teed, mis juhivad mind eemale sellest, kes ma tegelikult olen, viivad segadusse ja masendusse. Songhai vanasõnagi ütleb, et palk võib kümme aastat jões vedeleda, kuid krokodilli ei saa sellest kunagi. Olen aru saanud, et üksi vastuvoolu ujuda pole ka mõtet, kuid kui kõik liiguksid ühise eesmärgi nimel, siis hakkaks ju kitsas? Leian, et elus on üksainus kordaminek- suuta elada oma elu nii, nagu ise tahan. Uskuda, et hea tahtmise juures on kõik võimalik. Olla lind, kes kivi toksides enda noka jõusse usub. Kuid kõik tüdinevad: vaene otsimast, rikas hoidmisest, tark õppimisest. Kindlasti te ei teadnud, et vahel tunnen end nii väsinuna, et ma ei tahakski hommikul üles tõusta. Tahaks end oma pisikesse tuppa ära peita, teki üle pea tõmmata ja mitte enam mõelda, mitte proovida aru saada, missugune on minu rada. Mu süvaotsingud on enesepettus. Aeg on liiga pime, et ennast leida. Veel vähem peaks siis keegi teine mind mõistma. Enamus näevad vaid välimist sära ja väga vähesed oskavad vaadata hinge ja südamesse. Lähemalt uurides võib tõdeda, et majaka vundament on tegelikult pime. Me võime küsida, et miks sa täna nii morn oled, aga kas see meid ka huvitab? Pole ju mingi kunst torgata kulunud mantlisse veel ühte auku ning kukkujast üle tallata ja mitte oma abistavat kätt ulatada, kuid vajalik on tunda ära hetk, mil inimene vajab üht pisikest kallistust ning sõnu, mis taastavad tema sära. Kõige olulisem elus pole mitte see, et sa kunagi ei kuku, vaid see, et tõused alati püsti ja rühid

enda eesmärkide nimel edasi, olgu see rada siis nii käänuline kui tahes. Mõnel teeristil ära eksides võime küll teelt kõrvale kalduda, aga ainult nii tutvumegi ümbruskonnaga. Usun, et kuhu inimene ka ei pöördu, mida ta ka ette ei võta, jõuab ta alati lõpuks tagasi rajale, mille loodus on talle määranud. Mina ei taha oma elu pealiskaudselt elada. Ma tahan elada seal, kus mind ümbritsevad inimesed, kes tunnevad lisaks minu näole veel ka minu hinge ja mõttemaailma. Siin võib olla küll veidi vähem võimalusi ja mugavusi kui linnas, aga vähemalt tunnen ma end rahulikuna ja mul on aega oma kätega midagi meisterdada ja tegutseda omatahtsi. Siin on ka mõistvad inimesed, kes on alati minu jaoks olemas ja mind tihtipeale helesiniselt pilvelt alla tirivad, pannes mind jälle enda otsustes ja vaatenurkades kahtlema, kuid eks elu osadeks ongi otsimine, kahtlemine ja leidmine. Hetkel näen end mitme-setme aasta pärast elamas just siin, pisikeses Laimjala vallas, kus “kõik tunnevad kõiki ja teavad kõike”. "See siin on ikkagi maa ja muld, mitte kivi ja linn." Maal on paljudel inimestel keldris oma kartuli- ja moosivaru ja nii saab lihtsamalt talve üle elada. Arvan, et pole saatuslikumat viga, kui kulutada suurem osa elust elatise hankimiseks, sest pidev pühendumine sellele, mida inimene peab oma põhitegevuseks, on võimalik vaid paljude muude asjade unarusse jätmise korral. Nii loobutaksegi oma hobidest ja meelistegevused, mille jaoks lõpuks enam lihtsalt mahti pole. On inimesi, kellel on raha, ja on inimesed, kes on rikkad. Need, kellel on raha, ostavad asju poest. Ma ei mõista sellist varianti absoluutselt hukka, sest see on mugav ja võtab vähem aega. Samas on valmistoode tihtipeale odavam kui osta eraldi komponendid ja siis oma fantaasial lennata lasta. Mina aga tahan kuuluda nende inimeste sekka, kellel on aega ning kes võtavad vaevaks midagi enda kätega luua. Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. Mida vähem raha mul on, seda rohkem suudan ma leida odavaid ja isikupäraseid alternatiivne üldkasutavatele ja ilmetutele asjadele. Ja sellistel hetkedel olen ma just see, kes ma koguaeg olema peaks. See kõik võib paraku olla vaid enesepete ja ehk lausa lapselikkus, sest mu elu jõuab teha veel tosinkond käänakut, mis ei sõltu tihtipeale ainult minust ning ma võin enda sõnu mõne aja pärast sööma hakata, kuid minu sinisilmsust võiks kirjeldada järgneva lausega: “Isegi kui ma teaksin, et homme lendab maailm tükkideks, istutaksin ikkagi oma õunapuu.” Ja isegi, kui minu unistused peaksid purunema ning mu silmad elu karmi reaalsuse ees avanema, siis pole ma kindel, et ma neid kohe esimese asjana uuesti sulgeda ei taha. Igas inimeses on tohutult potentsiaali, seda tuleb vaid õigesti rakendada, et jõuda oma eesmärkideni. Jaapani vanasõna ütleb, et suured kalad ei ela väikestes tiikides. Seepärast peakski iga inimene leidma endale pisikese tiigi, kus end suurena tunda. Paratamatus on aga see, et vahel tuleb käia suur ring, enne kui taibatakse, et õige koht on seal, kust alustati

10 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 10 HOOLDAJATOETUSE JA INVAVAHENDITE TOETUSE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD (Kinnitatud Laimjala vallavolikogu määrusega 29. jaanuaril 2009)

I ÜLDSÄTTED 1. Hooldajatoetuse ja invavahendite toetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord sätestab 3-aastase ja vanema puudega ja erandkorras ka puudeta isikule või tema hooldajale toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused Laimjala vallas. 2. Hooldajatoetus on igakuine toetus puudega isikule või tema hooldajale, mida makstakse valla eelarvest selleks ettenähtud vahenditest 3. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra rakendamisel kasutatakse mõisteid järgmistes tähendustes: 3.1. Hooldatav – keskmise, raske või sügava puudega 3-16 aastane laps, raske või sügava puudega 16-18 aastane laps ja puudega või puudeta täisealine isik, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi igapäevasel toimetulekul või oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel; 3.2. Hooldaja – alaealiste puhul- üks tema vanematest või eestkostja, täiskasvanute puhul - eestkosteasutuse (vallavalitsuse) poolt määratud abistaja hooldatavale; 3.3. Kõrvalabi- ja juhendamine – abi osutamine täiskasvanud isikule, kes ei tule täielikult või osaliselt toime oma igapäevaeluga ( söömine, riietumine, söögi valmistamine, kütmine, toitainetega varustamine, liikumine, suhtlemine, ametiasutustes asjaajamine jne.); 3.4. Järelvalve -ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste tervisele või varale; 3.5. Hooldajatoetus –täiskasvanud isikule või tema hooldajale toimetuleku soodustamiseks makstav rahaline hüvitis; 3.6. Hooldajatoetus puudega lapsele – 3-16a. keskmise, raske või sügava ja 16-18a. raske ja sügava lapse vanemale või tema eestkostjale makstav rahaline hüvitus; 4. Invavahendite toetus, SIS- programmis (Invavahendid puudega inimestele)- toetus isikule, kelle eest makstakse ortopeediliste, invatehniliste ja liikumisabivahendite rent ning kellele kompenseeritakse inkovahendite ostmine; II HOOLDAJATOETUSE JA INVAVAHENDITE TOETUSE SUURUS 1. Hooldajatoetuse suuruse kinnitab Laimjala Vallavalitsus 2. Invavahendite toetuse suurus oleneb kuludest, mida on tehtud rentide maksmiseks või invavahendite ostmiseks III HOOLDAJATOETUSE JA INVAVAHENDITE TOETUSE TAOTLEMINE 1. Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab puudega inimene või tema hooldaja vormikohase avalduse valla sotsiaalnõunikule. 2. Sotsiaalnõunik hindab hooldusvajaduse, toetuse vajaduse ning hooldaja võimalused kõrvalabi, juhendamise või järelvalve osutamiseks 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. 3. Sotsiaalnõunikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente (arstliku ekspertiisi otsus, rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus vms.). 4. Hooldajatoetust puudega lapse vanemale või eestkostjale saab taotleda isik, kes ei käi tööl. 5. Inkotarvete toetuse taotluse avalduse esitab isik ise või tema hooldaja vastavalt makstud arvetele valla sotsiaalnõunikule. 6. Ortopeediliste ja invatehniliste ning liikumisabivahendite rendi maksmise taotluse esitab isik või tema hooldaja valla sotsiaalnõunikule vastavalt asutuse poolt esitatud arvetele (reeglina Invaru rendid 1 kord aastas). V HOOLDAJATOETUSE JA INVAVAHENDITE TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE 1. Hooldajatoetuse ja invavahendite toetuse määramise või mittemääramise otsustab sotsiaalkomisjoni ettepaneku alusel vallavalitsus ühe kuu jooksul arvestades avalduse esitamisest. 2. Hooldajatoetuse ja invavahendite toetuse määramise otsuse tegemisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid: a) hooldatava hooldusvajadust; b) hooldaja võimalusi kõrvalabi, juhendamise või järelvalve osutamiseks; c) hooldatava tööealine pereliige ei saa isiku hooldamise tõttu tööle minna või on sunnitud töötama osalise tööajaga; d) hooldatava tahet; e) isiku igapäevase toimetuleku võimalusi.

f) kulutusi, mis isikul on seoses tema puudega g) puude raskusastet h) isiku hooldaja või lähedaste elukohta i) puudega lapse hooldajatoetuse puhul arvestatakse ka toetuse suurust, mida maksis eelnevalt riik 3. Vallavalitsus võib volikogu sotsiaalkomisjoni ettepaneku põhjal määrata hooldajatoetuse või invavahendite toetuse ka kliendile, kellel ei ole puuet määratud. Vallavalitsus võib eelarves oleva hooldajatoetuse vahendite olemasolu korral ja sotsiaalkomisjoni ettepanekute põhjal maksta erandkorras hooldajatoetust rohkem, kui igakuine toetus ette on nähtud, selleks klientidest eraldi avaldusi vaja pole. 4. Hooldajatoetust makstakse täiskasvanute puhul kas isikule endale või tema hooldajale, laste puhul ühele lapsevanemale või eestkostjale. 5. Hooldajatoetust ei maksta hooldajale, kellel endal on raske või sügav puue. 6. Hooldajatoetuse või invavahendite toetuse maksmisest keeldumisest teatab vallavalitsuse sekretär taotlejale kirjalikult ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise kuupäevast, esitades ka keeldumise põhjused. 7. Hooldajatoetus või invavahendite toetus määratakse alates taotluse esitamise kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. 8. Hooldajatoetus ja toetus inkotarvete eest kompenseerimiseks kantakse igas kuus toetuse taotluses näidatud pangakontole, invavahendite rendid tasub reeglina vallavalitsus. Erandina võib hooldajatoetust välja maksta ka sularahas, sel juhul 1 kord kvartalis. 9. Hooldajatoetuse maksmisest keeldutakse või lõpetatakse juhul, kui: a) isik sureb; b) seda soovib isik, tema eestkostja või hooldaja ja täiskasvanud isikute puhul puudub hooldus-, juhendamise ja järelvalve vajadus; c) täiskasvanute puhul viibib isik pikemat aega (üle 1 kuu) hooldekodus või haiglas; 10. Juhul, kui isiku hooldaja, kellele maksti hooldajatoetust, sureb või kui hooldajale endale määratakse raske või sügav puue, kantakse määratud hooldajatoetus isiku pangakontole. 11. Kui puudega laps saab täiskasvanuks (18a.), määratakse hooldajatoetus talle endale samamoodi, nagu täiskasvanud isiku puhul tavaline. 12. Hooldajatoetusest tulenev sotsiaalmaks määratakse vastavalt vabariigi valitsuse otsusele ja see tasutakse vallavalitsuse poolt. 13. Juhul, kui vallavalitsus määrab isikule hooldaja (täiskasvanute puhul), sõlmitakse kolmepoolne hooldusleping hooldamist vajava isiku, vallavalitsuse ja hooldaja vahel, kus määratakse ära tegevused, mis hooldaja on kohustatud tegema, samuti maksmise kord. Leping käesoleva määruse lisal 2. 14. Hooldajatoetuse või invavahendite toetuse saajad on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust või sotsiaalnõunikku asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse või invavahendite toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutmise. 15. Hooldajatoetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt vabariigi valitsuses määratud korrale. 16. Hooldajatoetuse maksmist võib määrata ka tähtajaliselt. 17. Juhul, kui isikule makstakse hooldajatoetust või tema eest maksab vallavalitsus hooldekodu kohamaksu, saab ta taotleda invavahendite toetust kehtiva toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas. Juhul, kui isikule ei maksta hooldajatoetust või ei maksa vallavalitsus tema eest hooldekodu kohamaksu, saab ta taotleda invavahendite toetust kahekordse toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas. 18. Määrus hakkab kehtima tagasiulatuvalt 01. jaanuar 2009.a. välja arvatud käesoleva määruse p. 17, mis hakkab kehtima 01. veebruarist 2009.a.

11 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 11 LAIMJALA VALLA EELARVEST MAKSTAVATE SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMISE,

MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD (Laimjala Vallavolikogu määrus 29. jaanuar 2009.a. nr.1-1/1)

Määrus kehtestatakse kohaliku maavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 8 punkt 2, § 23 lõike 1 ning §-de 35, 36, isikuandmete kaitse seaduse ja riikliku sotsiaalregistri asutamise alusel.

ÜLDSÄTTED § 1 Reguleerimisala (1) Käesolev määrus sätestab Laimjala valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra. § 2 Toetuse eesmärk (1) Laimjala valla eelarvest makstav sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on isikule valla eelarvest selleks ettenähtud rahalistest vahenditest makstav rahaline toetus, et soodustada inimese ja tema perekonna toimetulekut.

TOETUST TAOTLEMA ÕIGUSTATUD ISIKUD § 3 Toetuse taotleja (1) Toetuse taotlejaks võib olla vähekindlustatud pere füüsiline isik, kelle elukoht on eesti rahvastikuregistri andmetel Laimjala vallas ja kelle faktliline (tegelik) elukoht on Laimjala vallas. (2) Vähekindlustatud pereks loetakse endaga mittetoimetulevat peret. (3) Üldjuhul loetakse vähekindlustatud pereks paljulapselist peret ( 4 ja enam last), erivajadusega isikuid (puuet omavat või töövõimetuspensionil olevad isikud), majanduslikult vähekindlustatud isikud (nt. toimetulekutoetuse saajad), orvud ja vanemliku hoolitsuseta lapsed. (4) Üldjuhul kantakse määratud toetus isiku pangaarvele. (5) Toetuste maksmise aluseks on vallavalitsuse korraldus.

TOETUSTE LIIGIDA JA PIIRMÄÄRAD § 4 Prillide ja ravimite toetus (1) Prillitoetust makstakse vähekindlustaud perede õpilastele (kuni 18 a.), kes õpivad üldhariduskoolis või ametikoolis 500.- krooni. Raske või sügava nägemispuudega õpilastele ja täiskasvanud isikule 1000.- krooni. Prillitoetuse makstakse üks kord kalendriaastas. (2) Ravimitoetust makstakse vähekindlustatud perede lastele kroonilise ja pikaajalise haiguse puhul kuni 50% ravimi hinnast, kuid mitte rohkem kui ühekordne toimetulekupiir kalendriaastas. § 5 Transpordikulude toetus (1) Transpordikulude toetust makstakse vähekindlustatud inimesele bussi- ja autosõidukulude kompenseerimiseks, kui need on seotud reeglina väljaspool maakonda asuva meditsiiniasutusse sõidu ja sealt tagasi sõiduga. (2) Transpordikulude toetuse suuruseks on kuni 50% tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui kahekordne toimetulekupiir kalendriaastas. Avaldusele tuleb lisada ka kuludokumendid ja teised dokumendid, millest nähtub raviasutustes käimine. § 6 Toetus muudeks kuludeks ja igapäevase toimetuleku soodustamiseks (1) Toetust makstakse vähekindlustatud peredele, kus on alaealise lapse ( laste) kasvatamisel ja koolitamisel tekkinud ajutised rahalised raskused. Toetus on ette nähtud ka peredele olenemata alaealiste laste olemasolust või arvust ja kus on tekkinud ajutised majanduslikud raskused, mis takistavad igapäevast toimetulekut. Toetust makstakse ka vähese sissetulekuga üksielavatele lasteta eakatele. (2) Toetust makstakse vanemliku hoolitsuse kaotanud lastele ja orbudele. (3) Toetust makstakse vähekindlustatud isikule ettenägematutest olukordadest tingitud väljaminekute korral. (4) Toetust makstakse vähekindlustatud ravikindlustuseta inimesele meditsiiniteenuste eest arvete alusel kuni 50% ulatuses.

(5) Toetuse saamiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse. Avalduses tuleb ära märkida toetuse suurus ja taotlemise põhjus. (6) Toetust makstakse üldjuhul korraga kuni 500.- kr. ja kokku kahekordse toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas. § 7 Toetus valla sotsiaalhalduse sõiduki kasutamiseks transporditeenusena (1) Toetus on ette nähtud valla sotsiaalnõuniku ametiauto kasutamise korral bensiinikulude katteks (2) Toetust arvestatakse vähekindlustatud inimeste hädavajalike sõitude puhul (sõidud raviasutusse ja tagasi, sõidud arsti juurde ja tagasi) (3) Toetust arvestatakse reeglina inimestele, kelle peres või kelle täiskasvanud lastel ei ole autot, või kui lapsed oma kauguse tõttu ei ole võimelised sõitu teostama. (4) Teenust osutatakse juhul, kui sotsiaalnõunikuga on olemas eelnev kokkulepe. (5) Kodanike vastuvõtu ajal ja aruannete tegemise perioodil võib sotsiaalnõunik teenuse osutamisest keelduda. Vajadusel võib sotsiaalnõuniku auto teenust osutada ka mõni teine vallavalitsuse ametnik. (6) Oma soovist sotsiaalnõuniku auto kasutamiseks peab isik teatama ette vähemalt 3 päeva enne sõitu. (7) Toetusel kehtivad järgmised määrad: Marsruudil Laimjala vald- Kuressaare- Laimjala vald 100.- kr. Marsruudil Laimjala vald- Orissaare- Laimjala vald 50.- kr. § 8 Toetus õnnetuse puhul (1) Toetuse saajateks on õnnetuse või kuriteo ohvrid. (2) Toetust makstakse Laimjala valla elanikele (rahvastikuregistri andmetel) nende toetamiseks õnnetuse (tulekahju, loodusõnnetus või mõni muu määruses loetlemata) põhjendatud juhtude puhul. (3) Toetuse suuruseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel on kuni kümme tuhat (10000.-) krooni, suurema toetuse maksmist saab otsustada vallavolikogu. (4) Toetuse saamiseks peab toetuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele motiveeritud avalduse. (5) Toetuse maksmise aluseks on vallavalitsuse korraldus, lõikes 3 nimetatud juhtumi puhul vallavolikogu otsus. Toetus kantakse avalduses näidatud pangaarvele. RAKENDUSSÄTTED § 9 Erisus eelarvevahendite piisavusel (1) Riigieelarvest eraldatava toimetulekutoetuse summade ülejäägi korral saab maksta kõiki määruses toodud toetusi. Ettepanekute alusel otsustab toetuse määramise ja maksmise vallavalitsus. § 10 Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Laimjala Vallavolikogu 29. juuni 2006.a. määrus nr 15 “Laimjala valla eelarvest toetuste maksmise tingimused ja kord” (2) Tunnistada kehtetuks Laimjala Vallavolikogu 26. aprill 2007.a. määrus nr 12 “Laimjala valla eelarvest toetuste maksmise tingimused ja kord” muutmine § 11 Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2009.a. § 12 Määruse avalikustamine (1) Määrus avalikustada Laimjala valla põhimääruses sätestatud korras ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

12 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 12 LAIMJALA VALLA EELARVEST MAKSTAVATE PEREKONNA SISSETULEKUST

MITTESÕLTUVATE TOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD (Laimjala Vallavolikogu määrus 29. jaanuar 2009.a.nr 1-1/2)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 lõike 1 ja §22 lõike 1 punkt 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 alusel. ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Laimjala valla eelarvest makstavate perekonna sissetulekust mittesõltuvate (sotsiaal)toetuste liigid, määramise ja maksmise Laimjala vallas. (2) Laimjala valla eelarves toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust Laimjala Vallavalitsus. TOETUSETE LIIGID JA PIIRMÄÄRAD § 2. Sünnitoetus Sünnitoetust makstakse lapse ühele vanemale või vastsündinu lapsendajale –

- 5 500.- krooni, kui lapse mõlemad vanemad on kantud Laimjala valla rahvastikuregistrisse vähemalt 6 kuud enne lapse sündi;

- 4 000.- krooni kui lapse üks vanem on kantud Laimjala valla rahvastikuregistrisse vähemalt 6 kuud enne lapse sündi;

- 5 500.- krooni kui laps registreeritakse üksikvanema lapsena ja lapsevanem on kantud Laimjala valla rahvastikuregistrisse vähemalt 6 kuud enne lapse sündi;

§ 3. Matusetoetus 1. Toetust makstakse matuse korraldajale, kui lahkunu viimane elukoht rahvastikuregistri andmetele oli Laimjala vallas. 2. Matusetoetuse suuruseks on 3 000.- krooni. 3. Matusetoetus kantakse surmatunnistuse esitamisel matuse korraldaja arvele. § 4. Koolitoetused (1) Koolisõidutoetus Koolisõidutoetust makstakse, kui: 1) õpilane on Kahtla Lasteaed- Põhikooli õpilane ning kasutab kooli- (lasteaeda) ja kojusõiduks valla õpilasliinil liikuvat ühistransporti; 2) õpilane on Kahtla Lasteaed- Põhikooli õpilane ja kasutab kooli- ja kojusõiduks väljaspool õpilasliini liikuvat ühistransporti ning õpilase rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Laimjala vallas; 3) õpilane õpib gümnaasiumi gümnaasiumiosa päevases õppevormis alljärgnevalt:

- kui õpilane on õpilaskodus või üürikorteris, siis kord nädalas kooli ja koolist koju;

- igapäevaselt kodust käijatel kord päevas kooli ja koolist koju.

4) Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis õppivatele õpilastele kaks korda nädalas kooli ja koolist koju. 5) Väljaspool Laimjala valda põhiharidust omandavale õpilasele koolisõidutoetust ei rakendata. (2) Õpilaskodude ja üürikorterite toetus 1) Õpilaskodu ja üürikorteri toetust makstakse Saare maakonna ja mandri ametikoolides ning gümnaasiumite gümnaasiumiosas õppivatele õpilastele avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada igal õppeaastal hiljemalt 10. septembriks. Õpilaskodu ja üürikorteri toetust makstakse ainult normõppeperioodi jooksul . 2) Toetust makstakse õppeperioodil iga kuu eest. 3) Ametikoolides ja gümnaasiumite gümnaasiumiosas õppivatele õpilaste õpilaskodude üürid tasutakse 75%-100% ulatuses. 4) Üürikorterite üüri kompenseeritakse kehtiva üürilepingu alusel ning tasutakse ülekannetena õpilase või lapsevanema arvele, juriidilise isiku puhul selle arveldusarvele. Üüri kompenseeritav summa ei ületa viite sada (500.-) krooni. (3) Koolitoetus (1) Koolitoetust makstakse iga üldhariduskoolis õppivale lapsele koolitarvete ostmiseks. (2) Toetuse suurus on 400.- krooni lapse kohta. (3) Toetus makstakse ühe lapsevanema arvele enne kooliaasta algust. (4) Koolilõpetamise toetus 1) Toetust makstakse põhikooli ja gümnaasiumi (päevaõppe) ning põhikooli baasil ametikooli lõpetajale 500.- krooni. 2) Põhikooli- ja gümnaasiumi lõpetajatele makstakse toetus koolidest laekunud nimekirjade alusel lapsevanema (lapse) arvele. 3) Ametikooli lõpetajatele makstakse toetus Laimjala Vallavalitsusele esitatud taotluse alusel. RAKENDIUSSÄTTED § 5 Erisus eelarvevahendite piisavusel Riigieelarvest eraldatava toimetulekutoetuse summade ülejäägi korral saab maksta kõiki määruses toodud toetusi. § 6 Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Laimjala Vallavolikogu 29. juuni 2006.a. määrus nr 15 “Laimjala valla eelarvest toetuste maksmise tingimused ja kord” (2) Tunnistada kehtetuks Laimjala Vallavolikogu 26. aprill 2007.a. määrus nr 12 “Laimjala valla eelarvest toetuste maksmise tingimused ja kord” muutmine § 7 Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse 01. jaanuarist 2009.a.

13 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 13 MIS RAHVAMAJAS TEHAKSE ?

Rahvamajas on juba aasta algusest pea igal õhtul midagi põnevat toimunud. Käimas on küladevaheline võistlus, kus erilist populaarsust on pälvinud Rooside Sõda. Vabariigi aastapäeva ja vastlapäeva tähistasime küll Asval, aga naistepäevapidu toimus rahvamajas. Kui eelmisel aastal rõõmustas meie naisperet Salme meesansambel Punased Sõstrad, siis sel aastal olid külas esinejad Leisi vallast. Meile etendati lõbus kontsert Entel-Tenteli aegadest, esinesid praegused kuulsad lauljad Vello Orumets, Erich Krieger, Ivo Linna (mitte päris enda kehastuses) ja tantsuks mängis Laikre Dance Band Viljandist. Pidu oli tore, aga rahvast oli vähevõitu. Võib-olla on süüdi kättejõudnud majanduslangus ja seepärast

annangi teile juba varakult teada, et 23. mail on kohvikklubi KOKLULA nostalgiaõhtu. Varuge siis rahakotinurka üks sinine rahatäht, et sel õhtul rahvamajas olla. Tantsuks mängib Toomas Anni ja kindlasti on oodata mõnd huvitavat külalist ning pidulistele on planeeritud mitmesuguseid huvitavaid tegevusi. Aprilli 4-ndal päeval kell 18 ootame kõiki kuulama Laimjala Laululinde. Perepilet on 25 krooni, üksikpilet 10 krooni. Jüripäevaorienteerumine ja kepikõnd toimub ka sel aastal ja seda 24.aprillil. Kindlasti teeme ka volbrituld, muidugi kui kevadised suured tuuled meie mõttele kriipsu peale ei tõmba. Kui eelmisel aastal olid prügitalgud “Teeme ära!”, siis sel aastal on 1.mail rahvamajas mõttetalgud.

Otsitakse häid ideid ja lahendusi ühele kohalikule probleemile ja ühele vabariiklikule probleemile. Olete lahkelt oodatud avaldama oma ideid, millise kohaliku probleemi üle arutleda soovite. Antud mõttetalgute kohta saab infot ka internetist. Kevadistest ettevõtmistest lühidalt siis kõik. Jälgige kuulutustetahvleid, vaadake lisa internetist valla kodulehelt ja siis jõuab teieni kogu vajalik info valla kultuuri- ja spordiüritustest.

Kena kevade jätku ja palju kollaseid liblikaid!

Mae Nõu

Rahvamaja juhataja

Naistepäevapidu: esinevad Leisi taidlejad

14 Laimjala valla teabeleht nr. 1 (40) 14

ÕNNITLEME UUSI ILMAKODANIKKE JUSS ELMI

03. veebruar 2009 KATHRIIN RÄNK 13. veebruar 2009

TUULE KIIKER 08. märts 2009

MÄLESTAME MEIE HULGAST

LAHKUNUID Alma Korobljova

16.05.1930 – 04.02.2009 Urmas Raaper

03.07.1961 – 21.03.2009

TÄHELEPANU, ETTEVÕTJAD!!! 15. aprilliks tuleb taas kinnitada majandustegevuse

registri registreeringu õigsus. Registreeringu õigsuse kinnitamise vorme saab

vallasekretäri käest või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehelt MTR alt. Kinnituse võite saata ka meilile

merike.liiv@laimjala.ee

Laimjala valla volitatud loomaarst on

MIHKEL KÄÄRID Vastuvõtt esmaspäevast

reedeni kell 8.00-9.00 Koigi külas Pöide vallas

Kontakttelefon: 45 94 160 ja 52 89 796

FIEd peavad end registreerima äriregistris 2009. aasta jooksul peavad kõik füüsilisest isikust ettevõtjad registreerima end avalikus

äriregistris. Ümberregistreerimine äriregistrisse on maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-dele riigilõivuvaba. Avalduse saab ettevõtjaportaali kaudu esitada tasuta või edastada selle

registrile notari kaudu. Kui FIE koostab avalduse ise, on notaritasu allkirja kinnitamise eest 10 krooni.

Kui FIE laseb avalduse koostada notaril, läheb see maksma 60 krooni (tasudele lisandub käibemaks).

Pöide ja Jaani kihelkonna päev

Kuressaare Päevakeskuses Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakonna korraldamisel

laupäeval, 4. aprillil algusega kell 11 Ettekanded: • Eino Kirs – “Killukesi Pöide ajaloost” • Ülo Parbus – “Kihelkond, kogudus, mõis, küla (viited Jaani khk-le)” • Ülo Rehepapp – “Sugulus (viited Pöide khk-le)” Raamatute tutvustus: • Berg, Mihhail. Saaremaa Bergid (Kingli mõisa endised omanikud Pöide kihelkonnast). Moskva 2009. • Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Tallinn 2000. • Parbus, Ülo. Karja kihelkonna lood IV. Parasmetsa, Laugu, Metsküla ja Luulupe mõis. Tartu 2008. • Seegel, Eldur. Oskar Arkadius Otto von Ekesparre. Kuressaare 2008. • Väljataga, Salme ja Holm, Jaan. Pärdi-Adult pärinenud. Tallinn 2007. Oodatud on kõik, kel huvi suguvõsa uurimise ja Pöide ning Jaani kihelkonna ajaloo vastu.

TÄHELEPANU NEED, KELLEL ON TÕSISEID PROBLEEME KAEVUVEEGA Teist aastat järjest on lahti minemas riiklik abiprogramm, millest võidakse toetada majapidamisi, kellel on tõsised probleemid kaevuveega. (kaev saab tühjaks, vesi reostunud vms.). Probleem peab olema alaline ja

tõestatud! Kellel on analoogseid probleeme ja huvi programmis osaleda, palume anda endast teada vallamajja 20.

aprilliks .

Laimjala vallavalitsus

Laimjala valla teabeleht VALLAELU: Laimjala vallavolikogu ja vallavalitsuse väljaanne. Ilmub 6 korda aastas. Trükitud Saarte Trükikojas. 500 eks.

Toimetaja Aive Sepp Tel. 45 94 391 ja 51 77 353 e-mail aive.sepp