NR 4

Oru vald 20

19.detsember 2011.a

ORU VALLA TEABELEHT

Uue riigikorra algusest tänaseni on tegutsenud Oru vallas

tublid ettevõtjad: AS Linpet, Linnamäe farm (meile tuntud

nimega Taani sigala) Jalukse kauplus, Oru Auto, Kiige

turismitalu, Metlini jahimaja, Auaste talu, Niibi

turbatootmine (AS Tootsi Turvas).

Ettevõtlikud ja visad põlluharijad ning

loomakasvatajad läbi aegade on olnud Arne Tamm, Ülo

Loorens, Andres Kaljura, Ervin Paaliste, Urve Peeduli, Ott

Kahn.

Tänu Uuskalda Spordi- ja puhkeküla ettevõtlikele

inimestele, on tekkinud turismiturule uus ja omanäoline

turismiettevõte.

Kahekümne aasta jooksul on kogu riigis olnud

vahelduva eduga päevakorral haldusreform. Meilgi on

kolm korda kaalutud naabervaldadega ühinemist erinevates

variantides, Oru- Risti- Taebla; Oru- Nõva; Oru- Nõva-

Noarootsi. Tänaseks on kõik osapooled veel iseseisvad

haldusüksused.

Linnamäe lasteaias on toimunud suur areng

alushariduse sisulises töös. Lasteaia õpetajad on uutele

väljakutsetele avatud ja uuendusmeelsed. Lasteaia hoone on

muutunud renoveerimise käigus oluliselt

energiasäästlikumaks ja väliselt kauniks.

Viimastel aastatel on rajatud valla territooriumile

mitmeid mustkattega teid, seda nii riigi kui valla oma

vahenditest.

Saunja kandist on arenemas loodus- ja

loomeinimeste kants, Silma õpikoda ja Allika talu

loovkeskus pakuvad selleks häid võimalusi.

20 aasta sisse jäävad sündmused on iga inimese

jaoks erinevad. Rõõmu teeb, et järjest enam leiavad

inimesed võimalusi oma koduümbruseid korrastada, et

meil on tublid külainimesed, kes hoolivad oma külast ja

inimestest. Vaatamata majanduselu keerukale olukorrale,

on meie ettevõtjad leidnud motivatsiooni ettevõtlust hoida

ja arendada.

Viimased aastad tööturul on olnud väga heitlikud, kuid

meie valla inimesi iseloomustab julgus ja leidlikkus uuesti

õppida, otsida uut ametit, uut väjundit ja ise hakkama

saada.

Kahjuks on see “pealehakkamine” ka kurjasti kätte

maksnud, välismaale tööle ja elama siirdunuid on meie

väikese kogukonna jaoks liiga palju.

Oru vallas on õpihimulised inimesed. Sellel aastal õpib

erinevates ametikoolides, kõrgkoolides nii päevases kui

kaugõppevormis 97 õppurit, neist 2 doktoriõppes.

Milline on Oru valla inimene? Tark, alalhoidlik,

sportlik, ettevõtlik, töökas ja tasakaalukas!

jätkub järgmisel lehel..

19.detsembril 1991 kinnitas Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu Linnamäe valla omavalitsusliku

staatuse. Aprillis 1992 sai vald tagasi oma ajaloolise

nime, Oru vald.

Kui 20 aastat tagasi võisime suures osas üles lugeda

nimepidi need 1000 inimest, kes Oru vallas elavad, siis

tänasel päeval enam see nii ei ole. Muutub aeg,

muutuvad inimesed, nende ootused, vajadused ja

võimalused. Meie elukorralduses on lisaks nn

kohalikele elanikele suur osatähtus ka inimestel, kes

elavad mujal, kuid töötavad meie asutustes, samuti

suveelanikel. Järjest enam mõjutavad meie kogukonna

elu koostööprojekid teiste valdadega, olgu selleks

j ä ä t me ma j a n d u s e k o r r a l d a mi n e , ü h i s e d

kultuuriüritused, spordimeeskonnad jne. Maakond

tervikuna on kuidagi märkamatult läbi põimunud ja

kokku kasvanud.

20 aasta jooksul on toimunud kuus kohalike

volikogude valimist. Esimese volikogu koosseisu 1993

aastal osutusid valituks Mare Urbas, Astrid Rääli, Aili

Nõupuu, Priit Uus, Ervin Paaliste, Ülo Loorens, Hugo

Peterson, Evi Toffer, Lii Maide, Ats Laurand, Kalju

Maide ( volikogu esimees).

Erinevatel aegadel on olnud volikogu esimehed: Kalju

Maide, Priit Uus, Hugo Peterson, Ülo Loorens ja

praegu Andres Kampmann.

Ülo Loorens oli vallavanem aastatel 1991 kuni 2005.

Sellesse perioodi jäi palju muutusi ja ümberkorraldusi.

Vabaneda tuli vanadest töövõtetest ja luua uus kohaliku

elu korraldamise süsteem.

Kuni 1995 aastani asusid vallavalitsuse ja volikogu

tööruumid külanõukogu järgselt nn vanas vallamajas.

1995.aasta sügisel koliti praegusesse asukohta,

endisesse kolhoosi kontorihoonesse.

1998 aastal valmis uus koolihoone Aasta aasta järel

kasvas algkool põhikooliks. Selles on väga suur ja

tänuväärne töö Mare Urbas´el. Tema kanda oli kogu

asjaajamine, dokumendid, kaadri leidmine, õppekava

koostamine.

Oru kool on tänaseks arenenud edukaks põhikooliks.

See ei ole meie subjektiivne hinnang, vaid seda on

kinnitanud professionaalsed hariduselu uuringud.

Uue spordisaali valmimine tekitas kogukonnas suurt

elevust. Algul oli väga palju spordiharrastajaid, siis

huvi vähenes, tänaseks on välja kujunenud nn

spordisaali alaline tarbija.

1999 aastal andis riik valla alluvusse Oru Hooldekodu.

Põhiliselt eakatele pakutav hooldusteenus on tänaseni

väga nõutud nii oma maakonnas kui väljaspool.

ORU VALLA TEABELEHT Lk 2

Selle aasta tänüüritus oli väikese juubeli

hõnguline. Oru valla 20. aastapäeva tähistamisele olid

kutsutud erinevatel aegadel volikogudesse valitud

inimesed, 20 aastat vallaasutustes töötanud töötajad,

pikaajalised koostööpartnerid ja 2011 aasta

ettevõtlikud inimesed.

Seoses Oru valla 20.aastapäevaga tänati Oru

vallavolikogu ja vallavalitsuse tänukirjaga pikaajalise

ja kohusetundliku tööpanuse eest alljärgnevaid

töötajaid ja koostööpartnereid:

Aili Nõupuu, Einar Uudam, Mare Nõupuu, Malle

Kudu, Ninella Soosaar, Reet Salumets, Marika Prik,

Sirje Konks, Regina Kleeman, Kaie Ivask, Aina

Aasna, Tiia Tamm, Eve Tiitsma, Robert Roomet,

Saima Maide, Aino Okkamaa, Kaidi Sits, Uuskalda

Spordi- ja puhkeküla, AS Linpet, TÜ Jalukse kauplus,

Linnamäe postkontor, Atria farmid OÜ Linnamäe

farm.

Oru vallavolikogu ja vallavalitsus tänasid 2011 aastal

ettevõtlikke ja entusiastlikke inimesi:

Valla kaunimad kodud:

III preemia RAIMU JA RASIMA AAS, Haava talu,

Saunja küla. Suurejooneline puuviljaaed ja

viinamarjakasvatus.

II preemia AARE JA MONIKA RANDLOO,

Vanaaseme talu, Saunja küla. Kaunis maakodu

looduskaunis kohas, pererahva väga professionaalne

oskus hoida esivanemate kultuuripärandit.

I preemia LEELO JA ANDRES PAJU, Paju talu

Linnamäe küla. Maitsekalt, praktiliselt ja terviklikult

rajatud kodu.

ENEKEN VIITMAA– Aasta õpetaja, Oru kooli

muusikaõpetaja, mudilaskoori ettevalmistamine

koolinoorte laulupeoks, mille tulemusena omistati

koorile I kategooria, kooridele antav kõrgeim

tunnustus.

EDA TAMME– Aasta õpetaja, Linnamäe lasteaia

õpetaja, õuesõppe edendamine ja “Avastustee” projekti

rakendamine lasteaias.

RUTH KAMPMANN- Oru kooli tantsuõpetaja, 1.-

2.klassi tantsurühma ettevalmistamine koolinoorte

tantsupeoks ja tantsurühmale omistatud I kategooria

KARIN OLLEMA- aktiivne koolielu toetaja,

vabatahtlikuna tantsurühma saatja koolinoorte

tantsupeol.

ELEN ORMUS- aktiivne koolielu toetaja,

vabatahtlikuna tantsurühma saatja koolinoorte

tantsupeol.

EDITA LUIK- maakonnas tunnustatud “sädeinimene”,

noorte kodanikukasvatuse arendamine, Oru

noorkotkaste ja kodutütarde tegevuse juhendaja.

VIKTORIA MITMAN- maakonnas tunnustatud

“sädeinimene”, mitmeid aastaid juhendab Orul

tantsuhuvilisi naisi.

MARET ARIKE- väsimatu vabatahtlikuna kaasa

löömas igal üritusel kus vaja valda esinada, mängib

malet, teeb toidumessile hoidiseid, korraldab

külapidu.

1866 aastal andis tsaarivalitsus välja kogukonnaseaduse, mida üsna

kohe hakati vallaseaduseks kutsuma. Õigusaktiga vähendati

mõisnike õigusi ja kogukonda hakkas sisuliselt juhtima kogukonna

poolt valitud talumehed. Seaduse järgi hõlmas üks vald ühe mõisa

territooriumi.

Praeguse Oru valla piires alustas tegevust (suuruse

järjekorras) Uugla, Räägu-Kärbla, Oru, Salajõe-Saunja, Auaste ja

Keedika vald. Osaliselt jäi piiridesse ka Uuemõisa vald. Niisiis

2011 aastal möödus 145 aastat vallakogukonna vabastamisest

mõisnike ülemvõimu alt.

120aastat tagasi 1891 aasta alguseks olid aga eelpool mainitud

mõisavallad ühendatud üheks suureks Oru vallaks, mille piirid

kestsid suuremate muutusteta 1950 aastani, mil moodustati

külanõukogud. 120 aastat tagasi toimunud valdade ühendamist

võib moodsa terminiga nimetada ka haldusterritoraalseks

reformiks. Talurahvaasjade komissari ideeks oli saavutada olukord,

kus igas vallas oleks 1000-1200 meest.

19. detsembril k.a möödus aga 20 aastat päevast, mil Eesti

Ülemnõukogu esimees kirjutas alla dokumendile, millega

Linnamäe vallale anti omavalitsuslik staatus. Järgmine s.o 1992 a

aprillikuus nimetati Linnamäe vald ringi Oru vallaks, nagu see

olema pidi.

(Kokkuvõtte A.Lumeste kogumiku Oru vald I ja arhiivimaterjalide

põhjal koostas A.Kelnik)

ORU VALLA KOLM TÄHTPÄEVA VILMA LOBJA 85

Õpetaja Vilma Lobja töötas

ma t e ma a t i k a õ p e t a j a n a j a

klassijuhatajana Oru koolis pikki aastaid.

Noore õpetajana alustas Orul

1949 aastal ja töötas kuni 1978 aastani,

mil Oru 8-klassilisest koolist tehti Oru

Algkool. Tema viimased õpilased

hakkavad peagi jõudma viiekümneste

hulka. Meie mäletame oma õpetajat

sellisena- väliselt rahulik, enesekindel,

nõudlik, järeleandmatu, väga laheda ja

isikupärase huumoriga. Klassijuhatajana

andis meile palju võimalusi ise

otsustada, ise tegutseda, kuid vajalikul

hetkel oli oma tarkuse ja kogemusega

meid toetamas.

Austatud õpetaja Vilma Lobja!

Õnnitleme auväärsel tähtpäeval ja

soovime palju tervist!

Tänuga kõikide sinu õpilaste nimel,

Oru kooli 1978 aasta vilistlased

ORU VALLA TEABELEHT Lk 3

Nagu Oru vald on läbi käinud huvitava ajaloo oma

erinevate tähtpäevadega on seda teinud vallas

tegutsenud üks mitmest koolist.

Alljärgnevalt avaldan mõningad huvitavamaid noppeid

Nagimäe (alg) kooli ajaloost.

Materjale on aastate jooksul arhiividest ja kohalike

elanike mälestustest kokku kogutud. Hiljuti andis mulle

üks hea inimene kooli kroonika koopia, milles oli väga

palju huvitavat. Kroonikamaterjal on kokku pandud

1930-tel aastatel, külaelanike mälestuste ja õpetaja

märkmete järgi.

Loodan, et lühikesed ülestähendused aitavad meid

paremini aru saada mitmekümne aasta jooksul

kodukandi kooli– ja külaelus toimunust.

1871 aastal otsustas Oru vallavolikogu

Rootsikülasse koolimaja ehitamise. Koolihoone

45 lapsele sai valmis 1877 aastal;

Ehitusmaa 0,71 tiinu eraldati Nagimäe

renditalust , palgid toodi Viluverest.

Ehitusmeistriks oli Keldrimäe talu peremees

Mõisakülast;

Koolitöö Oru-Auaste (nii oli algselt kooli

nimetus) kooli algas 15.okt. 1977 ja kestis

järgmise aasta 15.aprillini;

Esimene õpetaja oli Hans Jaani p Hansen, sünd

03.11.1859, poissmees, talupidaja seisusest,

lõpetanud kihelkonnakooli;

1877-1888 töötas kool luteriusu vallakoolina,

hiljem kuni 1915 aastani vene õigeusu koolina

riigi ülalpidamisel;

Algselt asus koolihoones ka vallamaja. Väikeste

mõisavaldade liitumise arutelu toimus 1890 aastal

just selles hoones:

1915– 1917 sõjast tingituna õppetööd ei toimunud;

1918 a pani vald kooli seisma, mille põhjuseks oli

liiga vana maja. Vahepeal oli valda ehitatud 2 uut

koolihoonet;

1918– 1925 töötas kool kogukonna toetusel

erakoolina;

1925 a ostis vald koolile Eesti ja Euroopa kaardid,

Koolinõunik ja luuletaja Ernst Enno revideeris

Nagimäe kooli aastatel 1925 kuni 1934 14 korda;

1927 a osteti koolile Haapsalust 20 000 sendi eest

harmoonium;

1927 aasta jõulupuul esitati J.Oro näidend “Jõuluvana

kodu”;

jätkub järgmisel lehel...

ORU VALLA TEABELEHT

Nagimäe kooli aastakümned

1.augustil 1935 aastal valis Oru vallavolikogu Nagimäe

kooli juhatajaks 34-aastase Annette Duubas, kes hiljem

eestistas oma nimeks Ann Tubari.

Uus koolijuhataja oli lõpetanud Läänemaa Õpetajate

Seminari ning eelnevalt juba kümme aastat lapsi

õpetanud.

Paar esimest aastat oli õpetaja Tubaril võõras

keskkonnas raske, kohapealsed usutegelased suutsid

küllaltki kindlalt vastu seista noore õpetaja uutele

mõtetele. Tänu oma sihikindlusele ja arukusele suutis ta

põhiprobleemid rahulikult seljatada ning külarahva

usalduse ja poolehoiu võita.

1936 aastal korraldati koolimajas esmakordselt

emadepäev, õpilastele korraldati ekursioone, anti välja

seinalehed, hoogsalt edenes ringide töö.

Keerulised olid sõjaaastad, mis nõudsid oma põhimõtete

allasurumist ja vahel isegi teenimatuid süüdistusi.

Uus elukorraldus külas pärast sõja lõppu ei olnud vähem

pingeline. Pidev kontroll ja detailne aruandlus väsitas.

Õpetaja Ann Tubari eestvedamisel remonditi aga

koolimaja, planeeriti kooliaeda, istutati puid, rajati

spordiväljak, hangiti juurde õppevahendeid ja

juturaamtuid.

Kool sai kohaliku seltsielu keskuseks. Õpetaja

autoriteet oli kõrge, teda kiitsid nii rahvas kui tollased

ametnikud.

Paljud meist, kellele Ann Tubari oli esimeste kooli- ja

elutarkuste andjaks, mõtleme Nagimäe kooli ajale

heldimustunne hinges.

Meelde on jäänud erinevatel aastaaegadel retked

loodusesse, kelgusõidud, töö kooliaias, õpetaja kodus

diafilmide vaatamine, nääriõhtuteks ettevalmistamine ja

veel palju muud. Tundsime end koolis suure pere

liikmena, kus ema rollis oli hoolitsev ja usaldatav

õpetaja.

Ega osanud koolijuht 1935 aaastal Nagimäele tulles ette

arvata, et jääb ametisse tervelt 26-aastaks. Siin sündisid

ja kasvasid suureks tema tütred Maret, Malle ja Anne.

Maret jätkas pärast Ann Tubari pensionile siirdumist

õpetajaametit Nagimäe koolis kuni kooli sulgemiseni.

Õpetaja Ann Tubari lahkus meie seast 7. detsembril

1975 aastal.

Armsa õpetaja Ann Tubari sünnist möödus

01.detsembril 2011 aastal 110 aastat.

Arno Kelnik

ANNETTE DUUBAS– ANN TUBARI 110

Nagimäe kooliõpetaja Ann Tunbari (vasakul) oma laste ja kooliteenijaga

ORU VALLA TEABELEHT Lk 4

1931 a kevadel korraldas IV klassi laste poolt

loodud “Lootusing” perekonnõhtu näidendi ja

loteriiga. Mõned lapsevanemad usulahkudest

mõjutatuna, keelasid lastel näitemängus

osaleda.;

1931 a tehti tublimatele eksursioon Paldiskisse.

Lapsed sõitsid esmakordselt raudteel ja nägid

tuletornist avamerd;

1932 a sügisel lõhuti koolimaja kerisahi ning

ehitati uus plekkümbrisega soojuskolle;

1933 a kevadel istutasid õpilased koolimaja

teepoolsele aiaveerule kuuseheki;

06.02. 1934 revideeris õppeasutust viimast

korda koolinõunik Ernst Enno. Kuu aega

hiljem lahkus ta manalateele.

Õpetaja kirjutab E. Enno kohta järelhüüdena: oli

sõbraks õpilasele ja õpetajale. Ernst Enno

muldasängitamise päeval katekstati kaheks tunniks

koolitöö tema mälestamiseks.

01.08.1935 valiti vallavolikogus Nagimäe kooli

õpetajaks Annette Duubas (Ann Tubari).

Koolis oli 3 klassi 19 õpilasega;

09.10.1935 toimus õpilaste arstlik kontroll,

kõrvaldati vigased hambad;

1936 a sügisel koostati kooliaia plaan;

26.05.1937 oli metsanduspäev. Kooli põhja- ja

ida- piirile istutati 170 kuusetaime. Kooli

raamatukogus oli 402 eksemplari kirjandust.

Suhe kooli ja ümbrusega võiks olla soojem,

lahkhelide peamiseks põhjuseks oli usuline

fanatism.

1937 aastal võttis vallavalitsus viisteistaastaku

kavasse Nagimäele uue koolimaja

ehitamise.Lõppes õppevahendite hankimise

kolmaastak;

1938 aastal kaeti kooli välissein nn

rootsipunanse värviga ja remonditi klassiruumi.

Töid teostas A. Heeringas Vedra külast;

1938 puuriti kooliõuele kaev;

1939/40 õppeaasta IV klassi lõpetavad Ergard Männik, Meinhard

Männik, Herbert Niinelaid, Helga Küünarpuu;

Erakordselt külm talv (temp –40);

1940/41 õppeaasta

kool uue punase lipu sirbi, vasara ja ENSV

tähtedega

Õppekavast kõrvaldati usuõpetus, selle asemel

IV kassis 5 tundi nädalas vene keelt;

Oktoobripühade tähistamisel ei osalenud üksiki

lapsevanem;

Jõule ei peetud;

Hariduse rahvakomissariaadi salajasel

korraldusel tuli hävitada hulk raamatuid ning

Eesti Vabariigi riigitegelaste pildid;

Saabus juhend pioneeripühade arutamise asjus;

Õpilased pessimistlikus meeleolus, usalduslik

olemine õpetaja ja laste vahel asendus vaikiva

umbusuga;

Tumm vaikus kodu ja kooli vahel;

Õpetaja mõtleb töökoha vahetuse peale, tohutu

bürokraatia;

Sarapuu talu maadest eraldati 0,75 ha

spordiväljaku rajamiseks;

1941/42 (Saksa okupatsioon)

Kool korraldati uuesti ümber, kõik eelmise

aasta õpikud kõrvaldati;

Õppetöö algas 01.novembril;

Jälle korraldati jõulupuu, iga laps sai 300

grammi maiustusi;

Sõda oli röövinud kahe lapse isad;

Raskused küünalde, petrooliumi, paberi ja

pliiatsite muretsemisega;

1942/1943

Koolis üritusi ei toimunud;

Raskused jalanõude ja riietustega;

1943/44

Kõiki eluvaldkondi piirab sõda

Nagimäe kooli akendest näeb sõjapõgenikke.

Kodune kraam oli laetud talumehe vankrile ja

koduloomad järel kõndimas;

Õpilastel olid sügelised;

9.03.1944 toimus Tallinna pommitamine. 29.

märtsil katkestati koolitöö kogu maal;

Õpilased said hoolekogu kaudu 12 paari

puukingi, 2 paari pastlaid, 9 paari

tänavajalatseid;

1944/45

Koolitöö alguseks soetati igale õpilasele paar

vihikut, pliiats, sulg ja tint;

Õppetöö algas 30.oktoobril ja soovitati 1941 a

tarvitusel olnud õpikuid;

1945/46

01.sept. algas õppetöö, õpilasi 49;

Teiseks õpetajaks tuleb kooli Viive Ilumets

Taeblast;

1946/47

Õpetaja Ilumets lahkus, uueks õpetajaks sai

Salme Elgas;

1947/48

Tütarlaste laulumäng “Kodule” ja Maret

Tubari deklamatsioon “Maja” said rajooni

kevadolümpiaadil esineda. Tallinna

(vabatahtlikule ülevaatusele) jäi “rajooniisade”

sõnade järgi “ruumipuuduse tõttu minemata;

Koolis toimus nääripuu;

1952 aastast hakkas kolhoosikorra tõttu õpilaste arv

järsult vähenema. 1961 aastal läks õpetaja Ann

Tubari pensionile ja tema asemele tuli uueks

õpetajaks tema tütar Maret Prikk (Tubari).

1963 aastal Nagimäe kool suletakse.

Täna on endised Nagimäe kooli maad Hollandi

Kuningakoja alama eraomandis.

Arno Kelnik

ORU VALLA TEABELEHT Lk 5

ORU VALLAVOLIKOGU 2011

2011 aastal on Oru vallavolikogu istungid

toimunud kümnel korral. Vastu on võetud Oru valla

muudetud arengukava, Oru Hooldekodu arengukava,

Oru valla terviseprofiil, muudetud uues jäätmehankes

osalemiseks jäätmehoolduseeskirja jne. 13.detsembri

volikogu istungil oli arutusel OÜ Linnamäe Kodu

edasine toimimine ja küttehinna tõus. Oru

Hooldekodule otsustati välja osta kasutsusrendis olev

auto.

22. novembri volikogus võeti vastu õpilaste

huvihariduse eest tasumise kord Haapsalu linnale, mis

hakkab kehtima 01.01.2012. Valla rahast tasutakse

õpilaskoha maksumus Haapsalu Muusikakoolis,

Läänemaa Spordikoolis, Haapsalu Kunstikoolis

õppivatele Oru Kooli õpilastele. Samuti

statsionaarselt õppivatele gümnaasiumi ning

kutseharidusõppes õppivatele õpilastele kuni 19

eluaastani. Väga oluline on, et lapsevanem teavitab

vallavalitsust enne uue õppeaasta 15. septembrit oma

lapse huvikooli õppima asumisest. Teavitada tuleb ka

õpingute lõpetamisest.

Uuel aastal on volikogu esmaseid prioriteete

2012 aasta eelarve kinnitamine.

Täpsemalt Oru vallavolikogu õigusaktidest saate

lugeda Oru valla kodulehelt.

ORU VALLA TEABELEHT

Talv on ukse ees. Lumi toob rohkesti tööd

lumetõrjujatele valla teedel ja igaühele meist oma

elukohas.

Valla poolt on palve puhastada teeservad

võimalikult kaugelt võsast ja puudest. Teetsoonist

kaugemal on valdavalt maa eraomandis ja

maaomanikul on õigus teeäärsed alad puhastada

teeservast kaugemalt, kui seda on ametlik teetsoon.

Olenevalt puude kõrgusest, võiks teeperved olla

lagedaks raiutud 5-10 meetri ulatuses, siis on, kuhu

lund lükata. Lumevabal perioodil aga pääsevad tuul ja

päike teekatet kiiresti kuivatama. Tulemuseks on

aastaringne efektiivsem teehooldus ning kõigil meil

on parem liigelda. Maha võiks võtta ka

jämedamad, teetsooni suunas kasvavad puuoksad, et

tagada traktorite läbipääs peegleid, antenne,

valgusteid lõhkumata.

Vajadusel abistab vallavalitsus väiksema

mahuga saetöödel, üksikute puude langetamisel, teele

langenud puude tükeldamisel jne.

Enamus maavaldajaid on nii valla- kui erateede

teeservade hooldusesse suhtunud peremehetundega.

Eeskujuks tooksin ettevõtted Atria Farmid OÜ, Arne

Tamm OÜ, AS Tootsi Turvas ja eraisikutest Arne

Lauri, Heino Kirs, Endel Maide, Margus Vooremaa,

Ervin Paaliste, Olev Raie, Jaan Lattikas, Arvo Orav,

Priit Treimann, Kalev Humal, Heldur Pappu, Reio

Metsmaa.

Arno Kelnik, vallavanem

Tali tuleb.....

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu

fraktsiooni ( ALDE) liikme, Euroopa Parlamendi saadiku pr

Siiri Oviiri kutsel külastasid Oru vallavalitsuse töötajad Eu-

roopa Parlamenti Brüsselis.

Euroopa Parlamendis töötab 736 saadikut, 27 liikmes-

riigist. Valitud parlamendiliikmed jagunevad poliitilise kuulu-

vuse järgi seitmesse fraktsiooni. Demokraatide ja Liberaalide

fraktsioon on suuruselt kolmas ja neil on parlamendis 90

kohta. Eesti saadikutest kuuluvad ALDE-sse Kristiina Oju-

land, Siiri Oviir ja Vilja Savisaar- Toomast. Parlamendi do-

kumendid avaldatakse kõigis EL ametlikes keeltes ja igal par-

lamendiliikmel on õigus väljendada end oma valitud ametli-

kus keeles. Parlamendis töötavad selleks tõlgid, kes tõlgivad

dokumente, arutelusid, koosolekuid jne. Sisuline töö tehakse

erikomisjonides, kes koostavad

Euroopa Parlamendi hoone ees on lilledest vikerkaar,

Foto :A.Kelnik raporteid, mille üle hiljem hääletatakse täiskogu istungil. Igal

parlamendi liikmel on oma assitendid, kes aitavad

igapäevatöös ja korraldavad saadiku asjaajamist.

Kogu parlamendi sisemine töökorraldus ja toimine on

sätestatud kindlate reeglite järgi Euroopa parlamendi kodu-

korra alusel. Parlamendihoonesse sisenemine toimub rangete

turvameetmete alusel, kehtivad samad nõuded mis lennukile

pääsemisel.

Lisaks saadikute poolt kutsututele on Euroopa Parla-

mendi külastuskeskuse kaudu võimalik külastada parlamenti

üksikkülastajatel, peredel, gruppidel, kõikidel huvilistel.

Meil oli võimalus viibida täiskogu istungitesaalis,

ALDE fraktsiooni töökoosolekute saalis ning kohtuda pr Siiri

Oviiriga tema töökabinetis.

Põgusalt saime tutvuda Brüsseli vanalinnaga, linnamuuse-

umiga ja Belgia sõjamuusemiga. Viimasel päeval saime ko-

geda sterigimeeleolu. Tänavatel suur hulk politseijõude auto-

dega, ratastega, hobustega, linna kohal tiirutasid korrakaitse

helikopterid, ülerahvastatud metroo, sest bussiliiklus oli häiri-

tud, lisaks kõrgendatud emotsioonidega valjuhäälsed streiki-

jad …

Eestisse tagasi saabudes võttis öine Tallinna lennu-

jaam meid vastu põhjamaiselt karges tuules, rahulikus ja tur-

valises meeleolus.

Varje Paaliste

suureks“, „Head pahad poisid“ ning ka oma

kolme Iraagi kogemust kokkuvõtvast

raamatust „Tappev uudishimu“. Pärast

raamatute tutvustamist oli kõigil

võimalik küsida tema raamatute ja

reiside kohta.

Pärast esinemist tegid meediaringi õpilased Doris

Altmets ja Margus Paaliste temaga intervjuu, mida

saab varsti lugeda kooli uuest ajalehest.

24. novembril tähistasime koolis kadripäeva,

mille teemaks olid ringtantsud. Igal paaris täistunnil

tantsisime erinevaid tantse, kell 10 „Mul on üks tore

tädi“, kell 12 „Me lähme rukkist lõikama“ ja kell 14

„Bugit.“

1. klassi kadrisandid esitasid koolikaaslastele väga

vahva kava.

Esimese klassi kadrid Christopher ja Lauri-Sten.

Foto T. Laurand

Päeva jooksul oli võimalik arvata ka tangukoti raskust

ja lina pikkust. Parim tangukoti arvaja oli Gerhander

Trükkmann ja lina pikkuse arvaja Margus Paaliste.

Oru Kooli jõulupidu toimub 21. detsembril kell 18.

Enne pidu toimub jõululaat, kuhu ootame müüma ja

ostma kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja vallaelanikke.

Ilusat jõuluootust!

Oru koolipere

ORU VALLA TEABELEHT Lk 6

Sellel aastal tähistasime kooli sünnipäeva

hoopis teistmoodi. Tavalise aktuse asemel korraldasime

15. oktoobril peredele sügisese matkamängu. Juba 5

aastat korraldatud matkamängul osales 25 võistkonda,

kõik osalenud olid enamjaolt perede võistkonnad, mis

tegi korraldajatele väga suurt rõõmu.

Päev algas juba varakult ühisstardiga. Igal võistkonnal

tuli läbida 25 kontrollpunkti, osa neist oli üles seatud

postkastina. Rajal tuli panna ennast proovile morse-,

laskmis-, meditsiinioskustes, Kimmi mängus, esemete

otsimises, meeskonnatöö- ja takistusraja punktis. Pärast

matka ootas kõiki koolimajas soe supp ja

sünnipäevatort.

Suur tänu Kaitseliidule ja peakorraldajale Kaidi Sitsile!

10. novembril tähistasime ühiselt isadepäeva. Isad koos

lastega said spordisaalis võistelda ja peale seda õp. Ülle

Kübarsepa juhendamisel meisterdada lõikelauda või

vurri. Spordivõistlustel pidid isad ennast proovile

panema 9 erinevas tegevuses: õhupalli tõukamine,

lusika läbi riiete ajamine, paberist võimalikult kõrge

torni ehitamine, ekstreemne sõnaseletamine, pusle

kokkupanemine, nuku riietamine, palli ajamine,

meeskonnaga ridva põrandale asetamine ja

lipsusõlmede tegemine. Iga ülesande lahendamiseks oli

aega täpselt 2 minutit.

Tore, et nii palju isasid oli kohale tulnud! Lisett-Mary Aasma ja Marek Rakul

isadega meisterdamas. Foto T. Laurand

18. novembril oli koolis esimest korda lan-

party. Ürituse korraldasid õpilasesinduse liikmed Aleks

ja Ravil. Mängiti ühes arvestuses Trackmaniat ja

ülekaalukalt võitis Tambet Kuimet. Teise koha sai

Aleks Kuusklaid ning kolmanda koha Kaspar Hinno.

22. novembril käis koolimajas kirjanduse tunni

raames eesti kirjanik ja ajakirjanik ning uudisteportaali

Läänlane looja Ivar Soopan, kes rääkis 5.-9. klassile

oma laste- ja noorteraamatutest „Kõik poisid ei saa

ORU VALLA TEABELEHT Lk 7

November on hingedekuu, mis on

murrangu aeg looduses ning inimesedki jäävad

vaiksemaks ja mõtlikumaks. Sügise pimedatel ja

vaiksetel õhtutundidel pöördutakse mõtteis

esivanemate poole, et nende kogemused ja elutarkus

oleksid meiega. Ka lasteaias vaatame mõtteis tagasi ning

räägime lastele, kuidas käis elu vanasti. Et teada saada,

kuidas elasid meie vanaemad ja vanaisad, külastasid

lapsed 04. novembril Koela talumuuseumi, kus tutvuti

vana aja asjadega. Räägiti ka talutöödest ja paljusid

esemeid, mida tol ajal kasutati, sai katsuda ja proovida.

Mardipäeva ning isadepäeva tähistasime 11.

novembril muinasjutulise piraadipeoga. Kogu personal ja

enamik lapsi ning lapsevanemaid olid kostümeeritud

lõbusateks mereröövliteks. Väikesed võrukaelad esitasid

luuletusi, laulsid ja tantsisid. Pärast esinemist tuli

mõistatuste järgi orienteeruda ning üles leida

aardekirst, mille sees olid hindamatud pärlid ja

kuldmündid. Aga mündid sai kõik ära süüa, sest seekord

olid need šokolaadist ja jätkus igale lapsele.

Täname osavõtlikke lapsevanemaid, kes meie üritusel

kaasa lõid!

Kes need ukse taga kobistavad? Kes need seal

küll sosistavad? Kes need laulu lahti löövad?

25. novembril tähistasime koos kadripäeva. Süütasime

hingedeaja küünla, tervitasime üksteist regivärsiga,

korjasime õnneherneid, sorteerisime nööpe ja ube; jõime

kama, mängisime ja laulsime. Kokatädi Anneli küpsetas

meile maitsvat leiba, mida kõik lapsed mõnuga mekkisid.

05. detsembril käisid II rühma lapsed Haapsalu

Kultuurikeskuses etendust vaatamas Hiirekeste

jõulupäev".

2011 aasta kõige meeldejäävaks ettevõtmiseks oli

Saaremaa ekskursioon. Ilm ei olnud küll väga soodne, aga

see meid ei heidutanud, tuju oli rõõmus ja koju jõudsime

õnnelikena. Jaanipäev möödus tantsu vihtudes ja kaunist

noorusaega meenutades. Nii nagu igas kodus, on ka meil

oma grillipeod, tervisepäevad ja sünnipäevapeod.

Tuletame meelde kõikidele sugulastele, tuttavatele,

külastage ikka oma lähedasi meie majas, nad ootavaid alati!

Jõulud on peagi käes ja hooldekodu päkapikkudelt on

järgmine teadaanne:

21. dets. Jõuluvana koos kingikotiga

25. dets. Tuleb külla Haapsalu Vabakogudus

26. dets. Lääne-Nigula koguduse jumalateenistus

Uuele aastale läheme vastu uute lootuste ja optimistliku

meelega ,sama soovime kõigile Oru valla elanikele!

Aasta uus, mis astub sisse,

olgu teile õnnetoov! Toogu tervist, toogu rõõmu,

see on meiepoolne soov!

ORU VALLA TEABELEHT

AASTA ORU HOOLDEKODUS Oru Hooldekodu jaoks võib lugeda lõppeva aasta

kordaläinuks. Söök on laual, tuba soe ja hooldusõed sagivad

ringi. Ikka ja jälle uuendame tubade väljanägemist. Sellel

aastal eraldati vahendid CO2 projekti raames, mille abiga

saame vahetada aknad. Töödele järgneb alusmaja laudvoodri

vahetus ning maja saab uuema välisilme.

Novembri lõpus saime peahoone uue siseprojekti,

mis annab võimaluse rajada vanuritele vaba aja

sisutamiseks tegevustoa.

Lõbus näidend jõuluajast, kuidas hiirekesed tahtsid väga

-väga päkapikke näha ja neid igasuguste nippidega

lõksu kinni püüda. Aga väikesed mehikesed olid

kavalad ja lõksu kinni ei jäänud. Erinevalt hiirtest

näevad lasteaia lapsed sagedasti päkapikke.

Alates 2012 aastast muutub lasteaia osalustasu

järgmiselt: I rühmas kohatasu 8.50 + 4.- eurot

õppemaks; II rühmas 8.50 kohatasu + 5.- eurot

õppemaks. Detsembrikuu osalustasu arvestatakse veel

vana hinnaga.

Olemegi märkamatult argiaskelduste kõrvalt jõudnud

jõuluaega. Lasteaia jõulupidu toimub 22. detsembril

kell 18:00 sõnalis-muusikalise etendusega "Jõuluvana

kott". 23. detsembril on lühendatud tööpäev kuni kell

15:00. Lasteaed on avatud kõik tööpäevad, personal

jõulupuhkusel ei viibi. Uuel aastal oleme avatud alates

02. jaanuarist.

Kauneid jõule kogu vallarahvale!

Tervisepäeva ringkäik. Foto R.Tuulemäe

Lasteaia Kadrid. Foto M.Prik

Lk 8 ORU VALLA TEABELEHT

29.oktoobril tähistas Oru Raamatukogu

oma 110. sünnipäeva üritusega „Meenutused

naeratusega“.

Mälestusteõhtu juhatas sisse väike raamatu- ja

raamatukogusõber Kris Kaasen, kes luges

pidulistele valiku viimase saja aasta

lasteluuletustest.

Eelmisel sajandivahetusel maarahva seas levinud

raamatutest ja raamatukogu sünniloost rääkis Oru

valla ajalooraamatute autor Alfred Lumeste.

Külakosti pakkusid valla tantsurühmad Oru Marid,

Oru Mummid ja line-tantsijad.

Piduliste teadmisi kontrolliti mälumängus. Osa

võttis 5 võistkonda 26 võistlejaga. Esikoha sai

võistkond „Tuuleroos“ (Helje Tuulemäe, Arno

Tuulemäe, Anne Roos), teine ja kolmas koht läksid

jagamisele võistkondade „Mared, Mannid jm.“

(Signe Märtin, Anneli Repponen, Sirje Konks,

Kaja Puusepp, Reet Salumets, Mare Nõupuu,

Mare Treuman) ja „Helle-Mari-ise tean“ (Helle

Laurand, Laine Oja, Riina Lumeste, Eda Tamme,

Leili Küünarpuu, Epp Lepiku, Anne Pool) vahel.

Söökla saalis olid mitmed näitused. Üks osa oli

seotud raamatukogu ajalooga ( vanade raamatute,

ajakirjade ja kalendrite näitus; laste kaastööd;

rahvamajaga kahasse tehtud ürituste kavad; raamatukogu

kroonika ja fotoalbumid).

Kodulootööd laiemas mõttes kajastasid kodukandi

ajaraamatud, Linnamäe külaga, rahvamajaga, kooliga,

sidejaoskonnaga, kolhoosiga ja vallaga seotud

fotoalbumid, vanade spordimeeste saavutused.

Näituse kolmas osa koosnes vallavanem Arno Kelniku

poolt koostatud eriliste raamatute väljapanekust.

Seal oli raamatuid igas mõõdus ja vanuses ning igaühe

kohta oli juurde rääkida ka oma lugu. Rahva suure huvi

tõttu oli enamus näitusi külastajatele avatuks südaööni.

Mälestusteõhtu ametlik osa lõppes ühise juubelitordi

söömisega.

Sünnipäevapidu jätkus ansambli „Lahus“

esinemise saatel. Vaheajal näidati rahvale Oru valda

tutvustavaid slaidiprogramme, hiljem enam vaheaegu

polnudki, sest „võimu“ võtsid line-tantsijad ja nende

eestvedamisel kestis pidu kella kolmeni öösel. Kes

mingil põhjusel peole ei tulnud, nendele saab lohutuseks

öelda, et kohalik kodulooline materjal on raamatukogus

talletatud ja kindlasti tuleb ka edaspidi võimalusi,kus on

võimalik sellega tutvuda. TÄNAN KÕIKI SÜNNIPÄEVALISI JA ERITI NEID,

KES PEO KORDAMINEKUKS OMA PANUSE ANDSID: Alfred Lumeste, Saima Maide, Aino Okkamaa, Kris

Kaasen, Margus Paaliste, Varje Paaliste, Arno Kelnik,

Kaie-Marje Ivask, Ilmar Aasna, Thea Tamm, Mari-Liis

Altmann, Anne Roos, Annika Raudkivi, Eha Toomsaar,

Viktoria Mitman ja ansambel „Lahus“, mille liikmed on

Arne Tamm, Uno Hinno, Aivar Jõemaa, Raivo Leemet.

Juubelipeo fotosid võib näha Oru valla uuel kodulehel,

Lääne Elu fotogaleriis ja Oru Raamatukogus.

Õnne Pool

Oru raamatukogu direktor

ORU RAAMATUKOGU SOOVITAB 7X7 Vahur Kersna

„Räägin siin asjadest, millest ma mitte

kunagi mitte kuskil mitte kellelegi pole

varem rääkinud,“ ütleb mullu Postimehe

lugejate poolt Eesti läbi aegade

populaarseimaks telesaatejuhiks hääletatud Vahur

Kersna. „Kui sinu elust ähvardab ühel päeval saada

raamat, on mõistlik oma lugu ise ära rääkida.“

Sulev Nõmmik. Kui näeme, siis teretame!

Gerda Kordemets, Anne Tuuling

Elulooraamatus eesti lavastajast ja humoristist Sulev

Nõmmikust maalivad autorid legendaarsest Kärna

Ärnist värvilise ja elusa portree, kus Sulev Nõmmik

laseb paista ka neil tahkudel, mis muidu prožektorite

valgusvihust kõrvale jäid. Läbi varasemate

intervjuude kõlab raamatus ka Nõmmiku enda hääl,

mis koos kolleegide, sõprade, abikaasa ja tütre

mälestustega viib lugeja aega, kus viina oli palju ja

vabadust vähe, aga sõbrad olid ehtsad ja publik

jumaldav.

Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast Andres Laasik

Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana

jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta

filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia

kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes

näitleja aastapreemiaga. Kaljo Kiisa mängitud rollide,

lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude

kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja

heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja

hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka

ammendav.

Andrus. Vaikiv kangelane Aldo Maksimov

Nende kaante vahel olev ei pretendeeri kuidagi

elulooraamatule ega taha anda ühtegi hinnangut. Oleme

kirja pannud Andruse lähedaste - eeskätt abikaasa Angela,

treener Mati Alaveri, aga ka füsioterapeut Lauri Rannama,

sõprade Frode Estili, Jaak Mae ja teiste ütlemisi ja

mälestuskilde. See raamat võiks meelde tuletada kõiki neid

ülevaid hetki, mida tundsime vähemasti kümmekond korda

viimase kümne aasta jooksul

Noored tutvumas kodukandi ajalooga. Foto M.Paaliste

Lk 9

helkurita jalakäijat lähitulede

valgusvihus alles 30-40 m

kauguselt. Halb ilm võib peaaegu

poole võrra vähendada seda

teepikkust, millel autojuht helkurita

jalakäijat märkab. Halvemal juhul

on see vaid 15-20 meetrit, mis ei

ole piisav, et juht suudaks

pidurdades jalakäijale otsasõitu

vältida.

Kiirusel 90 km/h on auto

peatumisteekond kuival teekattel

ligikaudu 70 meetrit. Märjal või

lumisel teekattel on

peatumisteekond märgatavalt

pikem. Korralik helkur on auto

lähitulede valguses nähtav juba 130

-150 meetri kauguselt. Autojuhile

jääb siis piisavalt aega, et

reageerida ja mööduda helkurit

kandvast jalakäijast ohutult.

Kuidas helkur kinnitada?

Helkureid on riietele püsivalt ja

ajutiselt kinnitatavaid. Helkur tuleb

riietele kinnitada nii, et see oleks

nähtav võimalikult mitmest

suunast. Kuna maanteel peab

kõndima vasakpoolsel teepeenral,

HELKUR ON

KOHUSTUSLIK

Halva nähtavuse korral või pimeda

ajal liigeldes peab jalakäija kandma

helkurit või kasutama valgusallikat

Kui senikehtinud nõue kohustas

helkurit kandma vaid kõnniteeta ja

va lgus t ama ta t ee l l i i kudes

(tingimused, mis vastasid enamjaolt

maantee liikluskeskkonnale), siis

uus liiklusseadus näeb ette pimeda

ajal liigeldes üldist helkuri kandmise

kohustust. Seega, helkurit tuleb

pimeda ajal kanda ka asulas.

Jalakäijahelkur on Euroopa

L i i d u d i r e k t i i v i k o h a s e l t

i s i k u k a i t s e v a h e n d , m i l l e

turvalisusnõuded on kehtestatud

vastava standardiga. Nõuetekohasel

helkuril või selle pakendil peab

olema tähistus CE EN13356 (LS §

11 lg 4). Korralik helkur on hästi

märgatav lähitulede valgusvihus

vähemalt 150m ja kaugtulede

valgusvihus vähemalt 300m

kauguselt.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot

juba kaugelt, eristab autojuht ilma

siis tuleb rippuv helkur paela ja

haaknõelaga kinnitada enda riiete

paremale, sõiduteepoolsele küljel.

Helkur peab jääma rippuma umbes

põlve kõrgusele – samal kõrgusel

asetsevad ka sõidukite tuled.

Helkuri toime põhineb tema ehitusel:

helkur peegeldab temas olevatele

peegelpindadele langenud valguskiire

tagasi valgusallika suunas. Kui

helkuri pind on kraabitud või

kulunud, tuleks helkur uue vastu

vahetada.

Enda nähtavaks tegemine on

v a j a l i k k a j a l g r a t t u r i l .

Põhivarustusena peavad igal jalgrattal

olema kollased või valged helkurid

vähemalt ühe ratta mõlemal küljel (nt

kodarahelkurid) ning ees valge ja taga

punane helkur. Lisaks peab pimedas

sõites rattal põlema ees valge ja taga

punane tuli. Jalgratturil nagu ka

pimedas autost väljunud juhil on enda

nähtavaks tegemiseks soovitav

kasutada helkurmaterjaliga varustatud

ohutusriietust. Autojuhil nõutav

ohutusvest peab vastama standardi

CE EN471 2-klassi ohutusriietuse

nõuetele.

ORU VALLA TEABELEHT

aadressil klienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab

infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22,

küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast

reedeni kell 8–18.

Tuleb ka rahvaloendaja. Kes e-loendusel osaleda ei soovi või ei jõua, võib oodata

hoopis rahvaloendaja külastust – nemad hakkavad

inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda

kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole

vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise

oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada

ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles

ringkonnajuht.

Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav

aadressil www.REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul

jõuavad kõikidesse postkastidesse ka loendust

tutvustavad voldikud.

Olulised kuupäevad

Loendusmoment on 31. detsember ehk kõik

rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga.

E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012

Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012

Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja

sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16.

veebruari Teid loendama ei tule.

Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik!

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

Karin Volmer, Statistikaamet (tekst lühendatud)

31. detsembril algab eesti üheteistkümnes rahva ja

eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes

tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et

tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele

vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.

Esimest korda saab e-loendada.

Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult

mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris

esimest korda võimalik end ka ise interneti teel

loendada. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-

loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile

küsimustele vastata hoopis internetis,“ rääkis

ringkonnajuht Malle Lehtma. „Eks see on ju teada, et

meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha

võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast

ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või

pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa

omaette, arvuti taga istudes,“ selgitas Malle Lehtma.

Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema

võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel

asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või

internetipanga kaudu. E-loenduse keskkonnas on

olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka

Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel

Lk 10

Õnnitleme juubilare!

LEILI SUITS 75 Ingküla

VILMA LOBJA 85 Linnamäe

Õnnitlevad Oru Vallavolikogu ja

Vallavalitsus

OHOOOOO ....aasta siis oli 1955 OHOOOO........aasta siis on 2011

TÄHELEPANU !

Uuest aastast soovime Oru

valla teablehe väljaandmist

muuta internetipõhiseks.

See tähendab, et lugeda

saab teabelehte valla

kodulehelt.

Kes soovivad edaspidi

teabelehte paberkandjal,

palume kindlasti teavitada

Oru Vallavalitsust!

Teavitada tel: 47 24 650:

5646 91 91

Lumelükkajate kontaktid ja piirkonnad

Lümelükkamine toimub Oru valla teedel ning lükatakse kuni

elamute piirdeaiani.

Kinnistutele jääva sissesõidutee lükkamine tuleb kokku leppida

konkreetse piirkonna lumelükkajaga eraldi.

OÜ Landline, Janek Loorens, tel 56461410 –Linnamäe

keskus, Vedra, Mõisaküla piirkond;

FIE Ahto Lääts, tel 56158422—Seljaküla piirkond;

TÜ Jalukse Kauplus, Aarne Rääli tel 56492029—

Keedika, Jalukse piirkond;

Atria Farmid OÜ, Arne Lauri, tel 53059396— Soolu,

Uugla, Orusoo piirkond;

FIE Meinhard Ledis, tel 5057166—Salajõe, Kärbla,

Saunja piirkond

Oru spordisaali kasutusajad õhtuti

Teisipäev: kell 19.30-21.30 meeste

võrkpall edasijõudnutele

Neljapäev: 20.00-21.30 meeste

korvpall ja võrkpall kõigile

huvilistele

Reede:19.30-21.30 meeste võrkpall

edasijõudnutele

Kõigil eeltoodud aegadel saab

mängida lauatennist kahel uuel

laual. Kaasa võtta vahetusjalatsid!

Spordisaali kasutus on õpilastele ja

üliõpilastele tasuta. Täiskasvanutele

maksab üks treening 1euro. Peale

treeninguid on pesemisvõimalus.

L i s a i n f o t e l 5 3 4 3 0 7 0 8

Lauri.Lilleoks.001@mail.ee

Oru SC spordiklubi soovib kõigile

rahulikku jõuluaega ja tegusat uut

ORU RAAMATUKOGU on 22.12-31.12.

2011

seoses direktori talvepuhkusega

suletud !

Tähelepanu!

Oru valla uue internetikodulehe

tegemisega ootame teie

ettepanekuid !

Uus valla koduleht aadressil

http://test.oruvald.ee/