Müüja kutseõppekava

Järvamaa Kutsehariduskeskus

MÜÜJA

Kutseõpe põhihariduse baasil

Paide 2010

Õppekava kinnitatud

Direktori kk.

Õppeasutus: JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSÕppeasutuse kood: 70008546

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm Hulgi- ja jaekaubandus

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava MÜÜJAnimetus eesti keeles

SHOP ASSISTANT nimetus inglise keeles

Õppekeel eesti keel

Kutseõppe liik kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

x kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidusõpe

kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 80

Õppekava koostamise alusÕppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava müüja (Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 10).

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;8) omab suhtlemis-, teabe hankimise ning analüüsioskust, valmisolekut meeskonnatööks

Nõuded õpingute alustamiseks Põhiharidus

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid nimetused ja mahud Kokku 46 õppenädalat: Sissejuhatus kaubandusevaldkonna kutseõpingutesse -1õn, Majanduse ja ettevõtluse alused-2õn, Töökeskkonnaohutuse alused-1õn, Kommunikatsiooni alused -5õn, Erialane inglise/saksa keele õpe-2õn, Erialane vene keele õpe-2õn, Müügitöö alused-2õn, Klinditeeninduse alused-2õn, Klienditeeninduse õpe-3õn, Müügitöö õpe-5õn, Kaubaõpetus-10õn, Kaupade arvestus ja aruandlus-3õn, Soome keele õpe-2õn, Erialane inglise/saksa keele õpe-2õn, Arvutiõpetus-2õn, Erialane vene keele õpe-2õn

Praktika- 20 õppenädalat..

Lõpueksam ja selle ettevalmistamine - 1 õppenädal

2. Valikõpingute moodulid nimetused ja mahud Kokku 13 õppenädalat.: Turunduse alused-1õn, Toitumisõpetusõ-1õn, Lilleseade-1õn, Garderoobikaubad-3õn, Stiili ja värviõpetus-2õn, Vene keel-2õn, Logistika-1õn, Kunst ja kultuur-1õn, Karjääriõpe-1õn

Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid 1) Kooli lõputunnistus kutseharidus põhikooli baasil läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele …………………………………………200….a.

............................................................................................................................................................../ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

Õppeasutus JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSÕppeasutuse kood 70008546

Aadress Paide Tallinna 46 72720Telefon/Faks 385 0738e-post [email protected]

Õppekavarühm Hulgi- ja jaekaubandus

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava MÜÜJAnimetus eesti keeles

nimetus inglise keeles SHOP ASSISTANT

Kutseõppe liik Kutsõpe põhihariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates 80

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Rein Oselinkooli direktori nimi, allkirikäskkirja nr pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 2koosoleku protokolli nr, kuupäev 7.04.2010

kooli nõukogu protokoll nr koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Laida Reitmannnimi, allkiri

majandus- ja teenindusõppe osakonna juhataja ametkontaktandmed (telefon, e-post, faks) 56624482 , [email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemiskuupäev

Õppekava kood:.............................................

SISUKORD

1. ÜLDOSA.........................................................................................................................61.1 Õppekava koostamise alus.................................................................................................61.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded...................................................................................61.3 Nõuded õpingute alustamiseks..........................................................................................61.4 Õppekava struktuur..........................................................................................................61.5 Üldised hindamise põhimõtted..........................................................................................81.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks........................................................................................101.7 Õppekava koostajad........................................................................................................11

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED.........................................................122.1 Üldõpingud......................................................................................................................12

2.1.1 SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE..........122.1.2 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED.......................................................142.1.3 TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED..............................................................162.1.4 KOMMUNIKATSIOONI ALUSED........................................................................182.1.5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE..........................................................212.1.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE.............................................................................232.1.7 KLIENDITEENINDUSE ALUSED.......................................................................252.1.8 MÜÜGITÖÖ ALUSED............................................................................................272.1.9 KLIENDITEENINDUSE ÕPE.................................................................................29

2.2 Üldõpingud......................................................................................................................312.2.1 MÜÜGITÖÖ ÕPE.....................................................................................................312.2.2 KAUPADE ARVETUS JA ARUANDLUS.............................................................332.2.3 KAUBAÕPETUS......................................................................................................352.2.4 SOOME KEELE ÕPE...............................................................................................382.2 5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE II......................................................392.2.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE II.........................................................................402.2.7 ARVUTIÕPETUS.....................................................................................................41PRAKTIKA........................................................................................................................42LÕPUEKSAM...................................................................................................................44

2.3 Valikõpingud....................................................................................................................462.3.1 TURUNDUSE ALUSED..........................................................................................462.3.2 TOITUMISÕPETUS.................................................................................................482.3.3 LILLESEADE...........................................................................................................492.3.3 GARDEROOBIKAUBAD........................................................................................502.3.5 STIILI JA VÄRVIÕPETUS......................................................................................522.3.6 VENE KEEL............................................................................................................532.3.7 LOGISTIKA..............................................................................................................542.3.8 KUNST JA KULTUUR............................................................................................552.3.9 KARJÄÄRIÕPETUS................................................................................................56LISA 1 Müüja eriala lõpueksami hindamisjuhend.............................................................58LISA 2. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus..........................................................59LISA 3. Õppekavaga seotud õpetajad................................................................................59

1. ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alus

Õppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava müüja(Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 10).

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

(1) Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2)Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;6) töötab tervist ja keskkonda säästes;7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;8) omab suhtlemis- ja analüüsioskust ning informatsiooni hankimise oskust, valmisolekut meeskonnatööks.

1.3 Nõuded õpingute alustamiseks

Müüja õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud vähemalt põhihariduse ja kelle eesti keele oskus on vähemalt algtasemel.

1.4 Õppekava struktuur

Müüja õppekava sisu koosneb üld-, põhi- ja valikõpingutest ning praktikast. Moodulite jaotus on lisatud tabelis.

6

Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

Jrk nr

Moodulite/üldharidusainete nimetused

Kogu-maht (õn)

Maht (õn) 1. õppeaastal

Maht (õn) 2. õppeaastal

Aud

itoo

rne

ja

prak

tili

ne tö

ö

Pra

ktik

a

Kok

ku

Aud

itoo

rne

ja

prak

tili

ne tö

ö

Pra

ktik

a

Kok

ku

I Üldõpingud 1. Sissejuhatus

kaubandusevaldkonna kutseõpingutesse 1 1 1

2. Majanduse ja ettevõtluse alused 2 2 2

3 Töökeskkonnaohutuse alused 1 1 1

4. Kommunikatsiooni alused 5 3 3 2 2

5. Erialane inglise/saksa keele õpe 2 2 2

6. Erialane vene keele õpe 2 2 2

7. Müügitöö alused 2 2 28. Klinditeeninduse

alused 2 2 2 kokku 17II Põhiõpingud: 1. Klienditeeninduse

õpe 3 2 2 1 12. Müügitöö õpe 5 2 2 3 33. Kaubaõpetus 10 5 5 5 54. Kaupade arvestus ja

aruandlus 3 2 2 1 15. Soome keele õpe 2 2 26. Erialane

inglise/saksa keele õpe 2 2 2

7. Arvutiõpetus 2 2 28. Erialane vene keele

õpe 2 2 2kokku 29

Praktika 20 10 10 10 10Eksamid 1 1 1

7

III Valikõpingud: 131. Turunduse alused 1 1 12. Toitumisõpetus 1 1 13. Lilleseade 1 1 14. Garderoobikaubad 3 1 1 2 25. Stiili ja värviõpetus 2 2 2 6. Vene keel 2 2 2 7. Logistika 1 1 1 8. Kunst ja kultuur 1 1 19. Karjääriõpe 1 1 1

kokku 80 10 40 10 40

Müüja praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga ja omandab oskused rakendada oma teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, omandab oskused teenindada kliente ja lahendada esile kerkivaid probleeme. Saab motivatsiooni töötamiseks valitud kutsealal ja mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja õpib kohanema tööelu muutustega. Omandab oskused kaupa vastu võtta, müügiks ette valmistada ning paigutada müügikohtadele. Süvendab teadmisi toidu- ja tööstuskaupadest ja oskab anda informatsiooni kaupade omadustest ning kasutusvõimalustest. Oskab kasutada erinevaid kaubandusseadmeid ja arveldada klientidega. Omandab oskused töötada meeskonnaliikmena

Praktika korraldus:1. Kolmepoolsete (kool, ettevõte, praktikant) koostöölepingute sõlmimine; ettevõttepoolsete juhendajate nõustamine praktika üldkorraldust ja sisu puudutavates küsimustes , õpilaste esmane instrueerimine; juhendamine praktika aruande ja päeviku koostamisega seotud küsimustes.2. Praktikant töötab ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel ja täidab juhendaja antud tööülesandeid, näidates üles omapoolset huvitatust ja initsiatiivi; praktikant töötab praktika ajal võimalikult erinevates töölõikudes Praktikal olles täidab õppija tööülesandeid järgmistel teemadel: ettevõtte töökorraldus ja -keskkond; pakendid ja pakkimine, laotöö toimingud ja operatsioonid, tõstukite ehitus, hooldus ja juhtimine infotehnoloogia kasutamine laos, logistika, laondus ja kaupade käsitsemine, klienditeenindus logistikas.3. Praktikaaruande ja -päeviku koostamiseks vajalike andmete kogumine, praktikaaruande ja päeviku koostamine.4. Praktikaaruande, -päeviku, juhendajapoolse hinnangu ja praktikandi enesehinnangu esitamine kooli; praktika avalik kaitsmine.

Valikõpingud võimaldavad koolil lähtuvalt oma võimalustest või õppija soovidest omandada lisaoskusi või täiendada ennast eriala süvendavate oskustega. Valikõpingute maht on 13 õppenädalat.

Lõpueksam võimaldab õppijal demonstreerida õppekeskkonnas ja praktikal omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Lõpueksam on soovitav ühitada kutseeksamiga.

1.5 Üldised hindamise põhimõtted

8

Hindamise alused Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatud riiklikust õppekavast

ja selle alusel koostatud kooli õppekavast ning moodulis esitatud nõuetest. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise

korraldus) on sätestatud kooli õppekavas. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr

61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

Hindamise eesmärk anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike

ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust eriala õppekavas esitatud nõuetele.

Õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi teeb õpetaja teatavaks esimeses tunnis.

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt HM 16. November 2006. a määruse nr 41 “Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord” § 6 sätestatule. Semestrihinne põhineb vähemalt kolmel hindel.

Õpetaja kannab kõik hinded õppetööpäevikusse, semestrihinded õpinguraamatusse ja kursusejuhataja kannab semestrihinded õppekaardile .

Õpinguraamatusse märgib õpetaja ainult rahuldavad hinded (va käitumishinne) nii numbri kui sõnadega – 5 (viis), 4 (neli), 3 (kolm), lisab kuupäeva, kuu, aasta ja kinnitab oma allkirjaga. Kursusejuhatajal ning direktori asetäitjal õppekasvatustöö alal on õigus õpinguraamatusse märkida hindeid ja kinnitada seda oma allkirjaga.

Eksamihinde märgib õpetaja eksamiprotokolli, õppetöö päevikusse ja õpilase õpinguraamatusse.

Kutseharidusliku lõpueksami ja lõputöö hinde kannab õpilase õpinguraamatusse vastava eriala õpetaja, mille eksamikomisjoni esimees kinnitab oma allkirjaga.

Kutseharidusliku lõpueksami ja lõputöö hinde kannab protokolli vastava eriala õpetaja. Protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed.

Tunnikontrolli toimumise etteteatamine õpilastele ei ole kohustuslik. Kontrolltöö etteteatamine õpilasele peab toimuma hiljemalt eelnevas tunnis.

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates..

Õpetaja vormistab parandused järgmiselt: õpinguraamatus tõmbab õpetaja maha eelmise sissekande, kirjutab juurde “Parandus õige”, mille kinnitab oma allkirjaga ja teeb uue sissekande. Õppetöö päevikus, hinnetelehel ja vahehinnete lehel märgitakse parandatud hinne kaldjoone alla (näit

9

Õppetöö päevikus tehtud semestri- või eksamihinde paranduse kinnitab õpetaja oma initsiaalidega. Korduseksami kohta vormistab õpetaja uue protokolli, kuhu kannab korduseksamil saadud hinde.

Õpitulemuste hindamine viiepallisüsteemisHinne „5“ ( väga hea ) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu põhjalik tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik ning nende edasiarendamise oskus; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus ja nende rakendamine töös; alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamise oskus; iseseisvus ja algatus tööülesannete täitmisel, positiivne hoiak oma töökaaslastesse, töökohta. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.Hinne „4“ (hea) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus ning rakendamine töös; toimetulek alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamisel juhendatavana; iseseisvus tööülesannete täitmisel, positiivne hoiak oma töökaaslastesse, töökohta. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „3“ (rahuldav) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmises esineb lünki; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine, töövahendite õige valik; toimetulek tüüpolukordades või juhendatavana; rahuldav suhtumine töökaaslastesse, töökohta, materjalide ja töövahendite kasutusse. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „2“ (puudulik) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu piiratud tundmine või suutmatus seostada ainet reaalsete tööülesannetega; suutmatus tõlgendada informatsiooni; töösse ja töö tulemustesse ükskõikne suhtumine, tööde tehnoloogiast tulenevate nõuete , samuti tööohutuse nõuete eiramine; hoolimatus töökoha , töökaaslaste töövahendite ja materjalide kasutamise suhtes . Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „1” (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

1.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Eriala lõpueksami kirjeldus on esitatud lisas. Kooli lõpetamine vormistatakse direktori käskkirjaga.Õpilane esitab kantseleijuhatajale ringkäigulehe, õpilaspileti ja annab allkirja lõputunnistuse registreerimise raamatusse.

10

1.7 Õppekava koostajad

Aili Kendaru – vanempedagoog Ester Altermann – vanempedagoog Helen Bork – pedagoog Mare Teesalu – pedagoog Kai Parman - vanempedagoog Laida Reitmann – pedagoog-metoodik

11

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1 Üldõpingud

2.1.1 SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE 1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub kaubandusvaldkonna erialadega ja teenindaja rolliga. ning motiveerib õpilasi väärtustama ja hindama valitud kutseala. Arendab õpioskusi, tutvub erinevate õpimeetoditega ja omandab aktiivõpimeetodeid, süvendab kommunikatiivseid oskusi – kohaneda uutes oludes. Tutvub õppetöö korraldusega ja õpperühmaga. Omandab oskused analüüsida oma tegevust ning luua eeldused elukestvale õppele.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA ÕPINGUTESSE 3.1.1. ERIALA TUTVUSTUS Kaubanduse roll ühiskonnas. Teenindaja roll ühiskonnas. Kutsestandardi tutvustus. Praktikakorraldus. Praktikabaaside iseloomustus. Õppepraktika korraldamine. Kaubandusettevõtte külastamine.3.1.2. KOOLI TUTVUSTUS Kooli ajalugu. Õppekava sisu ja ülesehitus. Õppetöö korraldus. Tunniplaan. Kooli infosüsteem. Kooli teenindusüksused. Kooli kodukord. Õpilaste õigused ja kohustused. Kooli sisekorraeeskirjad. Dokumentatsioon. 3.1.3. ÕPIMEETODITE TUTVUSTUS Loengud. Seminarid. Meeskonnatöö ja rühmatööd. Uurimustööd. Esitlused. Projektitöö. Ideekaart. SWOT-analüüs.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

õppepraktika korraldust ja õpitavat eriala õppekava sisu ja ülesehitust kooli õppetöö korraldust õpilaste õiguseid ja kohustusi kooli sisekorra eeskirju kutsestandardi olemust ja kutsenõudeidoskab: toime tulla uutes oludes hinnata enda sobivust valitud kutsealal töötamiseks kasutada ja hankida õppematerjale teha meeskonna- ja rühmatööd

5. HindamineHinnatakse:

iseseisvad tööd - (30%)– essee, referaat etteantud teemal

12

praktilised ülesanded –(30 % ) - koostada kaubandustöötaja isiksuseomaduste loetelu; külastada kauplust ja koostada raport; koostada SWOT analüüs "Minu kui kaubandustöötaja valmisolekud kutseõpingute alguses"

rühmatöö – ( 40%) - koostada esitlus ühe Eestis tegutseva kaubandusfirma kohta, ajalugu, põhilised kaubagrupid millega kaupleb, kus kauplused asuvad, firma juhtlause ja sihtrühm , teenindusvormid jne.

13

2.1.2 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED2õn

1. Eesmärk Majanduse ja ettevõtluse aluste mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest. Omandada teadmisi inimeste majanduslikust käitumisest ja mõtlemisest ühiskonnas. Omandada teadmisi ettevõtte loomise ja tegutsemise alustest. Õppida tundma ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme ja rahastamisvõimalusi. Omandada üldteadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja seadustest. Omandada teadmised turunduse osast ettevõtte tegevuse korraldamisel, tarbijate vajaduste ja soovide rahuldamisel. Omandada hoiakud majandustegevuseks minimaalse kahjuliku mõjuga keskkonnale.


3. Õppesisu3.1. MAJANDUSE ALUSED Majandusteooria olemus, majanduse põhiküsimused, mõisteid. Turumajanduse olemus. Inimeste majanduslik käitumine ja mõtlemine ühiskonnas. Vajadused ja ressursid. Tööturu olemus selles orienteerumine. Nõudluse ja pakkumise mehhanismid. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused. 3.1. ETTEVÕTLUSE ALUSED Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ettevõtluse põhialused ja ettevõtluse kohta majanduses, ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõte ja seadustemaastik Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum, käive. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid. Äriidee olemus ja püstitamine. Äriplaani struktuur. Äriplaani koostamise põhimõtted. Kaubandusliku äriplaani koostamine. 3.3. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 3.3.1. LEPINGULISED SUHTED Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Töölepingu olemus ja mõiste. Töölepingu sisu ja sõlmimise põhimõtted. Töölepingu kohustuslikud ja valikuvabad tingimused. Ametijuhend. Töölepingu vorm. Töölepingu poolte kohustused. Töölepingu muutmine Töölepingu lõppemine. Poolte vastutus ja vaidluste lahendamine. Kollektiivleping, pooled ja sõlmimise kord. Töö sisekorra eeskirjad. 3.3.2.TÖÖ- JA PUHKEAEG Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Töö-ja puhkeaja mõisted ja liigid. Tööaja arvestamine. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Ületunnitöö, õhtune ja öine tööaeg. Puhkuse mõiste. Puhkuse saamise õigus ja kord, puhkusetasu. Puhkuste liigid. Põhi- ja lisapuhkused. Palgata ja osaliselt tasustatav puhkus. Vanemapuhkused. Õppepuhkus. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud. Puhkuse katkestamine. Vaidluste lahendamine. 3.3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED Palk, põhi- ja keskmine palk. Lisatasud ja juurdemaksed. Lisatasu mõiste ja rakendamine. Töötasustamine puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal ning eritingimustes töötamisel. Tagatised ja hüvitised. Palga ja lõpparve maksmine. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised. Vaidluste lahendamine. Distsiplinaarne ja materiaalne vastutus. Töötaja distsiplinaarne vastutus. Distsiplinaarvastutuse mõiste, olemus ja liigid. Distsiplinaarkaristused, määramine ja kustumine. Materiaalse vastutuse olemus ja liigid. Materiaalse vastutuse vormistamine. Kahju tekitamine ja hüvitamine

14

3.4. TURUNDUSE ALUSED Turunduse valdkonnad. Põhikontseptsioonid. Turunduse keskkond. Infosüsteemid ja turundusuuringud. Tarbijakäitumine. Äritarbija eripärad. Tootekujundus. Hinnakujundus. Turustus. Väärtusahel. Turunduskommunikatsioon ehk müügitoetus.

4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis turumajanduse põhikomponente ettevõtluse põhialuseid, ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust äriplaani koostamise põhimõtteid FIE-na tegutsemise põhimõtteid oma tegevusvaldkonna seadusandlikku reguleerimist peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid palga ja puhkuse arvestamise aluseid töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi turundusalaseid põhimõisteid ja turunduse rolli majanduses turundusmeetmestiku tegureid toote elutsüklit, toote positsioneerimise võimalusi turul ja toote arendamise võimalusi kaubamärgi ja tootemargi olemust tarbija ostukäitumise mõjureid hinna kujundamise aluseid müügi edendamise (müügitoetus) võimalusi oskab: hankida informatsiooni ettevõtlust toetavate tugisüsteemide kohta arvutada oma palgalt kinnipeetavaid summasid kasutada tarbija ostukäitumise mõjureid ostuotsuste selgitamisel seostada toote elutsükli faase ettevõtte turundustegevusega selgitada tarbimiskultuuri ja keskkonnakaitse vahelisi seoseid

5. Hindamine Hinnatakse:

testid (20%) – majanduse, ettevõtluse, turunduse ja tööseadusandluse alaste põhimõistete tundmist

õpimapp: rühmatööd ja situatsioonülesannete lahendamine (30%)- ajurünnak rühmatööna äriidee

leidmiseks; ettevõtte turundustegevusele hinnangu andmine; ettevõtte turundustegevuse muutmine vastavalt toote elutsüklile; reklaamiplaani koostamine; reklaamisõnumi analüüs; arvutada töötaja töötasult kinnipeetavaid summasid

erialane äriplaan või turundusplaan (30%) essee, referaat või uurimus etteantud teemal (20%)- Kas vaesus on paratamatus? Kas

olla palgatööline või ettevõtja?

15

2.1.3 TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED1 õn

1. Eesmärk Töökeskkonnaohutuse aluste mooduliga taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused töötada ohutult, ennast ja keskkonda säästvalt. Omandada oskused hinnata töökeskkonna ohutegureid ja käituda ohuolukorras, kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueerida ennast ja teisi.


3. Õppesisu3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN 3.1.1.TÖÖKESKKOND Üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.3.1.2. ESMAABI Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise korral. Uppumine. Haavad ja vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.3.1.3.KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes.Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane käitlus.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb: tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja

kutsehaiguste vallas töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida või nende mõju vähendada kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid esmaabi üldisi põhimõtteid ja oskab anda esmaabi looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid ning seoseid oma kutsealaga üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid jäätmekäitluse vajadust ja jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid

oskab: leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt käituda ohuolukorras kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda koostada koduapteeki märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, oskab neid ennetada, vältida või

teavitada ohust

16

5.HindamineHinnatakse:

testid (40%)- töötervishoiu, tööohutuse ja tööhügieeni põhimõistete tundmine õpimapp (40%) – keskkonna ja säästva arengu alane essee või referaat;

koostada uurimus teemal "Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes" praktilised ülesanded (20% ) – esmaabi andmise oskus

17

2.1.4 KOMMUNIKATSIOONI ALUSED5 õn T 3õn/P 2õn

1. Eesmärk Kommunikatsiooni aluste mooduliga taotletakse, et õppija omandab suhtlemisvalmiduse ja oskused käitumiseks ning toimetulekuks erinevates suhtlemissituatsioonides. Omandada õige ja korrektne eesti keel nii kõnes kui kirjas. Arendada õpilastes suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. Omandada oskused oma mõtteid sõnastada ja argumenteerida. Arendada suutlikkust teavet hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada. Omandada oskused kasutada arvutit õppetöös ja informatsiooni hankimiseks. Omandada teadmised ja oskused igapäevase asjaajamise korraldamise üldistest alustest, ametikirjade koostamisest ning elektroonilisest asjaajamisest. Kujundada õpilastes valmisolek anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud töö ja tegevuse kohta.


3. Õppesisu3.1. SUHTLUSÕPE 3.1.1.SUHTLEMISE OLEMUS Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Suhtlemisahela komponendid. Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Kuulamisoskused. Küsitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm.3.1.2. ISIKSUS Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Mina- tasandid ja eneseanalüüs. Tõepärane enesehinnang. 3.1.3. KÄITUMINE Erinevad käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Rollid ja rollikäitumine. Suhtlustõkked. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Käitumine ja toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö. Pinge ja stress. Stressi tekkepõhjused. Tööstress ja läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.3.2. ERIALANE EESTI KEEL Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku väljenduslaadi eripära. Kaubandusalane sõnavara ja õigekeel. Erialase informatsiooni hankimine ja analüüsimine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste erialaste ajalehetekstide võrdlemine ja analüüsimine. Erialase telesaate vaatamine ja analüüsimine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide sõnastamine ja põhjendamine. Kommunikatsioon inimkäitumise mõjutajana. Numbrid ja lühendid. Hindade vormistamine ja lühendite õige kasutamine. Reklaamtekstid. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Erialaste tekstide olemus ja eripära. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine. 3.3. ARVUTIKASUTUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED3.3.1.ARVUTIKASUTUSE ALUSED Riistvara. Tarkvara. Operatsioonisüsteem. Rakendusprogramm. Personaalarvuti põhiosad ja nende funktsioonid. Mälu ja salvestamise põhimõtted. Kõvaketas. Flopiketas. CD-ROM. Monitor. Ohutusnõuded kuvariga töötamisel. 3.3.1.1.TÖÖ OPERATSIOONISÜSTEEMIDEGA Arvuti sisse- ja väljalülitamine. Töölaud, ikoonid ja kaustad. Töölaua standardsed ikoonid. Programmide käivitamine ja dokumentide avamine. Aknad: programmiaknad ja dialoogiaknad, nende kasutamine. Menüüd ja nupud, nende kasutamine. 3.3.1.2.TÖÖ DOKUMENDIGA Dokumendi loomine, töötlemine, salvestamine ja trükkimine, erinevad failitüübid. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine. Teksti kujundus. Lehekülje kujundus. Teksti keel ja õigekirja kontroll. Töö tabelitega.

18

3.3.1.3.INTERNET Interneti kasutusvõimalused. Infootsing Internetist. Otsingumootori kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja salvestamine. E-kirja võimalused. Veeb. Arvutiviirused.3.3.2. ASJAAJAMISE ALUSED Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi mõiste. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded Dokumendihaldus. Elektrooniline dokumendihaldus. Aadressraamatu koostamine ja kasutamine Digitaalallkiri ja krüpteerimine. Dokumendisüsteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi kümme põhireeglit. Dokumentide registreerimine. Elektrooniline dokumendiregister. Dokumentide menetlemine ja säilitamine


suhtlemise tähtsust infoühiskonnas ja suhtlemisprotsessi erinevaid komponente hea suhtlemistava põhimõtteid ja kehtestava käitumise eesmärke iseenda tugevaid ja nõrku külgi suhtlustõkkeid ja oskab neid ületada võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära arvuti seadmeid ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel arvutivõrkude üldiseid toimimispõhimõtteid hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid erinevate ametikirjade koostamise nõudeidoskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid ja toime tulla erinevates

suhtlemisolukordades edastada positiivset esmamuljet ja tähelepanelikult kuulata suhelda grupis ja töötada meeskonnas hinnata enda tugevusi ja nõrkusi suhtlemises koostada ja korrigeerida erialaseid tekste argumenteeritult sõnastada oma mõtteid ja esineda publiku ees kasutada infotehnoloogiavahendeid kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja

paberkandjal koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis


testid 20% - suhtlemis- ja arvutialaste põhimõistete tundmist, erialase sõnavara tundmist

praktilised ülesanded 80 % - esseed, referaadid, praktilised suhtlemissituatsioonid; erinevate dokumentide ja kirjade koostamine; uurimustööd etteantud teemal; koostada eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta hinnates enda tugevusi ja nõrkusi.

Praktiliste ülesannete kirjeldused hindamise osa juurde.

19

1. Läbi praktilise suhtlemissituatsiooni - kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise, suhtlemisvahendite kasutamise ja kontakti lõpetamise oskust ning suhtlemisoskust.

2. Praktilist oskust koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja kirju käsitsi ning arvutil; korrigeerida etteantud vigast teksti

3. Etteantud teemal iseseisva referaadi, rühma-või meeskonnatööna uurimuse koostamine, kasutades selleks arvutit, erialaseid materjale internetist või erialast kirjandust.

20

2.1.5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE2 õn

1. Eesmärk Erialase inglise/saksa keele õppe mooduliga taotletakse, et õppija omandab suhtlemisvalmiduse ja oskused käitumiseks ning toimetulekuks tavapärastes suhtlemissituatsioonides. Täiendada erialast inglise/saksa keelset sõnavara ning süvendada õigekirjaoskust. Arendada õpilastes suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust inglise/saksa keeles. Omandada inglise/saksa keele oskus tasemel, mis võimaldab saada aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõista üldjoontes lihtsama teksti sisu, oma mõtteid sõnastada ja argumenteerida. Omandada oskused täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste. Omandada oskused suhelda klientidega, teenindada ja nõustada kliente. Arendada suutlikkust erialast teavet hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada.


3. Õppesisu3.1. INGLISE/SAKSA KEEL Korrektse keele kasutuse arendamine. Suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse täiendamine. Võõrkeelse suhtlemisoskuse arendamine. Tervitamine, tervitusele vastamine nii isiklikult kui ka telefoni teel, enda ja oma kaaslaste esitlemine, selgituste andmine, teema jätkamine, selgitamine. Tööalase informatsiooni hankimine. Erialase terminoloogia tundmine. Klienditeenindus kaubanduses – ostjaga suhtlemine, kauba tutvustamine.


suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära võõrkeelse suhtlemise tähtsust infoühiskonnas erialast terminoloogiat erialase teabe hankimise võimalusi ja viiseoskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid ja toime tulla tavapärastes

suhtlemisolukordades koostada ja korrigeerida lihtsamaid erialaseid tekste täita lihtsamaid tüüpdokumente argumenteeritult sõnastada oma mõtteid suhelda lihtsamatel olme- eriala- ja päevateemadel inglise/saksa keeles suhelda klientidega ja tutvustada kaupu inglise/saksa keeles telefoniga suhelda eesti, inglise/saksa keeles koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja

paberkandjal


testid 20% - inglise/saksa keelse erialase sõnavara tundmist

21

praktilised ülesanded 80 % - esseed, praktilised suhtlemissituatsioonid inglise/saksa keeles; erinevate dokumentide ja kirjade koostamine; eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta hinnates enda tugevusi ja nõrkusi.

Praktiliste ülesannete kirjeldused hindamise osa juurde.1. Läbi praktilise suhtlemissituatsiooni - kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise,

suhtlemisvahendite kasutamise ja kontakti lõpetamise oskust ning suhtlemisoskust erinevates keeltes.

2. Praktilist oskust koostada ja vormistada tüüpdokumente ja kirju käsitsi ning arvutil3. Etteantud teemal essee või referaadi, rühma-või meeskonnatööna uurimuse

koostamine, kasutades selleks arvutit, erialaseid inglise/vene keelseid materjale internetist või erialast kirjandust.

22

2.1.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE2 õn

1. Eesmärk Erialase vene keele õppe mooduliga taotletakse, et õppija omandab suhtlemisvalmiduse ja oskused käitumiseks ning toimetulekuks tavapärastes suhtlemissituatsioonides. Täiendada erialast venekeelset sõnavara ning süvendada õigekirjaoskust. Arendada õpilastes suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust vene keeles. Omandada vene keele oskus tasemel, mis võimaldab saada aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõista üldjoontes lihtsama teksti sisu, oma mõtteid sõnastada ja argumenteerida. Omandada oskused täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste. Omandada oskused suhelda klientidega, teenindada ja nõustada kliente. Arendada suutlikkust erialast teavet hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada.


3. Õppesisu3.1. VENE KEEL Korrektse keele kasutuse arendamine. Enamkasutatavate grammatikareeglite täiendamine. Suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse täiendamine ja ühendamine kogu programmi kestel Venekeelse suhtlemisoskuse arendamine. Tervitamine, tervitusele vastamine nii isiklikult kui ka telefoni teel. Enda ja oma kaaslaste esitlemine. Selgituste palumine, öeldu teiste sõnadega selgitamine. Vestluse katkestamine, uue teema alustamine. Teema jätkamine, teeküsimine – selgitamine. Tööalase informatsiooni hankimine. Kaupade tundmine. Klienditeenindus kaubanduses – ostjaga suhtlemine, toote esitlemine.4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära võõrkeelse suhtlemise tähtsust infoühiskonnas erialast terminoloogiat erialase teabe hankimise võimalusi ja viiseoskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid ja toime tulla tavapärastes

suhtlemisolukordades koostada ja korrigeerida lihtsamaid erialaseid tekste täita lihtsamaid tüüpdokumente argumenteeritult sõnastada oma mõtteid suhelda lihtsamatel olme- eriala- ja päevateemadel vene keeles suhelda klientidega ja tutvustada kaupu vene keeles telefoniga suhelda vene keeles koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja

paberkandjal

23


testid 20% - venekeelse erialase sõnavara tundmist praktilised ülesanded 80 % - esseed, praktilised suhtlemissituatsioonid vene keeles;

erinevate dokumentide ja kirjade koostamine; eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta hinnates enda tugevusi ja nõrkusi.

Praktiliste ülesannete kirjeldused hindamise osa juurde.4. Läbi praktilise suhtlemissituatsiooni - kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise,

suhtlemisvahendite kasutamise ja kontakti lõpetamise oskust ning suhtlemisoskust vene keeles.

5. Praktilist oskust koostada ja vormistada tüüpdokumente ja kirju käsitsi ning arvutil6. Etteantud teemal essee või referaadi, rühma-või meeskonnatööna uurimuse

koostamine, kasutades selleks arvutit, erialaseid venekeelseid materjale internetist või erialast kirjandust.

24

2.1.7 KLIENDITEENINDUSE ALUSED2 õnT 1 P 1

1. Eesmärk Klienditeeninduse aluste mooduliga taotletakse, et õppija omandab teenindusühiskonnale vajaliku teenindusliku mõttekultuuri ja kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Arendada õpilastes teeninduseks vajalikke hoiakuid ja oskusi. Õppida mõistma teenindaja rolli ja vastutust klientidele antud lubaduste täitmise ja turvalisuse tagamise eest. Omandada kutse-eetika põhitõed.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud kommunikatsiooni moodulist suhtlusõpe

3. Õppesisu3.1. TEENINDUSE OLEMUS Teenindusühiskonna mõiste. Teeninduse filosoofia. Toode ja teenus. Teeninduse mõiste, olemus ja kvaliteet. Erinevad teenindusvormid. Teeninduskultuur. Teeninduslik mõttekultuur. Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga. Klienditeeninduse vormid.3.2. KLIENDITEENINDAJA ISIKSUS Isiksuse olemus ja teda mõjutavad tegurid. Isiksuse struktuur ja areng. Klienditeenindaja isikuomadused. Mina tasandid. Suhtlemine erinevatelt mina-tasanditelt. Transaktsioonid ja nende kasutamine teeninduses. Käitumine ja motiivid. Hoiakud ja väärtushinnangud. Hoiakute mõju teenindusele. Väärtushinnangute ja kultuuri mõju teenindusele. Tähelepanu. Aistingute ja tajude osa tähelepanu tekkimises. Aistingute ja taju omaduste kasutamine teeninduses. Mõtlemine. Õppimise ja mälu tähtsus teeninduses. Rollid ja rollikäitumine. Teenindaja roll, rollikäitumine ja rolliootused. Klienditeenindaja eneseareng. Klienditeenindaja hoiakud ja sellest tulenevad erinevad käitumis- ja teenindusstiilid. Teenindaja kutse-eetika.3.3 KLIENT Kliendi mõiste. Klientide soovid, vajadused ja ootused. Hea klienditeeninduse olemus. Kliendikeskne teenindamine. Klienditüübid. 3.4. TEENINDUSPSÜHHOLOOGIA Kliendikontakti etapid. Suhtlemisvahendid teeninduses. Kuulamisoskus ja aktiivne kuulamine. Kehakeel. Parakeel ja metasõnumid. Ruumivöönd. Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine. Keha- ja verbaalse keele mõju teenindusele.


teeninduse kui olulise majandusvaldkonna olemust teenindusliku mõttekultuuri olemust teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli kliendikeskse teenindamise olemust hoiakute mõju teeninduse kvaliteedile klienditeeninduse erinevaid vorme kutse-eetika põhitõdesid teenindaja rolli ja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest erinevaid suhtlemisvahendeid ja suhtlemistehnikaid kleidi rahulolu tagamise võtteidoskab: mõelda positiivselt ja suhtuda klientidesse positiivselt käituda abivalmilt ja hoolivalt klientidega

25

täita teeninduslubadust kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid positiivse kliendikontakti loomiseks selgitada erinevate klientide soove, vajadusi ja ootusi tagada klientidele ohutus ja turvalisus

5. HindamineHinnatakse

testid (40%) - klienditeeninduse alaste põhimõistete tundmine referaadid, esseed, uurimustööd (40%)- Kas eestlane on hea

klienditeenindaja? Millist teenindajat vajab tänane Eesti? Külastada kauplust ja kirjeldada tekkinud esmamuljet teenindajast ja teenindusest

Teenindusalaste situatsioonülesannete lahendamine üksinda ja rühmatööna (20 %)

26

2.1.8 MÜÜGITÖÖ ALUSED2õn1T/1P

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab alusteadmised kaubanduse olemusest, põhifunktsioonidest majanduses ja ülesannetest, millised on kaubandusel tootjate ja tarbijate ees. Omandada teadmised kaubandusettevõtete tüpiseerimisest, liigitamisest, kaupade klassifitseerimisest, toote- ja kaubamärkidest, kaubanduskultuurist. Omandada alusteadmised kaubandusettevõtte põhi- ja abitöö operatsioonidest, kaubandustöötaja kohustustest ja õigustest ning kaupade sissetuleku allikatest. Omandada teadmised töökoha organiseerimise põhimõtetest. Omandada oskused teostada erinevaid tööoperatsioone, mis seonduvad kaupade vastuvõtmise, müügiks ettevalmistamise, hoiustamise ja müügiga.


3. Õppesisu3.1. KAUBANDUSE OLEMUS Kaubanduse mõiste. Kaubanduse ajalooline areng. Kaubanduse erinevad vormid. Jaekaubanduse olemus ja ülesanded. Jaekaubanduse keskkond. Kaupluste tüpiseerimine ja klassifitseerimine. Jaekaubanduse arengusuunad ja konkurents. Kaupade klassifitseerimine. Toote- ja kaubamargid. Tarbimine, tarbija ja tema vajadused. Kaubanduskultuur. 3.2. KAUBANDUSETTEVÕTTE PÕHITEGEVUSED Kaupluse müügitööd reguleeriv seadusandlus. Kaubandusettevõtte töö abi- ja põhioperatsioonid. Kaubandustöötaja kohustused ja õigused kaubanduseeskirjadele vastavalt. Kaupade sissetuleku allikad. Kaupade vastuvõtt, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted toidu- ja tööstuskaupade kaupluses.


kaubanduse olemust ja ülesandeid jaekaubanduse keskkonna tegureid kaubandustegevus reguleerimise aluseid kaupluste klassifitseerimise ja tüpiseerimise aluseid kaubandusettevõtete tüüpe ja nende eristumise tunnuseid kaupade klassifitseerimise põhimõtteid kaupade sissetulekute allikaid kaubanduskultuuri olemust kaubandustöötaja õigusi ja kohustusi kaupade käitlemisega seotud tegevusi kaupade väljapaneku ja müügisaali paigutamise põhimõtteidoskab: selgitada jaekaubanduse arengusuundi kirjeldada kaubandusettevõtte abi- ja põhitöid ära tunda tähtsamaid toote- ja kaubamärke kaupa vastu võtta, müügiks ette valmistada, ladustada ja müügisaali paigutada

5. Hindamine

27

Hinnatakse testid (20%) – kaubandusalaste põhimõistete tundmist esseed, referaadid, esitlused, uurimustööd (30 %) – kaubanduse ajaloo ja arengu

kohta, suuremate kaubandusfirmade ja kaubanduskettide tundmise oskust, toote- ja kaubamärkide tundmist, kaubanduse arengusuundade hindamise oskust

probleemülesannete lahendamised ja rühmatööd ( 50 %) – kaupade käitlemisega seotud ülesanded

Ülesannete kirjeldusi hindamise osa juurde.1. Kaubandusalaste terminite kohta ristsõna lahendamine2. Koostada rühmatööna ühe Eestis tegutseva kodu- või välismaise kaupluseketi

tegevuse kohta esitlus3. Koostada etteantud kaubagrupi osas Eesti turul müüdavate tuntumate toote- ja

kaubamärkide kohta uurimus4. Kirjeldada etteantud kaubagrupi käitlemist alates kauplusse saabumisest kuni

kliendile müümiseni

28

2.1.9 KLIENDITEENINDUSE ÕPE3õnT 1,5õn/ P1,5õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud klienditeeninduse valdkonnas. Omandab teenindusühiskonnale vajaliku teenindusliku mõttekultuuri ja kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Arendada õppijas teeninduseks vajalikke hoiakuid ja oskusi. Õppida teenindama erinevaid kliendirühmi ja edukalt toime tulema erinevates teenindussituatsioonides. Omandada teenindus- ja müügitöö korraldamise põhioskused. Õppida mõistma teenindaja vastutust probleemsete olukordade lahendamise, klientidele antud lubaduste täitmise ja turvalisuse tagamise eest. Omandada praktilised oskused erinevate müügitehnikate valdamiseks. Õppida tundma kutse-eetika põhitõdesid.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud kommunikatsiooni moodulist suhtlusõpe ja klienditeeninduse alused

3. Õppesisu3.1.TEENINDUSPROTSESS Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine. Kontakti võtmine. Esmamulje olulisus. Erinevate suhtlemisvahendite ja -tehnikate kasutamine. Kliendi kuulamine ja küsitlemine. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. Kauba tutvustamine. Lisamüük. Vastuväidetega toimetulek. Käitumine ja tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides. Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine. Kaebused, nendele reageerimine ja nende lahendamine. Kiitused ja nende käsitlemine. Erinevad kliendirühmad. Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine. Kliendi rahuolu tagamine. Teenindustöö korraldamine. Sisemine klient. Meeskonnatöö. Pikaajalise kliendisuhte loomine. 3.2. TEENINDUSPSÜHHOLOOGIA Meeltetervis ehk psühhohügieen. Stressi mõiste ja olemus. Stressiga toimetulek. Tööstress ja selle vältimine. 3.3.TEENINDAJA KUTSE-EETIKA Teenindaja kutse-eetika. Kohustus ja vastutus. Eetika ja sotsiaalne vastutus. Distsipliin. Ettevõtte eetikakoodeks. Tarbijasuhete eetika. Reklaam ja eetika. Eetiline konflikt. Eetika ja inimõiguste printsiip. Eetika ja suurima kasulikkuse printsiip. Eetika ja enesehuvi printsiip.


teenindusprotsessi erinevaid etappe kliendikeskse teenindamise olemust klienditeeninduse erinevaid vorme erinevaid kliendirühmasid kutse-eetika põhitõdesid erinevaid suhtlemisvahendeid ja suhtlemistehnikaid erinevaid müügitehnikaid kleidi rahulolu tagamise võtteid pikaajalise klindisuhte loomise põhimõtteidoskab: teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nõustada erineva kultuuritaustaga kliente toime tulla erinevates teenindussituatsioonides

29

reageerida õigesti kiituste korral ja toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega

hankida ja edastada tagasisidet klientidelt toime tulla positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimisega toime tulla tööstressiga töötada edukalt meeskonnas


testid (20%), probleem- ja situatsioonülesannete lahendamine (30%), praktilised teenindus- ja müügisituatsioonid (50% );

klienditeeninduse, teeninduspsühholoogia, põhimõistete ja eetika-alaste terminite tundmist;

teenindus- ja müügialaseid praktilisi oskusi; oskust luua kliendis positiivset esmamuljet; oskust kasutada erinevaid müügitehnikaid klientide vajaduste väljaselgitamiseks; oskust nõustada erinevaid kliendirühmi ja tutvustada erinevaid kaupu, tuues välja

kauba omaduste alusel kliendi kasu ja hüved; oskust käsitleda kliendi vastuväiteid positiivse lahenduse leidmiseks; oskust teostada lisamüüki; oskust lahendada erinevaid probleemsituatsioone.

Ülesannete kirjeldused hindamise osa juurde Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja video tagasiside abil

kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise ja kontakti lõpetamise oskust. Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni abil, kasutades aktiivset

kuulamist, küsitlemist ja erinevaid müügitehnikaid, oskust välja selgitada kliendi vajadusi

Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja video tagasiside abil verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kasutamise oskust.

Õppeklassis hinnatakse praktiliste müügisituatsiooni ja kirjalike harjutuste abil erinevate kaupade tutvustamise oskust, kasutades kauba omaduste tõlgendamist kliendi kasust ja vajadustest lähtuvalt.

Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja praktiliste kirjalike harjutuste abil kliendi vastuväidetega toimetuleku oskust.

Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja praktiliste kirjalike harjutuste abil lisamüügi sooritamise oskust.

Probleemülesannete lahendamise abil hinnatakse erinevate teenindussituatsioonide lahendamise, probleemsete olukordade lahendamise ja raskete klientide teenindamise oskust

Õppeklassis hinnatakse paaristööna passiivse ja aktiivse telefonimüügi teostamise oskust.

30

2.2 Üldõpingud

2.2.1 MÜÜGITÖÖ ÕPE5õnT2,5õn/P2,5õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletaks, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud töökoha korrashoiust, kaubandusettevõtte põhi- ja abitööoperatsioonidest, kaubandustöötaja kohustustest ja õigustest; kauba sissetuleku allikatest. Tunneb kaubavalikut ning selle kujundamist. Tunneb taara ja pakendi liike, kaupade märgistust; lisateenuseid kaubanduses, oskab kujundada kaupade väljapanekut, jälgida ostjatevoolu ja kaubavaru. Omandab teadmised ja oskused kaubandustegevusega seonduvatest õigusaktidest ja oskab neid oma igapäevatöös kasutada.Tunneb puhastusainete valikut ja oskab valida neist õigeid kaupluse korrastustöödeks. Tunneb toidukäitlejale toiduseaduses esitatavaid nõudeid ja toidukäitleja kohustusi; järgib oma töös toidukäitlejale esitatavaid nõudeid. Tunneb erinevaid kaubanduslikke seadmeid, inventari ja nende otstarvet, õpib ohutult kasutama erinevaid seadmeid, omandama oskusi ostjaga arvlemisprotsessi läbiviimiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud müügitöö aluste moodul

3. Õppesisu3.1. MÜÜGIÕPETUS Kaupade vastuvõtt, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted toidu- ja tööstuskaupade kaupluses. Kaubavalik ja selle kujundamine. Taara ja pakend. Kaupade kodeerimise põhimõtted. Kaupade kohustuslik märgistus. Ohutusmärgistus. Kaupade müügikampaaniad. Kaubandusettevõtetes pakutavad lisateenused ja nende laiendamise võimalused. Kauplusesisene info. Kaupade reklaam. Sihtrühm ja selle määramine. Ostjatevoolu ja töögraafikute seos. Kaubavarud kaupluses. Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitse seadus. 3.2. PUHTUSEÕPETUS JA HÜGIEEN Korrastus-puhastustööde tähtsus. Puhastusained; puhastusainete lahused ja desinfitseerivad lahused, nende valmistamine. Koristusvahendid ja -meetodid. Erinevate pindade hooldus. Kasulikud ja kahjulikud mikroorganismid. Toidukäitleja isiklik hügieen. Toidukäitleja kohustused. Toiduhügieen. Nõuded toiduainete töötlemiseks, pooltoodete säilitamiseks, valmistoodete transportimiseks. Jäätmekäitlus. Enesekontrollikohustus, vastavusdeklaratsioon.3.3. KAUBANDUSLIKUD SEADMED Kaubanduslik inventar, selle kasutamine ja hooldus. Tõste-transpordiseadmed, külmseadmed ja kuumtöötlemisseadmed, nende ohutu kasutamine. Kaupade markeerimine. Kaalud, liigitus, kasutamine ja hooldus. Kassaaparaadid, nende kasutamine ja igapäevahooldus. Kassapidaja töökoha korraldus. Ostajaga arvlemise kord ja võtted. Kaardimaksed ja maksmise kord. Igapäevane rahatulem. 3.4. PAKKIMINE Mõisted tarbepakend ja ilupakend. Värvid ja värvused. Proportsioonid. Kasutatavad materjalid ja töövahendid. Pakkepaberite eriliigid. Pakkimistehnikad. Kattematerjalide kasutamine. Seosed ja seosnöörid, furnituurid. Erikujuliste pakkide valmistamine.

31

3.5 KAUBANDUSÕIGUS Kaubandustegevust reguleerivad õigusaktid. Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Võlaõigusseadus. Kaubamärgiseadus. Toiduseadus. Toote ohutuse seadus. Alkoholiseadus. Toiduseadus.


kaupade müügiks ettevalmistamise põhimõtteid kaupade väljapaneku põhimõtteid kaupade kaubanduslikku välimust hügieeni reegleid toidukäitleja õiguseid ja kohustusi toidu kaudu levivaid haigusi nõudeid toiduainete säilitamiseks nõudeid toiduainete paigutamiseks müügisaali erinevaid puhastusmeetodeid kaubandustegevust käsitlevaid seadusandlikke akte

oskab: käsitseda erinevaid kaalumehhanisme; jälgida müügiriiulite täituvuse astet toiduaineid õigesti hoiustada ja säilitada kaupade varustamist hinnasiltide ja turvaelementidega kaupu müügiks ette valmistada ja müüa töötada teenindusletis korraldada oma töökohta kassas töötada ja arveldada kassas puhastada erinevaid tööpindu ja töövahendeid rakendada kaupade ümbervahetamise ja tagasivõtmisega seotud eeskirju käsitseda erinevaid seadmeid ja inventari valmistada kinkepakke


testid (20%); kirjalik situatsioonülesande lahendamine kaupade väljapaneku põhimõtete tundmisest

(30%); praktiline töö (50%); kaupade väljapaneku põhimõtete rakendamise oskust ja eeskirjade tundmist; puhastusmeetodite ja vahendite tundmist; töökoha korrashoidu ja puhtust; kaupade säilitamise põhimõtete tundmist; hügieeninõuetest kinnipidamist.

Praktilise töö kirjeldus: Õpilane kujundab müügileti ja varustab kaubad hinnasiltidega.

32

2.2.2 KAUPADE ARVETUS JA ARUANDLUS3õnT2õn/P1õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud kaubandusettevõtte aruandluse korraldamisest ja kaupade arvestuse põhimõtetest Luuakse hoiakud, et ettevõtte tegutsemise alustoeks on täpne ja korrektne arvestus ja aruandlus. Oskab vormistada ja töödelda erinevaid dokumente. Tunneb kaubakahjude mõistet ja tekkepõhjusi, hinnakujunduse põhimõtteid kaubandusettevõttes. Omandab teadmised kaupade inventeerimise põhimõtetest ja oskused viia läbi inventuure. Taotluseks on anda teadmised ja oskused matemaatika rakendusvõimaluste kasutamisest majandusnähtuste lahtimõtestamisel kaubanduskeskkonnas. Kaubalis-rahaliste tehingute arvutamise, võrdlemise, teisendamise ja analüüsimiste esmaste oskuste arendamine. Praktiliste oskuste arendamine edasiseks efektiivseks tegutsemiseks müügikeskkonnas.


3. Õppesisu3.1. KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED Mõõtühikute süsteemid. Meetermõõdustik. Pikkusühikud. Pindalaühikud. Ruumalaühikud. Massiühikud. Mittesüsteemsed mõõtühikud. Peast arvutamise võtted. Summa ja vahe korrutamise omaduste kasutamine arvutamise lihtsustamiseks. Summa jagumise omadus peastarvutamise lihtsustamiseks. Arvutusreeglid ja võtted majanduslikeks arvutusteks. Kümnendsüsteem ja kümnendmurrud. Arvude ümardamine ja ligikaudsed arvutused. Protsentarvutuste põhivõtted ja nende rakendamine kaubanduslikes arvutustes. Kauba hinna kujundamine. Jaemüügiarve kohustuslikud rekvisiidid, nende täitmine. Käibemaksu arvutamine. Arvete tasumine. Valuutaga seotud arvutused. Valuuta ostu- ja müügikurss.

3.2. ARVESTUS JA ARUANDLUS Arvestuse ja aruandluse mõiste ja sisu. Aruandluse erinevad vormid. Arvestuses ja aruandluses kasutatavate dokumentide liigid. Kaupade saatedokumendid. Kaupade vastuvõtu protseduuri olemus ja vajalikkus. Kaupade koguseline vastuvõtt ja kontroll. Kaupade kvaliteedi dokumendid ja kvaliteediline vastuvõtt. Lahkhelide lahendamine. Aktide koostamine. Kaubaaruanne ja selle koostamine. Arvuti-põhine kaubaaruandlus. Dokumentide rekvisiidid vormistamine ja kassaaruanded. Raha käitlemisele esitatavad nõuded. Jaehinna kujundamise erinevad põhimõtted. Kasutatavad juurdehindlused ja nendega opereerimine. Käibemaks ja selle arvestamine. Kaubakahjude tekkimine ja vähendamise võimalused. Materiaalne vastutus. Kaupade inventeerimine.


kaubandusettevõtte aruandluse ja kaupade arvestuse olemust ja vorme kaubandusettevõtetes kasutatavaid arvestuse ja aruandluse dokumente erinevate dokumentide koostamise põhinõudeid raha käitlemise ja inkassatsiooni põhimõtteid kaupade inventeerimise põhimõtteid kaubanduslike arvutuste tähtsusest kaubandustegevuses peastarvutamise võtteid ja nende praktilist rakendamist

33

toodete ja kauba juures kasutatavad mittesüsteemseid mõõtühikuid ligikaudsete arvudega tehtavate tehete reegleid protsentarvutuste võtteid mõisteid ostukorv, tarbijahinnaindeks lihtintressiga seotud mõisteid ja lihtintressi arvutamist.

oskab: koostada jaemüügiarvet peast arvutada ja kasutada seda oma igapäevatöös vormistada saatedokumente arvutada käibemaksu, juurdehindlust, allahindlust koostada kaubaaruannet inventeerida kaupu teostada protsentarvutusi kujundada hindu


testid 20% praktilised ülesanded 50% müügiarve koostamine 30%

Müügiarve koostatakse õpetaja poolt etteantud ülesande alusel. Praktilise ülesandena koostatakse kaubandusettevõtte kaubalis-rahaline aruanne õpetaja poolt esitatud andmete põhjal.

34

2.2.3 KAUBAÕPETUS 10 õnT8õn/P2õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused müügilolevate toidu- ja tööstuskaupade sortimendist, toormest, keemilisest koostisest, toiteväärtusest, kasutamisvõimalustest, hoiunõuetest ja realiseerimisaegadest. Omandab oskused hinnata kaupade kvaliteeti. Tunneb kaupade lisa- ja ohumärgistust, kaupade kasutamis- ja tarbimisomadusi ning oskab konsulteerida ostjat. Oskab kasutada seadusandluses toodud nõudeid oma igapäevatöös.


3. Õppesisu3.1. TOIDUKAUBAÕPETUS Kaubaõpetuse mõiste. Toidukaupade tarbimisomadused. Säilitamistingimused ja realiseerimisajad. Kvaliteet. Standardimine. Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus. Toiduainete konserveerimisviisid, mikroorganismid. Kaubakaod. Lisaained. Tuntumad Eesti, Euroopa ja ülemaailmsed kaubamärgid. Märgistus, kvaliteedi- ja ökomärgid. Teravili ja selle saadused. Makaronid ja pastatooted. Leiva- ja saiatooted Pärm. Piim ja piimatooted. Kala ja kalasaadused. Mittealkohoolsed joogid. Alkohoolsed joogid. Maiustused. Kondiitritooted. Kulinaariatooted. Maitseained, toidukastmed. Suhkur. Suhkruasendajad. Mesi. Sool. Kohv. Tee. Toidurasvad. Toidukontsentraadid. Puu- ja köögiviljad. Seened. Konserveeritud, sügavkülmutatud ja kuivatatud tooted. Lastetoidud. Lemmikloomatoidud. Eritoit. Uuendtoit. Munad. Tubakatooted. Toiduseadus.

3.2 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Tööstuskaubaõpetuse mõiste ja sisu. Kvaliteet, sertifitseerimine. Märgistusnõuded, ökomärgid. Tuntumad kaubamärgid. Märgistusnõuded, ökomärgid. Esmatarbekaupa. Tarbekeemia – puhastus ja pesemisvahendid. Koristusvahendid. Klaas- ja keraamilised tooted. Metallmajapidamistooted. Plastmassid, plastmassnõud. Mänguasjad. Kosmeetikakaubad. Parfümeeriakaubad. Pudukaubad. Paberkaubad. Majapidamispaber. Kirjatarbed. Koduelektroonika. Tekstiilikiud. Rõivastuskaubad. Jalatsid. Rõivastuskaupade suurusskaalad, jalatsite suurusskaalad. Kvaliteedi hindamine. Märgistusnõuded. Tuntumad kaubamärgid. Kaubamärgiseadus. Toodete ohutuse seadus.


toiduainetes inimorganismile vajalikke keemilisi ühendeid toiduainete kalorsust toiduainete säilitamise viise ja säilitamist mõjutavaid tegureid toodete kvaliteeti ning omadusi toidu kvaliteediga seonduvat seadusandlust toiduohutust, toodete sertifitseerimist ja selle tähtsust standardiinfo saamise allikaid Eestis esmatarbekaupade sortimenti tööstuskaupade kvaliteeti, tarbimis- ja kasutamisnõudeid tunneb toodete märgistust ja märgistusele esitatavaid nõudeid

35

tuntumaid kaubamärke ja tootjaidoskab:

nõustada kliente soovitada ja pakkuda kaupu määrata toidukaupade kvaliteeti organoleptiliselt määrata tööstuskaupade kvaliteeti visuaalselt lugeda ja selgitada kaupade märgistuse tähendust ja sisu välja selgitada kliendi vajadusi ja kliendile soovitada kaasnevaid kaupu teenindada erivajadustega kliente kaupu müügiks ette valmistada ja korras hoida oma töökohta kujundada kaupade väljapanekuid ja hinnainfoga varustamist ennetada kaubakadude teket kasutada seadusandluses toodud nõudeid oma igapäevatöös


testid 20% – kaubatundmisalaste põhimõistete tundmist, kaupade tootmiseks kasutatavate toorainete tundmist, kaubamärkide ja kaupade märgistuse tundmist;

referaadid, esseed, õpimapid 30% – kaupade omaduste, sortimendi ja kasutamisvõimaluste tundmist, kaupade märgistuse ja realiseerimistähtaegade tundmist, tuntumate kaubamärkide teadmist;

praktilised müügisituatsioonid, rühmatööd, probleemülesannete lahendamine 50% – sortimendist lähtuvalt kliendi vajaduste väljaselgitamise oskust praktilise

müügisituatsiooni abil, kliendile erinevate kaupade soovitamise oskust, kauba omaduste tundmise oskust, erivajadusega kliendi teenindamise oskust, kaupade väljapaneku põhimõtete kasutamise oskust.

Ülesannete kirjeldused hindamise osa juurdeTOIDUKAUBAÕPETUS

1. Toidukauba pakendi märgistamine. Kontrollida õppeklassis või kaupluses erinevate kaubarühmade pakendite vastavust märgistamise seadusele – oskust kontrollida pakendi märgistamise õigsust.

2. Kaupade (kaubarühmade) liigitamine vastavalt säilimisajale – oskust kaupu käidelda realiseerimisaegadele vastavalt.

3. Õppeklassis praktilise müügisituatsiooni abil kaupade soovitamine – oskust välja selgitada kliendi vajadusi.

4. Õppeklassis praktilise müügisituatsiooni abil eritoitude soovitamine – oskus välja selgitada erivajadustega klientide ostusoove.

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS1. Õpetaja antud teoreetilise materjali alusel leida kaupluses etiketil olevad märgised –

oskus märgiste abil mõista kauba omadusi, kasutamise tingimusi, ökoloogilisust jm.2. Erinevate kaubarühmade (jalatsid, rõivad, kosmeetika, keemiakaubad) märgistuse

kontrollimine seaduses toodud nõuetele vastavalt – oskust mõista etiketil olevat märgistust ja võrrelda seda seaduses nõutuga.

3. Õppeklassis praktilise müügisituatsiooni abil kaupade soovitamine – oskust välja selgitada kliendi vajadusi.

4. Õppeklassis kaupade (kaubarühmade) väljapaneku planeerimine – arendada kaupade väljapaneku oskust.

36

5. Jalatsite kvaliteedi kontrollimine (igal õpilasel kohustus õppetundi kaasa võtta 1 paar jalatseid) – oskus kontrollida jalatsite kvaliteeti.

37

2.2.4 SOOME KEELE ÕPE2 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ning hoiakud suhtlustasandil, sealhulgas soomekeelse erialasõnavara, mis on vajalik klientidega suhtlemiseks. Õpib kliente teenindama ja toodet müüma soome keeles. Õppija oskab hankida ja töödelda soomekeelset erialakirjandust.


3. Õppesisu3.1. SOOME KEELE GRAMMATIKA Hääldamise põhireeglid ja tähestik, numbrid. Verbid. Isikulised asesõnad. AV-ta verbide pööramine. Verbitüübid. Kas-küsimus. Possessiivsufiksid. Omastava tüvi, AV, aeg, osastav kääne. Kohakäänded. Mitmuse nominatiiv. Kellaajad. Ajaväljendid. Ajaperioodi planeerimine. Konsonandiga lõppevad noomenid. Noomenite AV. Vokaaliga lõppevad noomenid. Elukoht, siseruumid. Omadussõnad. Verbide AV. Täytyy. Päevakava. Verbide nõrgenev AV. Verbide tugevnev AV. Järgarvsõnad. Sisseütlev kääne. Tee juhatamine. Omastava tüvele liituvad käänded. Käskiv kõneviis. Tingiv kõneviis. Kokkuvõte käänamisest.

3.2 SUHTLUSKEEL Pitää/tykätä – meeldima kasutamine. Elukoht. Tervitamine, esitlemine, endast kõnelemine, olla-verb. Tervitused. Maad ja keeled. Endast rääkimine. Isikuandmed. Päevakava. Sõiduvahendid. Kohvikus. Kaupluses Raamatukaupluses. Tee juhatamine. Turul. Puuviljad. Köögiviljad. Liha ja kala. Piimatooted. Joogid. Maiustused. Makaronitooted. Vorstid, singid. Kohv, tee. Rõivad. Kosmeetika. Parfüümid. Kodukaubad. Majapidamiskaubad. Nõud. Teenindussituatsioonid. Kaubandus Eestis. Kaubandus Soomes.


soome keele grammatika põhireegleid algtaseme ja eriala sõnavara ja selle täiendamise võimalusi kuidas ja kust leida erialast kirjandust ning kuidas seda kasutada kaupade nimetusi kaubandust Soomes

oskab: ennast ja oma kooli esitleda kliente nõustada ja oskuslikult suhelda kaupu vajadusel tutvustada kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust

5. HindamineMooduli tulemusi hinnatakse järgmiselt:

tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale 30% esseed ja referaadid Soome kaubanduse kohta 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine 50%

38

2.2 5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE II2 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ning hoiakud suhtlustasandil, sealhulgas erialasõnavara, mis on vajalik klientidega suhtlemiseks. Õpib kliente teenindama ja toodet müüma inglise/saksa keeles. Õppija oskab hankida ja töödelda erialakirjandust.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud üldoskuse mooduli inglise/saksa keele õpe

3. Õppesisu3.1 KAUBANDUSALANE SÕNAVARAKlienditeenindusega seotud väljendid ja nende kasutamine. Kaupade nimetused. Toote esitlemine.3.2 SUHTLEMINEKliendiga suhtlemine. Kliendi nõustamine. Ostjaga arvlemine Kaupade hankimine. Toote kasutusjuhendid.


erialast sõnavara ja selle täiendamise võimalusi kuidas ja kust leida erialast kirjandust ning kuidas seda kasutada kaupade nimetusi

oskab: kliente nõustada ja oskuslikult suhelda kaupu vajadusel tutvustada kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust vajadusel kaupa tellida tõlkida vajadusel kliendile toodete kasutusjuhendeid


tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale 30% esseed ja referaadid Soome kaubanduse kohta 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine 50%

39

2.2.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE II2 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud suhtlemiseks vene keeles. Arendab suhtlemisoskust vene keeles, õpib tutvustama ennast, oma kooli ja õpitavat eriala. Omandab klientide teenindamiseks ja teenuste müügi juures vajamineva keeleoskuse. Õpib hankima, süstematiseerima ja töötlema venekeelset tööalast informatsiooni.

2. Nõuded mooduli alustamiseksÜldoskuste vene keele mooduli läbimine.

3. ÕppesisuEnesetutvustus. Kooli tutvustus. Eriala tutvustus. Tervitamine ja hüvastijätmine. Tutvumine. Viisakusväljendid. Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad. Kliendiga suhtlemine. Klientidele vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine. Küsimuste esitamine. Kaubandusvaldkonna terminoloogia ja sõnavara. Kaupade nimetused, mõõtühikud.


eriala põhiterminoloogiat ja sõnavara viisakusväljendeid erialase kirjanduse hankimise võimalusi kaupade nimetusi vene keeles mõõtühikuid

oskab: kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust tutvustada ennast, kooli ja oma eriala vajadusel suhelda kliendiga kaupu tutvustada ja iseloomustada


tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale – 20% esseed või referaadid – 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine – 60%

40

2.2.7 ARVUTIÕPETUS2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused infotehnoloogia vallas. Oskab kasutada failisüsteemi, omandab teadmisi ja oskusi teksti töötlemiseks, arvutitabelite koostamiseks, redigeerimiseks ja välja printimiseks. Tunneb arvutiside põhimõtteid ja oskab kasutada Interneti teenuseid. Koostab lihtsamaid andmebaase ja kasutab valmisandmebaase. Kujundab graafilisi lehti (slaide). Oskab koostada esitlusi ja reklaame.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPeab olema läbitud üldõpingute kommunikatsiooni moodul.

3. Õppesisu3.1 TÖÖ DOKUMENTIDEGA Sissejuhatus. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabelarvutused, diagrammi andmete sorteerimine, automaatvormingud. Arvutiviirused.

3.2 INTERNET Interneti kasutusvõimalused. Infootsing Internetist. Otsingumootori kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja salvestamine. E-kirja võimalused. Veeb.


arvuti põhiosi ja nende otstarvet ning tunneb informatsiooni esitamise viisi arvutisoskab:

kasutada failisüsteemi koostada arvutitabeleid, neid redigeerida ja välja printida kasutada arvutisidet ja Internetti koostada andmebaase, graafilisi lehti, esitlusi


kolme tööd: andmebaaside kontrolltöö, referaat, esitlus (vähemalt 7 slaidi); arvestatakse tööprotsessi keskmist hinnet.

Arvutiõpetuse laiendatud algkursuse koondhindeks on nimetatud hinnete keskmine.

41

PRAKTIKA 20 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ning hoiakud töötamaks reaalses töökeskkonnas. Luuakse õpilasele võimalus teoreetiliste teadmiste rakendamiseks reaalses töökeskkonnas. Motiveerida õpilast töötamiseks valitud kutsealal. Arendada praktika käigus läbi eneseanalüüsi ja arutelude õpilase isikuomadusi tema paremaks toimetulekuks kutsealal ning andes talle praktika käigus igakülgsed kutseoskused, mis võimaldavad tal oma karjääri teadlikult juhtida ja suunata, et olla oma kutsealal mitmekülgne ja edukas. Rakendada praktikal saadud teadmisi ja oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Omandada individuaalseid ja meeskonnatöö kogemusi.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud sissejuhatus kaubandusvaldkonna kutseõpingutesse ja Töökeskkonna moodul.

3. Õppesisu3.1. MÜÜGIOSKUSTE PRAKTIKA 3.1.1 TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Tutvumine ettevõttega: omandivorm, missioon, visioon, põhiväärtused, organisatsioonistruktuur, juriidilise isiku nimi, allüksuse täpne nimetus, asukoht, lahtiolekuaeg, käive, müügipind, töötajate arv. 3.1.1.1 TEENINDUSOSKUSTE PRAKTIKA Töötamine ettevõtte erinevates töölõikudes: klientide teenindamine letis, kassas, infolauas. Erinevate töökohtade tööks ettevalmistamine. Kaubatundmise-alaste oskuste arendamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted ja kaupade esitlemise erinevad vormid. Kaupade hoidmine ja säilitamine. Kaupade sortimendi ülesehitamise põhimõtted ja kaupluse tuumiksortiment.3.1.1.2 KAUPADE VASTUVÕTT Kaupade vastuvõtu protseduur. Saatedokumendid, kontroll ja registreerimine, saatedokumentide alusel kaupade koguseline ja kvaliteediline vastuvõtt. Kvaliteedilise vastuvõtuga kaasnevate dokumentide vormistamine. Kauba vastuvõtul esinevate lahknevuste käsitlemine ja üleskerkinud probleemide lahendamine. 3.1.1.3 KAUBANDUSLIKUD SEADMED Kaupluses kasutatavad tehnoloogilised seadmed, nende liigid ja tüübid: kaalud, külmseadmed, tõste- ja teisaldusmehhanismid, kassasüsteemid. 3.1.1.4. KAUPADE HANKIMINE Kaupade peamised hankekanalid ja suuremad koostööpartnerid. Kaupade tellimise kord. Kaupade hankimise viisid. 3.1.1.5. ENESEKONTROLL JA MEESKONNATÖÖ Enesekontrolli plaan. Meeskonnatöö väljendumine igapäevatöös.3.1.2 TÖÖSTUSKAUPADE KAUPLUSE PRAKTIKA. Tutvumine ettevõttega: omandivorm, missioon, visioon, põhiväärtused, organisatsioonistruktuur, juriidilise isiku nimi, allüksuse täpne nimetus, asukoht, lahtiolekuaeg, käive, müügipind, töötajate arv. 3.1.2.1 TEENINDUSOSKUSTE PRAKTIKA Töötamine ettevõtte erinevates töölõikudes: klientide teenindamine. Töökohtade tööks ettevalmistamine. Kaubatundmise-alaste oskuste arendamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted tööstuskaupade kaupluses ja kaupade esitlemise erinevad vormid. Kaupade müügiks ettevalmistamine ja müük. Kaupade sortimendi ülesehitamise põhimõtted ja kaupluse tuumiksortiment. Ostusoovi väljaselgitamine. Klientide nõustamine ja lisamüük.3.1.2.2 KAUPADE VASTUVÕTT Kaupade vastuvõtu protseduur. Saatedokumenti, kontroll ja registreerimine, saatedokumentide alusel kaupade koguseline ja kvaliteediline vastuvõtt. Kvaliteedilise vastuvõtuga kaasnevate dokumentide vormistamine. Kauba vastuvõtul esinevate lahknevuste käsitlemine ja üleskerkinud probleemide lahendamine.

42

3.1.2.3 KAUBANDUSLIKUD SEADMED Kaupluses kasutatavad tehnoloogilised seadmed, nende liigid ja tüübid.

3.1.2.4. KAUPADE HANKIMINE Kaupade peamised hankekanalid ja suuremad koostööpartnerid. Kaupade tellimise kord. Kaupade hankimise viisid.

4. Õpitulemused Õppepraktika läbimisel on õpilane võimeline:

analüüsima oma kutsealaseid oskusi, püstitama praktikale isiklikud eesmärgid ja oskama hinnata oma tööd

osalema aktiivselt töös, täitma praktikaprogrammis ettenähtud tööülesandeid ja praktiseerima vajalikke kutseoskusi,

järgima hügieeni- ja tööohutuse nõudeid, efektiivselt suhtlema juhendajaga, tundma end meeskonnaliikmena

kriitiliselt hindama oma praktikakogemusi, arvestades püstitatud eesmärke ja karjääritaotlusi, määratlema, mil määral avaldas praktikale mõju eelnevate teooriamoodulite läbimine

hindama oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika) andma hinnanguid oma koostöövõimele hindama tööle asumise võimalusi, arvestades praktikakogemust kirjeldama praktikaettevõtte organisatsiooni

5. HindamineHinde osatähtsus: ettevõtte hinnang (50%); eneseanalüüs, praktika aruanne, selle kaitsmine ja koolipoolse juhendaja arvamus (30%); õppija eneseanalüüs 20% Hinnatakse:

praktikaaruande sisukust ja aruandes esitatu vastavust püstitatud ülesandele aruande kaitsmist praktikat juhendava kutseõpetaja või komisjoni ees praktikat juhendava kutseõpetaja hinnangut praktikale (kontaktid ettevõttega nii

sidepidamisvahendite kui ka külastuse kaudu) ettevõttepoolse juhendaja hinnang praktika sooritamise tulemuste kohta

43

LÕPUEKSAM 1õn

1. Eesmärk Müüja eriala lõpueksami abil tõendatakse õppija teadmiste ja hoiakute vastavust õppekavaga püstitatud eesmärkidele ning valmisolekut tööks kaubanduskeskkonnas.Lõpueksam loetakse sooritatuks ka siis, kui õpilane on edukalt sooritanud Müüja I kutseeksami.

2. Nõuded mooduli alustamiseksÕppija on läbinud edukalt Müüja eriala õppekava täies mahus ning on sooritanud praktika töökeskkonnas edukalt.

3. ÕppesisuEksam koosneb kahest etapist:I teadmiste eksam (teooriatest)II oskuste eksam (praktiline müügisituatsioon).

3.1. TEADMISTE EKSAM Teadmiste eksamina tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda oskuste eksamil. Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale küsimusele on 3 vastusevarianti, millest 1 on õige.Küsimused on koostanud eksamikomisjon, kes on määratud kooli direktori käskkirjaga. Aluseks on müüja I kvalifikatsiooninõuded.Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi:

kaubanduse valdkonna õigusaktid – 10 küsimust (algtase); kaubatundmine – 10 küsimust (algtase); müügitöö korraldus – 10 küsimust (algtase).

Konkreetsed küsimused saab eksaminand teada vahetult enne eksami algust. Teadmiste eksami edukalt läbinu võib osaleda oskuste eksamil. Teadmiste eksam loetakse edukalt läbinuks, kui eksaminand vastab 65% ( 19 küsimust) küsimustest õigesti.

3.2. OSKUSTE EKSAMMüügiprotsess ehk müügikontakt on teadmiste ja oskuste esitamine. Müügiprotsessis osaleb eksaminand müüja rollis ja vastavalt eksamikohale on ostja rollis spetsiaalse ettevalmistuse saanud kaubandustöötaja, kutsekooli kaubanduseriala õpilane või õpetaja.Müügiprotsess koosneb kolmest etapist:

Klienditeenindus (kesktase) – 50 punkti; Kaubatundmine toidu- ja esmatarbekaupade osas vastavalt juhendi lisas toodud

kaubagruppidele (algtase) – 20 punkti; Arveldamine kassas (algtase) – ka käsitsi arve koostamine 10 punkti.

Praktilise eksami sooritamise järel on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti. (Eksamijuhend lisa 2)

4. Õpitulemused Lõpueksami sooritaja teab ja tunneb loetletud kaubagruppe, oskab neid tutvustada ja soovitada

liha ja lihatooted kala ja kalatooted leiva- ja saiatooted

44

piim ja piimatooted toidurasvad konservid teraviljasaadused. pastad suhkur. sool aedviljad maiustused kohv. tee. kakao mahlad vesi karastusjoogid suuhügieenitarbed seebid juuste- ja soenguhooldusvahendid pesu- ja puhastusained puhastus- ja koristusvahendid kodupaberikaubad

Teab ja tunneb: toidukaupade sortimenti tööstuskaupade sortimenti Kaubandustegevusseadust Tarbijakaitseseadust Pakendiseadus Toiduseadust Toiduhügieeni üldeeskirja Töö- ja puhkeajaseadust Alkoholiseadust Tubakaseadust Võlaõigusseadust (müügilepingu osa)

5. HindamineHinnatakse: eksami sooritamisel hinnatakse teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi eraldi:

Teooriaeksami eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Oskuste eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti. Oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks teooriaeksami tulemus vähemalt

65% (19 punkti). Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vähemalt 65% (52 punkti).

2.3 Valikõpingud

45

2.3.1 TURUNDUSE ALUSED1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et turunduse aluste teemade läbimisel õppija omandab süvendatud teadmised turunduse tähtsusest ettevõttemajanduse korraldamisel ja tarbijate vajaduste ning soovide rahuldamisel. Õppija omandab põhjalikumaid teadmisi turunduse põhialustest, sihtturu valikust, turundusmeetmestiku olemusest ning turunduskommunikatsiooniga seonduvast.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud üldõpingute majanduse ja ettevõtluse aluste moodul

3. Õppesisu3.1. TURUNDUSE OLEMUS Turunduse määratlused. Turunduse areng. Turunduskeskkond. Turunduskontseptsioonid. Turundus kui juhtimisfilosoofia. Turunduse strateegia ja taktika. Turg. Turu segmentimine. Toote positsioneerimine. Turundusuuring. Toode ja toote arendus. Toote elutsükkel. Kaubamärk ja tootemark. Tootemark ja tarbijakäitumine3.2. TARBIJAKÄITUMINE Tarbijakäitumise olemus. Ostuotsustusprotsess. Tarbijakäitumise mõjurid. Tarbija lojaalsus. Suhtlusturundus. Sotsiaalne turundus. Siseturundus. Internetiturundus.3.3. HIND, TURUSTUS JA MÜÜGITOETUS Hinna olemus. Hinnakujundamine. Hinnapoliitika. Turustuse olemus. Jaotuskanalid, jaotussüsteem. Müügitoetus ja kommunikatsioon. Avaliku arvamuse kujundamine. Reklaami olemus, tähtsus ja planeerimine. Müügi soodustamise olemus ja võtted. Isiklik müük. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

millised on turunduse põhikontseptsioonid turunduskontseptsiooni kui juhtimisfilosoofia kuidas keskkond mõjutab ettevõtte tegevusi kuidas teha turundusuuringuid kuidas tarbija jõuab ostuni millest koosneb toode ehk mis on ostjale tähtis milline on toote elutsükkel mis mõjutab tarbija hinnaotsustusi millised on turustusahela lülide rollid millele rajab ettevõtte oma turunduskommunikatsiooni otsustused oskab:o kasutada tarbija ostukäitumise mõjureid ostuotsuste selgitamiselo seostada toote elutsükli faase ettevõtte turundustegevusegao segmenteerida ja valida turguo uurida tarbija vajadusi ja ostukäitumisto kirjeldada probleemio aidata kaasa müügitoetuse ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele,o koostada lihtsamat reklaamteksti


46

testid 30 %- turunduse põhimõistete tundmist praktilised harjutused, situatsioon- ja probleemülesanded 70 % - turunduskeskkonna

analüüsimise oskust, situatsioonülesannete lahendamise oskust, lihtsama reklaamiteksti koostamise oskust.

47

2.3.2 TOITUMISÕPETUS1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tervisliku toitumise tähtsusest ja teadvustab ning õpib järgima tervisliku toitumise põhimõtteid. Õpib tundma toiduallergiaga seotud probleeme, haiguseid ja eritoitumist. Õpib arvutama energiakulu ja individuaalset toiduvajadust.


3. Õppesisu3.1. TOITUMINE Toidu tähtsus. Toitumise tähtsus. Toidu vajalikkus ja otstarve. Tervislik toit. Tervislik toitumine. Optimaalne toitumine. Toitumisrežiim. Toitumise regulaarsus. Toiduring. Optimaalse toitumise seisukohad.3.2. TOITAINED Toiduaine ja toitaine. Esmatähtsad toitained. Valgud, rasvad, süsivesikud.Lisatoitained: vitamiinid, mineraalained, vesi. Toitainete tähtsus ja vajadus, funktsioonid organismis. Toitainete põhilised allikad.3.3.TOIDUALLERGIAD Laktoositalumatus ja toitumissoovitused. Tsöliaakia: gluteenitalumatuse põhjused, toitumissoovitused. Diabeet: tekkimise põhjused, toitumissoovitused. Inimese immuunsüsteem. Allergeenid, allergiat põhjustavad toiduained. Anoreksia ja buliimia. Ülekaalulisus ja alakaalulisus. 3.4. KOLESTEROOL Kolesterooli tähtsus ja kahjulikkus. Toiduainete kolesteroolisisaldus.3.5. KALORSUS Kalorsuse arvutamine hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi puhul. Erinevad toitumisega seotud trendid.


tervisliku toitumise vajadust, tähtsust ja põhimõtteid, toidu ja toitumise tähtsust söömise ja seedimisega seotud protsesse, toitainete imendumist takistavaid ja soodustavaid tegureid optimaalse toitumise seisukohti toitaineid, nende vajadust ja allikaid toitumishäireid, valest toitumisest tulenevaid haigusi erinevaid toitumistrendeoskab: nimetada ja põhjendada optimaalse toitumise seisukohast olulisi seoseid hinnata toidu energeetilist väärtust nimetada põhitoitaineid, nende tähtsust organismile, allikaid seletada kolesterooli tähtsust ja kahjulikkust organismis nimetada erinevate haiguste puhul keelatud toiduaineid

5. Hindamine testid (40%) praktiline töö (30%): koostada perioodi menüü ja arvutada vastav energeetiline väärtus iseseisev töö (30%): toitumisalane uurimis- või referatiivne töö

48

2.3.3 LILLESEADE1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab lilleseadete tegemise põhialused ning praktilised oskused erinevate lilleseadetööde tegemiseks. Arendab õpilases loomingulisust.


3. Õppesisu3.1. KOMPOSITSIOONIÕPETUS LILLESEADES Sümmeetria ja tasakaal. Sümmeetria liigid. Proportsioonid. Kuldlõige. Harmoonia. Kontrastsus. Dünaamika.3.2. TÖÖVAHENDID Lõikevahendid. Abimaterjalid. Sidumisvahendid. Kinnitusvahendid.3.3. MATEJALID Seade alus. Oaasise tooted. Kuiv oaasis. Märg oaasis. Sammal, oksad jm. looduslikud materjalid.3.4. LILLESEADE STIILID Stiilide iseloomustus ja võrdlus. Dekoratiivne. Vegetatiivne. Formaal-lineaarne. Vormitöö. Joonte ja liinide kord. Proportsioon. Kasvupunkt. Töö vorm. Taimede asetusviisid, rühmitamine, pindade kujundamine ja ruumiline kihilisus.3.5. LILLESEADED Lillekimp, valikud ja tehnikad. Lauaseaded. Temaatilised lilleseaded.


kompositsiooniõpetuse aluseid lilleseade stiile erinevate lilleseadete tegemisel kehtivaid nõudeidoskab: kavandada oma töid kasutada erinevaid tehnikaid ja kujundusvõtteid kimpude, seadete ja tegemisel


iseseisvad töö ja praktilised ülesanded: kompositsiooniõpetuse aluste tundmist, oskust valmistada kimpe ja seadeid; valmistatud seadete ja kimpude üldmuljet ja tööde vastavust kompositsiooni ja värvusõpetuse nõuetele; seadete ja kimpude kunstilist lahendust ja õpilase loomingulisust nende kujundamisel; erinevate materjalide ja abivahendite kasutamisoskust ja seadete ja kimpude tehniliselt korrektset teostust; loomingulist lähenemisviisi klientide teenindamisel

49

2.3.3 GARDEROOBIKAUBAD3 õnT1,5/P1,5

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks garderoobikaupade kaupluses. Õppija omandab põhjalikumad teadmised ja oskused garderoobikaupade kaupluses töötamiseks. Tunneb kasutatavaid materjale, toodetele esitatavaid nõudeid, sortimenti. Oskab määrata kaupade kvaliteeti On kursis valitsevate trendidega ja tunneb tuntumaid tootjaid.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbinud edukalt põhioskuste mooduli tööstuskaupade teema.

3. Õppesisu3.1. RÕIVASTUSKAUBAD Rõivastuskaupadele esitatavad nõuded, rõivastele esitatavad üldised nõuded, ekspluatatsioonilised nõuded, hügieenilised nõuded; esteetilised nõuded. Rõivamaterjalid, klassifikatsioon. Kangaste viimistlemine. Kangaste liigitamine nende valmistamiseks kasutatud materjali järgi. Kangaste liigitamine kudumisel kasutatud siduste järgi. Kangaste vead. Kangaste kvaliteedinõuded. Kangaste kulunormid. Kangaste tähistused.

3.1.1 ABIMATERJALID Soojendusmaterjalid ja nende iseloomustus. Rõivaste furnituurid, liigitus, kaubavalik. Voodrimaterjalid, liigitus, kaubavalik. Abimaterjalide kvaliteedinõuded. Abimaterjalide märgistus.3.1.2 RÕIVASTUSKAUPADE SORTIMENT Elukondlikud rõivad. Sportlikud rõivad. Vabaajariietus. Eriotstarbelised rõivad. Ametkondlikud rõivad. Rahvuslikud rõivad. Rõivastuskaupade kvaliteedinõuded, hoidmine. Rõivastuskaupade märgistamine. Rõivaste hooldamine. 3.1.3 KARUSNAHAD Naturaalsete karusnahad. Tehiskarusnahad. Karusnahkade kvaliteedinõuded. Sortimendi liigitus, iseloomustus. Tuntumad tootjad. Karusnahkade hooldamine ja hoidmine.3.1.4 MOOD JA TRENDID Mood eile ja täna. Tuntumad moeloojad eile ja täna. Tuntumad tootjad meil ja mujal.3.1.5 PEAKATTED Materjalid. Sortiment. Suurusskaalad. Hooldamine.3.2 JALATSID Jalatsite valmistamiseks kasutatavad materjalid. Parkimismeetodid. Jalatsite valmistamine. Jalatsite kvaliteedinõuded. Jalatsite garantiiajad ja ümbervahetamise kord, lähtuvalt Võlaõigus- ja Tarbijakaitseseadusest. Jalatsite hooldamiseks kasutatavad vahendid. Mood ja jalats. Jalatsite numeratsioon. Jalatsite märgistus. Suurusskaalad.3.3. PESUTOOTED Sortimendi liigitus ja iseloomustus. Materjalid. Märgistus. Hooldamine. Suurusskaalad. Tuntumad tootjad3.4 SUKA JA SOKITOOTED Suka ja sokitoodete valmistamiseks kasutatavad materjalid. Sortiment. Suurusskaalad. Tuntumad tootjad.

4. Õpitulemused

50

Õppija teab ja tunneb: garderoobikaupade valmistamiseks kasutatavaid materjale rõivastele esitatavad nõuded, ekspluatatsioonilised nõuded, hügieenilised nõuded toodete ümbervahetamise korda kangaste kulunorme kangaste tähistusi aksessuaare rõivaste hooldustähiseid valitsevaid trende jalatsite valmistamiseks kasutatavaid materjale jalatsite märgistust jalatsite hooldamise võtteid ja vahendeid pesutoodete sortimenti ja hooldustähiseid rõivaste numeratsioone rõivaste hooldustähiseid suka ja sokitoodete sortimenti peakatete sortimenti ja hooldamist

oskab: soovitada erinevaid rõivastusesemeid ja koostada rõivakomplekte selgitada ostjale jalatsite garantiiaegu määrata rõivaste kvaliteeti määrata jalatsite kvaliteeti selgitada ostjale kauba märgistust iseloomustada kauba valmistamiseks kasutatavaid materjale tutvustada toodete hooldamist kliendi vajadustest lähtuvalt teha lisamüüki kujundada kaupade väljapanekut

5. Hindamine Testid, kontrolltööd 20% – garderoobikaupade valmistamiseks kasutatavaid materjalide,

aksessuaaride, rõivaste hooldustähiste, jalatsite valmistamiseks kasutatavate materjalide, jalatsite märgistuse, jalatsite hooldamise võtete ja vahendite, pesutoodete sortimendi ja hooldustähiste, rõivaste numeratsioonide ja suka ja sokitoodete sortimendi tundmist.

Õpimapp 80% – õpilane koostab õpimapi, eesmärgiga tutvuda kõigega, mis on seotud inimese garderoobiga, et tulevases töös osata ostjat paremini nõustada. Õpimapp on terviklik materjal inimese garderoobist, valitsevatest moejoontest, numeratsioonidest, materjalidest, aksessuaaridest, jalatsitest, toodete hooldusest ning sellest, mida õpilane ise peab vajalikuks lisada. Materjal peab olema eelnevalt läbi töötatud ja süstematiseeritud. Õpilane koostab töö kohta esitluse ja tutvustab seda kaasõpilastele.

51

2.3.5 STIILI JA VÄRVIÕPETUS2 õnT1õn/P1õn

1.Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised oskused ja hoiakud stiili ja värviõpetuse vallas. Stiili ja värviõpetuse mooduli õppimisega omandab õppija teadmised ja oskused värvidest ja nende vastastikustest seostest. Õppija õpib nägema ja analüüsima figuuri ja figuuri eripärasid. On võimeline tegema värvianalüüsi. Oskab nõustada klienti sobiva toote valikul.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbinud põhioskuste tööstuskaubaõpetuse mooduli edukalt.

3. Õppesisu3.1. VÄEVIÕPETUS Värviõpetus. Kuju, tooni ja värvide sobitamine. Värvide suhe. Mis on neutraalsed ja mis aktsent-värvid. Soojad varjundid ja külmad varjundid. 3.2 STIILIÕPETUS Mustrid ja nende mõju figuurile. Optilised illusioonid moes rakendatuna. Figuuritüübid, analüüs ja eripärad. Kliendi värvitüübi määramine. Aksessuaarid ja nende tähtsus.


värviõpetusega seonduvaid mõisteid värvide vastastikuseid seoseid värvide suhet ja kuidas neid kasutada mustrite mõju riietuse üldisele välimusele figuuritüüpe aksessuaaride mõju üldisele ilmele

oskab: hinnata figuuri soovitada kliendile figuurile vastavalt sobivat toodet soovitada kliendile värvitüübile vastavalt sobivat toodet värve omavahel sobitada

5. Hindamine kontrolltööd mõistete tundmise kohta – 20% värvusõpetus – hindelised praktilised tööd – 20% vastavalt õpetaja poolt antud figuuri- ja värvitüübile kujundada rõivakomplekt koos

aksessuaaridega – 60%Hinnatakse: värviõpetusega seonduvate mõistete tundmist värvide vastastikuste seoste tundmist oskust erinevaid värve sobitada figuuritüüpide tundmist aksessuaaride mõju tundmist üldisele ilmele

52

2.3.6 VENE KEEL2 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ning hoiakud suhtlustasandil, sealhulgas erialasõnavara, mis on vajalik klientidega suhtlemiseks. Õpib kliente teenindama ja toodet müüma vene keeles. Õppija oskab hankida ja töödelda erialakirjandust.


3. Õppesisu3.1 KAUBANDUSALANE SÕNAVARA Klienditeenindusega seotud väljendid ja nende kasutamine. Kaupade nimetused. Toote esitlemine.3.2 SUHTLEMINE Kliendiga suhtlemine. Kliendi nõustamine. Ostjaga arvlemine Kaupade hankimine. Toote kasutusjuhendid.


erialast sõnavara ja selle täiendamise võimalusi kuidas ja kust leida erialast kirjandust ning kuidas seda kasutada kaupade nimetusi

oskab: ennast ja oma kooli esitleda kliente nõustada ja oskuslikult suhelda kaupu vajadusel tutvustada kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust vajadusel kaupa tellida


tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale 10% esseed ja referaadid vene kaubanduse kohta 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine 70%

53

2.3.7 LOGISTIKA1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised logistika seotusest erinevate tegevusvaldkondadega. Omandab teadmisi ja praktilisi kogemusi kaasaegsest logistikast ning õpib rakendama logistika meetodeid igapäevases tegevuses. Õpib tundma logistilise keti elemente. Omandab teadmised logistika eesmärkidest ja logistilise süsteemi loomisest. Omandab teadmisi transporditeenustest ja veoprotsessi korraldusest, erinevatest veoviisidest ja transpordikuludest, koormate planeerimisest. Omandab teadmisi rahvusvahelise kaubavahetuse olemusest ja seda reguleerivatest tarneklauslitest.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud on müügikorralduse moodulist logistika ja laomajanduse teemad

3. Õppesisu3. 1. LOGISTIKA JA LOGISTILISED TEGEVUSED Logistika iseärasused, põhielemendid ja ülesanded. Logistika seosed majanduse, turunduse, tehnoloogia, matemaatika ja teiste valdkondadega. Lihtsustatud logistiline kett. Logistika eesmärgid. Kaubanduse logistilise süsteemi loomine. Infosüsteemid kaubanduses. Logistilised funktsioonid ja erinevaid funktsioone täitvad firmad. Logistika kontseptsioon. Hankelogistika. Varustuse planeerimine. Tarnijate valik ja olemus. Jaotuslogistika. Logistilised tegevused ja nende resultaadid. Transpordi logistika. Transporditeenused ja veonduse igapäevane korraldamine. Erinevad veoviisid ja transpordikukud. Transiit ja jaotuskeskused, tarneklauslid. Tarneklauslite põhinõuded.


logistika olemust, põhielemente, ülesandeid, seoseid teiste valdkondadega logistika kontseptsiooni ja logistilisi funktsioone hankelogistikat, materjalilogistikat, jaotuslogistikat ja transpordilogistikat rahvusvahelise kaubavahetuse, transiidi ja jaotuskeskuse olemust tarneklauslite tähiseid ja neile esitatud nõudeidoskab: kirjeldada logistilist ketti, logistika eesmärke ja logistilise süsteemi loomist selgitada erinevate tarneklauslite tähendust ja teha õigeid valikuid lepingute

sõlmimisel


testid 30% logistikaalaste terminite tundmine praktilised ülesanded 70 % - referaadi kirjutamine logistikaalase kirjanduse baasil,

situatsioonülesannete lahendamine

54

2.3.8 KUNST JA KULTUUR2 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused, hoiakud kunstiliikidest ja nende arenguloost. Õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid. Oskab vaadata ja hinnata kunstiteoseid. Mooduli õpetamisega püütakse kujundada õppija kunstimaitset. Anda üldised teadmises kaupade saamisloost ja ajaloost. Arendada kujundilist, ruumilist, abstraktset mõtlemist ja kujutlusvõimet käelise tegevuse kaudu. Tutvustada erinevaid kunstivoole ja -stiile. Tutvustada erinevate kultuuritaustaga inimeste teenindamise põhimõtteid. Äratada huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise ja kaitsmise vastu.

2. Nõuded mooduli alustamiseksÕpilane peab olema läbinud üldoskuste mooduli ja põhiõpingute moodulid.

3. Õppesisu3.1. KUNST JA KULTUUR Kunstiliigid ja nende liigitamine. Kujutava kunsti liigid Tarbekunsti alaliigid. Visuaalkunsti liigid. Maailma kunstikultuuri arengulugu. Vana-aja ja Antiikkunst. Varakristlik ja Keskaja kunst. Renessanss, Barokk, Rokokoo. Klassitsism Romantism. Realism. Impressionism ja Postimpressionism. Kaasaeg. Eesti kunsti arengulugu. 19. saj. lõpp- 20. saj. algus. Erinevad kultuuritavad.


olulisemaid kunstimõisteid, töövahendeid, tehnikaid ja materjale maailma- ja Eesti kuulsamate kunstnike teoseid kasutada kõnes ja kirjas olulisemaid kunstimõisteid kaupade ajalugu maailma kunstikultuuride arengulugu kultuuride erinevused

oskab: analüüsida kunstiteoseid väljendusvahendite alusel määratleda visuaalse kunsti ning kultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole suhestada eesti kunstinäiteid maailma visuaalse kultuurilooga käsitseda oma kunstiloomingus töövahendeid, tehnikaid ja materjale teenindada erineva kultuuritaustaga kliente

5. Hindamine: kontrolltööd – 30% praktilised tööd – õpilane oskab määrata antud kunstiteose autorit, ajastut ja teose stiili

– 30% iseseisev töö – õpilane koostab portfoolio kunstnikust, kunstivoolust või ajastu stiilist

– 50%Mooduli arvestuslik hinne kujuneb nimetatud tööde hinnete põhjal.

55

2.3.9 KARJÄÄRIÕPETUS1 õn

1.Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane: kujundab adekvaatse enesehinnangu;. valmisoleku teadlikeks karjäärivalikuteks ja - otsusteks ning elukestvaks õppeks; oskab seada eesmärke ja nende täitmiseks süsteemselt tegutseda, tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töö-seadusandlust ning kohalikku majanduskeskkonda; teab karjäärivõimalusi valitud kutsealavaldkonnas; väärtustab kutseõppeasutuses õppimist ja isikliku karjääri arendamist.

2.Nõuded mooduli alustamiseks: Sissejuhatus erialasse/ valdkonda I kursusel läbitud. Õpilased on läbinud vähemalt ühe ettevõttepraktika.

3.Õppesisu:

3.1 ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, positiivne mõtlemine. Isiksuseomadused: võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused) Minapilt ja enesehinnang (k.a. eneseaustus ehk eneseväärtustamine), identiteet, reflektsioon, sotsiaalne küpsus. 3.2. ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL Muutuv tööturg: kutsealavaldkonna olukord, arengusuunad, prognoosid, kutsestandardid, tööandjate ootused, ettevõtluse vormid, tööõiguse alused. Muutuv tööjõuturg: valdkonna tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töö-motivatsioon, töötus, tööturuteenused. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon, elukestev õpe. 3.3 PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE Otsustamine ja seda mõjutavad tegurid – alternatiivid valikutes, omavastutus, aja planeerimine. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad, infootsimine, karjäärinõustamine, muutustega toimetulek, elurollid, elulaad. Tööotsimine: kandideerimisdokumendid, tööintervjuu, tööotsimisallikad. 3.4 ISIKLIKU KARJÄÄRIPLAANI KOOSTAMINEKarjääriotsuste tegemise protsess. Lühiajaline karjääriplaan. Pikaajaline karjääriplaan. Näidismoodul on koostatud SA Innove projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis raames

4.Õpitulemused

Karjääriõpetus keskendub õpilase adekvaatse enesehinnangu kujunemisele.

56

Õpilane tunneb erialade, ametite ja elukutsete vahelisi seoseid. Ta oskab näha ja mõistab töömaailmas toimuvat ja on teadlik selle mõjust isikliku tööalase karjääri planeerimisele. Õpilane teadvustab oma vastutust ja on motiveeritud isiklikku karjääri teadlikult planeerima ning mõistab ja väärtustab elukestva õppe põhimõtteid. Õpilane on teadlik ametialase edasiliikumise võimalustest ning on orienteeritud elukestvale õppele. 5.Hindamine

Hinnatakse mõistete ja terminite tundmist ja nende kasutamise õigsust -10% Oma isiksuse tundmist seostatuna valitud erialaga -10% Karjäärialase teabe otsimise ja leidmise oskust -10% Koostab ühe konkreetse tööpakkumise kuulutuse alusel töökoha taotluse ja selle

juurde kuuluva CV või kirjutab kaaskirja tuues välja oma tegevused, nõrkused , võimed ja oskused -60%

Õpilane koostab iseseisvalt oma karjääriplaani lähemaks kümneks aastaks, näidates end läbi erinevate elurollide -10%

57

LISA 1 Müüja eriala lõpueksami hindamisjuhend

Eksamihinde kujunemine

Lõpueksami sooritamisel hinnatakse õppija teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi eraldi.

Teooriaeksami eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Oskuste eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti. Müüja eriala lõpueksami oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks teooriaeksami

tulemus vähemalt 65% (19 punkti). Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vähemalt 65% (52 punkti).

Teooriaeksami hindamiskriteeriumidTeadmiste eksam ehk teooriatest koosneb 30 küsimusest kolme valikvastusega ja vastamiseks ettenähtud aeg on kuni 30 minutit.Iga õige vastus annab 1 punkti, kokku maksimaalne saadav punktide arv on 30.Valeks loetakse nii valesti vastatud kui parandatud vastust. Teadmiste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 19 punkti ehk 65%.Teadmiste eksami edukalt läbinud kutsetaotleja saab osaleda oskuste eksamil.

Oskuste eksami hindamiskriteeriumidPraktilise eksami sooritamise järel on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti.Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti.Eksami ehk müügikontakti kestvus 1 taotleja kohta kuni 15 minutit, välja arvatud ettevalmistusperiood ehk kaupadega tutvumine kuni 5 minutit. Kirjalike märkmete tegemine tutvumise aja jooksul on keelatud. Oskuste eksami järjekord määratakse eksamikomisjoni poolt kokkuleppeliselt osalejatega vabatahtlikkuse või nimekirja alusel.Eksami sooritanud kutsetaotlejad võivad jääda eksamiruumi.

Oskuste eksamil hinnatakse alljärgnevalt: klienditeenindamine 50 punkti kaupade tundmine 20 punkti kassatöö 10 punkti

Kokku 80 punkti.

Oskuste eksamil hinnatakse: müüja välimust (isiklik hügieen, korrektne riietus, usaldusväärne väljanägemine); kontakti alustamist, silmside loomist; suhtlemisvalmidust, teenindamisvalmidust; verbaalset võimekust, väljendusoskust; ostja soovi väljaselgitamist, täpsustamist, ostusoovi kinnitamist; info edastamist kaupade kohta; täiendavate teenuste, kaasnevate kaupade pakkumist; kontakti lõpetamist.

Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti ehk 65%.Lõpueksam loetakse sooritanuks kui taotleja saab nii teadmiste eksamil kui ka oskuste eksamil vähemalt 65%.

58

LISA 2. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus

Koolil on olemas vajalik õppemateriaalne baas müüja eriala täies mahus õpetamiseks.On olemas vajalik infotehnoloogia, kaasaegsed arvutiklassid, õppevahendite paljundamise võimalused, audiovisuaalsed õppevahendid. Õpetajate ja õpilaste käsutuses on erialase kirjandusega raamatukogu koos lugemissaaliga.

LISA 3. Õppekavaga seotud õpetajad

Õpetaja ees- ja perekonnanimi

Õpetatav aine Haridustase

Kvalifikatsioon

Ene Pener Inglise keel Kõrgem PedagoogKoida Mölder Saksa keel, karjääriõpetus Kõrgem VanempedagoogOlga Paatsi Vene keel Kõrgem VanempedagoogTiit Kangru Geograafia, turunduse

alusedKõrgem Vanempedagoog

Kai Parman Ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst, stiili ja värvusõpetus

Kõrgem Pedagoog

Taivo Käsik Arvutiõpetus Kõrgem VanempedagoogElo Kadastik Majanduse ja ettevõtluse

alused Kõrgem Pedagoog

Aili Kendaru Kaubanduslogistika Kõrgem VanempedagoogEster Altermann Sissejuhatus erialasse,

kommunikatsiooni alused, kaupade arvestus ja aruandlus

Kõrgem Vanempedagoog

Helen Bork Klienditeenindus müügitöö alused, müügiõpe, garderoobikaubad

Kõrgem Pedagoog

Ago Öövel Töökeskkonnaohutus Kesk-eri PedagoogMare Teesalu Kaubaõpetus,

toitumisõpetusKõrgem Vanempedagoog

Silvi Muru Lilleseade Kesk-eri Pargiaednik

59

Documents

Müüja kutseõppekava