MUNITSIPAALASUTUS VIIMSI MUUSEUMID

ARENGUKAVA 2003-2008

Viimsi 2003

SISUKORD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Muuseumi ajalugu 1.2 Arengukava koostamise lähtedokumendid 1.3 Arengukava eesmärk 1.4 Muuseumi missioon 1.5 Muuseumi tulevikuvisioon 2. OLUKORRA ANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA 2.1 Põhitegevuse eesmärgid 2.2 Museaalide kogumine ja säilitamine 2.3 Museaalide süstematiseerimine ja teaduslik kirjeldamine 2.4 Teadustöö korraldamine 2.5 Kultuuripärandi vahendamine ja populariseerimine 2.5.1 Üritused 2.5.2 Muuseumipedagoogika 2.5.3 Turismi arendamine ja teeninduskvaliteedi tõstmine 2.5.4 Paikkonna ajaloo atraktiivne eksponeerimine 3. KOKKUVÕTE LISAD: Lisa 1: MA Viimsi Muuseumide SWOT analüüs Lisa 2: Viimsi Vabaõhumuuseumi ressursivajaduste plaan Lisa 3: Viimsi Koduloomuuseumi ressursivajaduste plaan Lisa 4: Hoonete renoveerimisplaan Lisa 5: Viimsi Vabaõhumuuseumi hoonete asendiskeem

LK 1

1. SISSEJUHATUS 1.1 Muuseumi ajalugu Munitsipaalasutus Viimsi Muuseumid koosneb neljast struktuuriüksusest: ▬ Viimsi Vabaõhumuuseum, asukohaga Pringi küla Rohuneeme tee 51 ▬ Viimsi Koduloomuuseum, asukohaga Pringi küla Nurme tee 3 ▬ Naissaare Muuseum, asukohaga Naissaar Männiku küla Männiku tee 10b ▬ Prangli Saare Muuseum, asukohaga Prangli saar Kelnase küla (loomisel) Munitsipaalasutuse Viimsi Muuseumid eelkäija, S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Muuseum asutati kolhoosi juhatuse otsusega 1971. aasta detsembris. 26. detsembril 1973. aastal avati muuseum, mis oli tollal Eesti NSV esimene kalurikolhoosimuuseum. 12. augustil 1980. aastal avati Pringi külas S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Muuseumi vabaõhuosakond. 1990. aasta algul alustatud Kirovi kolhoosi reorganiseerimisprotseduuri käigus moodustati kolhoosist OÜ Esmar ja nii läks kolhoosi muuseum üle osaühingule. 1990. aasta märtsikuus võeti eksponaadid maha ja muuseum suleti, sellega lõpetas Kirovi Muuseum tegevuse. 1993. aastal võttis Viimsi Vallavalitsus endise Kirovi muuseumi OÜ-lt Esmar üle, museaalid viidi Viimsi mõisahoonesse. Muuseumi nimeks sai Viimsi Valla Muuseum, endise Kirovi muuseumi kogud moodustasid koos vabaõhuosakonnaga Viimsi Koduloomuuseumi. 1993. aasta aprillis avati koduloomuuseumi tuba Viimsi Vallamajas ning suvel väike näitus kindral Laidonerist Viimsi mõisahoones. 1993. aasta septembri vallavolikogu otsusega loodi Viimsi Valla Muuseumi juurde filiaalina Kindral Laidoneri Muuseum. 1994. aastast kandis muuseum nime Munitsipaalettevõte Vival. 1994. aasta veebruarikuus avati pidulikult Kindral Laidoneri Muuseum kindrali 110 sünniaastapäevale pühendatud näitusega. 27. juunil 2000. aastal asutati ME Vival juurde Naissaare Muuseum filiaalina. 2000. aasta sügisel nimetati Munitsipaalettevõte Vival ümber Munitsipaalasutus Viimsi Muuseumideks.

LK 2

2001. aasta 1. märtsil taastati kaitseministri määrusega Eesti Riiklik Sõjamuuseum, ametliku nimetusega Laidoneri Muuseum. Alates sellest kuupäevast ei kuulu Laidoneri Muuseum Viimsi Muuseumide koosseisu. 2001. aasta sügisel paigutatiViimsi Muuseumide kontor ja koduloomuuseumi kogu endisesse Viimsi Päästeteenistuse hoonesse, kus puudusid nõuetekohased hoiutingimused ning ekspositsioonipind. 2003. aasta mais leiti Viimsi Muuseumidele ruumid endises Viimsi koolimajas Pringi külas. Samas hoones asub ka Viimsi Koduloomuuseum. 2004. aasta aprillikuus alustati uue muuseumihoone restaureerimistöid. MA Viimsi Muuseumide juhatajad/direktorid: 1971 - 1973 Muuseumi juhataja Heino Luup 1973 - 1976 Muuseumi juhataja Saarestik 1976 - 1979 Muuseumi juhataja Jaak Sammet 1979 - 1988 Muuseumi juhataja Peeter Ugand 1988 - 1992 Muuseumi juhataja Peep Jäger 1992 - 1993 Muuseumi direktor Helle Avila 1993 - 1995 Muuseumi direktor Tanel Lään 1995 - 2001 Muuseumi direktor Mati Raal 2001 - 2003 Muuseumi direktori kt Uwe Lüüs 2003 - Muuseumi direktor Enna Sirkel Eesti kultuurikontekstis vahendab muuseum olulist osa 19.sajandi Põhja-Eesti rannakülade ajaloost ja on teadvustanud end laiemale külastajaskonnale – turistid jt huvilised. Samuti on muuseum kujunenud valla elanike jaoks traditsiooniliste, ajaloolise tagapõhjaga kultuuriürituste ja vaba aja veetmise populaarseks kohaks.

LK 3

1.2 Arengukava koostamise lähtedokumendid Arengukava koostamisel on lähtutud Eesti riikliku arengukava 2003-2006 strateegiast, prioriteetidest ja meetmetest, Harjumaa 2010 visioonist ning Viimsi valla arengukava 2005-2007. 1.3 Arengukava eesmärk Arendada muuseumist elujõuline kultuuri- ja turismikeskus Viimsi vallas (ning Harju maakonnas).

Selleks on vaja välja töötada lähemad ja kaugemad eesmärgid ning nendega seotud tegevused, mis aitaksid negatiivsed protsessid (muuseumi potentsiaali kasutamatus piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja külastamiseks; pikaajaline säilitamistingimuste puudumine ja seoses sellega eksponaatide füüsilise seisundi kahjustumine; pärimuste jm ajaloolise pärandi kogumise kaootilisus jm) positiivseks muuta.

1.4 Muuseumi missioon Kujundada pidevalt tegutsev muuseum, küla kultuuri- ja vabahariduskeskus, mis pühenduks paikkonna kultuuri- ja ajaloo ainese kogumisele, säilitamisele, uurimisele ning populariseerimisele, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid, huviringe, koolitusi, ekskursioone, trükiseid jm ning vastaks selle piirkonna arenguvajadustele ja võimaldaks ligipääsu kõigile külastajatele. 1.5 Muuseumi tulevikuvisioon Väljaarendatuna saaks Viimsi Muuseumidest atraktiivne ja innovaatiline muuseumikompleks – koht, kus pakutakse kohalikele inimestele ja turistidele elava ajaloo keskkonda koos mitmesuguste aktiivse puhkuse veetmise võimalustega. See aitab kaasa muuseumi korduvkülastamisele.

▬ Arendatakse muuseumipedagoogikat ning luuakse muuseumi

haridusprogramm nii täiskasvanutele kui ka igas vanuseastmes lastele. ▬ Arendatakse kultuuriturismi, mis pakub harivat, aktiivset puhkust ja

kujundab valla mainet maailma silmis. ▬ Arendatakse koostööd nii teiste muuseumidega kui ka valla allasutuste ja

firmade-ettevõtetega. ▬ Luua MA Viimsi Muuseumide võrgustik, mis koosneb

vabaõhumuuseumist, koduloomuuseumist, Prangli ja Naissaare muuseumidest.

LK 4

2. OLUKORRA ANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA

2.1 Põhitegevuse lähtepunktid Tegevuskava koostamisel lähtub muuseum sätestatud vajadustest: Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused, mis tulenevad rahva poolt põhiseaduse vastuvõtmisega riigile pandud kohusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, sätestavad vajaduse pöörata erilist tähelepanu omaste ainulaadsete kultuurinähtuste säilitamisele ning näevad muuseumide peamiste väljunditena funktsioneerimist rahvuskultuuri varamutena, muutudes samas aktiivseteks ja atraktiivseteks osalejateks noore põlvkonna sotsialiseerimises ja isamaalises kasvatuses. Harjumaa 2010 visioonis on eesmärgiks, et Harjumaa oleks keskkonnasõbralik, inimeste suhtumine loodust ja kultuuripärandit hoidev. Viimsi valla arengukava aastani 2008 näeb ette atraktiivse elukeskkonna loomist, kultuurielu- ja turismi edendamist, pakkudes keskkonnasõbralikkust ja omanäolist kultuuritraditsiooni, minevikupärandi säilitamist ja eksponeerimist. Neist põhialustest lähtuvalt kujundab muuseum üldised eesmärgid ja tahab kaasa aidata: ▬ valla muutmisel atraktiivseks elu- ja külastuspaigaks ▬ valla kultuuritraditsioonide ja kohaliku identiteedi väärtustamisele ning

jätkusuutlikkusele ▬ valla konkurentsivõime tugevdamisele ▬ valla positiivse maine kujundamisele Eeltoodud eesmärkidest seab muuseum põhilised ülesanded:

1. hoonete renoveerimine 2. kultuuripärandi nõuetekohane kogumine ja säilitamine 3. museaalide (= muuseumi eksponaadid)

süstematiseerimine ja teaduslik kirjeldamine 4. teadustöö arendamine 5. kultuuripärandi vahendamine ja populariseerimine,

s.h. ürituste korraldamine, muuseumipedagoogika arendamine, turismi arendamine

6. paikkonna ajaloo atraktiivne eksponeerimine

LK 5

2.2 Museaalide kogumine ja säilitamine OLUKORRA ANALÜÜS Kahe struktuuriüksuse kogusid arvestatakse ühtse tervikuna. 2003. aasta seisuga on muuseumi kogudes ca 12 200 museaali. Kogud jaotuvad järgmiselt: Fotokogu 4 200Esemete kogu 4 000Tekstiilikogu 500Dokumendikogu 3 000Raamatukogu 500

SEISUNDI ANALÜÜS Muuseumi loomise aastatel ja hilisemal väljakujunemise perioodil sisaldas fond veel lisaks eelpoolnimetatud kogudele väärtuslikku kunstikogu, mõisamööblit, dokumente, raamatuid, inventari jm. Muuseumi edasist tegevust mõjutasid tugevasti ühiskondlikud muudatused – Eesti taasiseseivumisperioodi alguses asetleidnud kolhoosi tootmisstruktuuride erastamise ja jagunemise-killustumise tulemusena jäi muuseumilt tähelepanu kõrvale ning muuseumi varadega käidi hoolimatult ja ebaperemehelikult ümber. Osaliselt jagati muuseumi varad laiali ja seda tuvastamata aktide alusel. Pikaajaline ebaselge kogumispoliitika ja liigne sõltumine finantsidest on vajutanud paikkonna ajaloo täiendamisele oma pitseri. Palju väärtuslikku teavet on hävimisohus. Eestile oluliste ja vallale kuuluvate kultuuriväärtuste hävimisele on kaasa aidanud ka museaalidele nõuetekohaste säilitustingimuste puudumine. Tänaseks vajavad kõik museaalid restaureerimist ja on väljapanekuks kõlbmatud. Muuseumi kogud on paikkonna kultuuripärandi säilitamise seisukohalt väärtuslikud. Kultuuripärandi säilitamine on vastutusrikas ülesanne ja nõuab Eestis kehtestatud kogumispõhimõtete ja säilitustingimuste järgimist. Hilisem mitmejärguline restaureerimine nõuab suuri finantse ja osutub sageli kallimaks kui elementaarsete säilitustingimuste loomine. TEGEVUSKAVA Töötada välja konkreetne kogumispoliitika 2004 Viia läbi vanavara kogumise ja annetamise kampaaniaid vallas

2005-2008

Korraldada perioodilisi kogumisekspeditsioone, pöörates erilist tähelepanu kajastamata valdkondadele fondides 2005-2008

LK 6

Väärtuslikumaid esemeid omandada vajadusel ostude ja annetuste näol

2004 - 2008

Viia läbi intervjuuprojekt, et koguda uut, huvitavat ja usaldusväärset teavet paikkonna ajaloo kohta

2004 - 2006

Korraldada iga-aastaseid kodu-uurimise konverentse 2004-2008 Kogumisse ja intervjuuprojekti ning konverentsidele kaasata Viimsi valla ajalooõpetajaid, kooliõpilasi, kõrgkoolide õpilasi ning spetsialiste. Koostada restaureemisvajaduste plaan 2004 Kogud restaureerida 2004 - 2008 Kogude säilitamiseks tuleb fondiruumid kohandada hoidlaks ja teostada neis remont selliselt, et säilitamistingimused vastaksid normidele. 2.3 Teaduslik kirjeldamine ja süstematiseerimine SEISUNDI ANALÜÜS Muuseumi kogud on osaliselt arvele võtmata ja põhinevad käsikartoteegil või endiste töötajate mälul. Kogud ei ole üldsusele kättesaadavad ja arusaadavad ning ei vasta muuseumidele seatud nõuetele. Informatsioon peab olema: Eeldused: Füüsiliselt ja loogiliselt säilinud Informatsioon on kaitstud muutuste ja

hävimise eest Kasutatav Informatsiooni on võimalik lugeda ja

kasutada uurijatel, jt. huvilistel, neile vajalikul viisil

Arusaadav Kasutaja mõistab, mida aines kajastab, samuti konteksti, milles info on loodud

Eelduste täitmine loob tingimused informatsiooni säilimiseks. TEGEVUSKAVA Selleks, et tagada avalik juurdepääs kogudele ja pakkuda nende kohta põhjalikku infot, tuleb rakendada KVIS- programmi - Eesti muuseumides kasutuselolevat kultuuriväärtuste infosüsteemi

LK 7

Alustada KVIS-i rakendamist 2005 Kasutada lisatööjõu abi KVIS-i andmebaasi lihtsisestamisel Viia läbi museaalide inventeerimine (= kogude üksikasjalik kirjeldamine, mis sisaldab museaali kohta põhjalikke andmete esitamist, nagu näiteks: valmistamine, kasutamine, avastamine, hävimine, saabumine muuseumisse, näitustel eksponeerimine, dateerimine jm) Inventeerimine on töömahukas tegevus ja kestab mitmeid aastaid Koostada inventeerimise plaan 2004 Kaasata inventeerimisse lepingulisi spetsialiste Luua kaasaegsete tehniliste vahendite abil digitaalne foto- ja filmifond 2005-2008 2.4 Teadustöö korraldamine SEISUNDI ANALÜÜS Muuseumi kogud sisaldavad olulist ja huvipakkuvat allikmaterjali Viimsi paikkonna ajaloo kohta, mis hõlmab sotsiaal-majanduslikke teemasid, rahvastiku probleeme ja seoseid, ulatub mentaliteediajaloo jt valdkondadesse. Muuseumi kogude teadusliku uurimisega ei ole suures osas tegeldud ja ei ole ka paikkonna ajaloohisoriograafiasse midagi olulist lisatud. Suurem töö on Peeter Ugandi poolt koostatud "S.M.Kirovi nim.näidiskalurikolhoosi kroonika 1940 - 1950"., mis redigeerituna väärib avaldamist ning Peeter Ugandi ja Jaak Sammeti poolt kogutud mälestused Kingu talu ja Pringi küla ajaloo kohta. Uurimuste lünka peab algallikate põhjal järjepidevalt täiendama. Teaduslikud uurimused on ka hädavajalikud ajakohaste näituste koostamisel, samuti tarvilikuks abivahendiks õpetajatele, õpilastele, ajaloouurijatele ning kõigile huvilistele. TEGEVUSKAVA Uurimistöö on pidev protsess ning teostatakse järjepidevalt, kaasates spetsialiste, koduloo-uurijaid, õpetajaid ja õpilasi. Tähtsaks tegevuseks on kohaliku elanikkonna vanema generatsiooni mälestuste kogumine ja talletamine. Selleks on vajalik koostöös Viimsi koolidega läbi viia intervjuuprojekt. Eelnevalt töötada välja ankeedid Viimsi elanike intervjueerimiseks 2004 Koostöös koolide, kodu-uurijate, teadlaste ja teiste muuseumidega hakata läbi viima kodu-uurimise ja ajaloo-teemalisi konverentse võimalusel igal aastal.

LK 8

Korraldada loenguid ja õppepäevi giididele ja ajalooõpetajatele 2004 -2008 Pakkuda teadlastele ja õppeasutustele võimalusi ning esitada tellimusi uurimistööde tegemiseks Viimsi Muuseumides 2005-2008 2.5 Kultuuripärandi vahendamine ja populariseerimine 2.5.1 Üritused SEISUNDI ANALÜÜS Vabaõhumuuseum on igal aastal koos Viimsi Huvikeskusega korraldanud traditsioonilise Viimsi valla Jaanipäeva. Lisaks on välja kujunenud välja kujunenud traditsiooniline advendipüha tähistamine koos Viimsi valla kogudustega. Igal aastal korraldatakse Viimsi valla koolidele elamuspäev, mis laieneb ka Tallinna koolidele. Vabaõhumuuseumi ürituste korraldamisel on oluline koht rehielamu, kus käib koos Viimsi Kultuuriloo Selts, külarahvas. Vallarahvale on väga oluline kooskäimise koht vabaõhumuuseum. Taolised üritused, kus tegevus toimub rehielamus, Kingu elumajas, kaasates kogu muuseumi territooriumi, on vallarahvale väga tähtsad ja vajalikud. Kultuurilooliselt on rehielamu vabaõhumuuseumi kompleksis asendamatu ja võimaldab sisukalt ning harivalt aega viita ning läbi viia erinevaid õppeprogramme. TEGEVUSKAVA Välja arendada omanäolised üritused suveperioodiks, mida korraldatakse vabaõhumuuseumis (rahvalike tähtpäevade tähistamine, perepäevad, käsitöölaat)

2005-2008 Töötada välja muuseumi ürituste plaan igal aastal alates 2004.aastast 2.5.2 Muuseumipedagoogika SEISUNDI ANALÜÜS Muuseumipedagoogiline tegevus on spontaanne õppimine ja valdavalt muuseumikeskkonnas, mis oluliselt toetab ja täiendab koolide õppetööd ja mida suunavad mitmed Eesti hariduselu reglementeerivad dokumendid, näiteks uus riiklik õppekava, riiklik integratsiooniprogramm ja mitmed kompleksprogrammid.

LK 9

Tänaseni pole muuseumipedagoogikat Viimsi Muuseumides arendatud sellisel kujul, nagu seda teevad riiklikud suurmuuseumid, näiteks Eesti Kunstimuuseum, Rocca-al Mare Vabaõhumuuseum, kuid ka Harjumaa Muuseum jt. Seda põhjusel, et muuseumil on puudunud ruumid ja samuti spetsiaalse väljaõppega töötajad.

TEGEVUSKAVA Arendada järk-järgult muuseumipedagoogikat koostöös kõrgkoolide õppejõudude ja üliõpilastega (TPÜ, Eesti Kunstiakadeemia, Viljandi Kultuurikolledž, Tartu Kõrgem Kunstikool)

2004 - 2008 Töötada välja konkreetsed muuseumipedagoogika programmid ja pakkuda neid koolidele, ennekõike Viimsi koolidele. Kaasata projekti ajalooõpetajaid ja koolide ning lasteaedade juhid Viimsi vallast. Selle eelduseks on atraktiivse ajaloolise keskkonna loomine ja koostöö muuseumipedagoogidega, mis tagab muuseumis tehtava haridustöö stabiilse arengu. Kindlasti on vajalik sõlmida koostöölepinguid eelpoolnimetatud kõrgkoolidega ja leida võimalused ühiste projektide läbiviimiseks

2004 -2008 Filmiprojekt "Vabaõhumuuseum" 2003 -2006 Plaanis on teha ajalooline dokumentaalfilm, mis tutvustab rannarahva ajalugu – sihtgruppideks kooliõpilased, kõik muuseumi külastajad ja meedia. 2.5.3 Turismi arendamine ja teeninduskvaliteedi parandamine SEISUNDI ANALÜÜS Vabaõhumuuseumi külastatavus on madal, kuna puudub omanäoline turismiprogramm. Ainult ajaloolised hooned ja neis eksponeeritav ei paku inimestele nauditavaid puhkehetki. Kindlasti mõjutab ka vähene reklaam ja koostöö puudumine turismifirmadega jt institutsioonidega, samuti reklaamtrükiste puudumine. Näiteks eelmine vabaõhumuuseumi voldik anti välja 1995.aastal ja viimane voldik juulis 2003. TEGEVUSKAVA Arendada igakülgset reklaamitegevust nii trükiste, linnagiidide õppepäevade jm näol:

LK 10

Anda välja postkaardikomplekt Vabaõhumuuseumist

2004-2005

Voldikud (koduloomuuseum, vabaõhumuuseum) 2004-2006 Tutvustav raamat Viimsi valla kohta rohkete illustreerivate fotodega Töötada välja konkreetsed turismiprogrammid 2004-2008 Arendada giiditeenuseid ning kasutada selleks võimalikku kooliõpilaste potentsiaali

2004-2008

2.5.4 Paikkonna ajaloo atraktiivne eksponeerimine Vabaõhumuuseum Muuseumi avatus tähendab oskust suhelda keskkonna või kollektsiooni kaudu külastajaga. Muuseum tutvustab minevikku, aga kajastab ka tänapäeva probleeme ning suudab luua ühtse ja loogilise terviku mineviku ja oleviku vahel, aitab inimesel luua isiklikku suhet ajalooga, s.t kujundada identiteeti. Muuseum on koht, kuhu laps tuleb koos vanemate, vanavanematega. Põlvkondadevahelise sideme tugevdamist ja kultuuritraditsioonide väärtustamist ning ka eakatele tegevuse pakkumist, turismi arendamist, kohalikele elanikele hariva vabaaja veetmise pakkumist väärtustatakse ja rõhutatakse (RAK Programmitäiend, Meede 24 ERDF), Paikkonna miljööväärtuse kaitseks ja populariseerimiseks ning koos sellega füüsilise keskkonna parandamiseks ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks (RAK EAGGF, Meede 14) tuleks kujundada vabahariduskeskus-vabaõhumuuseum. Eeskujusid taolisest hästitoimivast elava ajaloo keskuse mudelist võib leida Skandinaaviast ja Inglismaalt. Rannarahva elu vahendab hoonekompleks koos väljapanekuga (esemed, tekstiil, tööriistad jne). 19.sajandi talu- ja külaelust looksid ajastukohase ja ilmeka pildi kohapeal viljeldavad tolleaegsed inimeste eluks vajalikud tegevused, nagu näiteks korvipunumine, võrgu parandamine, kingsepatöö, keraamika, kangakudumine jt käsitööalad. Muuseumis korraldatakse erinevaid käsitöö kursuseid; giidiga ekskursioone “minevikku” (“käelise” osalusega külastajatele); seminare ja loenguid. Elustatud ajaloo keskkond pakub kogemust ning võimaldaks aktiivset ja harivat puhkust; sihtgruppideks kooliõpilased, sise- ja välisturistid ning kohalik elanikkond jt huvilised.

LK 11

Vabaõhumuuseum kui elava ajaloo - rannaküla mudel Rannaküla mudel tutvustab peamiselt 19.sajandi miljööd, mis koosneb rehielamust, ajalooliselt kujunenud Kingu talust ning popside Krügeri ja Silberfeldti väikeelamutest ja kõigest, mis külaelu juurde kuulus: kooguga kaev, kiiged, ait-laut, võrgukuurid jt hooned. Muuseum on avatud aastaringselt. Sihtgruppideks vallaelanikud, õpilased ning sise- ja välisturistid. Elav rannaküla Heites pilgu sissetöötanud muuseumile näeme oma vallas rannaribal üht väikest küla, kus ringiliikudes majade juures kohtavad külastajad askeldavaid randlasi: võrkude kudujaid, paatide valmistajaid, vaadata saab sepatööd ja kalade suitsutamist, kooguga kaevu juures on hobused, lapsed saavad ratsutada ja hobuseid vaadata. Rehielamu all on rehepeksumasin. Inimesed saavad näha, kuidas reht peksti jne. Külastajad näevad ja saavad osaleda elus, mis kuulus omaaegse rannaküla juurde. Muuseumis toimuvad tegevused: Giidiekskursioonid. Üritused Korraldada kindla kavaga üritusi turistidele (tutvustada Eesti rahvakultuuri jne), õpilastele, lasteaedadele ja asutustele-ettevõtetele. Nende planeerimine on juba alanud. Toimuvad konsultatsioonid ja pakkumised firmadele. Viimsi koolidele on lubatud tasuta ekskursioonid. Töötatakse välja teemaplokid kommete, rahvamängude, rahvamuusika ja sõnalise pärimuse tutvustamiseks. Maalilaagrid ja kursused ning palju muid huvitavaid üritusi. Paikkonnaga kokkukõlavad üritused ning muuseumipedagoogikast lähtuvad kavad on õigemad ja vajalikumad kui kohalekutsutud rändtruppide etendused, õllesummerid jm. Suviti on plaanis korraldada kalaturg, mis on elamuslik ja kust külastaja saab osta kala. Koduloomuuseum Koduloomuuseum väljaarendatuna pakub täiendust vabaõhumuuseumile. Õigupoolest täiendavad mõlemad muuseumid teineteist. Arhitektuurses interjööris väljapandud näitused ja seal korraldatud üritused võimaldavad külastajatel osa saada paikkonna ajaloost kui ka Eesti kultuurist laiemalt. Koduloomuuseum on avatud aastaringselt, sihtgruppideks kooliõpilased, sise- ja välisturistid jt huvilised. Samuti võiks see kujuneda kohalike elanike ühistegevuse, vaba aja veetmise ja harimise kohaks ning kõige selle läbi identideedi ja kokkukuuluvustunde kinnitamiseks. Koduloomuuseumis nii nagu

LK 12

vabaõhumuuseumiski toimuks ringi- ja seltsitöö, mis ühendaks huvigruppe ning pakuks harivat vaba aja veetmise võimalust. Koduloomuuseum paikneb hoones, kus ruumid jaotuvad nii muuseumi kui ka Püha Jaakobi koguduse vahel ning ühiselt kasutatakse II korruse saali. Taoline olukord seab võimaluse heaks ja tihedaks koostööks erinevate sihtgruppide vahel ja kaasab kohalikke elanikke pikemaajalisele arendustegevusele, mis omakorda aitab kaasa ühiskondliku koosluse ja sotsiaalse sidususe kujunemisele. Kultuurikeskus - Viimsi Koduloomuuseum Eesmärk kattub üheltpoolt vabaõhumuuseumi eesmärgiga, teiseltpoolt täiendab seda näituste, erinevate ürituste ning koolitustega. Viimsi Koduloomuuseum spetsialiseerub rannarahva eluolu ja ajaloo eksponeerimisele, millega ta loob Põhja-Eesti kultuurikontekstis ühe uue nišši – rannamuuseumi, mis koos vabaõhumuuseumiga moodustab ühtse terviku. Tegevused: Püsinäitus Tänaseks on endine Kirovi kalurikolhoosi näitus “Rannarahvas enne ja nüüd” vaimselt vananenud ja seetõttu planeerib kultuurikeskus-koduloomuuseum kultuuripärandi uuenduslikku eksponeerimist. Kavandatav näitus tutvustab paikkonna ajalugu ja Viimsit väliskülalistele ning siseturistidele. Ekspositsioon tutvustab Viimsi ajalugu. See algab esiaja väljapanekuga. Huvipakkuvalt on eksponeeritud arheoloogilised leiud: kivikirved, keraamika, rauaaja tööriistad, ehted (käevõrud, sõrmused, sõled). Fotod Viimsi kõrgendikust, kultusekividest, kivikirst- ja tarandkalmetest ning tähtsamatest mälestistest. Tekstid kivi- ja rauaajast, "Taani hindamisraamatu" ja Henriku Liivimaa Kroonika ja Viimsi etümoloogia annavad võimaluse minna veelgi sügavamale eksponaatidega näidatud ajastusse. Viimsi poolsaare muististe jt kaardid annavad võimaluse tunnetada geograafilist mõõdet. Videofilm asustuse tekkest, mulaažid, maketid aitavad luua ajastuomase miljöö. Viimsi keerukat asustusajalugu ja maaomandi käimist ühelt omanikult teisele, samuti kogukonna maade võõrandamist, iseloomustavad kaardid ja väljavõtted säilinud ajaloolistest ürikutest. Erilist osa etendanud Pirita kloostrile ja selle rikkale mõisale on ekspositsioonis pühendatud omaette lõik, samuti asulale, mis tekkis Pirita kloostri juurde. Liivi sõja traagilised sündmused ei tohi tutuvstuseta jääda. Meri Viimsi poolsaare ümber koos saartega, mis on oma mõtteliste piiridega olnud paljude vaidluste tallermaaks ja millel on seilanud ka mereröövlid, vajab tutvustamist mulaažidega ja kaasaegse tehnoloogia toel. Saared (Naissaar, Paljassaared, Aegna, Kräsuli, Kumbli, Pandju) etendasid erilist osa Tallinna sadamast lähtuvas kaubanduses, seega oli neil rahvusvaheline tähtsus, mis pakub huvi ka teiste maade ajaloo seisukohalt. Kõike seda tuleb valgustada mitmekülgselt ja näitlikult kaasaja tehniliste võimaluste tasemel. Erinevaid ajastuid tutvustav väljapanek jätkub 19.sajandi rahvusliku liikumisega. 19/20. sajandi vahetuse esemed (rõivad, fotod, nõud, tarbeesemed, kalapüügiriistad jm) tutvustavad juba käegakatsutavalt vastavat

LK 13

miljööd. Ekspositsiooni iseloom muutub, reaalesemete osa suureneb. Eriline osa on muuseumi fondis leiduval väljendusrikkal fotokogul 20.sajandi algusest, mille eksponeerimiseks tuleb leida vastavad võimalused (stendid, raamid, fotosuurendused jm). Originaalselt eksponeeritud näitus võimaldab korraldada kultuurset ja sisukat vaba aja veetmist, muuseumipedagoogikat, süvendatult tundma õppida paikkonna ajalugu. Kultuurikeskkond, mis loob võimaluse erinevate huvigruppide ühiseks tööks ja tegutsemiseks toetab Eesti kultuuri ja aitab kaasa selle säilitamisele ning väärtustamisele. Loengud, seminarid, koolitused jt tegevused (3 loengu/konverentsisaali) Loengud (loodust ja keskkonda tutvustavad loengud, tervislikke eluviise propageerivad loengusarjad), seminarid (regulaarsed ajalooteemalised seminarid), koosolekud (küla jm), klassikokkutulekud, firma- ja asutusepeod, koolituspäevad, sünnipäevad, pühade tähistamine (jõulupühad, lihavõtted, muud rahvuspühad jne), raamatumüügipäevad, mitmesugused vanakraamiturud, seltsitegevus, klubitegevus, kontserdid, tantsuõhtud, väikelavastused; koostöös koolide ja lasteaedadega mitmed konkursid ja näitused, jutuõhtud, vestlusringid; veiniõhtud. Homöopaatia kool. Muusikateraapia kool. Koduloomuuseumi loengusaalides toimuvad vanade käsitöövõtete ja kommete, traditsioonide ning oskuste omandamise kursused mitmel alal (võrkukudumine, köiepunumine, kanga kudumine). Nende alade vastu on elanikkonna hulgas huvi. Juhendajateks on mitmed oma ala meistrid. See annab edasi käelisi oskusi ja teadmisi põlvest põlve ning tugevdab põlvkondade vahelist sidet. Uurimistöö Muuseum teeb pidevalt uurimistööd, kasutades selleks mitmeid oma ala spetsialiste ja asjatundjaid. Uurimistööd on aluseks tähelepanu köitvate näituste koostamisel! Lisaks koostab muuseum voldikuid, pisitrükiseid ja töövihikuid-lehti, mida kasutab oma igakülgses töös. TEGEVUSKAVA Vabaõhumuuseum Kaasata kõrgkoolide õppejõude ja üliõpilasi mitmesuguste käsitööalade tutvustamisele ja populariseerimisele

2004-2008

Koostada iga-aastane näituseplaan ning korraldada iga näituse avamine üritusena. Näituste plaan koostada vastavalt ekspositsioonipinna võimalustele alates 2004 Teha koostööd teiste muuseumidega Eestis ja kaugemal näituste vahetamiseks ning spetsialistide kaasamiseks

2005-2008

LK 14

Teha koostööd valla käsitööringidega näituste korraldamiseks (näit. jõulukaunistuste näitus, lihavõttekaunistuste näitus jne)

2005 - 2008

Renoveerimisvajadus (renoveerimise maksumus lisas 2) Kakskümmend aastat tagasi vabaõhumuuseumi loomisel arvestati ajaloolist kontseptsiooni, mistõttu nimetatud hoonete vahele ei rajatud uusi ehitisi (tualetid, piletimüügipunkt jne). Toetudes ajaloolisele kontseptsioonile püüab muuseum samuti mitte seda kooslust lõhkuda ja lisahooneid-teenindushooneid ning lisaatraktsioone kõrvalistele aladele rajada (mereäärne maa, rehielamu esine heinamaa). Samuti jäi 20 aastat tagasi 3 hoonet rekonstrueerimata (sepikoda, Silberfeldti kelder ja kalur Ärbuse hütt), kuna puudusid vahendid ja tehnoloogia hoonete asukoha ja kuju väljaselgitamiseks. Tänaseks on muuseumis uuritud sepikoja asukohta ja väljanägemist ning peale uurimise lõppu koostatakse lõppanalüüs hoone rajamise kohta. Silberfeldti keldrit ei ole plaanis taastada. Plaanis on ehitada lautrid.Käsitöökojad. Kingu talu õue territooriumil taastada ajalooline sepikoda, kus hakkab tööle sepp ja külastaja saab oma oskusi proovile panna. Territooriumile luua lisaatraktsioone ( viljapõld, vabed, heinavihud jne). Kingu talu territooriumile ehitada kalade suitsutamise ahi, mis on identne Viimsi külades kasutuselolnud suitsuahjudega. Kingu talu territooriumile ehitada kiiged. Kingu talu territooriumile jätta lava kohad. Otstarbekas on kokkupandav lava. Vabaõhumuuseumi õuele rajada püstkoda. Administratiivhoone. Admin. hoone on vajalik ja selle ehitamine on paratamatu. See on esimene rajatis, millest külastaja läbi astub, sisenedes muuseumi territooriumile. Administratiivhoone sobib Kingu rehielamu ees oleva heinamaa äärde. Administratiivhoones asuksid kaasaegsetele nõuetele vastavad tualetid ja väike infopunkt, kus pileteid müüakse. Hoone kõrvale heinamaale tuleb teha aed ümber ja aias võiksid olla hobused, millega külastajad saaksid ratsutamas käia. Kingu talumaja taga olevale mereäärsele maa-alale luua puukuur, võrgukuur, paadikuur, saun. Puukuur. Puukuur (3x7 m) koosneks kahest ruumist: puukuuriosa (3x3 m) ja tööriistakuuri osa (3x4 m). Puukuuris hoiaks muuseum küttepuid ja vajalikku puitmaterjali pisiremanttööde teostamiseks (aia parandus) ning välisürituste rekvisiite. Puukuuril on museaalne otstarve – kuuri ees räästa all on puuriidad, mille ees puulõhkumispakk, saepukk jm esemed, mis annavad edasi pildi küttepuude tegemisest. Võrgu-köiekuur. Võrgu-köiekuur on väike majake (2x3 m) puukuuri kõrval kaldapealsel, kus toimub köie punumine ja tõrvamine, rüsa vitste painutamine jne.

LK 15

Paadikuur. Paadikuuris (8x5 m) on kavas näidata paatide valmistamist, mis oli kunagise Aksi saare elanikkonna põhitegevusi (paadiehitajaid tööl ligi 300 inimest), samas oli ka igas külas 2-3 paadimeistrit. Kuuris saab ka samas teisi puutöid teha (on võimalik antud hoonet välja üürida teatud üritustele). Kuuri kõrval asub paaditõrvamisplats, kus suvel paate tõrvatakse. Piknikuplats. Paadikuuri ja tõrvamisplatsi kõrval on piknikuplats, kuhu mahub 5-6 komplekti pinke ja laudasid (u 30-40 inimesele). Piknikuplats oleks eravaldustest piiratud ja tuulte eest varjatud kadakahekiga. Paaditõrva ja kadaka lõhn loovad külastajate jaoks ruraalse meeleolu, mida tekitavad vanad hooned, lainete loks ja nende juurde kuuluvad lõhnad. Kultuurikeskus-koduloomuuseum Koduloomuuseumi püsiekspositsiooni ettevalmistamiseks on vajalik: - eelnevalt kogud (alates esemetekogust kuni fotokoguni) tervikuna

restaureerida - koduloomuuseumi spetsiifikat arvestades tuleb kogusid kindlasti

täiendada annetuste, kingituste, ostude näol ja vajadusel museaale depo- neerida teistest muuseumidest

- kaasata spetsialiste Viimsi ajaloo erinevate perioodide uurimisel ja kogude läbitöötamisel

- kaasata spetsialiste stendide, seinatekstide koostamisel - ekspositsiooni kunstilis-tehnilise lahenduse teostamiseks kaasata

professionaalsed spetsialistid Näitus valmistada ette ajavahemikul 2004-2005

Muuseumi ruumid Muuseumi ruumid jagunevad järgmiselt: Eraldada muuseumi kasutusse muuseumihoones olev korterialune pind kontori, raamatukogu ja arhiivi tarbeks. Sellisel juhul oleks muuseumil 3 näitustesaali, kus on üleval ainult näitused. Lisaks oleks näitused üleval 2-s loengu/konverentsisaalis ning samas veel koridorides ja kodades. Seega kokku oleks näituse ruumide pind, kus näitusi pakutakse ühtekokku 457 m2. Tänaseni puudub Viimsis koht, kus eksponeerida poolsaare ja saarte kultuuripärandit. Eraldi on mõeldud välja ehitada pööning, mis tutvustab Erik Schmidti, Bernhard Schmidti elu ja loomingut – see tõstab Viimsi poolsaare minevikupärandit esile ning loob võimalused tutvuda taoliste huvitavate isiksustega. Esimene korrus Kohe välisukse kõrval on turismiinfopunkt, kus on võimalik internetti pääseda (AIP), saada infot Viimsi turismivõimaluste ja valla kohta, samuti on võimalik meeneid osta. Turismiinfopunkti kõrval asuvad ka tualettruumid. Turismiinfopunkti kõrval asub konverentse teenindav abiruum, kus on võimalik kohvi keeta, suupisteid serveerida, tasse pesta jms abikõlbulikku tööd teha.

LK 16

Esimese korruse esimene saal on väiksematele inimrühmadele kasutada (30-40 inimest), saalis saavad toimuda mitmesugused koosolekud, kogunemised, üritused jne. Ruume kasutavad Viimsi mitmed seltsid, kohalikud inimesed oma koosolekute ning seminaride jm läbiviimiseks. Esimese korruse keskmises saalis on üleval püsinäituse esimene osa – Muinasaja näitus. Esimese korruse läänepoolses, kõige väiksemas saalis on videoruum-näitustesaal (ajutised näitused). Esimese korruse suur saal on esimestel aastatel peale remonti samuti välja rentimiseks (80-120 inimest), seal toimuvad väikesed kontserdid, suuremad konverentsid jne. Hiljem, tuleb saali püsinäituse põhiosa (ajavahemik 1200 – 1990 aastad). Püsinäituse põhiosa on hetkel uurimisel ja see töö on väga põhjalik ning seega aeganõudev protsess, mis võib kesta kuni 2-3 aastat. Teine korrus Teisel korrusel paiknev loengu/konverentsisaal on kasutada lisaks muuseumile ka Püha Jaakobi kogudusel, kus toimuvad pühapäevakooli ja leerikooli tunnid. Muuseum rendib saali 50-60 inimeselistele seltskondadele (konverentsid, seminarid jne). Samuti on saal mõeldud kohaliku elanikkonna ühistegevuseks: loengud, konverentsid, koosolekud jm. Saal on ühenduses kõrvaloleva näitustesaaliga uste kaudu, mis avamisel omakorda loovad avara atmosfääri. Teisel korrusel asuvad samuti tualett ja majandusruum, millest viimases saab konverentsi ettevalmistusi teha (kohvikeetmine, serveeringud, saab hoiustada vajalikku inventari jm). Samuti paiknevad teisel korrusel muuseumi fondiruumid (arhiiv-dokumendifond, esemetefond jm fondid). Kontor Hetkel asub muuseumi hoone II korrusel ametikorter. On mõeldamatu, et muuseumist käib iga päev läbi keegi kolmas isik. Nõuete ja eeskirjadega, mis muuseumidele on kehtestatud, läheb selline tegevus vastuollu. Direktor, varahoidja ja valvur vastutavad muuseumi varade eest. Kui kõrvalised isikud kasutavad muuseumi ruume, siis peavad nad vastutama selle eest, kuid see on mõeldamatu. Korteri ruumides leiab muuseum endale sobivaimad kontori-, raamatukogu- ja arhiivipinnad, Ruume saab kasutada ühtekokku 5-6 inimest (tulevikus on plaanis muuseumi praktikante tööle võtta). Ka muuseumipedagoog hakkab perspektiivis tööle ning kasutab neid ruume. Vana katlamaja Katlamajja on kavandatud suurte esemete fond ning käsitöökojad.

LK 17

3. KOKKUVÕTE Viimsi erineb kõigist maapiirkondadest oma elanikkonna poolest, kelle nõudmised on kõrgemad keskmise Eesti elaniku omadest. See esitab teistsugused nõudmised nii vaimses kui rahalises plaanis. Näiteks Viimsi SPA ja Pirita klubi rajajad on selle ära tabanud. Üks oluline aspekt vajab täiendamist: intelligentne meelelahutus, mille järele keskeale läheneva elanikkonna juures nõudmine kasvab. Inimesed jäävad koos peredega meelsamini kodu lähedale vaba aega veetma. Suvel on meri, loodus ja ajalooline miljöö, talvel SPA ja kultuurikeskus (perspektiivis). Ka Viimsi erinevates piirkondades elavad inimesed suhtlevad omavahel meelsamini just muuseumis ja kultuurikeskuses, mis välistab üksteisest võõrana möödakäimise nagu suures linnas. Kaasaja tasemel meelelahutust otsiv inimene maksab meelsasti intelligentse ja huvitava ajaviite eest. Kui inimestele on pakutud vaimset tegevust, siis on vähem vandalismi, tugevneb identiteet jne. Missugune omavalitsus ei sooviks, et tema piirkonnas elaks kultuurne rahvas? Suvehooajal avaldab Tallinna lähedus teistsugust mõju: osa selle tohutust turistidevoolust suundub peale vanalinna ka loodusesse. Kultuurikompleks - stiilne kõrts ja lähedal asuv vabaõhumuuseum oma idüllilise miljööga pakub turismifirmadele huvi, eelduseks on rannamuuseumi kaasaegne toimimine. Peale mitmeid investeeringuid ja projekte tegutseb Viimsi vallas 5 aasta pärast rannarahvamuuseum – üks omapäraseimaid Eestis. Muuseum pakub tööd suvel noortele, meelitab ligi turiste, loob vallale positiivset mainet, kujundab identiteeti, teeb koostööd ettevõtetega ja toob külastajaid, mis suurendab muuseumi tulubaasi ja lisab vallale kasumit. Originaalselt eksponeeritud kultuurikeskkonnaga baas (vabaõhumuuseum ja koduloomuuseum) võimaldab hästi korraldada muuseumipedagoogikat luua õpilastele võimalused süvendatult tundma õppida paikkonna ajalugu. Samuti aitab korraldada kultuurset ja sisukat vaba aja veetmist. Kultuurikeskkond, mis loob võimaluse erinevate huvigruppide ühiseks tööks ja tegutsemiseks toetab ja kasvatab vastutustundelisi kodanikke, kes tunnevad ja hindavad oma kultuuripärandit, oskavad hinnata miljööväärtust ning seda säilitada ja kaitsta!

LK 18

Lisa 1 MA Viimsi Muuseumide SWOT analüüs Tugevad küljed visiooni kujundamiseks: ▬ arhitektuurselt atraktiivsed ajaloolised hooned ja väärtuslik ajaloolis-

etnograafiline kogu ▬ looduskaunis keskkond ▬ hea asukoht ja ligipääs Tallinnast ja vallast Muuseumi nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada: Vabaõhumuuseum ▬ muuseumi territoorium ei kuulu muuseumile ▬ hooned vajavad renoveerimist ▬ amortiseerunud kommunikatsioonisüsteem ja selle osaline puudumine ▬ restaureerimata museaalid ja vananenud väljapanek muuseumi hoonetes ▬ halvad säilitamistingimused museaalidele ▬ praegused hooned ei võimalda käsitöökodade sisseseadmist Koduloomuuseum ▬ hoone vajab täielikku renoveerimist ▬ museaalid vajavad täielikku restaureerimist ▬ kogusid tuleb täiendada esemete ja intellektuaalse pärandiga

Täiendus: ▬ mõlema muusuemi puhul liigne sõltumine finantsidest ▬ kohaliku initsiatiivi vähesus ▬ kogemuste ja spetsiifiliste teadmistega töötajate vähesus Ohud ▬ muuseumi vähene enesemäärang ▬ muuseumitöö alahindamine ja mittemõistmine ▬ muuseumi alafinantseerimine, sponsorite vähesus ▬ konflikt kinnisvaraarenduse ja miljööväärtuse teadvustamise ning

kultuuripärandi kaitsmise vahel

Võimalused ▬ looduse ja ajaloolise miljöö atraktiivsus ▬ Eesti ja Euroopa Liidu kaasaegne kultuuripoliitika ▬ rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori kaasamine projektide

teostamisel ▬ poliitikute kasvav huvi kohaliku elukeskkonna arendamise vastu ▬ avalikkuse huvi

LK 19

Lisa 2 Vabaõhumuuseumi ressursivajaduste plaan 2005-2008 (põhjalikum kirjeldus lisas 4) Objekt Investeeringu

maksumus Märkused

Vabaõhumuuseumi renoveerimisprojekt

305 000 Muuseumi eelarve

Olemasolevate hoonete renoveerimine (ren. vajaduse kirjeldus lisas 4)

3 000 000 RAK fondid ja muuseumi eelarve

Elektrisüsteemide paigaldamine, signalisatsioonid, välisvalgustus

350 000 RAK fondid ja muuseumi eelarve

Aed territooriumile ümber (ca 950 meetrit)

365 000 Muuseumi eelarve

Administratiivhoone väravas

300 000 RAK fondid ja muuseumi eelarve

Käsitöökojad (paaditegemise kuur, köiekuur, saun, puukuur)

400 000 RAK fondid ja muuseumi eelarve

Hoonete sanitaarremont, territooriumi haljastus jm tööd.

50 000 Muuseumi eelarve

Hoonete sanitaarremont, territooriumi korrastus jm tööd.

30 000 Muuseumi eelarve

LK 20

Lisa 3 Koduloomuuseumi ressursivajaduste plaan 2005-2008 Objekt Investeeringu

maksumus Märkused

2004 Koduloomuuseumi ruumide renoveerimise I etapp (turismiinfopunkt koos tualettidega, koridor, uurijate saal e. väike konverentsisaal)

1 110 000 Sapard 6+omafinantseering (muuseumide eelarve 2004 +lisaeelarve)

I etapi lisaetapp (püsiekspositsiooni väike saal)

300 000 Lisaeelarve

Uue katuse paigaldamine

405 000 Viimsi Vallavalitsuse eelarve+Kommunaal-ameti eelarve+ muuseumi eelarve

Koduloomuuseumi renoveerimise II etapp (suur saal, videosaal, koridor ja ülemised saalid ning rannarahva eluolu tutvustav näitus)

2 600 000 Taotlus RAK fondidest, omafinantseering eelarvest

Fondiruumide ehitamine ( dokumendi- ja fotofond)

150 000 Muuseumide eelarve

Vanasse katlamajja rajatav esemete jm fond

300 000 Taotlus RAK fondidest, omafinantseering eelarvest

Koduloomuuseumi renoveerimise III etapp (II korruse saalid ja koridor)

1 900 000 Taotlus RAK fondidest, omafinantseering eelarvest

Koduloomuuseumi IV etapp(II korruse vahelae soojustus + pööningu väljaehitamine)

1 000 000 Muuseumide eelarve

Vanasse katlamajja 800 000 Taotlus RAK fondidest,

LK 21

käsitöökodade rajamine omaf. eelarvest Kogude restaureerimine 350 000 Muuseumi eelarvest Koduloomuuseumi haljastustööd

30 000 Muuseumi eelarvest

Sanitaarremonttööd koduloouuseumi hoones

50 000 Muuseumi eelarvest

Sanitaarremonttööd koduloouuseumi hoones

30 000 Muuseumi eelarve

LK 22

Lisa 4 Hoonete renoveerimisplaan SEISUNDI ANALÜÜS Vabaõhumuuseum Suuri ja parandamatuid kahjustusi on tekitanud ehituskonstruktsioonide ehituslikud vead ja mittevastupidavad materjalid, samuti keskkonnatingimused – eriti vee toimel tekkinud kahjustused – hallitus, mädanik jm, kuid ka biokahjustused (mikroorganismid, putukad, närilised). Rehielamu Katus on kahjustunud. Pidevate läbijooksude tõttu on seintel hallitus ja mädanik. Uksed on pehkinud ja uksepiidad mädanenud. Põrand on vajunud ja saju korral koguneb sinna vesi, mis kahjustab museaale. Kingu talu maja Hetkel täidab katuse funktsioone igati amortiseerunud tõrvapapp, mis ei vasta keskkonnatingimustele. Laed on vihmade kahjustuste tõttu pehkinud ja vajunud. Seintel puudub tuuletõke ja osa palke on pehkinud. Verandal puuduvad täielikult siseseinad. Ahi on aastate jooksul kasutuskõlbmatuks muutunud (kivid on purunenud). Välisfassaadil on värv kulunud. Ait-tall-kuur Palgid on koitanud, puudub füüsilise kahjustuse tõke. Laut Katus on sammaldunud ja osaliselt kasvab seal juba muru. Pidevad läbijooksud kahjustavad muldpõrandat ja museaale. Seinapalgid vajavad hooldust. Krügeri elamu Katus vajab vahetamist. Võrgukuurid Rookatus on täielikult hävinud. Seinad koitanud, mädanenud, pehkinud. Põrand vajunud.Paadid tõrvamata (2 kalapaati ja 2 haabjat). Paadivinnad vajavad täielikku rekonstrueerimist (3 vinna).

LK 23

Silberfeldti elamu Katus on mädanenud ja osaliselt puudub, mistõttu kannatab kogu maja pideva niiskuse all, mis omakorda tekitab seintes mädanikku. Siseseinad on koitanud. Korstnakivid on lagunenud. Soklil puudub veelaud ja niiskusetõke. Aknaraamid osaliselt mädanenud. Ahi ei funktsioneeri. Lamba- ja sealaut Seinlauad vajavad hooldust. Kõikides hoonetes puudub nõuetekohane elektrisüsteem ja signalisatsioon. Territoorium Muuseumi piirav aed on lõhutud. Puuduvad tualetid. Kaevud on korrastamata. Vabaõhuürituste tarbeks puuduvad lauad ja pingid. Koduloomuuseum Muuseumile eraldatud hoone remonditi viimati 1985-1986. Tollajal ei teostatud maja kapitaalremonti ning tänaseks on amortiseerunud kütte- ja elektrisüsteem; seinad on soojustamata ja kõverad; laed samuti soojustamata ja vajunud, kohati pehkinud; põrandad vajunud; aknaraamid mädanenud; uksed kõverakskuivanud. Katuseaknad on valesti paigaldatud ja katus jookseb läbi; aknaplekid valesti ehitatud. Puudub signalisatsioon. TEGEVUSKAVA Vabaõhumuuseum Kingu talu elumaja (ehit. 1870-80-ndatel): Uus katus (laastukatus) ja uued laetalad. Uus põrand ja uued põrandatalad ning niiskusetõke põranda alla ning palkide ja vundamendi vahele. Vundamendi parandustööd (praod kinni panna). Majale (seintele) uus välislaudis, laudise alla paigaldada tuuletõke. Veranda siseseintele laudis. Ruumide siseseinad restaureerida (kannatanud niiskuse all). Ahi ja pliit renoveerida (ahi teha uus ja kasutada ajastule vastavaid materjale). Uued uksed majale (kui võimalik, siis vanad renoveerida). Uus elektrisüsteem ja ekspositsioonivalgustus ning signalisatsioon (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Kingu talu laut: Panna uus rookatus Muldpõranda alla teha drenaaž (killustiku ja liiva segu) ja panna niiskustõke.

LK 24

Seinapalgid immutada. Uued uksed teha. Interjöör teha (sõimed, tallid jm). Rajada elektrisüsteem, paigaldada ekspositsioonivalgustus ning signalisatsioon (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Kingu talu ait-kuur: Panna uus rookatus Seinapalgid immutada. Vankrikuuri osale põrand alla (vastavalt ajastule). Rajada elektrisüsteem, paigaldada ekspositsioonivalgustus ning signalisatsioon (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Kingu rehielamu (ehit. 1824): Panna uus rookatus Hoone ümber rajada drenaaž. Põrandad muuta tolmuvabaks ja paigaldada niiskustõke (põrandad vastavalt ajastule). Uued uksed rehealusele. Seinapalgid vabastada seenest ja immutada. Räästaalused avad sulgeda, et vihmad ja lumetuisud sisse ei puhuks. Ahi muuta tulekindlaks (luua ahju kütmise võimalus, et seinad ei läheks põlema). Hoone all olev kelder restaureerida ja muuta varisemiskindlaks. Hoone otsas olev kelder pealt lahti kaevata ja muuta varisemiskindlaks ja vajadusel paigaldada kivide peale niiskustõke. Keldri põranda alla panna võimalusel niiskustõke. Parandada nii hoone kui keldri vundamendi pragunemised. Rajada uus elektrisüsteem, paigaldada ekspositsioonivalgustus ning signalisatsioon (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Rein Krügeri kalurielamu: Paigaldada uus tõrvapapp. Teha uued põrandad ja paigaldada niiskustõke. Seinapalgid immutada. Vundamendil teostada parandustööd. Ahi renoveerida (vastavalt ajastule). Siseseinad renoveerida. Uus uks Majja tuua vesi ja kanalisatsioon. Paigaldada uued side- ja kommunikatsioonikaablid. Rajada uus elektrisüsteem, paigaldada (ekspositsiooni)valgustus ning signalisatsioon (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Võrgukuurid (ühe katuse all kahe mehe kuurid): Paigaldada uus rookatus ja rookinnitusroikad. Vahetada välja hoone alumised mädanenud palgid. Teha palgiimmutustööd. Vajadusel teha uued uksed.

LK 25

Elektrikilp viia elektriprojektiga hoonest minema (admin. hoonesse, alajaotuskilp rehielamusse). Rajada elektrisüsteem, paigaldada ekspositsioonivalgustus (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Jakob Silberfeldti kalurielamu: Paigaldada uus katus (kimmkatus). Korsten ja ahi parandada (vajadusel uus rajada). Põrandad ja põrandatalad välja vahetada ja paigaldada niiskusetõke. Alumised mädanenud seinapalgid välja vahetada. Teostada seinapalkide immutustööd. Rajada elektrisüsteem, paigaldada ekspositsioonivalgustus ning signalisatsioon (kõik juhtmed ja ühendussõlmed peita). Jakob Silberfeldti laut: Teha joonised laudast ja sea aedikust ning ehitada uus laut koos aedikuga. Lauda ja maja ümbrus kannatab pinnavete all kevadeti ja sügiseti, rajada drenaaž ja juhtida vesi kaldast alla. Muuseumi territoorium: Võrgukuuride kõrvale ehitada vabed. Paadivinnad (algselt 3 tk.) teha kõik uued. Võrgukuuride juurde teha paadilauter ja kaldale ehitada roigastest paadi üles-alla vedamise alus. Muretseda (osta, lasta teha vms) kaks paati. Võrgukuuri lähedale ehitada maakividest suitsukalakast. Silberfeldti ja võrgukuuride vahele paigaldada pingid ja lauad (2-3 kompl.). Kivilabürint tuua Silberfeldti elamust veidi lõunapoole (5-6 m). Silberfeldti lauda kõrvale teha viljapõld (u.5*10 m). Kivilabürindi ja Rohuneeme tee vahelisele alale, teepoole aia äärde rajada külakiik (1-2 tk.). Kingu rehielamu ja Rohuneeme tee vahel olev vana Kingu kaev rekonstrueerida. Rohuneeme teeäärse aia äärde istutada igihaljaid puid-põõsaid. Muuseumikompleksi ümber taastada roigasaed. Kingu talu elumaja juures olev lipumast taastada. Kingu talu ait-kuuri taga oleva piknikuplatsi pinnas teha niiskustimevaks (drenaa�) ja siluda. Piknikuplatsi ehitada uued lauad ja pingid. Kingu talu elumaja taga olevad kokkuvajanud kuurid lammutada. Uued kuurid rajada taluhoonest u. 5-6 m eemale (ühe katuse all nii puu-, kui ka rekvisiidi-tööriistakuur). Puukuuri taha teha väike võrgukuur. Võrgukuurihoone taha ehitada paadiehitus-tõrvamis kuur. Paaditõrvamiskuuri taha panna paar pingikomplekti. Kaldaääres olevad kivivallid laiali lükata, vajadusel kivid teise kohta kalda kaitseks vedada, uitkividest taastada paadilauter. Paari kohta kaldal teha kivide vahelt tee randa, et ei peaks kivide üle hüppama – õnnetusohu vältimiseks. Tee tegemisega ei tohi rikkuda kivivalli, mis rajati kaldakaitseks.

LK 26

Parkla kõrvale rajada admin. hoone (seal paikneksid: WC-d – 2 tk. ja piletimüügipunkt). Territooriumile paigutada heinavihkude alused. Koduloomuuseum I korrus: Teostada osalised lammutustööd I korrusel juuni – juuli 2003 Selgitada palkseinte olukord ja soojustamisel kasutatavad materjalid. Teha ruumide paigutuse plaan ja võtta hinnapakkumised seoses infopunkti ja näituste saalide väljaehitamisega. Infopunkt Infopunkti võtta lammutusfirma, kes lammutab maha vaheseinad, võtab üles põranda ja puhastab seinad palgini. Remonttöödega alustada veebruari alguses. Remonttööde I etapis teha uued põrandad, seejärel edasised tööd vastavas järjekorras. Fuajee Teostada lammutustööd juuli – augusti keskpaik 2003 Lammutustööde käigus võtta maha olemasolev elektrisüsteem ja keskkütte torustik. Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Uurijate saal e väike konverentsisaal Teostada lammutustööd juuli – augusti keskpaik 2003 Lammutustööde käigus võtta maha olemasolev elektrisüsteem ja keskkütte torustik. Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Püsinäituse väike saal Teostada lammutustööd august 2003 Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Püsinäituse suur saal Teostada lammutustööd augusti keskpaik – septembri lõpp 2003

LK 27

Lammutustööde käigus võtta maha olemasolev elektrisüsteem ja keskkütte torustik. Puhastada seinad palgini, vajadusel lammutada lagi ning võtta lahti põrand. Kõikide ruumide põrandad täita betoonikihiga. Tuulekoda Teha uus laudpõrand, uued seinad ja lagi. Vahetada välja amortiseerunud elektrisüsteem. II korrus: Fondiruumid Praegused ruumid (kuus tuba – 2x3 m2), millesse fondiruumid rajatakse, jäävad fondiruumina kitsaks, seetõttu lõhkuda üks vahesein ja rajada kolm suurema pinnaga fondiruumi, mis asuvad ühe ukse taga, st kinni tuleb panna kaks vanat ust. Fondiruumi viib üks uks ja sealt edasi tagumisse fondiruumi viib teine uks. Fondiruumide kõrvale rajda abiruum. Fondiruumides teostada seina ja laelammutustööd. Näitusesaal ja õppesaal Teostada lammutustööd ja selgitada ruumide ehitustehniline olukord. Välisfassaad Lähiaastatel vahetada välja hoone välislaudis ja rajada hoonele välissoojustus. Hoone renoveerimist teostada etapiviisiliselt. Vana katlamaja Lammutada hoones olevad vanad katlad ning eemaldada hoonest. Hoonele tuleb ehitada viilkatus, rajada puitfassaad, vahetada välja olemasolevad aknad. Korsten teha kasutuskõlblikuks. Vahetada välja amortiseerunud elektrisüsteemid ning rajada küttesüsteem. Teostada järk-järgult hoone kogu siseviimistlus.

LK 28

Lisa 5: Viimsi Vabaõhumuuseumi asendiskeem

1 – Kingu rehielamu 2 – Kingu elumaja 3 – Rein Krügeri kehvikkaluri elamu 4 – Võrgukuur 5 – Jakob Silberfeldti kehvikkaluri elamu 6 – Silberfeldti laut-kuur 7 – Kingu ait-tall-kuur 8 – Kingu laut

LK 29