Muutuva tööturg ja kutseharidus

Tööandjate rahulolu kutseharidusega

Mihkel Nestor Poliitikauuringute Keskus Praxis analüütik

uuringu taust

• Majanduskeskkond ja olemasoleva tööjõu haridustase annab alust uskuda kutsehariduse kasvavat tähtsust tööturul

• Kutsehariduses toimunud mitmed sisulised muutused ja oluliselt suurenenud investeeringud õppekeskkonda

• Avalikkuses on samas paljud tööandjad avaldanud rahulolematust kutsehariduse taseme üle

• Välisriikides leiavad kutseõppeasutuste lõpetajad töökoha hõlpsamalt kui üldkeskharidusega noored, ka on nende töösuhted püsivamad ja teenitav palk kõrgem, Eestis olukord vastupidine

uuringu eesmärk

Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad kaasaegse kutseharidusliku ettevalmistuse saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavaga ning millised on nende ootused Eesti kutseharidussüsteemile

kuidas uuring tehti?

• Ülevaade Eesti varasematest sektoruuringutest

• Ülevaade Hollandi, Soome ja Taani kogemusest kutsehariduse ja tööturu vajaduste paremal ühitamisel

• Fookusrühmaintervjuud 6 sektori ettevõtetega

• Intervjuud koolide esindajatega

• Küsitlus rohkem kui 400 ettevõtte seas

Eesti tööjõud haridustaseme alusel 2012. aastal

2% 12%

7%

11%

9%

59%

kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidus põhiharidusebaasil

kutseõpe keskhariduse baasil

keskeriharidus põhiharidusebaasil

keskeriharidus keskharidusebaasil

muu haridus

tööandjate hinnang viimase 5 aasta jooksul kutsehariduse omandanud töötajatele

3,0

3,2

3,3

3,4

3,5

3,7

3,8

3,8

0 1 2 3 4 5

Võõrkeelte oskus

Otsustusvõime ja iseseisvus

Erialased tööoskused

Kohusetunne ja töömotivatsioon

Teadmised erialast ja töövaldkonnast

Suhtlemisoskus

Õpivalmidus ja soov areneda

Eesti keele oskus

tööandjate mõtteid fookusrühmadest

• Konkreetsete kutseoskuste puudumine ei ole suur probleem

• Loomulikult soovib iga tööandja, et koolist tulnud noor oleks veelgi vilunum

• Peamine mure on seotud noorte sotsiaalsete oskustega

• Eriti vähempopulaarsetel erialadel ei ole noored tööturu jaoks valmis

tööandjate mõtteid fookusrühmadest

• Ettevõtjad on valmis lihvima lõpetajate erialaseid oskuseid, kuid enda kanda ei soovita võtta sotsiaalsete hoiakute kujundamist

• Paljud kutseõppesse sattunud noored ei ole ettevõtjate hinnangul teinud teadlikku valikut ja motivatsioon õpitaval erialal tööle asuda on madal

• Juba enne kutseõppesse sattumist omandamata jäänud baasteadmised ja antisotsiaalsed hoiakud kahandavad tööandjate silmis kutsehariduse mainet

• Õpilaste seas populaarsematel aladel on ettevõtjate kogemused noortega positiivsemad

kas tööandja leiab lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid?

42%

42%

36%

34%

31%

25%

7%

58%

58%

64%

66%

69%

75%

93%

0% 25% 50% 75% 100%

metalli- ja masinatööstus (n=26) *

hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukiteja mootorrataste remont (n=55)

ehitus (n=44)

teised tegevusalad (n=134)

majutus ja toitlustus (n=32) *

puidu- ja mööblitööstus (n=28) *

tekstiili- , rõiva- ja nahktoodete tootmine(n=28) *

jah

ei

miks ettevõte ei leia lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid?

5%

6%

13%

22%

27%

27%

32%

33%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Ei oska öelda

Muu

Ettevõtte asukoht ei ole kutsekoolisttöötajate leidmiseks soodne

Kutsekoolis ei õpetata vajalikku eriala

Kutsekoolis ei lõpeta vajalikul erialalpiisavalt õpilasi

Pakutav palgatase ei ole kutsekoolilõpetajate jaoks atraktiivne

Pakutavate ametikohtade maine onnoorte seas madal

Kutsekooli lõpetajate tase ei vastaettevõtte nõudmistele

tööandjate hinnang erinevatele praktikat puudutavatele väidetele

8%

7%

8%

11%

17%

31%

29%

28%

43%

51%

47%

61%

58%

60%

34%

38%

30%

34%

18%

9%

8%

25%

11%

8%

7%

0% 25% 50% 75% 100%

Kooli poolne juhendaja tunneb huvi praktikandikäekäigu üle praktikakohas

Praktikantide oskused võimaldavad neile andaiseseisvaid tööülesandeid

Praktikandid on töötamiseks hästi motiveeritud

Praktikantide juhendamiseks on piisavalt aega

Praktikale seatud eesmärgid on selged jaarusaadavad

Praktikantidele leidub ettevõttes sobivaidjuhendajaid

Ettevõttes on enamasti võimalik pakkudapraktikandile sobivaid tööülesandeid

Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus Ei oska öelda

mida saaks teha praktikakorralduse parendamiseks?

14%

16%

26%

34%

35%

39%

48%

54%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Ettevõtted peaksid rohkem praktikakohtasidpakkuma

Ettevõtted peaksid praktikantidele andmasisulisemaid tööülesandeid

Ettevõtete praktikajuhendajad tuleks koolitada

Teistest piirkondadest pärit praktikantidele tulekshüvitada sõidu- ja elamiskulud

Praktika ajaline korraldus peaks paremini ühtimaettevõtete töökorraldusega

Praktikale seatud eesmärgid peaksid olemaselgemad ja arusaadavamad

Ettevõtted peaksid saama praktika pakkumise eestrahalist toetust

Kutsekoolid peaksid praktikandi võtmise võimalusiettevõtetele rohkem tutvustama

millist koostööd on ettevõtted kutsekoolidega veel teinud?

5%

3%

4%

8%

14%

16%

23%

25%

0% 10% 20% 30%

Ei oska öelda

Muu

Teinud kutsekoolidega tootearenduse alast koostööd

Kutsekoolide õpetajad on ettevõttes stažeerinud

Ettevõtte esindaja on olnud seotud kutseeksamitega

Käinud end kutsekoolides tutvustamas

Saatnud töötajaid kutsekoolidesse täiendkoolitusele

Vastu võtnud kutsekoolide ekskursioone ettevõttesse

tööandjate hinnang erinevatele kutseharidust puudutavatele väidetele

3%

3%

3%

5%

14%

12%

34%

23%

23%

29%

47%

45%

53%

52%

28%

42%

44%

16%

14%

12%

4%

9%

7%

10%

37%

24%

14%

30%

25%

22%

8%

0% 25% 50% 75% 100%

Kutseõppe valdkond on adekvaatselt rahastatud

Kutsekoolid ja ettevõtted teevad head koostööd

Kutseõppe koolitustellimus vastab ühiskonna jamajanduse vajadustele

Kutsekoolides töötavad õpetajad on oma erialahead spetsialistid

Kutseõppe kvaliteet on oluliselt paranenud

Kutsekoolide hooned ja õppevahendid onkaasaegsed

Kutseharidus on noore jaoks mõistlik haridusvalik

kindlasti pigem jah

pigem ei kindlasti mitte

ei oska öelda

ootused riigile ja koolidele

• Ootus tihedamaks koostööks

• Koostööd sooviti teha ennekõike koolidega, kuid ka ministeeriumiga

• Tugevama koostöö abil loodavad tööandjad arendada kutseõppe sisulist kvaliteeti, muuta kutseõpe vastavamaks kohalikele vajadustele ja parandada praktikakorraldust

ootused riigile ja koolidele

• Vajadus tõsta kutsehariduse õpilaste motivatsiooni ja arendada üldoskuseid

• Märksõnad, mida paljud tööandjad rõhutavad, on kohusetunne, distsipliin, motiveeritus

• Paljude tööandjate jaoks on probleemiks noorte teadmatus sellest, kuidas tekib raha, millest neile palka makstakse

• Kõige suurem on probleem aladel, kus töökohused eeldavad häid sotsiaalseid oskuseid

ootused riigile ja koolidele

• Karjäärinõustamise parandamine

• Ettevõtjate peamised negatiivsed kogemused kutseharidusega seoses on tingitud sellest, et sinna satuvad õppima vähemotiveeritud noored, kes ei ole eriala valinud teadlikult või kelle jaoks ei ole see nende esimene eelistus

• Karjäärinõustamise poolel sooviti, et riik osundaks noortele paremini, millised on nende väljavaated eriala lõpetamisel, et noored saaksid langetada informeeritud valiku

ootused riigile ja koolidele

• Töömaailma vajadustest aina kaugenev koolitustellimus

• Koolide rahastamismudel soosib tööandjate hinnangul loomingulist lähenemist atraktiivsete erialanimetuste välja mõtlemisel

• Ainult erialade populaarsusest lähtumine on vale, sest vajadus sellise haridusega inimeste järele puudub

• Pearahast sõltumise tõttu pidasid ettevõtjad vajalikuks üle vaadata kutsehariduse rahastamise mudel

• Riigi ja koolide eesmärk peaks olema teatud taseme ja kutsetunnistusega spetsialistide olemasolu tagamine

peamised probleemid

• Halb infovahetus

• Koolidel on väljakujunenud koostööpartnerid, kes leiavad ettevõttesse praktikante ja töötajaid ning suudavad mõjutada õppeprotsesse

• Kuidas viia info nende ettevõteteni, kes seni koostööd pole teinud?

peamised probleemid

• Pikaajaline riiklik koolitustellimus vs lühiajaline tööjõunõudlus

• Enamus ettevõtetest on väikesed ja tegutsevad väga muutlikus keskkonnas, mis takistab pikaajalise tööjõuvajaduse planeerimist

• Tööandjate ootus on nõudluse suurenedes kiirelt vajalikke töötajaid leida

• Koolidel kulub vajalikul erialal lõpetajate „tootmiseks“ aga aastaid

peamised probleemid

• Kutsehariduse üks peamine probleem tundub olevat maine – võimekad noored ei vali erialade kasuks, mille lõpetajaid tööandjad ootavad

• Seetõttu paljudele erialadele „satutakse“, mis tähendab vähemotiveeritud õpilast

• Mida koolid ja ettevõtted saaksid koos vajalike ametite populaarsemaks muutmiseks teha?

Aitäh kuulamast!

mihkel.nestor@praxis.ee