Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti tööturg täna ja homme. Annemai Mägi ja Janno Järve. Millest tuleb juttu?. Kuidas läheb Eesti majandusel Üldine käekäik Ukraina kriis mõju Eesti majandusele Millisest tööjõust on meil puudus – üldisemad järeldused tööjõuvajaduse prognoosist - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Eesti tööturg täna ja homme
Annemai Mägi ja
Janno Järve
Millest tuleb juttu?
• Kuidas läheb Eesti majandusel– Üldine käekäik– Ukraina kriis mõju Eesti majandusele
• Millisest tööjõust on meil puudus – üldisemad järeldused tööjõuvajaduse prognoosist
• Uuringu „Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine“ lühitutvustus
Maailma majanduse olukord
Majanduse reaalkasv võrreldes eelmise aastaga
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
2003
II III
IV
2004
II III
IV
2005
II III
IV
2006
II III
IV
2007
II III
IV
2008
II III
IV
2009
II III
IV
2010
II III
IV
2011
II III
IV
2012
II III
IV
2013
II III
IV
2014
II-20
-10
0
10
20
2.2
%
Majanduskasvu prognoos
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018-15
-10
-5
0
5
10
15
0.8
3.2
Potentsiaalne kasvTegelik kasv
%
Venemaa sanktsioonid ja Eesti
Allikas: Oja, K. Sanktsioonide mõjust Eestis ja mujal Euroopas, 2014
Venemaa sanktsioonid ja Eesti (2)
• Venemaa nõudlus on juba mõnda aega langustrendil
• Kaubandussuhted Venemaaga ei ole nii ulatuslikud, kui esialgu paistab
• Sanktsioonid on mõjutanud eeskätt tulevikuootuseid, reaalne mõju seni suhteliselt tagasihoidlik
Kui kiire on Eesti areng olnud võrreldes teiste
riikide arenguga?
Allikas: CentARi blogipostitus (www.centar.ee/blog
Tööhõive prognoos (15-74)
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
0
100
200
300
400
500
600
700621.3 618.4
Tööhõive määr (15-64)
Allikas: Eesti Statistikaamet,
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 201450
55
60
65
70
75
70.3 69
Tööpuuduse prognoos
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 20170
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
8.6
6.1
Sanktsioonid ja hõivetegevusalade lõikes
Allikas: Oja, K. Sanktsioonide mõjust Eestis ja mujal Euroopas, 2014
Palk ja tootlikkus
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
Täistööajale taandatud brutopalk(2011-2012. aasta)
Allikas: PIAACi andmed
Tööjõu vajaduse prognoos – üldisemad teemad
Tööjõu sisse- ja väljavool (tuhat töötajat)
Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022
Tööhõive muutuse prognoos 2011/13–2022 (tuhat töötajat)
Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022
Suurema tööjõuvajadusega ametialad 2011/13–2022 (tuhat inimest, aastas)
Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022
Vahekokkuvõtteks
• Lähitulevikus ootab meid pigem tööjõu- kui tööpuudus
• Venemaa sanktsioonid ei ole majandusnäitajaid oluliselt mõjutanud
• Töötajate puudujäägi oluliseks allikas on elanikkonna vananemine
• Puudu on kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatest (nt tippspetsialistid ja spetsialistid)
Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse
tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine
Annemai MägiInterAct Projektid & Koolitus OÜ
Ettekande teemad
• Metoodika• Metoodika piloteerimise tulemused ja 1 näide
Projekti sisuks oli• Töötada välja tööjõuvajaduse prognoosi täpsustamise metoodika• Piloteerida seda 10 majandustegevusalal:
– Metalli- ja masinatööstus – Ehitus – Toiduainetööstus – Transport ja logistika – Puidutöötlemine ja mööblitööstus – Majutus- ja toitlustus – Haridus – Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus – IKT teenuste majandus – Taime- ja loomakasvatus
Kaetavad teemad
1. MKM tööjõu-
vajaduse prognoos
2. Võtme-ametite
määratlemine
majandus-tegevus- valdkondade lõikes
3. Tööjõu-vajaduse
täpsustamine võtme-
ametite lõikes
4. Õpiteede kaardista-
mine võtme-ametite lõikes
5. Õppe-asutuste
poolt antavates kompe-
tentsides puudujääk
ide tuvastami
ne
6. Täiend-koolitus-vajaduse tuvastamine võtme-ametite ja
kompe-tentside
lõikes
Koolitus-tellimuse ja haldus
ning tulemus-lepingute uuendami
ne
Täiend-koolituse
planeerimine
Karjääri-nõustamise juhend-materjalid
e uuendami
ne
Võtmeamet
Kuidas?
• Valitakse majandustegevusala (või majandustegevusalad), selliselt, et kvalitatiivse prognoosi tulemusi oleks võimalik siduda MKM-i prognoosiga;
• Koostatakse esialgne võtmeametite loetelu, tuginedes peamiselt sellel majandus tegevusalal esindatud AK IV taseme ametirühmade loendile;
• Leitakse majandustegevusala tundev tugiekspert, kes konsulteerib tööjõuvajaduse hindamise ettevalmistavat osa;
• Konsulteeritakse tugieksperdiga ning korrigeeritakse vajadusel esialgset võtmeametite loetelu;
Kuidas (2)?• Koostöös valdkonna eksperdiga täpsustatakse küsitluse
tulemustele tuginedes võtmeametite loetelu, mis läheb kompetentsikogu juures tegutseva ekspertide grupi arutelu sisendiks;
• Koostatakse muud ekspertgrupiintervjuu sisendmaterjalid;• Selgitatakse välja eksperdid, kellega arutatakse selle
tegevusvaldkonna tööjõu vajadust ekspertgrupiintervjuul;• Viiakse läbi esimene ekspertgrupiintervjuu, kus pannakse lõplikult
paika võtme ametite loetelu ning täpsustatakse tööjõuvajadust võtmeametite lõikes;
• Viiakse läbi teine ekspertgrupiintervjuu, kus arutatakse läbi õpiteed, kompetentside puudujäägid ning kutsestandardite vajadust puudutavad küsimused.
Mida edaspidi arvesse võtta?
• Majandustegevusala homogeensus on väga oluline eeldus, millest kõrvale kalduda ei ole mõistlik
• Ekspertgrupi ja ekspertide teadmised on teatud küsimustes piiratud
• EGI läbiviimisel tuleb ajaressurssi arvestada rohkem kui piloteerimise käigus planeeritud 4 tundi
Mida edaspidi arvesse võtta (2)?
• Ekspertide motivatsioon osaleda sõltub resultaadist
• Koolilõpetaja ja keskmise võtmeameti esindaja kompetentsipuudujääkide eristamine ei ole realistlik
• Võtmeametite ja AK sidumine on problemaatiline
Kategooriad, mida vaatasime
• Vajadus - iga võtmeameti kohta on antud hinnang selle kohta, kas neid valmistatakse ette piisavalt või on neid puudu.
• Õpiteed (rõhuasetus IKT-s peamiselt sellel) - kuhu tuleks minna õppima selleks, et vastava võtmeameti esindajaks saada.
• Kompetentside puudujäägid - millised on olulisemad puudujäägid koolilõpetajate kompetentsides.
• Kutsestandardid - kas ja millised kutsestandardid on välja töötatud ning kas neisse on vaja muudatusi.
Vajadus NÄIDE: Toiduainetööstus
Tehnoloog on ettevõtte „süda“, kes töötab välja uue toote, paneb uued tooted tootmisse, organiseerib katsetamisprotsesse ning kohandab toote vastavalt olemasolevatele seadmetele. Kuna lähiaastatel (umbes viie aasta pärast) on tulemas põlvkondade vahetus, siis vajadus kasvab oluliselt. Tehnoloogi töö sisu on muutunud – kui varem oli toote eluiga 2-3 aastat, siis tänapäeval vaid 6-8 kuud, mida peab tehnoloog oma igapäevatöös arvestama.
Õpiteed NÄIDE: IKT teenustesektor, juhid
IKT juhtide puhul on sageli oluline varasema valdkondliku spetsialisti kogemuse omandamine (vastasel juhul ei pruugi meeskond teda omaks võtta).
Seetõttu on üks võimalikest arenguteedest arendusvaldkonna juhile alustada arendajana ning liikuda pärast 2-3-aastast kogemust edasi tegelema projektijuhtimisega ning seejärel pärast mõneaastast kogemust leida tee laiema vastustusalaga juhtimis-ülesanneteni või liikuda arendustegevuse liinis analüütiku või arhitekti tasemele ning sealt edasi laiema juhtimisvaldkonna peale.
Õpiteed (2)NÄIDE: IKT teenustesektor, juhid
Eelpoolt kirjeldatud arenguteest tulenevalt sobivad alustuseks kõik IKT kõrghariduse õppekavad. Edasi õppimise võimalusi pakuvad muuhulgas järgmised magistritaseme programmid: • „Infotehnoloogia juhtimine“ (TLÜ) • „Rahvusvaheline ärijuhtimine“ (EBS - MBA ja MA)• „Rahvusvaheline ärikorraldus“ (TTÜ - MA)• „Juhtimine ja turundus“ (TTÜ - MA)• „E-riigi tehnoloogiad ja teenused“ (TTÜ)• „Äriinfotehnoloogia“ (TTÜ)
Kompetentside puudujäägidNÄIDE: Puidutöötlemine
Liinioperaator - Kuna õppijate baashariduseks on põhiharidus, siis üsna tihti puudub koolilõpetajatel nn ametiuhkus. Õppekavades tuleks kindlasti rohkem rõhku pöörata üldisele tootlikkuse ja tootmise efektiivsuse teemadele (katkestuste mõju, liinikiirused, nn pudelikaelad), samuti on probleemiks materjali raiskamise ja materjali parima ärakasutamise teemalised oskused ja teadmised. Praktiliselt kõiki neid teemasid õpetatakse ettevõtetes kohapeal. Alles ettevõttes saab koolilõpetaja teada, milline mõju on töö efektiivsusel tootmisele. Samas materjalipõhised teadmised on koolilõpetajatel väga head.
Kutsestandardid
• Energia-, gaasi- ja veevarustus NÄIDE: Automaatik - Uued standardid on Automaatik, tase 4 ja Automaatik-tehnik, tase 5. Täiendada ega muuta pole praegu vaja.
• Ehituse NÄIDE: Lamekatusekatja - Kutsestandardid on olemas, kuigi antud hetke seisuga aegunud (Lamekatusekatja, tase 1-3). Kindlasti on vajalik uus kutsestandard teha.
Kvalitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi piloteerimise NÄIDE –
Metalli- ja masinatööstus
EMTAK 24-25, 28
Tugiekspert ja kaks ekspertgrupiintervjuud
Ekspertgrupiintervjuude taustamaterjali ettevalmistavaks tugieksperdiks oli Jüri Riives (IMECC).
Esimese ekspertgrupiintervjuu aeg ja koht: 5.03.2014 Tallinnas KutsekojasTeise ekspertgrupiintervjuu aeg ja koht: 10.03.2014 Tallinnas Teaduspargi 8
Osalejad: • Jüri Riives, IMECC• Toomas Talving, Tallinna Tehnikakõrgkool• Anu Kull, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool• Tauno Otto, Tallinna Tehnikaülikool• Allan Märk, AS Norma• Aleksandr Stepanov, Eesti Keevitusühing• Irma Estra, Kutsekoda
• Tiia Randma, Riigikantselei Strateegiabüroo• Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (arutelu juht)• Annemai Mägi, Katri-Liis Lepik, Kristel Koitla, InterAct Projektid & Koolitus OÜ
Võtmeametid (1)
• Esialgses nimekirjas – 46 ametiala (ISCO 4)ISCO4 Ametiala Hõivatute arv7212 Keevitajad ja leeklõikajad 25107223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 16207214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja montöörid 10101321 Juhid tööstuses 9603122 Tööstuse töödejuhatajad 6007222 Tööriistavalmistajad jms alade töötajad 4708122 Metallitöötlusmasinate operaatorid 4508219 Mujal liigitamata koostajad 2703322 Müügiesindajad 2607213 Metalli töötlejad 2607233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 2607132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 2509329 Mujal liigitamata tootmislihttöölised 2202141 Tööstus- ja tootmisinsenerid 2104321 Laoametnikud 2107224 Metallilihvijad ja -poleerijad, tööriistateritajad 1902411 Raamatupidajad 1603343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 1407221 Sepad, vasara- ja stantsisepad 1309613 Pühkijad jms lihttöölised 1202144 Mehaanikainsenerid 1103323 Varustajad 1103313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 100
Võtmeametid (2)ISCO4 Ametiala Hõivatute arv7543 Toodete (v.a toidud ja joogid) testijad 1008121 Metallitootmisseadmete operaatorid 1008343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1007233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 1007115 Puusepad 908332 Veoautojuhid 901221 Juhid müügi- ja turundusalal 808344 Autotõstukijuhid 807131 Maalrid jms töötajad 707412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 709112 Abilised ning koristajad kontorites, hotellides jms asutustes 709321 Pakkijad 701323 Juhid ehituses 602142 Ehitusinsenerid 603118 Joonestajad 603123 Ehituse töödejuhatajad 607111 Üldehitajad 608211 Mehaaniliste seadmete koostajad 608219 Mujal liigitamata koostajad 601324 Juhid tarne, transpordi, laonduse ja turustamise alal 502149 Mujal liigitamata tehnikateaduste tippspetsialistid 509333 Transporditöölised ja laadijad 509629 Mujal liigitamata lihttöölised 50
Võtmeametid (2)
• Arutelude lõpuks – 28 võtmeametitMüügijuht Hooldusinsener
Turundusjuht Müügiga tegelev personal (va juhid)
Tootmisjuht Sisseostuga tegelev personal (va juhid)
Tsehhi juhataja Keevitaja
Tehnikajuht Tööriistalukksepp
Logistika juht Koostelukksepp
Tarneahela juht APJ lehtmetalli tööpingi operaator
Tootejuht Metallilõikepinkidel töötaja (mitte APJ)
Kvaliteedijuht APJ metallilõikepingi operaator (va lehtmetall)
Tehnoloogiainsener Hooldus- ja remonditehnik
Tootmissüsteemide insener Pinnakatete operaator
CAM insener Värvija
Tootearendusinsener Robottehnilise süsteemide operaator
Mehhatroonikainsener
NÄIDE 1Võtmeamet - HOOLDUSINSENER
HooldusinsenerISCO:
2 Tippspetsialistid21 Loodus- ja tehnikateaduste
tippspetsialistid214 Tehnoloogia tippspetsialistid
(v.a elektrotehnika tippspetsialistid)
2144 Mehaanikainsenerid
Vajadus
Hooldusinsener organiseerib seadmete remonti. Praegu neid peaaegu ei ole, kuid on hädavajalik koolitada. Väga oluline amet. Praegu tuuakse see tööjõud sisse (nt Soomest), kuid see on väga kulukas ning arvestades, et vastavate seadmete (robotite) arv järjest kasvab ettevõtetes, siis on vajalik neid koolitama hakata.
Õpiteed
Tänase seisuga saab hooldusinseneriks iseõppimise teel, mehaanikainseneri baasilt. Sobivaks hariduslikuks taustaks on TKTK masinaehituse õppekava.
Kompetentsid
Kuna neid senini ette valmistatud ei ole, siis ei saa ka kompetentside puudujääkide kohta midagi öelda.
Kutsestandardid
Standardit ei ole, aga oleks vaja lähiperspektiivis koostada.
NÄIDE 2Võtmeamet - KEEVITAJA
KeevitajaISCO:
7 Oskustöötajad ja käsitöölised72 Metallitöötluse, masinaehituse
jms alade oskustöötajad721 Metalli töötlejad,
metallkonstruktsioonide valmistajad, valuvormide
valmistajad, keevitajad jms alade töötajad
7212 Keevitajad ja leeklõikajad
Vajadus
Keevitajatest on puudu eelkõige kõrgema oskustasemega, 5. taseme keevitajatest. Madalama tasemega keevitajaid ei ole ka otseselt üle, pigem piisavalt. Paljud lähevad tööle välismaale.
Õpiteed
Enamikus Eesti kutseõppeasutuses on keevitaja eriala olemas: IVKHK, NVKK, PKHK, RAK, SK, TEK, TLMK, TTHK, TKHK, VÜKK, VKHK. Lisaks on valdkonnas era ette võtete koolitused. Täiendkoolitusi teevad erafirmad, neid on palju.
Kompetentsid
Duaalsüsteem on oluline, vaja on rohkem praktikat, aga kutseõppeasutused ei suuda seda piisavalt finantseerida. Üldaineid ja teooriat on väga palju, samas oleks vaja õppekavades suurendada praktika osa. Sisuline probleem - osatakse teha keevisõmblust, aga ei osata töökohta organiseerida. Sellest tuleneb ajakulu ja ebaefektiivsus.
Kutsestandardid
Kutsestandard olemas, kuigi antud hetke seisuga aegunud (Keevitaja tase 1-3). Keevitaja, tase 4 ja Keevitaja, tase 5 on hetkel koostamisel.
