Nimede eestistamine 1920. 1930. aastatel

Nimede eestistamine 1920.–1930. aastail

Kais Allkivi

Sandra Sultsing

Perekonnanimede panek Eestis

• Koos pärisorjuse kaotamisega• Liivimaa talurahvaseadus 1819: kõik peavad

saama ristinime järele liignime• 1835. aastaks said perekonnanime kõik eesti

talupojad• Kokku ~41 000 perekonnanime• Oma-, võõr- ja segakeelsed• Hrl nimi- ja omadussõnad, nim v om käändes

Venestamine ja saksastamine

• 1840. aastail vene usku minek – nimede venepärastumine

• Luterlaste nimed saksastusid• 1853–1913 domineeris nimede saksastamine• 20. saj algul rahvustunne tugevnes• Tsaaririigi ajal nimevahetus keerukas ja

kulukas

Esimene tõuge nimede eestistamiseks

• Perekonnanimede seadus 1926 – perekonnanimekohustus

• 1927 – vene nimede õigekiri• Perekonnanimede muutmise seadus – õigus

muuta nime, kui võõrapärane kuju ei meeldi

Perekonnanimede korraldamise seadus 1934

• Riigivanema dekreet• Põhjused ja ajendid nime muutmiseks• Toimingud, mida tuleb nimemuutmisel teha• Muutmise üle otsustas siseminister


Perekonnanime muutmise põhjused seaduses:1)võõrakeelne kuju2)halb või labane tähendus või halb kõla3)soov eristada perekonnanime, kui see on liiga

laialt tarvitusel4)soov hoida alal sugukonnanime5)soov mitmest perekonnanime teisendist

tarvitada ainult üht perekonnanime6)Muud põhjused, mida siseminister peab

mõjuvaks


• Sooviavalduses pidid olema andmed perekonnaseisu kohta, naise ja laste nimed

• Põhjus, miks nime soovitakse muuta ning uus nimekuju

• Registreerimise kulude ees tuli tasuda 5 krooni


• Uueks perekonnanimeks ei tohtinud olla:

1)tuntud tegelase või sugukonna perekonnanimi

2)kaitseregistrisse kantud nimi

3)halva/labase tähenduse või kõlaga nimi

4) liiga laialt tarvitusel olev nimi• Eestikeelsete perekonnanimede kirjapilti

parandati• Kõik nimesoovi avaldused avaldati Riigi Teatajas

Nimede eestistamise kampaania 1935

• Nimede eestistamine kerkis päevakorda 1930. aastail

• Eesti perekonnanimede järgi võimatu rahvust määrata – suur osakaal saksakeelsetel nimedel

• Eestistati võõrapäraseid nimesid• Vahetati välja halvakõlalised eestikeelsed

nimed


Soovitused nime muutmisel:

1)nimi kodukoha järgi

2)eestipärased perekonnanime lõpud -stu, -sto, -maa, -soo, -väli


Nimede kaitseregister:• 1934 – määrus laialt tarvitusel olevate

perekonnanimede kohta• kaitseregistrit pidas siseminister• registrisse said kanda need, kes olid oma

perekonnanime eestistanud pärast 19. dets 1919

• Nimesid sai anda vaid registrisse kantud inimeste sugulastele

Nimede eestistamise kampaania

• Oma nime muutis u 210 000 inimest• 1918–1935: nimede eestistamisi u 11 000• 1936: u 23 000 • 1939: u 6000


Saksapärastest nimedest loobumine

• Loobuti nimedest, mis omasid lõppe -mann, -son, -berg, -baum, -stein, -land• Asendati eestipäraste nimelõppudega: -mann –> -maa -son –> -soo -bach –> -oja; -jõe -berg –> -pärg; -mäe, -mägi


Halvakõlalistest nimedest loobumine

• Halvakspaneva kõla või pilkevarjundiga eestikeelsed nimed

• Loomanimelised perekonnanimed: Oinas, Härg, Pull, Kass, Elevant, Ani, Kits

• Auk-lõpulised: Sopaauk, Karuauk, Saviauk, Karvaauk, Räimaauk

• Pilkavad: Sarvik, Tont, Koll, Käkk, Mats, Punn, Raisk, Lenin


Eesnimede korrastamine

• Kui mõnda tähe hääldatakse pikalt, siis kahekordselt välja kirjutada

• Võõrtähtede väljajuurutamine• Mitteomased täheühendid: th, ph• Naiste ja meeste nimede eristamine

Võõrapärane nimiSoovitatud

eestikeelne kirjapiltNimekandja sugu

Abel, Avel Aabel m

Ado Aadu m

Alice(Alissa) Aliis n

Nimede eestistamine Pühalepa vallas

• Pühalepa vallavalitsuse isikutunnistuste register 01.04.1939–28.10.1940

• Vallaelanike perekonnanimede muutused aastail 1935–1940

• Nime muutis (enamasti eestistas) 46 peret• Enamik uutest nimedest inspireeritud

loodusest


• Mann-lõpud asendati ma-/maa-lõpuga: Kogermann – Kogerma, Hollmann – Aardemaa

• Tähenduslikud perekonnanimed tõlgiti1)täielikult, nt Johannisbeer – Sõstar2)osaliselt, nt Alberg – Altmäe• Tõlkimisest sagedamini sarnasuspõhimõte – kattusid esisilbid või esimesed tähed: Sauer – Saue, Valdmann – Vaarik, Leufeld – Leivalt


• Vahel jäi samaks ainult nime esitäht: Sikkel – Sammal, Rebel – Rohumaa, Ahtsing – Avasaar, Volens – Varjula

• Uuel ja vanal nimel puudus nii tähenduslik kui

ka sarnasuslik seos: Espenbaum (tlk haavapuu) – Randviir, Ahrenschild – Soosõru, Pilder – Marjapuu, Leiko – Ristmägu


• Algusest kaotati h-täht: Harusoo – Arusoo• Algusest kaotati eesti keelele ebatüüpiline

konsonandiühend: Spriit – Priit


Eestistamine ei olnud:

• vana kirjaviisi asendamine uuega: Villo – Vilu• Nigu – Tammekivi (vulgaarne tähendusseos?)• murdeline Perijal – kirjakeelne Pöial


Sugulased võtsid erinevad perekonnanimed:

Ebrok – Lepamets/Tammeleht

Hellmann – Heinma/Helisma

Pruer – Pärna/Pruunlepp

Treimann – Lahe, Uuspõld


Sugulaste perekonnanimed ühtlustusid

Helman/Hellmann – Heinma

Johannesbeer/Johannisbeer – Sõstar

Leifeldt/Leufeld – Leivalt

Perekonnanime muutumine Kaisi suguvõsas

• Hallkivi – Allkivi• Ebrok – Lepamets (1938)• Alla – Ala (1940)

Perekonnanime muutumine Sandra suguvõsas

• Täder (Tädder) – Teder (1936)

Perekonnanimede andmebaasid

• Onomastika-1 – rahvarände jälgimine onomastilisel meetodil, rändeprotsesside ülevaade

• Onomastika-2:- ülevaade kõigist Eesti vabariigis 1918–1940

muudetud nimedest- andmed Riigi Teatajast- andmebaas jagatud kahte ossa: 19. saj algul

pandud perekonnanimed ja 1920.–1930. aastail toimunud nimevahetused

Kust veel infot leiab?

• Saaga – ajalooarhiivi andmebaas• Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakonna arhiiv

Ettekande põhiallikad:

Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio.

Pühalepa Vallavalitsuse isikutunnistuste register 1939–1940. Eesti Riigiarhiiv, f. 4320, n. 1, s. 2.

Riigi Teatajad aastaist 1925–1938

Täname tähelepanu eest!

Documents

Nimede eestistamine 1920. 1930. aastatel