22. detsember 2015

MARILI OTSTAKTallina spordi- ja noorsooamet

Kultuurikatlas kuulutati 16. detsembril toimunud piduli-kul auhinnagalal välja Tallin-na Spordi- ja Noorsooameti konkursi «Suured teod»,

«Aasta noorsootöötaja» ja «Laste- ja noortesõbralik ettevõte» võitjad.

«Noorte silmapaistvad teod on ala-ti suureks eeskujuks – nii teistele noor-tele kui ka täiskasvanuile endile. Need innustavad ja õhutavad märkama meid ümbritsevaid inimesi ning keskkonda. Tänavu oli nominentide seas palju noo-ri ja organisatsioone, kelle teod paistsid silma erakordse ettevõtlikkuse, loovu-se ning innovaatilisusega. Meil on hea meel neid vääriliselt esile tõsta ja selle panuse eest tunnustada,» rääkis Tallin-na abilinnapea Mihhail Kõlvart konkur-sist ja täitunud ootustest.

Kategoorias «Suured teod Tallin-na noortele» tunnistati auhinnaväärili-seks Haabersti Vaba Aja Keskuse ja Haa-bersti noortekeskuse vabatahtlike klubi korraldatud suur tantsuvõistlus «Slide 2015», mis lisaks tantsule kannab ka suu-remat eesmärki – üritusega soovitakse suurendada noorte teadlikkust HIVist ja teistest sugulisel teel levivatest haigustest ning nende ennetamise võimalustest.

Samas kategoorias märgiti ära veel kolm projekti: • «Et suvi ei läheks luhta», projekti

eestvedajaks Eesti Karate Föderat-sioon.

• «Tänavakultuuri ilu ja võlu», projek-ti eestvedajaks Mustamäe Avatud Noortekeskus.

• «Skype-raamatuklubi», projekti eest-vedajaks Tallinna keskraamatukogu.

Kategooria «Tallinna noorte suured teod» võitis Eesti Heliloojate Liidu noor-tegrupi projekt «mini Eesti Muusika Päe-vad». Tegu oli klassikalise muusikafesti-valiga, mille korraldajateks olid noored.

Ära märgiti veel kaks projekti:• «TEDxLasnamäe 2015 konverentsi

korraldamine», projekti eestvedajaks mittetulundusühing Noored Ühis-konna Heaks.

• «Riigikogu liikmed astusid puudega inimeste rollidesse», projekti eestve-dajateks MTÜ Pane oma meeled proovile ja Eesti Elektriratastooli Saa-lihoki klubi.

Eriauhind laste- ja noortesõbra-lik tegu läks Tallinna keskraamatu-kogu projektile «Skype-raamatuklu-bi».

Tallinna laste- ja noortesõbraliku ette-võtte tiitli võitis Tallinna Vesi, kes lisaks oma töökeskkonnas töötajate laste ja perede väärtustamisele panustab kogu-konna heaolusse ja tervislikku eluviisi. Ettevõtte jaoks on olnud oluline koos-töö Ristiku põhikooli ja Õunakese las-teaiaga, kus erivajadustega laste heaks on palju ära tehtud.

Tänavu, 2015. aastal, pälvis Tallin-na aasta noorsootöötaja auhinna Pääs-küla noortekeskuse noorsootöötaja Kadri Agu, kes lisaks igapäevasele noorsootööle on andnud olulise panu-se tegevustesse vähe kaasatud noorte-gruppidega ja osalenud aktiivselt vaba-tahtlikuna skautluses.

Tallinn tunnustab s ilmapaistvaid noorsootöötajaid, organisatsioone ja noorteprojekte juba üheteistkümnen-dat aastat. 

Jõuluvaheajal saab kokata ja Tondiraba jäähallis uisutada HEILI GRIFFITHTallinna spordi- ja noorsooamet

Jaanuaris on 10–15aastastel noor-tel võimalus veeta koolivaheaja viimane nädal eriti sisukalt – tule-

mas on lõbus koolivaheaja programm, kus on oodatud osalema kõik, kel huvi aktiivse puhkuse ja ka toidutegemise vastu.

Nii saab Tondiraba jäähallis vaid ühe euro eest uiske laenutada ja tasuta uisutada, valmistada Rocca al Mare Koolis kokandusõpetaja juhendamisel lihtsalt ja odavalt maitsvaid toite ning õppida tundma erinevaid toiduaineid ja nende tervislikke omadusi. Tegevu-sed toimuvad kolmel päeval – 4., 6. ja 8. jaanuaril.

Tegevused algavad esmaspäeval, 4. jaanuaril Rocca al Mare kooli köö-gis toimuva põneva kokkamisringiga, kus õpitakse soodsatest ning käepäras-test toiduainetest valmistama pearoo-ga ning magustoitu. Töötuba viib läbi kooli kodundusõpetaja Kaie Mei, kes annab ka soovitusi, kuidas toitu isuära-tavalt serveerida. Lisaks tutvustatakse 2016. aastal jõustuvaid toidusoovitusi, millest tervislikul ja tasakaalustatud toitumisel lähtuda.

Töötuba toimub kell 11–14 ja on osalejatele tasuta.

Kolmapäeval, 6. jaanuaril on noored oodatud Tondiraba jäähalli, kus kell 13.50–14.50 saab laenutada ühe euro eest uiske ning kasutada tasuta vaba jääd.

Reedel, 8. jaanuaril, kell 11.30–13.30 toimub Tallinna spordi- ja noor-sooameti ruumides aadressil Suur-Ameerika 35 põnev tegevus, mida viib läbi Tervise Arengu Instituut. Räägi-takse, kuidas toitumine ja liikumine mõjutavad meie enesetunnet ning kui-das erinevad meeled avaldavad mõju toidu maitse tajumisele. Kohapeal saab ise järgi proovida, mismoodi toit mait-seb ja lõhnab siis, kui silmad on kinni seotud või kuidas värv mõjutab meie toidueelistusi.

Kuna kohtade arv on piiratud, on kõigis tegevustes osalemiseks vaja eel-nevalt registreeruda aadressil www.tallinn.ee/noorteinfo. Registree-rimine lõpeb hiljemalt 31. detsembril või kuni kohti jätkub.

Jõuluvaheaja tegevused toimuvad Tallinna Spordi- ja Noorsooameti «Noorte terviseteadlikkust ja -käitumist edendava programmi» raames ning on seotud tervisliku toitumise ja liikumisega.

Tallinn tunnustas auhinnagalal noori, noorsootöötajaid ja suuri tegusid

TALLINNA NOORTENÄDAL

Tallinna noortenädal tutvustas Kultuurikatlas etenduskunsteMarili Otstak

Miks pole kõik määratud lõpetama kooli medaliga?Tim Štšerbina Lk 2

KONKURSS “NOOR TEGIJA”

Topeltstandardid – mehed vs naisedEmma Anni Koppel Lk 3

KSG NUI filmifestivalMonika Varšavskaja

Maria Derlõš: LasnaIdee on koos töö ja usalduse investeering sotsiaalsesse kapitaliKarina Põdra Lk 4

Noor direktor: õpilased on praegu targad ja õnnetud, võiksid aga olla targad ja õnnelikudMartina Eerme Lk 5

RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ

«Me&You – North&South» – soorollidest noorsootöösLiis Tamman

UBC Noortekonverents 2015 «Youth for Equality, Equity and Peace»Liis Tamman

Kas Eesti on ainult IT-suurriik?Viktoria Muske Lk 6

VABATAHTLIKUST TÖÖST

Euroopa vabatahtlik teenistus – parim, mis sinuga juhtuda saabMargit Sellik

Kesklinna noortekeskus kui vabatahtlike kohtumispaikTiiu Niglas Lk 7

NOORTEKESKUSED TALLINNAS

Haabersti noortekeskus ootab lapsi laagrisse!

Tallinna ja Harjumaa noorte-keskused võtavad mõõtu piljardis

Männiku noortekeskus projektist «Art-sõidud»Irina Kevel Lk 82015. aasta suvel toimunud noorte tervisenädal Foto: Tallinna spordi- ja noorsooameti erakogu

Tunnustusauhindade gala «Suured teod 2015» Kultuurikatlas Foto: Marili Otstak

2 TALLINNA NOORTENÄDAL

Tallinna noortenädal tutvustas Kultuurikatlas etenduskunsteMARILI OTSTAKTallinna spordi- ja noorsooamet

Sügisesel koolivaheajal sai Kul-tuurikatlas toimunud Tallin-na noortenädala programmis nelja päeva jooksul osa erine-vatest etenduskunstidest ja

uue meediaga seotud töötubadest ning lavastustest. Lisaks Kultuurikatlale oli tänu Tallinna spordi- ja noorsooameti headele koostööpartneritele võimalik mitmeid ettevõtmisi külastada Tallinna keskraamatukogus ja Eesti Arhitektuu-rimuuseumi Rotermanni soolalaos.

Noortenädala esimesel päeval said tänavakunstihuvilised stencil-art töö-toas suurele ühispildile oma portree jäädvustada, tantsu töötoas voguing’ut proovida, tsirkuse- ja tantsuetendusi nautida ja enneolematul rulaskulptuu-ril raju Ziggy Wildi kontserdi saatel jämmida. Puudu ei olnud ka töötuba-dest, mis pakkusid uusi teadmisi filmi- ja videomaailmast ning põnevaid ela-musi LARP-mängudest.

Teisel päeval jätkusid toredad ette-

võtmised – lustakas nukuetendus «Soki sööjad», mitmed tantsulised ette-asted ja erinevad töötoad. Mainimata ei saa jätta teisel päeval toimunud menu-kat vene noorte karjääriteemalist arute-lu «Kelleks sa ei taha saada?» («Кем ты НЕ хочешь стать?»), kus heitsid oma eriala igavamatele, raskematele ja vä-hem meeldivamatele külgedele pilgu Andrei Solntsev, Maksim Volkov, Mih-hail Tõrtõšnõj ja Aleksei Turovski.

Samal päeval toimus pidulik õhtu-söök «Gurmeedinee», kus lisaks hea-dele roogadele pakuti teadmisi toidu-valmistamisest, -stilistikast, -blogimi-sest ja -fotograafiast. Õhtusöögil juhtis lauatagust vestlust tuntud stilist Ženja Fokin.

Noortenädala kolmas päev pakkus meeleolukaid elamusi muusikasõpra-dele – nimelt toimus sel päeval salon-giõhtu, kus astus üles džässmaailmas ilma teinud Miamee ansambel.

Tallinna noortenädala viimane päev oli muusika-aastale kohaselt pü-hendatud muusikale – seda nii töötu-badega kui ka Noortebänd 2015 finaal-

kontserdiga Kultuurikatlas. Noorte-bänd tähistas tänavu oma 15. tegutse-misaastat ning pidulikul lõppkontser-dil selgitati välja õnnelik bänd, kes kannab nüüdseks Noortebänd 2015 võitja tiitlit – selleks on Abandoned Elysium!

Noortenädala külastajad said Kultuurikatlas uudistada teist aastat järjest toimunud noortenädala foto-konkursi võidutöödest kokku pandud näitust «Raamist välja linnaruum». Elektroonselt saab konkursi võidupilte vaadata noortenädala kodulehel www.noortenadal.ee.

Tallinna noortenädala õnnestumis-se andsid olulise panuse lisaks headele koostööpartneritele noortenädala va-batahtlikud, kellele Tallinna spordi- ja noorsooamet on väga tänulik. Noored olid suureks abiks nii sündmuse kajas-tuses kui ka korralduslikus pooles.

Tallinna noortenädala programmist sai osa üle 1500 noore, keda ootame ka järgmistel aastatel elamusi koguma. Tallinna noortenädal 2016 toimub taas sügisesel koolivaheajal.

Miks pole kõik määratud lõpetama kooli medaliga?TIM ŠTŠERBINATallinna Tõnismäe Reaalkool, 9. klassjuhendav õpetaja Igor Kalakauskas

Teie ees on keeruline ülesanne, kuid te ei suuda sellele kuidagi keskendu-da? Mõtted on kogu aeg mujal ja te ei saa isegi mõneks minutiks ülesande-le pühenduda, kuigi veerandi lõpp või kontrolltöö on juba ukse ees? Siinkohal tuleks endale teadvustada, mis aitab keskenduda, mis segab ja kuidas end häälestada produktiiv-seks tööks. Pingelise töö käigus aju aktiivsus nõrgeneb, seepärast tuleb aeg-ajalt lubada endale veidi puh-kust. Kogu häda on aga selles, et puh-kus kipub vahel pikemaks venima.

Laiskus. See on esmane põhjus, miks õpib

tänapäeva õpilane halvasti. Muide, kõike alljärgnevat pean ka enda koh-ta käivaks. Öeldakse, et laiskus sün-dis enne meid. Kuid see ei tähenda, et laiskusest pole võimalik jagu saa-da. Laiskuse taga on peidus mitmed õigustused: «mulle pole seda õppe-ainet tarvis», «seda eriala ma tulevi-kus ei vaja», «mulle piisab täielikult «kolmest», sest ma ei kavatse oma ülejäänud elu end selle ainega sidu-da» jne. Ei võitle vaid see, kes ei ta-ha laiskust seljatada – mina püüan võidelda.

Mängud ja internet. Minu arvates on see oma mõjult

lai skuse järel teine põhjus, mis õppi-mist segab. Sotsiaalvõrgustikud, inter-netimängud, online-filmid – see võtab tänapäeva õppurilt pool elu. Kuid 21.

sajandi suurim häda on nutitelefonisõl-tuvus. See on nagu veekeeris ja ka mi-na pole erand – see tõepoolest kisub endasse!

Magamatus. Veel üks põhjus. Isegi kui puhkad

kaks päeva, tahad ikkagi magada. Mõt-led, et homme on ka päev, võib minna varem magama ning probleemideta üles tõusta. Ent paraku selline olukord kordub – kui mitte iga päev, siis üle päeva.

Koolitunde on paljuvõitu. Mida ka ei teeks, pärast kella kuut

väsid igal juhul. Kuid on veel lisatunnid (inglise keel, sport jne), ilma milleta pole kuidagi võimalik läbi ajada. Ma ar-van, et õpilastel on väga suur koormus. Lisaks sellele peame tegema koduseid õppetükke vähemalt kolm tundi, sest

iga õpetaja peab oma ainet kõige täht-samaks.

Tahaks ju ka sõpradega ja tüdruku-tega aega veeta, kuid isikliku elu jaoks ei jää aega ning täiskasvanuelu pole enam mägede taga.

Kui vabaneda kõigist eespool ni-metatud ärritajatest, mis segavad meil õppimisele keskendumast, siis oleksi-me me kõik, õppurid, medalistid. Või vähemalt õpiksime eranditult nelja-dele ja viitele. Kuid mulle tundub, et siis oleks maailm hall – meile kõigile ei jaguks erksaid värve. Arvan, et pal-jusid ei rõõmustaks, kui kõik sarna-neksid üksteisega nagu mõnes ulme-filmis.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

Tsirkuseetendus «In Time» Foto: Harry Tiits

Michael Jacksoni style töötuba (Free Flow Studio) Foto: Tallinna spordi- ja noorsooameti erakogu

3KONKURSS “NOOR TEGIJA”

EMMA ANNI KOPPELTallinna Reaalkool, 9. klass

«Tütarlapsel peavad olema õlad kae-tud, sest kui matemaatikatunnis väl-gub paljas õlg, siis ei suuda noormehed matemaatikale keskenduda. Sama käib ka aktuseriietuse kohta!»

Just sellised laused kõlasid Tallinna Reaalkooli lõpuaktuse infotunnis, kus räägiti riietusest ja reeglitest, mis keh-tivad ainult tütarlastele.

Olin väga hämmeldunud, kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma. Miks peaksin mina katma kinni oma õlad kellegi teise pärast? Tundub, nagu arvatakse, et noormehed ei suuda ennast kontrollida ja neiud on nende jaoks vaid seksuaalsed märklauad. Na-gu oleks tüdrukute kohus oma tagasi-hoidliku riietusega kindlustada, et noor-meestel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mit-te poiste kohustus oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida.

Tüdrukutele tuletatakse pidevalt meelde, kuidas nad peaksid välja näge-ma, ja kui midagi on erinev, siis on see kohe liiga tähelepanu äratav. Mõnel pool saadetakse tüdrukuid koolist ko-ju seetõttu, et neil on kas õpetaja arust liiga lühike seelik või liiga paljastav pluus. Inglismaal keelas ühe kooli di-rektor tüdrukutel seelikute kandmise, sest see pidavat poistel tähelepanu õp-pimiselt kõrvale tõmbama ja õpetaja-tel õpetamist segama. USA-s kõrvalda-ti üks tüdruk ajutiselt tundidest, sest ta seelik oli liiga lühike – ulatudes vaid kolm sentimeetrit ülevalpoole põlve. Mind on saadetud koju liiga värvilise pluusi tõttu. Poistel seevastu on luba-tud koolis käia seksuaalse alatooniga riietega, näiteks kanda poolalasti naise pildiga särki. Kui poisid kannavad lü-hikesi pükse või varrukateta särke, siis see on normaalne.

Erinevaid riietumisreegleid on märgata ka mujal kui ainult koolis. Näi-teks eeldatakse, et palaval suvepäeval peaksid naised ennast tänaval kombe-kalt katma, kuid on normaalne, et me-hed käivad ringi palja ülakehaga.

Selline kaksikmoraal ei kehti ainult

riietusele. Märkasin Võru gümnaasiu-mis noorte meedialaagris osaledes, et sealsed tualettruumid olid segatuale-tid või ainult meeste omad. See on vä-ga uus kool, st peaks olema tänapäe-vane ja modernne hoone. Tüdrukuid-ki on seal koolis rohkem. Tekib para-tamatult küsimus, kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha eraldi tualetti ja pri-vaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte.

Sarnaseid asju on märgata veel mu-jalgi koolielus. Tüdrukud peaksid õp-pima näiteks ainult viitele, kuid poiste-le antakse andeks, kui tunnistusel on ka kolmed. Minultki küsiti 7. klassi sis-seastumisvestlusel, et miks on mul tunnistusel üks kolm. Ainult üks! Ja sellele järgnes hämming, et saaks veel aru, kui poisil oleks nii, kuid tüdruku tunnistuselt ei peaks kolmesid küll leidma.

Mind häirib, kui poisid lärmavad ja karjuvad tunnis ja nendega ei pa-handata kuigi palju. See-eest kui tüd-ruk natukenegi oma häält tõstab, siis tähendab see automaatselt vastu hau-kumist ja kooli kodukorrale mitte al-lumist. Ma näen tihti koolis väikes-te poiste kaklusi, mille kohta nendi-takse, et nad on ju poisid ning sin-na pole midagi parata. Olen näinud ka tüdrukute kaklusi, kuid vaata-mata sellele, et need on vaikse-mad, viiakse nad siiski kohe õp-pealajuhataja juurde, sest rusi-katega probleemide lahenda-mine pole ometi ju tüdruku-tele sobilik käitumine. 

Naistele valimisõiguse saamine on igas riigis ol-nud tähtis sündmus ja verstapost võrdõigus-likkuse saavutamise teel. Eestis said nai-sed alles 1915. aastast alates hakata ülikoo-lis käima. Neli aastat hiljem said nad valimis-õiguse. Aeg on edasi läinud, kuid hoolimata sel-

lest, et meil on praegu ülikoolides roh-kem naisi kui mehi, saavad nad töötu-rule sisenedes meestega samaväärset tööd tehes 30% vähem palka. Lisaks ei-tavad paljud mehed ja isegi naised, et palgalõhe üldse eksisteerib!

Naiste tööd ei väärtustata – laste-aia- ja kooliõpetajad tegelevad kõige väärtuslikumaga, kes meil on, lastega, aga selle eest ei saa nad elamisväärset palka. Enamik koolidirektoritest on mehed, õpetajad naised. Kodus teevad harilikult süüa naised – ja tavaliselt vä-ga hästi –, aga restoranide peakokad on valdavalt mehed. Elanikkonnast poo-led on naised, aga valitsuses on neid hetkel ainult 13%. Suur osa naistest käib tööl, kuid väga paljud neist teevad lisaks veel lõviosa kodutöödest. Õn-neks on see suund muutumas – täna-päeva noored pered jagavad omavahel

kodutöid palju rohkem, kui nende va-nemad seda tegid.

Kaksikmoraal valitseb isegi suh-tumises seksuaalkuritöö ohvrites-

se. Nii kinnitab kõrge politsei-ametnik avalikult, et vägistami-se ohvrid on ise selles süüdi:

sest nad kandsid ebasobivat riietust, olid alkoholi pruuki-

nud ja käisid ülepea sellises kohas, kus poleks pidanud

– õhtul hilja pimedal tä-naval. 2014. aastal aval-

datud uuringu järgi peavad ligi pooled elanikest naissoost seksuaalvägivalla ohvrit juhtunus vastutavaks. Mees-te (14%) hulgas on naistega (9%) võr-reldes enam neid, kes usuvad kind-lalt, et naiste riie-

tus põhjustab vägis-tamise ohvriks lange-

mist. Ja miks nad ei peakski nii mõtlema, kui

juba koolis kinnistatakse mõt-teviisi, et oma käitumist ja riietust

peab muutma tüdruk, mitte poiss?Nõnda seisan ma sada aastat hil-

jem, kui Eesti naised astusid esimest korda üle ülikooli läve, üllatavate küsi-muste ees: miks isegi tänapäeval pee-takse ebaharilikuks suhet, kus naine on kõrgemal ametipositsioonil või teenib rohkem kui mees? Miks peaksid naised oma riietust muutma meeste pärast? Miks arvatakse, et noormehed ei suu-da oma tundeid kontrollida, nagu olek-sid nad mõtlemisvõimetud loomad, mitte inimesed?

Mõlema soo esindajatel peaksid olema võrdsed õigused – nii meestel kui ka naistel. Eesti ühiskonnas ei peaks keegi end katma kinni kellegi tei-se pärast ning mitte keegi ei peaks ole-ma vastutav teise inimese mõtlemise ja käitumise eest.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» auhinnalise I koha võidutööga.

EMMA ANNI KOPPELTallinna Reaalkool, 9. klass

«Tütarlapsel peavad olema õlad kae-tud, sest kui matemaatikatunnis väl-gub paljas õlg, siis ei suuda noormehed matemaatikale keskenduda. Sama käib ka aktuseriietuse kohta!»

Just sellised laused kõlasid Tallinna Reaalkooli lõpuaktuse infotunnis, kus räägiti riietusest ja reeglitest, mis keh-tivad ainult tütarlastele.

Olin väga hämmeldunud, kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma. Miks peaksin mina katma kinni oma õlad kellegi teise pärast? Tundub, nagu arvatakse, et noormehed ei suuda ennast kontrollida ja neiud on nende jaoks vaid seksuaalsed märklauad. Na-gu oleks tüdrukute kohus oma tagasi-hoidliku riietusega kindlustada, et noor-meestel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mit-te poiste kohustus oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida.

Tüdrukutele tuletatakse pidevalt meelde, kuidas nad peaksid välja näge-ma, ja kui midagi on erinev, siis on see kohe liiga tähelepanu äratav. Mõnel pool saadetakse tüdrukuid koolist ko-ju seetõttu, et neil on kas õpetaja arust liiga lühike seelik või liiga paljastav pluus. Inglismaal keelas ühe kooli di-rektor tüdrukutel seelikute kandmise, sest see pidavat poistel tähelepanu õp-pimiselt kõrvale tõmbama ja õpetaja-el õpetamist segama. USA-s kõrvalda-i üks tüdruk ajutiselt tundidest, sest ta eelik oli liiga lühike – ulatudes vaid

kolm sentimeetrit ülevalpoole põlve. Mind on saadetud koju liiga värvilise

luusi tõttu. Poistel seevastu on luba-ud koolis käia seksuaalse alatooniga iietega, näiteks kanda poolalasti naise ildiga särki. Kui poisid kannavad lü-ikesi pükse või varrukateta särke, siis ee on normaalne.

Erinevaid riietumisreegleid on märgata ka mujal kui ainult koolis. Näi-

ks eeldatakse, et palaval suvepäeval eaksisisisid naised ennast tänaval kombe-alt katma, kuid on normaalne, et me-ed käivad ringi palja ülakehaga.

Selline kaksikmoraal ei kehti ainult

riietusele. Märkasin Võru gümnaasiu-mis noorte meedialaagris osaledes, et sealsed tualettruumid olid segatuale-tid või ainult meeste omad. See on vä-ga uus kool, st peaks olema tänapäe-vane ja modernne hoone. Tüdrukuid-ki on seal koolis rohkem. Tekib para-tamatult küsimus, kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha eraldi tualetti ja pri-vaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte.

Sarnaseid asju on märgata veel mu-jalgi koolielus. Tüdrukud peaksid õp-pima näiteks ainult viitele, kuid poiste-le antakse andeks, kui tunnistusel on ka kolmed. Minultki küsiti 7. klassi sis-seastumisvestlusel, et miks on mul tunnistusel üks kolm. Ainult üks! Ja sellele järgnes hämming, et saaks veel aru, kui poisil oleks nii, kuid tüdruku tunnistuselt ei peaks kolmesid küll leidma.

Mind häirib, kui poisid lärmavad ja karjuvad tunnis ja nendega ei pa-handata kuigi palju. See-eest kui tüd-ruk natukenegi oma häält tõstab, siis tähendab see automaatselt vastu hau-kumist ja kooli kodukorrale mitte al-lumist. Ma näen tihti koolis väikes-te poiste kaklusi, mille kohta nendi-takse, et nad on ju poisid ning sin-na pole midagi parata. Olen näinud ka tüdrukute kaklusi, kuid vaata-mata sellele, et need on vaikse-mad, viiakse nad siiski kohe õp-pealajuhataja juurde, sest rusi-katega probleemide lahenda-mine pole ometi ju tüdruku-tele sobilik käitumine. 

Naistele valimisõiguse saamine on igas riigis ol-nud tähtis sündmus ja verstapost võrdõigus-likkuse saavutamise teel. Eestis said nai-sed alles 1915. aastast alates hakata ülikoo-lis käima. Neli aastat hiljem said nad valimis-õiguse. Aeg on edasi läinud, kuid hoolimata sel-

lest, et meil on praegu ülikoolides roh-kem naisi kui mehi, saavad nad töötu-rule sisenedes meestega samaväärset tööd tehes 30% vähem palka. Lisaks ei-tavad paljud mehed ja isegi naised, et palgalõhe üldse eksisteerib!

Naiste tööd ei väärtustata – laste-aia- ja kooliõpetajad tegelevad kõige väärtuslikumaga, kes meil on, lastega, aga selle eest ei saa nad elamisväärset palka. Enamik koolidirektoritest on mehed, õpetajad naised. Kodus teevad harilikult süüa naised – ja tavaliselt vä-ga hästi –, aga restoranide peakokad on valdavalt mehed. Elanikkonnast poo-led on naised, aga valitsuses on neid hetkel ainult 13%. Suur osa naistest käib tööl, kuid väga paljud neist teevad lisaks veel lõviosa kodutöödest. Õn-

g p j

neks on see suund muutumas – täna-päeva noored pered jagavad omavahel

kodutöid palju rohkem, knemad seda tegid.

Kaksikmoraal valitstumises seksuaalkurit

se. Nii kinnitab kõametnik avalikult, ese ohvrid on ise

sest nad kandsidriietust, olid alko

nud ja käisid ülkohas, kus pol

– õhtul hiljanaval. 2014

datud uupeavad lelanikestseksuaaohvritvastutavte (14%naistegreldeskes usulalt, et

tus põhjutamise ohv

mist. Ja mipeakski nii mõ

juba koolis kinnistatteviisi, et oma käitumist

peab muutma tüdruk, mitNõnda seisan ma sada

jem, kui Eesti naised astuskorda üle ülikooli läve, üllatamuste ees: miks isegi tänaptakse ebaharilikuks suhet, kukõrgemal ametipositsioonilrohkem kui mees? Miks peakoma riietust muutma meesMiks arvatakse, et noormehda oma tundeid kontrollida, nsid nad mõtlemisvõimetudmitte inimesed?

Mõlema soo esindajateolema võrdsed õigused – nikui ka naistel. Eesti ühiskpeaks keegi end katma kinni kse pärast ning mitte keegi ei pma vastutav teise inimese mõtkäitumise eest.

Tegu on noorte ajakirjandusk«Noor tegija» auhinnalise I kovõidutööga.

Illustratsioon: Anette Remmelg

Topeltstandardid – mehed vs naised

4 KONKURSS “NOOR TEGIJA”

Maria Derlõš: LasnaIdee on koostöö ja usalduse investeering sotsiaalsesse kapitaliKARINA PÕDRATallinna Kesklinna Vene gümnaasium, 10. klass

Organisatsiooni Linnalabor urba-nist ning ühenduse LasnaIdee üks asutajaid Maria Derlõš rää-

kis, et LasnaIdee on vabatahtlik mitte-tulundusühing, mis püüab kohalike ela-nike kaasamise ja kodanikualgatusega elukeskkonda paremaks muuta. Peami-seks eesmärgiks on side loomine – ela-nike, võimude, aga ka ärisekt ori vaheli-se usalduse, üksteisemõistmise ja koos-töö tugevdamine.

«Me uurisime Linnalaboris kaua, millised kodanikuühendused tegelevad Tallinnas linnaruumi parendamisega,» meenutas urbanist. «Selgus, et erine-vaid ühendusi leidub kõigis Tallinna linnaosades, kuid paneelmajade piir-konnad nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe jäävad passiivseks ning po-le kuhugi kaasatud.»

Noori aktiviste hakkasid huvitama selle põhjused. Võimalik, et põhjus pei-tub elanike passiivsuses, huvi puudu-mises ja soovimatuses toimuvat kuida-gi mõjutada. Kas linna keskkond mõ-jutab inimesi? Või inimesed lihtsalt ei tea enda võimalustest midagi muuta?

«Teema oli aktuaalne ning me ot-sustasime koos urbanistidest kolleegi-dega alustada projekti. Kuna ma ise olen Lasnamäelt pärit, oli mul selle probleemiga tegelemiseks ka isiklik hu-vi. Asutasime ühenduse LasnaIdee ja nii see sündiski,» naeris Maria. «Prae-gu on LasnaIdee kõigest 1,5-aastane, aga me oleme nii lühikese ajaga palju saavutanud.»

Selgus, et tegu polnud üldsegi ela-nike passiivsusega – vastupidi, inime-sed on väga aktiivsed. Paljud tahtsid samuti midagi ära teha, kuid ei tead-

nud, kus ja kuidas mõttekaaslasi leida. Maria arvates pole oma ümbritseva elukeskkonna suhtes ükskõikseid ini-mesi olemas. Lihtsalt inimesed ei tea, kuidas nad saaksid selle parandamise-le kaasa aidata.

«Ühiskonna suurem teadlikkus oma võimalustest on üks eesmärk, mille poole me püüdleme,» rääkis neiu. «Samuti on meie töö suunatud koostööle erinevate sektoritega, nagu näiteks võimustruktuurid, et nad

peaksid oluliseks suhteid kodaniku-ühiskonnaga.»

Koostöö tagamisel on tähtis, kui-das edastatakse olulist informatsioo-ni. See peab olema lühike, võimali-kult selge ning andma inimestele tea-

da, mil viisil nad saavad otsuseid mõ-jutada, anda kommentaare ning osa-leda nende elukeskkonna muutmi-ses.

LasnaIdee tegeleb muu hulgas üri-tuste korraldamisega. Nende hulka võib juba lugeda LasnaPiknikut, Las-naKino ja teisi. Ürituste eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele teemade-le, need üritused toovad kokku mitte ainult ühe linnaosa elanikke, aga ka ini-mesi kogu linnast.

Kuni organisatsioon on veel lapse-kingades, on nimetatud üritused seni ainsad ühiskonnale nähtavad kordami-nekud. «Ülejäänud tegevus ei peagi olema nähtav. Peamine on, et eesmärk oleks saavutatud. Koostöö võib olla nii loomulik, et jääb märkamatuks,» kom-menteeris Maria.

Kuna LasnaIdee üritused on tasu-ta, tekib küsimus, kust tulevad vajali-kud vahendid. «Alalisi sponsoreid meil pole. Finantseeringud tulevad iga kord eri allikatest. Kui näeme konkurssi, mis vastab meie soovidele, siis kirjutame projekti ning võime saada finantseerin-gu. Püsivat sissetulekut meil pole, sel-lepärast ei ole ka võimalik eelarvet pla-neerida,» selgitab Maria.

Küsimusele, kuidas reageerisid Las-naIdee loomisele riiklikud organid, vastas Derlõš, et need olid skeptiliselt meelestatud. Ühenduse tegevus algas valimiste eel ning paljud kahtlustasid, et tegemist on poliitiliselt kallutatud lii-kumisega. Kuid valimised möödusid ning aktivistidel õnnestus tõestada, et see pole nii. Praegu on skeptilisus juba asendumas usaldusega, aga koostöö saavutamisele peavad püüdlema mõle-mad pooled.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

KSG NUI filmifestivalMONIKA VARŠAVSKAJAKadrioru Saksa gümnaasium

Tänapäeva üritusterohkes meelelahutusmaailmas leiab iga huviline endale meelepä-rase ja sobiva viisi, kuidas ära saata arginädal ning vas-

tu võtta kauaoodatud nädalavahetus. Enamik üritustest saadetakse mööda valju muusika, sõpradega hängimise ja pudeli õlle vahel. Kuid toimumas on ka väiksema ringi kooliüritusi, mis po-le sugugi vähem atraktiivsed ja mis seovad omavahel õpetajaid, õpilasi, vi-listlasi ning paljusid noori huvilisi. Üheks selliseks traditsiooniliseks ko-gunemiseks Tallinnas on saanud ka Kadrioru Saksa gümnaasiumi filmifes-tival KSG NUI.

13. novembril võõrustas Kadrioru Saksa gümnaasium juba 14. korda noo-ri ja vanemaid filmihuvilisi. Kooli sein-te vahel leidis aset üle Eesti tuntud noorte amatöörfilmifestival KSG NUI, mis toob juba kord festivalil käinud kü-lastaja alati tagasi. Miks? Sest õhtu on täis inspireerivaid lühifilme, mis on noorte endi tehtud. Kinoekraanil saab näha oma sõpru hoopis teistsugustes ja tavatutes rollides ning tänu ürituse õpilastest koosnevale korraldustiimile luuakse noortelt noortele efekt, mis muudabki õhtu nii külastajale kui ka telgitagusele meeskonnale eriti naudi-tavaks.

Pole tähtis, kui mitmeid pisidetaile või suuremaid ettevõtmisi tuleb enne üritust läbi töötada, meeldejäävaks tee-vad festivali ikkagi filmid. Lühifilmide võlu seisnebki nende tabavuses ja või-maluses jutustada paari minutiga lugu,

mis ei jää venima, vaid läheb vaatajale korda. Läbi aastate on NUI-lt läbi käi-nud kümneid filme, mis puudutavad, panevad mõtlema, ärritavad või pane-vad saali naerust rõkkama.

Selle aasta festivalile laekunud fil-mide võtmesõnaks võiks nimetada

kvaliteeti. Filmid olid kaunid vaadata – vaeva oli nähtud operaatoritööga ja su-valise «rösteri» asemel oli kasutatud head kaameratehnikat, mis kinnitab, et filmitegemine pole kaugeltki enam avastamata maa ning filmifestivalid motiveerivad noori end pildilises ja he-

lilises keeles väljendama. Ka sponsorid, kes on igal aastal festivalile õla alla pan-nud, tekitavad kindlust traditsiooni jät-kata.

NUI-lt ei puudunud ka oma ala spetsialistidest koosnev žürii, kes oli valmis välja selgitama parimaid ja an-

dekamaid. Sel aastal seadis end žürii-laua taha kuus nimekat tegelast: fil-mide pildilist külge jälgisid fotograaf Mart Vares ja operaator Heiko Sikka, stsenaariumeid ja storyline’i kritisee-risid režissöör Anu Aun ja filmitegija Rasmus Merivoo. Traditsioonijärgselt istus žüriilaua taga Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja, kelleks seekord oli kehalise kasvatuse õpetaja Margit Randver ja kirsiks tordil oli mees, kes ei vajagi ehk tutvustust ning keda noored valju aplausiga tervitasid – näitleja ja koomik Peeter Oja.

KSG NUI on nii mõnelegi noorele saanud hüppelauaks suurde filmimaa-ilma. See küll ei tähenda garanteeritud kohta Balti Filmi- ja Meediakoolis, kuid leian, et iga väiksemgi asi viib suure-mani ja iga pingutus võib olla üüratu samm. Näitena võib tuua Kadrioru Saksa gümnaasiumi vilistlase Mikk Granströmi, kes NUI varajastel aasta-tel filmifestivalile hoogu andis ja ka ise ohtralt filme tegi ning on täna üks Pi-medate Ööde filmifestivali peakorral-dajatest.

Jälgida festivali peakorraldaja vaa-tenurgast on aga midagi ho opis muud, kui vaadata seda saalis istujana. Pea-asi, et tehnika alt ei veaks! Kas õhtu-juhid on kohtadel? Kas mikrofonid on töökorras? Ja kui kõik sujub, võid õh-tu lõpus end õlale patsutada, sest jär-jekordselt on saalitäis rahvast lahku-nud võimsa emotsiooniga ning mit-med filmitegijad on saanud väärika auhinna ja perspektiivika motivatsioo-ni omanikeks.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

LasnaKino Foto: Vladislav Kopõlkov

Foto: Grete Tiigiste

5KONKURSS “NOOR TEGIJA”

MARTINA EERMETallinna Saksa gümnaasium, 10. klass

Tallinna Saksa gümnaasiumis on praegu põnevad ajad, sest sellest õppeaastast asus kooli juhtima õpilaste seas väga po-pulaarne noor direktor Kaarel

Rundu (31). Ühe Eesti noorima kooliju-hi sooviks on tuua kooli rohkem loovat lähenemist, valikuvabadust ning taasta-da õpilaste koolirõõmu. Vestlesin oma kooli direktoriga ühel detsembrihommi-kul ning pea terve intervjuu vältel püsis Kaarel Rundu näol särav naeratus.

Olete selle aasta septembrist Tal-linna Saksa gümnaasiumi direk-tor. Miks otsustasite sellele kohale kandideerida?

Väärtustan head haridust ning nä-gin ennast teostavat just haridussüstee-mis. Olen eelnevalt töötanud päris pi-kalt koolis ja tundsin, et tahan seal eda-si tegutseda, kuid teha midagi uut (K. Rundu oli koolipsühholoog). Oluline põhjus oli, et nende aastate jooksul tek-kis tervikpilt sellest, mida ma ise koo-lis muuta sooviksin.

Mida te siis muuta soovite?Minu jaoks on väga südameläheda-

ne teema HEV-õpilased (haridusliku erivajadusega õpilased), eelkõige näen muutuste vajadust just selles valdkon-nas. Tahaksin panustada sellesse, et kõik õpilased saaksid õppida vastavalt oma võimetele, et neil oleks põnev ja huvitav ja nad saaksid väljendada oma loovust ning innovaatilisust, et nad leiaksid koo-lis tuge oma andekuse arendamiseks. Ma ei oska praegu öelda, milline on ha-ridus, mida lapsed, kes alles esimesse klassi läksid, 12 aasta pärast vajavad, aga on mingid teatud põhiväärtused, mis jäävad: kriitiline mõtlemisoskus, loovus ja väljendusoskus. Kindlasti soovin muuta õpilaste suhtumist keskkonda ar-vestavamaks. Selle raames on meil väl-ja töötatud ka «Rohelise kooli» visioon, mis hõlmab rohelist ja taaskasutust pro-pageerivat mõtteviisi, ökoinnovatsioo-ni ja alternatiivenergia lahendusi, kesk-konna lähedust ja loodussäästlike liiku-misviiside kujundamist, mis toetub muutuvale õpikäsitusele.

Mis on kõige toredam direktori töös?

Mulle meeldib väga tunde anda ja sellega tahtsin kindlasti uues ametis jätkata.

Kõige toredam ongi vahetu suhtle-mine noortega – kuulata, mida nad mõtlevad, mis on neile tähtis, mismoo-di nad omavahel suhtlevad, mis nende sees toimub. See on minu meelest vä-ga põnev. Minult on mitu korda küsi-tud, kas noored on hukas. Ei, noored pole kindlasti hukas! Nad on hästi to-redad ja asjalikud, kui neid veidi innus-tada. Arvan, et see ongi see, mida kool peaks tegema – toetama noorte enese-väljendust ja arengut, mis on kindlasti igaühe puhul väga erinev.

Te olete koolis töötanud kümme aastat. Kuidas on kool selle aja jooksul muutunud?

Mulle tundub, et koolisüsteem üri-tab järjest rohkem muutuda õpilase-sõbralikumaks ja arvestavamaks, sa-mas nõudlikumaks. Mitte ainult kool ei esita nõudmisi õpilastele, vaid õpila-sed ja lapsevanemad omavad ootusi koolile. See on nagu vastastikune kva-liteedikontroll.

Kui mõtlete tagasi oma kooliajale, siis mis teile koolis käimise juures kõige rohkem rõõmu pakkus?

Mulle meeldisid väga õppeained, kus õpetajad olid põhimõttekindlad, aga samas ka avatud loovale lähenemi-sele. Ma ise olen selle kooli saksakeelse osakonna vilistlane (gümnasistid õpi-

vad enamiku ainetest saksa keeles ja saavad lõpetamisel nii eesti kui ka sak-sa lõputunnistuse). Mul on palju hel-geid mälestusi sellest, kuidas näiteks ajalootunnis lavastati Kuuba kriisist näidend või bioloogiaõpetaja lubas te-ha ettekande vihmaussidest luulevor-mis või kui keemiatunnis uurisime koostisosi ning tegime kummikomme, ja tüdrukud, kes soovisid, said teha en-dale huulepulgad. Kõik, mis on loengu-vormist erinev, jääb ka paremini meel-de. Toetati loovat lähenemist, arvan, et nii võiks ja peaks olema igas õppeaines.

Loomulikult jäid meelde õpetajad, kes siiralt huvitusid õpilaste vastustest ning arvamustest, isegi kui need ei läi-nud nende isikliku arvamusega kokku. Selliste vestluste käigus pidi õppima ar-gumenteerima – miks ma nii arvan? See põhimõte on praegu üha rohkem üle kandumas kõigile meie kooli õpe-tajatele. Aga kas oli ka midagi, mis teile ei meeldinud?

Mulle ei meeldinud raamidesse su-rumine. See on tänapäevalgi nii – õpi-lastele ei meeldi, kui neid alahinnatak-se või topitakse kuskile kitsasse ruutu.

Praegu on nõudmised õpilastele väga kõrged. Paljud noored on ülekoormatud, unepuuduses ning napib aega hobidega tegelemiseks. Mida teha?

Ma alustaksin sellest, et eelnimeta-tu võiks vabalt käia ka õpetaja kohta. Jah, koormused on suured, kuid mina näen siin ka võimalusi. Mõned õppeai-ned on sellised, kus tulebki tuupida – keeli on võimatu sõnavarata õppida ja teatud valemid tuleb meelde jätta, en-ne kui saab neid rakendada.

Võimalust muudatusteks näen aga just valik- ja vabaainete osas. Hästi konkreetselt vastates: kooli on vaja tuua valikainete hulka teemad, kus õp-pekava järgi on õpilastel võimalik tege-leda oma huvialadega. Usun, et see on hea võimalus koormuse tasakaalusta-miseks. Koolis ei pea olema ainult teo-reetilised õppeained, vaid ka sellised huviained, nagu näiteks jooga, foto-graafia, enesekaitse, kas või program-meerimine – see on üks võimalikest la-hendustest.

Teine võimalus on siduda 8. klassi loovtöö ning 11. klassi praktilised tööd õpilaste hobidega, nii et ei tekitaks juurde lisakoormust, vaid võimaldaks õpilastel arendada nende individuaal-seid andeid. Juhendasin gümnasiste, kes tegid muusikat ja andsid välja mixtape’i omaloominguga. Nad tege-lesid endale huvipakkuvaga ning kool toetas seda. Võimalusi on mitmeid, aga kindlasti tuleb õpilasi kaasata. Arvan, et head haridust saab omandada ainult kooli ja õpilase koostöös. Seepärast tu-leb noortelt küsida, mida nad tahavad ning sealt edasi tuleb partnerlussidet arendama hakata.

Kas probleem võib olla meie hari-dussüsteemis?

Hästi lühike vastus on, et praegu on meie õpilased targad ja õnnetud, aga tahaks, et nad oleksid targad ja õnneli-kud. Sooviks, et PISA tulemused olek-sid head ning samas säiliks koolirõõm. Arvan, et kui koolisüsteemid oleksid paindlikumad ja arvestaksid õpilaste huvialadega, oleks võimalik koolirõõ-mu tõsta. Usun, et Eesti haridussüs-teem liigub üha rohkem selles suunas, küll mitte võib-olla õpilaste jaoks pii-sava kiirusega, aga siiski üsna reipal sammul.

Lõpetuseks – algas advendiaeg. Milline on teie jõulusoov?

Soovin, et kõik leiaksid endas hin-gerahu. Praegu on ärevad ajad ning ma arvan, et inimesed vajavad seda hetkel väga. Teiseks soovin, et jaguks kvali-teetaega lähedastega ja kolmas soov on, et kõik loeksid jõuluajal läbi vähemalt ühe raamatu. Ükskõik, kas digitaalselt või paberi peal.

Aitäh! Ma soovin teile ka ilusaid pühi oma lähedaste seltsis, et teie-gi leiaksite endas hingerahu ning aega, et lugeda mitu väga head raamatut, sest lugeda te armastate.

Kindlasti leian. Aitäh!

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» auhinnalise II koha võidutööga.

Noor direktor: õpilased on praegu targad ja õnnetud, võiksid aga olla targad ja õnnelikud

KAAREL RUNDU LÜHIVASTUSED

• Lemmikkirjanikud: Mati Unt, Charles Bukowski.

• Lemmikmuusikud: Wu Tang Clan, Vennaskond, Falco, Arvo Pärt, Scooter.

• On omandanud kooliharidust kaks aastat Viinis ja kolm aastat Madridi saksa koolis.

• Magistrikraad psühholoogias ja hariduse juhtimises.

• Gümnaasiumi lõpus olid alternatiivina erialadeks psühholoogia ja aiandus.

• Tallinna Saksa gümnaasiumi vilistlane.

Pea terve intervjuu vältel püsis Kaarel Rundu näol särav naeratus Foto: Anita Kremm

6 RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ

LIIS TAMMAN Tallinna spordi- ja noorsooamet

25.–31. oktoobril toimus UBC (Lää-nemere Linnade Liidu) noortevald-konna komisjoni läbi viidud konve-rents «Youth for Equality, Equity and Peace», mis oli organiseeritud Eras-mus+ programmi rahastusel ning kor-raldatud noortevahetuse formaadis. Konverentsi raames tegeleti süvitsi võrdõiguslikkuse, võrdsuse ja rahu küsimustega.

Konverentsil osalesid Läänemere Linnade Liidu noorte delegatsioonid. Eestit esindas 4-liikmeline esindus, ku-hu kuulusid Tallinna spordi- ja noor-sooametist Liis Tamman ning Tallinna noortevolikogust noored Mariliis Een-salu, Mihkel Lennuk ja Hanna-Lysa Kenk.

Noored käsitlesid maailmapoliiti-lisi teemasid nagu migratsioon, majan-dus, keskkond jne. Noortevahetuse raames võeti kahel päeval osa UBC üldkonverentsist «Building Smart Ci-ties in the Baltic Sea Region», kus aru-tati noorte kaasatuse üle poliitika ku-jundamises ning noored said esitada oma ettepanekuid erinevate valdkon-dade poliitikate loomiseks. Eesti noo-red olid ühed aktiivsemad sõnavõtjad nii noortekonverentsil kui ka mõtteva-hetustel kaasarääkimisel UBC üldkon-verentsil.

LÄÄNEMERE LINNADE NOORTE HÄÄL

Noortekonverentsi moderaator-kooli-taja Lukasz Kosowski sõnul õpiti noor-tekonverentsil arendama koostöövõi-met ning väärtustati selle olulisust mul-

tikultuurses keskkonnas. Arutati rah-vusvahelise poliitilise olukorra üle Lää-nemeremaade regioonis ning räägiti, kuidas on ses kontekstis omavahel seo-tud teemad majandus, võrdõiguslikkus, võrdsus ja rahu. See andis noortele või-maluse pakkuda lahendusi erinevatele aktuaalsetele probleemidele ühiskon-nas.

Noorte sõnavõtt üldkonverentsil mõjutas osalejate suhtumist koostöös-se laiemalt. Korraldajate sõnul oli te-gemist läbi aegade ühe mõjukaima noorte häält esindava konverentsiga, mille tulemusel lubati, et järgmisel korral organiseeritakse ümarlaua for-maadis arutelud poliitikute ja noorte vahel.

EDASISED TEGEVUSED UBC VÕRGUSTIKU NOORTEVALDKONNASProgrammi raames koostati ettepane-kud, mille põhjal pannakse kokku noorte deklaratsioon. Sellega saab tut-vuda alates detsembri lõpust veebilehel www.ubc-youth.org.

Järgmise eesistujariigina alustab noorteküsimustes tööd Gävle linn Rootsis. Noortevaldkonna komisjoni uus kohtumine toimub 15. aprillil 2016, mil hakatakse planeerima järgmist noortekonverentsi.

Läänemere Linnade Liidu (UBC) võrgustikLäänemere Linnade Liit on 1991. aas-tal Gdanskis loodud linnade ühendus, kuhu kuulub ligi sada linna Taanist,

Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt ja Rootsist. Liidu eesmärkideks on an-da panus Läänemere piirkonna demo-kraatlikusse, majanduslikku, sotsiaal-sesse, kultuurilisse ja keskkonda sääst-vasse arengusse; edendada ja tugevda-da koostööd Läänemere piirkonna lin-nade vahel; seista kohalike omavalit-suste ühiste huvide eest Läänemere piirkonnas; teha koostööd regionaalse-te riiklike, Euroopa ja teiste rahvusva-heliste organisatsioonidega kohalike omavalitsuste nimel, ning tagada sääs-tev areng Läänemere piirkonnas vasta-valt Euroopa kohaliku ja regionaalse omavalitsuse ja subsidiaarsuspõhimõ-tetele.

UBC NOORSOOTÖÖ KÜSIMUSTE KOMISJON JA NOORTEKONVERENTSID

Võrgustikus tegutseb kokku 13 erine-vat komisjoni, nende hulgas noorsoo-küsimustega tegelev komisjon, kus ak-tiivse liikmena osaleb ka Tallinna spordi- ja noorsooamet. Komisjoni ülesandeks on edendada noorte koos-tööd Läänemere maade regioonis. Igal aastal toimub kaks kohtumist ning korra aastas korraldatakse noortekon-verents, eesmärgiga suurendada noor-te kaasatust ja aktiivset osalust koha-likul tasandil.

Tallinna spordi- ja noorsooamet juhtis noortevaldkonna komisjoni tööd

kuus aastat. Läänemere Linnade Liidu tegevustes on amet osalenud paljudes ühisprojektides ning korraldanud eel-nevalt noortekonverentse noorte de-mokraatia, meedia, mobiilsuse ja tole-rantsuse teemadel. 2013.–2015. aasta-tel on noortevaldkonna komisjoni tööd juhtimas Turu linn Soomest koostöös Gävlega Rootsist.

Projektid «YEEP – Youth for Equality, Equity and Peace» ja «Me&You-North&South» on toetatud Euroopa Komisjoni programmist Erasmus+.

Kas Eesti on ainult IT-suurriik?VIKTORIA MUSKETallinna Tehnikaülikool, energeetikateaduskond Firma eD Insenerid nooremprojekteerija

Eesti tudengid võitsid Euroopa taastu-venergeetika innovatsioonide konkur-si.

2. detsembril lõppes Krakowis iga-aastane konkurss «Kickoff», mille ees-märgiks oli leida innovatsioone roheli-ses energeetikas, arendada ettevõtlust ja haridust, otsida nii alternatiivsete energiaallikate uusi kasutamise võima-lusi kui ka arendada olemasolevate energiaallikate optimeerimist ning taastavaid ressursse.

Konkursil osales üle saja võistkon-na kogu Euroopast, kuid finaalis võist-les võidu nimel vaid kaheksa võistkon-da. Konkursile oli esitatud ka mitu Ees-ti idufirmat, millest poolfinaali jõudis

neli ning finaali kaks Eesti tugevaimat esindajat: Smart Load Solutions ja Lai-nergy. Rõõm on tõdeda, et nad saavu-tasid kiiduväärt esimese ja kolmanda koha.

Võitjaks tuli Eesti võistkond Lainer-gy, mida esindas Tallinna Tehnikaüli-kooli energeetikateaduskonna teise kursuse üliõpilane Nikon Vidjajev ja Hollandi rakendusteaduste ülikooli tu-deng Jan Terentjev. Noormehed esita-sid idufirmade konkursile laineenergia elektriks muundamise täiendatud teh-noloogia, millele pole võimsuse poolest Euroopas siiani analooge.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

Loe täismahus artiklit Tallinna noorteinfo portaalist www.tallinn.ee/noorteinfo

Noored UBC üldkonverentsil «Building Smart Cities in the Baltic Sea Region» Foto: Lukasz Kosowski

«Me&You – North&South» – soorollidest noorsootöösLIIS TAMMANTallina spordi- ja noorsooamet

«Me&You – North&South» on jätku-projekt 2014. aastal Gruusias ja Ungaris toimunud koolitustele. Need koolitused kui ainulaadsed edulood näitavad, kui-das suurendada soorollidega seonduva-te teemade teadvustamist esmalt noor-sootöötajate ja seejärel ka noorte seas.

EESTI NOORSOOTÖÖTAJAD UUSI KOGEMUSI OMANDAMAS Tänavu 20.–27. septembril toimunud soorolle käsitlenud koolitusel Lätis Zaļeniekis osales Eestist kolm noorsoo-töötajat – Loore Kääramees, Siiri Saar ja Ege Enok. Koolitusel anti ülevaade tüdrukute ja poiste grupimeetoditest,

mis võimaldavad teismelistele tuge ja aitavad leida sisemised tugevused ajal, mil noore elus toimuvad muutused nii identiteedis, isiklikes väärtustes kui ka hoiakutes.

Lisaks nn jõustavatele meetodite-le said noorsootöötajad koolituselt palju uusi mänge ja õppemeetodeid, mis on igapäevases töös noortega va-jalikud.

TEOORIA PRAKTIKASSE

Oktoobrist detsembrini leidsid aset koolituste praktilised osad, mille käigus viidi igas koolitusel osalenud riigis läbi kohalikud töötoad.

See andis Eesti noorsootöötajate-le võimaluse uute teadmiste ja koge-muste jagamiseks ning õppemeetodi-te praktiseerimiseks. Seati paika

edaspidine tööplaan kindla sihtgru-piga ja tegevuste jätkamine noorte-gruppidega on kavas ka järgmisel aas-tal.

10.–14. detsembril toimus jätku-koolitus Hispaanias Malagas, kus Ees-tist käis oma senist soorollide metoo-dika kasutamise kogemust jagamas noorsootöötaja Ege Enok.

UBC Noortekonverents 2015 «Youth for Equality, Equity and Peace»

Konkursi «Kickoff» 2015 võitjad Foto: Materiały prasowe Polecamy

7

Euroopa vabatahtlik teenistus – parim, mis sinuga juhtuda saabMARGIT SELLIKTallinna spordi- ja noorsooamet

Gülnur Kadirhan (24) alus-tas septembris Tallinnas oma Euroopa vabatahtlik-ku teenistust. Tema tööko-haks on alates septembrist

kuni järgnevad 11 kuud Tallinna spor-di- ja noorsooamet, kus Gülnuri tege-miste hulka kuuluvad nii infotundide läbiviimised gümnaasiuminoortele, ülelinnalistes noorteprogrammide korralduses kaasalöömine kui ka loen-gusessioonid kommunikatsioonist hu-vitunud noortele.

Räägi oma teekonnast Tallinnasse ja veidi lähemalt Euroopa vaba-tahtlikust teenistusest.

Ma olin ammu mõelnud pärast kooli lõppu oma erialase karjääriga alustamise asemel proovida pikaajalist vabatahtlikku tööd. Juba mõnda aega tegutsesin selle idee nimel ja otsisin põnevaid projekte. Sattusin kord inter-netis lugema üht EVT (Euroopa vaba-tahtlik teenistus) kutset, kus Tallinna spordi- ja noorsooamet otsis vabataht-likku.

Ma kandideerisin, osutusin vali-tuks ja siin ma nüüd olengi. Kaalusin tegelikult alguses kahe projekti vahel, kuid tundus, et spordi- ja noorsoo-ametil on mulle rohkem pakkuda ning ma saan ise olla selle organisatsiooni jaoks kasulik – seega olid mu ootused täidetud.

Oled pärit Türgist. Mis on kõige erinevam kogemus, millega oled siinviibimise ajal kokku puutu-nud ning mis erineb su kodu-maast?

Kõige šokeerivam oli minu jaoks, kui avastasin, et siinsed inimesed ei palu kunagi vabandust. Isegi kõige elementaarsemates olukordades, kui näiteks kas või komistad inimesele ot-sa, ei ole väga tavapärane öelda: «Pa-lun vabandust! Ega te haiget ei saa-nud?». Kui mina palun kelleltki va-bandust, siis ma tegelikult näen, et see läheb inimestele korda ja nad on tä-nulikud su tähelepanelikkuse ja mär-kamise eest.

Millest sa kõige rohkem puudust tunned?

No ikka söögist. Ma olen päris hea kokk, kuid pole Tallinnas elades siiani leidnud paljudele harjumuspärastele toiduainetele aseaineid. Siiski läheb mul ses osas juba palju paremini.

Kirjelda oma parimat kogemust või muljet, mille oled siit saanud.

See, et eestlased peavad väga lugu ning hindavad lapsi, noori ja eakaid. Siin tõesti hoolitsetakse nende eest ja see paistab välja.

Milline on parim restoran, mida oled Tallinnas külastanud, ja miks just see?

Täiesti kindlasti – kohvik Sesoon! Ja mitte ainult nende hubase atmosfää-ri pärast, vaid eelkõige seetõttu, et seal pakutakse linna parimat veganiburge-rit, mida olen Tallinnas siiani maitsnud.

Kuidas on EVT kogemus sind muutnud? Või kas üldse on?

Muutus on alati möödapääsmatu ja paratamatu. Kuigi ma ei ole siin veel pi-kalt elanud, olen palju muutunud. Uued sõbrad, ilm, elu koos teistest riikidest pärit inimestega. Aja möödudes harjud uue elu ja muutuvate olukordadega. Kahtlemata on see keeruline ning para-tamatult tunnen ikka aeg-ajalt koduigat-sust, kuid püüan sellest kogemusest siis-ki võtta parimat. Arvan, et Euroopa va-batahtlikul teenistusel on uskumatult palju pakkuda, sest isegi pärast rasket päeva uinud sa teadmisega, et sul on ala-ti võimalus kõike veelgi paremaks teha.

Mis sinu arvates EVT ühele noore-le annab?

Töö- ja elukogemuse, uued inime-sed ja tutvused – see nimekiri võiks veel pikalt jätkuda. Usun, et EVT on väga õpetlik, ja mitte ainult professio-naalses mõttes, vaid ka isiklikus plaa-nis. Vabatahtlik kogemus annab elule uusi vaatenurki – sellel ajal on ju sul piisavalt aega elu üle järele mõelda. Ka mu kaaslased, kes samuti praegu Tal-linnas oma Euroopa vabatahtlikku tee-nistust teevad, on minuga ühel meelel, et EVT võib olla parim asi, mis sinuga juhtuda saab.

Kesklinna noortekeskus kui vabatahtlike kohtumispaikTIIU NIGLASKesklinna noortekeskus

Kesklinna noortekeskuses tegutseb vabatahtlike klubi, mis koondab 16–26aastaseid noori, kellel on

soov midagi head ühiskonnale anda, ke-dagi aidata, midagi paremaks muuta. See on kõigele lisaks ka töö, mille abil ennast ja maailma avastada. Vabataht-likust tööst ja vabatahtlikuks olemisest räägib kesklinna noortekeskuse noor-sootöötaja Renate Gross.

Renate, miks sa soovitad tulla Kesklinna noortekeskuse vaba-tahtlike klubisse?

Tänapäeval on võimalik vabatahtli-kuna käia abiks väga paljude erinevate ürituste raames, kuid vähe on taolisi klubisid, mis hoiaksid üht seltskonda koos ja pakuksid tegevusi aastaringselt. Selles Kesklinna noortekeskuse vaba-tahtlike klubi võlu ka peitub. Igakuiselt toimuvad külastused erinevate organi-satsioonide juurde, mis omavad ühelt poolt nii hariduslikku aspekti kui täi-davad ka abistamise eesmärki. Lisaks püüame oma liikmetele vahendada või-malikult palju teavet vabatahtliku töö võimalustest ning korraldada ka fun-

üritusi tänuks tubli töö eest. Vabataht-like klubi on avatud kõigile huvilistele, kuid eelkõige Kesklinna noortekesku-se sihtrühmale, milleks on noored va-nuses 16–26 eluaastat. 

Mis töid oled ise vabatahtlikuna teinud? 

Vabatahtliku tööga olen olnud seo-tud juba kümme aastat, mistõttu on ni-mekiri üsna pikk. Esialgu sai käidud Kristiine noortekeskuse vabatahtlike klubi kaudu erinevatel talgupäevadel, lastehaiglas jne. Hiljem olin abiks fes-tivalide raames, näiteks Tallinna Vana-linna Päevad, Pimedate Ööde filmifes-tival ja Tallinn Music Week. Mida aeg edasi, seda rohkem on lisandunud rah-vusvahelist vabatahtlikku tööd. Lisaks 12-kuulisele Euroopa vabatahtliku tee-nistuse läbimisele Soomes olen olnud abiks põgenikekeskuses Kreekas ning lastelaagrites Lõuna-Koreas.

Milliseid põnevaid kogemusi on vabatahtlik töö sulle andnud? 

Eks kõik kogemused ole väärtusli-kud, kuid kõige põnevam on olnud en-da proovilepanek välisvabatahtlikuna. Kohalikel talgutel käimine on ka tore, kuid seda ei saa võrrelda sellega, kui elad

ja töötad kuude viisi võõras keele- ja kultuuriruumis. Need korrad on olnud kõige arendavamad isiklikus plaanis.

Kesklinna noortekeskuses on Eu-roopa vabatahtlikku teenistust te-gemas välisvabatahtlik. Mida an-nab sinu hinnangul Kesklinna noortekeskusele juurde välisvaba-tahtliku kaasamine? 

Meie välisvabatahtlik Femke loob noortekeskusele senisest veelgi rahvus-vahelisema dimensiooni. Kuna Femkel on noorsootöö kogemus Belgias, siis ai-tab ta meil näha mitmeid asju hoopis teisest perspektiivist. Ta annab meie kollektiivile palju juurde ning on saa-nud väga oluliseks osaks noortekesku-sest. Femke abiga on noortekeskuse te-gevustesse lisandunud mitmeid uusi ja huvitavaid ettevõtmisi nagu tasuta ki-tarri- ja keeletunnid.

Nimeta viis põhjust, miks olla va-batahtlik?

Vabatahtlike klubiga oleme pannud kirja viis järgnevat põhjust: esmase töö-kogemuse omandamine, abivajajate abistamine, arendav vaba aja sisustami-ne, aktiivseks ja hoolivaks kodanikuks kasvamine ning uute sõprade leidmine.

VABATAHTLIKUST TÖÖST

Kesklinna vabatahtlike klubi 5. detsembril Tartus Foto: Femke Gnudde

Gülnur Kadirhan Foto: Marili Otstak

Gülnur Kadirhan läbib Euroopa vabatahtlikku teenistust Tallinna spordi- ja noorsooametis projekti «Jagatud mitmekesisus» raames. Projekti toetab SA Archimedes Noorteagentuur Erasmus+ programmist.

8 NOORTEKESKUSED TALLINNAS

TOIMETAJAD:Margit SellikJelena Škenjovanoorteinfo@tallinnlv.ee

VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

Haabersti noortekeskus ootab lapsi laagrisse!Haabersti noortekeskus korraldab 4.– 8. jaanuarini 2016 taas linnalaagri.

Talvises linnalaagris läheme koos kinno ja batuudikeskusesse, avastame energeetikakeskust, uudistame trammiparki, sõidame rongiga Sauele, kus tutvume kohaliku noortekeskusega ja teeme palju muud põnevat!

Kindlasti ei puudu nädala kavast ka käelised tegevused ning aktiivsed võistlused!

Toimumisaeg: 4.–8. jaanuaril 2016, kell 9–17

Toimumiskoht: Haabersti noortekeskus, Ehitajate tee 109A/2

Osale jad: lapsed vanuses 7–12 eluaastat.

Osalustasu: 65 € (sisaldab kõiki tegevusi, ekskursioone ja lõunasööki).

Lisainfo: eneli@haabersti.ee, tel 5346 1636.

Tallinna ja Harjumaa noortekeskused võtavad mõõtu piljardisTallinna ja Harjumaa noortekeskuste vaheline piljarditurniir tuleb taas – juba 11. korda.

Algselt vaid Tallinna noortekeskus-te osavõtul toimunud piljarditurniir laienes mõned aastad tagasi üle Harju-maa ning on iga aastaga osutunud üha populaarsemaks.

Seekord leiab võistlus aset Tallinnas Baribal piljardiklubis (Tartu mnt 63) 21. jaanuaril kell 16.

Oodatud on osalejad kolmes vanuse-grupis ning tegemist on paaristurniiriga.

VANUSEGRUPPIDEKS ON I grupp: 2002.–1999. aastal sündinud

II grupp: 1998.–1995. aastal sündinud

III grupp: 1994.–1986. aastal sündinud + noorsootöötajad

III grupis võivad noored ja noorsootöötajad samas võistkonnas mängida.

Piljarditurniiri toetavad Haabersti Linnaosa Valitsus, Mustamäe Linnaosa Valitsus, Saku Läte, Jeti Jäähall, Piljar-dikoolitus.ee ja Lasergame.

Üritust korraldavad Haabersti Va-ba Aja Keskus ja Mustamäe Avatud Noortekeskus koostöös Eesti Piljardi Föderatsiooniga.

Koostööüritusest on kujunenud mõnus traditsioon, millega alustada uut aastat. Kokku saavad erinevate noortekeskuste noorsootöötajad ja noored ning lisaks põnevale võistlu-sele on tegu ühe toreda õhtuga, kus mõnus seltskond omavahel juttu saab ajada ning uusi sõprussidemeid luua.

Lisainfo ja registreerimine: karolin@haabersti.ee, teele@mank.ee

«Art-sõidud»IRINA KEVELMänniku noortekeskus

Tallinna Männiku noortekeskuse kunstistuudio Siiditsunft korraldas 2015. aastal põneva projekti «Art-sõi-dud», mille raames valmistasid noo-red kunstnikud ette jõululaada «Siidit-sunft – mixed» ja viisid ise läbi sügi-sese koolivaheaja programmi «Art-sõidud».

Tegemist oli noorte endi idee ja teostusega, kus võeti kasutusele uusi vahvaid viise kunstitegevuse mitmeke-sistamiseks ja kunstistuudiote tegevus-te laiendamiseks.

Koostöös professionaalidega kor-raldasid noored näidistöötube neile, kes pole varem ise kunagi noorsootöö kunstitegevustes osalenud. Kogu pro-jekti tegevused toimusid kord nädalas

Tallinna erinevate noortekeskuste kunstiruumides ning kestsid augustist novembrini. Sügisesel koolivaheajal toimusid üritused noortekeskustes üle Tallinna.

Projektile pani lõbusa punkti jõulu-laat, kus projektis osalejad said näidata ja müüa oma tehtud töid. Noorte meistrite jõululaat toimus laeval Tallink Victoria I 4.–5. detsembril 2015.

Männiku noortekeskuse kunsti-stuudiost Siiditsunft osales kokku küm-me noort kunstnikku ning keraami-karingist 70 Tallinna osalejat vanuses 7–26 eluaastat.

Ühe projektis osalenu, Põhja-Tallin-na noortekeskuse noorsootöötaja arva-muse kohaselt oli tegu väga laheda et-tevõtmisega : «Loodame, et tulete ka edaspidi meile külla ja teete meie noor-tega loomingulist tööd.» Jõululaat Victoria I pardal. Männiku noortekeskuse erakogu

Piljarditurniir Foto: Barbora Noskova